Aktsiaselts A.L.A.R.A. korralise üldkoosoleku otsus 30.05.23

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: Aktsiaselts A. L. A. R. A. registrikood: 10462309 tänav: Leetse tee 21 linn: Paldiski linn vald: Lääne-Harju vald maakond: Harju maakond postisihtnumber: 76806 telefon: +372 6716307, +372 6741366 faks: +372 6741366 e-posti aadress: [email protected] Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 13 Bilanss 13 Kasumiaruanne 14 Rahavoogude aruanne 15 Omakapitali muutuste aruanne 16 Raamatupidamise aastaaruande lisad 17 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 17 Lisa 2 Raha 18 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 19 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 20 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 21 Lisa 7 Aktsiakapital 21 Lisa 8 Müügitulu 21 Lisa 9 Sihtfinantseerimine 22 Lisa 10 Muud äritulud 22 Lisa 11 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 23 Lisa 12 Kasutusrent 23 Lisa 13 Üldhalduskulud 23 Lisa 14 Tööjõukulud 24 Lisa 15 Seotud osapooled 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Vastavalt AS A.L.A.R.A. (AS) põhikirjale on tema põhitegevuseks Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest puhastamine, radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine ning Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine. AS lähtub oma tegevuses keskkonnaministri 23.01.2020. a. kinnitatud kiirgusohutuse riiklikus arengukavas 2018‒2027, selle rakendusplaanis 2022‒2025 ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas toodud tegevussuundadest, AS-i ainuaktsionäri 18.04.2022. a. kinnitatud ootustest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud riigile vajalike teenuste osutamise ja sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingu, omanikuta kiirgusallikate ohutustamise lepingu ning kiirgustegevuslubade tingimustest. AS omab kiirgustegevuslube, mille alusel on tal Eestis ainuõigus kiirgustegevuseks Paldiski endisel tuumaobjektil (loa kehtivusega kuni 24.05.2026. a.) ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas (loa kehtivusega kuni 01.03.2023. a.). Samuti omab AS lube radioaktiivse aine riigisiseseks veoks (loa kehtivusega kuni 19.11.2025. a.) ning ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiseks kasutatava kiiritusseadme ja kiirgusallikate hoidmiseks (loa kehtivusega kuni 30.05.2027. a.). AS-i tegevust finantseeritakse peamiselt riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse kaudu, milleks AS osutab Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise, omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenust. Sellele lisaks taotleb ja kasutab AS Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõjude hindamiseks ning saastunud metallijäätmete sulatamiseks Euroopa Liidu struktuuritoetuste ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendeid ning ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (edaspidi Agentuur) vahendeid. Olulisemateks töödeks aruandeaastal olid: 1. Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine, sh. nende kiirgusohutuse ning turvalisuse tagamine. 2. Radioaktiivselt saastatud rajatiste desaktiveerimis-, demontaaži- jms. tööde teostamine Paldiski ja Tammiku objektidel: 2.1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine. Käideldud on teistelt asutustelt vastu võetud radioaktiivsed jäätmed ning eesmärgiga jäätmete mahtu vähendada on kiirgusuuringud ja saastusest puhastamine tehtud mahus 0,3 tonni. Jätkati Paldiski vahehoidlas asuvate jäätmepakendite kontrolliga vastavalt keskkonnaministri 04.10.2016. a. määruse nr 34 “Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad” paragrahv 8 lõikele 7. Kokku kontrolliti 109 pakendit. Jäätmepakendite kontroll jätkub 2023. aastal. Lisaks jätkati ladustatavate jäätmepakendite (kokku 31 tk) gammaspektromeetrilise iseloomustamisega vastavalt Keskkonnaametiga kooskõlastatud metoodikale. Iseloomustamisega selgitati välja igas pakendis ladustatud jäätmete täpsem isotoobiline koostis ja aktiivsus, mis on aluseks näiteks nende jäätmete hilisema lõppladustamise viisi valikul. Jäätmepakendite iseloomustamine jätkub 2023. aastal. 2022. aastal võeti radioaktiivseid jäätmeid vastu kümnelt asutuselt (peamiselt tööstusettevõtted, tervishoiu- ja teadusasutused). Nendeks jäätmeteks olid kinnised kiirgusallikad, tuumamaterjali sisaldavad suitsuandurid ja militaarjäätmed, radioaktiivset isotoopi sisaldava värviga kaetud skaalad ja lülitid, radioaktiivselt saastunud vanametall jne. (kokku 77 kiirgusallikat). 3 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Eelpool nimetatud inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohtlikud ning seetõttu käitlemist vajanud jäätmed on käitlustööde tulemusena ohutustatud. 2.2. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine. Jätkus Tammiku hoidlast aastatel 2009 kuni 2011 Paldiski objektile toodud eelsorteeritud jäätmete käitlemine ja ladustamine. Jätkati hoidla dekomissioneerimistöödega (saastusest puhastamise ja lammutamisega), sh. transporditi hoidla lammutamisel tekkinud ehitusjäätmed Paldiski objektile ja jätkati kiirgusohutushinnangu koostamisega, mis on vajalik hoidla ja selle territooriumi vabastamiseks kiirgusohutuse nõuete kohaldamisest. 3. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks vajaliku valmisoleku tagamine. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks loodud 13/7 (13 tundi päevas, 7 päeva nädalas) valmisolek seisneb kiirgustöötajate operatiivses valmisolekus allikate transpordiks, käitlemiseks ja ladustamiseks Paldiski radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas. Valmisolek hõlmab igapäevaselt ajavahemikku 8.00 – 21.00, millal vähemalt üks AS-i esindav kiirgustöötaja on kättesaadav mobiiltelefoni teel päästeasutusele vms organisatsioonile (Keskkonnaamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet jne.), kes on omanikuta kiirgusallika avastanud. Kokku ohutustati 13 kiirgusallikat. 4. Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõjude hindamine. Peamisteks tegevusteks olid: 4.1. Jätkati reaktorisektsioonide likvideerimise mõju hindamise aluseks olevate põhiuuringute läbiviimisega – valminud on mitmed tegevuse 4 „Reaktorisektsioonide likvideerimise (dekomissioneerimise) uuringud“ alltegevuste vahearuannete esimesed versioonid. 4.2. Reaktorisektsioonide likvideerimise lisauuringute läbiviimiseks korraldati riigihange nr 255212 „Mõjude hindamise aluseks olevate lisauuringute tellimine“, mille tulemusel sõlmiti hankeleping AS-i ja GScan OÜ vahel 27.12.2022. a. 4.3. Jätkati lõpphoidla rajamise mõju hindamise aluseks olevate uuringute läbiviimisega – valmis tegevuse 1 „Lõppladustuspaiga kolme optimaalseima asukoha väljaselgitamine“ vahearuanne ja valminud on mitmed tegevuse 2 „Lõppladustuspaiga kolme asukoha uuringud“ alltegevuste vahearuannete esimesed versioonid. 4.4. Jätkati lõpphoidla rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega – valmisid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ning toimus nende avalik väljapanek, avalik arutelu jms. tegevused. 4.5. jätkati kommunikatsiooniteenuse osutamisega – valmisid kommunikatsioonistrateegia aastani 2040 ja lühiajalise kommunikatsiooniplaani esimesed versioonid, valmisid Paldiski objekti virtuaaltuur ja droonivideo, alustati projekti uudiskirja väljaandmisega ning valmis projekti kodulehe täiendatud versioon. 5. Saastunud metallijäätmete sulatamine. Peamisteks tegevusteks olid: 5.1. Saastunud metallijäätmete sulatamiseks korraldatud riigihanke nr 248269 „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete käitlusteenuse tellimine“ turu-uuringu käigus ettevõtjatelt saadud soovitustest lähtuvalt viidi lõpule saastunud metallijäätmete täiendav sorteerimine, kiirgusuuringud ja tükeldamine. 5.2. Kuna saastunud metallijäätmete sulatamiseks korraldatud riigihanke nr 248269 „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete käitlusteenuse tellimine“ menetlus lõppes hankelepingu sõlmiseta alustati ettevalmistavate tegevustega uue riigihanke korraldamiseks eesmärgiga teostada metallijäätmete sulatamine perioodil 2024-2026. 