Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

S1 S1 S1 S1 W 1. 1 S1 W 1. 1 S1 W 1. 1 W1.1 S1 W 1. 1 S1 W 1. 1 S1 W 1. 1 S1 W 1. 1 W 1. S1 1 1.1 W W 1. 1 S1 S1 1.1 W W 1.1 S1 1.1 W1 S1 W .1 S1 S1 W1 1.1 .1 W S1 W1 .1 1.1 W S1 W1 .1 W1.1 1.1 W1.1 W1.1 W W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 1.1 S1 W W1.1 1.1 S1 W W1.1 1.1 S1 W 1.1 S1 W 1.1 W 1.1 W 1.1 W i tee Laagr - -Saku Tallinn 11340 M1:100 M1:100 ELEKTRI TOITESKEEM 10kV POOLEL  S1 S1 S1 W1.1 S1 W1.1 S1 W1.1 S1 W1.1 W1.1 W1.1 S1 S1 S1 S1 W1.1 W1.1 S1 W1.1 S1 W1.1 W1.1 W1.1 S1 S1 W1.1 S1 W 1. 1 W1.1 S1 W1.1 S1 W1.1 S1 W1.1 S1 W1.1 S1 S1 S1 S1 S1 S1 FRAZER REOVEEPUMPLA   Kooskõlastuste koondtabel Saku vallas, Jälgimäe külas Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala detailplaneering jrk kooskõlastaja kooskõlastuse kooskõlastuse tekst kooskõlastuse märkused nr nr ja kuupäev originaali asukoht kooskõlastaja tingimuste kohta 1 Elektrilevi OÜ 4516022686 KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL: kooskõlastatud Nõuded on Enn Truuts 23.03.2016 * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. digitaalselt seletuskirjas * Alajaamade, liitumiskilpide ja kaablitrasside 3.5.3. Elektri- ja asukoht on kooskõlastatud Elektrilevi OÜ-ga. sidevarustus * Kõik planeeringu alal projekteeritud tehnotrasside tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. * Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt. 2 Telia Eesti AS nr 26238267 Kooskõlastatud, seisukohad esitatud kooskõlastatud Nõuded on Marina Prigask 08.04.2016 dokumentide kooskõlastamisel: digitaalselt seletuskirjas Tööde teostamisel tuleb lähtuda siderajatiste 3.5.3. Elektri- ja kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast: sidevarustus Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised: Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Elioni täiendavad tehnilised tingimused: Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis – Kaablikanalisatsioon: Ehitatavad sideehitised on võimalik ühendada Telia üldkasutatava sidevõrguga: Kooskõlastus kehtib kuni 07.04.2017 3 AS Saku Maja nr JÄ0516 AS Saku Maja veemajanduse projektijuht kooskõlastatud veemajanduse 28.12.2016.a. kooskõlastab Osaühing Stuudio Beeta digitaalselt  projektijuht töö nr 07B-2015 "Harju maakonnas, Saku Reimo Põldäär vallas, Jälgimäe külas, Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala detailplaneering." Kooskõlastus kehtib 1 aasta. kooskõlastuse Märkus – detailplaneeringuala liitumispunktiks e-mail ühiskanalisatsiooniga on Jälgimäe tee 13 kõrval, Tänassilma külas asuv Frazeri reoveepumpla. 4 Kinnistu 16.06.2016 Kooskõlastatud Joonis:Projektlahendus Jõenurme omanik Piret Mesikäpp 5 Kinnistu 16.06.2016 Kooskõlastatud Joonis:Projektlahendus Jõenurme omanik Ott Mesikäpp 6 Päästeameti Joonis:Tehnovõrkude Põhja koondplaan Päästekeskus Seletuskiri Insenertehniline büroo 7 8 9 10 11 12  S1  ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS ri tee -Laag -Saku Tallinn 11340 M1:100 M1:100  Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala detailplaneering Töö nr: 07B-2015 Tellija: Eesti Näituste AS Tallinn, Pirita tee 28 registrikood 10017313 Kontaktisik: Igor Pihela Koostaja: Osaühing Stuudio Beeta Metsanurga tee 29, Roobuka, Saku vald 75516 Äriregister: 11211295 MTR: EEP000717 Kontaktisik: Tiina Kaas Tel 58150759, e-post [email protected] 2015  1 SISUKORD 1. MENETLUSDOKUMENDID 1. Saku Vallavolikogu otsus 10.06.2010 nr 60 detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteülesande andmine ja keskonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 2. Lähteülesanne detailplaneeringu koostamiseks 3. Keskkonnaameti seisukoht KSH eelhinnangule; 4. Teade KSH mittealgatamisest; 5. Teade puudutatud isikutele detailplaneeringu algatamisest; 6. Teade algatamisest Harju Elus; 7. Teade algatamisest Saku Sõnumites; 8. Teade eskiislahenduse avalikust arutelust_1; 9. Avaliku arutelu protokoll_1; 10. Teade eskiislahenduse avalikust arutelust_2; 11. Avaliku arutelu protokoll_2; 12. Teade eskiislahenduse avalikust arutelust_3; 13. Avaliku arutelu protokoll_3 2. DETAILPLANEERING SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA ÜLESANNE 2. OLEMASOLEV OLUKORD. SAKU VALLA ÜLDPLANEERING 2.1. Olemasolev olukord 2.2. Saku valla üldplaneering. Lähiümbruse kirjeldus 3. PLANEERIMISLAHENDUS 3.1. Saku valla üldplaneeringu muutmise ettepanek. 3.2. Planeeritud krundid, ehitusõigus, üldised arhitektuurinõuded 3.3. Keskkonnakaitseabinõud 3.4. Liikluskorraldus ja parkimine 3.5. Tehnovõrgud 3.6. Tuleohutus 3.7. Piirangud, servituudivajadus 3.8. Kuritegevuse ennetamine JOONISED 1. Asukohaskeem 2. Väljavõte Saku valla üldplaneeringust. Saku valla üldplaneeringu muutmise ettepanek 3. Tugiplaan M1:2000 4. Põhijoonis M1:1000 5. Koondvõrgud M1:1000 6. Koondvõrgud 2 M1:1000 7. Vee ja kanalisatsiooni servituudid M1:1000 8. Väliste sideliinide skeem OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  2 3. LISAD 1. Eksperthinnang rohevõrgustiku koridori toimimise tingimuste tagamise kohta (koostaja OÜ Adepte Ekspert) 2. Eesti Näituste detailplaneeringu ristmiku läbilaskvusarvutus 3. Ettepanek pos. 15 moodustamiseks kinnistust Jõenurme 71801:001:1001 4. Võrguvaldajate tehnilised tingimused 5. 3D visualiseering OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  3 SELETUSKIRI SISUKORD 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA ÜLESANNE 2. OLEMASOLEV OLUKORD. SAKU VALLA ÜLDPLANEERING 2.1. Olemasolev olukord 2.2. Saku valla üldplaneering. Lähiümbruse kirjeldus. 3. PLANEERIMISLAHENDUS 3.1. Saku valla üldplaneeringu muutmise ettepanek. 3.2. Planeeritud krundid, ehitusõigus, üldised arhitektuurinõuded 3.3. Keskkonnakaitseabinõud 3.4. Liikluskorraldus ja parkimine 3.5. Tehnovõrgud 3.6. Tuleohutus 3.7. Piirangud, servituudivajadus 3.8. Kuritegevuse ennetamine 4. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMINE 4.1. Detailplaneeringu realiseerimise võimalused 4.2. Detailplaneeringu realiseerimisega tekkivate võimalike kahjude hüvitamine OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  4 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA ÜLESANNE Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtematerjalid: 1. Saku Vallavolikogu 10. juuni 2010 otsus nr 60 „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ 2. Planeerimisseadus 3. Ehitusseadustik 4. Saku valla üldplaneering 5. Saku valla ehitusmäärus 6. Saku valla jäätmehoolduseeskiri 7. Jäätmeseadus 8. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" 9. Sotsiaalministri 4. märtsi määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid 10. Ehitiste tuleohutuse Standard EVS 812-7:2008 11. Eesti Standard EVS 809-1:2002 "Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1. Linnaplaneerimine 12. Võrguvaldajate tehnilised tingimused Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: 1. Geodeetiline alusplaan: RM Grupp OÜ, töö nr G15-027 2. K –Projekt töö nr 11068 „Juurdepääsutee Lepatriinu detailplaneeringule” 3. Eksperthinnang rohevõrgustiku koridori toimimise tingimuste tagamise kohta (koostaja OÜ Adepte Ekspert). Detailplaneeringu koostamise eesmärk: Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute jaotamine äri- ja tootmismaakruntideks ning tekkivatele kruntidele ehitusõiguse määramine äri-, lao- ning tootmishoonete (ökoloogilise vähenõudliku tootmistegevusega) ehitamiseks. Seos kõrgema astme planeeringutega Detailplaneering sisaldab Saku valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneering muudab Saku valla üldplaneeringut kavandatud raudteekoridori laiuse, rohevõrgustiku ehitustingimuste ning tiheasustusala piiri osas. OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  5 2. OLEMASOLEV OLUKORD. SAKU VALLA ÜLDPLANEERING 2.1. Olemasolev olukord Planeeritav ala paikneb Jälgimäe külas, Tallinn- Pärnu – Ikla, Tänassilma-Laagri tee ja Tallinn- Saku- Laagri maantee vahelisel alal. Planeeritava ala moodustavad kinnistud: - Trahteri, 71801:001:0148, maatulundusmaa, 5.91 ha, - Lepatriinu, 71801:001:0406, maatulundusmaa, 3.01 ha, - Pärtla-Tõnu 4, 71801:001:0290, maatulundusmaa, 9.05 ha - Pääsuvälja, 71801:001:0360, maatulundusmaa, 8.8 ha - Jõenurme, 71801:001:1001, maatulundusmaa, 5150m² suurune osa (juurdepääsutee Tallinn-Saku-Laagri maanteelt) Võrreldes detailplaneeringu algatamise otsuse juures oleva planeeritava ala skeemiga on planeeringu koostamisel ära jäetud endise Mihkli kinnistu osa, mis on tänaseks realiseerunud Juuliku-Tabasalu tee kinnistuna (71801:001:1001). Detailplaneeringu algatamise otsuse planeeritava ala skeemile on liidetud osaliselt Jõenurme kinnistu suurusega 5150m². Planeeringuga haaratud maa-ala suurus on ca 29 ha. Planeeritav ala on hoonestamata, tasase reljeefiga. Kinnistud on osaliselt kasutatavad haritava heinamaana ning osaliselt võsastumas. Põõsastikud (lepp, paju, toomingas) esinevad kinnistuid läbivate kuivenduskraavide kallastel ning valdavalt lepa enamusega puistud esinevad kinnistute keskosas kolme suurema grupina. Kinnistute edelapiirile jääb Vääna jõgi. Teed Juurdepääs planeeritavale alale on Tallinn-Saku-Laagri teelt olemasoleva ca 2 meetri laiuse kruusatee kaudu. Riigimaantee 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee ja 11420 Tänassilma-Laagri tee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Tehnovõrgud Maa-ala läbivad kõrgepinge õhuliinid ja maakaabelliinid ning B-klassi gaasitorustik. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud puuduvad. Piirangud - Vääna jõgi: kallasrada 4m veekaitsevöönd 10m ehituskeeluvöönd 50m, piiranguvöönd 100m - Kraav: veekaitsevöönd 1m - 11420 Tänassilma-Laagri tee teekaitsevöönd 30m - 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee teekaitsevöönd 30m - Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste perspektiivse raudtee koridor 220m - rohekoridor K9 - L504/L505 Harku-Balti kaheahelaline elektriliin 330kV, kaitsevöönd 40m teljest OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  6 - L183/L184 Kiisa-Topi-Laagri kaheahelaline elektriliin 110kV, kaitsevöönd 25m teljest - L086 Kiisa-Harku elektriliin 110kV, kaitsevöönd 40m teljest (arvestades perspektiivset 220-330kV pinget) - B- kategooria gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool torustikku on torustiku välimisest mõõtmest 1 meeter. 2.2. Saku valla üldplaneering. Lähiümbruse kirjeldus. Saku valla üldplaneeringuga on Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu ja Pääsuvälja kinnistute maakasutuse juhtotstarbeks määratud osaliselt tootmismaa ja osaliselt kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa, osaliselt määratud põllumaa ja loodusliku ala juhtotstarve. Planeeritav ala paikneb logistiliselt väga heas asukohas - Jälgimäe külas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ja Tallinn-Saku-Laagri maantee vahelisel alal. Kinnistuid läbib perspektiivne raudteekoridor (Paldiski-Saue-Männiku-Ülemiste) paralleelselt Vääna jõega kinnistute edelapiiril. Planeeringuala ümbritsevad äri- ja tootmismaad, maatulundusmaad ning transpordimaad. Planeeritavast alast põhjapool asub Tänassilma Tehnopark ja Tänassilma-Laagri tee vastasküljel Mihkli ja Paunamäe kinnistute detailplaneeringu kohased äri- ja tootmismaa krundid. Väljavõte Saku valla üldplaneeringust vt. Joonis 2. Väljavõte Saku valla üldplaneeringust. Saku valla üldplaneeringu muutmise ettepanek. 3. PLANEERINGULAHENDUS 3.1. Saku valla üldplaneeringu muutmise ettepanek. Saku valla üldplaneeringuga on Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute osale maakasutuse juhtotstarbeks määratud osaliselt tootmis- ja osaliselt kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa, osaliselt määratud põllumaa ja loodusliku ala juhtotstarve. Aluseks on võetud varem koostatud detailplaneering (Töö nr. 48-2009D, koostanud E-Service Projekt OÜ) ja selle menetluse käigus läbirääkimiste tulemusena erinevate osapoolte vahel välja töötatud lahendus. Samuti üldplaneeringuga (M1:5000) ette nähtud üldistavalt lai raudteekoridor (250m), mida täna lõikavad tegelikkuses eksisteerivad ja ehitatavad mitmed maanteed ja muud objektid. Detailplaneering on üldplaneeringut täpsustav (M1:500) ja täpsemalt maastikutingimusi järgiv etapp. Detailplaneering muudab Saku valla üldplaneeringut kavandatud raudteekoridori laiuse, rohevõrgustiku ehitustingimuste ning tiheasustusala piiri osas. Tootmis- ja ärihoonete maa-ala planeeritakse laiendada loodusliku ala arvelt nii, et osaliselt hõlmab see ka olemasolevat rohevõrgustiku koridori (visuaalne pilt ei muutu, hoonestust sellele alale ei planeerita). Samasse rohekoridori on/oli kavandatud ka perspektiivne raudtee koridor. Lähtudes planeeritava ala võimalikult ratsionaalsest planeeringust ja hiljem hooldamata OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  7 maatükkidest on antud planeeringuga välja töötatud optimaaalne maakasutuse lahendus, mis jätab puutumata raudteekoridori planeeritud laiusega 100m ja vaid riivamisi tungib üldplaneeringuga ettenähtud rohealasse. Kavandatav tegevus sobib lähiümbruskonda, sest enamus planeeritavast alast on Saku