Vastus Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja selle KSH aruande avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele

Helmeri Indela Teie 29.12.2016 Läike Grupp OÜ volitatud esindaja Meie 13.01.2017 nr 12-3/16/2842-2 Advokaadibüroo INDELA [email protected] Vastus Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja selle KSH aruande avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele Austatud vandeadvokaat Helmeri Indela Oleme Teie ettepanekud ja vastuväited läbi analüüsinud koos planeeringukonsultandi ja strateegilise keskkonnamõju hindajaga, Tehnilise Järelevalve Ameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistidega. Vastuseks Teile selgitame järgmist (numeratsioon vastavalt Teie pöördumisele). 1. Maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse 12.04.2012 korraldusega nr 173 „Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks”. Maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatas Pärnu maavanem 23.04.2012 korraldusega nr 267. Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramiseks koostatakse maakonnaplaneeringud ka Rapla- ja Harjumaal. Maakonnaplaneeringutega planeeritakse Rail Baltic raudteeliini mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisena ning planeeringulahenduste põhjal toimub uue raudtee projekteerimine Eesti piires. Maakonnaplaneering on algatatud enne uue planeerimisseaduse (RT I, 26.02.2015, 3) jõustumist. Seetõttu järgitakse maakonnaplaneeringu menetlemisel kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) redaktsiooni (RT I, 13.03.2014, 97), vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg-le 1. Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneering on koostatud vastavuses PlanS-s ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetega, mida kinnitab ka asjaolu, et maakonnaplaneeringu on kooskõlastanud kõik Pärnu maakonna kohalikud omavalitsused, samuti piirinaabrid: Järva, Viljandi, Lääne ja Rapla maavanemad ning asjakohased riigiasutused: Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Maanteeamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet, Terviseamet, Maaeluministeerium. 1.1. Infrastruktuuri ja maakasutuse kohta põhjalik info on antud trassi koridori võrdlemise etapis, vt KSH aruande lisa 1. Võimalike rendilepingute jmt pikaajaliste võlaõiguslike kohustuste täitmise ja lõpetamise kohta info kajastamine ei ole vajalik, kuna vastav info ei mõjuta võrdlustulemusi ega trassi valikut. Kohustuste ülevaatamine toimub maade omandamise etapis peetavate läbirääkimiste raames. 1.2. Raudtee ja kaasneva raudteeinfrastruktuuri tarbeks maade omandamise kuludega on arvestatud trassi koridori alternatiivide ehitusmaksumuse hindamisel. Planeeringu Akadeemia 2 / 80088 Pärnu / tel: 447 9733, faks: 447 9735 / [email protected]/ www.parnu.maavalitsus.ee/ Registrikood 70000603 seletuskirjas lk 331 on selgitus, kuidas maade omandamise kulusid on maakonnaplaneeringu koostamise etapis arvestatud. Planeeringule järgnevas etapis maade omandamise kulud täpsustuvad. Eelprojekti alusel täpsustub raudtee rajamiseks vajaliku maa ulatus, mis on aluseks maaomanikega läbirääkimisel. Läbirääkimiste alusel ja võttes arvesse litsentseeritud ja atesteeritud maa hindajalt eksperdihinnangut, kujuneb lõplik hind. Sundvõõrandamine on äärmuslik samm, mida püütakse vältida edukate läbirääkimiste tulemusena. Leiame, et KSH aruande täiendamiseks puudub vajadus. 