5.3. Koostati riigihanke alusdokumendid sulatamisel tekkivate kontsentreeritud tagastatavate radioaktiivsete jäätmete betoneerimiseks vajaliku betoonisõlme soetamiseks. 5.4. Betoneeritavate kontsentreeritud radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks vajalike betoonkonteinerite soetamiseks korraldati riigihange nr 244855 „Radioaktiivsete jäätmete betoonkonteinerite ost“, mille tulemusel sõlmiti hankeleping AS-i ja E-Betoonelement OÜ vahel 29.07.2022. a. 4 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne 6. Ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine. Jätkati keskuse ruumi rekonstrueerimise, gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi ja keskuse üldiseks toimimiseks vajalike abiseadmete soetamise ning kiirgustegevusloa taotluse täiendamisega kalibreerimiseks kasutatava kiiritusseadme ja kiirgusallikate hoidmiseks (luba anti 30.05.2022. a.). Eesti teistelt ettevõtetelt, tervishoiu- ja teadusasutustelt radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja vaheladustamise eest laekus 123 928 eurot ning jäätmete transpordi eest 3 323 eurot. Omanikuta kiirgusallikate transpordi, käitlemise ja vaheladustamise eest perioodil 01.07.2021 – 30.04.2022 laekus 2022. aastal 19 425 eurot. 2022. aasta investeeringuna jätkati kalibreerimiskeskuse ruumi rekonstrueerimisega, milleks kasutati 12 744 eurot ja alustati Paldiski objekti väravahoone ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega mahus 1 000 eurot. 2022. aasta eelarves planeeriti kasumiks sihtfinantseerimise brutomeetodi korral (tulud arvestavad Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) 206 874 eurot. Sihtfinantseerimise netomeetodi korral (tulud ei arvesta Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) oli planeeritav kahjum 38 800 eurot. Majandusaasta lõppes 132 667 euro suuruse kasumiga, mis oli tingitud kahest asjaolust: - toetust 245 674 eurot Agentuurilt ei saadud. Gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi tarnimise eelduseks on süsteemi valmimise järgne testimine tootja tehases. Neljandas kvartalis 2021 toimus testimine tootjast tingitud probleemide tõttu vaid osaliselt, mistõttu polnud süsteemi võimalik Eestisse tarnida. Kordustest toimus teises kvartalis 2022. Agentuuri ametlikku otsust testi aktsepteerimise kohta ja süsteemi tarnimist on oodata esimese poolaasta 2023 alguses ning seetõttu on vastav toetus planeeritud uuesti AS-i 2023. aasta eelarvesse. - planeeritust suurem müügitulu (kokku 164 757 eurot) seoses kavandatust suuremas mahus radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja vaheladustamisega. Võrdluseks: 2021. aasta eelarves planeeriti kasumiks 222 073 eurot. Majandusaasta lõppes 63 401 euro suuruse kasumiga. Plaanid 2023. aastaks 2023. aastal on AS-l plaanis teostada järgmised olulisemad tööd, mis on vajalikud Paldiski ja Tammiku objektide haldamiseks ning projektide täitmiseks: 1. Paldiski endise tuumaobjekti haldamine ja selle ohutuse ning turvalisuse tagamine, mis hõlmab endas ka objekti kiirgusseiresüsteemide arendamist. 2. Paldiski objekti radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste varasemate projektide täitmisel kogutud jäätmete täiendavad kiirgusuuringud ja saastusest puhastamine ning teistelt asutustelt vastu võetud radioaktiivsete jäätmete käitlemine. 3. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja selle ohutuse ning turvalisuse tagamine. 4. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine – hoidla pindade nõuetekohane (vastavuses siseriiklike õigusaktidega ja rahvusvaheliste nõuetega ning kiirgusohutuse valdkonna heade tavadega) saastusest puhastamine, tekkinud radioaktiivsete jäätmete transport, käitlemine ja ladustamine Paldiski objektil asuvas radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas. 5. Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimiseks ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamiseks mõjude hindamiste ettevalmistamine ja läbiviimine. 6. Saastunud metallijäätmete sulatamise ettevalmistamine ja läbiviimine. 7. Keskkonna- ja kiirgusseire läbiviimine Paldiski objektil ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas. Vajadusel seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade koostamine ja rakendamine. 5 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne 8. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks valmisoleku tagamine. 9. Ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine. Ülalnimetatud tööde teostamiseks on AS-le 2023. a. riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelist toetust 653 000 eurot, Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõjude hindamiseks ning saastunud metallijäätmete sulatamiseks kasutatakse 7 584 410 eurot Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahendeid ja 1 338 425 eurot SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse vahendeid ning Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri poolne mitterahaline toetus ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks on 248 081 eurot. Lisaks kasutatakse AS-i müügi- ja finantstulu vahendeid 86 000 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi vahendeid 154 840 eurot. 2023. aasta investeeringuna on kavas kalibreerimiskeskuse ruumi rekonstrueerimise jätkamine mahus 9 000 eurot ja Paldiski objekti väravahoone ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimise jätkamine mahus 10 000 eurot. Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Tulenevalt Riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i põhikirja punktist 3.1. peab AS-i juhatus rakendama AS-i juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldama selle järgimist. AS järgib hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid mõningate eranditega, mis tulenevad asjaolust, et AS-l on üks aktsionär (eranditeks on näiteks nõukogu nimetamine ja teabe avaldamine, mis on täpsemalt kirjeldatud aruande punktides 2 ja 4). 1. Üldkoosolek 2022. aasta majandusaastal oli AS-i ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, kelle esindajaks on majandus- ja taristuminister. Minister tegi majandusaastal järgmised otsused: - valis nõukogu uue liikme; - kinnitas AS-i omaniku ootused; - kinnitas 2021. aasta majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse; - kinnitas 2021. aasta majandusaasta kasumi summas 63 401 eurot; - nimetas AS-i 2022. – 2024. majandusaasta aruande auditeerimist läbiviiva audiitorettevõtte; - kinnitas AS-i põhikirja ja nõukogu töökorra; - pikendas nõukogu kahe liikme volitusi. 2. Nõukogu Perioodil 01.01. – 28.02.2022. a. oli nõukogu kolme liikmeline ja perioodil 01.03. – 31.12.2022. a. oli nõukogu nelja liikmeline. Riigivaraseaduse § 81 lõikest 11 ja AS-i põhikirja punktist 5.5. tulenevalt valitakse nõukogu liige vastavalt nimetamiskomitee ettepanekule üldkoosoleku otsusega kuni kolmeks aastaks. Riigivaraseaduse § 81 lõike 1 punktist 31 ja AS-i põhikirja punktist 5.6. tulenevalt valib üldkoosolek nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 2022. aasta majandusaastal oli nõukogu koosseis järgmine: - perioodil 01.01. – 28.02.2022. a. Jane Paju (esimees), Merilin-Siret Sahku ja Riina Aasa. - perioodil 01.03. – 31.12.2022. a. Jane Paju (esimees), Merilin-Siret Sahku, Reelika Runnel ja Riina Aasa. Nõukogu pädevus on määratud AS-i põhikirjas. Lisaks reguleerib nõukogu liikme õiguseid, kohustusi ja ülesandeid nõukogu töökord. Nõukogu planeerib AS-i tegevust, korraldab AS-i juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2022. aastal toimus neli nõukogu koosolekut. 6 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Nõustamaks nõukogu, on nõukogu töö spetsiifiliste vormidena moodustatud nõukogu organid, milleks on: 1) riigihangete läbiviimise komisjon; 2) siseauditi komisjon; 3) eelarve komisjon. Riigihangete läbiviimise komisjoni ülesandeks on analüüsida riigihangete läbiviimisega seotud küsimusi, valmistada nõukogule ette materjale riigihangete valdkonnas otsuste tegemiseks ja teiste riigihangete läbiviimisega seotud küsimustega süvendatud tegelemine. Siseauditi komisjoni ülesandeks on sisekontrolli süsteemi toimimise üle järelevalve teostamine. Eelarve komisjoni ülesandeks on eelarves kajastavate kulude üle järelevalve teostamine. 