valla üldplaneeringuga määratud tootmis-, teenindus-, kaubandus- ja büroohoonete maaks. Planeeritav arendus jätkab olemasolevat Tänassilma Tehnopargi arendust ning on jätkuks üle Pärnu maantee asuva Saue vallas Vanamõisa külas planeeritavale äri- ja tööstuspargile. Sellest lähtuvalt ei ole üldplaneeringut muutva toiminguga tegemist oluliste keskkonnamõjudega. Seoses raudteekoridori vähendamisega planeeringu käigus tagatakse otstarbekam maakasutus ja võimaldatakse Saku valda uute töökohtade loomine, luues valla elanikele aktiivses elus osalemiseks täiendavaid kaasaegseid tingimusi. Vabariigi rahvastiku jätkuv koondumine Harjumaale ja eriti Tallinna on meie majandusmudeli paratamatu protsess ning uute töökohtade loomine tuleneb otseselt tänasest tööturu nõudest ja loogikast. Kasutamata ja hooldamata maa-ala väärtustatakse äri- ja tootmismaa maa-ala loomisega kahjustamata olemasolevaid tingimusi rohevõrgustiku koridoris. Säärane kompleksne lahendus tõstab piirkonna atraktiivsust ja võimaldab luua naabervaldade ees konkurentsieelised. - Saku valla üldplaneeringus on paralleelselt Vääna jõega Paldiski-Saue-Männiku- Ülemiste perspektiivne raudteekoridor laiusega 250m. Käesolevas töös on arvestatud 100m laiuse raudteekoridoriga - Planeeringuga ei soovita muuta üldplaneeringu alusel määratud Vääna jõe äärse rohekoridori laiust, vaid muuta rohevõrgustiku 1.5ha suurusel alal ehitustingimusi uute hoonestusalade kavandamiseks. Planeeringu elluviimisel säilib rohekoridoris looduslike alade osatähtsus 88 %. - Üldplaneeringuga määratud tiheasustusala piiri muudetakse vastavalt raudteekoridori vähendamisega. Saku valla üldplaneeringu muutmise ettepanek vt. Joonis 2. Väljavõte Saku valla üldplaneeringust. Saku valla üldplaneeringu muutmise ettepanek 3.2. Planeeritud krundid, ehitusõigus, üldised arhitektuurinõuded Planeeringus nähakse ette maa-ala kruntideks jagamine ja sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast 9-ks äri-tootmismaa sihtotstarbega krundiks, millele määratakse ehitusõigus ja antakse krundi kasutamise tingimused, üheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning 3-ks transpordimaa sihtotstarbega krundiks planeeritavate (laiendatavate) teede rajamiseks. Pos.1 Krundi planeeritud suurus - 8710m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - ärimaa 50%, tootmismaa 50% Hoonete suurim lubatud arv -2 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 3800m² Hoonete lubatud brutopind - 6000m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast - 14m (abs.+47.00) OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  8 Pos.2 Krundi planeeritud suurus - 12413m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - ärimaa 50%, tootmismaa 50% Hoonete suurim lubatud arv -2 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 5600m² Hoonete lubatud brutopind - 6700m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast - 14m (abs.+47.10) Pos.3 Krundi planeeritud suurus - 9945m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - ärimaa 50%, tootmismaa 50% Hoonete suurim lubatud arv -2 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 3800m² Hoonete lubatud brutopind - 7500m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast - 14m (abs.+47.20) Pos.4 Krundi planeeritud suurus - 14119m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - ärimaa 50%, tootmismaa 50% Hoonete suurim lubatud arv -2 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 6300m² Hoonete lubatud brutopind - 9500m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast - 14m (abs.+45.70) Pos.5 Krundi planeeritud suurus - 16518m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - ärimaa 50%, tootmismaa 50% Hoonete suurim lubatud arv -2 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 6500m² Hoonete lubatud brutopind - 11500m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast - 14m (abs.+45.35) Pos.6 Krundi planeeritud suurus - 9445m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - ärimaa 50%, tootmismaa 50% Hoonete suurim lubatud arv -2 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 4000m² Hoonete lubatud brutopind - 6000m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast - 14m (abs.+45.80) Pos.7 Krundi planeeritud suurus - 13867m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - ärimaa 50%, tootmismaa 50% Hoonete suurim lubatud arv -2 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 6000m² Hoonete lubatud brutopind - 9000m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast - 14m (abs.+46.30) Pos.8 Krundi planeeritud suurus - 15470m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - ärimaa 50%, tootmismaa 50% Hoonete suurim lubatud arv -2 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 5000m² Hoonete lubatud brutopind - 10000m² OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  9 Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast - 14m (abs.+45.80) Pos.9 Krundi planeeritud suurus - 14887m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - ärimaa 50%, tootmismaa 50% Hoonete suurim lubatud arv -2 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 4000m² Hoonete lubatud brutopind - 8000m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast - 14m (abs.+45.60) Detailplaneeringuga nähakse ette võimalus kruntide liitmiseks: 2+3 Krundi planeeritud suurus - 22358m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - ärimaa 50%, tootmismaa 50% Hoonete suurim lubatud arv -3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 9400m² Hoonete lubatud brutopind - 14200m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast - 14m (abs.+47.20) 4+5 Krundi planeeritud suurus - 30637m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - ärimaa 50%, tootmismaa 50% Hoonete suurim lubatud arv -3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 12800m² Hoonete lubatud brutopind - 21000m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast - 14m (abs.+45.55) 6+7 Krundi planeeritud suurus - 23312m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - ärimaa 50%, tootmismaa 50% Hoonete suurim lubatud arv -3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 10000m² Hoonete lubatud brutopind - 15000m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast - 14m (abs.+45.60) 8+9 Krundi planeeritud suurus - 30357m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - ärimaa 50%, tootmismaa 50% Hoonete suurim lubatud arv -3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind - 9000m²e Hoonete lubatud brutopind - 18000m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast - 14m (abs.