1.3. Trassialternatiivide võrdlusel oli üks kriteeriumitest õnnetuseoht. Märgitud kriteeriumi all on hinnatud kavandatava transpordi riske sellest aspektist, millisel trassil on enam õnnetuseohtu suurendavaid objekte ning milline on võimaliku õnnetuse tagajärje raskus. Seejuures on arvesse võetud nii reisijate- kui kaubavedu, mis hõlmab ka ohtlike kaupade ja kemikaalide transporti. Käesolevas faasis ning olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik teostada kõikehõlmavat riskianalüüsi. Detailsed riskianalüüsid teostatakse täpsete veovoogude olemasolul reisijatevedu või kaubavedu (sh ohtlike kaupade vedu) teostava ettevõtte poolt. Eelistatud trassialternatiivi leidmiseks oli oluline leida ühtsed võrreldavad tegurid. Alternatiivide võrdlemisel ja õnnetuseohu hindamisel on siiski võetud arvesse tunnustatud andmebaasides leiduvaid andmeid raudteevedude õnnetuste kohta (sh üldine arvestuslik raudteeõnnetuste sagedus teel, mille kiirus on enam kui 40 km/h on 4,5*10-8 vagun-kilomeetri kohta ning kemikaaliõnnetusest lähtuvate ohualade ulatused2). Õnnetuseohtu suurendavate teguritena võeti arvesse eritasandilisi ristumisi, erirežiimiga lõike, ohtlikke ja/või suurohuga ettevõtteid, kellest lähtuv oht võiks mõjutada trassi ning sellel liikuvat veost. Võrdlus teostati tsoonidesse jäävate tundlike objektide arvu ja võimaliku mõju põhiselt. Seejuures arvestati asustatud objekte (elu- ja ühiskondlikud ning kõrval- ja tootmishooned), trassi kulgemisi üle veekogude/nende vahetus läheduses ning Natura 2000 või looduskaitseala mõjutavas ulatuses. Õnnetusohu leevendavate meetmetena on KSH välja pakkunud rööbaste maksimaalse kvaliteedi tagamise, kiirusepiirangud järskudel pöörangutel, hoonete läheduses asuvate müratõkkeseinte projekteerimise selliselt, et need toimiksid ka õnnetuste mõjusid täiendavalt tõkestatava meetmena, raudtee hooldustee olemasolu maksimaalses ulatuses tagamise, hooldustee katkestuste (nt sildade juures) Päästeametile teatavaks tegemine ning nendega kriisireguleerimise plaanides arvestamise ja suletud metsateedel läbipääsu tõkestamise. 2. Vastavalt PlanS on raudtee mitut kohalikku omavalitsust läbiv joonehitis, mille asukohavalikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. PlanS ei sisusta asukohavariandi (ega trassi koridori) mõistet ning olemust. Seetõttu töötati planeeringu algetapis välja võimalikult palju erinevaid asukohaalternatiive, et välja selgitada need, mis vastavad kõige paremini Rail Baltic raudteetrassi planeerimise ja ehitamise üldisele eesmärgile ning ühtlasi arvestavad lähtealuseks olevate baastegurite (kokku lepitud lähteseisukohtade etapis) ja konkreetse olukorraga maakasutuses. Ülevaade on leitav maakonnaplaneeringu seletuskirja ptk-s 2.2 ja seletuskirja juures olevas lisas 2. Ei saa nõustuda väitega, et alternatiivlahendused puuduvad. PlanS-st ei tulene kohustus iga valla lõikes kaaluda mitut asukohta. Kuna raudtee puhul on tegemist mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisega, seega piiride ülese taristuobjektiga, on oluline asukohavariantide väljatöötamisel lähtuda ka üldisemast tasandist, 1 Seveso II ( 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) direktiivi alusel koostatud juhendmaterjal (Guidelines for Quantitative Risk Assessment (The Purple Book, VROM 2005) 2 I tsoon - Veeremi rööbastelt mahasõidul füüsiline oht, sh sissesõit hoonesse. Kemikaaliõnnetuse puhul arvestatakse eriti ohtliku alana, kus põlengust lähtuv soojuskiirgus või ülerõhk võivad põhjustada inimeste hukkumist ja ehitiste kahjustusi. Võimalik doominoefekti tekkimine. II tsoon - Ohtlike veostega toimuda võiva õnnetuse ohtlik ala, kuhu võivad ulatuda ohtlik soojuskiirgus, plahvatuse ülerõhk ja killud. III tsoon - Kemikaaliõnnetuse ohtlik ala, kus kemikaalilekkest lähtuva aurupilve levikualal võib tekkida inimestel tervisekahjustusi. 