Vastus Elektrilevi selgitustaotlusele

Teie 15.03.2023 nr JV-TUR-1/4869-3 Elektrilevi OÜ [email protected] Meie 01.06.2023 nr 1.15-5/2023/1550-2 Kadaka tee 63 12915, Tallinn Vastus Elektrilevi selgitustaotlusele Austatud Lembit Sünt Pöördusite 15.03.2023 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole kirjaga nr JV-TUR- 1/4869-3 saamaks selgitusi elektrituruseaduse muudatuste lahtimõtestamiseks ja rakendusala täpsustamiseks, mis jõustusid 17.03.2023. Antud teemal toimusid ka kolmepoolsed kohtumised Elektrilevi, Eleringi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajata vahel kuupäevadel 13.03., 20.03., 30.03. ja 04.04. Allolevalt esitame vastused teie poolt tõstatatud küsimustele konkreetsete sätete lõikes: 1. Paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: ”(12) Tootja liitumistaotluses, kehtivas liitumislepingu pakkumises ja liitumislepingus t oodud järgmised andmed on avalikud ja võrguettevõtja avaldab need oma veebilehel: 1) turuosalise ärinimi; 2) liitumislepingu pakkumise väljastamise kuupäev ja pakkumise kehtivuse aeg; 3) liitumislepingu sõlmimise kuupäev ja liitumislepingu täitmise tähtaeg; 4) liitumispunkti asukoht ja liitumispinge; 5) elektrijaama nimi; 6) elektrijaama tüüp; 7) liitumisvõimsus; 8) aeg, millal tootmis- ja salvestusseade võrku lülitati.”; Toote välja, et loetletud andmete hulgas on “elektrijaama nimi“; „elektrijaama tüüp“ ja “aeg, millal tootmis- ja salvestusseade võrku lülitati” ja sellega seoses küsite: 1.1. Kas lõike 12 sätted kehtivad täies ulatuses ka salvestusseadmete suhtes? Sätted kehtivad igasuguse tootmissuunalise liitumisvõimsuse osas, sh ka salvestusseadme puhul, kui selleks on soovi võrgust tootmissuunalist liitumisvõimsust saada. 1.2. Kas ja kuidas kajastatakse neid andmeid tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjate puhul ühendustel põhivõrguga ja ühe jaotusvõrguettevõtja võrgu ühendustel teise jaotusvõrguettevõtja võrguga? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Andmed tuleb esitada liituvate tootjate osas, seega võrguettevõtjate vaheliste liitumiste puhul andmete avalikustamine ei ole vajalik. 1.3. Tootjaid ei eristata lähtuvalt tootmisseadme võimsusest ega sellest, kas tegemist on füüsilisest või juriidilisest isikust tootjaga. Samas § 65 lg 12 sätestab, et veebilehel tuleb avaldada turuosalise ärinimi. Kas eelnev tähendab, et andmete avaldamise kohustus kehtib üksnes juriidilisest isikutest liitujate puhul? Ei andmete avalikustamise kohustus on kõigi tootmissuunaliste liitujate osas. Kui on tegemist füüsilisest isikust tootjaga, siis nime avaldamis asemel saab panna, et füüsiline isik. Tuleb arvestada andmete avalikustamisel ka GDPR-i nõudeid, ning isikute nimesid avaldada ei tohiks. 1.4. Kui eelpool nimetatud sätted kehtivad ka füüsilisest isikust liituja puhul, siis kas võrguettevõtjal puudub kohustus avaldada turuosalise nimi? Füüsilisest isikust liituja puhul panna nime asemel lihtsalt, et füüsiline isik. Toote välja, et loetud andmete juures puudub erinevalt §-st 871 võimsuskriteerium ja sellega seoses küsite: 1.5. Kas loetletud andmed peab välja tooma mistahes võimsusega tootmisseadme puhul (sh nano- ja mikrotootmisseadmed)? Jah, seadus ütleb, et igasuguse tootmissuunalise liitumistaotluse osas kehtib avaldamise kohustus. 1.6. Kas termini „liitumisvõimsus“ all mõistetakse tootmisseadme maksimumvõimsust või võrguühenduse läbilaskevõimet elektrienergia võrku andmisel? Liitumisvõimsus on võimsus, mis ulatuses turuosaine võrgu võimsust soovib, ehk võrguühenduse läbilaskevõimet elektrienergia võrku andmisel. 1.7. § 65 lg 12 näeb ette, et avaldada tuleb liitumistaotluses, kehtivas liitumislepingu pakkumises ja liitumislepingus toodud järgmised andmed. Punkt 2 sätestab, et avaldada tuleb liitumislepingu pakkumise väljastamise kuupäev ning pakkumise kehtivuse aeg. Punkt 8 näeb ette, et avaldada tuleb aeg, millal tootmis- ja salvestusseade võrku lülitati. Jääb ebaselgeks, kas võrguettevõtjal tekib andmete avaldamise kohustus kohe liitumistaotluse saamisest ning andmeid tuleb avaldada nende lisandudes nö reaalajas või tekib võrguettevõtjal andmete avaldamise kohustus pärast tootmis- ja salvestusseadme võrguga ühendamist. Seetõttu palume selgitada, millisest ajast alates tekib võrguettevõtjal veebilehel andmete avaldamise kohustus. Taotluste avaldamise kohustus tekib koheselt taotluse saamisest ja jooksvalt tuleks seda muutuva info osas täiendada. Seadus ei sätesta aega kui tihedalt või kui kiiresti tuleb info avaldada, aga seaduse mõte on tagada liitumistaotluste osas läbipaistvus, seega soovitame info avaldada esimesel võimalusel ja uuendada nii tihedalt kui võrguettevõtjale võimalik. Näiteks hea praktika, kui reaalajaliselt pole võimalik uuendusi teha, on kasvõi kord nädalas. 1.8. Kui võrguettevõtjal on kohustus andmed kodulehel kuvada liitumistaotluse saamisest, siis kas võrguettevõtjal on kohustus andmed avalikuna hoida ka juhul, kui liituja otsustab liitumislepingut mitte sõlmida või liitumislepingu enne selle täitmist lõpetada? Kui liitumistaotlus ei ole enam avatud, siis info avaldamise kohustus kaob. 1.9. Kas võrguettevõtjal on kohustus veebilehel avalikult kuvada andmed üksnes võrku elektrienergiat andvate tootmisseadmete kohta või on kohustus veebilehel kuvada andmed ka liitumispunktide kohta, mille suhtes ei ole 2 (18)  kehtivat võrgulepingut ja/või nähakse ette kogu toodetud elektrienergia tarbida kohapeal? Kohustus on info avaldada tootmissuunaliste liitumiste kohta. Kui liitumispunktis tootmissuunalist võimsust liitumiseks ei soovita, siis vastavat andmete avaldamise kohustust ei teki. 1.10. Kui pika aja jooksul peab loetletud andmeid võrguettevõtja veebilehel säilitama? Kuni on liitumistaotlus või liitumisleping lahti. 1.11. Kui tihti tuleb neid andmeid uuendada – andmed võivad igal ajal muutuda? Seadus ei sätesta aega kui tihedalt või kui kiiresti tuleb info avaldada, aga seaduse mõte on tagada liitumistaotluste osas läbipaistvus, seega soovitame info avaldada esimesel võimalusel ja uuendada nii tihedalt kui võrguettevõtjale võimalik. Näiteks hea praktika, kui reaalajaliselt pole võimalik uuendusi teha, on kasvõi kord nädalas. 