2022. aastal nimetatud komisjonid ei tegutsenud, sest AS-i töös puudusid keerulised ja mahukad teemad, milles nõukogu oleks vajanud nõustamist. Nõukogu organid saavad oma tööülesandeid nõukogult. Nõukogu organite esimehed valib nõukogu oma liikmete seast ning nende volitused kehtivad kuni nõukogu liikme volituste tähtaja lõpuni, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Ainuaktsionär on määranud nõukogu liikmetele tasu. Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele on määratud võrdne tasu, nõukogu esimehele on määratud suurem tasu. Nõukogu liikmele riigihangete läbiviimise komisjoni või nõukogu muu organi tegevuses osalemise eest võib AS-i põhikirja punkti 5.17. kohaselt määrata täiendava tasu. Täiendavat tasu nõukogu liikmetele 2022. aastal ei makstud. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta AS-s tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ja lähtuvad oma tegevuses AS-i ja selle omaniku huvidest. Nõukogu liikmed järgivad konkurentsikeeldu ja ei osale ettevõtluses AS-ga samal tegevusalal. 3. Juhatus Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i. Aktsiaseltsi juhatus on üheliikmeline. 2022. aastal oli AS-i juhatuse liikmeks (juhatajaks) Joel Valge, kes kuulub ainult käesoleva äriühingu juhatusse. Juhataja peab AS-i juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhataja ülesandeks on juhtida ja esindada AS-i äris vajaliku hoolsusega ja parima äritava kohaselt, juhindudes õigusaktidest, AS-i põhikirjast, AS-i üldkoosoleku ja nõukogu otsustest ning muudest järgimiseks kohustuslikest dokumentidest. Juhataja ametiülesanneteks on AS-i majandustegevuse juhtimine ja planeerimine, asjaajamise korraldamine, töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine, raamatupidamise korraldamine jms. toimingute tegemine, millised on kas otseselt või kaudselt vajalikud AS-i majandustegevuse korraldamiseks. Juhataja peab oma tegevuses silmas pidama Eesti Vabariigi kui AS-i omaniku huvide kaitset ja hea maine püsimist. Juhataja peab oma tegevuses lähtuma ja nõudma AS-i töötajatelt korrektsust, mõistlikkust ning säästlikkust. Juhataja õigused ja kohustused aktsiaseltsi juhtimisel on sätestatud juhataja ametijuhendis ja juhatajaga sõlmitavas juhataja (ameti)lepingus. Juhataja tasu ja lahkumishüvitised on reguleeritud temaga sõlmitud ametilepingus, mis on eelnevalt AS-i nõukogus läbiarutatud ja kinnitatud. Kui AS on täitnud nõukogu poolt kinnitatud eelarve ja tegevuskava võidakse nõukogu otsusel maksta juhatajale ühekordset preemiat kuni nelja eelmisel majandusaastal makstud keskmise juhataja kuutasu ulatuses. Nõukogu otsustab juhatajale preemia maksmise pärast AS-i majandusaasta auditeeritud aruande kinnitamist. 2022. aastal maksti juhatajale preemiat 2 kuupalga ulatuses juhataja 2021. aasta ametipalgast lähtuvalt. Juhataja tagasikutsumisel mõjuva põhjuseta teatab nõukogu sellest juhatajale vähemalt üks kuu ette ning maksab juhatajale hüvitist juhataja kahe kuu tasu suuruses summas. Nõukogul on õigus 7 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne vabastada juhataja enne ühekuulise etteteatamistähtaja möödumist, tingimusel, et AS maksab selle eest juhatajale proportsionaalselt kompensatsioonina tasu, mis juhataja oleks saanud selle aja eest juhataja tasuna tagasikutsumise korral ühekuulise etteteatamistähtajaga, kuid mitte rohkem kui juhataja tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. Juhataja tagasikutsumisel mõjuval põhjusel juhatajale lepingu lõppemisel lepingus ettenähtud hüvitist ei maksta. Mõjuvaks põhjuseks loetakse eelkõige juhataja lepinguliste kohustuste korduvat, s.o vähemalt kahel korral rikkumist. AS-i nõukogu töökorra punkti 11. kohaselt otsustab nõukogu juhatajaga tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatajaga. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu AS-i esindaja. 2022. aastal nimetatud tehinguid ja õigusvaidlusi ei toimunud. Juhatuse liige pole AS-ga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, samuti AS-ga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige. Juhatuse liige ja AS-i töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ning ei tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi AS-i nimel. 4. Teabe avaldamine AS-i veebilehel www.alara.ee avalikustatakse: - majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruanne, bilansi ja rahavoogude aruanne võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaade kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; - majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruanne, bilansi ja rahavoogude aruanne võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaade kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; - nõukogu ja juhatuse koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates; - üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates; - auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruanne ning nõukogu ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse igale nõukogu liikmele ja juhatajale majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatajale makstud täiendav tasu (preemia). Aruanne ja ülevaade avalikustatakse veebilehel samal ajal nende esitamisega registrile. Veebilehel ei avaldata üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, sest AS-l on vaid üks aktsionär. 5. Finantsaruandlus ja auditeerimine AS lähtub finantsaruannete koostamisel raamatupidamise seadusest, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ning Eesti finantsaruandluse standardist. Juhatuse koostatud 2022. majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu audiitorettevõte, kelleks on üldkoosoleku otsuse kohaselt PKF Estonia OÜ. Audiitorettevõte järgib seejuures eelnevalt nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande auditi plaani. Enne audiitorteenuse lepingu sõlmimist toimub selle läbiarutamine ja kinnitamine AS-i nõukogu poolt. 6. Korruptsiooni ennetamine AS teadvustab, et korruptsioon seab ohtu demokraatia ja inimõigused, õõnestab head valitsemist, sotsiaalset õiglust, halvendab riikide konkurentsivõimet ja majanduslikku arengut, seab ohtu demokraatlikud institutsioonid ning ühiskonna moraalsed alustalad. AS täidab korruptsioonivastase seaduse § 3 lõiget 3, mille kohaselt peab AS tagama AS-i nimel, ülesandel 8 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ja kohustustest kinnipidamise kontrolli. Korruptsiooniohu ennetamiseks rakendatakse AS-s järgmisi meetmeid: 1. AS-i juhatusel on väljatöötatud sisemine regulatsioon töötajate korruptsiooniohu ennetamiseks; 2. rakendatud on praktika, mille kohaselt välisaudiitor teostab kord aastas majandusaasta aruande koostamise raames AS-i nõukogu liikmete ja juhataja osas ärihuvide kontrolli, lähtudes Korruptsioonivastasest seadusest ja AS-i poolt kehtestatud sisemisest korruptsiooniohu ennetamise regulatsioonist; 3. AS-i juhatus esitab osaluse valitsemist teostavale ministrile koos välisaudiitori poolt kinnitatud majandusaasta aruandega ülevaate välisaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest tehingutest seotud osapooltega; 4. AS-i juhatus ja keskastmejuhid osalevad avaliku sektori eetika tugevdamise ja korruptsiooni vältimisele suunatud koolitustel. Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse aruanne Tulenevalt Riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i põhikirja punktist 3.1. peab AS-i juhatus rakendama AS-i juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldama nende järgimist. Käesolevas aruandes antakse ülevaade AS-i tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. AS-i eesmärgiks on olla teistele Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse. AS on 03.04.2019. a. ühinenud riigi osalusega ühingute kokkuleppega vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimiseks eesmärgiga muuta oma eeskujuga Eesti ettevõtluskeskkond vastutustundlikumaks ja jätkusuutlikumaks. Tegemist on vabatahtliku kokkuleppega, millega liitudes kinnitab AS oma püüdlust järgmistes punktides: - mõtestama ja hindama oma tegevusega kaasnevat mõju ühiskonnale; - sõnastama oma organisatsiooni eesmärkides selged vastutustundlikkuse põhimõtted ning tagama, et neid rakendatakse järjekindlalt; - looma oma tegevuse kaudu lisaväärtust töötajatele, partneritele, kogukonnale ja kogu ühiskonnale; - olema oma tegevuses läbipaistvad ja eetilised, andes oma panuse ettevõtluskeskkonna arengusse; - jälgima, et organisatsioonis järgitaks kõigi osapoolte õiglase kohtlemise põhimõtteid; - jagama oma teadmisi ja kogemusi, et olla eeskujuks ja tõsta teadlikkust vastutustundliku ettevõtluse tähtsusest ühiskonnas; - vältima ja minimeerima oma tegevuses võimalikku kahju elukeskkonnale. Kokkuvõttes kuulub eetiline äritegevus AS-i põhiväärtuste hulka ja on AS-i jaoks oluliseks edufaktoriks. Kõrgeid eetilisi põhimõtteid järgides edendab AS kasumlikku kasvu, hoiab huvirühmade usaldust ning toetab ausat konkurentsi ja võrdset kohtlemist. AS suhtub väga tõsiselt jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete juurutamisse oma igapäevategevustes. AS-i eesmärgiks on arendada keskkonnahoidlikku, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku lähenemist igas tegevuses, alates kõige lihtsamast igapäevategevusest objektide haldamisel kuni mahukate projektideni. 1. Keskkonnamõju AS teadvustab endale, et keskkonnahoidlik tegevus on aluseks jätkusuutlikule keskkonnale ja tõhusalt toimivale ühiskonnale. Kõrvuti eesmärgiga saavutada suurim võimalik efektiivsus, paneb AS igapäevaselt kõigis oma tegevustes rõhku keskkonnakaitsele ja püüab viia oma äritegevuse 9 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne mõju keskkonnale miinimumini. AS on seadnud oma tegevuste prioriteetideks inimese ja keskkonna. Seetõttu järgib AS nii oma töötajate väärtushinnangute kujundamisel, kui ka oma igapäevategevuses vastutustundliku ja jätkusuutliku keskkonnahoiu põhimõtteid. AS-s on juurutatud kiirgusohutuse kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem (edaspidi juhtimissüsteem), mis vastab standardite ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele. Juhtimissüsteemi aluseks on kvaliteedijuhtpõhimõtted, klientide ja huvipoolte ning õigusaktidest tulenevad nõuded (vastavuskohustused). Juhtimissüsteemi eesmärk on läbi AS-i tegevuse tagada ioniseeriva kiirguse seisukohalt ohutu elukeskkond nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele, kindlustada kiirgusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete, keskkonnalubadega (kiirgustegevusluba ja vee- erikasutusluba) klientide ja huvipoolte poolt seatud vastavuskohustuste täitmine. Lisaks lähtub AS oma tegevuses kiirgusohutuse riiklikust arengukavas, selle rakendusplaanis ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas toodud tegevussuundadest, AS-i ainuaktsionäri ootustest ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud lepingute tingimustest. AS- i juhtimissüsteem koosneb 4-st etapist: - planeerimine – eesmärkide ja ülesannete püstitamine. Protsesside väljaselgitamine, mis on vajalikud klientide ja huvipoolte nõuetele ja AS-i kvaliteedi- ja keskkonnajuhtpõhimõtetele vastavate tulemuste saavutamiseks; - teostamine – planeeritud protsesside elluviimine; - kontrollimine – protsesside vastavuse kontroll juhtpõhimõtetele, eesmärkidele ja ülesannetele; - parendamine – protsesside toimivuse pidevaks parendamiseks ja/või ohtude ennetamiseks läbiviidavad tegevused. Kvaliteedi- ja keskkonnaalased juhtpõhimõtted moodustavad raamistiku juhtimissüsteemi eesmärkide ja ülesannete planeerimiseks ja selle toimuvuse tagamiseks. Juhtpõhimõtted on kooskõlas AS-i visiooni ja missiooniga, toetab AS-i strateegilisi eesmärke ning põhineb kiirgusohutuse põhiprintsiipidel. AS-i visioon on tulevastele põlvedele minimaalse kiirgusohuga elukeskkonna tagamine. AS-i missioon on radioaktiivselt saastunud objektide (Paldiski ja Tammiku objekt) dekomissioneerimine ning radioaktiivsete jäätmete nõuetekohane transport, käitlemine ja ladustamine. Ettevõttes hinnatud põhiväärtused on täpsus, kohusetunne, lojaalsus, koostöövalmidus ja soov omandada uusi teadmisi. AS-i kvaliteedi- ja keskkonnaalased juhtpõhimõtted: - käitleme radioaktiivseid jäätmeid ALARA printsiibist juhindudes inimeste tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul, kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid arvestaval viisil; - käitleme radioaktiivseid jäätmeid nii, et nende oodatav mõju ei tekitaks järeltulevatele põlvedele kohustust tegeleda minevikus tekkinud jäätmetega; - järgime alati oma tegevustes vastavust siseriiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele nõuetele ning kiirgusohutuse valdkonna headele tavadele; - parima võimaliku tehnika ja säästliku ressursikasutusega, töökorralduse pideva parendamise ning töötajate kindlustamisega nende tööks vajalike teadmiste, oskuste ja vahenditega tagame oma toodete ja teenuste kõrge, kõiki kliente ja huvipooli rahuldava kvaliteedi; 10 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne - tagame ettevõttes radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja kiirgusmõõteseadmete kalibreerimise kompetentsi järjepidevuse; - töötame järjepidevalt keskkonna saastamise vältimise ja vähendamise nimel ning kõik meie tegevused toimuvad viisil, mis tagavad keskkonnaseire tulemuste pideva paranemise. Juhtpõhimõtted on dokumenteeritud ja kinnitatud AS-i juhataja poolt. Juhtpõhimõtete jätkuvat sobivust hinnatakse vähemalt üks kord aastas juhtimissüsteemi juhtgrupi ülevaatusel. Juhtgrupp tagab töötajate ja AS-i alltöövõtjate teadlikkuse juht- ja tegutsemispõhimõtetest arusaamise koosolekute ja vestluste kaudu. AS-s on välja selgitatud olulised keskkonnaaspektid, millede pidev jälgimine võimaldab näha AS- i tegevusega seotud riske ja võimalusi. Riskide puhul on juhtimissüsteemi mõte toimida just ennetava vahendina. Võimalused võivad viia AS-is uute tavade kasutuselevõtmiseni, uute toodete turuletoomiseni, uute turgude avamiseni, uute klientidega ja huvipooltega tegelemiseni, partnerlussuhete loomiseni, uue ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamiseni ja teiste soovitavate ja elujõuliste võimalusteni AS-i, klientide ja huvipoolte vajaduste rahuldamiseks. Aspektid vaadatakse üle ning hinnatakse vähemalt kord aastas. Olulisi aspekte juhitakse ja kontrollitakse läbi AS-i eesmärkide ja/või läbi tööjuhiste kehtestamise. AS-i veebilehel www.alara.ee on avalikustatud AS-i kontaktid, kvaliteedi- ja keskkonnajuhtpõhimõtted, keskkonnaseire tulemused, olulised keskkonnaaspektid ning informatsioon Paldiski ja Tammiku objektidel toimuvate olulisemate kiirgustööde kohta. 2. Sotsiaalne mõju AS tunnetab oma rolli ja vastutust ühiskonnas ja teadvustab endale, et läbi oma tegevuste mõjutab AS ka ümbritsevat ühiskonda. AS personalipoliitika eesmärk on väärtustada, arendada ja hoida oma töötajaid ühtsete põhimõtete järgi, mis hõlmab personalijuhtimist ja planeerimist, läbimõeldud värbamis- ja valikuprotsessi ning sellele järgnevat eesmärgipärast ja motiveerivat arengut ja seda toetava töökeskkonna loomist. AS lähtub põhimõttest, et edu aluseks on eetilised, täpsed, kohusetundlikud, lojaalsed, koostöövalmid ja teadmishimulised töötajad. AS kinnitab, et austab ÜRO poolt kehtestatud „Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni“ ja panustab selles sätestatud eesmärkide tagamisse läbi inimõiguste ja põhivabaduste järgimise ning elluviimise kõigis oma tegevustes. AS püüab igati tagada häid töötingimusi ja normaalset töökeskkonda kõigile oma töötajatele. AS-i kõikidele töökohtadele on koostatud riskianalüüs, mis hõlmab füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Analüüsis on määratud iga töökoha riskitase ja meetmed riskitaseme vähendamiseks. Tagasisidet töötajate rahulolu kohta saadakse iga-aastase kirjaliku töötajate arvamusküsitluse käigus. Lisaks sellele on ametisse määratud töökeskkonna volinik, kes aitab välja tuua ja juhtimissüsteemi juhtgrupile edastada võimalikke probleeme töökeskkonnas. Töötajate arvamusküsitluse tulemusi arutatakse kord aastas ning vajadusel võetakse kasutusele vajalikud meetmed. Kõigil töötajatel on õigus ja võimalus küsida oma töö tegemiseks vajalikke tingimusi, koolitusi ja töövahendeid, vajadusel ka otse juhatajalt. AS-i kestlikku arengut aitab tagada mitmekesine ning laialdaste teadmiste ja kogemustega töötajaskond. Töötajate keskmine staaž ettevõttes töötamisel on üle kümne aasta. Naiste osakaal ettevõttes on alla poole, kuid naised töötavad rohkem tippspetsialistina ja juhtivatel positsioonidel (näiteks on AS-i nõukogu kõik liikmed naised). AS-i üheks pikaajalise kestliku arengu eesmärgiks on AS-i kompetentsi järjepidevuse tagamine, milleks püüame AS-i töötajate vanuselise jaotuse hoida võimalikult mitmekesise, näiteks suurendades alla 35. aastaste töötajate osakaalu ja motiveerides pensioniikka jõudnud töötajaid töötamist jätkama. 