+45.70) Juhul kui krundid liidetakse, liidetakse ka automaatselt lubatud hoonestusalad (näidatud joonistel). Kruntide mitteliitmise korral on lubatud hoonestusala omavahelistest kinnistupiiridest 4 + 4m (tuleohutuskuja). Kruntide pos.1...9 kasutamise tingimused ja arhitektuurinõuded: - katuse kalle – 0...15° - hoonete struktuur: selge, suurte tervikpindadega OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  10 - ühtne välisviimistlus kas puit, metall, klaas või kivi kombineeritud puidu, metalli ja klaasiga, samuti krohvitud pinnad - konstruktsioonis on lubatud kasutada kivi, puitu, metalli, betooni. Piirdeaiad - lahendatakse hoonete projekteerimisel (max kõrgus +2.0 m). Soovitatav metall- või keevispaneel-võrkaed. Haljastus Planeeritav ala on looduslik rohumaa. Uue haljastuse rajamiseks on soovitav koostada haljastusprojekt järgmises projekteerimise staadiumis. Ehitusprojekti koostamisel on võimalik ette näha täiendavat haljastust hoonestusest ja liiklusest vabale alale. Pos.11 Krundi planeeritud suurus - 300m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - tehnomaa 100% Ehitusõigus puurkaev-pumpla rajamiseks Pos.12 Krundi planeeritud suurus - 139248m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - maatulundusmaa 100% Pos.13 Planeeritud krunt uue juurdepääsutee rajamiseks Krundi planeeritud suurus - 12373m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - transpordimaa 100% Pos.14 Planeeritud krunt uue juurdepääsutee rajamiseks Krundi planeeritud suurus - 5410m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - transpordimaa 100% Pos.15 Planeeritud krunt olemasoleva Tallinn-Saku-Laagri maantee ristmiku laiendamiseks. Krundi planeeritud suurus - 5150m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - transpordimaa 100% Vastavalt kinnistu Jõenurme omaniku ja arendaja vahelisele kokkuleppele rajab arendaja kinnistule pos 15 muldkehandist müravalli Jõenurme kinnistu piiri äärde. Pos.16 Krundi planeeritud suurus - 105150m² Krundi kasutamise sihtotstarbed - maatulundusmaa 100% (Kinnistu Jõenurme jääv suurus) 3.3. Keskkonnakaitseabinõud Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, sest tegevuse iseloom ei eelda seda. Kogu kavandatav tegevus peab olema keskkonnasõbralik- ja säästlik. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks ei erine tavapärasest. Saku Vallavolikogu otsuse põhjal, mille juurde kuulub Saku Vallavalitsuse poolt koostatud keskkonnamõjude eelhinnang, ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline ulatus, OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  11 kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet ja seega eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Looduskaitse. Rohevõrgustik Planeeritav ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Teadaolevalt ei asu alal loodus- või muinsuskaitselisi objekte, looduskaitsealaseid liike ega maardlaid. Planeeritavad kinnistud piirnevad Vääna jõega. Vääna jõest tulenevad piirangud (kallasrada 4 m, veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m, piiranguvöönd 100 m) ulatuvad osaliselt planeeringualasse. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi ulatub planeeringualale rohevõrgustiku koridor. Detailplaneeringu koostamise käigus on tellitud eksperthinnang rohevõrgustiku koridori toimimise tingimuste tagamise kohta (koostaja OÜ Adepte Ekspert, lisa nr10). Väljavõte eksperthinnangust: Käesoleva töö järelduseks on, et antud rohekoridori võib vähendada juhul kui järgitakse järgmisi tingimusi: - Rohekoridori funktsiooni säilimiseks ei tohi antud rohekoridori laius vähendada väiksemaks kui 300 m. Kindlasti ei ole soovitav ka edaspidi hoonestust ning infrastruktuuri elemente rajada Vääna jõe ehitus- ja piiranguvööndisse. - Rohekoridori vähendamise kompenseerimiseks ning tekkiva äriala mõjude leevendamiseks on soovitav kinnistute rohekoridori poolsesse külge kavandada kõrghaljastusega haljasriba (soovitavalt mitmerindeline). - Hoonestusalade ja jõe vaheline ala säilitada looduslikus seisundis. Antud alal võiks tõsta kõrghaljastuse osakaalu ehk ala võiks metsastada. - Võimaluse korral säilistada maksimaalselt planeeringualal paiknevat kõrghaljastust.” Planeeringulahenduse koostamisel on võetud aluseks ekspertiisi poolt välja toodud tähelepanekud ning ettepanekud järgmiselt: Käesolevas töös minimaalseks jõe ja kavandatava hoonestuse vaheliseks kauguseks on ca 200m (pos.9 kinnistu osas), valdavalt aga 300m. Selline lahendus jätab rohekoridori minimaalseks laiuseks mõlemal pool jõge kokku vähemalt 400m, valdavalt 600m, mis vastab üldplaneeringu kohase maakondliku väikese rohekoridori (K9) nõuetele. Seda juhul, kui ei realiseeru riikliku huvina Saku valla üldplaneeringus reserveeritud perspektiivne raudtee koridor. Rohevööndisse jäävad planeeritud krundid Rohevööndisse jäävad planeeritavad krundid pos. 9 (ca 75% ulatuses) ja vähemal määral pos.8 (ca 20% ulatuses). Arvestades eksperthinnangu soovitusi, on nimetatud kinnistute jõepoolsele osale ette nähtud kõrghaljastuse rajamise kohustus ning planeeringuga kavandatud tegevusest puutumatute alade ja olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine olemasoleval kujul. Jäätmed ja jäätmekäitlus Vastavalt Jäätmeseadusele lasub krundi valdajal kohustus tagada krundil tekkivate jäätmete kogumine konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu litsentseeritud jäätmekäitlusfirma poolt. Planeeritaval alal tuleb kogu jäätmekäitlus lahendada vastavalt Saku OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  12 valla jäätmehoolduseeskirjale. Pinnase ning põhja- ja pinnaveekaitse Planeeritav ala ei asu maaparandushoiualal. Pinnase ning põhja- ja pinnaveekaitseks selgitatakse järgmises projekteerimise staadiumis (kui on selgunud konkreetne tootmis-äri tegevuse profiil) välja sadevete juhtimise vajadus läbi õli- ja liivapüüduri. Välisõhukaitse Tootmistegevuse arendusel peab müratase vastama Sotsiaalministri 4. märtsi määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürateaseme mõõtmise meetodid nõuetele ning õhusaaste ei tohi ületada kehtestatud piir- ja sihtväärtusi. Planeeritud tootmishoonete puhul ei ole ette näha vajadust arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). 3.4. Liikluskorraldus ja parkimine Juurdepääs 11340 Tallinn-Saku-Laagri teelt planeeringualale on kavandatud planeeritava ringristmiku kaudu. Riigitee ristmik Ringristmiku projekti on koostanud K–Projekt AS, töö nr 11068 „Juurdepääsutee Lepatriinu detailplaneeringule”). Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Kõrvalmaantee 11340 Tallinn-Saku-Laagri ringristmiku koos vastava osa kergliiklusteega selle juures rahastab detailplaneeringuala arendaja. Maantee kaitsevöönd Planeeritav krunt pos.1 paikneb osaliselt 11420 Tänassilma-Laagri tee kaitsevööndis, hoonestust tee kaitsevööndisse ei ole planeeritud. Nähtavuskaugus ristmikel Joonisel on näidatud juurdepääsutee nähtavuskolmurk. Nähtavus ringtee ristmikule on tagatud. Nähtavuskolmnurka võib istutada madalaid põõsaid, viimased ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0.4m. Liiklussagedus Riigimaantee 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee liiklussagedus oli 5002 autot/ööp.(Maanteeameti 2014.a loendusaruande andmetel). Detailplaneeringuga on kavandatud 9 äri-tootmismaa sihtotstarbega krunti, planeeringu elluviimisel on prognoositav liiklussageduse kasv kuni 200 autot/ööp, millest ca 40% on arvestatud veoautoliiklusega. Kui realiseeritakse Juuliku 2-tasapinnaline liiklussõlm ja likvideeritakse tänane fooridega ristmik Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmikul, langeb eeldatav liiklussagedus käsitletaval Tallinn-Saku- Laagri teelõigul märgatavalt. Müravall - visuaalne ekraan Kinnistule pos.15 rajatav müravall tuleneb kinnistute omanikevahelisest kokkuleppest. OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  13 Sademeveed Sademevett ei juhita riigimaantee teemaal asuvatesse kraavidesse. Planeeritavad teed Planeeritavale alale on projekteeritud lihtne ja selge tänavavõrk teemaa laiustega 24m ja 18m, pöörderaadiustega 15m. Laiem tänava maa-ala tuleneb olemasolevatest magistraalsetest tehnotrassidest. Mõlemad tänavad lõpevad ümberpööramise platsidega, andes vajadusel perspektiivis tänavavõrgustiku jätkamise võimaluse. Tänavatele on ette nähtud kergliiklusteed laiusega 2m. Teed on planeeritud ilma äärekivideta nn. maantee-tüüpi tagamaks sademevete takistusteta valgumise pinnasesse ja kuivenduskraavidesse. Vertikaalplaneerimisel järgmises projekteerimise etapis lahendatakse teedele vajalikud rist- ja pikikalded. Looduslik planeeritava ala kalle on kirde-edelasuunaline. Sademeveed juhitakse Vääna jõkke. Parkimine Parkimine on lahendatud oma krundil. Riigimaanteede ääres on parkimine keelatud. Planeeringuga on ette nähtud 1 parkimiskoht/250m² brutopinna kohta. Parkimiskohtade arv täpsustatakse hoonete ehitusprojekti koostamisel konkreetse ehitusmahu väljaselgitamisel. Parkimiskohtade arv kinnistul: Liidetavate kinnistute parkimiskohtade arv: Pos.1 24 kohta Pos.2 27 kohta Pos.2+3 57 kohta Pos.3 30 kohta Pos.4 40 kohta Pos.4+5 87 kohta Pos.5 47 kohta Pos.6 24 kohta Pos.6+7 60 kohta Pos.7 36 kohta Pos.8 40 kohta Pos.8+9 72 kohta Pos.9 32 kohta Pos.11 1 koht Nõuded ehitusprojektide koostamiseks Kõik arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne arendusalale mistahes ehitusloa väljastamist. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. - kõik arendusalaga seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigimaantee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. - Teeprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik - Projekteerimise tehnilised nõuded väljastab Maanteeamet vastava taotluse alusel. 3.5. Tehnovõrgud 3.5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Detailplaneeringualal kinnistutel Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja puudub AS OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  14 Saku Maja omandis olev ja/ või hallatav ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonitorustik Lähimad AS Saku Maja poolt hallatavad veetorustikud asuvad Tänassilma tehnopargis kinnistu Tänassilma tee 13 juures (veetoru d110). Veevarustus Detailplaneeringuala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud vastavuses AS Saku Maja väljastatud tehnilistele tingimustele nr.ET-8913 17.02.2016.a. ja Saku valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2014-2026. Lähim AS Saku Maja poolt hallatav veetorustik asub - ja kanalisatsioonitorustikud asuvad Tänassilma tehnopargis kinnistu Tänassilma tee 13, Tänassilma küla juures (veetoru d110). Perspektiivselt on detailplaneeringuala ette nähtud läbima veetorustik (vt. tehniliste tingimuste Lisa 2), mis on planeeritud Tänassilma tehnopargis asuva puurkaevpumpla (PK-17770) ja Jälgimäe külas asuva puurkaevpumpla Lepiku (PK-20672) veetorustike ühendamiseks, et tagada piirkonnas hea veeteenuse kvaliteet. Tänassilma puurkaev-pumpla tuleb detailplaneeringuga ringistada Lepiku puurkaevuga Eramaid läbivatele torustikele tuleb näidata servituudid ja need maaomanikega kooskõlastada. Planeeritav veetarve: 220 m3/ kuus; 8 m3/d. Perspektiivselt on detailplaneeringuala veevarustus võimalik lahendada nii Tänassilma Tehnopargis asuva Tänassilma I puurkaevu, kui ka Lepiku puurkaevu baasil. Perspektiivse ringistatud veevarustuse väljaehitamiseni on detailplaneeringu ala veevarustuse lahenduseks planeeritud rajada puurkaev eraldi kinnistule, 110kV ja 330kV õhuliini kaitsevööndisse. Planeeritava puurkaevu rajamiseks koostada järgnevas projekteerimise staadiumis ehitusprojekt. Kaevu projekteerimisel 110kV ja 330kV õhuliini kaitsevööndisse tuleb arvestada vahekaugusi mistahes kaevuelemendi, (siia alla kuuluvad ka puurmasinad jne.) ja õhuliini äärmise juhtme ning mistahes mastielemendi vahel. Peab olema tagatud puhasvahe õhuliini äärmise juhtme projektsioonist ja mistahes mastielemendist vähemalt: 110kV liinidel 6m 330kV liinidel 10m Samuti tuleb lisaks arvestada veel juhtmete võimalikku kõrvalekallet + 2m. Kaevuprojekt kooskõlastada Elering AS-iga. Detailplaneeringuga ette nähtud kinnistutele välja ehitade veeühendus planeeritud tänavatorustikult liitumispunktideks oleva maakraaniga kinnistu piiril. Planeeritud kinnistute ühine veeühenduse torustik rajada PE PN10 plastsurvetorudest paigaldamissügavusega 1.80 m toru peale. Torustiku kohale paigaldada märkelint, torustik paigaldada koos märkkaabliga. Torustike ühendused kinnistutele kuuluvad täpsustamisele järgnevate projekteerimisetappide käigus. Veetorustikule tagada normidekohased vahekaugused, säilitades võimalikult olemasolevat kõrghaljastust. Veetorustiku paiknemine krundil, läbimõõt ja hoone veesisestus määratakse hoonete projekteerimisel. Perspektiivselt ühendatakse veevarustuse ühisveevärgitorustikud Tänassilma I puurkaevu, kui ka Lepiku puurkaevu baasil ringistatud ühisveevärgitorustikega. Tulekustusvesi Planeeritavate kinnistute tuletõrjevee vajaduse 20l/s katmiseks on