1.12. Mida on mõeldud fraasi “liitumispunkti asukoht” all, milliste andmetega (täpsusega) tuleb asukoht avalikustada? Kas selleks on postiaadress või osa sellest (nt küla, vald, tänav?) või näiteks geograafilised koordinaadid? Siin on võrguettevõtja kaalutlusõigus, kus tuleb võtta arvesse, et seaduse eesmärgiks on anda üheltpoolt võimalikult täpne info liituva võimsuse osas, teisalt kui tegemist on füüsilisest isikust liitujaga tuleb andmekaitselisi aspekte samuti arvestada ja siis on soovitav info avaldada kas mitte postiaadressi täpsusega, vaid näiteks tänav, küla. 1.13. Millisele kriteeriumile peab vastama p. 5 toodud elektrijaama nimi ja kes selle määrab? Võrguettevõtja kaalutlusõigus. Seaduse mõtte osas on oluline lihtsalt erinevaid liitujaid eristada, seega see võib olla ka liituja enda poolt määratud nimi. 1.14. Kas ja millist õiguslikku tähendust kuvatavad andmed omavad? Seaduse mõte andmete avalikustamisel on luua liitumisel võrguressursi kasutuse ja liitumisprotsessi osas läbipaistvust juurde ning anda seeläbi infot ka liitumisest huvitatud osapooltele. Elektrilevi ettepanek: Kuna lisatud sättes on viidatud turuosalise ärinimele, teeme ettepaneku jätta rakendusalast välja füüsilised isikud. Teeme samuti ettepaneku, arvestades §-s 871 toodud 15 kW võimsuskriteeriumit, jätta rakendusalast välja nano- ja mikrotootjad. MKMi seisukoht ettepanekule: Seaduse mõttes on oluline avaldada info igasuguse tootmissuunalise liitumise osas, sh ka füüsilisest isikust liitujate ja nano- ning mikrotootjate osas. Seetõttu jätame esitatud ettepaneku arvestamata. 2. § 871. Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused (1) Üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga. Tagatis tagastatakse turuosalisele või see arvestatakse tema liitumistasu katteks vaid juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul, või juhul, kui liitumistaotlust ei võetud menetlusse. Muul juhul tagatis tagastamisele ei kuulu. (4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates liitumispunkti valmimisest või võrguettevõtja poolsest liitumislepingu täitmise 3 (18)  lõpptähtajast. 2.1. Mida on mõeldud „elektrilise võimsuse“ all? Võrguga ühendmaise võimus MVA-s. 2.2. § 871 lõikest 1 võib järeldada, et tagatise maksmise kohustus on turuosalistel, kes ühendavad võrguettevõtja võrguga tootmisseadme. Elektrilevi sõlmib põhivõrguettevõtjaga liitumislepinguid, kuid ei ühenda põhivõrguga ühtki tootmisseadet. Palume selgitada, kas sellele vaatamata on tagatise maksmise kohustus ka jaotusvõrguettevõtjal? Selgitame, et tagatise maksmise kohustus on tootmissuunalise liitumisvõimsuse osas, seega ka jaotusvõrgu liitumisel põhivõrguga ehk rakendub ka jaotusvõrguettevõtjale. Kui see on nii, siis… 2.3. Mille alusel loetakse jaotus- ja põhivõrgu vaheline liitumispunkt valminuks (enamik liitumislepinguid sõlmitakse tingimuste muutmiseks, kus ühendus on olemas ning ehitustöid ei pruugita teha)? Liitumispunkt loetakse valminuks kui on tagatud vastavas võimsuses võrguühendus. 2.4. Kuidas rakendatakse kriteeriume hübriidtehnoloogiate üheaegse jaotusvõrguga ühendamise puhul? Siinjuures on vajalik selge aruandlus ja tehnoloogiate fikseerimine jaotusvõrgu poolt põhivõrgule. 2.5. Kas ja kuidas rakendatakse tagatist võimsuse osa puhul, mis on tingitud üksnes jaotusvõrguga ühendatavatest mikrotootjatest? Tootjate osas, kellel tagatise nõuet pole, nagu mikrotootjad ja korteriühistud, on vajalik selge aruandlus jaotusvõrgult põhivõrgule ning seaduse mõtte vaatest ei tohiks selle tootmisvõimsuse osas ka põhivõrk jaotusvõrgult tagatist küsida. 2.6. Mida loetakse jaotusvõrguettevõtja puhul tootmise alustamise ettenähtud perioodiks, millist lg-s 4 nimetatud perioodi kohaldatakse ning millal tekib jaotusvõrguettevõtjal õigus nõuda tagatise tagastamist? Sätte kolmanda lause järgi on tagatise tagastamise eeldus tootmisseadmega elektrienergia tootma hakkamine, kuid jaotusvõrguettevõtja võrgus toimuv sõltub paljude üksikute turuosaliste tegevusest, sealhulgas ka elektrienergia tarbimise muutumisest, mis jaotusvõrguettevõtja tahtest sõltumatult võib mõjutada põhivõrku antavat võimsust. Jaotusvõrguga võib olla ühendatud nii päikeseparke, elektrituulikuid kui ka teisi tehnoloogiaid kasutavaid elektrijaamu. Seaduse mõttest lähtuvalt on jaotusvõrgu ja põhivõrgu vaheliste liitumiste puhul tagatise arvestamise tagasimaksete puhul samuti mõistlik pidada arvestust konkreetsete tootjate kaupa. Tagasimakse õigus tekib kui tootja on lg 4 nimetatud perioodi jooksul ettenähtud tootmisseadmega andnud võrku esimese kW-i. Selleks, et põhivõrgul oleks võimalik jaotusvõrgule teostada tagasimakseid (sealhulgas ka osalisi, näiteks kui kogu liitumisvõimsus hõlmas suuremat hulka tootjaid kui tagasimakse välja teeninud tootjad) on oluline võrguettevõtjate vaheline selge aruandlus tootjate lõikes, kelle tootmise alusel on alust tagatist tagasi saada. Aruandluse vormi ja viisi lepivad võrguettevõtjad omavahel kokku, seadus seda ei sätesta. 2.7. Kas jaotusvõrgu puhul algab nn tootmise alustamiseks ettenähtud periood uuesti, kui jaotusvõrguettevõtja alustab samas ühenduskohas põhivõrguga uut liitumisprotsessi enne eelmise tootmise alustamiseks ettenähtud perioodi lõppu? 4 (18)  Mõistlik on siin vaadelda tootjate lõikes liitumisi ja kui eelmine liitumisleping on allkirjastatud on võimalik algatada paralleelset uut liitumist. Samas kui eelmine liitumisleping ei ole allkirjastatud, siis uus taotlus samas punktis alustab kogu protsessi uuesti, sh tekib uus tagatise nõue. Mõistlik on siin leida võrguettevõtjate vahel lahendus, et tagatist ei peaks maksma topelt, uuesti sama võimsuse eest. 2.8. Kas ja millal tagastab põhivõrguettevõtja eelmise liitumismenetlusega makstud deposiidi, kui eelmine tootmise alustamise ettenähtud periood ei ole lõppenud? Kui on samas liitumispunktis alustatud paralleelselt mitut liitumist, ja mõlema osas on sõlmitud liitumisleping, siis deposiiti saab tagasi taotleda juhul kui liitumise taga olev tootja(d) on alustanud nõuetekohase aja jooksul tootmist. Kui uut liitumisprotsessi soovitakse aga alustada olukorras, kus eelmine pole veel liitumislepingusse liikunud, siis algab protsess tegelikult justkui otsast ja on põhivõrguettevõtja kaalutlusõigus kas eelmise liitumise eest deposiit tagastada ja uue puhul nõuda deposiit uuesti kogumahus. Soovitav on, et deposiiti sama võimsuse eest topelt ei ole mõistlik arvestada. 2.9. Kui nn tootmise alustamise ettenähtud periood ei ole veel lõppenud ja jaotusvõrguettevõtja alustab uut liitumisprotsessi, kas jaotusvõrguettevõtja peab maksma uue liitumise eest uue deposiidi? Kui eelmise liitumise osas on sõlmitud liitumisleping, siis on võimalik paralleelselt alustada uut täiendavat liitumist ja uue täiendava võimsuse osas maksta ka deposiiti. 