2 (4) mitte üksnes omavalitsuse tasandist. Are, Tootsi, Tori ja Vändra vallad on/olid puudutatud alternatiividest 5A, 5B, 5C, 5D. Lisaks täpsustame, et Tori valda puudutasid nii 5C kui 5D alternatiivid, mis on ka põhijoonisel kajastatud. Täiendamiseks puudub vajadus. Lisaks märgime, et viide KeHJS § 20 lg 1 p-dest 2 ja 6 puudutab keskkonnamõju hindamise aruannet ja kajastab vajadust esitada kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused. Selline sõnastus tähendab, et alati ei pruugi olla võimalik reaalsete alternatiivide leidmine kogu joonobjekti ulatuses. 3. Maakonnaplaneeringu koosseisus esitatud joonised on piisava täpsusega iseloomustamaks raudtee trassi koridori asukohta, mis on maakonnaplaneeringu koostamise ülesanne. Maakonnaplaneering on dokument, millega määratakse trassi koridori asukoht. Maakonnaplaneeringule järgneb projekteerimise faas, mis täpsustab raudteemaa ja selle kaitsevööndi asukohta ja ulatust määratud trassi koridori sees. Kui tavapäraselt koostatakse maakonnaplaneeringu joonised mõõtkavas M 1: 100 000, siis antud planeeringu puhul on lisaks üldisele joonisele (M 1: 80 000) vormistatud iga omavalitsuse lõikes täpsemad joonised M 1: 20 000. Seega lähenemine on juba tavapärasest tunduvalt täpsem. Kuna tegemist on uue ja keeruka joonobjektiga, kaasati trassi koridori asukoha määramise etapis insenerid, kes täpsemate analüüside ja uuringute tulemusena andsid sisendi trassi koridori asukoha valikuks, raudtee ja raudteeinfrastruktuuri ning raudtee ehitamisest tingitud teedevõrgu planeerimiseks. Maakonnaplaneeringu täiendamiseks täpsema kaardimaterjaliga puudub vajadus. 4. Maakonnaplaneeringu koostamisel viidi läbi põhjalik trassikoridori asukohaalternatiivide võrdlus. Asukohaalternatiive võrreldi kriteeriumigruppide lõikes: KSH (inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud), tehniline teostatavus, ehitusmaksumus ning sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu. Võrdlemisel anti iga kriteeriumigrupi (KSH inim- ja looduskeskkond, tehniline teostatavus, ehitusmaksumus, sotsiaal-majanduslik tulu 30-aasta lõikes) kaupa eelistus, milline trassi koridori alternatiiv on võrdluses otstarbekam. Võrdlemisel arvestati nii keskkonnaaspekte, ehitusmaksumust kui sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Kõik võrdlusmaterjalid, sh hinnangud, on esitatud planeeringu ja KSH materjalide juures (või lisana). Pärnu maavanem on seisukohal, et trassi koridori asukohaga 1B + 2B + 3A + 4A + 4H + 4D + 4F + 5D + 6B näol on tegu proportsionaalse meetmega ning et esitatav planeeringulahendus on kaalutletud ning parim võimalik trassikoridori alternatiiv kõikidest muudest võimalikest lahendustest. Ootame Teid maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalikule arutelule ajavahemikul 23. – 26. jaanuar 2017 järgmiselt: 23. jaan kell 12.00 Sauga noortekeskuses (Sauga alevik, Põõsalinnu 2); 23. jaan kell 16.00 Suigu seltsimajas (Are vald, Suigu küla); 24. jaan kell 12.00 Tori rahvamajas (Tori alevik, Võlli tee 4); 24. jaan kell 16.00 Kaisma rahvamajas (Vändra vald, Kergu küla). 25. jaan kell 12.00 Surju rahvamajas (Surju küla, Surju vald); 25. jaan kell 16.00 Paikuse vallamajas (Paikuse alev, Pärnade pst 11); 26. jaan kell 12.00 Häädemeeste seltsimajas (Häädemeeste alevik, Suurküla 4); 26. jaan kell 16.00 Pärnu maavalitsuses (Pärnu linn, Akadeemia 2). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kaljuste maavanem 3 (4) Teadmiseks: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Tiiu Pärn 4479761 [email protected] 4 (4)