Elering AS korralise üldkoosoleku otsus 29.05.2023

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Juriidiline aadress: Kadaka tee 42 12915 Tallinn, Eesti Äriregistri kood: 11022625 Telefon: +372 715 1222 Faks: +372 715 1200 E-post: [email protected] Koduleht: www.elering.ee Põhitegevusala: Elektri ja gaasi ülekanne Juhatuse esimees: Taavi Veskimägi Omanik: Eesti Vabariik Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers  Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine 4 Tegevusaruanne 8 Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni 8 Eesmärk 1: tagada igal ajahetkel elektri ja gaasi varustuskindlus 10 Eesmärk 2: tagada elektri- ja gaasihind, mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet 15 Eesmärk 3: majandusliku lisandväärtuse loomine 17 Eesmärk 4: pühendunud töötajad 18 Eesmärk 5: kliendirahulolu 18 Majandustegevuse ülevaade ja 2022. aasta tulemused 20 Töötajate kaasamise ja motiveerimise tegevuskava „Meie Elering“ 30 Ühingu juhtimine 34 Vastutustundlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses 50 Eleringi vastutustundliku ettevõtluse (ESG) tegevuskava 2022 54 Raamatupidamise aastaaruanne 66 JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE 4  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 juneb nõudluse-pakkumise tasakaaluna, sarnaselt näiteks naftale? Arutelu sellest, milline energiama- janduse korraldus teeb meid ühiskonnana rikkaks, milline vaeseks, tuleb alustada just küsimusest, kas energia on turukaup või mitte. Energia käsitlemine kas avaliku hüve või turukau- bana välistavad teineteist ning püüd neid käsitlusi samaaegselt rakendada on ühiskonnale lõppkokku- võttes kõige kulukam. Edendatakse turgu, samas avalike toetuste/subsiidiumidega proovitakse ta- TAAVI VESKIMÄGI sandada kogu turu ebaefektiivsust. Kui ühiskond ei juhatuse esimees talu turu efektiivsust, tuleb minna administratiivse hinna juurde. Paljud meist on kogenud, milleni plaa- nimajandus viib. Tulemuseks on üleinvesteerimine Juhatuse esimehe pöördumine või defitsiit. Samas on kaks aastat kõrgeid energiahindu näi- Selle teksti kirjutamise ajal möödub täpselt danud, et turumajandus töötab siiski ka elektri aasta Venemaa täiemahulise agressiooni algu- tootmises. Kõrge hind on tekitanud tohutu huvi sest Ukrainas. Viimane aasta on olnud lähiajaloo elektritootmise investeeringute vastu. Nõud- keerulisemaid nii Eesti kui ka Eleringi jaoks. Siiski luse rahuldamiseks on tootjad asunud tegema oleme hästi hakkama saanud ülesannetega, mida ettevalmistusi suure hulga uute elektrijaamade Venemaa algatatud sõda on meie ette püstita- rajamiseks. Selleks esitati 2021. aastal Eleringile nud. Oleme koos partneritega taganud maagaasi liitumistaotlusi pea 3500 MW ulatuses ning 2022. varustuskindluse ning kindlustanud valmisoleku aastal rekordilise 9000 MW ulatuses. Võrdluseks, Balti riikide elektrivõrgu erakorraliseks lahti ühen- Eesti keskmine tarbimine on 1000 MW kandis. Het- damiseks Venemaa energiasüsteemist. Keeruline kel on arendajad hinnanud, et uuritud arendustest geopoliitiline olukord koos märgatavate mõjudega omavad potentsiaali tegelikuks kasutuselevõtuks energiasektorile ja taastuvenergia vallas seatud umbes 4500 MW ulatuses. Selles mahus on Elering ambitsioonikad eesmärgid seavad meie ette jät- asunud liitumislepinguid ka täitma. kuvalt märkimisväärseid väljakutseid. Probleem on aga selles, et nõudluse rahuldamiseks Aasta Euroopa energiakriisi on näidanud, et meil vajaliku tootmisvaru turuletoomine võtab aega. puudub laiem ühiskondlik kokkulepe energeetika Just seda ajalist nihet, võimalikku varustuskindluse rollist ühiskonnas. Kas energia on avalik hüve, ja hinnariski ei ole ühiskond valmis taluma. Meil on millele on igaühel õigus vastavalt tema vajadus- olukord, kus turu efektiivsus on lihvinud võimsus- tele koos kohustusega panustada vastavalt oma varu minimaalseks, ent uued investeeringud ei ole võimalustele? Nagu kasutame Tallinna-Tartu veel käivitunud. Siin on, millele mõelda. Energiaturu maanteed? Või on energia kaup, nagu iga teine reformipaketi valguses on energy only market sur- kaup kaubaturul, kus hind ja kättesaadavus ku- nud. Võib olla tuleb uuel, peamiselt taastuvenergial 5  JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE põhineval energiaturul hakata kauplema energia põhjusel Eleringis jätkuvalt ühendusi nii põhja asemel hoopis võimsusega? kui lõuna suunal. Seega julgen jätkuvalt väita, et tarbija huvi on Just ülepiiriline elektrikaubandus loob eelduse paljude turuosalistega konkurentsiturg. Konku- ja annab võimaluse maksimaalselt ära kasutada rentsiturg aga ei saa olla üksnes Eesti-põhine. Eesti merealad, võttes need kasutusse energia Eesti on liiga väike, et nii kapitalimahukas äris tootmisel. Eesti põhivõrk on võimeline kind- nagu energeetika saaks siin konkurents tekkida. lustama Vabariigi Valitsuse seatud eesmärgi Saime nii elektri kui gaasituru konkurentsile tagada aastal 2030 100% Eesti aastasest elekt- avamisel hästi liikuma, tekkis paljude turu- ribilansist kodumaise taastuvelektri tootmisega. osaliste jaeturg. Täna oleme kahjuks jõudmas Fantoomliitumistest vabanemine on siin võti, tagasi seisu, kus omaaegsete vertikaalselt in- et kogu elektrivõrgu ressurss läheks tegelikult tegreeritud ettevõtete osakaal on domineeriv – kasutusse. 2030. aasta eesmärgi kaastulemus Eesti Gaasi osa on gaasiturul 78 ja Eesti Energial on Eesti muutumine elektri netoeksportijaks. elektriturul 58 protsenti. See on põhjus, miks Seda toetab vajadus omada taastuvenergia Elering on seisnud vastu või näinud kriitilisena kõrval teatud tundidel ka teisi energiaallikaid katseid, kus domineerivad turuosalised oma kasutavaid jaamasid. turuseisundit veelgi tugevdavad. Olgu selleks siis elektritootmisettevõtte Nelja Energia ost või Siin kindlasti on küsimus, mis kütusel ja millistel Elektrilevi kuulumine Eesti Energiale, gaasiturul tingimustel need jaamad peaks tekkima. Kellele vertikaali loomine alates LNG vastuvõtuvõime- see ülejääv energia müüa, sest naabritel on täp- kusest Paldiskis, gaasi jaotusvõrgust kuni gaasi selt samad plaanid tohutul hulgal tuuleenergiat müügini välja. Nii Eesti Energia kui Eesti Gaasi ja päikeseelektrijaamasid elektrisüsteemiga liita. vertikaalne integratsioon ei ole ühiskonna huvi, Kordan varasemat mõtet, et 2030. aasta vaates kui me tahame arendada energiamajandust ei ole meil aastase bilansi mõttes energiat puu- konkurentsituru põhiselt. Paradoksaalselt ei du, vaid pigem üle. Möönan, et teatud tundidel ole see ka nende ettevõtete enda huvides, sest võib olla puudu võimsust, mis just neil tundidel varem või hiljem tekib sellisel juhul küsimus, kas elektrit toodaks. Just seetõttu oleme öelnud, et ühe turuosalisega turg on ikka turg või peaksime näeme ruumi Eestis ühele gaasilisel kütusel töö- minema reguleeritud elektri- ja gaasimajanduse tavale kiirelt käivitavale elektrijaamale. Omalt juurde tagasi. poolt proovib Elering pakkuda 5-7 aasta pik- kust kiirete reservide lepingut turule, et selline Eesti-suguses väikeses riigis ei olegi paljude investeering võiks Eestisse tulla. Eleringi enda turuosalistega turg kahjuks iseenesest püsiv Kiisa avariijaamad võtame aastal 2028 reservide loodusseadus. Turu püsimise nimel tuleb kogu turult täielikult välja, kuid jätame Eleringi oman- aeg pingutada. Kogu energeetika elektrifitsee- disse, kindlustamaks varustuskindlust tänases rub, aga ka 10-12 TWh elektriturg on liiga väike keerulises geopoliitilises olukorras. jätkusuutliku konkurentsituru tekkeks ja püsi- miseks. Seega on meie jaoks jätkuvalt oluline Seega valitsuse 2030. aasta eesmärgid on Elerin- olla osa toimivast Euroopa Liidu energiasisetu- gi poolt vaadates tehtud. Tootmissuunal on võrk rust. Varustuskindluse kõrval ehitame just sellel valmis mahutama erinevatesse piirkondadesse 6  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 pea 7 GW tootmisvõimsusi. Nende jaoks võrku see elekter Mandri-Euroopasse, kus sellele võiks enam olulisel määral tugevdama ei pea. olla turgu. Täna on Elering koos Saksa põhivõr- guettevõtjaga 50Hertz analüüsimas võimalust Kõige aktuaalsem on hetkel aga küsimus, otse Eesti merealadelt ühenduse loomiseks et miks ja kuidas me arendame merel sellist Saksamaale. See lahendus avaks majanduslikult tootmisvõimsust, mida Eesti tarbijate varus- need alad arendamiseks. Aga kui tuulikud tule- tuskindluse tagamiseks tarvis ei ole. Miks me vad Saksamaalt, energia läheb Saksamaale ning seda ühiskonnana teeme, mis kasu Eesti sellest küllap ka enamuse keerukast hooldusest teevad saab? 2030 eesmärgi saavutamiseks on vaja välismaa ettevõtted, siis mis jääb Eestile? Mida maksimaalselt 1-1,5 GW jagu avamere tuulee- saame ühiskonnana selle vastu, et anname lektrijaamu, mille saab radiaalliinidega liita kas enda avaliku vara, Eesti merepõhja kasutusse Lihula, Sindi või Kilingi-Nõmme alajaama. Samas energiatootmiseks? Sellega haakub küsimus on Eesti merealade puhul räägitud kümnetest hüvede ja riskide jaotusest eraettevõtjate ja GW-dest meretuule võimalusest. Sellel energial ühiskonna vahel. Ei saa olla nii, et riskid jäävad ei ole Eestis turgu ja see ei mahu Eesti võrku. riigile ning kõik hüved ja viljad kuuluvad samal ajal eraettevõtjale. Peame leidma ühiskonnana Eesti varustuskindluse vajadust ületava tuulee- tasakaalupunkti. Elering on alati seisnud maksu- lektri tootmise „miks“ küsimusele tuleb meil maksja raha efektiivse kasutamise eest selliselt, vastata. Näiteks üks võimalus on transportida et tuled põleks ja kodud oleksid Eestis soojad. Taavi Veskimägi juhatuse esimees 7 TEGEVUSARUANNE ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI 8  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 E nergia kättesaadavus on ühiskonnas paljus- ki iseenesestmõistetav. Elektri puudumine mõjutab suurt osa Eesti ühiskonnast, sealhulgas Meie peamine väljakutse on tagada igal ajahetkel Eesti tarbijate varustuskindlus, sünkroniseerida Eesti Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga aas- elutähtsate teenuste toimimist. Eleringi mis- taks 2026 ja säilitada seejuures usaldusväärne sioon Eesti elektri- ja gaasisüsteemihaldurina on elektrivarustus üleminekuperioodil, mis on kõige hoida Eestis tuled põlemas ja toad soojad. Seda olulisem samm, et tagada Eesti tarbijate pidev igal ajahetkel ja igas olukorras. varustuskindlus. Kiiresti muutuv keskkond esitab meile suured Samal ajal aitame Eesti ja laiemalt ELi kogukonnal väljakutsed saada hakkama üha kiirenevate klii- saavutada kliimapoliitika eesmärke aastateks mamuutustega , tagades samas energiaturvali- 2030, 2035 ja 2050, pidades silmas Eesti majan- suse tänases kiiresti eskaleerunud geopoliitilises duse konkurentsivõimet. Missiooni saavutamisel olukorras. Meie visioon Eleringis on „VARUSTUS- ja visiooni elluviimisel on vajalik leida tasakaal eri KINDLUS kliimaneutraalsel moel, toetades Eesti osapoolte huvide vahel, milleks on ühiskond, klien- majanduse konkurentsivõimet“. did, töötajad ning omanik. Sellest lähtuvalt oleme seadnud Eleringile viis strateegilist eesmärki. Kvaliteet Hind ÜHISKOND Eesmärk 1: Eesmärk 2: tagada igal ajahetkel tagada elektri- ja gaasihind, elektri ja gaasi varustus- mis toetab Eesti majanduse kindlus konkurentsivõimet KLIENT Eleringi missioon: OMANIK Eesmärk 5: hoida Eestis tuled Eesmärk 3: kliendirahulolu põlemas ja toad majandusliku soojad lisandväärtuse loomine Eesmärk 4: pühendunud töötajad TÖÖTAJAD Aeg Kasum 9  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI Eesmärk 1: tagada igal ajahetkel olukorrast tulenevalt suurenesid peale sõja algust Eleringi jaoks kaks riski oluliselt – gaasivarustuse elektri ja gaasi varustuskindlus katkemine 2022/2023. aasta talvel ja elektrisüs- teemi kustumine Balti elektrisüsteemi mittepla- Varustuskindluse väärtusahel koosneb neljast neeritud eraldamise korral Venemaa poolt. süsteemi võimekuse sambast: juhtimis-, võrgu-, süsteemi- ja digitaalsest võimekusest. Antud Nende riskide maandamiseks panime kokku võimekuste tõhusaks juhtimiseks ja arendami- täiendavate tegevuste plaani hoidmaks Eestis seks oleme seadnud endale eesmärgiks tagada tuled põlemas ja kodud soojad. Kuigi riskid ja eba- hästi töötav elektri ja gaasi põhivõrk. Elektrisüs- selgus ei ole 2022. aasta möödumisel kadunud, teemis on meie sihiks olnud hoida andmata jää- on palju riske maandavad meetmed 2022. aasta nud elektrienergia kümne aasta keskmine tase jooksul edukalt ellu viidud. Riskid on jätkuvalt langustrendis ning alates 2025. aastast hoida olemas, kuid tänu maandavatele meetmetele on seda allpool 120 MWh. nende mõju oluliselt väiksem. Ühiskonna ja tarbijate jaoks ei ole vahet, kas Selleks et tagada gaasivarustus eeloleval talvel, andmata jäänud energia on seotud seadmete töötasime kevadtalvel koostöös Majandus- ja rikke, süsteemi opereerimise vea, võimsuste Kommunikatsiooniministeeriumiga välja kolme- puudujäägi või küberrünnakuga. le sambale tugineva tegevuskava: 2022. aastal suutsime põhivõrgu 10 aasta kesk- 1. ajutine gaasitarbimise vähendamine al- mise andmata energia taseme viia ajaloo ma- ternatiivkütustele ülemineku kaudu; dalaimaks. 10 aasta keskmine andmata energia langes 51,8 megavatt-tunni tasemele (2021. 2. varude suurendamine ja Eesti riikliku aastal 61,7 MWh). 2022. aasta andmata jäänud gaasivaru loomine; energia oli vaid 49,7 megavatt-tundi (2021. aas- tal 13,8 MWh). Kogu aasta jooksul kanti üle u 3. täiendava gaasitarneahela loomine Soo- 8,1 miljoni megavatt-tundi elektrienergiat, see me lahe piirkonda. tähendab, et Eleringi võrgu töökindlus 2022. aastal oli 99,99 protsenti. Gaasisüsteemis oli 2022. aastal põhivõrgus and- mata jäänud energia 0 megavatt-tundi (2021 aastal samuti 0 MWh) ning meie eesmärgiks on saavutatud taset hoida. Aasta 2022 oli energeetikasektoris enneolema- tult väljakutseterohke. 24. veebruaril 2022 alanud täiemahuline Venemaa agressioon Ukraina suhtes suurendas hüppeliselt Euroopa, sealhulgas Eesti energia varustuskindluse riske. Geopoliitilisest 10  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Kõigi kolme tegevuskava töösuuna realisee- korraliseks sünkroniseerimiseks Mandri- rimine on olnud edukas – gaasitarbimine on Euroopa elektrisüsteemiga. tulenevalt teistele kütustele üleminekust mär- gatavalt vähenenud, varud on eeldatust oluliselt 3. Sõlmisime kokkulepped ja töötasime väl- suuremad ja täiendav gaasi tarneallikas Soome ja protseduurid Põhjamaadega sageduse lahe piirkonnas alustas tööd 2022 aasta det- stabiilsust tagavate meetmete rakenda- sembri lõpus. Tänu sellele on algselt väga suur miseks EstLink1, EstLink2 ja NordBalti gaasivarustuse katkemise risk viidud madalaks ühendustel. Kokku on erakorralise sünk- ja gaasiturg tänaseks rahulik. roniseerimise korral võimalik Põhjamaa- dest saada kuni 400 MW ulatuses kiireid Gaasivarustuse tagamine on oluline regiooni reservvõimsuseid. elektrivarustuse tagamisel. Varem regiooni imporditud elekter Venemaalt ja Venemaa 4. Vabariigi Valitsus otsustas hoida u 1000 MW elektrisüsteemi sageduse juhtimise tugi tuleb elektritootmisvõimekust kuni 2026. aasta desünkroniseerumisel asendada eelkõige lõpuni Eesti Energia Narva elektrijaama- elektri tootmisega gaasielektrijaamade de põhiselt. Eesti Energia on asunud poolt Soomes ja Balti riikides. lahendama Narva elektrijaamade jahutusvee kättesaadavuse Gaasisüsteemis oli 2022. Elektrisüsteemi kustumise riski- tagamist Narva veehoidla aastal põhivõrgus andmata de maandamiseks ja valmisoleku veetaseme võimalikul alane- jäänud energia 0 megavatt- suurendamiseks oleme viinud misel. tundi ning meie eesmärgiks koos partneritega ellu alljärgneva on saavutatud taset hoida. täiendavate tegevuste tööpaketi: 5. Algatasime Balti riikide ülese koordinatsiooni suurte 1. Lõpetasime elektrienergia tootmisseadmete hoolduste ja kaubanduse täielikult Venemaa remontide ajastuse osas, et vältida ja Valgevenega. Elektrikaubanduse hoolduste koondumist ühele ajale. puudumine vähendab oluliselt Balti elektrisüsteemi kustumise tõenäosust 6. Uuendasime kokkulepet Eesti suurima ootamatu Venemaa elektrisüsteemist jaotusvõrguga Elektrilevi 200 megavati välja lülitamise korral, kuna võimaldab ulatuses tarbimise piiramiseks tootmis- hoida Balti riikide elektri ebabilanssi Ve- võimsuste ebapiisavuse korral. Selle järgi nemaa suhtes minimaalsena. annab Elering Elektrilevile teada vajaliku piiramise ulatuse ning Elektrilevi viib 2. Sõlmisime kokkuleppe ja töötasime piiramise läbi. Väljalülitatavad tarbijad välja protseduurid mandri-Euroopa valitakse moel, mis väldiks kriitiliste tar- elektrisüsteemi halduritega erakorralise bijate (nagu näiteks elutähtsa teenuse sünkroniseerimise läbiviimiseks, mis võ- osutajate ja üldhuvi teenuste osutajate) tab aega hinnanguliselt 6–12 tundi. Lee- väljalülitamist ning tarbijaid roteeritak- du-Poola piiril (Alytuse alajaamas Lee- se, et iga üksiku tarbija katkestus oleks dus) on valmis tehniline võimekus era- võimalikult lühike. 11  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI 7. Oleme hoidnud kõik Mandri-Euroopa te vaates hulga riske, mida pole võimalik lõpuni elektrisüsteemiga sünkroniseerimise maandada. Sellisteks riskideks on eelkõige investeeringud, turgude arendamise ja füüsilise taristu ründamise (nt NordStreamid), elektrisüsteemi juhtimise võimekuse küberrünnete (nt Ukraina elektrivõrgu vastased suurendamise tegevused ajagraafikus, ründed), kütuste kättesaadavuse (nt gaasi- ja vaatamata kasvanud keerukusele, kalli- söetarned) või elektrijaamade töökindlusega nenud hindadele ja tarneraskustele. (nt Olkiluoto) seotud riskid. Seega tuleb olla paindlik ja valmis ootamatusteks. Lisaks kiiretele tegevustele 2022/2023. aasta talve varustuskindluse tagamiseks ning riskide Tagamaks sellises lühikese nähtavusega olukor- maandamiseks peame astuma samme ka pike- ras energiaturul pikemaajalist varustuskindlust, ma perioodi varustuskindluse tagamiseks. Kuigi tegime ettepaneku rakendada Eestis stratee- ellu on viidud hulk riskide maandamiseks kokku giline reserv. Tulevikku vaatavad analüüsid lepitud tegevusi, on kindlasti järgnevate aasta- näitavad, et vaatamata tänastele kõrgetele elektrihindadele võib turg juba 2027. aasta vaa- tes pöörduda ja Eesti põlevkivielektrijaamad ei pruugi olla enam elektriturul konkurentsivõi- melised. Eesti varustuskindluse tagamiseks on vajalik siiski omada u 1000 MW ulatuses kind- laid võimsuseid. Just selliste tootmisvõimsuste hoidmiseks tegime Eleringi poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Konku- rentsiametile ettepaneku rakendada strateegi- line reserv. Strateegiline reserv on meede, mille kaudu hoitakse Eestis varustuskindluse taga- miseks piisavad tootmisvõimsused töökorras ka juhul, kui energiaturu põhiselt ei oleks antud tootmisvõimekuste hoidmine majanduslikult tasuv. Pakkusime 2022. aastal välja kontsept- siooni, kuidas strateegilise reservi mehhanism Eestis toimida võiks. Baltimaade Mandri-Euroopa sagedus- alaga sünkroniseerimine Kuigi aastat 2022 iseloomustas energiasüstee- mis ebakindlus ja riskide kasvamine ning riske maandavate tegevuste tööpaketi elluviimine, säilitasime samal ajal fookuse kriitilistel pro- jektidel, nagu Mandri-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimine. 12  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Varustuskindluse tagamise üks suuremaid riske kuheitme vähendamisele. Eriti olukorras, kus on Balti riikide erakorraline eraldumine Venemaa energiasektor tekitab ligi 70% globaalsest CO2 sünkroonalast, mis tuleneb Venemaa ühende- emissioonist. nergiasüsteemis (IPS/UPS) toimunud arengutest ja tänasest geopoliitilisest olukorrast. Selle riski vähendamiseks ning elektrisüsteemi stabiilsu- se ja töökindluse tagamiseks viime läbi arendu- si, et sünkroniseerida Baltimaade elektrisüsteem Mandri-Euroopa sagedusalaga 2026. aastaks. 2022. aastal saabusid Eestisse Püssi sünkroon- kompensaatorjaama kõige olulisemad seadmed ja toimus ka nende paigaldus, väiksemate sead- mete montaaž ning seadistamine. Püssi sünk- roonkompensaatorjaama valmimisega 2023. aas- ta esimeses kvartalis astume edasi suure sammu võimekuses hoida oma elektrisüsteem stabiilse- na ka pärast Venemaa võrgust eraldumist. Kokku ehitab Siemens Energy Eestisse kolm sünkroonkompensaatorjaama – lisaks Püssi jaa- male ka Kiisa ja Viru jaama. Kiisa jaama ehitus- Eesti elektrivõrk on täna võimeline liitma taas- tööd algasid 2022. aasta suvel ning viimane ehk tuvenergia tootmist mahus, mis tagab Eesti aas- Viru jaam valmib 2024. aasta lõpuks. tase tarbimise katmise kliimaneutraalsel moel vastavalt Eesti võetud 2030. aasta eesmärgile. Käimas on olemasolevate Balti-Tartu-Valmiera ja Eestis on elektritootjatele välja ehitatud või ehi- Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliinide tugevdamine. tamisel kuue gigavati ulatuses võrguühendusi. Balti-Tartu ja Tartu-Valmiera õhuliinide rekonst- Meenutuseks ja kontekstiks, et Eesti kõigi aega- rueerimisel paigaldatakse nendega osaliselt de tiputarbimine on u 1,6 gigavatti ja Eesti elekt- samadele mastidele paralleelsetes trassikorido- risüsteem on planeeritud koos välisühendustega rides kulgevad Ahtme-Illuka, Illuka-Alutaguse, u kolme gigavati elektri transportimiseks. Sel- Alutaguse-Mustvee, Mustvee-Saare, Tartu-Saa- lest kuuest gigavatist u 4–5 gigavati ulatuses re, Tartu-Elva, Elva-Rõngu ning Tsirguliina-Valka on võimalik juba lähiajal taastuvenergia põhiseid 110 kV õhuliinid. tootmisvõimsusi elektrivõrguga liita. Eesti elektrisüsteemi atraktiivsus uutele Eelnev ei võta arvesse meretuuleenergia võime- tootmis- ja salvestusvõimekustele kusi, mille puhul u 1–2 gigavatti meretuult oleks võimalik liita radiaalühendustega Eesti elektrivõr- Kuigi täna on energeetikas esiplaanile liikunud guga. Mainitud tootmisvõimsuse võrguga liitu- energia varustuskindlus ja hind, ei ole pikaaja- mine on enam kui piisav Eesti tarbijate elektriga lises vaates alternatiivi energiasektori süsini- varustamiseks. Võtmekoht on kahtlemata see, 13  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI et kõik juba ehitatud või tulevikus ehitatavad 2022. aasta otsusega Euroopa Komisjoni taaste- võrguühendused ka kasutusele võetakse, mitte ja vastupidavusrahastust eraldatav toetus või- ei jää tegelikult tootmisseadet ehitada soovivate maldab Eleringi hallatava elektri ülekandevõrguga investorite plaane blokeerima. Selleks tegi Elering liita 310 megavati ulatuses uusi taastuvenergia ettepaneku elektrituruseaduses uue meetme tootmisvõimsusi. Eleringi ning Majandus- ja loomiseks, millega seatakse sisse tasu kõikidele kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitud võrguühenduste võimsustele, mida kahe aasta lepingu järgi on projekti kogumaksumus 69 miljo- jooksul ei kasutata elektri võrku andmiseks. See nit eurot. Euroopa Komisjoni taaste- ja vastu- meede tekitab majandusliku motivatsiooni kasu- pidavusrahastu toetab seda praeguse seisuga tuseta võrgu võimsuse tegelikuks rakendamiseks. 30 miljoni euro ulatuses. Rekonstrueerime taasterahastu investeeringute raames võimsad 330-kilovoldised õhuliinid Kiisa-Paide ja Must- vee-Paide. 