tänava ühisveevärgitorustikele OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  15 planeeritud paigaldada hüdrandid, millised tagavad vajaliku tuletõrjevee vajaduse perspektiivse ühisveevärgitorustike ringistamise korral. Veevõtu hüdrandid paigaldada tänava maa-alasse. Kuni perspektiivse ühisveevärgitorustike ringistamiseni rajada kinnistutele ajutised tuletõrjevee mahutid. Tuletõrjevee vajaduse korral 20l/s 3 tunni jooksul on vajalik tuletõrjevee mahuti maht 216 m3 . Tuletõrjevee mahutid rajada kinnistute hoonestusprojektide mahus nõuetekohase juurdepääsuga ja kaugusega hoonetest. Veevõtu hüdrant paigaldada tänava maa-alasse. Hoonestusprojekti koostamise mahus täpsustada vajalik tuletõrjevee vajadus koos tuletõrjevee mahutite mahuga. Reovee kanalisatsioon Detailplaneeringualal puudub AS Saku Maja omandis olev ja/ või hallatav kanalisatsioonitorustik. Lähimad AS Saku Maja poolt hallatavad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud asuvad Tänassilma tehnopargis kinnistu Tänassilma tee 13 juures (reoveekanalisatsioon d160). Orienteeruv detailplaneeringuala reovee vooluhulk: 220 m3/ kuus; 8 m3/d. Vastavalt AS Saku Maja tehniliste tingimuste täpsustusele 27.10.2016 on planeeringuala reovete ärajuhtimine võimalik Tänassilma külas paikneva Fazeri reoveepumpla baasil, milline paikneb Jälgimäe tee 13 kõrval. Detailplaneeringuala reovete ärajuhtimiseks on planeeritud reovee pumpla ehitamine planeeringuala tee maa-alale koos survetorustiku rajamisega kuni Fazeri reoveepumplani, milline oleks liitumispunktiks ühiskanalisatsioonini. Reovee pumpla ja survetorustiku täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamise tööde mahus. Ühiskanalisatsiooni tänavatorustike rajada De160 PVC SN8 torudest kuni plastist reoveepumplani. Olmereovee kanalisatsioon plasttorudest paigaldada kaldega 0.007 reoveepumpla suunas. Kinnistusisesed torustikud ühendada tänavatorustikuga läbi liitumiskaevude De400/315 kinnistu piiril. Reovee survetorustik rajada PE torudest vastavuses kehtivatele normidele. Reovee pumpla tehniline lahendus ja survetorustiku täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamise tööde mahus. Sademeveed Planeeringuala on ette nähtud kanaliseerida lahkvoolselt. Planeeringualal on olemasolev põlludrenaaž. Kuna olemasolev drenaaž hävineb ehitustööde käigus, siis on oht, et liigniiskuse tõttu võib kinnistutel tekkida probleeme sademevee immutamisega. Seetõttu on antud kinnistutele ka sademeveeühendused. Kinnistute sademevesi on ette nähtud juhtida planeeringuala läbivatesse kraavidesse. Sademevee juhtimisel kinnistul paiknevatesse kraavidesse, tuleb taotleda Keskkonnametist vee erikasutusluba. Kinnistud, mis külgnevad otseselt kraaviga, on sademeveeühendus planeeritud otse kraavi. Kinnistutele, mille piirid ei külgne kraavidega, on ette nähtud sademevesi juhtida mööda teemaa-alale rajatava sademeveetorustikku lähimasse kraavi. Planeeringualal on kaks kuivenduskraavi, mis on ette nähtud puhastada ning vajadusel süvendada. Olemasolevad drenaažitorustiku magistraalliinid, mis on ühendatud planeeringualal olevasse kraavi, on ette nähtud ümber ühendada nii et kõrvalalade põlludrenaažil oleks väljavool kraavi planeeringuala väliselt. OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  16 Planeeringuala põhjaosa kinnistute ees teemaa-alal olev kraav on planeeritud paigaldada torusse. Antud sademeveetorustikku ühendatakse ka lähimate kinnistute kanaliseeritav sademevesi. Sademeveed on planeeritud kinnistute tehispindadelt koguda liivapesadega varustatud restkaevudesse ja juhtida isevoolse sademevee kanalisatsiooni tänavatorustiku kaudu eelvooluks olevatesse kraavidesse. Kinnistute sademeveetorustiku ühendamisel kraaviga on ette nähtud paigaldada kinnistu sademeveetorustikule paisutustõkkeklapp. Paisutustõkkeklapid on ette nähtud paigaldada ka ümber ühendatavatele kõrvalkinnistu drenaažitorustikule. Planeeringuala sõiduteed on planeeritud äärekivideta ning teemaa-ala sademevesi immutatakse. Sademeveetorustik on ette nähtud paigaldada plasttorudest ja –kaevudest. Sademevee kanalisatsiooni liitumispunktid – kontrollkaevud - on ette nähtu kinnistu piirist 0,5…1 m väljapoole liituva kinnistu tänavapoolset piiri (tänava maa-alale). Kinnistuid läbivatele ning ka teemaa-alale planeeritud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikele tuleb ette näha servituutide alad (kaitsevööndi ulatuses). Nõuded ehitusprojektide koostamiseks - järgmises projekteerimise staadiumis (kui on selgunud konkreetne tootmis-äri tegevuse profiil) selgitatakse välja sademevete juhtimise vajadus läbi õli- ja liivapüüduri. 3.5.2. Gaasivarustus Detailplaneeringuaprojekti gaasivarustuse osa on koostatud vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate normide ja eeskirjadega, Adven Eesti AS tehniliste tingimustega 31.12.2015.. Detailplaneeringuala gaasivarustus on planeeritud lahendada olemasoleva B-kategooria gaasijaotustorustikult kuni moodustatavate kinnistute piirideni järgmiselt: - moodustatavate kinnistute nr. 1, 2, 3 ja 7 jaoks on planeeritud gaasitorustiku väljavõtted olemasolevast gaasitorustikust kuni moodustatavate kinnistute piirideni - moodustatavate kinnistute nr. 4,5,6,8 ja 9 jaoks on planeeritud harugaasitorustik alates olemasolevast gaasitorusikust Pärtla-Tõnu kinnistult pikki moodustatavat transpordimaa kinnistut nr. 12 koos gaasitorustiku väljavõttetega kuni kinnistute piirideni. Ühenduse teostusviis olemasoleva B-kategooria torustikuga elekterkeevispuursadulaga toru pealt. Moodustavate kinnistute piiri äärde tänava maa-alale mitteasfalteeritud alale paigaldada liitumispunktid maakraaniga kape all vahekaugusega teistest liitumispunktidest 2m. Planeeritavale gaasitorustikule näha ette servituudi/kasutusõiguse ala 1 m mõlemale poole torustiku keskteljest. Kinnistute muude rajatiste ja haljastuse planeerimisel arvestada gaasitorustiku kaitsevööndi piirangutega Projekteeritud torustiku tüüp – B-kategooria, maa-alune, plasttorustik ISO 4437 PEH 100, SDR11. Projekteeritud välisgaasitorustik paigaldada olemasolevatest ja paigaldatavatest kommunikatsioonidest vahekaugusele vastavuses EVS843:2003. Välisgaasitorustiku kaitsetsoon 1m torustikust mõlemale poole. Rajamissügavus 1m toru peale, kaeviku minimaalne laius 0,5m, algtagasitäide tihendatud liiv. Kaevetööd teostada vastavalt normidele, tagades ehituspersonali ja üldsuse turvalisuse, OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  17 kooskõlastades eelnevalt tööde teostamise aja ja tingimused kinnistu omanikuga. Gaasitorustik paigaldada 15cm paksusele tihendatud liivalusele, võttes vajadusel tarvitusele abinõud liivaluse püsimiseks olemasolevas pinnases. Plasttorude peale kinnitada isoleeritud kontrollkaabel, mille otsad tuua klemmotsikutega välja sulgeseaqdmete kapede alla.. Gaasitorustikust 0,4m kõrgemale paigaldada plastist kollane märkelint. Järgnevates projekteerimise staadiumites Tellijal sõlmida liitumisleping koos vajalike lähteandmetega Adven Eesti AS tööprojekti koostamiseks.. 