2.10. Kui jaotusvõrguettevõtja võrguga on ühendatud mõne teise jaotusvõrguettevõtja võrk, millega ühendatakse tootmisseadmeid, siis kas selleks tuleb teatud juhtudel deposiiti tasuda kolm korda ehk tootja jaotusvõrguettevõtjale, jaotusvõrguettevõtja teisele jaotusvõrguettevõtjale, kui tuleb läbilaskevõimet järgmisse võrku andmisel suurendada ja seejärel nt Elektrilevi vajadusel põhivõrgu ühendusel? Deposiit kandub sellisel juhul tõesti edasi. Tootja maksab selle võrguettevõtjale kellega ta liitub ja võguettevõtja omakorda edasi võrguettevõtjale, kelle võrgust ta tootmissuunalist liitumisvõimsust taotleb. 2.11. Milliseid olukordi on peetud silmas fraasiga „kui liitumistaotlust ei võetud menetlusse“? Kas seda, kui võrguettevõtjale ei esitata koos liitumistaotlusega elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente või ka, kui turuosaline esitab võrguettevõtjale nõutud andmed ja dokumendid ning saab liitumislepingu pakkumise, kuid otsustab liitumislepingu sõlmimisest loobuda? Tegemist on olukorraga kui ei esitata liitumistaotlusega koos nõutavaid dokumente nagu võrgueeskiri § 19 lõige 1 sätestab ja sellest tulenevalt pole võimalik liitumist menetlusse võtta. Tootja poolne liitumislepingu pakkumisest loobumine siia alla ei kuulu, kuna võrguettevõtja on siis ikkagi taotluse menetlusse võtnud ja pakkumise väljastanud. 2.12. Kas § 871 lg 1 keelab võrguettevõtjal tagatist tagastamast, kui võrguettevõtja on esitanud turuosalisele liitumislepingu pakkumise, kuid turuosaline otsustab liitumislepingu sõlmimisest (nt liiga suure liitumistasu tõttu) loobuda? Kui see on nii, siis kuidas täidab sellises olukorras tagatise mittetagastamine tagatise nõude kehtestamise eesmärki? Seaduse mõte on tõesti, et sellisel juhul turuosalisel puudub alus tagatise tagasisaamist taotleda. Põhjus selleks on, et välistada fantoomliitujad, kes ilma tegeliku liitumissoovita (või sooviga liituda vaid ühes kohas) võivad muidu taotlusi küsida paljudes liitumispunktides, hoides sellega võrgu võimsust liigselt kinni. Liitumise eeldatava maksumuse info peaks tulema liituda soovivale turuosalisele mitte liitumistaotlusega (mis 5 (18)  annab juba konkreetse maksumuse ja broneerib võrguvõimsuse), vaid võrguettevõtja mittesiduva (võimsust mittebroneeriva) eelinfona näiteks võrguettevõtja kaardirakendusest, või muul moel võrguettevõtja poolt. 2.13. Millise kriteeriumi alusel loetakse liitumispunkt valminuks? Kui taotletud mahus võrku edastamise võimsus on võrguettevõtja poolt tagatud. 2.14. Kas tootja saab alustada uut liitumismenetlust enne, kui eelmine tootmise alustamise ettenähtud periood on lõppenud? Mis saab sellisel juhul eelmise liitumise deposiidi tagastamisest? Kas tootja peab uue liitumise jaoks maksma ka uue deposiidi? 2.15. Kas samal turuosalisel saab üheaegselt sama liitumispunkti suhtes kehtida mitu tootmise alustamise perioodi? Kuidas ja millal tagastab võrguettevõtja sel juhul deposiidimaksed? Uut liitumismenetlust on võimalik alustada samas punktis koheselt kui eelmine liitumisleping on sõlmitud ja seega ka ajal kui eelmine liitumine on pooleli. Kui eelmine liitumine on liitumislepingus juba, siis uus liitumine on lisanduv ja uus deposiit arvestatakse lisanduva võimsuse mahus. 2.16. Tagatise nõude esitamine ja sellega arvestamine on esitatud vastuoluliselt - kuna tagatis tuleb rakendada juba liitumistaotluse esitamisel, siis selleks ajaks ei ole liitumistasu suurus veel teada. Seetõttu võrguettevõtjal ei ole võimalik tagatise nõuet rakendada, kui võrrelda seda 70% liitumistasu maksmise kriteeriumiga. 70% liitumistasu kriteerium tagatise nõude asemel on lisatud seadusesse mõttega just olemasolevate liitumiste jaoks, kus protsess on juba nii kaugel, et 70% või rohkem liitumistasust on makstud, või on liitumisprotsessis juba oleval liitujal võimalik see alternatiivina deposiidile tasuda, olukorras kus võrguettevõtja on esitanud liitujale juba sellesisulise arve. Mõte on, et sellises etapis liitumised ei peaks maksma deposiiti. 2.17. Millisest alusest lähtuvalt saab määratleda, et liitumistaotlus võrguühenduse loomiseks on esitatud korterelamule? Korterelamu määratlemise aluseks tuleb võtta ehitusregistri info. Korterelamuna saab antud juhul kvalifitseerida järgmisi elamuid: 11100- Ühe korteriga elamu 11102- Ridaelamu või kaksikelamu 11200- kahe või mitme korteriga elamud 11210- Kahe korteriga elamu 11211- Kaksikelamud 11212- Muu kahe korteriga elamu 11220- Kolme või enama korteriga elamud 11221- Ridaelamu 11222- muu kolme või enama korteriga elamu 11320- Ühiselamud 3. (5) Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi. Elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmiseks loetakse muu hulgas ka olukorda, kus liitumislepingus toodud võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse ebaolulise ruumilise mõjuga ehitisest olulise ruumilise mõjuga ehitiseks planeerimisseaduse tähenduses. 3.1. Mida oluline või ebaoluline ruumiline mõju sisuliselt tähendab? Praegu ei käsitata tootmisseadme ruumilist mõju tootmistingimusena, mida fikseeritakse 6 (18)  liitumis- ja võrgulepingus. (kas siin saab mõelda nt, kas paneel on katusel või seina küljes või aias/põllul/parklas?) Olulise ruumilise mõjuna on antud kontekstis mõeldud ruumilise mõju muutumist kohaliku omavalituse ehitusloa alusel. Seega ruumilise mõju muutumise määra hindamiseks (kas tegu on olulise või ebaolulise mõjuga) on soovitav võrguettevõtjal konsulteerida kohaliku omavalitsusega. 3.2. Kas ja millises kontekstis on uued sätted kohaldatavad (ja milliste parameetritega) salvestusseadmete suhtes? Kui see on nii, siis tuleb hinnata selle otstarbekust salvestusseadmetega seotud paindlikkusteenuste kasutamise puhul. Salvestusseadet tuleb käsitleda tootmisseadmena juhul kui ta annab võimsust võrku. Seega selles kontekstis on uued sätted kohaldatavad ka salvestusseadmete suhtes. 4. Soovite selgitusi järgmiste fraaside osas: …seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotlus… 4.1.Kas selliste taotluste hulka kuuluvad ka sellised, millega soovitakse elektritootmisseade esmakordselt võrguga ühendada, kuid toodetav elektrienergia tarbitakse kohapeal ning seda võrku ei anta? Tootmissuunalise liitumise taotluseks loetakse taotlus, mis soovib võrgust tootmissuunalist võimsust broneerida. Juhul kui ei ole soov võrku võimsust anda, siis ei ole antud kontekstis tegemist tootmissuunalise liitumise taotlusega. 4.2.Kas selliste taotluste hulka kuuluvad ka sellised, kus soovitakse olemasoleva tootmismooduli maksimumvõimsust suurendada koos vajadusega suurendada võimsust elektrienergia võrku andmisel või ilma sellise vajaduseta? Jah, kuna soovitakse täiendavad tootmissuunalist võimsust võrgust. 