11 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Värbamisel ja edutamisel lähtume töötaja teadmistest ja oskustest välistades diskrimineerimise soo, vanuse, rahvuse jms. põhjal. 2022. aastal ei esinenud AS-s ühtegi diskrimineerimisjuhtumit. 3. Majanduslik mõju AS ostab teenuseid, mis on olulised põhitegevuste teostamiseks ning tugiteenuste toimimiseks lähtudes riigihangete seadusest ja sise-eeskirjast “AS A.L.A.R.A. riigihangete läbiviimise kord”. Teenusepakkujaid/tarnijaid valitakse vastavalt teenuse iseloomule. Eelistatud on koostöö ettevõtetega, kellega on olemas eelnev positiivne kogemus (oluline ka kiirgusohutuse seisukohalt), kompetents tellitava teenuse nõutaval tasemel osutamiseks, akrediteeritud juhtimissüsteemi olemasolu, hinna ja kvaliteedi suhte tasakaalukus ja ettevõtte soodne asukoht AS-i jaoks. Võrdse hinnaklassi korral eelistatakse ostmisel keskkonnasõbralikke tooteid. AS-i tegevusvaldkonnaga seotud peamised kliendid ja huvipooled on: - kliendid:  ministeeriumid ja ametid;  teadus- ja meditsiiniasutused;  asutused ja ettevõtted, kelle valduses on või võib olla radioaktiivseid materjale;  kiirgusmõõteseadmeid omavad asutused ja ettevõtted. - huvipooled:  asjakohased riiklikud järelevalveasutused ja regulatiivorganid;  rahvusvahelised või Euroopa Liidu organisatsioonid;  AS-i tegevuskohtade kohalikud omavalitsused (Lääne-Harju ja Saku vald);  kodanikuühendused ja valitsusvälised organisatsioonid;  kohalik elanikkond;  AS-i töötajad. Klientide ja huvipoolte rahulolu hindamine toimub läbi küsitluste, AS-i poolt osutatavate teenuste aruannete heakskiitmise, keskkonnalubade tingimuste täitmise, järelvalveasutuste ja regulatiivorganite kõikide nõuete õigeaegse täitmise ning leitud puuduste tähtaegse kõrvaldamise jne. Projektide, nagu näiteks Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine ning Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõjude hindamine, täitmisel on oluline teadus- ja arendustegevus. Nimetatud projektide puhul seisneb teadus-ja arendustegevus radioaktiivsete jäätmete olemasolevate käitlussüsteemide olulise täiendamises ning jäätmete käitlemise uute protsesside juurutamises. Näiteks pole allveelaevade tuumareaktoreid kusagil seni lõppladustatud. Samuti on Eesti esimesi riike, kes on Tammikul likvideerimas Nõukogude Liidus kõikjale rajatud radon-tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidlat. Paldiski reakorisektsioonide ja radon-tüüpi hoidla lammutamisest ja tekkinud jäätmete lõppladustamisest saadavad teadmised ja kogemused on unikaalsed ning seetõttu on projektide täitmisel vajalik esmalt teostada mitmeid teaduslikke uuringuid kui ka rakendusuuringuid. 12 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 008 108 849 627 2 Nõuded ja ettemaksed 14 683 13 670 3 Kokku käibevarad 1 022 791 863 297 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 534 933 561 920 5 Kokku põhivarad 534 933 561 920 Kokku varad 1 557 724 1 425 217 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 70 006 70 166 6 Kokku lühiajalised kohustised 70 006 70 166 Kokku kohustised 70 006 70 166 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 862 900 862 900 7 Kohustuslik reservkapital 28 566 25 396 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 463 585 403 354 Aruandeaasta kasum (kahjum) 132 667 63 401 Kokku omakapital 1 487 718 1 355 051 Kokku kohustised ja omakapital 1 557 724 1 425 217 13 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Müügitulu 164 757 67 339 8 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu -1 039 602 -486 985 11 Brutokasum (-kahjum) -874 845 -419 646 Üldhalduskulud -128 053 -111 128 13 Muud äritulud 1 269 006 638 699 9,10 Muud ärikulud -133 531 -44 834 Ärikasum (kahjum) 132 577 63 091 Muud finantstulud ja -kulud 90 310 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 132 667 63 401 Aruandeaasta kasum (kahjum) 132 667 63 401 Sealhulgas: Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse -16 885 -16 885 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise 149 552 80 286 netomeetodi korral 14 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 132 577 63 091 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 40 731 42 471 5 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -1 750 Kokku korrigeerimised 40 731 40 721 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 013 -9 011 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -160 21 160 Kokku rahavood äritegevusest 172 135 115 961 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -13 744 -2 085 5 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 1 750 müügist Laekunud intressid 90 310 Kokku rahavood investeerimistegevusest -13 654 -25 Kokku rahavood 158 481 115 936 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 849 627 733 691 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 158 481 115 936 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 008 108 849 627 2 15 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2020 862 900 25 396 403 354 1 291 650 Aruandeaasta kasum 0 0 63 401 63 401 (kahjum) 31.12.2021 862 900 25 396 466 755 1 355 051 Aruandeaasta kasum 0 0 132 667 132 667 (kahjum) Muutused reservides 0 3 170 -3 170 0 31.12.2022 862 900 28 566 596 252 1 487 718 16 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS A.L.A.R.A. 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standartiga. Eesti finantsaruandluse standarti põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea hindamine ja nõuete allahindluse summade hindamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes raha arvelduskontodel ja tähtajalisi hoiuseid pankades. Tähtajaliste deposiitidena kajastatakse üleöödeposiite ning kuni 1-aastase tähtajaga deposiite, mida on lühiajalise etteteatamisega võimalik katkestada. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid-kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest,mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema jääkmaksumuses. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonmäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja 17 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Rendid Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustised Lühi- ja pikaajalised võlakohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis jooksvalt ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajasta tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades. Seotud osapooled AS A.L.A.R.A. aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikku (Eesti Vabariik) ning tegev- ja kõrgemat juhtkonda ja nendega seotud firmasid. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Arvelduskontod 1 008 108 849 627 Deposiidid 0 0 Kokku raha 1 008 108 849 627 18 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 2 336 2 336 Maksude ettemaksed ja 1 685 1 685 4 tagasinõuded Muud nõuded 8 670 8 670 9 Ettemaksed 1 992 1 992 Kokku nõuded ja 14 683 14 683 ettemaksed 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 2 747 2 747 Maksude ettemaksed ja 355 355 4 tagasinõuded Muud nõuded 8 950 8 950 9 Ettemaksed 1 618 1 618 Kokku nõuded ja 13 670 13 670 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 1 643 0 0 124 Üksikisiku tulumaks 0 4 866 0 5 044 Erisoodustuse tulumaks 0 59 0 59 Sotsiaalmaks 0 8 513 0 8 650 Kohustuslik kogumispension 0 419 0 435 Töötuskindlustusmaksed 0 457 0 481 Ettemaksukonto jääk 42 355 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 685 14 314 355 14 793 19 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Muud põhivarad ettemaksed masinad ja seadmed 31.12.2020 Soetusmaksumus 31 432 879 843 84 117 435 231 519 348 54 567 14 229 1 499 419 Akumuleeritud kulum 0 -441 591 -58 936 -342 019 -400 955 -54 567 0 -897 113 Jääkmaksumus 31 432 438 252 25 181 93 212 118 393 0 14 229 602 306 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 2 085 2 085 Amortisatsioonikulu 0 -16 825 -4 274 -21 372 -25 646 0 0 -42 471 31.12.2021 Soetusmaksumus 31 432 879 843 61 500 435 231 496 731 54 567 16 314 1 478 887 Akumuleeritud kulum 0 -458 416 -40 593 -363 391 -403 984 -54 567 0 -916 967 Jääkmaksumus 31 432 421 427 20 907 71 840 92 747 0 16 314 561 920 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 13 744 13 744 Amortisatsioonikulu 0 -16 826 -4 274 -19 631 -23 905 0 0 -40 731 31.12.2022 Soetusmaksumus 31 432 823 758 61 500 260 786 322 286 0 30 058 1 207 534 Akumuleeritud kulum 0 -419 157 -44 867 -208 577 -253 444 0 0 -672 601 Jääkmaksumus 31 432 404 601 16 633 52 209 68 842 0 30 058 534 933 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2022 2021 Masinad ja seadmed 0 1 750 Kokku 0 1 750 20 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 18 517 18 517 Võlad töövõtjatele 20 705 20 705 Maksuvõlad 14 314 14 314 4 Muud võlad 7 800 7 800 Sihtfinantseerimise kohustus 8 670 8 670 Kokku võlad ja ettemaksed 70 006 70 006 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 21 958 21 958 Võlad töövõtjatele 18 514 18 514 Maksuvõlad 14 793 14 793 4 Muud võlad 5 951 5 951 Sihtfinantseerimise kohustus 8 950 8 950 Kokku võlad ja ettemaksed 70 166 70 166 Lisa 7 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Aktsiakapital 862 900 862 900 Aktsiate arv (tk) 8 629 8 629 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Lisa 8 Müügitulu (eurodes) 2022 2021 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 164 757 67 339 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 164 757 67 339 Kokku müügitulu 164 757 67 339 Müügitulu tegevusalade lõikes Ohtlike jäätmete kogumine 143 352 54 720 Sorteeritud materjalide taaskasutusele võtmine 5 959 5 354 Ehitise rent 1 534 1 534 Traktori rent 0 1 030 Muu müük 13 912 4 701 Kokku müügitulu 164 757 67 339 21 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Sihtfinantseerimine (eurodes) 31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021 kasumiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks MKM 0 0 627 999 -627 999 0 Keskkonnaministeerium 0 0 0 -8 950 8 950 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 627 999 -636 949 8 950 tegevuskuludeks Kokku 0 0 627 999 -636 949 8 950 sihtfinantseerimine 31.12.2021 Laekunud Kajastatud 31.12.2022 kasumiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks MKM 0 0 653 000 -653 000 0 Keskkonnaministeerium 8 950 0 616 285 -616 005 8 670 Kokku sihtfinantseerimine 8 950 0 1 269 285 -1 269 005 8 670 tegevuskuludeks Kokku 8 950 0 1 269 285 -1 269 005 8 670 sihtfinantseerimine 2022. aastal sihtfinantseerisid AS A.L.A.R.A. tegevuskulusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumilt saadi sihtfinantseerimist 616005 eurot, millest 49678 eurot on edasi antud projekti "Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise uuringud ning radioaktiivselt saastunud metallijäätmete käitlemine" (nr 2014-2020.7.02.19-0004) tegevuse „Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kommunikatsioonistrateegia koostamine ja kommunikatsiooniteenuste tellimine“ (nr 2014-2020.7.02.22-0005) täitmiseks projekti partnerile Keskkonnaministeeriumile. Nimetatud sihtfinantseerimisest moodustavad 85% Euroopa Liidu struktuuritoetuste 2014-2020 vahendid ja 15% SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendid. 2021. aastal sihtfinantseeris AS A.L.A.R.A. tegevuskulusid MKM ja edasi antud sihtfinantseerimise raames Keskkonnaministeerium. Lisa 10 Muud äritulud (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 1 750 Tulu sihtfinantseerimisest 1 269 006 636 949 9 Kokku muud äritulud 1 269 006 638 699 22 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Energia 69 100 48 256 Lähetuskulud 2 206 290 Koolituskulud 1 185 2 178 Tööjõukulud 202 890 192 436 14 Amortisatsioonikulu 40 731 42 471 Valvekulud 96 775 84 181 Remondikulud 4 688 1 651 Keskkonnauuringute kulud 15 374 17 576 Transpordivahendite kulud 11 791 8 587 Radioaktiivsete jäätmete käitlemine 3 953 1 643 Tammiku hoidla likvideerimine 24 362 35 639 Reaktorisektsioonide ja lõpphoidla uuringud 475 310 15 698 Metallijäätmete sulatamine 11 328 5 242 Vahendatud toetused tegevuskuludeks 49 677 8 950 Muud 30 232 22 187 Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 1 039 602 486 985 Lisa 12 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2022 2021 Kasutusrendikulu 3 054 3 071 Lisa 13 Üldhalduskulud (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Transpordikulud 8 371 6 806 Mitmesugused bürookulud 1 671 1 741 Tööjõukulud 95 652 81 928 14 Muud 8 156 3 360 Juriidilised ja finantsarvestuse kulud 14 203 17 293 Kokku üldhalduskulud 128 053 111 128 23 Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes) 2022 2021 Palgakulu 150 977 142 266 Sotsiaalmaksud 74 762 68 414 Juhatuse tasu 60 320 52 000 Nõukogu tasu 11 600 9 600 Puhkusereservi muutus 0 737 Muud 883 1 347 Kokku tööjõukulud 298 542 274 364 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 9 10 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 8 9 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 5 4 Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 71 920 61 600 24  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Aktsiaselts A. L. A. R. A. aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud Aktsiaselts A. L. A. R. A. (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2022 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2022 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Rein Ruusalu Vandeaudiitori number 261 PKF Estonia Osaühing Audiitorettevõtja tegevusloa number 12 Pärnu mnt 141, Tallinn, Harju maakond, 11314 05.04.2023  AKTSIASELTSI A.L.A.R.A. nõukogu aruanne AS-i 2022. majandusaasta aruande kohta esitamiseks üldkoosolekule AS A.L.A.R.A. nõukogu, koosseisus Jane Paju (esimees), Merilin-Siret Sahku, Reelika Runnel ja Riina Aasa esitab üldkoosolekule kinnitamiseks AS A.L.A.R.A. 2022. majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku. AS A.L.A.R.A. põhitegevuseks on Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest puhastamine, radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine ning Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine. Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise, omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenuste teostamiseks on riigieelarves ettenähtud sihtotstarbeline toetus, kusjuures 2022. aastal oli toetus riigieelarvest 653 000 eurot. Radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõju hindamiseks saadi Euroopa Liidu struktuuritoetuse ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse vahendeid kokku 616 005 eurot. Ülejäänud tulu saadi peamiselt teistes ettevõtetes, tervishoiu- ja teadusasutustes tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamise eest kokku 164 757 eurot. AS A.L.A.R.A. omab kiirgustegevuslube, mille alusel on tal Eestis ainuõigus kiirgustegevuseks Paldiski endisel tuumaobjektil (loa kehtivusega kuni 24.05.2026. a.) ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas (loa kehtivusega kuni 01.03.2023. a.). Samuti omab AS lube radioaktiivse aine riigisiseseks veoks (loa kehtivusega kuni 19.11.2025. a.) ning ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiseks kasutatava kiiritusseadme ja kiirgusallikate hoidmiseks (loa kehtivusega kuni 30.05.2027. a.). AS A.L.A.R.A. kõik aktsiad kuuluvad riigile, aktsiaselts on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. 2022. aastal olulisemateks töödeks olid: 1. Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine, sh. nende kiirgusohutuse ning turvalisuse tagamine. 