3.5.3. Elektri- ja sidevarustus. Tee- ja territooriumi valgustus Üldist Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute detailplaneering Jälgimäe külas, Saku vallas, muudab kinnistute senist sihtotstarvet, krundib ümber olemasole-vad kinnistud, ning moodustab planeeritaval alal 9 äri-ja tootmisiseloomuga krunti. Elektrivarustuse osas, on määratud planeeritava ala arvutuslik elektrikoormus, ning antud elektrivarustuse põhimõtteline lahendus, arvestades osaühing Elektrilevi(edas- pidi Elektrilevi) tehniliste tingimustega nr 235939; 25.11.2015. Sidevarustuse osas, on määratud planeeritava ala orienteeruv sidevajadus, ning antud sidevarustuse põhimõtteline lahendus, arvestades aktsiaselt Eesti Telekom (uus ärinimi AS Telia Eesti) tehniliste tingimustega nr 25507558; 15.11.2015. Arvutuslik elektrikoormus Arvutusliku elektrikoormuse määramisel, on äri-ja tootmisiseloomuga kruntide puhul lähtutud suurimast lubatud brutopinnast ja erikoormusnormist 0,02 kW/m2. Pumplate arvutuslik elektrikoormus, on saadud detailplaneeringu VK osa projekti tegijalt. Platsipealsed teed valgustatakse, lähtudes koormusnormist 7 kW/km. Arvutustulemused on toodud tabelis ET1 Tabel ET1. Elektrikoormused Jrk nr Nimetus Sihtotstarve Ühik Hulk Koormus Märkusi Ja selle osa kW 1 Äri-ja Ä50/T50 m2 6188 124 tootmiskrunt nr1 2 sama, nr 2 sama m2 5890 118 3 sama, nr 3 sama m2 4932 99 4 sama, nr 4 sama m2 7212 144 5 sama, nr 5 sama m2 8260 165 6 sama, nr 6 sama m2 4771 95 7 sama, nr 7 sama m2 7094 142 8 sama, nr 8 sama m2 7735 155 9 sama, nr 9 sama m2 7443 149 OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  18 10 reovee obj. 1 30 pumpla 11 veepumpla obj. 1 10 12 teevalgustus km 0,9 6,3 13 kokku arv. 1000 2x(3x850) eriaegsusega Elektrivarustuse süsteem Planeeritaval alal olemasolevad tarbijad puuduvad, kuid ala läbivad Elektrilevi 10kV kaabelliinid ja Eleringi 110 kV ja 330 kV õhuliinid. Planeeritava ala tarbijate elektrivarustuseks, ehitatakse trafoalajaam, toitega Topi 110/10 kV alajaama 10 kV kaabelliinilt nr 25124. Trafoalajaam, ehitatakse kahetrafose komplektalajaamana, trafodega kuni 1600 kVA talle reserveeritud äri-tootmismaa krundile nr 8. Trafoalajaama ehituse õiguslik alus-Isikliku Kasutusõiguse Leping- ala arendaja, või maaomaniku ja Elektrilevi vahel. Trafoalajaama välisperimeetri ümber, on 2 m laiune servituudivajadusega ala. Kogu alajaama servituudivajadusega maaala on ligikaudu 70 m2. Tarbijaid toitvad madalpingeliinid (0,4 kV) ehitatakse kõik maakaabelliinidena. Äri-ja tootmisfunktsiooniga kruntide toitekaablid lõpetatakse jaotus-ja liitumiskilpidega (JK+LK) kinnistute piiril, tee maaalal. Kanalisatsiooni pumpla ja teevalgustuse ühendamiseks, paigaldatakse ainult liitumiskilbid (LK). Planeeritavat ala läbiva 330 kV õhuliini kaitsetsoon on 40m kummalegi poole liini teljest; 110 kV õhuliinide korral aga 25m kummalegi poole liini teljest. Nimetatud õhu- liinide kaitsevööndid, on talumiskohustusega alad võrgu valdaja kasuks. Igasugune ehitustegevus liinide kaitsetsoonis, tuleb kooskõlastada võrgu valdajaga. Kavandatud äri-ja tootmisfunktsiooniga krunti nr 8 läbib krundi nr 7 0,4 kV elektritoiteliin, olles servituudivajadusega ala võrgu valdaja kasuks, servituudiala kogulaiu- sega 2,5 m. Ehitusprojektis, tuleb täpsustada elektrikoormusi ja taotleda konkreetsed tehnilised tingimused Elektrilevilt. Teevalgustus Kavandatud teed valgustatakse. Valgustamiseks kasutatakse reeglina LED-moodu-liga valgusteid, millised paigaldatakse 10m kõrgustele terasmastidele. Teevalgustuse juhtimiseks, paigaldatakse teevalgustuskapp, milline saab toite paigaldatavast liitumiskilbist. Kõik teevalgustusliinid ehitatakse maakaabelliinidena, toitega teevalgustuskapist. Teevalgustus projekteeritakse koos teega ja ehitatakse välja ala arendaja rahaliste vahenditega. Teevalgustuse juhtimine, peab olema paindlik, st tuleb arvestada kinnistute omanike nõuetega. Teevalgustuse hooldamiseks, tuleb sõlmida Hooldus-leping firmaga, kes omab vastavat registreeringut. Sidevarustus Kavandatud 9 äri-ja tootmisfunktsiooniga krundi arvutulik telekommunikatsiooni abo- nentide arv on 54 (täpsustub Ehitusprojektis). Telekommunikatsiooni abonendi all, on mõeldud, kas telefoni-, andmeside(Internet), või OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  19 nende ühisliini. Tänapäeva äritegevus, pole mõeldav, ilma kiire Internetiühenduseta. Kiiret Interneti- ühendust, on võimalik tagada reeglina fiiberoptilise kaabliga. Kavandatav fiiberopti-line kaabel, paigaldatakse sidekanalisatsiooni, alates ühenduspunktist kuni kinnistu-teni. Ühenduspunktiks, on sidekaev nr 17078, milline asub kinnistu Pärnu mnt 555 (Peoleo Hotell) taga. Kavandatud telekommunikatsiooni ühendusliin läbib moodustatud äri-ja tootmiskrunti Nr 1, mis on servituudi vajadusega ala ( laiusega 2,5m) võrgu valdaja kasuks. Iga äri- ja tootmisfunktsiooniga kinnistule, rajatakse individuaalne sisend tee maaala-le rajatavalt magistraaltrassilt. Äri-ja tootmiskinnistute krundipealsed sideliinid ehitab krundi omanik. Sideliinid (sidekanalisatsiooni) teede maaalal kuni moodustatavate kruntide piirini ja kuni ühenduspunktini, rajatakse ala arendaja rahaliste vahenditega. Sidekaabli rajatavasse magistraalsidekanalisatsiooni, paigaldab Telia Eesti, peale liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu maksmist. Ehitusprojektis, on vaja täpsustada sidevajadust, ning taotleda konkreetsed tehnili-sed tingimused Telia Eestilt. 3.6. Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud Majandus- ja Taristuministeeriumi 02.06.2015 määrusega nr 54 “Ehitisele esitatavad tuleohutuse nõuded”. Tule leviku tõkestamiseks on hooned planeeritud naaberhoonetest minimaalselt 10 m kaugusele. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Planeeringuga on ette nähtud madalaimaks tulepüsivusklassiks TP3. Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel on aluseks EVS 812-6:2012 “Ehitise tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus”. Tuletõrjevee mahutite rajamisel peavad need vastama EVS 812-6:2012 + A1:2013 nõuetele. 