110-kilovoldise pingega võrgus ehitame uued Lihula-Virtsu ja Rõuste-Virtsu õhuliinid ning Võiküla-Orissaare paralleelliini. Samuti uuendame Lihula-Rõuste ja Kiisa-Rummu õhuliinid, rajame Lihula 330/110-kilovodine alajaam ning Väikese väina teise 110-kilovoldine merekaabli. Projekti raames tehtavad investeeringud peavad olema realiseeritud hiljemalt 2026. aastal. 2022. aastal said täienduse ka Eleringi omaniku ootused, millega omanik andis Eleringile täienda- va ülesande alustada põhivõrgu 330 kV ühenduse väljaarendamist Saaremaale, eesmärgiga tagada Eesti merealaplaneeringus Saaremaa lääneranni- kule planeeritud uue meretuuleenergia tootmisa- la ühendamine Eesti elektrisüsteemiga. Koostöös Läti põhivõrguoperaatori AST-ga on eesmärgiks ja kohustuseks planeerida ning ra- jada täiendavaid ülekandevõimsusi Eesti ja Läti ülekandevõrkude vahele. 2022. aastal viisime läbi TYNDP 2022 (The 10-year network develop- ment plan – kümneaastane võrgu arengukava) protsessi raames ühenduse sotsiaalmajanduslik kasu analüüsi, mille tulemusel oli võimalik pro- jekt esitada PCI (Projects of Common Interest) nimekirja. Projekti PCI nimekirjas olemine on eelduseks projektile CEF (Connecting Europe Facility) fondist raha taotlemiseks. 14  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Soome on võtnud ambitsioonika eesmärgi saa- Eesti hinnapiirkonnas oleks Läänemere-äärsete vutada 2035. aastaks kliimaneutraalsus. Sellest riikidega võimalikult sarnane elektri ja gaasi eesmärgist tulenevalt näeme juba täna Põhja- hind. Jälgime, et suudaksime pudelikaelatundidel maades järgneva kümne aasta jooksul maismaa hoida võimsused võimalikult suurel protsendil tuuletootmisvõimsuste suuremahulist võrguga tundidest töös. liitumist, mille tulemusel jätkuvad hinnaerinevu- sed Eesti-Soome piiril. Elering ja Fingrid sõlmisid On hea tõdeda, et oleme suutnud koostöös Soo- 2022. aastal vastastikuse mõistmise memoran- me elektri süsteemihalduriga hoida alalisvoolu dumi, milles leppisid kokku ühise tööprotsessi ühenduste töökindluse jätkuvalt ühe kõrgemana käivitamise Eesti-Soome kolmanda elektriühen- Euroopas. 2022. aastal suutsime tagada EstLink duse rajamiseks. Eesti poolel on Eleringi tellimu- 2 (650MW) töökindluse 99,3% ja EstLink 1 (350 sel valminud EstLink 3 maismaatrassi eeluuring, MW) töökindlus oli 94,8% (2021: Estlink mille kohaselt on uue ühenduse üheks 2 töökindlus 99,8% % ja Estlink 1 perspektiivikaimaks alguspunktiks töökindlus 98,1%) ning seejuures Eesti poolel Paldiski piirkond. kandsid Estlingid üle 2022. Läänemere-äärsete aastal rekordilise koguse riikidega elektrihinna 2022. aastal viisime läbi TYNDP energiat – 6888 GWh. taseme võrdsustamiseks 2022 protsessi raames ühen- peavad piiriülesed duse sotsiaalmajanduslik kasu Õhuke elektrivõrk võimsused olema analüüsi, mille tulemusel oli või- maksimaalselt töös. malik projekt esitada PCI nime- Teine oluline aspekt on muuta kirja. Eesti-Läti ning Eesti-Soome elektrivõrk efektiivsemaks ja mereühendused suurendaksid Eestis- tagada võrgu pikaajaline muutu- se rajatavate tootmis- ja salvestusvõime- mine tuleneval tootmise ja tarbimise kuste ekspordipotentsiaali. muutustest ning hoida sellega ülekandevõrgu tariifi kontrolli all. Meie pikaajaliseks eesmärgiks on, et meie viie aasta asendusinvesteeringud on Eesmärk 2: Tagada elektri- ja väiksemad kui järgmise viie aasta reguleeritud gaasihind, mis toetab Eesti varade kulum. Antud eesmärgil on pikaajaline majanduse konkurentsivõimet mõju. Kuna samal ajal on oluline hoida ka and- mata jäänud energia langustrendis, tuleb võrgu Elektri ja gaasivõrgu süsteemihaldurina saame opereerimisel leida praegusest efektiivsemaid ja panustada elektri ja gaasi hinda läbi kolme para- uuenduslikumaid lahendusi ning tehnoloogiaid. meetri. 2022. aastal valmistasime ette kahepaketilise võimsuspõhise tariifikomponendi metoodika, Läänemere-äärsete riikidega elektrihinna taseme kuna ülekandevõrk on muutumas hajatootmise võrdsustamiseks peavad piiriülesed võimsused arengust tulenevalt üha rohkem energia üle- olema maksimaalselt töös. kandjast energia kättesaadavuse ja süsteemi töökindluse tagajaks. Eelnevast tulenevalt on Oluline on tagada olemasolevate piiriüleste vaja ka selgemat sisendit klientide võimsuste võimsuste võimalikult kõrge kasutatavus, et osas arengute pikaajaliseks planeerimiseks. 15  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI Võimsuskomponendil põhinev tariif annaks sel- ge sisendi, kus tuleb võrku tugevdada ja kus pi- kas perspektiivis õhemaks muuta. Samuti aitab võimsuspõhine tariif võrreldes energiapõhise tariifiga tulla salvestusvõimekustel lihtsamini turule. Investeeringute optimeerimise positiivseks näiteks on ka asjaolu, et oleme suutnud sünkro- niseerimise projekti sisuliselt arendada selliselt, et sünkroniseerimiseks vajalikud investeeringud ei too kaasa elektri võrgutariifi tõusu. Elering rahastab ehitust kolmveerandi ulatuses Euroopa Ühendamise Rahastust ja veerandi osas üle- koormustasufondist. 2022. aastal sai positiivse rahastusotsuse Euroopa ühendamise rahastu fondist Balti riikidele ja Poolale Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise investeerin- gute kolmanda ehk viimase etapi elluviimiseks 170 miljonit eurot. Elering kaasajastab viimases etapis Eesti elektrisüsteemi juhtimis- ja infosüs- teeme, mis sisaldavad muu hulgas reservjuhti- miskeskuse rajamist ja EstLinki alalisvooluühen- duste juhtimissüsteemide uuendamist. Euroopa Komisjon on Eleringile eelnevalt eraldanud sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute 2022. aastal alanud sõda ja sellest tulenev kütuste jaoks kahes rahastusvoorus 196 miljonit eurot. kättesaadavuse risk Euroopas viis energiahindade Projektide kogumaht Eestis on hinnanguliselt kõikumise riski enneolematult suureks. Selleks, 300 miljonit eurot. Sünkroniseerimise projekt et turuosalistel oleks võimalik pakkuda tarbijate- maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnan- le madalama riskimarginaaliga elektrilepinguid, guliselt 1,6 miljardit eurot. töötasime Soome süsteemihalduri Fingridiga koostöös välja Eesti-Soome riskimaandusinstru- Konkurentsitihe energiaturg mendid (FTR). Esimesel Eesti-Soome riskimaan- dusinstrumentide (FTR FI-EE Year 2023) oksjonil Kolmas aspekt konkurentsivõimelise ener- müüdi instrumente 350 megavati ulatuses igaks giahinna tagamisel on hästi toimiva turukorral- 2023. aasta tunniks kogumahus 53,7 miljonit duse ja -platvormide arendamine, mis soodus- eurot. Oksjonil osales 27 ostuhuvilist ja võimsus taksid võimalikult suurt konkurentsi ja tagaksid jagunes 16 turuosalise vahel. Turuosalised esitasid paljude osalistega konkurentsituru. oksjoni käigus ostusoove 4007 megavatt-tunni ulatuses ehk ostusoovide maht ületas 11-kordselt müüki pakutud instrumentide mahtu. 16  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 2022. aastal töötasime välja ja avalikustasime ülekandmisel tekkivat füüsikalist kadu, teisalt koos teiste Balti süsteemihalduritega Balti sage- aga suurendasid Eesti-Soome hinnaerinevusest dusreservide turu reeglite ettepaneku. Ühine sa- tekkivat ülekoormustasu. Vältimaks tänases nii- gedusreservide turg on oluline tagamaks elekt- gi kõrge inflatsiooni olukorras kaoelektri kulude risüsteemi toimimise ja varustuskindluse pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mand- ri-Euroopa sünkroonalaga, kui süsteemi juhtimi- seks on vaja tänasest oluliselt suuremal määral hakata kasutama automaatselt ja manuaalselt käivitatavaid sageduse juhtimise reserve. Balti süsteemihaldurid on ette näinud, et kasutavad süsteemiteenuste turunõudluse vähendamiseks ka enda käsutuses olevaid ressursse, mis tähen- dab Eestis Kiisa avariireservelektrijaama, Lätis ja Leedus akusüsteemide kasutuselevõttu. See on analüüside kohaselt hädavajalik, et tagada piisav sageduse juhtimise ressursside olemasolu Balti riikides peale Baltikumi sünkroniseerimist Mandri-Euroopaga ja vältida ülemäärast kulu- de tõusu lõpptarbija jaoks. Süsteemihaldurite ressursside kasutamine lõpeb hiljemalt 2030. aastal, mil reserve on turule jõudnud piisavalt, et süsteemihaldurite ressursside kasutamine ei ole enam vajalik. Eesmärk 3: majandusliku lisand- väärtuse loomine Iga omaniku ootus on, et ettevõttesse paiguta- tud kapital looks ka eesmärgipäraselt väärtust. Kaoelektri tõttu on Elering üks Eesti suuremaid elektritarbijaid. Konkurentsiameti poolt kehtes- tatud tariifimetoodika ei võimalda Eleringil praegu elektrihinda pikaajaliselt fikseerida, millest tule- nevalt on elektri turuhinnal otsene ja tugev mõju Eleringi 2022. aasta finantstulemusele. 2022. aasta kõrged elektrihinnad ühelt poolt suurendasid hüppeliselt Eleringi kulusid elektri ostmiseks börsilt, et kompenseerida elektri 17  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI kasvust lähtuvat võrgutasu tõusu, saime Kon- Eesmärk 5: kliendirahulolu kurentsiametilt loa kasutada ülekoormustasu vahendeid erakorraliselt kaoelektri ostmisest Eleringil on neli olulisemat teenuste segmenti: tekkivate kulude katmiseks. elektri ja gaasi võrguteenus, elektri- ja gaa- sisüsteemiga liitumise teenus, elektri ja gaasi Sõjast tingitud energiakriisil on olnud oluline bilansiteenus ning taastuvenergia toetuste mõju ka tarbimis- ja ülekandemahtudele. Gaa- makseagentuur. Viies läbi kliima- ja geopolii- sis vähenesid ülekandemahud võrreldes 2021. tilistest väljakutsetest tulenevalt suuri muu- aastaga 25,6% ja elektris 7,8%. Vaatamata väl- datusi energiasüsteemis ja energiaturgudel, ei jakutseterikkale aastale suutsime 2022. aasta saa Elering olla edukas, kui meie kliendid ei ole lõpetada 17,4 mln eurose puhaskasumiga. rahul. Samuti ühendub võrku üha rohkem uusi kliente, sealhulgas tuule- ja päikeseenergia tootjaid, kes eeldavad, et Elering toimib kiiresti Eesmärk 4: pühendunud töötajad ja tõhusalt. Oleme teinud tööd, et jõuda klien- dikeskse töökultuurini. 2022. aasta energiahin- Üldise töötuse madala taseme ja palgafondi nakriis on hästi näidanud, kui olulised on ühised surve all on talentide hoidmine ja leidmine üha nõukodade info- ja aruteluformaadid: liitumise keerulisem. Seetõttu on olemasolevate inimeste ja võrguteenuse nõukoda, elektrituru ning gaa- hoidmiseks, järgmise viie aasta ambitsioonikate situru nõukoda. eesmärkide saavutamiseks ning energiasüstee- mi muutuste juhtimiseks oluline tugev mees- 2022. aasta tõi suurima muutuse Eleringi- konnavaim ja hea töökultuur. Pühendunud töö- le elektri liitumisteenuse kliendisegmendis. tajad on oma tööga rohkem rahul ja panustavad Võrreldes 2021. aastaga suurenes liitumisle- enam. Rahulolu jälgimiseks viime iga-aastaselt pingutest tulev projektide maht 2022. aastal läbi töötajate pühendumuse uuringut ja oleme ligikaudu 2,5 korda. See on tinginud vajaduse seadnud endale eesmärgiks hoida ettevõtte oluliselt suurendada ettevõttesiseseid võime- pühendumuse indeksit tasemel üle 70%. 2022. kusi ja efektiivistada tööprotsesse, et tagada aastal oli meie inimeste pühendumuse indeksi kvaliteetset teenust. Liitumistest tulenevalt on tase seejuures 80% (2021: 81%). 2022. aasta hüppeliselt kasvanud elektrivõrgu ehitustööde energiakriis näitas selgesti, kui väärtuslikud on maht, millele ehitusettevõtted ei ole suutnud töötajate pühendumuse juhtimine ja reaalsed pakkumisega järele tulla. See kahjuks on viimas tulemid Eleringi missiooni täitmisel. 2022. aasta tulemiteni, kus pakkujate puudumise tõttu oli Eleringi jaoks erakordne, kus meie talendid ehitushanked ebaõnnestuvad, tarne- ja lepingu- viisid ellu erakorralisi ja kiirendatud riskide tähtajad pikenevad ning liitumiste ehitusmak- maandamise meetmeid ühiskonna terava pilgu sumused tõusevad. Tegeleme töövõtjate eelin- all ning erinevate osapoolte huvide vastandumi- formeerimisega järgmiste aastate jooksul turule se tingimustes. Jätkame ka järgnevatel aastatel jõudvatest hankemahtudest, et nad saaksid fookuse hoidmist keskastme juhtide oskuste ja varakult reageerida turumuutusele. juhtimiskvaliteedi kasvatamisel ning ühise kul- tuuri hoidmisel. 18 ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 19 MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2022. AASTA TULEMUSED 20  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Majanduskeskkond palgasurvele, mille suurem mõju avaldub 2023. aastal, kuid millel oli juba mõju 2022. aastal. Kui Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri 2021. aastal oli keskmise brutopalga kasv 6,9%, ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks siis 2022. aasta kolmandas kvartalis kasvas ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal keskmine brutopalk 8,1% (2021. aasta kolman- ajahetkel kvaliteetne energiavarustus. das kvartalis 7,8%). Kui nii 2021. kui 2020. aasta majanduskeskkonda Inflatsioon on 2022. aastal olnud märkimisväär- mõjutasid pandeemia ning sellega seonduvad ne ning seda on tunduvalt kiirendanud nii ener- liikumis- ja ettevõtluspiirangud, siis 2022. aasta giahindade kui kütuse oluline kallinemine. Tarbi- majandus- ja poliitiline keskkond oli mõjutatud jahinnaindeks tegi 2022. aastal erakordse hüppe Venemaa agressioonist Ukraina vastu. Agres- ning kasvas 19,4%, samas kui 2021. aasta kesk- sioonil on olnud oluline mõju nii toormehinda- mine inflatsioon oli 4,7%. Kasvu indikatsioon oli dele, sisemajanduse kogutoodangule, intressi- samas tunda juba 2021. aasta detsembris, mil dele kui ka inflatsioonile. Venemaa agressioon tarbijahinnaindeks kasvas võrreldes 2020. aasta Ukraina vastu vähendab nõudlust ja suurendab detsembriga 12,2%. Hindade kasvutrend jätkub, inflatsiooni kogu maailmas. Eesti on oma geo- mis omakorda avaldab märkimisväärset mõju nii poliitilisest asukohast tulenevalt oluliselt mõju- palgakuludele, energiakuludele, sh võrgukadu- tatud. 2021. aastal alanud energiahindade kasv dele, kui muudele teenustele ning sel on oluline on veelgi hoogustunud 2022. aastal, samuti ot- mõju investeeringute maksumusele. siti kogu Euroopa Liidus lahendusi vähendamaks sõltuvust Venemaa gaasist. Eesti on selles osas paremas seisus, kuna siinne tarbimine võrrel- Majandustegevuse olemus des teiste Euroopa Liidu riikidega on võrdlemisi madal. Siiski on ka Elering andnud endast kõik, Eleringi majandustegevus jaguneb suuresti et jätkuvalt tagada Eestis nii elektri kui gaasi kaheks: varustuskindlus. a. reguleeritud elektri ja gaasi võrgutege- Kui 2021. aastal ulatus SKP kasv püsihindades vus; 8,1%-ni, siis Eesti Panga prognoosi kohaselt eel- datakse 2022. aastal negatiivset SKP-d 0,5%. b. mittereguleeritud tegevusalad. 2023. aastal eeldatakse väikest ehk 0,4% kasvu. Reguleeritud võrgutegevus seisneb elektri ja Paradoksaalselt jätkub vastuoluline olukord gaasi ülekandmises ühingu omanduses olevate tööjõuturul, kus ühelt poolt on keeruline leida elektri ja gaasi ülekandevõrkude kaudu. Võrgu- kvalifitseeritud tööjõudu, teisalt püsib töötus tegevus on ülekaalukalt olulisem kui muud te- küll möödunud aastaga võrreldes pisut mada- gevusalad nii käibe, kasumlikkuse kui ka varade lamal, kuid siiski suhteliselt kõrgel tasemel. osas, nagu on näha järgnevalt graafikult. 2022. aastal ulatus töötuse määr hinnanguliselt 5,7%-ni (2021. aastal oli töötuse määr 6,2%). Samas on hindade kasv avaldanud olulist mõju 21  MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2022. AASTA TULEMUSED 120% 100% 56% 47% 27% 41% 35% 12% 48% 39% 32% 80% 60% 40% 20% 44% 53% 73% 59% 65% 88% 52% 61% 68% 0% 2022 2021 2020 2022 2021 2020 2022 2021 2020 Äritulud Ärikasum Vara kokku Reguleeritud Mittereguleeritud Võrgutegevus on reguleeritud tegevus ning lubatud Eleringi mittereguleeritud tegevusalad seisne- võrgutasud kinnitab Konkurentsiamet. Regulaator vad peamiselt elektri ja gaasi bilansiteenuse hindab sealjuures võrgutasude taotluses esitatud osutamises. kulude põhjendatust ning annab ette põhjendatud tootluse, mis on arvutatud Capital Asset Pricing Et tagada elektrisüsteemi stabiilne sagedus, Model’i alusel. Võrgutasud koosnevad nii elektri peab süsteem olema tasakaalus, st tootmine kui gaasi ülekandeks vajalikest tegevuskuludest, peab igal ajahetkel võrduma tarbimisega. Selleks kapitalikulust ning lubatud tulukusest. Ärikasum peavad ka kõik turuosalised olema samamoodi saadakse reguleeritud vara ja kapitali põhjendatud tasakaalus ning enamik neist ostabki oma elekt- tootluse (WACC) korrutisena. ribilansi tasakaalustamise teenust sisse bilansi- halduritelt. Elering omakorda osutab bilansihal- Ettevõttel on kokku 28 elektri võrguteenuse duritele nende elektribilansi tasakaalustamise klienti ning üheksa gaasi võrguteenuse klienti. teenust. Elektribilansi bilansihaldureid, kellele (2021: 27 elektri võrguteenuse klienti ning 9 gaasi Elering teenust osutab, on 21 (2021: 18). võrguteenuse klienti). Suurim osa ehk 91,9% võr- guteenuse tuludest (2021: 91,6%) tuleb klienti- Gaasisüsteemi tasakaalustamise põhimõtted delt, kes on loomulike monopolidena tegutsevad on sarnased elektrisüsteemi tasakaalustamise reguleeritud jaotusvõrguettevõtjad. Võrgutee- põhimõtetega. Ainuke erinevus seisneb selles, et nuse osas on suurimaks kliendiks Elektrilevi OÜ, gaasisüsteem ei pea olema igal hetkel tasakaa- kelle osa võrguteenuse tuludest ulatub 78,7%-ni lus. Kui gaasi tarbimine on juurdevoolust suu- (2021: 75,0%). Elektrilevi on Eesti riigi omanduses rem, siis rõhk süsteemis alaneb ning vastupidi. oleva Eesti Energia AS-i kontserni kuuluv jaotus- Eleringi kui gaasi süsteemihalduri ülesandeks on võrguettevõte. hoida rõhk lubatud piires. Selleks ostab ja müüb 22  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Elering gaasi bilansihalduritele bilansigaasi. Bi- Bilansiteenuse mõju Eleringi kasumile on vä- lansihaldureid, kellega bilansigaasi ost ja müük heoluline, kuna bilansiteenuse hind arvutatakse toimub, on 8 (2021: 11). selliselt, et sellest teenitav tulu kataks ära selle osutamiseks vajalikud kulud. Majandustulemused Olulisemad finantsnäitajad 2022 2021 2020 2019 2018 Müügitulu (mln €) 387,0 201,4 137,1 142,1 143,0 Muud äritulud (mln €) 11,1 6,7 5,3 13,1 1,9 Ärikulud (mln €) 378,2 199,1 109,8 113,4 113,9 Ärikasum (mln €) 19,9 9,0 32,6 41,8 31,0 Kulumieelne ärikasum (mln €) 67,5 54,6 72,7 78,7 65,7 Finantskulud (neto) (mln €) 2,4 2,3 2,3 2,2 7,3 Tulumaks (mln €) 0,0 1,6 5,0 6,8 5,0 Puhaskasum (mln €) 17,4 5,1 25,3 32,8 18,6 Ärikasumi marginaal 5,1% 4,5% 23,8% 29,4% 21,7% Kulumieelse ärikasumi 17,5% 27,1% 53,0% 55,4% 45,9% marginaal Puhaskasumi marginaal 4,5% 2,5% 18,5% 23,1% 13,0% Omakapitali tootlus 4,5% 1,3% 6,5% 8,5% 5,1% Omakapitali suhe varadesse 27,3% 32,3% 36,0% 37,9% 40,6% Neto laenukohustus / 1,2 4,8 3,9 3,8 4,4 kulumieelne ärikasum (mln €) Investeeringud põhivarasse (mln€) 118,8 78,8 85,0 129,8 125,0 Dividendid (mln €) 0,0 10,0 25,6 29,4 20,0 Kulumieelne ärikasum = ärikasum + kulum Omakapitali tootlus = puhaskasum / keskmine omakapital Omakapitali suhe varadesse = omakapital / varad kokku Neto laenukohustus = võlakohustused – raha ja raha ekvivalendid 23  MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2022. AASTA TULEMUSED Tulud püsikomponendiga tariifi, et maandada riski langevate ülekandemahtude osas. Tulud kokku moodustasid 398,1 miljonit eurot (2021: 208,1 miljonit eurot). Ettevõtte olulisim Bilansi- ja reguleerimisteenus kasvas 131,5% ehk tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis moo- 108,1 miljonit eurot, ulatudes 190,3 miljoni euroni dustas müügitulust 45,2% või 174,8 miljonit eu- (2021: 82,2 miljoni euroni). Bilansiteenuse tulude rot (2021: 54,9% või 110,7 miljonit eurot). Võrgu kasv oli peamiselt seotud bilansielektriga, mille ülekandeteenuste tulust moodustasid 49,4% tulud kasvasid 88,4 miljonit eurot. 