2. Radioaktiivselt saastatud rajatiste desaktiveerimis-, demontaaži- jms. tööde teostamine Paldiski ja Tammiku objektidel: 2.1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine. Käideldud on teistelt asutustelt vastu võetud radioaktiivsed jäätmed ning eesmärgiga jäätmete mahtu vähendada on kiirgusuuringud ja saastusest puhastamine tehtud mahus 0,3 tonni. Jätkati Paldiski vahehoidlas asuvate jäätmepakendite kontrolliga vastavalt keskkonnaministri 04.10.2016. a. määruse nr 34 “Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise 1 nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad” paragrahv 8 lõikele 7. Kokku kontrolliti 109 pakendit. Jäätmepakendite kontroll jätkub 2023. aastal. Lisaks jätkati ladustatavate jäätmepakendite (kokku 31 tk) gammaspektromeetrilise iseloomustamisega vastavalt Keskkonnaametiga kooskõlastatud metoodikale. Iseloomustamisega selgitati välja igas pakendis ladustatud jäätmete täpsem isotoobiline koostis ja aktiivsus, mis on aluseks näiteks nende jäätmete hilisema lõppladustamise viisi valikul. Jäätmepakendite iseloomustamine jätkub 2023. aastal. 2022. aastal võeti radioaktiivseid jäätmeid vastu kümnelt asutuselt (peamiselt tööstusettevõtted, tervishoiu- ja teadusasutused). Nendeks jäätmeteks olid kinnised kiirgusallikad, tuumamaterjali sisaldavad suitsuandurid ja militaarjäätmed, radioaktiivset isotoopi sisaldava värviga kaetud skaalad ja lülitid, radioaktiivselt saastunud vanametall jne. (kokku 77 kiirgusallikat). Eelpool nimetatud inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohtlikud ning seetõttu käitlemist vajanud jäätmed on käitlustööde tulemusena ohutustatud. 2.2. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine. Jätkus Tammiku hoidlast aastatel 2009 kuni 2011 Paldiski objektile toodud eelsorteeritud jäätmete käitlemine ja ladustamine. Jätkati hoidla dekomissioneerimistöödega (saastusest puhastamise ja lammutamisega), sh. transporditi hoidla lammutamisel tekkinud ehitusjäätmed Paldiski objektile ja jätkati kiirgusohutushinnangu koostamisega, mis on vajalik hoidla ja selle territooriumi vabastamiseks kiirgusohutuse nõuete kohaldamisest. 3. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks vajaliku valmisoleku tagamine. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks loodud 13/7 (13 tundi päevas, 7 päeva nädalas) valmisolek seisneb kiirgustöötajate operatiivses valmisolekus allikate transpordiks, käitlemiseks ja ladustamiseks Paldiski radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas. Valmisolek hõlmab igapäevaselt ajavahemikku 8.00 – 21.00, millal vähemalt üks AS-i esindav kiirgustöötaja on kättesaadav mobiiltelefoni teel päästeasutusele vms organisatsioonile (Keskkonnaamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet jne.), kes on omanikuta kiirgusallika avastanud. Kokku ohutustati 13 kiirgusallikat. 4. Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõjude hindamine. Peamisteks tegevusteks olid: 4.1. Jätkati reaktorisektsioonide likvideerimise mõju hindamise aluseks olevate põhiuuringute läbiviimisega – valminud on mitmed tegevuse 4 „Reaktorisektsioonide likvideerimise (dekomissioneerimise) uuringud“ alltegevuste vahearuannete esimesed versioonid. 4.2. Reaktorisektsioonide likvideerimise lisauuringute läbiviimiseks korraldati riigihange nr 255212 „Mõjude hindamise aluseks olevate lisauuringute tellimine“, mille tulemusel sõlmiti hankeleping AS-i ja GScan OÜ vahel 27.12.2022. a. 4.3. Jätkati lõpphoidla rajamise mõju hindamise aluseks olevate uuringute läbiviimisega – valmis tegevuse 1 „Lõppladustuspaiga kolme optimaalseima asukoha väljaselgitamine“ vahearuanne ja valminud on mitmed tegevuse 2 „Lõppladustuspaiga kolme asukoha uuringud“ alltegevuste vahearuannete esimesed versioonid. 4.4. Jätkati lõpphoidla rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega – valmisid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ning toimus nende avalik väljapanek, avalik arutelu jms. tegevused. 2 4.5. jätkati kommunikatsiooniteenuse osutamisega – valmisid kommunikatsioonistrateegia aastani 2040 ja lühiajalise kommunikatsiooniplaani esimesed versioonid, valmisid Paldiski objekti virtuaaltuur ja droonivideo, alustati projekti uudiskirja väljaandmisega ning valmis projekti kodulehe täiendatud versioon. 5. Saastunud metallijäätmete sulatamine. Peamisteks tegevusteks olid: 5.1. Saastunud metallijäätmete sulatamiseks korraldatud riigihanke nr 248269 „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete käitlusteenuse tellimine“ turu-uuringu käigus ettevõtjatelt saadud soovitustest lähtuvalt viidi lõpule saastunud metallijäätmete täiendav sorteerimine, kiirgusuuringud ja tükeldamine. 5.2. Kuna saastunud metallijäätmete sulatamiseks korraldatud riigihanke nr 248269 „Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete käitlusteenuse tellimine“ menetlus lõppes hankelepingu sõlmiseta alustati ettevalmistavate tegevustega uue riigihanke korraldamiseks eesmärgiga teostada metallijäätmete sulatamine perioodil 2024-2026. 5.3. Koostati riigihanke alusdokumendid sulatamisel tekkivate kontsentreeritud tagastatavate radioaktiivsete jäätmete betoneerimiseks vajaliku betoonisõlme soetamiseks. 5.4. Betoneeritavate kontsentreeritud radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks vajalike betoonkonteinerite soetamiseks korraldati riigihange nr 244855 „Radioaktiivsete jäätmete betoonkonteinerite ost“, mille tulemusel sõlmiti hankeleping AS-i ja E-Betoonelement OÜ vahel 29.07.2022. a. 6. Ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine. Jätkati keskuse ruumi rekonstrueerimise, gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi ja keskuse üldiseks toimimiseks vajalike abiseadmete soetamise ning kiirgustegevusloa taotluse täiendamisega kalibreerimiseks kasutatava kiiritusseadme ja kiirgusallikate hoidmiseks (luba anti 30.05.2022. a.). Eesti teistelt ettevõtetelt, tervishoiu- ja teadusasutustelt radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja vaheladustamise eest laekus 123 928 eurot ning jäätmete transpordi eest 3 323 eurot. Omanikuta kiirgusallikate transpordi, käitlemise ja vaheladustamise eest perioodil 01.07.2021 – 30.04.2022 laekus 2022. aastal 19 425 eurot. Investeeringud 2022. aasta investeeringuna jätkati kalibreerimiskeskuse ruumi rekonstrueerimisega, milleks kasutati 12 744 eurot ja alustati Paldiski objekti väravahoone ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega mahus 1 000 eurot. Majandustulemustest 2022. aasta eelarves planeeriti kasumiks sihtfinantseerimise brutomeetodi korral (tulud arvestavad Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) 206 874 eurot. Sihtfinantseerimise netomeetodi korral (tulud ei arvesta Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) oli planeeritav kahjum 38 800 eurot. Majandusaasta lõppes 132 667 euro suuruse kasumiga, mis oli tingitud kahest asjaolust: - toetust 245 674 eurot Agentuurilt ei saadud. Gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi tarnimise eelduseks on süsteemi valmimise järgne 3  testimine tootja tehases. Neljandas kvartalis 2021 toimus testimine tootjast tingitud probleemide tõttu vaid osaliselt, mistõttu polnud süsteemi võimalik Eestisse tarnida. Kordustest toimus teises kvartalis 2022. Agentuuri ametlikku otsust testi aktsepteerimise kohta ja süsteemi tarnimist on oodata esimese poolaasta 2023 alguses ning seetõttu on vastav toetus planeeritud uuesti AS-i 2023. aasta eelarvesse. - planeeritust suurem müügitulu (kokku 164 757 eurot) seoses kavandatust suuremas mahus radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja vaheladustamisega. Perioodil 01.01. – 28.02.2022. a. oli nõukogu kolme liikmeline ja perioodil 01.03. – 31.12.2022. a. oli nõukogu nelja liikmeline. 2022. aastal oli nõukogu koosseis järgmine: - perioodil 01.01. – 28.02.2022. a. Jane Paju (esimees), Merilin-Siret Sahku ja Riina Aasa. - perioodil 01.03. – 31.12.2022. a. Jane Paju (esimees), Merilin-Siret Sahku, Reelika Runnel ja Riina Aasa. 2022. aastal toimus neli nõukogu koosolekut. Nõukogu on heaks kiitnud 2022. majandusaasta aruande, kinnitanud äriühingu 2023. aasta eelarve ja osalenud teiste äriühingut puudutavate küsimuste lahendamisel, mida kajastavad nõukogu koosolekute protokollid. Nõukogu liikmete tasud 2022. aastal olid: Jane Paju – 4 800 eurot; Merilin-Siret Sahku – 2 400 eurot; Reelika Runnel – 2 000 eurot; Riina Aasa – 2 400 eurot. Nõukogu liikmete tasud kokku 2022. aastal olid 11 600 eurot. Äriühingu igapäevast majandustegevust juhtis perioodil 01.01.2022 kuni 31.12.2022 juhataja Joel Valge. 