4.3. Kuidas arvutatakse vajaliku tagatise suurust juhul, kui olemasolev tootja esitab liitumistaotluse tootmistingimuste muutmiseks (nt kui liituja soovib muuta tootmisseadme maksimumvõimsust ja/või võrku antavat võimsust)? Võrku juurde taotletava tootmissuunalise võimsuse ulatuses tuleb sellisel juhul tagatist arvutada. 4.4. Kas tagatist tuleb maksta ka siis, kui liituja soovib tootmisseadme maksimumvõimsust või võrku antavat võimsust vähendada? Kuidas sellisel juhul deposiidi suurust arvutatakse? Kuna võrku antava võimsuse vähendamise korral ei ole tegemist täiendava u võimsuse liitmise sooviga, vaid vastupidi, siis tagatise nõude kohast regulatsiooni sellisel juhul ei rakendata . 4.5. …liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmise alustamine… Milline on tootmise alustamise tarvilik ja piisav tingimus, kas üksnes esmakordne/ühekordne elektrienergia võrku andmine konkreetsel tunnil või ka tootmisseadmega elektrienergia tootmise tõendatud fakt, ilma et elektrienergiat oleks võrku antud? 7 (18)  Tootmise alustamine on toimunud kui tootmisseade on saavutanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega võrgu nõuetekohasuse ja on andnud sellega kasvõi esimese kW-i võrku. 4.6. …tootmissuunalise võimsuse kasutamine… Selgitate, et selle kohta leiab selgituse, et fikseeritud võrguettevõtja mõõteseadmega, mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunalise võimsuse suurus ja küsite: Kas sellega kaasnevad toodetava ja/või võrku antava võimsuse parameetrid ja ajaline määratlus? Tootmissuunalise võimsuse kasutuse osas peab olema saavutatud vähemalt ühe tunni jooksul võrgulepingu kohase võimsuse ulatuses. Uue tootmisseadme puhul § 871 lõike 6 alusel ühe aasta jooksul pärast lõikes 4 nimetatud perioodi möödumist ja olemasoleva tootmissuunalise võrgulepingu korral lõike 7 alusel kahe aasta perioodi kohta arvestatuna. 4.6. …liitumislepingu järgse tootmisvõimsuse kasutamine… Mille poolest erineb see sisuliselt …tootmisvõimsuse kasutamisest… ja …elektrienergia tootmise alustamisest… ning kas sellega kaasnevad toodetava ja/või võrku antava võimsuse parameetrid ja ajaline määratlus? Tootmise alustamine tuleb teostada § 871 lõikes 4 toodud aja jooksul ja siin piisab juba esimese kW võrku andmisest lepingu kohase tootmisseadmega. Tootmisvõimsuse kasutamist vaadeldakse uue tootmisseadme puhul ühe aasta jooksul (lõike 6 alusel) ja olemasolevate tootmisseadmete korral kahe aasta jooksul (lõike 7 alusel), kus tuleb vähemalt korra saavutada võrgulepingu järgne võimsus, et mitte maksta võrgu mittekasutamise tasu võrguühenduse võimsuse ulatuses, mis jäi võrgulepingu järgsest võimsuse kasutusest puudu. 5. (6) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas.... Võrguettevõtja lükkab tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel… 5.1. Kui klient ei võta etteantud aja jooksul oma tootmisseadet kasutusele, kuid maksab ettenähtud tasu, siis kas võrguettevõtjal on kohustus liitumislepingu kohast võimsust võrgus “broneerida” määramata aja jooksul? Eelnevast tulenevalt on võimalik vastuolu Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimustega, mille kohaselt ei pea võrguettevõtja pärast kolme aasta möödumist tagama liitujale võimalust väljaehitatud võrguühendust liitumislepingu kohase võimsuse mahus kasutada. Seaduse mõtte alusel on kliendil õigus võrguühenduse võimsust nõutud mahus ka mitte kasutada ja seda siiski säilitada juhul kui ta tasub mittekasutatud võrguvõimsuse eest mittekasutamise tasu. 5.2.Kas lõiked 6, 7 ja 8 kehtivad ka tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja, suletud jaotusvõrguettevõtja ja mikrotootja kohta? Jah, kui pole võrguettevõtjate vahel kokku lepitud teisiti. 8 (18)  5.3.Kuidas defineeritakse ajalist perioodi, mille möödumisel tuleb turuosalisel tasuda täiendavat tasu – kas perioodiks on kalendriaasta, jooksev aasta? Lg 4 määratleb, et tootmise alustamiseks ettenähtud periood nt päikesepaneelide paigaldamisel on üks aasta - kas võrguettevõtjal tuleb vastav tasu (aasta maksena) rakendada 366. päeval, kui 365 päeva sees tootmist ei alustatud? Kas tasu rakendamise periood on tagasiulatuv või etteulatuv? Lg-s 6 olev fraas“... tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu.” viitab sellele, et tasu saab rakendada juhul, kui aasta on möödunud ja kui siis jätkuvalt tootmist ei alustata, siis tekib alus täiendava tasu esitamiseks (etteulatuvalt?) Tasu arvestamise periood on uuel tootmisvõimsusel esimesel aastal peale lõikes 4 toodud perioodi möödumist üks aasta lõike 6 alusel. Edaspidi arvestatakse võrgu mittekasutamise tasu lõike 7 alusel kaheaastasee perioodi osas, tagasiulatuva vaatega. 5.4.Lg 6 sõnastus eeldab, et võrguühenduse võtab alati kasutusele tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline – mitte keegi kolmas isik (nt arendaja annab ühenduse üle tegelikule kasutajale). Kuidas sätted rakenduvad, kui liitumislepingu sõlminud turuosaline on näiteks likvideeritud või asendunud teisega? MKMi hinnangul on siin mõistlik arvestada õigusjärgsust, ehk õigused ja kohustused peaksid minema üle järgmisele osapoolele, kes tootmisseadet omab. 5.5. Hea õigustava kohaselt ei seata kohustusi tagasiulatuvalt. Kuidas tootja sai arvestada tootmise kohustusega enne seaduse jõustumist. Sellest tulenevalt on asjakohane, et tähtaegade arvestamine algab seaduse vastuvõtmise hetkest + lg-s 4 toodud ajad? Kas selline tõlgendamine on põhjendatud? Jah, selline tõlgendamine on lubatud. 5.6. Kuidas arvestatakse kasutusele võtmata jäetud tootmisvõimsust jaotusvõrguettevõtja puhul? Kuidas saab jaotusvõrguettevõtja tagada tootmisvõimsuse kasutamist olukorras, kus jaotusvõrguettevõtja ise põhivõrguga tootmisseadet ei ühenda? Kes on tootja antud kontekstis, kas jaotusvõrguettevõtja või jaotusvõrguga ühendatud tootmisseadme omanik? Soovitav on läheneda nii, et vaadeldakse jaotusvõrguettevõtjaga ühendatud tootmisseadmeid, aga kohustus põhivõrgu ees on jaotusvõrgul. 5.7. Millised saavad olla tootjast sõltumatud põhjused, mille korral tasu rakendamist edasi lükatakse? Kuidas peab tootja neid põhjusi tõendama? Siin on tootja tõendamiskohustus võrguettevõttele, et hilinemine ei ole sõltunud tootjast endast, ning võrguettevõtja kaalutusotsus. 5.8. Kuidas tasu rakendamise edasi lükkamine toimub? Kas see tähendab, et kui tootja tõendab, et ei saa alustada tootmist temast sõltumatutel põhjustel, siis peatub selleks ajaks ka tootmise alustamise ettenähtud perioodi arvestus? Jah saab kohaldada selliselt. Samas on siin võrguettevõtja kaalutlusotsus. 5.9. Kuidas ja millises ajalises raamis peab turuosaline tootmise alustamise viibimisest võrguettevõtjat teavitama? Võimalikult kiiresti tuleks sellisel juhul võrguettevõtjat turuosalise poolt teavitada. Seda saab teha tavapärase kommunikatsiooni kanalit pidi, kus turuosaline võrguettevõtjaga ka muidu oma liitumise osas on suhelnud. 