77,6% ehk elektrivõrgu ülekandeteenuse tulud, 7,8% gaasi 68,6 miljonit eurot suurenesid tulud kõrgemast ülekande võrguteenuste tulud ning 42,7% muud elektrihinnast tulenevalt ja 22,4% ehk 19,8 võrguteenusetulud (2021: 75,8%, 16,6% ja 7,5%). miljonit eurot tulenes mahtude kasvust. Gaasi 2022. aastal kaeti Konkurentsiametiga kooskõ- bilansiteenuste tulude kasv oli samuti seotud nii lastatult tariifis mittesisalduvad elektri võrgu- hinna kui mahtude suurenemisega. kaod kogunenud võimsusjaotustulust eeldusel, et võimsusjaotustulu jääk on piisav piiriüleste investeeringute finantseerimiseks. Võrgutee- Kulud nuste tulust 57,3% moodustas võrgutariifidega reguleeritud tulu (2021: 92,5%). Ärikulud ulatusid kokku 378,2 miljoni euroni (2021: 199,1 miljoni euroni). Seoses bilansiteenuste müügi 60–80% elektri ja gaasi ülekandetuludest tee- kasvuga näeme sarnast kasvu ka bilansiteenuse nitakse oktoobrist kuni märtsini. ostukuludes ehk bilansiteenuse energia ostukulud ja reguleerimisteenuse vahenduskulud olid 133,4% Võrreldes 2021. aastaga suurenesid 2022. ehk 108,0 miljoni euro võrra suuremad (2021: aastal elektri võrguülekande tulud, 204,2% ehk 54,4 miljoni euro võrra suu- samas kui gaasitarbimise langus remad). Oluline kulude kasv võrreldes andis hoobi ka gaasi ülekandetulu- Aruandeaasta 2021. aastaga tulenes 2022. aastal dele. Elektrivõrgu teenuste müük ärikasumiks kujunes veelgi kõrgematest elektrihinda- kasvas 2,9% ehk 2,5 miljonit 19,9 miljonit eurot dest, millest tulenevalt kasvasid eurot ja seda tulenevalt uute (2021: 9,0 miljonit elektrivõrgukadude kulud enam tariifide kehtima hakkamisest eurot). kui kaks korda ehk 51,9 miljonit alates 1. aprillist 2022, kuna võr- eurot (2021: enam kui kaks korda ehk reldes 2021. aastaga vähenesid elektri 26,0 miljonit eurot). Tööjõukulud kas- ülekandemahud 7,8% ehk 0,6 tuhat GWh. vasid võrreldes 2021. aastaga 18,6% ehk 2,1 Gaasi ülekandemahud kukkusid 25,6% ehk 1,2 miljonit eurot, ulatudes 13,3 miljoni euroni (2021: tuhat GWh, mis peegeldus ka gaasi ülekandetu- 2,3% ehk 0,3 miljonit eurot, ulatudes 11,2 miljoni lude kukkumises sama protsendi võrra ehk 4,7 euroni). Palgakulude kasv on seotud nii inimeste miljonit eurot. Venemaa agressioonil Ukrainale arvu kui tasude kasvuga. oli oluline roll gaasi ülekandemahtude langusele. Elektri ülekandemahud on samuti näidanud Seoses täiendavate oluliste investeeringutega viimastel aastatel langevat trendi, mis vaikselt on kasvanud ka amortisatsioonikulu 4,7% ehk jätkub. Elering plaanib lähiaastatel tutvustada 2,1 miljonit eurot, ulatudes 47,7 miljoni euroni 24  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 (2021: 13,5% ehk 5,4 miljonit eurot, ulatudes Tavapärased investeeringud tehakse eelkõige 45,5 miljoni euroni). amortiseerunud elektri- ja gaasivõrgu osade väl- javahetamisse. Asendusinvesteeringute mahuks Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 19,9 miljonit on keskmiselt ligikaudu 15–30 miljonit eurot aas- eurot (2021: 9,0 miljonit eurot). tas. 2022. aastal tegime asendusinvesteeringuid mahus 16,4 miljonit. Neto finantskulud suurenesid 0,1 miljonit eurot, ulatudes 2,4 miljoni euroni (2021: 2,3 miljonit Sarnaselt 2021. aastaga on ka 2022. aasta eurot). märksõnaks Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega seonduvad investeeringud. Kuna ettevõte dividende 2022. aastal ei maksnud, Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise investee- siis tal tulumaksu kulu ei olnud (2021: 1,6 miljonit ringud jätkuvad ka aastatel 2023–2025. eurot). Aruandeaasta puhaskasum ulatus 17,4 miljoni euroni (2021: 5,1 miljoni euroni). Samuti investeeris ettevõte enam kui 18 miljonit eurot gaasi varustuskindluse tagamiseks era- kordse tempoga, et rajada võimekus LNG võrku Investeeringud vastuvõtuks Paldiskis. Ühingu investeeringud võib jaotada tavapäras- Lisaks tavapärastele investeeringutele on Elerin- teks ning piiriülesteks. gil alanud ka intensiivne erakorraliste investee- ringute programm ühenduste tugevdamiseks. Investeering (miljonit eurot) kokku <= 2022 2023–2027 Investeering Eesti-Läti 3. elektriliin 82 82 0 2011–2021 Sünkroniseerimine 293 105 188 2018–2025 Eesti-Soome gaasiühendus 136 136 0 2013–2023 Eesti-Läti gaasiühendus 45 44 0 2015–2023 GIPL 2 0 2 2023 Estlink 3 490 0 34 2023–2032 Eesti-Läti 4. elektriliin 394 0 3 2026–2035 RRF 99 2 97 2022–2026 Kokku 1 539 368 324 25  MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2022. AASTA TULEMUSED Finantseerimine Ettevõte on oma investeeringuid finantseerinud ning võlakirjadega. Ühingu intressikandvad nii Euroopa Liidu vahenditest kui laenude kohustused bilansipäeva seisuga on järgmised: (miljonit eurot) 2022 2021 Pikaajaliste pangalaenude amortiseeruv osa keskmise 10,6 10,6 intressimääraga 0,79% (2021: 0,69%) Eurovõlakirjad kupongimääraga 0,875% 224,9 0,0 Intressivõlad 1,7 1,4 Rendikohustused 0,1 0,1 Kokku lühiajalised intressikandvad võlakohustused 237,3 12,1 Eurovõlakirjad kupongimääraga 0,875% 0,0 224,7 Pikaajalised pangalaenud keskmise efektiivse intressimääraga 76,7 87,3 0,79% (2021: 0,69%) Rendikohustused 0,0 0,1 Kokku pikaajalised intressikandvad kohustused 76,7 312,1 Kokku intressikandvad võlakohustused 314,0 322,6 Elering on emiteerinud eurovõlakirju nominaal- Pangalaenud on võetud Euroopa Investeerimis- väärtuses 225 miljonit eurot. Eurovõlakirjad on pangalt ning Põhjamaade Investeerimispangalt. noteeritud Londoni väärtpaberibörsil lunasta- Seisuga 31.12.2022 on nende laenude jääk vas- mistähtajaga 03.05.2023 ning kupongi intressi- tavalt 71,0 miljonit eurot ja 16,3 miljonit eurot määraga 0,875%. Ettevõte plaanib emiteeritud (2021: 78,2 miljonit eurot ja 19,7 miljonit eurot). võlakirjad tähtajal lunastada. Nii Euroopa Investeerimispangalt kui Põhja- 26  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 maade Investeerimispangalt võetud laenud on galt võetud laenude viimane tagasimakse amortiseeruvad. Euroopa Investeerimispangalt planeeritud aastale 2032. Võlakohustuste võetud laenude viimane tagasimakse toimub tagasimaksmise graafik on järgmine: aastal 2033 ja Põhjamaade Investeerimispan- 250 000 Eurovõlakiri 200 000 150 000 100 000 50 000 0 Laenu tagasimaksed 2023 2024 2025 2026 2027 Lisaks intressikandvatele kohustustele finant- sõlminud finantseerimislepingud Euroopa Liidu seerib Elering investeeringuid ka allikatest, agentuuriga CINEA (European Climate Infra- millega ei kaasne intressikulu. Peamine allikas structure and Environment Executive Agency) on Euroopa Liidu tagastamatu abi. Elering on järgmiste projektide finantseerimiseks: Eesti ja Soome Eesti ja Läti gaasivõrke ühendav Sünkroniseerimiseks Eesti ja Läti vaheline gaasivõrkude merealune gaasitoru vajalikud elektriülekandeliin vahelise ühenduse koos kaasneva investeeringud tugevdamine infrastruktuuriga Kokkuvõte prognoositavatest ELi ja taasterahastu allikatest piiriülestele suurematele investeeringutele: ELi abi laekumine ELi abi laekumine, ELi abi laekumine, (miljonit eurot) kokku <=2022 2023–2027 Kokku 422,3 275,7 146,6 27  MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2022. AASTA TULEMUSED Teine finantseerimisallikas, millega ei kaasne intressikulusid, on ülekoormustasu. See tekib olukordades, kus elektribörsi erinevate hinna- piirkondade (riikide) vahel tekivad hinnaerine- vused ning elektribörs kannab hinnaerinevuste tõttu laekunud raha vastavate riikide põhi- võrguettevõtjatele. Vastavalt Euroopa Liidu seadusandlusele tuleb sel viisil saadud raha kasutada eelkõige piiriüleste ülekandevõimsus- te suurendamiseks. Elering on 2022. aasta lõpu seisuga sel viisil kogunud 341,3 miljonit eurot, millest on veel aruandekuupäevaga sidumata 268,8 miljonit eurot (2021. aasta lõpu seisuga 176,6 miljonit eurot, seisuga 31.12.2021 siduma- ta 124,7 miljonit eurot). Nii ELi abi kui ka ülekoormustasu eest ehitatud varasid ei lisata reguleeritud varade arvestusse, seega ei lisata nende kapitalikulusid võrgutarii- fidesse. 28 ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 29 TÖÖTAJATE KAASAMISE JA MOTIVEERIMISE TEGEVUSKAVA „MEIE ELERING" 30  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 E leringi kõige suuremaks kapitaliks missiooni igapäevasel elluviimisel ja visiooni saavuta- misel on meie inimesed ning nende teadmised ja gevustest. Praktikaprogrammis saavad osaleda reaalteaduste tudengid, kes on omandanud oma õppevaldkonna põhiteadmised ja soovivad end oskused. teostada energeetikas. Praktika koosneb tutvus- tavatest seminaridest ja väljasõitudest Eleringi Eleringis töötas 2022. aasta lõpu seisuga 272 objektidele (alajaamad, gaasi- ja mõõtejaamad). inimest (2021: 258 inimest). Töötajate keskmine Senisest enam kaasame praktikategevustesse tööstaaž on pisut alla 12 aasta ning keskmine ka IT-tudengeid. Lisaks tutvustatakse ettevõtet vanus 43 eluaastat (2021: tööstaaž pisut üle 12 õpilastele, tudengitele Eleringi töövarjutamise aasta ning keskmine vanus 43 eluaastat). Töö- raames ning koolides läbi viidavate informatiiv- tajaskonnast kolmveerandi moodustavad mehed sete tundide kaudu. Eleringi inimeste juhtimise (2021: pea kolmveerandi). ja personalivaldkonna tegevusi suunab Eleringi inimeste juhtimise poliitika, mis seab järgnevad Eleringi on üle aegade iseloomustanud suhte- fookused: ühtne ettevõte ja tugev maine töö- liselt väike tööjõu voolavus. 2022. aastal vaba- andjana, kaasav juhtimiskultuur ning süsteemne tahtlik voolavus mõnevõrra suurenes, seda pea- talendijuhtimine. miselt seepärast, et tööjõuturg oluliselt elavnes, ulatudes 8,3%ni (2021: 7,8%). Eleringi jaoks on Eleringi jaoks on oluline töötajate pühendumus oluline hoida tööjõu voolavus võrdlemisi mada- ning just seetõttu oleme selle väärtuse seadnud lal tasemel, et säilitada põhitegevuseks vajalik Eleringi üheks strateegiliseks eesmärgiks. Kord kõrge kompetentsitase. Selleks on vaja mõista aastas viime läbi töötajate pühendumuse uurin- töötajate ootusi ja kaasata neid organisatsiooni gut, kus uurime indeksi komponentide koosmõju arendamisse. Enamik meie töötajatest on kõrg- üldise rahuloluga. Indeksi komponentideks on haridusega ning ligi pooled Eleringi töötajatest küsimused, mis mõõdavad töötaja rahulolu, lo- on omandanud magistri- või doktorikraadi. jaalsust ning loomulikult pühendumust. Elering toetab töö ja õppimise ühendamist ning Töötajate pühendumuse uuringu tulemuste innustab spetsialiste erialasele ja isiklikule aren- järeltegevuste välja töötamiseks ja koordinee- gule. Hariduse omandajatele ja edasiõppijatele rimiseks on loodud juhtrühm „Meie Elering". võimaldab Elering paindlikku töökorraldust ning „Meie Elering" juhtrühm koostab uuringu taga- täiendavaid õppepuhkuse päevi. Selleks, et siside põhjal tegevuskava „Meie Elering", mille hoida Eleringi kui energeetikasektori tööandjat eesmärgiks on tegeleda Eleringi kui tööandja tudengite seas paremini pildil, antakse välja Ele- tugevuste hoidmise ja arendamisega, et tagada ringi stipendiumit ja võimaldatakse tudengitel Eleringi inimeste pühendumuse indeks vähemalt teostada Eleringis praktikat. Stipendiumiprog- üle 70% taseme, ning tegeleda kitsaskohtade rammi raames saavad toetust Eesti ülikoolides lahendamisega, mis takistavad Eleringi inimeste õppivad bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe pühendumust ja tööga rahulolu. 2022. aasta pü- tudengid energeetika ja infotehnoloogiaga seo- hendumuse uuring lükkus 2023. aasta jaanuari, tud aktuaalsete teemade uurimiseks. Stipendiu- mil töötajate pühendumuseks kujunes 80%. miprogramm on ühtlasi osaks Eleringi energee- 2021. aasta pühendumuse tase ulatus 81%-ni. tika ja IT kompetentsikeskuse edendamise te- 31  TÖÖTAJATE KAASAMISE JA MOTIVEERIMISE TEGEVUSKAVA MEIE ELERING Parema sünergia loomiseks erinevate tegevus- ja juhendamine on osa ettevõtte kultuurist. Li- suundade vahel ning valdkondlike poliitikate saks erialase pädevuse loomisele ja hoidmisele elluviimiseks oleme loonud Eleringi struktuuris suunatud koolitustele pakume ka muid, üldiste alalised juhtrühmad, kuhu kuulub spetsialiste ja kompetentside kasvatamiseks vajalikke koolitu- juhte Eleringi erinevatest struktuuriüksustest, si alates kaasaegsetest masinõppe tehnikatest ja mis võimaldavad ettevõttel luua sünergiat ja tehisintellektist kuni ajajuhtimise metoodika- erinevate teemade vahel ning laiemat vaadet teni. Fookuses on IT ja energeetika kompetent- ja väljakutseid töötajale. Koostööd meeskon- side ühendamine, teadmuse jagamine ettevõtte dades ja meeskondade vahel soodustame ka sees. Organisatsioonisisese teadmuse paremaks koostööpäevadega. Ühtse ettevõtte ja mees- levitamiseks toimuvad seminarireeded, kus et- konnatunde arendamiseks ja hoidmiseks on tevõttesisesed ja -välised esinejad tutvustavad Eleringis pikaajaline koostöö- ja ühistegevuste oma valdkonna aktuaalseid või huvipakkuvaid traditsioon. Nii leiavad hea kontakti uued ja ko- teemasid. genud, nooremad ja vanemad erinevate tööüles- annetega Eleringi töötajad, kes vahetavad koge- Eleringi Akadeemia talendiprogramm on suu- musi ja õpivad üksteiselt. Heaks traditsiooniks natud Eleringi spetsialistidele, kes soovivad on saanud iga-aastased ühisüritused, näiteks laiendada oma teadmisi ning panustada ja aastaseminar, spordipäev, suveseminar ning kaasa rääkida Eleringi ja Eesti energiasüsteemi ühendsüsteemihalduri loomist tähistav sünd- tuleviku teemadel ning kellel on motivatsioon ja mus sügisel. Ürituste paremaks läbiviimiseks ja valmisolek olla Eleringis muutuste eestvedajaks. töötajate väärtustamise tagamiseks on loodud Juhtide arengu toetamiseks on sõnastatud koos ürituskorraldusmeeskond, kelle vastutada on juhtidega Eleringi juhtimise hea tava ning läbi vii- Eleringi ürituste korraldamine. dud keskastme juhtidele vastavaid koolitusi. Pa- randame pidevalt töökeskkonda, kogudes ideid Toetame tervislikke eluviise, seetõttu on Elerin- ja vajadusi jooksvalt ning korraldades vähemalt gis lisaks spordikompensatsioonile ka erinevad kaks korda aastas koostöövestlusi. Ettevõttes spordiga seotud ettevõttepoolsed ja omaal- on loodud kõik võimalused, et erivajadustega gatuslikud üritused ning ühistegevused. Töö- inimesed saaksid võrdväärselt töökeskkonnas tajatele suunatud kohustuslik tervisekontroll hakkama (liftid, mugav sisenemine ruumidesse). toimub iga kahe aasta järel, mis sisaldab lisaks Kõikidele kontoritöötajatele on loodud avarad, üle 40-aastastele töötajatele ka koormustesti. valgusküllased ja hea sisekliimaga kaasaegsed töökohad. Liinidel töötavatel inimestel on spet- Ainuüksi 2022. aastal liitus Eleringiga 50 uut siifilised riided, mugavad lisaruumid pesemiseks töötajat, mistõttu tähtsustame läbimõeldud sis- ja riietumiseks ning riiete kuivatamiseks. Konto- selamise ja arendustegevuste korraldust. Sissee- ris on võimalik kasutada eraldumist võimaldavaid lamisprogrammi kestus on Eleringis ligikaudu 1,5 töökohti, ergonoomilisi laudu ja toole. Samuti kuud. Programmi vältel kohtub uus töötaja eri- on üha enam kasutuses kaugtöö, milleks oleme nevate üksuste esindajatega ning saab ülevaate samuti loonud mugavad tööriistad, et sõltumata ettevõtte tegevusvaldkondadest ning üksuste töö tegemise asukohast oleks keskkond mugav tööst, ettevõtte väärtustest, kultuurist ning Ele- ja kaasaegne. ringi rollist ja vastutusest ühiskonnas. Mentorlus 32 ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 33 ÜHINGU JUHTIMINE 34  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 E leringi ühingu juhtimine põhineb äriseadus- tikul, riigivaraseadusel, Eleringi põhikirjal ning heal ühingujuhtimise taval (HÜT), mis on konnas pidevalt edasi areneda. Peame seda eelduseks oma strateegiliste eesmärkide saavu- tamisel ja organisatsioonikultuuri kujundamisel. koostatud Finantsinspektsiooni ja OMX Tallinna Ühingu juhtimise tava ja toimimine on Eleringis Väärtpaberbörsi poolt. ellu viidud nii, et kõik töötajad tegutseksid ühingu eesmärkide saavutamise nimel Täpsem Elering on pühendunud ühingujuhtimise heade aruanne vastavusest HÜT-ile aastal 2022. on tavade järgimisele ning soovime selles vald- toodud Eleringi kodulehel: https://elering.ee/investorile#tab2 Ühingu juhtimise struktuur Aktsionäride Välisaudiitor üldkoosolek 100% Eesti Auditi- Nõukogu komitee Siseaudiitor Juhatus Aktsionäride üldkoosolek Elering AS-i ainuomanik on Eesti Vabariik, keda üldkoosolekul esindab majandus- ja taristumi- Üldkoosolek on Eleringi kõrgeim juhtimisor- nister, kelleks 2022. aasta 3. juunini oli Taavi Aas gan. Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja ja alates 18. juulist 2022 on Riina Sikkut. Aktsio- muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja när teeb otsused üldkoosolekul või koosolekut vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja ta- kokku kutsumata. gasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist Aasta jooksul toimus kaks korralist üldkoosole- ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagu- kut: esimene 17. juunil 2022. aastal, mil kinnitati nemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise kasumi jaotamine 2021. aasta kohta, ning teine otsustamist ning muude seaduse ja põhikirjaga 11. juulil 2022, mil kinnitati Eleringi 2021. aasta üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste ot- majandusaasta aruanne. 2. märtsil tegi omanik sustamist. Üldkoosolek lähtub oma tegevuses otsuse, millega kutsuti nõukogust tagasi Tarmo (kokkukutsumine, avalikustatav teave jm) lisaks Porgand alates 07.03.2022 ning nimetati uueks äriseadustikule ka riigivaraseadusest. nõukogu liikmeks Kaie Karniol, 28.03.2022 nimetas ainuaktsionär ühingu finantsaudiitori 35  ÜHINGU JUHTIMINE 2022.–2026. aastaks, 12. aprillil 2022 tegi omanik kogu liikmetele, tagab, et nõukogul oleks piisav otsuse, millega kinnitati Elering AS investee- aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega ringud energiasüsteemi arendamisse seoses tutvumiseks ning esindab nõukogu suhtlemisel veeldatud gaasi vastuvõtu võimekusega, 21. Eleringi juhatusega. Nõukogu töö korraldamiseks aprillil 2022 tegi ainuaktsionär otsuse, millega on üldkoosolek kehtestanud nõukogu töökorra. muudeti omanike ootuste dokumenti, 31. mail 2022 tegi ainuaktsionär otsuse, millega ta kutsus 2022. aastal toimus neli korralist, viis erakorra- nõukogu liikme kohalt tagasi Timo Tatari ning list ja kolm elektroonilist koosolekut. Nõukogu nimetas uueks nõukogu liikmeks Jaanus Uiga, 3. kinnitas 2021. aasta majandusaasta aruande augustil 2022 tegi ainuaktsionär otsuse Eleringi enne selle esitamist kinnitamiseks aktsionäride investeeringute kohta veeldatud gaasi vastuvõtu korralisele üldkoosolekule, kinnitas Eleringi stra- võimekuse loomisse, 18. novembril 2022 tegi teegia aastateks 2023–2027 ning kinnitas 2023. ainuaktsionär otsuse, millega muudeti omanike aasta äritegevuse ning investeeringute eelarved. ootuste dokumenti. Samuti arutati veeldatud gaasi vastuvõtuvõime- kuse loomisega seonduvat. Tavapäraselt käsitleb nõukogu oma koosolekutel regulatsioonidest ja Nõukogu seadustest tulenevaid küsimusi, finantsküsimu- si, sisekontrolli ning teisi olulisi teemasid seoses Omaniku huvid on ettevõttes tagatud nõukogu Eleringi põhitegevusega. liikmete kaudu. Nõukogu annab juhatusele suu- nised ettevõtte juhtimise korraldamiseks ning 2022. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koossei- teostab järelevalvet ettevõtte juhatuse tegevuse su järgmised liikmed: üle. Nõukogu vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu ühingu strateegiale, põhitegevustele, • Timo Kyösti Rajala, nõukogu esimees riskihinnangutele, aastaaruandele ja eelarvetele. alates 14.06.2017 (ettevõtja), volitused kehtivad kuni 22.05.2023, osales neljal Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised korralisel, viiel erakorralisel koosolekul koosolekud vastavalt vajadusele, aga mitte har- ning kolmel elektroonilisel hääletamisel. vemini kui üks kord kolme kuu jooksul. • Timo Tatar, nõukogu liige alates 26.03.2012 Nõukogu koosseis ja tasustamine (Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- teeriumi energeetika asekantsler), volitu- Nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest. sed kehtisid kuni 31.05.2022, osales ühel Nõukogu liikmete arvu otsustab ning nõukogu korralisel ning ühel erakorralisel koosole- liikmed valib ja kutsub tagasi omaniku esindaja ehk kul ja ühel elektroonilisel hääletamisel. majandus- ja taristuminister sõltumatu nimeta- miskomitee soovituse alusel. Nõukogu tööd korral- • Indrek Kasela, alates 21.08.2016 (ettevõt- dab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab ja), volitused kehtivad kuni 22.05.2023, kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra, juhatab osales neljal korralisel, neljal erakorralisel nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, koosolekul ning kahel elektroonilisel hää- korraldab andmete operatiivset edastamist nõu- letamisel. 36  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 • Tarmo Porgand, alates 22.05.2017 (Ra- • Jaanus Uiga, alates 31.05.2022 (energee- handusministeeriumi riigivara osakonna tikaekspert, endine energeetika osakon- juhataja asetäitja), volitused kehtisid na juhataja Majandus- ja Kommunikat- kuni 07.03.2022, osales ühel elektrooni- siooniministeeriumis), volitused kehtivad lisel hääletamisel. kuni 01.06.2025, osales kolmel korralisel, neljal erakorralisel koosolekul ning kahel • Janek Stalmeister, alates 22.05.2020 elektroonilisel hääletamisel. (ettevõtja) volitused kehtivad kuni 22.05.2023, osales neljal korralisel, viiel • Kaie Karniol, alates 07.03.2022 (Rahandus- erakorralisel koosolekul ning kolmel ministeeriumi riigivara osakonna juhataja), elektroonilisel hääletamisel. volitused kehtivad kuni 06.03.2025, osales neljal korralisel, viiel erakorralisel koosole- kul ning kahel elektroonilisel hääletamisel. 2022. aastal maksti nõukogu liikmetele tasu järgnevalt: Nõukogu liige Tasu kokku 2022 (tuhat eurot) Tasu kokku 2021 (tuhat eurot) Timo Rajala 18,0 18,0 Timo Tatar 3,8 9,0 Indrek Kasela 9,0 9,0 Tarmo Porgand 1,6 9,0 Janek Stalmeister 9,0 9,0 Kaie Karniol 7,5 0,0 Jaanus Uiga 5,3 0,0 Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid Juhatus nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole. 2022. aastal lahkusid nõukogust Timo Tatar ja Tarmo Juhatus on Eleringi juhtimisorgan, mis esindab Porgand ning uuteks nõukogu liikmeteks valiti ja juhib ühingu igapäevast tegevust kooskõlas Jaanus Uiga ja Kaie Karniol. seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega ning korraldab ka ettevõtte raamatupidamist. Eleringi Nõukogu liikmed peavad vastama nii äriseadus- juhatusel on täielik otsustusvabadus ning igapäe- tikus kui ka riigivaraseaduses toodud nõukogu vaseid juhtimisotsuseid tehakse iseseisvalt ilma liikmetele esitatavatele nõuetele ning järgima omaniku ja nõukogu sekkumiseta. Juhatus vajab liikmetele seatud kohustusi. nõukogu nõusolekut tehinguteks ja toiminguteks, mis väljuvad ühingu igapäevase majandustege- vuse raamest. Juhatus tagab nõukogu liikmete 37  ÜHINGU JUHTIMINE piisava informeerituse ettevõtte majanduslikust • Taavi Veskimägi juhatuse esimehena täidab olukorrast ning majandustegevusega seotud muu hulgas Eleringi tegevjuhi igapäevaseid olulisematest asjaoludest ning informeerib nõu- kohustusi, st juhib ja esindab ettevõtet, kogu vastavalt vajadusele majandustegevuse tagab tegevuste vastavust lepingutele ja olulisematest asjaoludest. seadustele, korraldab juhatuse tööd, koor- dineerib ühingu strateegia arendamist ja on selle rakendamise eestvedaja; Juhatuse koosseis ja tasustamine • Riina Käi juhatuse liikmena täidab muu hulgas finantsjuhi rolli, juhtides Eleringi fi- nantstegevust, taastuvenergia valdkonda ning halduse ja infotehnoloogia valdkonda; • Kalle Kilk juhatuse liikmena täidab muu Taavi Veskimägi Riina Käi Kalle Kilk hulgas varahaldusjuhi igapäevaseid üles- andeid. Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda ühest kuni kolmest liikmest. Juhatuse liige Põhikirjale vastavalt võib juhatuse liikmele tasu valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme Eleringi põhikirja kohaselt võib ettevõtet kõigis lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib ka maksta õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemus- ühiselt või juhatuse esimees üksinda. likkust, kuni nelja kuutasu ulatuses. Preemiat võib maksta aastatulemuste alusel või muudel Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt vo- alustel nõukogu otsusest lähtuvalt. Juhatuse litatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt liikmete tasud on fikseeritud ja sätestatud ette juhatuse liikme õigused ja kohustused juhatuse liikme lepingus. Pikaajalisi preemiasüs- ettevõtte suhtes ning tema töötasud. teeme Eleringis loodud ei ole. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikut- Kogu 2022. aasta vältel koosnes Eleringi juhatus sumisel nõukogu algatusel enne tema volituste kolmest liikmest: tähtaja möödumist kolme kuutasu ulatuses. 2022. aastal olid Elering AS-i juhatuse liikmetele arvestatud tasud järgmised: Juhatuse liige Tasu kokku 2022 (tuhat eurot) Tasu kokku 2021 (tuhat eurot) Taavi Veskimägi 192,5 170,5 Kalle Kilk 146,7 127,1 Riina Käi 146,5 125,4 38  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Kõigi juhatuse liikmete volitused kehtivad järg- (2021. aastal ei teinud juhatuse liikmetega ega nevalt: nendega seotud osapooltega ühtegi tehingut). Taavi Veskimägi volitused kehtivad kuni 30.11.2024 Kalle Kilgi volitused kehtivad kuni 31.12.2024 Auditikomitee Riina Käi volitused kehtivad kuni 31.12.2024 Nõukogu valib kuni viieliikmelise auditikomitee, mille ülesandeks on riskijuhtimise, sisekontrolli Huvide konflikti vältimine ning finantsaruandluse üle järelevalve teostami- ne. Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ Juhatuse liikmed ei tee otsuseid, lähtudes enda raamatupidamise, finantsaruandluse, vandeau- isiklikest huvidest, ega kasuta Eleringile suunatud diitori sõltumatuse kontrolli, riskijuhtimise, sise- ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige kontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise teatab nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse huvide konflikti olemasolust enne ametilepingu seaduslikkuse osas. sõlmimist ning samuti viivitamatult selle hilise- mal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema läheda- Komitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks sele või temaga seotud isikule tehtavast ärilisest aastaks ning nad valivad endi seast esimehe, pakkumisest, mis on seotud ettevõtte majandus- kes korraldab auditikomitee tegevust. Auditiko- tegevusega, teatab juhatuse liige viivitamatult mitee esimeheks ei või olla nõukogu esimees. teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele. • Timo Tatar (Majandus- ja Kommuni- Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise katsiooniministeeriumi energeetika ja nõue on sätestatud juhatuse liikme lepingus. maavarade asekantsler) kuni 31.05.2022; Juhatuse liige väldib huvide konflikti tekkimist et- • Jaanus Uiga (energeetikaekspert, endine tevõtte ja juhatuse liikme huvide vahel ning tea- energeetika osakonna juhataja Majan- vitab Eleringi nõukogu oma otsesest või kaudsest dus- ja Kommunikatsiooniministeeriu- huvist ettevõtte poolt tehtavate tehingute suh- mis) alates 31.05.2022; tes ja teavitab nõukogu koheselt taolise konflikti tekkimisest või olukorrast, mis võib põhjustada • Indrek Kasela (ettevõtja); taolise konflikti tekkimise. Juhatuse liikmega te- hingute tegemise või tehingute tegemise, milles • Tarmo Porgand (Rahandusministeeriumi esineb juhatuse liikme isiklik huvi, otsustab nõu- riigivara osakonna juhataja asetäitja) kogu, määrates kindlaks ka tehingute tingimused. kuni 07.03.2022; Juhatuse liikmed deklareerivad endaga seotud osa- • Kaie Karniol (Rahandusministeeriumi pooled ning nendega teostatud tehingute summad riigivara osakonna juhataja) alates tuuakse välja majandusaasta aruandes. Elering ei 07.03.2022; ole 2022. aastal teinud juhatuse liikmetega ega nendega seotud osapooltega ühtegi tehingut • Janek Stalmeister (ettevõtja). 39  ÜHINGU JUHTIMINE 2022. aastal kogunes auditikomitee 5 korda: riskihindamise ning sisekontrolli teemasid ning 14.03, 08.06, 13.09, 03.10 ja 07.12 (2021. aastal finantsaruandluse teemasid, samuti siseau- 5 korda). Auditikomitee käsitles järgmisi teos- diitori valikukriteeriume. Siseauditi teenus on tatud siseauditeid: investeeringute juhtimine ostetud sisse välisteenusepakkujalt. Siseau- Eleringis, gaasi varustuskindluse tagamine ja diitorile maksti teenuste osutamise eest 2021. hangete läbiviimise protsess. Lisaks vaadati üle aastal 34,0 tuhat eurot (2021: 29,7 tuhat eurot). auditikava, hinnati välisaudiitori tööd, käsitleti 2022. aastal maksti auditikomitee liikmetele tasu järgnevalt: Auditikomitee liige Tasu kokku 2022 (tuhat eurot) Tasu kokku 2021 (tuhat eurot) Timo Tatar 0,3 1,4 Indrek Kasela 0,8 0,8 Tarmo Porgand 0,0 0,9 Janek Stalmeister 0,8 0,9 Kaie Karniol 0,6 0,0 Jaanus Uiga 0,8 0,0 Juhatuse ja nõukogu koostöö Ettevõtte juhtimisel lähtutakse seadusest, põ- hikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu koosolekute Juhatus ja nõukogu teevad Eleringi huvide otsustest ja püstitatud eesmärkidest. parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Juhatus ja nõukogu töötavad ühiselt ettevõtte strateegia arendamisel. Juhatus lähtub juh- Teabe avaldamine timisotsuste tegemisel nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest. Eleringi veebilehel www.elering.ee on välja toodud andmed, mis kuuluvad õigusaktidest Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest tulenevalt avaldamisele. Veebilehel on esitatud olulistest asjaoludest, mis puudutavad ettevõtte majandusaasta aruanded, majandustulemused, tegevuse planeerimist ja äritegevust, ning juhib tegevusnäitajad, põhitegevuse ülevaade, struk- eraldi tähelepanu olulistele muutustele Eleringi tuur, strateegia kokkuvõte, uudised ja teated äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule and- ning muu informatsioon, mis on investoritele ja med, sh finantsaruanded, piisava ajavaruga enne üldsusele vajalik. Veebilehte on võimalik lugeda nõukogu koosoleku toimumist. Juhatuse liige an- ka inglise keeles. Veebilehel www.elering.ee nab nõukogu nõudmisel nõukogule kas suuliselt olevat informatsiooni (sh uudiseid ja teateid) või kirjalikult teavet juhatuse ja ühingu tegevuse uuendatakse pidevalt. kohta ning tagab nõukogule juurdepääsu juhatuse ja ettevõtte tegevust kajastavale teabele. 40  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Finantsaruandlus ja Lisaks Eleringi finantsaruandluse hindamisele auditeerimine on välisaudiitor 2022. aasta jooksul osutanud järgnevaid teenuseid: Eleringi juhatus avalikustab igal aastal majan- dusaasta aruande ning majandusaasta jooksul • teostanud tegevusalade aruande kont- kvartaalsed finantstulemused. Majandusaasta rolli kooskõlas elektrituru seaduse §-s 17 aruanne on koostatud vastavalt IFRS standardi- esitatud nõuetega; tele ning auditeeritud ISA-le vastavalt. Nõukogu koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta • koostanud aruande auditi tähelepaneku- aruanne, osaleb nõukogu kutsel ka ettevõtte test Riigikontrollile; audiitor. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne, millele on alla kirjutanud • teostanud tehingute seaduslikkuse kont- juhatuse liikmed. Koos majandusaasta aruandega rolli vastavalt Riigikontrolli nõuetele; esitatakse üldkoosolekule nõukogu aruanne ma- jandusaasta aruande kohta. • osutanud maksu- ja raamatupidamis- nõustamisteenuseid, mis on kooskõlas Elering valib välisaudiitori, järgides avalikku han- audiitortegevuse seadusega. keprotseduuri. Pakkumisi küsitakse vaid rahvus- vaheliselt tunnustatud kvaliteetseid teenuseid Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet pakkuvatelt ettevõtetelt. auditikomitee vastavalt audiitortegevuse sea- dusele. Välisaudiitor määratakse üldkoosoleku otsusega, audiitorteenuse lepingu sõlmib juhatus. Audiito- riga sõlmitavas lepingus lepitakse eelkõige kokku audiitori tööülesanded, ajakava ja tasu. Audiitori- ga sõlmitav leping ei tohi seada audiitorile mingil moel takistusi ühingu tegevuse hindamisel. 2022. aasta kevadel viidi läbi uus hange audiitori leidmiseks aastateks 2022–2024, võimalusega pikendada seda kuni 2026. aastani. Hanke võitis AS PricewaterhouseCoopers. Ettevõte juhindub välisauditi teostamisel Eesti Vabariigi õigusakti- dest, rahvusvahelistest auditeerimisstandardi- dest ja audiitorühingu riskijuhtimise reeglitest, sealhulgas 2016. aastal jõustunud Euroopa Liidu audiitortegevuse valdkonna alasest määrusest. 2022. aastal maksis Elering majandusaasta aruande auditeerimise eest vastavalt esitatud arvetele 29,4 tuhat eurot (2021: 14,0 tuhat eurot) (näidatud tasu ei sisalda käibemaksu). 41  ÜHINGU JUHTIMINE Eetika ja korruptsiooni gama toimivad ja efektiivsed elektri- ja ennetamine gaasiturud, korraldame taastuvelektri toetuste kogumist ja väljamaksmist, Elering on äriühing, kus valitseb täisleppimatus soovime kaasa rääkida riigi energia- ja korruptsiooni suhtes. kliimapoliitikate kujundamisel jne. Seda kõike on võimalik teha ainult juhul, kui ÜRO Global Compacti pakt toob välja neli pea- ettevõttel on laitmatu maine. mist korruptsiooni tagajärge äriühingutele: • Finantsrisk • Risk rikkuda seadusi, kuna korruptsioon on selgelt seadusevastane tegevus Korruptsiooni tulemusena on võimalik kanda märkimisväärselt suurt majan- Elering soovib olla ühiskonnas õigus- duslikku kahju. See võib avalduda näi- kuulekuse mõttes eeskujuks teistele teks suuremates ostukuludes, ostetud äriühingutele, täites ise õigusaktide seadmete madalamas kvaliteedis jne. nõudeid. • Ühingusisese usalduse kadumine • Mainerisk Kui töötajad märkavad, et ühingus või- Eleringi ülesannete hulka kuulub mitmeid maldatakse ebaeetilist käitumist, siis tegevusi, mille mõju ulatub väljapoole toob see kaasa tõsise usalduse kaotuse tavapärast äritegevust. Me peame oma ühingu vastu, lojaalsuse vähenemise erapooletu ja läbipaistva tegevusega ta- ning üldise firmakultuuri languse. 42  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Selleks, et loetletud negatiivseid tagajärgi välti- Lisaks „Korruptsioonivastase tegevuse poliitika- da, tuleb korruptsiooni tekkimist ennetada. le" on ühingu üheksas erinevas korras korrupt- siooniohu tekke võimalust takistavaid sätteid. Ühingu nõukogu on kinnitanud dokumendi „Korruptsioonivastase tegevuse poliitika“, mis Riskianalüüs tuvastas, et kõige tõenäolisem keskendubki eelkõige korruptsiooni ennetusele. korruptsiooniohuga kokkupuute koht on hanked. Poliitika käsitleb järgmisi korruptsiooni enneta- Seetõttu on vastavas hangete korras tehtud mise aspekte: töötajatele kohustuslikuks paljude ennetavate meetmete järgimine. Näiteks on seatud ko- • Altkäemaks/korruptiivne tulu hustus esitada juhatuse koosolekule eelnevalt hanke dokumentatsioon ning pakkumuste lae- Poliitika defineerib altkäemaksu ja kor- kumise järel juhatus kinnitab hanke tulemused. ruptiivse tulu ning välistab juhtorganite Sõlmitud hankelepingutesse on õigus muudatusi ning töötajate igasuguse seotuse sellega. teha ainult juhatuse otsusega. Laekunud arvete menetlemisel on infotehnoloogiliste vahendite- • Huvide konflikt ga tagatud „nelja silma“ printsiibi kasutamine. Sätestatud on kohustus vältida igasugust Ühingu majandustarkvaras on täpne arvepida- huvide konflikti, defineeritud on seotud mine kõigi varade üle, ka nende varade, mis on osapoole mõiste ning tehtud kohustusli- küll kasutuses, kuid mille raamatupidamislik kuks huvide konfliktist teatamine. jääkväärtus on null. Varasid saab maha kanda ainult vastava akti koostamisel, mille peavad • Toetused ja annetused kinnitama nii vara omanik, tema otsene juht kui valdkonna eest vastutav juhatuse liige. Eleringil on lubatud toetusi ja annetusi anda ainult kooskõlas riigivaraseadusega Ühingu siseveebis on rubriik „Korruptsiooni ning ühingu vastava korraga. ennetamine“, milles töötajad leiavad juhendma- terjale korruptsiooni äratundmise ning vältimise • Kingitused ja külalislahkus kohta. Kõik töötajad on andnud elektroonilise kinnituse juhendmaterjalidega tutvumise kohta. Kingitused ning külalislahkus on lubatud ainult hea äritava piires, mis on poliitikas Regulaarselt toimuvad korruptsiooni ennetamise defineeritud. koolitused, milles osalemine on kohustuslik kõigile töötajatele. Koolituse pearõhk on võimalike potent- • Kahtlustest teavitamise kohustus ja kord siaalsete korruptsiooniolukordade kiirel äratundmi- sel. Ühiskonnas on tihti esinenud korruptsioonijuh- Kõik töötajad on kohustatud viivitama- tumeid, milles osalised panid toime seadusevastase tult teavitama ühingut „Korruptsiooni- teo, ise sellest aru saamata ja isiklikku kasu mitte vastase tegevuse poliitika" rikkumise või saades. Koolituse läbimine võimaldab Eleringi töö- rikkumise kahtluse korral. tajatel paremini ära tunda võimalikke korruptsioo- niohtlikke olukordi ja reageerida neile ennetavalt. 43  ÜHINGU JUHTIMINE Audiitorbüroo EY teostas meie tellimusel kon- kide saavutamise ning seejärel viia need sultatsioonitöö, mille eesmärgiks oli selgitada riskid ühingu poolt aktsepteeritavale välja nõrgad kohad Eleringi korruptsiooni enne- tasemele. Seega tegeleb ühingu riskijuh- tuses. Selleks nad viisid läbi töötajate küsitluse, timine riskidega ühingu perspektiivist. uurisid sisekordasid ning tegid intervjuusid Äriühingu riskijuhtimisel kasutab ühing võtmeisikutega. Tulemusi võrreldi mh EY Global COSO ERM riskijuhtimise raamistikku. Integrity Report 2022 tulemustega. EY järeldus: „Läbiviidud korruptsiooniriskide hindamise tule- • Elutähtsa teenuse riskijuhtimine muste kohaselt on Eleringi korruptsiooni jääkriski tase madal.“ Eleringi kui elutähtsa teenuse osutaja riskijuhtimine tegeleb energiavarustuse Aastal 2022 ei tuvastatud Eleringis ühtegi kor- riskidega energia lõpptarbija perspektii- ruptsioonijuhtumit ja juhatus on veendunud, vist. Täpsemalt on eesmärgiks hinnata et kasutuselevõetud korruptsiooni ennetavad hädaolukorrani viia võiva võrguühen- abinõud aitavad ka tulevikus korruptsiooniriskil duse katkemise tõenäosust ja ulatust jääda minimaalseks. energiatarbijatele. Samuti koostatakse taasteplaanid taolisteks olukordadeks, Eelpool kirjeldatud korruptsiooni ennetamise mis võimaldavad võrguühendust kiirelt ja meetmetel on küll väga tähtis roll korruptsioo- efektiivselt taastada. Elutähtsa teenuse niriski vähendamisel, kuid mitte vähem olulised riskijuhtimisel kasutab ühing hädaolu- pole töötajate enda suhtumine ning eetilised korraseaduses sätestatud riskijuhtimise tõekspidamised. Töötajate suhtumist saab suu- raamistikku. nata nii keskastme- kui tippjuhtide isikliku ees- kujuga. Samuti on siseveebis saadaval ühingu Äriühingu riskijuhtimine eetikakoodeks. See sisaldab üldisi tõekspidami- si ja põhimõtteid, mida töötajatelt eeldatakse. Riskijuhtimise toimimise eest vastutab juhatus, andes selle tulemustest aru auditikomiteele ja nõukogule. Igapäevaselt korraldab riskijuhtimist Riskijuhtimine ja riskid ühingu riskijuht, kes allub otse juhatuse esime- hele. Riske hindavad eelkõige valdkonnapõhised Elering täidab väga olulist avalikku ülesannet riskide töörühmad: – osutada elektri- ja gaasivõrguteenust ülekan- devõrgu kaudu üle kogu riigi, mis on seaduse • energiasüsteemi riskide töörühm; kohaselt elutähtis teenus. Seetõttu koosneb • tegevusriskide töörühm; ühingu riskijuhtimine kahest osast: • finantsriskide töörühm; • vastavusriskide töörühm; • Äriühingu riskijuhtimine • IT-riskide töörühm. Eleringi kui äriühingu riskijuhtimise ees- Töörühmade antud riskihinnangud vaatab üle märgiks on tuvastada riskid, mis võivad riskikomitee ning kinnitab juhatus. ohtu seada ühingu strateegiliste eesmär- 44  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Koos riskihinnangutega esitatakse juhatusele ka Ühingu sisekontrolli süsteemi (sh kordade täit- nimekiri täiendavatest maandavatest meetme- mist) hindab sõltumatu siseaudiitor, kes annab test, mis on vajalikud riskide lubatud tasemele hindamise tulemustest perioodiliselt aru auditi- viimiseks ning seal hoidmiseks. Need vormis- komiteele. Siseaudiitoriks oli aruandeaastal Ernst tatakse kas juhatuse koosoleku otsuse alusel & Young Baltic AS. Eleringi finantsriske käsitleb tööülesannetena (kui on tegemist ühekordsete lähemalt raamatupidamise aruande lisa 5. tegevustega) või ühingu kordade muudatustena (kui on tegemist pidevate tegevustega). Riskijuhtimine on pidev protsess, mida iseloomustab järgnev pilt: 1. Riskide tuvastamine 7. 2. Korrigeerimine Riskide hindamine 3. 6. Riskitasemete Seire võrdlus riski- valmidusega 5. 4. Sisekontrolli Riskihalduse meetmete meetodite valik rakendamine 1. Riskide tuvastamine – kirjeldatakse 3. Riskide taset võrreldakse ühingu ris- eesmärkide täitmist ohustada võivad kivalmidusega. Ühing on defineerinud stsenaariumid ning paigutatakse need riskivalmiduse taseme, mida ollakse kategooriatesse valmis võtma ilma täiendavaid riski- maandamise meetmeid kasutusele 2. Riskide hindamine – analüüsitakse riski võtmata. Ühing ei pea põhjendatuks tõenäosust ja mõju, mille alusel määra- aktsepteerida kõrge ja väga kõrge ta- takse riski tase vastava maatriksi abil seme jääkriske seoses oma erilise rol- liga ühiskonnas, milleks on elutähtsa teenuse osutamine 45  ÜHINGU JUHTIMINE 4. Riskihalduse meetodid valitakse vasta- • füüsilise ründe oht energiasüsteemi ta- valt eelmises punktis kirjeldatud riski ristule; võrdlusele ühingu riskivalmidusega. Kui • elektrisüsteemi häirimise oht; uue riski puhul on riski tase kõrgem ühingu • küberrünnaku oht; riskivalmidusest, siis otsitakse sobivaid • majandusaktiivsuse langemise oht; maandamise meetodeid, milleks võib olla • jms. riski vältimine või riski vähendamine. Kui riski tase on madal või keskmine, siis võib Suurim aasta jooksul aset leidnud muutus oh- olla meetodiks ka riskiga leppimine tude osas puudutab gaasivarustust. Aastaküm- nete jooksul on Venemaa olnud meie regiooni 5. Sisekontrolli meetmed tagavad ühingu suurim gaasitarnija. Seega, veel aasta tagasi oli eesmärkide saavutamist takistavate üks suurimaid ohte Vene gaasitarnete ootamatu sündmuste ennetamise, õigeaegse lõppemine. Selleks aga olid regiooni gaasitaris- avastamise, nendele kiire reageerimise tud hästi valmis. Aastal 2022 Vene gaasitar- ja tekkiva kahju minimeerimise ned lõppesidki täielikult, kuid Lätis asuvasse maa-alusesse gaasihoidlasse oli kütteperioodi 6. Seire seisneb sisekontrollimeetmete alguseks varutud piisavalt gaasi. Lisaks valmisid kohta andmete kogumises, nende analüü- Soomes Inkoo ja Hamina LNG terminalid ning simises ning aruandluses juhtorganitele Paldiskis loodi tehniline võimekus LNG regasi- fitseerimise laeva (FSRU) kiireks vastuvõtuks. 7. Korrigeerimine tähendab muudatuste Aasta jooksul valmis ka Poola ja Leedu vaheline sisseviimist sisekontrolli meetmetesse gaasiühendus GIPL. Seega hakatakse lähiaasta- koheselt, kui seire tulemusena selgub, et tel regiooni gaasiga varustama peamiselt LNG mõni meede ei saavuta seatud eesmärki abil. Ka LNG ei ole täielikult riskivaba, kuna või on tekkinud võimalus sama eesmärki see sõltub LNG hinnast ja kättesaadavusest saavutada sobivamate meetmetega. maailmaturul, LNG terminalide käitamise kvali- teedist, logistikast jne. Siiski on LNG tarneriskid Riskide hindamise käigus selgus, et aasta jook- oluliselt paremini prognoositavad ja hallatavad sul on välised ohud oluliselt suurenenud. kui Venemaast lähtuvad ohud. Kaheldamatult läks 2022. aasta ajalukku kui Erilisel kohal on endiselt elektrisüsteemi häiri- geopoliitilise ohu järsu suurenemise aasta Euroo- mise oht, mis võib väljenduda selles, et Vene- pas. Juba 2021. aasta lõpus ilmnenud Venemaa maa poolt ühendatakse kõik Baltimaid ühen- agressiivsus kulmineerus veebruaris nende poolt davad elektriliinid ootamatult lahti. Tagajärjeks algatatud sõjaga Ukraina vastu. Ajaloolistel oleks Balti elektrisüsteemi töö nn saarestunud ning geograafilistel põhjustel on meie regiooni olekus. See tähendab, et Balti elektrisüsteem ei energiataristu olnud tihedalt seotud Venemaa oleks vahelduvvooluühenduste abil ühendatud taristuga, mistõttu on Venemaal võimalik Eesti ühegi teise elektrisüsteemiga (alalisvooluühen- energia- ja gaasitaristut mõjutada mitmel moel. dused Põhjamaade ja Poolaga jääksid alles), mis Geopoliitilise ohu kasv tõi kaasa mitmete oluli- tähendab suuremat haavatavust suuremate semate ohtude suurenemise: süsteemisiseste häiringute korral. Selleks 46  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 puhuks on Baltimaade ja Poola elektri süstee- elektrisüsteemi ühendamiseks sünkroontööle mihalduritel kokku lepitud tegevuskava Balti Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga läbi Poola. Väliste ohtude suurenemine väljendub ka hinnatud jääkriskides: Riski kategooria / riski tase Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge Kokku Energiasüsteemi riskid 2 6 1 1 10 Finantsriskid 0 2 2 0 4 IT-riskid 4 2 2 0 8 Tegevusriskid 4 6 1 0 11 Vastavusriskid 2 4 0 0 6 Kokku 12 20 6 1 39 Ühingu riskitaluvus ei luba aktsepteerida kõrge juhatus vastu mitmeaastase tegevuskava, mille ja väga kõrge tasemega jääkriske. Nagu tabe- tulemusena langevad jääkriskid lähiaastatel list näha, osutusid 7 riski ühingu riskitaluvuse lubatud tasemele. piirist kõrgemaks. Nende maandamiseks võttis 47  ÜHINGU JUHTIMINE Aastal 2022 tuvastati üks ühingu tasemel oluline milles kirjeldatakse, kuidas toimub energia- realiseerunud risk – energia ülekandemahtude varustuse taastamine ning kui kaua see võib vähenemine. Elektri ja gaasi tarbimisele avalda- aega võtta olukorras, kus see riskistsenaarium sid negatiivset mõju nii enneolematult kõrged realiseeruks. Lisaks on toimepidevuse plaanis energiakandjate hinnad kui ka majanduse jah- veel kirjeldatud ühingu kriisikomisjoni tööd, tumine. Eleringi poolt kodumaiseks tarbimiseks hädaolukorras infovahetust Majandus- ja Kom- ülekantud elektri kogused langesid u 8% ning munikatsiooniministeeriumiga, olulisemate gaasi kogused u 26%, mille tulemusel jäi Eleringil energiavarustuse taastamisel osalevate lepin- saamata u 17 miljonit eurot võrreldes kehtivate gupartnerite võimekusi jms. võrgutasude arvutustes eeldatud tuludega. Riskistsenaariumid käsitlevad järgmiste ohtude Elutähtsa teenuse riskijuhtimine realiseerumist: Elutähtsa teenuse riskijuhtimine põhineb häda- • ilmastik (torm, erakordne külmalaine olukorraseaduses ning selle alamaktides sätes- jms); tatud nõuetel ja põhimõtetel. Seaduse kohaselt • elektri tootmisvõimsuste ebapiisavus; peab iga elutähtsa teenuse osutaja koostama • gaasitarnete katkemine; elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja toimepidevuse • inimlikud eksitused; plaani ning esitama need kinnitamiseks seadu- • füüsilised rünnakud taristu vastu; ses sätestatud elutähtsat teenust korraldavale • küberrünnakud; asutusele, milleks on Eleringi puhul Majandus- ja • seadmete tehnilise seisukorra halvene- Kommunikatsiooniministeerium. mine; • naaberelektrisüsteemide mõju; Riskianalüüs käsitleb: • jms. • elutähtsa teenuse sisu ja nõutavat taset; Elektri ja gaasi elutähtsa teenuse riskianalüüsid • elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikke tuvastasid järgmised riskid seaduses sätestatud ressursse; kriteeriumite alusel: • võimalikke ohte, mis võivad kaasa tuua elutähtsa teenuse katkemise; Elekter Gaas • riskistsenaariumite kirjeldusi ning nen- Väga kõrge 0 0 dele riskiklasside omistamist õigusakti- des etteantud kriteeriumite alusel; Kõrge 5 0 • ennetavaid meetmeid, mille eesmärgiks Oluline 2 2 on riskistsenaariumite realiseerumise Keskmine 4 5 tõenäosuse ja/või mõju vähendamine. Madal 2 4 Toimepidevuse plaani kõige olulisemaks osaks Kokku 13 11 on riskianalüüsis leitud olulisemate riskistse- naariumite taasteplaanide kirjeldus. Igale ris- kistsenaariumile on üks või mitu taasteplaani, 48  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Vaatamata suurenenud ohtudele väliskeskkon- seisukohalt. See ei tähenda, et riskistsenaa- nas on juhatus veendunud, et riskijuhtimise riumite realiseerumine oleks täiesti välistatud. tulemusel on riskid hästi hallatud nii äriühingu Elering on teinud ning teeb ka edaspidi tööd selle strateegiliste eesmärkide saavutamise kui ka nimel, et viia riskide realiseerumise tõenäosus elutähtsa teenuse klientide energiavarustuse ning mõjud aktsepteeritavale tasemele. 