2022. aastal oli äriühingu töötajate arv 10. Juhataja Joel Valge tasu 2022. aastal oli 60 320 eurot. Nõukogu hindab juhataja tegevuse väga heaks. 2022. aasta eelarve ja tegevuskava on täidetud. Eraldi väärib märkimist: 1. läbirääkimiste tulemusel Keskkonnaministeeriumiga suurendati Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõjude hindamise projektide rahastamise mahtu 8,559 miljonilt eurolt 9,559 miljoni euroni eesmärgiga teostada täiendava tegevusena reaktorisektsioonidesse paigutatud kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamine unikaalsete detektorite abil nn. sektsioonide läbivalgustamise teel. Projektide täitmiseks kasutatakse 85% Euroopa Liidu perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste ja 15% SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendeid. 2. planeeritust varem (algselt planeeritud aastateks 2024-2025) alustati projekti „Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide likvideerimise mõju hindamine“ raames unikaalsete detektorite abil reaktorisektsioonidesse paigutatud 4  kinniste kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete asukohtade kaardistamisega, milleks korraldati edukalt riigihange ja sõlmiti 27.12.2022. a. hankeleping kogumaksumusega 1 668 000 eurot. Seeläbi kasutatakse maksimaalselt ära eelnimetatud projektide täitmiseks eraldatud Euroopa Liidu perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendid, mis muidu oleks jäänud osaliselt kasutamata. AS A.L.A.R.A. eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 on 463 585 eurot. Nõukogu toetab juhatuse ettepanekut kinnitada 2022. aasta kasum 132 667 eurot, millest 6 633 eurot jaotada eraldisena reservkapitali ja jätta vaba omakapital summas 589 619 eurot jaotamata. Võimaliku hädaolukorra likvideerimiseks on vajalik reserv, mis oleks vajalik võimaliku kiirgushädaolukorra lahendamiseks1 Paldiski endisel tuumaobjektil ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas, seoses AS-i (kiirgus)tegevusega, mille maksumus eksperthinnangu alusel sõltuvalt hädaolukorra spetsiifikast võib ulatuda kuni 1,8 miljoni euroni. Võimaliku saastuse leviku kiireks piiramiseks on reeglina vajalikud kohesed meetmed, mis võivad eeldada ka koheseid kulusid materjalide, seadmete vms. soetamiseks. Omamata reservi vähemalt 500 000 eurot ei pruugi AS suuta vajalikul määral hädaolukorda likvideerida. AS-l on kiirgustegevusload Paldiski endise tuumaobjekti saastusest puhastamiseks ja radioaktiivsete jäätmete vaheladustamiseks ning Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamiseks. Mõlemal objektil toimub kiirgusseaduse paragrahvi 34 lõike 2 mõistes suure ohuga kiirgustegevus. Plaanid 2023. aastaks 2023. aastal on AS-l A.L.A.R.A. plaanis teostada järgmised olulisemad tööd, mis on vajalikud Paldiski ja Tammiku objektide haldamiseks ning projektide täitmiseks: 1. Paldiski endise tuumaobjekti haldamine ja selle ohutuse ning turvalisuse tagamine, mis hõlmab endas ka objekti kiirgusseiresüsteemide arendamist. 2. Paldiski objekti radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste varasemate projektide täitmisel kogutud jäätmete täiendavad kiirgusuuringud ja saastusest puhastamine ning teistelt asutustelt vastu võetud radioaktiivsete jäätmete käitlemine. 3. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja selle ohutuse ning turvalisuse tagamine. 4. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimine – hoidla pindade nõuetekohane (vastavuses siseriiklike õigusaktidega ja rahvusvaheliste nõuetega ning kiirgusohutuse valdkonna heade tavadega) saastusest puhastamine, tekkinud radioaktiivsete jäätmete transport, käitlemine ja ladustamine Paldiski objektil asuvas radioaktiivsete jäätmete vahehoidlas. 1 – kiirgusseaduse paragrahv 32 lõige 14 kohustab kiirgustegevusloa omanikku leevendama hädaolukorra (seaduses nimetatud „avariikiirituse olukorra“) tagajärgi. 5 5. Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimiseks ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamiseks mõjude hindamiste ettevalmistamine ja läbiviimine. 6. Saastunud metallijäätmete sulatamise ettevalmistamine ja läbiviimine. 7. Keskkonna- ja kiirgusseire läbiviimine Paldiski objektil ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas. Vajadusel seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade koostamine ja rakendamine. 8. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks valmisoleku tagamine. 9. Ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine. Ülalnimetatud tööde teostamiseks on AS-le 2023. a. riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelist toetust 653 000 eurot, Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõjude hindamiseks ning saastunud metallijäätmete sulatamiseks kasutatakse 7 584 410 eurot Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahendeid ja 1 338 425 eurot SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse vahendeid ning Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri poolne mitterahaline toetus ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks on 248 081 eurot. Lisaks kasutatakse AS-i müügi- ja finantstulu vahendeid 86 000 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi vahendeid 154 840 eurot. 2023. aasta investeeringuna on kavas kalibreerimiskeskuse ruumi rekonstrueerimise jätkamine mahus 9 000 eurot ja Paldiski objekti väravahoone ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimise jätkamine mahus 10 000 eurot. Põhjendus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta: - AS A.L.A.R.A. põhiülesandeks on kahe minevikupärandina riigi vastutusse antud spetsiifilise objekti – Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ning ohutustamine; - radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine käitlemiseks ja vaheladustamiseks teistelt asutustelt ja ettevõtetelt, mis vastab rahvusvahelistele ja Euroopa Liidu radioaktiivsete jäätmete käitlemise ning vaheladustamise nõuetele. Ettevõttetulu teistelt ettevõtetelt radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmise teenuse eest on kaduvväike võrreldes kulutustega, mis on vajalikud desaktiveerimise ja demontaažitööde teostamiseks Paldiski ja Tammiku objektidel. - AS A.L.A.R.A. on ainuke tööstuses, tervishoiu- ja teadusasutustes tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks kiirgustegevusluba omav ettevõte Eestis. AS omab ainsana piisavat oskusteavet omanikuta kiirgusallikate ohutustamisel. - AS A.L.A.R.A. on keskvalitsusse kuuluv riigi osalusega äriühing riigieelarve seaduse tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 6 Jane Paju Merilin-Siret Sahku (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Runnel Riina Aasa 7  Aktsiaselts A. L. A. R. A. (registrikood: 10462309) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts A. L. A. R. A. asukohaga Leetse tee 21, 76806 Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 30.05.2023. a. AKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina kliimaminister Kristen Michal Aktsiate/häälte arv: 8629 aktsiat Kinnitan, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1) ning nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2). Tutvunud Aktsiaselts A. L. A. R. A. 2022. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 278, § 279, § 298, § 305 lg 1, § 332 lg 2, § 334 lg 1 ja § 335 lg 1 sätestatust: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada AS A. L. A. R. A. 2022. a majandusaasta aruanne (lisa 2). 3. Kinnitada AS A. L. A. R. A. 2022. aasta puhaskasumi kogusummas 132 667 eurot jaotamine alljärgnevalt: a. 6 633 eurot kanda reservkapitali; b. 126 034 eurot jätta jaotamata ning kanda jaotamata kasumisse. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 589 619 eurot. 4. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2022. aastal. Kõik omaniku ootustes kinnitatud strateegilistest ja finantseesmärkidest on saavutatud. Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta väga hea. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2022. a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2022. a. majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Kristen Michal 1