5.10. Kas ja kuidas peab võrguettevõtja tasu rakendamise edasilükkamisest turuosalist teavitama? 9 (18)  Tavapärast kommunikatsiooni kanalit pidi, kuidas võrguettevõtja ka muidu oma turuosalisega on suhelnud tema liitumise osas. 5.11. Kuidas turuosaline saab liitumislepingu alusel väljaehitatud võrguühenduse läbilaskevõimest loobuda ja sellega vältida võimsuse mittekasutamise tasu rakendamist? Seaduses peaks sisalduma põhjendamatute nõuete vältimise võimalus. Kas pärast võimsuse loovutamist on võimalik see kindlaksmääratud aja jooksul ennistada? Pärast võimsuse loovutamist ennistamine enam võimalik pole. Võimsusest loobumine saab toimuda tavapärast kommunikatsiooni kanalit pidi, mida võrguettevõtja ja turuosaline ka muidu omavaheliseks suhtluseks kasutavad. Loomulikult on võrguettevõtjal võimalik siin soovi korral määrata enda poolt ka antud teemale konkreetne kontaktisik või kasutada veebikeskkonna võimaluse pakkumist. 5.12. Kuidas peab jaotusvõrguettevõtja tõendama põhivõrguettevõtjale, et jaotus- ja põhivõrgu vahelisel ühendusel ei ole alustatud tootmist (energia andmist põhivõrku) jaotusvõrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel (arvestades asjaolu, et elektrienergiat saab jaotusvõrgust põhivõrku anda ainult seetõttu, et jaotusvõrguga on ühendatud eraldiseisvatest turuosalistest tootjad ning nende summaarne tootmisvõimsus ületab mõningatel ajahetkedel summaarse tarbimisvõimsuse)? Jaotusvõrgu tõendamine tootmise alustamise või mittealustamise kohta põhivõrgule tuleb vaadelda lõppklientide vaatest ja vastavad klientidelt kogutud selgitused tuleks jaotusvõrgu poolt edastada ka põhivõrgule Hinnang kas tootmise mittealustamine nõutud aja jooksul on tootjast sõltumatu põhjuse tõttu lubatav on paljuski võrguettevõtja kaalutlusõigus.. Tootmise hilinemise lubatavust peaks hindama vaid tegevusloaga võrguettevõtja, see on oluline näiteks suletud jaotusvõrkude puhul. Oluline on järgida ka põhimõtet, et klient/tootja peab tegema kõik endast oleneva, et kõrvaldada takistused, mis takistavad tootmise õigeaegset alustamist ja teavitama võrguettevõtjat koheselt kui sellised takistused ilmnevad või ka lõppevad. 5.13. Mis puudutab mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses makstavat tasu, siis vajab mõistmist, kas tegemist on ELTS § 71 lg 1 p 3 tähenduses võetava võrguühenduse kasutamise tasuga. Kui see on nii, siis tuleb arvestada § 71 lg-s 3 sätestatut ehk „võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet“. Võrguühenduse kasutamise tasu ELTS § 71 lg 1 p 3 alusel ei ole sama tasu, mida ELTS § 871 lg 6 ja 7 alusel rakendatakse mittekasutatud tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse osas. 5.14. Kas seaduses märgitud „38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas“ jääb ajas püsivaks? Seletuskirja põhjal on selle summa näol tegemist põhivõrguettevõtja teatud ajal läbiviidud hangete tulemusel arvutatud ühikhinnaga. Hangete põhjal leitud hinnad on aga viimasel aastal märkimisväärselt tõusnud. Kas see mõjutab kõnealust summat edaspidi? Seaduses on antud summana sätestatud püsivalt ajas 38 000 eurot MVA koha. Summa ajakohastamiseks tuleks teha seaduses vastav muudatus. 6. (7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul oma võrgulepingu järgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub 10 (18)  võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud suuruses. 6.1. Kas seda sätet rakendatakse ka tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjale ja mikrotootjatele? Jah. Võrguettevõtete vahel on võimalik arenduskohustuse täitmise võimaldamiseks ka omavahelised kokkulepped, mis ulatuses tasu ei rakendata, kui mõlemad pooled sellega nõustuvad lähtudes § 83 lõikes 2 sätestatust. 6.2. Kas tuleb mõista nii, et alates nende muudatuste jõustumisest algab kahe aasta pikkune periood, mille puhul peab võrguettevõtja hakkama jälgima kõigi elektritootmise tingimustega võrgulepingu sõlminud klientide tootmisvõimsuse kasutamist? Jah 6.3. On selgusetu, kas tootja peab olema kaks aastat järjest võrguühendust alakasutanud, et saaks sellele vastava arve teha? Kui tal ühel aastal jäi täisvõimsusest puudu nt 10 kW ja teisel 15 kW, siis kumma suuruse järgi arve koostada? Kas edaspidi on nii, et ühel aastal võib tootja kogu võimsust mitte kasutada ja kui järgmisel aastal kasutab, siis arvet ei tule? Või hakatakse nende tootjate puhul ikkagi ka jälgima aastaseid perioode ja iga aasta kohta, kui võimsust ei kasutata, tuleb maksta alakasutustasu? Jah alakasutust vaadeldakse lõike 7 alusel kahe aastase perioodi jooksul. Seega kui ühel aastal jäi puudu 10 kW ja teisel 15 kW, siis arve tuleb koostada 10 kW alusel. 6.4. Kui tootja tootmisseade on töövõimetuna remondis ning tootja soovib kasutusele võtta uue seadme, jättes võrku antava võimsuse samaks, siis kas ja mis suuruses ta liitumistaotluse esitamisel deposiiti maksab? Kui tootja võrgust tootmissuunalist võimsust juurde ei soovi, ei ole vaja deposiiti tasuda. 6.5. Kas remondi korral saab tasu maksmist edasi lükata (§ 871 lg 6 võimaldaks seda teha ainult siis, kui tootmist ei alustata tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel)? Tootmisseadme töökorras hoidmine ja selleks ka aeg-ajalt remontide teostamine on tootja kohustus, mis ei tohiks takistada tootja võrgukasutuse nõude täitmist. Tootjast sõltumatu põhjuse hindamine on võrguettevõtja kaalutlusõigus. Selleks võib mingitel erijuhtudel alust olla, kuid tavapäraselt ei tohiks remont see põhjus siiski olla. 6.6. Kas alakasutustasu arvestamise ja maksmise loogika võib viia sama võrguressursi eest mitmekordse tasu võtmiseni? Uue taotluse esitamisel ei pruugi võrgu edastamisvõimsuse vajadus muutuda. Juhul kui võrgust ei ole vaja täiendavat edastamisvõimsust tootjal, siis ei ole vaja tasuda ka deposiiti. Näiteks ui vana tootmisseade on vaja välja vahetada sama suurusjärgu tootmisseadme vastu. Siis piisab kui võrguvõimsuse mittekasutamise eest maksta võrgu mittekasutamise tasu (juhul kui see osutub 2 aastase perioodi jooksul vajalikuks) kuni uus samaväärne tootmisseade on püsti. 6.7. Kas alakasutustasu mittemaksmine on kvalifitseeritav võrgulepingu olulise rikkumisena koos võrguühenduse katkestamise võimalusega? Jah. Samas on oluline, et võrguühendust tohib alakasutustasu mittemaksmise põhjendusega katkestada vaid tootmissuunalisele võimsusele. 