3.7. Piirangud, servituudivajadused Vääna jõgi - kallasrada 4m (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus §38) - veekaitsevöönd 10m (Veeseadus §29) - ehituskeeluvöönd 50m (Looduskaitseseadus §38) - piiranguvöönd 100m (Looduskaitseseadus §37) Kraavide veekaitsevöönd - kraavi veekaitsevöönd 1m. Veeseadus §29 lg 3. - vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardile ja maaparandussüsteemide kaardile puuduvad planeeritaval alal olevatel kraavidel ehituskeeluvööndid. Teekaitsevöönd Riigimaanteede 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee ja 11420 Tänassilma-Laagri tee kaitsevööndi OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  20 laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Ehitusseadustik § 71. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Ehitusseadustik § 72 Tegevus teel ja tee kaitsevööndis Elektripaigaldiste kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus: - Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: • kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit • 1 kuni 35 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit • 1 kuni 35 kV pingega liinide korral 10 meetrit • 35 (kaasa arvatud) -110 kV pingega liinide korral 25 meetrit • 220-330 kV pingega liinide korral 40 meetrit - Õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. - Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. - Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Gaasipaigaldise kaitsevöönd B- kategooria gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool torustikku on torustiku välimisest mõõtmest 1 meetrit; Servituudivajadused Vastavalt AS Saku Maja tehnilistele tingimustele on kõikidele planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrassidele ette nähtud servituutide vajadus AS Saku Maja kasuks. Elektrilevi OÜ ja Telia Eesti AS ei ole oma tehnilistes tingimustes esitanud nõuet vastavatele trassidele servituutide seadmiseks. Edaspidisel vajadusel on võimalus selleks olemas. Juurdepääsuks planeeritavale kinnistule on kinnistu Jõenurme (71801:001:1001) omanik sõlminud notariaalse eellepingu uue kinnistu moodustamiseks (vt. Põhijoonis pos.15) ja selle üleandmiseks ostu-müügi tehinguna käesoleva arenduse arendajale. Uus kinnistu moodustatakse Jõenurme kinnistu arvelt suurusega 5150m². Moodustatava kinnistu sihtotstarbeks on transpordimaa. 3.8. Kuritegevuse ennetamine Planeerimisel on lähtutud järgmistest kuritegevust ennetavatest meetmetest, mis on valitud Eesti Standardist EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine kirjeldatud soovitustest. OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  21 Turvalisuse tagamiseks peavad teed ja platsid olema hästi valgustatud, krundisisene välisvalgustus lahendatakse järgmistes projekteerimise staadiumides. Ehitusprojekti koostamisel tuleb soovitatavalt arvestada järgmisi nõudeid: - kestvate materjalide ja värvide kasutamine; - vandalismikindlad konstruktsioonid, turvauksed, turvalukud, sissemurdmisele vastupidavad ukse- ja aknaraamid; - süttimatud prügianumad; - piiratud ligipääs. 4. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMINE 4.1. Detailplaneeringu realiseerimise võimalused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehniliste projektide koostamisele ning ehituslubade taotlemistele. Hoonete ja tehnovõrkude ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb planeeringu elluviimiseks teostada esimeses järjekorras järgmised toimingud: - katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse kandmine; - planeeringujärgsete teede ja tehnovõrkude projektide koostamine (v.a. piirkonna perspektiivne veevarustuse lahendus) ning nendele ehituslubade hankimine. - vajalike servituutide seadmine; - planeeringujärgsete teede ja tehnovõrkude välja ehitamine (v.a. piirkonna perspektiivne veevarustuse lahendus), nendele kasutuslubade hankimine ning tasuta üleandmine tulevastele võrguvaldajatele. Vaid peale eelpool kirjeldatud tööde lõplikku teostamist on võimalik jätkata järgmiste toimingutega: - tehnovõrkudega liitumislepingute sõlmimine; - hoonestusprojektide koostamine; - ehituslubade taotlemine hoonetele; - hoonete vastuvõtmine 4.2. Detailplaneeringu realiseerimisega tekkivate võimalike kahjude hüvitamine Käesoleva detailplaneeringu lahenduse realiseerimisega ei tekitada naaberkinnistute omanikele mingisugust kahju ega kahjustata ka avalikku huvi. Samuti ei tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Võimalike kahjude tekkimisel on hüvitajaks igakordne kinnistu omanik. OÜ Stuudio Beeta Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala DP  i tee Laagr Saku- - Tallinn 11340 Aadress: Objekt: Harjumaa Saku vald Joonis: Maa-ala plaan Joonise nr: Tellija: - Kalvi Kesa Eriala: Joonestaja: Kalvi Kesa Leht: 1 Lehti: 1 Kontrollija: Egert Leetsar Litsentsid: EG10153012-0001  M1:100 M1:100 11340 Tallinn -Saku -Laagr i tee  SAKU VALLAVALITSUS EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] 11.01.2017 nr 7-1/17/7-1 Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse nr 133: „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktile 11 (planeeringualal asub perspektiivne raudteerajatis) esitame Teile kooskõlastamiseks Saku Vallavolikogu 10 juuni 2010. a otsusega nr 60 algatatud Jälgimäe küla Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala detailplaneeringu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maire Laur Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht Lisa: Trahteri, Lepatriinu, Pärtla-Tõnu 4 ja Pääsuvälja kinnistute ja lähiala detailplaneering. Priit Alekask 671 2441 [email protected] Teaduse tn 1 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 Faks 671 2433 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected] Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 12. jaanuar 2017. a. 10:08 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Detailplaneeringu esitamine koosk�lastamiseks Manused: 7-1177-1 11.01.2017 V�ljaminev kiri.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud T e r e ! T e i l e o n s a a d e t u d S a k u V a l l a v a l i t s u s e d o k u m e n d i h a l d u s s � s t e e m i D e l t a k a u d u d o k u m e n t D e t a i l p l a n e e r i n g u e s i t a m i n e k o o s k � l a s t a m i s e k s , m i s o n r e g i s t r e e r i t u d 1 1 . 0 1 . 2 0 1 7 , n u m b r i g a 7 - 1 / 1 7 / 7 - 1 . S a k u V a l l a v a l i t s u s T e a d u s e 1 , S a k u , 7 5 5 0 1 H A R J U M A A T e l 6 7 1 2 4 3 1 e - p o s t : s a k u @ s a k u v a l d . e e