49 VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES 50  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Panus ÜRO säästva arengu mises võtnud Euroopa Liidust ambitsioonikama eesmärkidesse eesmärgi: muuta Elering 2030. aastaks kliima- neutraalseks. See võimaldab ka meie klientidel Eleringi tegevusel on oluline mõju pea kõikidele saavutada kliimaneutraalsust varem, kuna ÜRO üleilmsetele säästva arengu eesmärkidele, elektrienergia ja energia transport lõppkliendini kuid tulenevalt Eleringi põhitegevuse eesmärgist mõjutab suuresti kõikide ühiskonnas pakutavate tagada varustuskindlus kliimaneutraalsel moel toodete ja teenuste jalajälge. on meie põhifookus kahel eesmärgil: SDG 7 Jätkusuutlik energia Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted Töötame selle nimel, et tagada juurdepääs tas- 2022. aastal töötasime välja Eleringi vastutus- kukohasele, usaldus- tundliku ettevõtluse põhimõtted, mis kirjelda- väärsele, jätkusuut- vad laiemaid raame, kuidas suhestume Eleringi likule ja kaasaegsele põhitegevust ellu viies ehk Eesti inimestele energiale. Me usume, energia varustuskindlust tagades keskkonna-, et sotsiaal-majandus- sotsiaal- ja juhtimisaspektidesse ning nende likult odavaima energia mõjusse. saab tagada vaid tõhu- salt toimiv läbipaistev regionaalne energiaturg, Dokument juhindub ettevõtte missioonist, mis põhineb töökindlal ja targal energiavõrgul. visioonist ja Eesti riigi kui omaniku ootusest Meie visioon on tagada varustuskindlus kliima- ettevõtte suhtes. Põhimõtted on integreeritud neutraalsel moel ja digitaalsete tööriistade toel. Eleringi juhtimisse ja annavad sisendi ettevõtte strateegiasse ning on kinnitatud ettevõtte juha- SDG 13 Kliimamuutuste vastased meetmed tuse poolt. Eleringi kliima- Põhimõtete eesmärgiks on mõtestada lahti Ele- poliitika eesmärk ringi roll ühiskonnas ja kirjeldada Eleringi seost on tagada Eesti vastutustundliku ettevõtluse kontseptsiooniga, varustuskindlus tuua esile Eleringi jaoks olulised rahvusvahelised kliimaneutraalsel jätkusuutlikkuse ja ESG raamistikud, millest viisil, et saavutada ESG teemade juhtimisel lähtume, ja sõnastada kliimaneutraal- Eleringi vastutustundliku ettevõtluse fookus- sele majandusele teemad keskkonna- (E), sotsiaalse mõju (S) ning üleminekul Eleringi strateegilised eesmärgid. vastutustundliku juhtimispraktikaga (G) seon- Mõtleme kaasa ja panustame Pariisi kliimakok- duvates valdkondades. kuleppega seatud Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisse. Oleme eestvedajaks, et muuta Põhimõtete dokument on avalik ja leitav Elerin- elektri- ja gaasisüsteemid kliimaneutraalseks. gi veebilehel Oleme ettevõttena süsiniku jalajälje vähenda- https://elering.ee/vastutustundlik-ettevotlus. 51  VASTUTUSTUNDLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES Vastutustundliku ettevõtluse ESG tegevuskava kinnitatakse ettevõtte eelarve indeksi kuldmärgis osana ka Eleringi nõukogus. Eleringi vastutustundliku tegevuse monitoori- mise üheks võimaluseks on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi korraldatav iga-aastane CSR (Corporate Social Responsibility) indeks. In- deks on enesehindamise vormis ettevõtete vas- tutustundlikule tegutsemisele antav hinnang, mille tulemus kehtib ettevõttele kaks aastat. Elering saavutas esimest korda 2019. aastal CSR Indeksis osaledes vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise ning sama tulemust kordasime 2021. aasta indeksis. Kuldmärgisega antav hin- nang toob selgelt esile Eleringi soovi panustada vastutustundlike teemade juhtimisse enam, kui ainult seadus seda nõuab. Vastutustundliku ettevõtluse fookusteemad ja nende juhtimine Elering juhib oma ühiskondlikku mõju läbi ESG valdkondade ja fookusteemade. Fookustee- mad oleme valinud lähtuvalt Eleringi tänastest mõjukohtadest ja potentsiaalist ühiskondlikke mõjukohti mõjutada. Fookusteemad on jaotatud alateemadeks ning nende juhtimiseks oleme loonud ESG tegevuska- va ning täpsemad valdkondlikud tegevuskavad ja suunised. Lisaks juhime ESG teemasid läbi valdkondlike poliitikate ja strateegiate. ESG tegevuskavas toome välja aastapõhised eesmär- gid, vastutavad isikud, eraldatud ressursid ning uuendame dokumenti aasta jooksul pidevalt. 52  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Eleringi ESG valdkonnad ja fookusteemad: Keskkonnamõju Sotsiaalse mõju Vastutustundlik juhtimine (E) juhtimine (S) juhtimispraktika (G) 1. Kliimamõju vähendamine Ühiskondlik mõju majandu- 1. Läbipaistvus ja avatus 2. Taastuvenergiale orien- sele ja kogukonnale 2. Aus ja eetikapõhimõtteist läh- teeritud võrgu arenda- 1. Varustuskindlus ja majan- tuv juhtimine mine duse konkurentsivõime 3. Vastutustundlikud kriteeriumid 3. Keskkonnareostuse ära- tugevdamine tarnijatele ja koostööpartneri- hoidmine ja jäätmed 2. Põhitegevusest tuleneva tele 4. Elurikkuse suurendamine negatiivse mõju vähenda- 4. Andmekaitse ja elusloodusele negatiiv- mine kogukonnale 5. Küberturvalisus se mõju vähendamine 3. Taristu ohutus 5. Kontoritegevusest tu- 4. Innovatsioon ja teaduse leneva keskkonnamõju edendamine vähendamine 5. Kvaliteetne klienditee- nindus Positiivne mõju Eleringi töötajatele 1. Tervist toetav ja ohutu töökeskkond 2. Mitmekesisus ja võrdne kohtlemine 3. Kaasav juhtimiskultuur 4. Koolitus ja arendustege- vus 5. Järelkasv 53 ELERINGI VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE (ESG) TEGEVUSKAVA 2022 54  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Keskkonnamõju juhtimine muuta Eesti elektrisüsteemi tootmis- ja salvestus- võimsuste jaoks atraktiivseks. • Kliimamõju Eleringi eesmärk on saavutada aastaks 2030 klii- Taastuvenergia laialdasema kasutamise võima- maneutraalsus ehk olukord, kus ettevõtte toote luste uurimiseks viisime läbi ja algatasime tänavu või protsessiga/teenusega seotud inimtekkeliste mitmeid uuringuid, sealhulgas on hetkel käimas kasvuhoonegaaside netoheitkogus on null ning regionaalne vesinikkütuse hoiustamis- ja ülekan- see saavutatakse täiendava ning vältimatu heite devõimekuse uuring ning lõpetatud Eesti tuleviku kompenseerimise abil. Elering on võtnud eesmär- elektritarbimise stsenaariumite uuring. giks, et aastaks 2025 peab Eleringi kasvuhoone- gaaside heide olema vähenenud 50% ning aastaks Osaleme aktiivselt Euroopa gaasi süsteemihal- 2030 peab olema saavutatud neutraalsus. durite konsortsiumi European Hydrogen Bac- kbonei töös, mille käigus valmis 2022. aastal Elering teostab oma kliimamõju juhtimist läbi analüüs, kus võrreldakse erinevaid vesiniku tar- Eleringi kliimapoliitika, mille eesmärgiks on aida- neahelaid, tootmispotentsiaali ja tarbimist ning ta kaasa Eesti varustuskindluse kliimaneutraal- tutvustatakse Euroopa vesinikukaarti. Aruanne suse saavutamisele (lähemalt: avaldati aprillis ning on kättesaadav aadressil https://elering.ee/eleringi-kliimapoliitika). https://www.ehb.eu/. Juuni alguses toimus Eu- roopa turuosalistega EHB visiooni tutvustav ja Hoidsime aasta jooksul ajakohasena Eleringi te- turuosalistelt tagasiside saamise sündmus. gevuskava, kuidas saada 2030. aastaks süsiniku- neutraalseks, ning viisime vastavalt plaanile ellu Kestva tegevusena populariseerime juba mitmeid kasvuhoonegaaside vähendamise tegevusi. Sü- aastaid biometaani kui kodumaist taastuvkütust siniku jalajälje kompenseerimise ühe tege- ja selle kaudu toetame transpordisektori vusena soetasime esimest korda taas- dekarboniseerimist. Viime läbi regu- tuvenergia päritolutunnistusi võrgu laarseid biometaani nõukodasid, 2025. aastaks keskkonna jalajälje vähendamiseks kaasates kõiki huvigruppe, ja aval- peab Eleringi ning jätkame sama suuremas ma- dame asjakohast infot biometaani kasvuhoonegaaside hus ja vastavalt tegevusplaanile veebilehel https://biometaan.info heide olema järgnevatel aastatel. ja sotsiaalmeedias. vähenenud 50%. Samuti uurisime võimalusi arendada Tuleviku merevõrgu arendamise tee- infosüsteem Eleringi süsiniku jalajälje au- madel viisime läbi erinevaid uuringuid tomaatseks jälgimiseks ning läheme analüüsiga ning töötasime kolmanda Eesti-Soome elektri- edasi. ühenduse EstLink 3 trassi eelvalikuga ning tege- vuskavaga, sõlmides juunis ka Soome süsteemi- • Taastuvenergiale orienteeritud võrgu halduriga Fingrid heade kavatsuste kokkuleppe arendamine (Memorandum of Understanding). Kliimaneutraalse varustuskindluse tagamiseks peab Elering tagama, et ülekandevõrguga saaks Tegime ka RRF (Euroopa taastekava) investee- liita võimalikult palju taastuvenergiat. Soovime ringute ettevalmistusi, et tõsta taastuvenergia 55  ELERINGI VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE (ESG) TEGEVUSKAVA 2022 liitmise võimekust. RRF investeeringute hulgas rekonstrueerime Kiisa-Rummu ja Mustvee-Paide õhuliinid, ehitasime Võiküla-Orissaare paralleellii- ni, ehitame Väikese väina teise uue 100 kilovoldi- se merekaabli ning ehitame ja laiendame Lihula ja Orissaare 110-kilovoldised alajaamad. Mitmendat aastat tegime koostööd reaalaja pä- ritolutunnistuste kontseptsiooni väljatöötami- ses Taani ja Saksa süsteemihalduritega Energi- net ja 50Herz projekti „Track and trace initiative" raames. Projekti tulemusena on tulevikus või- malik osta taastuvenergiat reaalajalähedaselt. Lähemat infot saab projekti kohta aadressilt https://energytrackandtrace.com/. • Keskkonnareostuse ärahoidmine Töötame selle nimel, et minimeerida ja leeven- dada varustuskindluse tagamiseks vajaliku ta- ristu otsest keskkonnamõju. Tagame ohtlike ja tavajäätmete nõuetekohase käitlemise. Väldime õhu ja pinnase reostust ning vähendame jäät- meteket, rakendades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat. Tegevused elektriliinidel kaablitega. Samuti utiliseerisime vanade kesk- Keskkonda kaitsva tegevusena demonteerime pi- konnale kahjulikemate õlikaablite laojäägid. deva tegevusena kasutusest väljas olevaid elekt- riliine, nii ka 2022. aastal eemaldasime vastavalt Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumise prog- plaanile 48 kilomeetrit L206 Püssi-Kiisa 220-ki- rammi raames demonteerisime L310 Tartu–Val- lovoldisest õhuliinist, mida jätkame 2023. aastal. miera, L040 Tsirguliina–Valga, L300 Balti–Tartu, Demonteerimise käigus utiliseeriti 142 masti, üle L072/L073 Alutaguse–Konsu, L104A Illuka–Alu- 144 jooksva kilomeetri juhet, üle 20 jooksva kilo- taguse ja L104B Mustvee–Alutaguse liinidel kok- meetri piksekaitsetrossi ning 78 masti jagu be- ku 512 masti ja 857 kilomeetrit juhtmeid 151 ki- toonvundamente. lomeetril. Tegime ettevalmistusi kolme nõukogudeaegse Lisaks demonteerisime ja utiliseerisime liini- 35-kilovoldise õlikaabli demonteerimiseks Suu- de renoveerimise ja hoolduse käigus 17 masti, rest väinast, mille oleme eelnevatel aastatel 7 jooksvat kilomeetrit piksekaitsetrossi ning 15 asendanud uute ja keskkonnasõbralike mere- km juhet. 56  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Tegevused alajaamades vannide õlipüüdurite osas ja vahetada olemasole- vates alajaamades vanad õlipüüdurite klapid välja. Aasta jooksul analüüsisime uutes paigaldistes fluoreeritud gaasi SF6 vabade kesk- ja kõrgepin- Tegevused gaasivõrgus geseadmete kasutamise võimalusi tulevikus. Andsime sisendit riigi seisukohtade kujundamisse 2022. aastal tegime ülekande gaasivõrku mit- uuele Euroopa Komisjoni osoonikihti kahanda- meid investeeringu töid, mille tulemusena suu- vate ainete (sh SF6 gaas) määruse eelnõule ning renes gaasivõrgust tulenev ohutus ja parandati käisime teemat tutvustamas Riigikogu keskkon- keskkonna üldist seisundit. nakomisjonis. Ehitasime, asendasime uutega või renoveerisime Jooksvalt jätkame tööd, et ajakohastada keskkon- amortiseerunud gaasitorusid kokku 1944 meet- nakulude ja ohtlike jäätmete utiliseerimise mah- rit. Ehitasime välja Roiu liini harukraanisõlme, tude arvestuse süsteem ning luua konkreetne mis tagab gaasitorustike kiirema ja ohutuma töökorralduse juhis osapooltele ohtlike jäätmete opereerimise ja kaotab lülituste teostamiseks utiliseerimise osas. kohapeale sõitmise vajaduse, mille võrra vähen- dame keskkonnajälge. Vanemates alajaamades teeme jooksvalt vajalikke parendusi, et vähendada võimalikku negatiivset Renoveerisime küttesüsteeme neljas gaasijao- keskkonnamõju. Tootjaga aktiivselt suheldes leid- tusjaamas (Narva, Sillamäe, Kunda ja Rakke), sime võimaluse uutes alajaamades praktiseerima mille tulemusena vähenevad heitgaaside kogu- hakata kindlamat lahendust trafode õlikogumise sed ja kasutatavad kütuse (maagaas) kogused. 57  ELERINGI VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE (ESG) TEGEVUSKAVA 2022 Vahetasime välja 13 torustikel paiknevat katood- • Elurikkuse suurendamine ja elusloodusele jaama kaughallatavate vastu, millised tagavad negatiivse mõju vähendamine torustikel madalama korrosioonitaseme ning Strateegiliste otsuste ja tegevuste planeerimisel ühtlasi väiksema energiatarbimise automaatse lähtume põhimõttest, et hoida ja suurendada lii- ja pidevalt reguleeruva töötsükli tõttu. Koos ka- girikkust ja looduslikku mitmekesisust. Lähtume toodjaamade kaughaldusega kadus vajadus iga- keskkonnahoiu ja keskkonna taastamise põhi- kuiseks kohapeale sõitmiseks ja reguleerimiste mõtetest. teostamiseks, mis omakorda vähendab auto- transpordi kasutatavust seiretöödel. Sellel aastal sõlmisime partnerluslepingu ja alus- tasime koostööd Loodushoiu Fondiga, mis koon- Asendasime kolme katoodjaama anoodmaan- dab eramaaomanikke. Koostööleppe eesmärgiks dussüsteemid uutega, mille tulemusena parane- on edendada elurikkust Eleringi poolt kasutatava- sid torustiku korrosioonile vastupidavuse tel eramaadel, toetamaks Euroopa Liidu kindlus ning vähenesid uitvoolude mõ- elurikkuse strateegia (30% kaitsta- jud keskkonnas. Asendasime kol- 2022. aastal vaid alasid) ja roheleppe kliimaees- mes gaasijaotusjaamas diiselkü- vabastasime märke; leida koostöös teaduspõhi- tusel töötavad varuelektritoite Tallinnas 4,85 km sed lahendusi, tagamaks uusi või generaatorid maagaasil töötavate ulatuses õhuliinide alternatiivseid elupaiku liikidele vastu, mille tulemusena vähene- all olnud maad. Eleringi ehitiste kaitsevööndis sid heitgaaside kogused, ning kuna asuvatel katastriüksustel; koos- gaas on saadaval gaasijaotusjaamast, töös erinevate osapooltega suuren- siis edaspidiselt puudub vajadus kohale dada vastutustundlikku ettevõtlust loo- sõitmiseks ja kütuse tankimiseks, millega vä- dushoiu valdkonnas ja minimeerida võimalikku henesid oluliselt keskkonnakulud autosõidust negatiivset mõju keskkonnale ning suurendada tulenevast heitest. elurikkusele positiivset mõju andvaid tegevusi. Veriora gaasijaotusjaama täieliku rekonstruee- Tänu Volta-Paljassaare liini kaablisse viimisele rimisega vähenesid keskkonnakulud tänu täp- vabastasime 2022. aastal Tallinnas 4,85 kilo- semale odorandi lisamisele jaamast väljuvale meetri ulatuses õhuliinide all olnud maad. Jätka- jaotusvõrgugaasile ning ka tänu täpsemale ja sime õhuliinide maakaablisse viimise projektide- automaatsemale gaasi eelsoojendamisele ning ga veel mitmetel liinidel. Tartus valmis kahe liini maagaasil töötavale varuelektritoite generaa- (Tartu-Tööstuse ja Tartu-Ülejõe) maa alla viimise torile. osas lõplik trassivaliku eelprojekt, samuti tegi- me vajalikke ettevalmistusi Veskimetsa-Harku ja Gaasi vanemate jaamade rekonstrueerimisega Viimsi õhuliinide maa alla viimise lepingute osas. seoses vajasime lahendust odorandi jääkide uti- liseerimiseks, mis on keerukas valdkond. Koos- Eesti ja Balti elektrisüsteemide Mandri-Euroo- töös raamlepingupartneriga leidsime lahenduse pa sagedusalaga sünkroniseerimise programmi jääkide utiliseerimiseks välisriigis, kus jääkidega raames alustasime seoses liinide koondamisega nõuetekohaselt tegeletakse. ühistele mastidele liinialuse maa vabastamist ka Narvast Lätti suunduvatel liinidel. Program- 58  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 mi lõpuks 2025. aastal vabastame nii kokku 1300 dest oma töökorralduses. Meie eesmärk on hoida ha maad. Eleringis töötamise keskkonnamõju võimalikult väiksena ja keskkonda säästvana, seetõttu mõõ- Lääne-Eesti suursaarte varustuskindluse suu- dame oma kliimamõju ja rakendame rohelise rendamiseks viisime Muhu saart läbivad ning kontori põhimõtteid oma igapäeva töödes. samadel mastidel paiknenud 110-kilovoldised kõrgepingeliinid eraldi mastidele. Keskkonna- Vastavalt Eleringi kliimaneutraalsuse tegevus- mõjude vähendamiseks ei rajatud uut trassikori- plaanile alustasime sel aastal Eleringi sõidukite dori, vaid uus mastirida kulgeb umbes 15 meetri asendamist rohekütust tarbivate sõidukite vas- kaugusel senisest liinist. Tööde juures võtsime tu ja vastava laadimistaristu loomise analüüsiga. tavapäraselt arvesse kõiki keskkonnakaitselisi piiranguid ehk vältisime lindude häirimist kevad- Katame peakontori katusel asuvate päikesepa- ja sügisrände ajal ega teostanud töid lindude pe- neelide toodanguga keskmiselt viiendiku maja sitsusperioodil 15. aprillist kuni 15. juulini. Samu- elektritarbimisest, kogume peakontoris ja osa- ti vältisime liigset sõitmist väljaspool teid ning des alajaamades tualettides kasutamiseks vih- kaevikute rajamisel poollooduslike kooslustega mavett ning sorteerime prügi liigiti. Kutsume aladel paigutasime tööde lõpus rohukamara ta- töötajaid iga-aastaselt üles teadlikult jälgima gasi, et kiirendada taimestiku taastumist. digiprügi tekkimist ning selle vähendamist. Tä- navu tegime ka üleskutse Eleringi töötajatele • Kontoritegevusest tuleneva keskkonnamõju osaleda septembri keskel toimunud maailmako- vähendamine ristuspäeval ning jagasime selleks vajaminevaid Mõistame, et keskkonnamõjude vähendamine vahendeid. Töötajad said ise valida, millises piir- algab meie igapäevasest otsustest ja sammu- konnas nad koristuspäevale kaasa aitasid. 59  ELERINGI VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE (ESG) TEGEVUSKAVA 2022 Koostöös Tallinna Mesinike Seltsiga peame jät- detest, et anda avalikkusele laiem pilt Euroopa kuvalt Eleringi peakontori hoovis mesilasi. 2022. energiasüsteemist ja Eesti osast selles. aastal oli meil 5 iduperet ja 3 korjeperet umbes 300 000 mesilasega. Linnamesilaste kohalolu Töötasime uute energiaturgudega seotud teenus- tõstab linna bioloogilist mitmekesisust, mesilas- te kontseptsioonidega ning avaldasime Balti süs- te kaasabil on võimalik tõsta linnaelanike tead- teemihaldurite ühised sagedusreservide turgude likkust looduslähedasest eluviisist, samuti aitab reeglid avalikule konsultatsioonile. linnamesindus kaasa viljapuude ja marjapõõsas- te saagikuse kasvule. Viljapuid oleme istutanud Samuti korraldasime aasta jooksul regulaarseid ka Eleringi kontori aeda. avariitreeninguid elektri- ja gaasipaigaldistes, et tagada jätkuv valmisolek reageerida tõhusalt mis Kontorites pakutavat kohvi hangime vaid õiglase tahes intsidentidele võrgus ja energiasüsteemis. kaubanduse märgisega ning teed Ethical Tea Part- nershipi märgisega. Tänavu algatasime ka tööta- • Põhitegevuse mõju ümbritsevale jate hulgas ravimtaimede kogumise kampaania kogukonnale ning valmistame kontoris igapäevaselt ravimtai- Elering uuendab ja arendab nii siseriiklikke kui meteed, mis on osutunud väga populaarseks. rahvusvahelisi elektri- ja gaasiühendusi järjepi- devalt. Uute arenduste planeerimisel lähtume suurimast positiivsest mõjust ühiskonnale ja vä- Sotsiaalse mõju juhtimine himast negatiivsest mõjust kogukonnale. Suurim positiivne mõju tuleneb Eleringi põhiülesandest • Varustuskindlus tagada varustuskindlus. Teostame alajaamade Eleringi eesmärk on oma tegevusega toetada seadmetest põhjustatud müra mõõtmisi ja vaja- Eesti majanduse konkurentsivõimet. Usume, et dusel rakendame täiendavaid meetmeid mürale- sotsiaal-majanduslikult odavaima energia saab viku piiramiseks. Energiataristu planeerimine ja tagada vaid tõhusalt toimiv läbipaistev regio- haldamine toimub koostöös kohalike omavalit- naalne energiaturg, mis põhineb töökindlal ja sustega ja kogukonnaga. targal energiavõrgul. Varustuskindluse kõrgeta- semelisuse saavutamine on võimalik tänu õigete- Energiataristu arendamisel ja uuendamisel pa- le hooldus- ja investeerimisotsustele. nustame avalikku ruumi taristu visuaalse sobi- tamisega ümbritsevasse keskkonda (nt disain- Avaldasime detsembris iga-aastase varustus- mastid, joonistused alajaamade seintel). Meie kindluse aruande, mis on põhjalik ülevaade ener- eesmärk on tuua disainiga inimesed energeetika giasüsteemi juhtimise, võrgu, energiasüsteemi ja teemadele lähemale. digitaalsest võimekusest Eestis. Varustuskind- luse aruandega saab tutvuda Eleringi veebilehel 2022. aasta augustis püstitasime Tartu linna ser- https://elering.ee/varustuskindluse-aruanded. va, Tallinna-Tartu maantee ja Tiksoja tee ristumis- kohta uue disainmasti „Sookurg“, mis on suure- Samuti korraldasime sügistalvel mitmed veebi- pärane näide Eesti taristudisainist, millega Elering seminarid järgmise talve süsteemipiisavuse ja annab omapoolse panuse elukeskkonna, kohaliku Läänemere regiooni süsteemi võimekuse ülevaa- identiteedi ja loomemajanduse arengusse. 60  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Disainmast Sookurg kuulub samasse perekonda 2020. aastal Läänemaale kerkinud Eesti esimese disainmastiga Soorebane. Mõlema masti autorid on arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam arhitek- tuuribüroost PART. Innustatuna Eesti esimese kõrgepingeliini di- sainmasti Soorebane edust, otsustasime võtta järgmise disainmasti kasutusele Mandri-Euroo- pa elektrivõrguga ühinemise suurprojekti raa- mes. Sookurg kannab Eleringi võimsa Balti-Tartu 330-kilovoldise transiitliini ehk Eesti-Läti elekt- riühenduse ja kohaliku tähtsusega 110-kilo- voldise elektriliini juhtmeid. Sookurg on osaks suurprojektist, mille tulemusel ühendavad Eesti ja teised Balti riigid end hiljemalt 2026. aastal lahti Venemaa elektrivõrgust ja liituvad Mand- ri-Euroopa võrguga, kindlustades nii turvalisema elektrivarustuse. Maaomanike huve silmas pidades püstitame uute liinide ehitusel põllumaadel põlluharimise sõbralikke maste ehk ilma tõmmitsateta vabalt seisvaid maste, mille alt saavad põllumasinad läbi sõita. Tänu tõmmitsate puudumisele on põlluharimine liinikaitsevööndis märksa lihtsam kui tõmmitsatega mastide puhul. Uued mastid, mida püstitatakse kokku 230, hakkavad teenin- dama kahte elektriliini, mis mõlemad kannavad Mandri-Euroopa elektrivõrguga liitumisel väga olulist osa ja mida on hetkel rekonstrueerimise protsessis. Liinikaitsevööndite puhastamisel puittaimesti- kust kasutame võimalikult palju pinnalt freesi- misega puhastamist, mis on maaomanikele meelepärast lahendus kui freesimata. 2022. aas- tal puhastasime sel viisil üle 1700 hektari liini- kaitsevööndeid. 