6.8. Kas lg-s 7 toodud aeg lisandub lg-s 4 toodud ajale, kui sõlmitakse esmane võrguleping pärast liitumislepingu täitmist? Nt liitumisleping (päike, 100 kW) elektri võrku andmiseks täideti 01.01.2022, tootmistingimustega võrguleping sõlmitakse 31.01.2023, elektrit võrku aga 2023. aastal ei anta. Millisest ajast peab 11 (18)  võrgulepingu sõlminud turuosaline hakkama hakkama maksma tasu mittekasutatava tootmissuunalise läbilaskevõime eest? Lõike 6 alusel lisandub lõikes 4 toodud ajale üks aasta. Seega tootmise alustamise nõudest alates ühe aasta jooksul tuleb võrguvõimsuse kasutust arvestada. Olemasolevate võrguühenduste puhul on see sama aeg lõikest 7 lähtuvalt kaks aastat. 6.9.Täpsustamist vajab tasude rakendamise detailsem alus, seadus määratleb MVA hinna, väiketootjate korral on otstarbekas tasu alusena kasutada kW (kVA) alust ehk arvesse tuleb hakata võtma komakohti. Komakohtade kasutamine on lubatud. 6.10. Võrgus edastatud elektrienergia koguste mõõteandmed luuakse täpsusega kolm kohta pärast koma, otstarbekam on võtta aluseks ühe kilovati kW täpsus komakohtadeta. Millisest täpsusest peab võrguettevõtja tootmisvõimsuse mittekasutamisel lähtuma? Seadus ei sätesta komakohtade arvu, seega siin on võrguettevõtja kaalutlusõigus, mis täpsusastmega antud tasu arvestada. 7. (9) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatist, ei väljasta võrguettevõtja turuosalisele liitumislepingu pakkumist, ja sellega liitumismenetlus lõpeb või kaotab liitumisleping kehtivuse. Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse 7.1. Milline on § 871 lg 1 nimetatud tagatise tasumise tähtaeg? Seadus ei anna tähtaega, see on jäetud võrguettevõtja otsuseks. 7.2. Seaduse kohaselt ei taga võrguettevõtja võrguühenduse läbilaskevõimet, kui klient alakasutustasu ei maksa. Samas, kui liitumistasu on täielikult makstud ja makstakse pidevalt ka võrgulepingu kohaseid võrgutasusid (sealjuures võib võrgutasus sisalduda maksimaalset liitumislepingu kohast läbilaskevõimet arvestav komponent), siis kas sellisel juhul saab võrguettevõtja alakasutustasu maksmata jätmise tõttu võrguteenuse osutamisest keelduda? Alakasutustasu maksmata jätmisel on võrguettevõtjal alus keelduda tootmissuunalise võrguteenuse osutamisest antud alakasutuse ulatuses. 7.3.Kuidas võrguühenduse mittetagamine tehniliselt teostada? Kas see saab teatud juhtudel toimuda peakaitsme vahetamisega väiksema vastu, kaitsme voolusätte muutmisega, fiidriterminali ümber konfigureerimisega või võrgulepingus ühepoolselt võrguühenduse läbilaskevõime muutmisega (pärast seda on võimalik vähendatud võimsuse ületamisel rakendada 5-kordset võrguühendamise kasutamise tasu määra)? Tegemist on võrguettevõtja otsusega, kuidas tagada, et kliendile, kel pole alust tootmissuunalist võrguteenust kas täismahus või mingis osalises mahus saada, see mittetagamine tehniliselt teostada. 7.4. Tootmissuunalise võimsuse taastamine liitumislepingu alusel on tootmistingimuste muutmine. Kas sellisel juhul peab liituja uuesti maksma ka deposiidi? Millise võimsuse alusel sel juhul deposiidi suurust arvutatakse? Kui soovitakse tootmissuunalist võimsust, siis tegemist on justkui uue liitumisega ja kogu mahus, mis ulatuses võimsust soovitakse, tuleb maksta ka deposiit. 12 (18) 8. (10) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 6 ja 7 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust. 8.1. Milline on võrguettevõtja vabadus nimetatud rahalisi vahendeid kasutada? Kas võrguettevõtja on kohustatud kasutama laekunud rahalisi vahendeid ainult tootmissuunalise edastamisvõimsuse suurendamiseks või võib neid kasutada ka tarbimissuunalise edastamisvõimsuse suurendamiseks? Kes ja kuidas selle üle järelevalvet teostab? Lõige 10 sätestab, et lõigete 1, 6 ja 7 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust. Seega seadus otseselt ei sätesta, et peab kasutama just tootmissuunalise läbilaskevõime suurendamiseks, aga tarbimissuunalise läbilaskevõime tagamiseks kasutatakse tavapäraselt võrgutasust kogutud vahendeid ja kuna antud investeeringute osas on justnimelt eraldi arvestus, siis pigem suunab seadus, et vastavad investeeringud peaksid olema tõesti tehtud tootmissuunalise läbilaskevõime suurendamiseks. Järelevalvet teostab selles osas Konkurentsiamet. 8.2.Kas tegemist on § 71 mõistes võrgutasudega ja võrguettevõtja lubatud müügituluga § 72 lg 4 alusel välja töötatud võrgutasude arvutamise ühtse metoodika alusel? Tegemist ei ole § 71 alusel kogutava võrgutasuga ja seega ka mitte müügituluga § 72 lg 4 alusel. Deposiidi ja võrgu alakasutusega kogutud tasusid tuleb käsitleda kui liitumistasu. Aruteludel võrguettevõtjatega on Konkurentsiamet andnud MKM-ile teadaolevalt samasisulise seisukoha, et antud tasu ei käsitleta kui lubatud müügitulu vaid kui liitumistasu, ehk ei arvestata reguleeritud vara alla. 8.3.Kuidas peab toimuma nende vahendite kasutamisel tehtud investeeringute arvestus, sh võrgutasudes kajastatava reguleeritud vara arvestus? Oluline on siin lähtuda §871 lõikes 10 sätestatust, et laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust. Täpsemalt soovitame arutada Konkurentsiametiga. 8.4.Kas jaotusvõrguettevõtja võib liitumise korral põhivõrguga maksta põhivõrguettevõtjale deposiiti samadest vahenditest, mis on laekunud § 871 lg 1, 6 ja 7 alusel jaotusvõrguga liituvatelt turuosalistelt? Jah. 8.5.Kas jaotusvõrguettevõtja saab põhivõrguettevõtjale või teisele jaotusvõrguettevõtjale makstavad tasud kajastada võrgutasudes aktsepteeritavate kuludena? Põhjendatud tasud peavad olema võrgutasudes kajastatavad. Küll aga on siin ka teatav kaalutlusõigus jaotusvõrguettevõtjal, et kui suures osas soovitakse liitumist põhivõrgult, näiteks kui jaotusvõrgu poolt taotletava tootmissuunalise liitumisvõimsuse taga pole jaotusvõrgu põhjendatud arenduskohustust või konkreetseid tootmise kliente, siis ei pruugi liitumise tasu või ka näiteks võrgu alakasutuse eest tekkiv tasu olla siiski põhjendatud. Konkurentsiametil on õigus tasu põhjendatust kontrollida ja hinnata. 9. Täiendavalt toote välja, et vajate selgitusi ka rakendussätete osas, et üheselt arusaadavalt mõista eelnõus kirjeldatud muudatuste tagasi- ja edasiulatuvat mõju. 13 (18) 16) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 11–18 järgmises sõnastuses: ………….. (12) Käesoleva seaduse § 65 lõiget 12 rakendatakse käesoleva lõike jõustumise (17.03.2023) seisuga esitatud liitumistaotluse, liitumislepingu pakkumise ja liitumislepingu suhtes alates 30 päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. 9.1. Kas see tähendab, et 17.03.2023 seisuga täitmisega lõppenud liitumislepingute osas andmete avaldamise kohustus puudub? Paragrahvi 65 lõike 12 kohaselt tuleb võrguettevõtjal avaldada oma kodulehel kindlad andmed tootja liitumistaotluse, kehtiva liitumislepingu pakkumise ja liitumislepingu osas. Seega kui liitumislepingust on edasi liigutud võrgulepingusse, ehk liitumisleping ei ole enam aktuaalne, siis kaob ka kohustus seda avaldada. Liitumisleping on jätkuvalt aktuaalne avaldada juhul kui võrguettevõtja on liitumispunkti lepingu alusel välja ehitand, kuid tootja ei ole liitumispunkti kasutusele võtnud. Kui enne 17.03.2023 tähtaega on liitumisleping võrguettevõtja poolt täidetud, ehk tootjale on liitumispunktis tootmise võimekus tagatud, aga lepingu kohane tootmisseade on jätkuvalt võrku ühendamata tootja poolt, siis on jätkuvalt vaja infot nende liitumislepingute osas ka avaldada. Kohustus info avaldada puudub siis kui tootja on võtnud liitumispunkti enne 17.03.2023 kuupäeva kasutusele, seega on edasi liigitud võrgulepingusse ja eelnev liitumisleping ei ole enam aktuaalne ja kehtiv. 9.2. Kas andmete avaldamise kohustus puudub ka pärast 17.03.2023 esitatud liitumistaotluste, väljastatud liitumispakkumiste ja sõlmitud liitumislepingute suhtes? Paragrahvi 65 lõike 12 kohaselt tuleb võrguettevõtjal avaldada oma kodulehel kindlad andmed tootja liitumistaotluse, kehtiva liitumislepingu pakkumise ja liitumislepingu osas. Seega kui liitumislepingust on edasi liigutud võrgulepingusse, ehk liitumisleping ei ole enam aktuaalne, siis kaob ka kohustus seda avaldada. Liitumisleping on jätkuvalt aktuaalne avaldada juhul kui võrguettevõtja on liitumispunkti lepingu alusel välja ehitanud, kuid tootja ei ole liitumispunkti kasutusele võtnud. Kuna andmete avaldamise kohustuse punkt rakendus 17.03.2023, siis alates sellest kuupäevast peab mainitud info olema võrguettevõtja kodulehel avaldatud. Märgite, et teie hinnangul ei pruugi tekkida andmete avaldamisel täit ülevaadet tootmisseadmete kohta ning jääb arusaamatuks, millist eesmärki muudatused kannavad. Selgitame, et eesmärk on saada ülevaade liitumisprotsessis olevatest tootja liitumistest, kes ei ole alustanud tootmist ja saada infot kui kiiresti võetakse liitumispunktid kasutusele. 10. (13) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 5 nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise keeldu rakendatakse enne käesoleva lõike jõustumist (17.03.2023) sõlmitud liitumislepingu suhtes alates 2023. aasta 1. augustist. § 871 lõikes 5 nimetatud keeldu kohaldatakse üksnes enne 17.03.2023 sõlmitud, kui täitmata liitumislepingu suhtes. Küsite järgmist: 10.1. Kas see tähendab, et enne 17.03.2023 sõlmitud ja täitmisega lõppenud liitumislepingute ja pärast 17.03.2023 sõlmitavate liitumislepingute suhtes tehnoloogia muutmise keeldu ei rakendata? Käesoleva seaduse § 871 kohta loodud rakendussätete ülesanne on selgitada valdkonna senise õigusliku regulatsiooni muutumise tõttu rakendussätetes ajutised, kindlal tähtajal kehtivad sätted seniselt õiguslikult regulatsioonilt uuele üleminekuks. Seega seadus kehtib kõigile, aga protsessis olevatele liitujatele on täiendav üleminek rakendussättega loodud. Uute, alates 17.03.2023 sõlmitud liitumislepingute, osas kehtib tehnoloogia 14 (18)  muutmise keeld koheselt, aga ennem 17.03.2023 sõlmitud liitumislepingute puhul on loodud üleminekuaeg kuni 1.augustini 2023. 10.2. Kas täidetud lepingu kohta saab öelda, et see on ka sõlmitud (olnud) leping või kas „sõlmitud leping“ on üksnes selline, mis ei ole veel täidetud? Mõte on selles, et kehtivat liitumislepingut omavad liitujad, kes on oma lepingu sõlminud ennem 17.03.2023, saavad üleminekuaja. Kui liituja ei ole oma liitumispunkti kasutusele võtnud ja võrgulepingusse üle liikunud, tal pole antud liitumispunktis liitumislepingu kohast tootmisseadet veel võrguga ühendatud, siis tal on võimalus tehnoloogiat muuta kuni 1.augustini 2023. 11. (14) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 1 nimetatud tagatist rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga (17.03.2023) esitatud liitumistaotluse ning sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates 60 päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. 11.1. Kas see tähendab, et tagatist ei rakendata liitujate suhtes, kes esitavad liitumistaotluse pärast 17.03.2023? Selgitame, et uutele taotlejatele kehtib tagatis koheselt, rakendussäte andis üleminekuaja taotluse varem esitanud liitujatele. 11.2. Kas sõlmitud leping võib olla mingis ajavahemikus veel mitte täitmisel olev? (näiteks pärast liitumislepingu allkirjastamist, aga enne 1. osamakse tasumist) Kui võib, siis kas tagatise rakendamine käib ka üksnes sõlmitud, kuid veel mitte täitmisel olevate lepingute suhtes. Kui vaadeldakse üksnes täitmisel olevaid lepinguid, siis milline on täitmisele asumise või täitmisel olemise kriteerium? (näiteks 1. osamakse tasumine) Kui võrguettevõtja on võtnud liitumistaotluse menetlusse, siis tekib ka tagatise kohustus liitujal. Kohustus on jätkuvalt ka nendel liitumisprotsessis olevatel liitujatel, kes on juba sõlminud liitumislepingu. Tagatise nõude osas ei ole vaja eristada sõlmitud ja täitmisel olevat lepingut. 12. (15) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga (17.03.2023) sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest. (16) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga (17.03.2023) võrguettevõtja poolt täidetud tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest. 12.1.Kas § 1113 lõigetest 15 ja 16 saab järeldada, et § 871 lõikes 6 nimetatud tasu ei rakendata pärast 17.03.2023 sõlmitavate liitumislepingute suhtes? Pärast 17.03.2023 sõlmitud liitumislepingute osas rakendub seadus koheselt. Rakendussäte on erisus, et selgitada üleminekuperioodi juba eelnevalt liitumislepingu sõlminud liitujate osas. 12.2.Kas siit ja eelnevast võib välja lugeda, et leping võib olla järgmistes olekutes: „sõlmitud“, „täitmisel“ või sõlmitud ja täitmisel“ ja „täidetud“. Millised nendest olekustest on asjakohased? Asjakohane on vaadelda antud juhul kas leping on võrguettevõtja poolt täidetud, ehk kas liitumispunkt on välja ehitatud ja liitujale on loodud võimalus hakata liitumislepingu kohase tootmisseadmega tootma. Kui see nii on, kuid liituja ei võta punkti kasutusele, siis alates § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest rakendatakse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu (aasta lõikes vaadelduna). 13. (17) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 7 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga (17.03.2023) sõlmitud tootmissuunalise võrgulepingu suhtes alates kahe aasta möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. 15 (18) Sätet võib mõista nii, et § 871 lõikes 7 nimetatud tasu rakendatakse 17.03.2023 kuupäeva seisuga sõlmitud võrgulepingute suhtes. 13.1.Kas see tähendab, et § 871 lõikes 7 nimetatud tasu ei rakendata pärast 17.03.2023 sõlmitud võrgulepingute suhtes? Pärast 17.03.2023 sõlmitud võrgulepingute osas rakendub seadus koheselt. Rakendussäte on erisus, et selgitada üleminekuperioodi juba eelnevalt võrgulepingus olnud tootjate osas. 13.2.Kas see tähendab, et hõlmatud on kõik tootmissuunalised võrgulepingud aegade algusest? Jah 14. (18) Käesoleva seaduse § 871 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu rakendatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas. Kuidas on defineeritud, mis on riikliku julgeoleku piirangute piirkord? Millisest allikast saab võrguettevõtja ja liituja ise kehtivate piirangute kohta teavet? § 111 lõige 18 sätestab, et käesoleva seaduse § 871 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu rakendatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas tuulest elektrienergia tootmiseks sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes mitte varem kui alates 2025. aasta 1. jaanuarist § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel tingimusel, et piirangud on kõrvaldatud. Kohalik omavalitsuste käest saab kontrollida infot, kus on planeeringutes kõrguspiirangud seatud julgeoleku kaalutlustel. Seda infot saab ka riigi kaitseinvesteeringute keskusest. Piirkondades, kus selliste kõrguspiirangute eksisteerimine on põhjuseks, miks tootjal pole võimalik õigeaegselt tootmisseadet välja ehitada ja võrguga liita, siis siin on tegemist tootjast mittesõltuva põhjusega ning võrgu alakasutustasu rakendamine § 871 lõigetes 6 ja 7 alusel ei ole asjakohane enne, kui vastavad piirangud on kõrvaldatud. Osad alad vabanevad piirangutest 2024 jooksul ja osad 2025 jooksul. Samas on ka alasid kus sellised piirangud jäävad praeguse seisuga kestma ka peale 2025 aastat. Lisatud kaart piirangute ülevaatega: 16 (18) 15. Toote välja eelnõu seletuskirjast järgmise selgituse: Elektrituruseaduse täiendamisega antakse võrguettevõtjatele õigus võtta põhjendatud tasu broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest. Antud tasu eesmärk on suunata liitujaid kindla aja jooksul (1-2 aastat) oma liitumislepingute kohaseid tootmisseadmeid paigaldama ning elektrivõrguga sünkroniseerima…Eesti elektri põhivõrk on täna dimensioneeritud ligikaudu 3000 MW võimsuse edastamiseks – keskmiselt 1000 MW kohalikuks tarbimiseks ja 2000 MW lõuna ning põhja suunas riikidevaheliseks elektrikaubanduseks. Võrguga liituda soovivate elektritootjate maht on aga viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud ja nüüdseks ületab see märkimisväärselt võrgu läbilaskevõimekust, mis tingib igale järgnevale liitujale aina suuremahulisema võrgu ümberehituste vajaduse ja liitumistasu suuruse. Põhivõrgus on levinud praktika, mille kohaselt liitujad küll ehitavad oma liitumispunkti välja, kuid ei raja selle liitumispunkti taha tootmisseadet… Elektrilevi seisukoht: Antud seletuskirja selgitusele tuginedes toote välja, et teie hinnangul tagatisraha ja mittekasutatava võimsuse eest tasu maksmine on kohaldatav taotlusele, mis on esitatud konkreetse fikseeritud tehnoloogiga tootmisseadme (põhi)võrguga ühendamiseks ning mõeldud motiveerima seda tootmisseadet kasutusele võtma. Sellest järelduks justkui, et §-s 871 nimetatud turuosaliste hulka tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja, kel lasub õigusaktist tulenev võrgu arenduskohustus, ei kuuluks. Lisaks toote välja, et arenduskohustuse tulemuslikumaks täitmiseks peab pidevat liitumistaotluste voogu jaotusvõrgus silmas pidades võimaldama jaotusvõrgu ühendustel põhivõrguga teatavat võimsusvaru, mis tagab nii võrgu töökindluse kui ka uute turuosaliste ühendamise kiiruse ja efektiivsuse. Uute taastuvenergiatootjate efektiivsemaks ja kiiremaks liitmiseks võimsusvaru suurendamisel kasvaksid Elektrilevi kulud veelgi, mis raskendaks jaotusvõrgu järjepidevaks toimimiseks vajalike investeeringute realiseerimist. Lisaks tuleb märkida, et jaotusvõrgu ühendus põhivõrguga ei saa olla seotud kindla elektrienergia võrku andmise tehnoloogiaga, kuna jaotusvõrguga võib olla ühendatud määramatu arv erinevat tehnoloogiat kasutavaid seadmeid. Elektrilevi teeb eelnevast lähtudes ettepaneku §-s 871 nimetatud turuosaliste hulgast välja arvata tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja. Selgitame MKM-i poolt, seadus kohaldub ka jaotusvõrkudele ja selle mõte on, et ka jaotusvõrk kasutaks võrguressurssi võimalikult optimaalselt. Samas nõustume, et teatud puhver arenduskohustuse täitmiseks on jaotusvõrkudele siiski vajalik ja selle osas ei ole otstarbekas rakendada alakasutuse tasu §-s 871 lõigete 6 ja 7 alusel. Samas peab antud arenduskohustuse täitmiseks arvestatav võrgumaht olema hoolikalt läbi analüüsitud ja põhivõrgule põhjendatud. Soovitame jõuda võrguettevõtjatel omavahel kokkuleppele, et põhjendatud arenduskohustuse ulatuses võrgu alakasutuse tasu ühelt võrguettevõtjalt teisele §-s 871 lõigete 6 ja 7 alusel ei rakendataks, §-s 83 lõige 2 annab selliseks kokkuleppeks seaduses võimaluse, samas peab seaduse mõte olema selliste kokkulepete sõlmimisel siiski arvesse võetud ja igati tagatud, et ei toimuks võrguressursi põhjendamatut alakasutust. 16. …Käesoleva seaduse § 65 lõiget 12 rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga esitatud liitumistaotluse, liitumislepingu pakkumise ja liitumislepingu suhtes alates 30 päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates… Toote välja, et uute kohustuste kehtestamiseks tuleb anda jaotusvõrguettevõtjatele mõistlik aeg 17 (18) ressursi leidmiseks, et luua valmisolek täiendavaks halduskoormuseks ja arendada vastavalt IT- süsteeme. Elektrilevil puuduvad kirja saatmise hetkel § 65 lõikes 12 ja § 871 kirjeldatud tegevuste elluviimiseks vastavad ettevalmistused ning ka § 65 lõikes 12 toodu rakendamiseks antud 30 päeva on arvestades Elektrilevile laekunud ja laekuvate liitumistaotluste ning sõlmitavate liitumislepingute arvu silmas pidades teie hinnangul ebapiisav. Selgitame, et § 65 lõikes 12 andmete avaldamise nõue ei sätesta konkreetset aega kui tihedalt infot avaldada tuleb. Küll aga on seaduse mõte luua läbipaistvus ning seda arvesse võttes soovitame siiski andmeid kodulehel uuendada võimalikult tihti. Samas on arusaadav, et tegutsete oma võimalustest lähtuvalt ja eeldatavasti teie võimekus vastavaid andmeid avalikustada on ajas paranev. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karin Maria Lehtmets 625 6322 [email protected] 18 (18)