61  ELERINGI VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE (ESG) TEGEVUSKAVA 2022 Töötavate alajaamade seadmed võivad tekitada elektriliinide ja gaasitrasside kaitsevööndites ümbruskonda häirivat müra. Kuigi mõõtmised ei viibimisel ja tegutsemisel. Kampaania viisime ole näidanud piirväärtuste ületamist, alustasime läbi koostöös Elektrilevi ja Päästeametiga ning 2022. aastal ettevalmistavate tegevustega, et plaanime seda konstruktiivset koostööd jätkata, ümbritseda 330 kV alajaamade trafod kõigist kül- et üheskoos infot ohtudest võimalikult tulemus- gedest müratõkkeseintega. Kokku paigaldatakse likult inimesteni viia. seinad 9 alajaamas. • Taristu ohutus Tagame taristu läheduses ohutu liikumise ja töö- tamise. Levitame teadmust ohutu käitumise koh- ta liinide ja trasside läheduses. Ka 2022. aastal viisime läbi igakevadise ohu- tuskampaania, mis juhib tähelepanu ohtudele 62  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 Jätkame ka gaasitaristu märgistamisega, mida kasutada. Vesinikuga oleks võimalik asendada kogu 2022. aasta hooldusperioodi jooksul ohutu- fossiilseid kütuseid kasutusvaldkondades, kus se tagamiseks täiendasime ja parendasime. elektrifitseerimine pole võimalik või oleks sel- leks liialt kulukas. Lisaks võimaldaks vesinik või • Teadus- ja arendustegevus selle ühendid pikaajaliselt salvestada taastuve- Vastavalt Eleringi omaniku ootusele panusta- nergiat, aidates kaasa varustuskindluse tagami- me ühe protsendi käibest teadus- ja arenduste- sele. Elering on vesiniku ülekandmise võimalusi gevusse. Teadus- ja arendustegevuse projektide hindamas kahest aspektist. Esiteks, koos Bal- eesmärgiks on aidata kaasa Eleringi strateegiliste tikumi ja Soome gaasisüsteemihalduritega uu- eesmärkide täitmisele, tagamaks varustuskindlus ritakse olemasoleva gaasisüsteemi võimekust kliimaneutraalsel moel, toetades Eesti majanduse piiratud ulatuses vesinikku koos maagaasiga konkurentsivõimet. üle kanda. Teiseks, Elering on liitunud European Hydrogen Backbone'i organisatsiooniga, mille Euroopa Liidu ja Eesti Riigi poolt seatud kliima- käigus uuritakse üleeuroopalise vesiniku inf- ja taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks on rastruktuuri ja -turu loomist. Lisaks sõlmisime vaja ellu viia mitmeid muutuseid energiasüstee- koostööleppe Soome, Läti, Leedu, Poola ja ühe mis ja energiamajanduses laiemalt. Sellega koos Saksamaa gaasisüsteemihalduriga, et hinnata käivad muutused energia tootmises ja tarbimises, puhta vesiniku infrastruktuuri loomise teosta- mida Elering on proovinud viimastel aastatel hin- tavust Soomest läbi Eesti Saksamaale. nata. 2021 aastal viidi läbi gaasitarbimise puhtale energiale ülemineku uuring ja 2022 valmis Eesti 2022. aasta alguses uuendasime koostöölepet elektritarbimise stsenaariumite uuring. Elektri- Tallinna Tehnikaülikooliga, kus lisaks energeeti- tarbimise uuringus hinnati Eesti elektritarbimist kutele kaasasime IT-teadlasi. Tuleviku energia- aastani 2050, võttes arvesse transpordisektori süsteem peab olema rohelisem ja nutikam, kuid elektrifitseerimist, soojussektoris laialdast soo- endiselt taskukohane ning töökindel. Oluline roll juspumpade kasutuselevõttu fossiilsete kütuste on seejuures infotehnoloogial, mis seob energia- asemel, hoonete rekonstrueerimise pikaajalist süsteemi funktsionaalseks tervikuks ja võimal- strateegiat ja lokaalset hajatootmise kasvu hoo- dab seda reaalajas juhtida. Just neis valdkondades nete katustel. Nimetatud uuringute tulemusi ka- loob koostöö TalTechiga täiendavat sünergiat. Pea sutab Elering võrgu arengukavade koostamisel sama tähtis on ühine panus energiamajanduse ning süsteemipiisavuse analüüsides. teadmiste ja kirjaoskuse levitamisse ühiskonnas. Elering on toetanud stipendiumitega energeetika- 2022. aastal toimunud Venemaa agressioon ja IT-tudengeid ning pakkunud praktikavõimalusi. Ukraina vastu ja sellega kaasnenud kõrged fos- Alates aastast 2016 on TalTechis avatud Eleringi siilenergia hinnad ja tarneraskused andsid Eu- ning Euroopa Liidu toel labor, kus energeetika- roopa Liidule täiendava põhjuse (lisaks kliima- teadlased saavad modelleerida elektrisüsteeme, poliitikale), miks Euroopa peaks vähendama testida elektrivõrgus olevate seadmete talitlust ja fossiilenergia sõltuvust kolmandatest riikidest. töökindlust ning uurida rikete mõju Eesti elektri- Ühe lahendusena soovib Euroopa Liit kasutu- süsteemile. sele võtta taastuvenergial põhineva vesiniku, mida rasketööstuses fossiilsete kütuste asemel 63  ELERINGI VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE (ESG) TEGEVUSKAVA 2022 • Kvaliteetne klienditeenindus Eleringi ohutusspetsialist viib regulaarselt läbi Soovime saavutada ja hoida kliendikeskset ette- töökeskkonna ülevaatusi, et kontrollida kohapeal võtte kultuuri. Eleringi kliendid on võrguteenuse, ohutusnõuete täitmist. 2022. aastal tegime selli- võrguga liitumise, bilansiteenuse ja taastuvener- seid kontrolle 126 objektile (2021: 58), mille käigus gia toetuste ning päritolutunnistuste kliendid. kontrollitakse nt ohutuse aspekte, heakorranõue- te täitmist, jäätmete ja materjalide nõuetekohast Elering viib iga-aastaselt läbi kliendi rahulolu- ladustamist ja sorteerimist. uuringut ja uuendame kliendipoliitikat, mis sõnastab kliendikeskse kultuuri põhimõtted. Kaasajastasime ka elektripaigaldiste käidu ohu- Kliendikogemust soovime parendada paljuski tusjuhendit, mis on mõeldud nii Eleringi töötaja- läbi digitaalsete lahenduste, mistõttu viisime tele kui töövõtjatele ohutu töökeskkonna tagami- 2022. aastal läbi liitumispakkumiste automa- seks ja alustasime koostööd teiste ettevõteteega tiseerimise analüüsi, arendasime uue Eleringi kompetentsikeskuse loomiseks töövõtjatele, et kliendiportaali e-Elering, kust iga tarbija näeb tagada elektrivõrgus teostatavate tööde ohutus ja enda energiatarbimisega seotud andmestikku, ja kõrge kvaliteet. Koostöös partneritega alustasime jätkasime võrguteenuste klientide ja maaoma- töövõtjatele ühise ohutuskaardi loomisega, mis ta- nike portaali, taastuvenergia infosüsteemi ning gab ühetaolised õigused ja nõuded töövõtjatele (nt vabade liitumisvõimsuste rakenduse e-gridmap kui töövõtja rikub ühe tellija juures ohutusnõudeid, arendusi. Taastuvenergia infosüsteemis on nüüd võetakse tegutsemisõigus ka teise tellija juures tarbijatel võimalik näha iseenda ja elektrimüü- ära), ning ühise ohutusjuhendi loomisega. jate taastuvenergia osakaalu oma tarbimisest ning võrdlust keskmist tarbijaga, et teha selle Jätkame analüüsi täiendavate võimaluste kohta põhjal kaalutletud otsuseid tarbimise ja müüja lisada hanketingimustesse vastutustundliku et- valiku osas. tevõtluse kriteeriumeid ja kaardistame olemas- olevaid nõudeid, kriteeriume ja standardeid, mis saaksid olla täiendavate nõuete aluseks. Vastutustundlik juhtimispraktika • Läbipaistvus ja avatus • Nõuded koostööpartneritele Elering on pühendunud ühingujuhtimise heade Eleringile on oluline, et hangiksime tooteid ja tee- tavade järgimisele, mis on eelduseks meie stratee- nuseid vastutustundlikelt ettevõtetelt, seega pea- giliste eesmärkide saavutamisel ja organisatsioo- vad Eleringi töövõtjad täitma kõiki Eleringi tööter- nikultuuri kujundamisel. vishoiu ja -ohutuse nõudeid ning regulatsiooni, mis seab kõikidele riigihangete partneritele kõlbelisuse Meile on oluline turuosaliste võrdne kohtlemine, ja ametialase professionaalsuse nõuded. mida teostame läbi turuinfo esitamise kõigile üheaegselt läbi kiirete turuteadete platvormide, Aasta jooksul viisime läbi 15 ohutuskoolitust töö- elektrituru, gaasituru, võrguteenuse klientide võtjatele, et tagada partnerite teadlikkus ja vas- ja biometaani nõukodade korraldamise avatud tavus Eleringi ohutusnõuetele. Koolitustel osales arutelufoorumitena ja avalike konsultatsioonide 138 inimest ning oleme alati avatud partnerite läbiviimise uute reeglite ja arenduste loomisel. nõustamisele ohutusalastes küsimustes. Seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu 64  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 korraldas Elering aasta jooksul regulaarselt gaa- 2022. aastal alustasime regulaarse turvatestimise si- ja elektrituru ühisnõukodasid, mille eesmär- juurutamise protsessi väljatöötamisega ja viisime giks on aktuaalse infovahetuse parandamine. läbi hanke, et tagada Eleringi veebirakenduste Alates maist korraldame gaasituru kriisikomisjo- andme- ja küberturvalisus. Samuti rakendasime ni koosolekuid kord kuus. uue mobiilseadmete haldus- ja turvalahenduse, juurutasime turvasündmuste haldustarkvara, et • Aus ja eetikapõhimõtteist lähtuv juhtimine parendada turvamonitooringu ja intsidentidele Eleringi jaoks on oluline, et kõik töötajad ja juhid reageerimise võimekust, ning viisime läbi küber- järgiksid kõrgeimaid eetikastandardeid. Elering on turbe kriisiõppuse, et olla valmis reageerima elu- äriühing, kus on lubamatu mistahes kujul või vor- tähtsat teenust ohustavatele intsidentidele. mis esinev korruptsioon. Eleringi töötajad deklareerivad majandushuve kõikides hankekomisjonides. Eelmisel aastal töö- tasime samuti välja töötajate töövälise majan- dustegevuse reeglistiku põhimõtted. • Andmekaitse Isikuandmete töötlemisel rakendame seaduslik- kuse, eesmärgikohasuse, minimaalsuse, õigsuse, säilitamise ja turvalisuse põhimõtteid. Eleringil on toimivad isikuandmete töötlemise protsessid ja viime läbi regulaarseid koolitusi. 2022. aastal arendasime uuendusena isikuand- mete töötlemise registri isikuandmete töötlemise toimingute ja nendega seotud riskide haldamiseks, mida rakendame ettevõttes järgneval aastal. Sa- muti toimusid jätkuvad arendused uue nõusole- kuteenuse loomiseks, mis on vastavuses Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) ja mille kaudu energiatarbijad saavad anda õigusi enda mõõtepunktide ja mõõteandmete vaatami- seks ja pärimiseks erinevatele teenusepakkujatele. • Küberturvalisus Küberturvalisuse tagamiseks rakendame süs- teemselt turvameetmeid eesmärgiga tagada ärisaladust sisaldava teabe ja isikuandmete info- turvalisus ning kaitsta elutähtsa teenuse osuta- miseks vajalikke süsteeme küberohtude eest. 65 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 1.01.2022 – 31.12.2022 66  Raamatupidamise aastaaruanne 2022 Sisukord Finantsseisundi aruanne 68 Koondkasumiaruanne 69 Rahavoogude aruanne 70 Omakapitali muutuste aruanne 71 Raamatupidamise aastaruande lisad 72 Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus 72 Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest 72 Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused 85 Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted 86 Lisa 5. Finantsriskide juhtimine 89 Lisa 6. Segmendiaruandlus 96 Lisa 7. Hoiused ja deposiidid pankades 100 Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 101 Lisa 9. Varud 103 Lisa 10. Materiaalne põhivara 104 Lisa 11. Immateriaalne põhivara 106 Lisa 12. Võlakohustused 107 Lisa 13. Võlad tarnijatele ja muud võlad 110 Lisa 14. Lepingulised kohustused ja tulevaste perioodide tulud 111 Lisa 15. Omakapital 112 Lisa 16. Müügitulu 113 Lisa 17. Muud äritulud 114 Lisa 18. Kaubad, toore, materjal ja teenused 115 Lisa 19. Mitmesugused tegevuskulud 116 Lisa 20. Tööjõukulud 117 Lisa 21. Finantstulud ja -kulud 118 Lisa 22. Kasutusrent 119 Lisa 23. Saldod ja tehingud seotud osapooltega 120 Lisa 24. Tingimuslikud kohustused ja siduvad tulevikukohustused 122 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 123 Kasumi jaotamise ettepanek 129 Tegevjuhtkonna allkirjad 2022. aasta majandusaasta aruandele 130 Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le 131 67 Finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2022 31.12.2021 VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 7 229 287 62 668 Lühiajalised deposiidid 7 50 000 42 000 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 73 280 59 683 Varud 9 22 398 3 658 Käibevara kokku 374 965 168 009 Põhivara Investeering sidusettevõttesse 53 0 Materiaalne põhivara 10 1 069 013 1 000 232 Immateriaalne põhivara 11 16 912 14 613 Põhivara kokku 1 085 978 1 014 845 VARAD KOKKU 1 460 943 1 182 854 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Võlakohustused 12 237 265 12 010 Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 70 906 57 135 Lühiajalised kohustused kokku 308 171 69 145 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 12 76 759 312 095 Muud pikaajalised kohustused 1 250 0 Liitumistasudest tulenev lepinguline kohustus 14 72 355 36 154 Tulevaste perioodide tulud 14 602 906 383 372 Pikaajalised kohustused kokku 753 269 731 621 KOHUSTUSED KOKKU 1 061 440 800 766 68 OMAKAPITAL Aktsiakapital 15 229 890 229 890 Kohustuslik reservkapital 15 17 850 17 595 Jaotamata kasum 15 151 762 134 603 OMAKAPITAL KOKKU 399 502 382 088 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 460 943 1 182 854 Lisad lehekülgedel 72 kuni 122 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2022 2021 Müügitulu 16 386 975 201 457 Muud äritulud 17 11 146 6 672 Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 -309 692 -135 210 Mitmesugused tegevuskulud 19 -7 589 -7 144 Tööjõukulud 20 -13 304 -11 222 Põhivara kulum 10, 11 -47 675 -45 531 Ärikasum 19 861 9 022 Finantstulud 21 197 16 Finantskulud 21 -2 644 -2 302 Kasum enne tulumaksustamist 17 414 6 736 Tulumaks 15 0 -1 628 Aruandeaasta kasum 17 414 5 108 Muu koondkasum Kirjed, mida ei ole võimalik edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: Õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande olevate investeeringute omakapitaliinstrumentidesse müügil tekkinud 2 0 12 kasum Aruandeaasta muu koondkasum 0 12 Aruandeaasta koondkasum* 17 414 5 120 Lisad lehekülgedel 72 kuni 122 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 69 Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 1.01.2022- 1.01.2021- 31.12.2022 31.12.2021 Rahavood äritegevusest Kasum enne tulumaksu 17 414 6 736 Korrigeerimised: ‚ Kasum materiaalse põhivara müügist 17 -24 -257 ‚ Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus, immateriaalse 10, 11 47 675 45 531 põhivara amortisatsioon ‚ Kasutatud ja amortiseeritud toetused 17 -6 031 -5 122 ‚ Intressikulud 21 2 640 2 295 ‚ Intressitulu 21 -189 -6 ‚ Kasum kapitaliosaluse meetodil -8 0 Rahavood äritegevusest enne käibekapitali muutust 61 477 49 177 ‚ Varude muutus 9 -18 740 -123 ‚ Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 8 -15 446 -20 476 ‚ Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 13 14 775 24 272 ‚ Liitumis- ja muude teenustasude tulevaste perioodide tulu 14 34 909 224 muutus Käibekapitali muutused 15 498 3 897 Makstud intressid 13, 21 -2 056 -2 016 Saadud intressid 8, 21 166 6 Kokku rahavood äritegevusest 75 085 51 064 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused 10, 11, 13 -117 753 -75 497 Üle 3-kuuliste deposiitide netomuutus 7 -8 000 -42 000 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine 14 60 838 31 827 Sissemakse sidusettevõtte omakapitali -45 0 Laekunud omakapitaliinstrumentide müügist 0 912 Laekunud materiaalse põhivara müügist 10, 17 114 773 Laekunud ülekoormustasu 8, 13, 14 167 009 65 582 Kokku rahavood investeerimistegevusest 102 163 -18 403 Rahavood finantseerimistegevusest Tagasimakstud pangalaenud 12 -10 558 -10 558 Tagasimakstud rendikohustused 12 -71 -54 Makstud dividendid 15 0 -10 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -10 629 -20 612 70  Raha ja raha ekvivalentide netomuutus 166 619 12 049 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 7 62 668 50 619 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 7 229 287 62 668 Lisad lehekülgedel 72 kuni 122 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Ümberhindluse Kokku reservkapital kasum reserv Saldo seisuga 1.01.2021 229 890 16 330 141 795 -1 047 386 968 Aruandeaasta kasum 0 0 5 108 0 5 108 Aruandeaasta muu koondkasum 0 0 -1 035 1 047 12 Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 4 073 1 047 5 120 Tehingud omanikega: Kohustusliku reservkapitali 0 1 265 -1 265 0 0 suurendamine Makstud dividendid 0 0 -10 000 0 -10 000 Kokku tehingud omanikega 0 1 265 -11 265 0 -10 000 Saldo seisuga 31.12.2021 229 890 17 595 134 603 0 382 088 Aruandeaasta kasum 0 0 17 414 0 17 414 Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 17 414 0 17 414 Tehingud omanikega: Kohustusliku reservkapitali 0 255 -255 0 0 suurendamine Kokku tehingud omanikega 0 255 -255 0 0 Saldo seisuga 31.12.2022 229 890 17 850 151 762 0 399 502 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 15. Lisad lehekülgedel 72 kuni 122 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 71 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus Elering AS, edaspidi „Elering,“ 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaa- ruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Elering AS on registreeritud Eesti Vabariigis ja juriidiline aadress on Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti. Elering AS-i põhitegevus on elektri ja gaasi ülekanne Eesti Vabariigis. Eleringi majandustegevust reguleerivad Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadused. Konkurentsiamet teostab järelevalvet Eleringi võrgutegevuse ning bilansiteenuse osutamise üle, sh kinnitab võrgutarii- fid ning vastavate lepingute tüüptingimused. Eleringi ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Eleringi raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 13.03.2023. Vastavalt Eesti Vabariigi Äri- seadustikule esitatakse majandusaasta aruanne heakskiitmiseks Eleringi nõukogule ja kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest Koostamise alused. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega („IFRS“), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, lähtudes soe- tusmaksumuse printsiibist. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud peamised arvestuspõhimõtted on esitatud alljärgnevalt. Neid arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõikidele aruandes esitatud perioodidele, välja arvatud juhul, kui on viidatud teisiti. Segmendiaruandlus. Informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu aruandeid koostatakse Eleringi-siseselt kõrgeimale äritegevust puudutavate otsuste langetajale. Kõrgeim äritegevust puu- dutavate otsuste langetaja, kes vastutab ärisegmentidele vahendite eraldamise ning nende tegevuse tulemuste eest, on Eleringi juhatus. Arvestus- ja esitusvaluuta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, mis on arvestus- ja esitusvaluuta. Eleringi aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Välisvaluuta ümberarvestus. Välisvaluutas toimunud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluu- tasse tehingupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on tekkinud nende tehingute kajastamisest ning monetaarsete varade ja kohustuste valuutakursside ümberarvestamisest aastalõpu vahetuskursi alusel, kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. 72 Raha ja raha ekvivalendid. Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes sisaldavad lühiajalisi (kuni 3-kuulise tähtajaga soetatud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. kassa, pangakontode ja lühiajaliste kuni 3-kuulise tähtajaga pangadeposiitide saldosid. Sidusettevõtte kajastamine. Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle Elering omab olulist mõjuvõi- mu, kuid mitte kontrolli ja millega kaasneb 20-50% hääleõigusest. Investeeringuid sidusettevõttesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ja need võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Bilansilist soetusmaksumust suurendatakse või vähendatakse, et kajastada investori osa investeeringuobjekti omandamisjärgsest kasumist või kahjumist. Finantsvarad Klassifitseerimine Elering klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: • varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande), • varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Klassifitseerimine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulis- test tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Elering võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppe- vad või antakse üle ja Elering annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingu- kulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. 73 Võlainstrumendid. Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Eleringi kõik võlainstrumendid on klassifit- seeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajasta- mise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 olid järgnevad Eleringi finantsvarad klassifitseeritud selles kategoorias: • nõuded ostjate vastu, • pangadeposiidid, • raha ja raha ekvivalendid. Omakapitalinstrumendid. Elering kajastab omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses. Kui Elering on võtnud vastu pöördumatu otsuse kajastada mitte-kauplemise eesmärgil hoitavate omakapitaliinstru- mentide õiglase väärtuse muutused läbi koondkasumiaruande, siis ei ole võimalik omakapitali instru- mendi kajastamise lõpetamisel õiglase väärtuse muutuseid ümber klassifitseerida ning kajastada läbi kasumiaruande. Sellistelt investeeringutelt saadud dividendid kajastatakse jätkuval kasumiaruandes real muud tulud, kui Eleringil on tekkinud dividendide saamise õigus. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud omakapitaliinstrumendist saadud ka- sum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes real muu tulu/kulu. Õiglases väärtuses läbi muu koond- kasumiaruande kajastatud omakapitaliinstrumentide allahindluseid (ning allahindluse tühistamisi) ei kajastata eraldi õiglase väärtuse muutusest. Järgnevad Eleringi omakapitaliinstrumendid on kajastatud õiglases väärtuses muutusega läbi koond- kasumiaruande: • Nord Pool AS (kuni 2016. a Nord Pool Spot) aktsiad. Norras registreeritud Nord Pool AS grupi tegevus- alaks on peamiselt elektribörside korraldus Põhjamaades, Suurbritannias ning Baltikumis. Investeering tehti pikaajalise strateegilise eesmärgiga osalemaks Põhja-Balti regiooni elektrituru arengut puuduta- vate otsuste tegemisel. Kuna aktsiad ei ole soetatud kauplemiseks, siis juhtkond on otsustanud kajas- tada aktsiaid õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande. 2020. aasta detsembris võttis Eleringi nõukogu vastu otsuse müüa kõik Eleringi omandis olevad aktsiad. Allahindlus tehti aktsiate neto müügihinnani. Allahindluse summa 1 001 tuhat eurot kajastati 2020. aasta koondkasumiaruandes ja 46 tuhat eurot 2019. aasta koondkasumiaruandes. Aktsiad müüdi 2021. aastal ning ümberhindluse reserv kanti maha jaotamata kasumisse. 31.12.2022 seisuga Eleringil omakapitaliinstrumente ei ole (välja arvatud investeering sidusettevõttesse). 74 Väärtuse langus Elering hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidi- kahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni mi- nevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Nõuetele ostjate vastu rakendab Elering IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Elering kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest. Investeerimisreitinguga raha ja raha ekvivalentide ja pangadeposiitide osas on hinnatud, et krediidirisk ei ole märkimisväärselt suurenenud. Ettemaksed. Ettemaksed kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Ettemakse liigitatakse pikaajaliseks, kui ettemaksega seotud kaupu või teenuseid saadakse pikema kui üheaastase perioodi jooksul või kui ettemakse on seotud varaga, mida liigitatakse pi- kaajaliseks esmasel arvele võtmisel. Varade omandamisega seotud ettemaksed klassifitseeritakse ümber vara soetusmaksumuseks siis, kui Elering on saavutanud vara üle kontrolli ja on tõenäoline, et Elering saab vara kasutamisest tulevast majanduslikku kasu. Muud ettemaksed kajastatakse kasumiaruandes kuluna siis, kui ettemaksetega seotud kaubad või teenused on kätte saadud. Juhul, kui esineb märke selle kohta, et ettemaksega seotud varasid, kaupu või teenuseid ei saada kätte, hinnatakse ettemakse alla ja sellega seotud kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse kasumiaruandes. Varud. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muu- dest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mit- tetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimis- väärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnanguli- sest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. 75 Materiaalne põhivara. Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloolise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt seo- tud vara omandamisega. Ostetud põhivara soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid. Soetusmaksumus sisaldab ka laenukasutuse kulutusi, mis on tekkinud vara soetamisega otseselt seotud või üldistelt võlakohustustelt, mis finantseerivad kriteeriumitele vastavate varade ehitust. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulu- tusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste kapita- liseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle kasutamine on pikemaks ajaks peatatud. Hilisemad kulutused lisatakse vara bilansilisele maksumusele või kajastatakse vajadusel eraldiseisva varana ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara kriteeriumitele. Asendatud komponendi jääkväärtus kantakse maha. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna kasumiaruandes nende tekkimise perioodil. Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate põhivaraobjektidena. Materiaalse põhivara kajastamiskriteeriumitele vastavate maa kasutusõiguste eest tehtud maksed kajastatakse materiaalse põhivarana. Maa kasutusõiguste kulutused amortiseeritakse lepinguperioodi jooksul, mis ei ületa 99 aastat. Maad ei amortiseerita. Muude materiaalse põhivara objektide kulumi arvestamisel kasutatakse li- neaarset meetodit, et kajastada soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet kuluna varade hinnanguliste eluigade jooksul: Kasulik eluiga aastates Ehitised 25–40 Rajatised – elektriliinid, gaasitrassid 30–60 Masinad ja seadmed – elektriülekandeseadmed, gaasi seadmed 7–40 Muu materiaalne põhivara 3–20 Maa kasutusõigused 99 Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. 76 Varaobjekti lõppväärtus on hinnanguline summa, mida Elering saaks praegu vara realiseerimisest, mil- lest on maha arvatud vara realiseerimisega seotud müügikulud, juhul kui vara oleks nii vana ja sellises olukorras, nagu ta on eeldatavasti oma kasuliku eluea lõpus. Varade lõppväärtusi ja kasulikke eluigasid vaadatakse üle ja vajadusel korrigeeritakse igal bilansipäeval. Müügist ja mahakandmisest saadavad kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud tulu ja vara jääkväärtuse vahena, kajastatakse kasumiaruandes kirjel „Muud äritulud“ või „Muud ärikulud“. Immateriaalne põhivara. Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: • varaobjekt on Eleringi poolt kontrollitav; • on tõenäoline, et Elering saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; • objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalne põhivara võetakse esmalt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara otstarbekohasesse seisundisse viimiseks, ning laenukasutuse kulutustest, mis on seotud varadega, mille kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Omandatud tarkvara litsentse kapitaliseeritakse nende omandamiseks ja tööseisundisse viimiseks tehtud kulutuste põhjal. Immateriaalseid põhivarasid amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende kasulike eluigade jooksul: Kasulikud eluead aastates Tarkvara litsentsid 3–5 aastat Väärtuse languse korral hinnatakse immateriaalse põhivara jääkmaksumus alla kasutusväärtuseni või õiglase väärtuseni, millest on arvatud maha müügikulutused, olenevalt kumb on kõrgem. Mittefinantsvarade väärtuse langus. Maa ja amortiseeritavate varade puhul hinnatakse väärtuse lan- gust juhul, kui teatud sündmused või muutused olukorras viitavad sellele, et kaetav väärtus võib olla langenud alla jääkmaksumuse. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara jääkmaksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on kas vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, olenevalt kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil grupeeritakse varad madalamal tasemel, mille puhul on võimalik eristada rahavoogusid (raha genereerivad üksused). Kord alla hinnatud mittefinantsvarade puhul tuleb igal järgmisel aruandekuupäeval hinnata, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. 77 Rendilepingud. Rendilepingud on lepingud, millega antakse üle õigus mingi vara kasutamist teatud aja- vahemikul tasu eest kontrollida. Selliste lepingute puhul nõuab IFRS16 rentnikult kasutusõiguse alusel kasutatava vara ja rendikohustuse kajastamist. Kasutusõiguse alusel kasutavat vara amortiseeritakse ja kohustuse pealt arvestatakse intressi. Erandina on rendilepingud, mille rendiperiood on 12 kuud või lühem ja ei sisalda ostuoptsioone ja rendilepingud, mille alusvara väärtus on madal (väheolulised ren- dilepingud). Selliste lepingute tasutud kasutusrendimakseid kajastatakse kasumiaruandes lineaarselt rendiperioodi jooksul. IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõ- tetega ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab neid rendiliike erinevalt. Finantskohustused. Finantskohustused liigitatakse järgmistesse kategooriatesse: (a) kauplemisees- märgil hoitavad, mis hõlmab ka tuletisinstrumente ja (b) muud finantskohustused. Eleringil on ainult „Muude finantskohustuste“ kategoorias olevaid finantskohustusi. Muud finantskohustused võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud te- hingukulutused, ning kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohus- tuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiaja- lisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalisi kohustusi kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna laenukohustuste lepinguperioodi jooksul, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Tingimustele vastavate varade laenukasutuse kulutused kapitalisee- ritakse varade soetusmaksumusse. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilan- sipäevast või kui Eleringil ei ole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajasta- takse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu ning see õigus on selgunud bilansipäevaks. Eraldised ja tingimuslikud kohustused. Eraldised kohustuste või kulude katteks on mittefinantsko- hustused, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Neid kajastatakse tekkepõhiselt siis, kui Eleringil on minevikus aset leidnud sündmusest tulenev (juriidiline või faktiline) kohustus ja on tõenäo- line, et selle kohustuse täitmine nõuab majanduslikke hüvesid sisaldavatest ressurssidest loobumist ning kohustuse summa on usaldusväärselt hinnatav. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mis tulenevad minevikus aset leidnud sündmusest ja mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärtusega mõõta, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. 78 Arendusväljaminekud. Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste raken- damisel uute konkreetsete toodete või protsesside väljatöötamiseks. Arendusväljaminekuid kapitali- seeritakse juhul, kui on täidetud kõik IAS 38-s esitatud kajastamiskriteeriumid. Kapitaliseeritud aren- dusväljaminekuid amortiseeritakse toodete eeldatava kasutamisperioodi jooksul. Uuringutega seotud kulutusi, mida tehakse uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumiseks ei kapitaliseerita. Aktsiakapital. Eleringil puuduvad eelisaktsiad. Lisakulutused, mis on otseselt omistatavad uute akt- siate emiteerimiseks, kajastatakse omakapitali vähendamisena. Kui saadud tasu õiglane väärtus on suurem kui nominaalväärtus, kajastatakse see vahe ülekursina omakapitalis. Dividendid. Dividende kajastatakse kohustusena ja nad arvatakse maha omakapitalist perioodil, mil need kuulutatakse välja ja kiidetakse heaks. Dividendid, mis kuulutatakse välja pärast bilansipäeva ja enne raamatupidamise aastaaruande avaldamist, avalikustatakse aastaaruande lisades. Kohustuslik reservkapital. Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb re- servkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapita- list ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulude arvestus Tulude arvestus. Müügitulu on tulu, mis tekib Eleringi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajas- tatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Eleringil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Elering kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Elektri ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud elektri koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud elektri mahtude ning reguleeritud ülekandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioo- dil, millal teenuseid osutatakse. Gaasi ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud gaasi koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud gaasi koguste ning reguleeritud ülekandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Elektri bilansiteenus. Elering koostab igatunniselt Eesti elektrisüsteemi elektribilansi, mis koosneb Eleringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite elektribilanssidest kilovatt-tundides (kWh). Elektribilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik 79 elektri tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud elektri koguseid, müüb Ele- ring bilansihalduritele puudujääva energia. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva elektri. Bilansienergia ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemispe- rioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti elektribilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Gaasi bilansiteenus. Elering koostab igapäevaselt Eesti gaasisüsteemi bilansi, mis koosneb Eleringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite gaasibilanssidest kilovatt-tundides (kWh). Gaasibilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik gaasi tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva gaasi. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva gaasi. Bilansigaasi ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemispe- rioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti gaasibilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Elektri põhivõrguettevõtjate vaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. Põhivõr- guettevõtjate vaheline hüvitamise mehhanism (ITC) on EL määruse nr 838/2010 kohaselt ette nähtud piiriüleste energiavoogude kompenseerimiseks, milles osalevad üle 30 Euroopa riigi põhivõrguettevõt- jad. Mehhanism töötab selliselt, et Euroopa põhivõrguettevõtjad hüvitavad ITC fondi kaudu teistele põhivõrguettevõtjatele piiriülestest energiavoogudest põhjustatud lisakulud. Süsteemihaldur saab fondist hüvitist kui riiki on läbinud teiste riikide turuosaliste põhjustatud transiidivood ning maksab fondi juhul, kui vastav riik on aruandeperioodil eksportinud või importinud elektrit. Vastavat arvestust peetakse selleks volitatud administraatorite poolt Šveitsis, kes esitavad andmed mehhanismi liikmetele igakuiselt maksmisele kuuluvate netosummadena. Nimetatud netosummad kajastab Elering koond- kasumiaruandes vastavalt sellele, kas tegu on netotuluga või netokuluga „Müügitulu“ lisas muude elektrivõrguteenuste hulgas või „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ lisas muude kulude koosseisus. Gaasi põhivõrguettevõtjate vaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. 01. jaanua- rist 2020 alustas tegevust Eesti ja Läti gaasisüsteeme ühendav gaasitsoon, mis tõi muudatused ka gaasivõrguga ülekandeteenuse pakkumise tasude osas. Seni on ülekandeteenuse eest tasu kogutud ainult ülekandesüsteemist väljuva gaasi mahu pealt ning ülekandeteenuse tasu maksjad on olnud võrgulepingute alusel ülekandevõrguga ühendatud kliendid, enamasti jaotusvõrgud. Alates jaanuarist liigub osa ülekandeteenuse tasudest gaasivõrgu sisendpunktidesse. Sellised sisendpunktide tasud on ühtlustatud kolmes riigis: Eestis, Soomes ja Lätis. See tähendab, et turuosalise vaatest on gaasi sises- tamine Soome, Eesti või Läti sisendpunktidest võrdse kuluga ning gaasi liikumine kolme riigi siseselt toimub ilma täiendavate ülekandetasudeta. Tagamaks ülekandetulude sõltumatuse turuosaliste poolt eelistatud sisendpunktist, sõlmisid Eesti, Soome ja Läti põhivõrguettevõtjad omavahelise kompensat- sioonilepingu (gaasi ITC). Kompensatsioonileping sätestab, et kolme riigi sisendpunktidest kogutud 80 ülekandetulu kuulub omavahelisele jaotamisele proportsionaalselt riigi gaasitarbimisega. See tagab põ- hivõrguettevõtjate sisendtulude suhtelise stabiilsuse olenemata sellest, millist sisendpunkti gaasiturg mingil konkreetsel ajaperioodil eelistab. Nimetatud summad kajastab Elering koondkasumiaruandes netotuluna „Müügitulu“ lisas muude gaasivõrguteenuste hulgas. Liitumistasude kajastamine. Elektrivõrguga liitumisel peavad kliendid tasuma liitumistasu, mille mää- ramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatavale infrastruktuurile tehtavad tegelikud kulutused. Ju- hatus on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei kujuta endast võrguteenuse osutamisest eraldiseisvat teostamiskohustust ja seega ei kajastata müügitulu liitumistasudelt kohe. Klientidelt saadud liitumis- tasud kajastatakse lepingulise kohustusena ja kajastatakse ühtlaselt tuluna kliendisuhte hinnangulise kestvuse jooksul, milleks on 25 aastat. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Ülekoormustasu. Olukordades, kus riikidevaheliseks elektri ülekandeks on turuosalistelt soove rohkem kui on tehniliselt võimalik elektrit üle kanda, müüakse piiriülese elektri ülekandeõigusi vastavatel oks- jonitel. Kõigi oksjonitulude jagamisel on kasutusel printsiip, mille kohaselt 50% neto oksjonituludest kuulub kummagi riigi põhivõrguettevõtjale. Oksjonite liigid on: 1. Järgmise päeva turu oksjonitulu on sisuliselt elektribörsi Nord Pool Eesti ja naaberhinnapiirkon- dade börsihindade vahe igal tunnil. Elektribörs kogub oma kauplemismehhanismi kaudu nimeta- tud hinnavahe ja kannab selle üle vastavatele põhivõrguettevõtjatele. 2. Pikaajalise ülekandevõimsuse oksjon, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tule- neva piirkondadevahelise hinnariski maandamine. Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering AS ja AS „Augstsprieguma tikls“ pakuvad rahalist ülekandeõigust optsiooni kujul FTR- Forward Transmis- sion Rights (kuni 31.12.2018 PTR - Physical Transmission Right) aasta, kvartali ja kuu ette. FTR ost- nud turuosalisel on õigus samas mahus järgmise-päeva turu (vt. p.1) tunnioksjoni tulule. Oksjoneid korraldab ja tulu jaotab süsteemihaldurite volitusel üleeuroopaline ühtne jaotamiskeskkond (Single Allocation Platform - SAP), mida opereerib Joint Allocation Office (JAO). Vastavalt regulaatorite otsusele Soome piiril pikaajalisi oksjoneid 2022. ja 2021. aastal võimsustele ettenähtud ei ole. Järgmise päeva turu ja FTR (kuni 31.12.2018 PTR) oksjonitelt laekunud tulude netosumma kajastami- sel võetakse arvesse EL määruse 714/2009 artikkel 16 nõudeid, mille kohaselt tuleb ülekoormustasu kasutada eelkõige uute riikidevaheliste ühendusvõimsuste ehitamiseks ja jaotatud ülekandevõimsuse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks. Kui nendel eesmärkidel ei ole võimalik saadud tulu kasutada, võetakse tulu arvesse võrguteenuse tariifi vähendamisel. Kui saadud tulu kasutatakse uute ühendusvõimsuste ehitamiseks, kajastatakse seda analoogselt siht- finantseerimisega algselt bilansis edasilükkunud tuluna, mis hiljem amortiseeritakse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Kui saadud tulu kasutatakse tariifide vähendamiseks, kajastatakse tulu 81 ülekoormuse tekkimise perioodis, ehk perioodis, mil ettevõttel tekkis nõudeõigus järgmise päeva turu ja FTR oksjonitel tekkiva netotulu osas. Vt lisa 3. Sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib pii- sav kindlus, et Elering vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse finantsseisundi aruandes brutomeetodil, mille kohaselt võe- takse vara üles selle soetusmaksumuses. Juhul kui sihtfinantseerimine on saadud mitterahalise vara üleandmise teel, siis kajastatakse sihtfinantseerimine õiglases väärtuses. Saadud sihtfinantseerimine võetakse arvele kohustusena kui edasilükkunud tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeri- takse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Toetused elektritootjatele. Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimuste- le vastavate elektritootjate (eelkõige taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade) toetamise skeemis. Elering kogub toetusi tarbijatelt ning jaotusvõrguettevõtjatelt ja maksab need tingimustele vastavatele elektritootjatele välja. Vastavalt regulatsioonile koostab Elering hinnangu toetuste suuruse kohta järgmise kalendriaasta jooksul, lähtudes hinnangutest, millised on nende tootjate poolt toodetava elektri hulk ning milline on lõpptarbijatele osutatavate võrguteenuste maht Eestis. Elering kasutab seda hinnangut, et määrata järgmise kalendriaasta toetusesumma tarbitava võrguteenuse ühe kWh (kilovatt-tunni) kohta, võttes arvesse ka erinevused prognoositud ja tegelike makstud toetuste summade vahel eelmisel perioodil (novembrist oktoobrini), ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud int- ressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Erinevatel põhjustel erineb klientidelt saadud taastuvenergia tasu alati väljamakstud toetuste sum- mast. Väljamakstavast summast rohkem või vähem kogutud tasude summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Need saldod võetakse arvesse järgmise perioodi tasumäära arvestamisel, nagu eelpool kirjeldatud. Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13. Toetused biogaasi tootjatele. Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimus- tele vastavate biogaasi tootjate toetamise skeemis. Biogaasi toetused kompenseerib Eleringile Majan- dus- ja kommunikatsiooniministeerium. Elering kui süsteemihaldur organiseerib biogaasi tootjatega lepingute sõlmimist, toetuste kasutamise järelevalvet ja toetuste väljamaksmist. Lepingu elluviimiseks vajalike tegevuste rahastamine toimub ettemaksena Eleringi poolt esitatud kvartaalsete kulude prognoosi alusel. Erinevatel põhjustel erineb biogaasi tootjatelt saadud tegelike 82 kulude summad kulude prognoosist. Saadud ettemakse summast rohkem või vähem väljamakstavad toetuse summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13. Hüvitised töötajatele. Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud). Need hüvitised kajastatakse kasumiaruandes sellel aastal, mil Eleringi töötajad osutasid nendega seotud teenuseid. Bilansipäevaks tasumata summad kajastatakse kohustusena. Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab Elering prognoositava hüvitiste summa ulatuses kohustuse (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad. Maksustamine. Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis Eleringi aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtu- kuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80. Alates 2019. aastast on võimalik dividen- dide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividen- did välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel erinevusi vara mak- suarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksu- nõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 15. 83 Maksumäärad. Aastal 2022 kehtisid järgmised maksumäärad: Maks Maksumäär Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt Erisoodustuste tulumaks 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt Maamaks 1,0-2,5% maa maksustatavalt väärtuselt aastas 1 euro/MWh elektrienergia kohta (alates 01.05.2020 kuni Aktsiisimaks elektrilt 30.04.2023) Aktsiisimaks gaasilt 40 euro/tuhat m3 (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2023) Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega 20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt mitteseotud kuludelt 84 Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused Elering kasutab hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summasid ning varade ja kohustuste bilansilist maksumust järgmisel majandusaastal. Hinnanguid ja eeldusi vaadatakse pidevalt üle ja need põhinevad juhtkonna kogemusel ja muudel teguritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevastel sündmustel, mida peetakse mõistlikuks antud olukorras. Lisaks hin- nangutele kasutab juhtkond eeldusi ka arvestuspõhimõtete rakendamise protsessis. Eeldused, millel on kõige olulisem mõju raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summadele, ja hinnangud, mis võivad põhjustada olulisi korrigeerimisi varade ja kohustuste bilansilises maksumuses järgmisel ma- jandusaastal, hõlmavad: Materiaalse põhivara kasulikud eluead. Materiaalse põhivara (lisa 10) objektide hinnangulised kasu- likud eluead põhinevad juhtkonna hinnangutel vara kasutamise perioodi kohta. Majanduslike eluigade hinnang põhineb ajaloolisel kogemusel ning võtab arvesse kasutatavust äritegevuses ja varade füüsilist seisundit. Aruandeaastal oli materiaalse vara kulum 44 536 tuhat eurot (2021: 42 403 tuhat eurot). Kui amortisatsioonimäärasid suurendatakse/vähendatakse 10% võrra, suureneks/väheneks amortisat- sioonikulu aastas 4 454 tuhande euro (2021: 4 240 tuhat eurot) võrra. Ülekoormustasu (ÜKT) kajastamine. Vastavalt lisas 2 kirjeldatud arvestuspõhimõttele sõltub üle- koormustasu kajastamine sellest, kummal EL määruse 714/2009 artiklis 16 toodud eesmärgil saadud tulu tulevikus kasutatakse - kas uute ülekandevõimsuste ehitamiseks (sel juhul kajastatakse seda tulevaste perioodide tasu kohustusena kuni ehituse lõpuleviimiseni, kui ehitis valmib, siis alustatakse tuluarvestust vastavalt vara amortisatsiooniperioodile) või võrgutariifide jooksvaks vähendamiseks (sel juhul kajastatakse ÜKT tasu kasumiaruandes). Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine nõuab juhtkonna hinnangute tegemist. Juhtkond on hinnanud, et alates 1. juulist 2014 kasutatakse saadud ülekoormustasu uute ühendusvõimsuste ehitamiseks. 2022. aastal tekkinud ülekoormustasu summas 227 736 tuhat eurot (2021. a 65 232 tuhat eurot) on kajastatud tulevaste perioodide tasu kohustusena (lisa 14). Alates 1. juulist 2014 kogutud summasid kasutatakse ülepiirilise ülekandevõim- suse suurendamise finantseerimiseks, näiteks Eesti ja Läti vahelise kolmanda elektri ülekandeliini ehitamiseks. Konkurentsiameti otsusega on lubatud katta kaoelektri hinna vahe ülekoormustasu (võimsusjaotustulu) vahenditest ning osaliselt elektrienergia ülekande võrguteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulude katmiseks. 85 Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Eleringile kohustuslikuks alates 1 jaanuarist 2022: „Tulu enne otstarbekohast kasutamist, kahjulikud lepingud - lepingu täitmise kulud, viide kontsep- tuaalsele raamistikule” - IAS 16, IAS 37 ja IFRS 3 piiratud ulatusega muudatused ning parandused IFRS-ides 2018-2020 - IFRS 1, IFRS 9, IFRS 16 ja IAS 41 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hil- jem algavatele aruandeperioodidele). IAS 16 muudatus keelab ettevõttel põhivara soetusmaksumusest maha arvata põhivara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimise aja jooksul toodetud toodangu müügist saadud tulu. Sellise toodangu müügist saadud tulu koos tootmiskuludega, kajastatakse nüüd kasumiaruandes. Ettevõte peab kasutama IAS 2 standardit sellise toodangu kulude mõõtmiseks. Kulud ei sisalda testitava vara amortisatsiooni kuna ta ei ole veel valmis otstarbekohaseks kasutamiseks. IAS 16 muudatus selgitab samuti, et ettevõte peab 'testima vara korralikku töökorda' kui ta hindab vara tehnilist ja füüsilist taset. Vara finantstulemused ei ole sellisel hindamisel asjakohased. Seega võib vara olla viidud juhtkonna poolt ette nähtud tööseisundisse ning selle suhtes võib kohaldada kulumit enne kui ta saavutab juhtkonna poolt eeldatavat põhitegevuse tulemust. IAS 37 muudatus selgitab mõistet 'lepingu täitmise kulud'. Muudatus selgitab, et lepingu täitmise otsesed kulud sisaldavad lepingu täitmise lisakulusid; ning muude kulude jaotamise, mis on otseselt seotud selle täitmisega. Muudatus selgitab samuti, et enne kahjumlikust lepingust tuleneva eraldise moodustamist, peab ettevõte kajastama väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on tekkinud lepin- gu täitmiseks kasutatud varade, mitte selle lepinguga seotud varade puhul. IFRS 3 muudatused viitavad 2018. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule, et määrata kindlaks, mis on äriühenduse mõistes vara ja kohustus. Enne muudatust viitas IFRS 3 2001. aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raamistikule. Lisaks, IFRS 3 standardis on lisa- tud uus erand kohustuste ja tingimuslike kohustuste osas. Erand täpsustab, et mõnede kohustuste ja tingimuslike kohustuste liikide kajastamisel peab ettevõte IFRS 3 standardi kohaselt viitama hoopis IAS 37 või IFRIC 21 standardile, mitte 2018.aastal välja antud Finantsaruandluse kontseptuaalsele raa- mistikule. Ilma uue erandita, kajastaks ettevõte mõned kohustused äriühenduses, mida ta ei kajastaks vastavalt IAS 37 standardile. Seega, oleks pidanud ettevõte kohe pärast ühinemist lõpetama kohustuse kajastamise ning kajastama kasumit, mis ei tekita majanduslikku kasu. Samuti selgitati, et omandaja ei pea kajastama tingimuslike varasid omandamise kuupäeva seisuga nagu on määratletud IAS 37-s. IFRS 9 muudatus käsitleb, millised tasud tuleb arvesse võtta finantskohustuste kajastamise lõpetamise hindamisel, kasutades 10% testi. Kulud või tasud võivad olla makstud kas kolmandatele osapooltele või laenuandjale. Muudatuste kohaselt, kolmandatele osapooltele makstud kulusid või tasusid ei arvestata 10% testi. 86 IFRS 16-ga kaasnev illustreeriv näide 13 on muudetud, et eemaldada rendileandja renditud vara täius- tamisega seotud maksete kirjeldust. Muudatuse põhjuseks on kõrvaldada kõik võimalikud segadused rendi stiimulite käsitlemisel. IFRS 1 lubab vabastuse teha, kui tütarettevõttest saab esmakordne IFRS-i kasutuselevõtja hiljem kui tema emaettevõte. Tütarettevõte saab mõõta oma varasid ja kohustusi bilansilistes (jääk)maksumus- tes, mida oleks kasutatud emaettevõtte konsolideeritud finantsaruannetes emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga, kui seoses konsolideerimisprotseduuridega ja äriühenduse, mille raames emaettevõtte tütarettevõtte omandas, mõjude arvestamisega ei ole tehtud mingeid korrigeerimisi. IFRS 1 on muudetud, et IFRS 1 vabastuse kasutavad ettevõtted saaksid mõõta kumulatiivseid kursivahesid kasutades emaettevõttes kajastatud summasid emaettevõtte IFRS-idele ülemineku kuupäeva seisuga. IFRS 1 muudatus laiendab eelnimetatud vabastuse kumulatiivsetele kursivahedele, et esmakordsetele kasutuselevõtjatele kulusid vähendada. Muudatus kehtib ka sidusettevõttele või ühisettevõtmisele, kes kasutavad sama IFRS 1 vabastust. Nõue, mille kohaselt ettevõtted elimineerivad rahavood maksustamisest IAS 41 õiglase väärtuse mõõt- misel on nüüd tühistatud. Selle muudatuse eesmärk on viia standard vastavusse nõudega diskonteerida rahavooge maksujärgselt. Muudatused ei avaldanud olulist mõju Eleringi tulemustele. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 1. jaanuaril 2022 alanud aruandeaastal, ei olnud olulist mõju Eleringile. Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Eleringile kohustuslikuks alates 1.01.2023 või hilisematel perioodidel ja mida Elering ei ole rakendanud ennetähtaegselt: IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: „Arvestuspõhimõtete avalikustamine” (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätes- tas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhi- mõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toeta- miseks muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 “Olulisuse otsuste tegemine”, et anda juhiseid olulisuse mõiste rakendamiseks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. 87 IAS 8 muudatused: „Arvestushinnangute mõiste” (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aru- andeperioodidele). IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest. „Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine” - IAS 1 muu- datused (rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Need muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühi- või pikaaja- listeks, olenevalt aruandeperioodi lõpus eksisteerivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus sisuline õigus lükata tasumine edasi vähemalt kaheteistkümne kuu võrra. Juhend ei nõua enam sellist tingimusteta õigust. 2022. aasta oktoobri muudatus kehtes- tas, et pärast aruandekuupäeva järgitavad laenukohustused ei mõjuta võlgade liigitamist lühi- või pikaajaliseks aruandekuupäeval. Juhtkonna ootused, kas nad kasutavad hiljem arveldamise edasilükka- mise õigust, ei mõjuta kohustuste klassifitseerimist. Kohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandekuupäeval või enne seda, isegi kui laenuandja annab sellest tingimusest loobumise pärast aruandeperioodi lõppu. Seevastu laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingut rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks täpsustavad muudatused võlgade klassifitseerimisnõudeid, mida et- tevõte võib arveldada selle konverteerimisel omakapitaliks. Arveldamine on määratletud kui kohustise kustutamine raha, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapi- taliinstrumentidega. Erand kehtib konverteeritavatele instrumentidele, mida võidakse konverteerida omakapitaliks, kuid ainult nende instrumentide puhul, mille konverteerimisoptsioon on klassifitseeritud omakapitaliinstrumendiks liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina. „Investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahel toimuv varade müük või üleandmine” – IFRS 10 ja IAS 28 muudatused (rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja IAS 28 nõuetes, mis reguleerivad investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum kajastatakse täies ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum osaliselt, isegi kui need varad on tütarettevõtte omad. Elering hindab muudatuste mõju ebaoluliseks. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Eleringile. 88 Lisa 5. Finantsriskide juhtimine Eleringis teostatakse riskijuhtimise funktsiooni vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud Enterprise Risk Management Model’i metoodikale, mis on välja töötatud Treadway komisjoni toetavate organi- satsioonide komitee (COSO) poolt. Eleringi riske hinnatakse neljas kategoorias: strateegia-, tegevus-, finants-, ja väliste riskide suhtes. Finantsriskid hõlmavad tururiski (sh elektri ja gaasi hinna risk, valuutarisk, intressimäära risk), krediidiriski ja likviidsusriski. Finantsriskide juhtimise funktsiooni peamised eesmärgid on kehtestada riskidele avatud positsioonide piirmäärad ja seejärel tagada, et avatus riskidele jääb nende piirmäärade raamesse. Riskijuhtimist jälgitakse juhatuse tasemel ning tulemustest kantakse ette auditikomiteele. Eleringi finantsriske juhitakse Eleringi finantsosakonnas. Alljärgnevas tabelis on toodud Eleringi finantsvarade ja finantskohustuste klassid vastavalt IFRS 9 mõõtmiskategooriatele: Finantsvarad tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 229 287 62 668 Lühiajalised deposiidid (lisa 7) 50 000 42 000 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 72 489 59 122 Finantsvarad kokku 351 776 163 790 Finantskohustused tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 63 340 49 662 Võlakohustused (lisa 12) 314 024 324 105 Finantskohustused kokku 377 364 373 767 89 Krediidirisk Elering on avatud krediidiriskile, mis seisneb selles, et finantsinstrumendi üks pool võib põhjustada finantskahju teisele poolele oma kohustuse täitmatajätmise tõttu. Avatus krediidiriskile tuleneb Ele- ringi müügitegevusest krediiditingimustel ja vastaspooltega tehtavatest muudest tehingutest, mille tulemusena Elering kajastab finantsvarasid. Eleringi riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on Eleringi lühiajaliselt vabu rahalisi vahendeid lubatud paigutada järgmistesse finantsinstrumentidesse: kritee- riumitele vastavate krediidiasutuste üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest printsiipidest: likviidsuse tagamine, kapi- tali säilitamine, intressitulu teenimine. Krediidiriskile avatud finantsvarad olid bilansipäevadel järgmised: tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 229 287 62 668 Lühiajalised deposiidid (lisa 7) 50 000 42 000 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 72 489 59 122 Finantsseisundi aruandes kajastatud varade avatus krediidiriskile kokku 351 776 163 790 Elering struktureerib enda poolt võetavat krediidiriski taset, kehtestades tehingupartneritele või te- hingupartnerite rühmadele aktsepteeritavad riskipiirangud või abinõud krediidiriski maandamiseks. Elering on kehtestanud kriteeriumid krediidiasutustele finantsvarade hoidmiseks. Nimetatud kriteeriu- mid sätestavad maksimaalsed lubatavad limiidid sõltuvana krediidiasutuse krediidireitingust, kapitali adekvaatsusest ning omakapitalist. Krediidiriski taseme piirangud kinnitatakse regulaarselt juhtkonna poolt. Selliseid riske jälgitakse jooksvalt ning aruanne esitatakse juhatusele üks kord aastas. Eleringi raamatupidamistalitus koostab laekumata nõuete aruande iganädalaselt ning esitab selle Ele- ringi finantsjuhile. Informatsioon krediidiriski kohta on avalikustatud lisas 8. Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 12 kuu kuni 31. detsember 2022 või vastavalt kuni 31. detsember 2021 maksedistsipliinil ning vastavatel pe- rioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Elering on hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevantsemad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest. 90 Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel nõuete allahindlusi 31. detsembri 2022 seisuga ei olnud ja 31. detsember 2021 seisuga oli summa ebaoluline. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ja pangadeposiidid kuulu- vad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2022 ja 31. detsembri 2021 seisuga. Krediidiriski kontsentratsioon. Elering on avatud krediidiriski kontsentratsioonile. Juhtkond jälgib ja avalikustab krediidiriski kontsentratsiooni aruannete põhjal, kus on loetletud riskid seoses vastas- poolega, mille puhul nõuete saldode kogusumma ületab 5% Eleringi omakapitalist. Seisuga 31.12.2022 oli Eleringil üks vastaspool (31.12.2021: üks vastaspool), mille puhul nõuete saldode kogusumma oli 21 022 tuhat eurot (31.12.2021: 21 528 tuhat eurot) ehk 36% ostjate laekumata arvetest (31.12.2021: 39%). Nii 2022 kui ka 2021 oli kõige suurema nõuete summaga vastaspooleks 100% riigile kuuluva grupi tütarfirma, mis on loomuliku monopolina tegutsev elektri jaotusvõrguettevõtja. Seega ei pea juhatus krediidiriski kontsentratsioonist tulenevaid riske kuigi olulisteks. Raha on paigutatud kuute panka. Informatsioon pankade krediidireitingute kohta on toodud lisas 7. Tururisk Elering on avatud tururiskile. Tururisk tuleneb peamiselt elektri hinna muutusest, avatud positsioonidest välisvaluutades ning intressikandvates varades ja kohustustes. Juhtkond kehtestab aktsepteeritavate avatud positsioonide piirmäärad, mida jälgitakse igapäevaselt. Selle meetodi kasutamine ei välista aga täielikult kahjumeid, vaid ainult piirab nende maksimaalset ulatust. Sensitiivsus allpool loetletud tururiskide suhtes põhineb ühe teguri muutusel, eeldades, et kõik üle- jäänud tegurid jäävad konstantseks. Praktikas on see ebatõenäoline ja muutused mõnedes tegurites võivad olla omavahel seotud, näiteks intressimäära muutused ja valuutakursside muutused. Elektri hinnarisk. Elering ostab elektrit võrgukadude kompenseerimiseks peamiselt elektribörsilt. Võrgutasude arvutamisel kasutatakse eelmise perioodi keskmist elektri börsihinda. Olukorras, kus bör- sihind erineb tariifide arvutamisel kasutatust, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioodil. Eleringi hinnangul võib antud risk põhjustada küll kasumi kõikumist lühiajaliselt, kuid siiski ei ohusta ühingu jätkusuutlikkust. Seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. 2022. aastal erakorraliselt kõrgete energiahindade valguses kasutatakse tariifis mittesisalduva kaoelektri kulu kat- miseks võimsusjaotustulu. Gaasi hinnarisk. Elering ostab gaasi võrgukadude kompenseerimiseks. Olukorras, kus võrgutariifide ar- vutamisel eeldatud gaasi hind erineb tegelikust hinnast, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioo- dil. Tulemuseks on olukord, kus gaasi hinna muutudes võib Elering saada kas kasu või kahju gaasi ostul lühiajalises perspektiivis. Eleringi hinnangul ei ole risk võimaliku kahju tekitamiseks suur ja seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. 91 Valuutarisk. Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tule- vikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kuna enamike Eleringi tehingute ja saldode alusvaluutaks on euro, ei ole Elering avatud olulisele valuutariskile. Eleringis on seatud eraldi piirmäärad avatud valuutaposit- sioonidele sõltuvalt valuutast ning kestvusest. Tehingud muudes valuutades on ebaolulise suurusega: seisuga 31.12.2022 kui ka 31.12.2021 ei olnud Eleringil finantsinstrumente muudes valuutades. Intressimäära risk. Muutuva intressimääraga finantsinstrumendid tekitavad Eleringile rahavoogude intressimäära riski, st riski, et turuintressimäärade suurenedes kasvavad Eleringi intressikulud. Sa- mas, lühiajaliste deposiitide puhul mõjutab turuintressimäärade muutus Eleringi intressitulu vabade vahendite investeerimisel uutesse deposiitidesse. Elering on seisuga 31.12.2022 seadnud minimaalseks fikseeritud intressiga võlakohustuste piirmääraks 50% kõigist võlakohustustest. Elering on teataval määral kaitstud intressimäärade muutuse vastu tänu sellele, et vastavalt regulatsioonile arvestatakse tariifide arvutamisel viimase viie aasta turu keskmist intressimäära. Kuna Elering ei kajasta intressi- kandvaid finantsinstrumente õiglases väärtuses, ei mõjuta turuintressimäärade muutus olemasolevate varade ega kohustuste bilansilist väärtust ega nendest tulenevat intressitulu ega -kulu. Seisuga 31. detsember 2022 moodustasid 72% (31.12.2021: 70%) Eleringi võlakohustustest korrigee- ritud soetusmaksumuses kajastatud fikseeritud intressimääraga võlakirjad ja 28% (31.12.2021: 30%) korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud muutuva intressimääraga pikaajalised pangalaenud. Laenukohustuste kirjeldus on toodud lisas 12. Pangalaenude ujuv intress põhineb 6 kuu Euriboril ning see fikseeritakse kaks korda aastas. Seisuga 31.12.2022 moodustasid muutuva intressiga pangalaenud 87 292 tuhat eurot (31.12.2021: 97 836 tuhat eurot). Kui seisuga 31.12.2022 oleks Eleringi võlakohustuste, mis on avatud rahavoogude intressimäära riskile, intressimäärad olnud 50 baaspunkti (2021: 50 baaspunkti) võrra kõrgemad ja kõik teised muutujad oleksid jäänud konstantseks, oleks majandusaasta kasum olnud 436 tuhande euro (2021: 489 tuhande euro) võrra väiksem. Eleringi intressikandvateks finantsvaradeks on üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Üleööde- posiitidel fikseeritakse intress iga päev, tähtajalistel deposiitidel fikseeritakse intress kogu deposiidi perioodiks. Seetõttu ei ole Elering avatud finantsvaradest tuleneva intressimäära muutuse riskile. Eleringil ei olnud muid intressimäära muutusele avatud riskiga finantsinstrumente. Likviidsusrisk. Likviidsusrisk on risk, et Eleringil võib tekkida raskusi finantskohustuste täitmisel. Eleringil on igapäevane vajadus vabade rahaliste vahendite järele. Eleringi eesmärk on saavutada stabiilne finant- seerimisbaas, mis koosneb peamiselt kohustustest pankade ees ja võlakirjadest. Likviidsusriski juhib Eleringi finantsosakond, jälgides likviidsuspositsiooni ning teostades regulaarseid likviidsuse stressiteste 92 erinevate stsenaariumite korral, mis hõlmavad nii tavapäraseid kui ka keerulisemaid turutingimusi. Järgnevas tabelis esitatakse kohustused seisuga 31.12.2022 ja 31.12.2021 nende lepinguliste tähtaega- de järgi. Likviidsustabelis avaldatud summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Järgnevate perioodide laenude rahavoogude arvestuse aluseks on kasutatud bilansipäeva seisuga kehtivaid lae- nuintressimäärasid. Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2022 on alljärgnev: Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle tuhandetes eurodes ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta Kokku Kohustused Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 56 271 7 069 0 0 63 340 Võlakohustused (lisa 12)* 0 239 405 42 333 41 619 323 357 Tulevased maksed kokku 56 271 246 474 42 333 41 619 386 697 *Koos intressidega Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2021 on alljärgnev: Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle tuhandetes eurodes ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta Kokku Kohustused Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 44 775 4 887 0 0 49 662 Võlakohustused (lisa 12)* 0 12 604 266 955 47 556 327 115 Tulevased maksed kokku 44 775 17 491 266 955 47 556 376 777 *Koos intressidega Elering hoiab raha likviidsetel pangadeposiitidel ja hoiustel. Seisuga 31.12.2022 oli Eleringil raha ja raha ekvivalente mahus 229 305 tuhat eurot ja lühiajalisi deposiite mahus 50 000 tuhat eurot (31.12.2021 seisuga oli raha ja raha ekvivalente mahus 62 668 tuhat eurot ning lühiajalisi deposiite mahus 42 000 tuhat eurot). Lisainformatsioon on toodud lisas 7. 93 Kapitali juhtimine Eleringi peamiseks eesmärgiks kapitaliriski juhtimisel on tagada Eleringi jätkusuutlikkus, et kind- lustada tulu aktsionärile ja tagada kindlustunne kreeditoridele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur, vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri, on Eleringil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele osa sissemakstud aktsiakapitalist, emiteerida uusi aktsiaid või võlakirju ning võtta uusi laene. Vastavalt majandusharus levinud praktikale kasutab Elering kapitali struktuuri jälgimiseks omakapita- li ja varade suhet, mis saadakse jagades omakapitali kogusumma varade kogusummaga bilansipäeva seisuga. Eleringi eesmärgiks on säilitada omakapitali ja varade suhe vahemikus 20%–45%. Omakapitali osakaal koguvaradest on toodud järgnevas tabelis: tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Omakapital 399 503 382 088 Varad kokku 1 460 943 1 182 854 Omakapitali ja varade suhe 27,3% 32,3% Finantsinstrumentide õiglane väärtus Õiglane väärtus on summa, mille eest võib finantsinstrumenti vahetada huvitatud osapoolte vahelises jooksvas tehingus, mis ei ole sundmüük või likvideerimine ning mida väljendab kõige paremini aktiivne noteeritud turuhind. Alljärgnevalt on toodud õiglases väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide analüüs väärtuse hindamise meetodi järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse sõltuvalt hindamisel kasutatavatest si- senditest järgmiselt: Tase 1: identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel. Tase 2: muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad. Tase 3: vara või kohustuse puhul mittejälgitavad sisendid. Finantsinstrumentide hinnangulised õiglased väärtused on määratud kindlaks Eleringi poolt, kasuta- des kättesaadavat turuinformatsiooni selle olemasolu korral ja asjakohaseid hindamismetodoloogiaid. Lisaks kasutatakse hinnanguid turuandmete tõlgendamiseks, et määrata kindlaks õiglane väärtus. 94 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad. Ostjate vastu nõuete ja muude finants- nõuete bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3). Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud kohustused. Tarnijatele võlgnevuste ja muude võlgade bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3). Võlakirjade hinnanguline õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades börsil noteeritud võlakirja- de turuhinda (tase 1). Muutuva intressimääraga pikaajaliste laenukohustuste (tase 3) õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades hindamistehnikaid, mis põhinevad eeldatavatel rahavoogudel, mis on diskonteeritud sarnase krediidiriski (3,693%) ja järelejäänud lunastustähtajaga instrumentide turuintressimääradega. Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2022 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus Võlakirjad 222 923 224 936 Pangalaenud 74 315 87 292 Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2021 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus Võlakirjad 227 106 224 749 Pangalaenud 95 693 97 836 95 Lisa 6. Segmendiaruandlus Eleringi juhatus on kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja. Elering on määranud põhitooted ja teenused, mis toodavad tulusid ja kasumit, ning on üles ehitanud metoodika, mille alusel jaotatakse tulud ja kulud ning varad toodetele. Juhatus kasutab juhtimisotsuste tegemiseks ning Eleringi majandustulemuste hindamiseks tootepõhist segmendiarvestust. Eleringis on eristatud kolm toodet ja teenust, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja mitmed väiksemad tooted ja teenused, mis on esitatud koos kui „Muud tulud ja kulud”: 1. reguleeritud elektrivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõ- lastatud tariifidega elektri võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamise mehhanismi (ITC) kaudu saadud hüvitistes; 2. reguleeritud gaasivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõ- lastatud tariifidega gaasi võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamise mehhanismi (ITC) kaudu saadud hüvitistes; 3. bilansiteenus (kuigi arvestust peetakse eraldi elektri- ja gaasibilansi teenuste vahel, on need kaks koondatud ühte avalikustatavasse segmenti, kuna neil on ühised äriprotsessid ning sarnased omadused, kliendid ja sarnane regulatiivne keskkond); 4. muud tulud ja kulud. Muud segmendid sisaldavad mitmeid väiksemaid tooteid ja teenuseid (nt liitumistasud, välisabi, ülekoor- mustasu, renditulu jm), mille osakaal üksikult nii Eleringi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline ja mida ei võeta Konkurentsiameti poolt võrguteenuse tariifide ja bilansiteenuse hinnametoodika kujunda- misse arvesse. Ükski nendest toodetest ja teenustest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldi informatsiooni avalikustamine. Juhatusele esitatakse segmendiaruanded samade raamatupidamispõhimõtete alusel ning vormis, mida on kasutatud käesolevas raamatupidamise aastaaruandes. Kõik tulud-kulud, mida on võimalik otse allokeerida konkreetsele segmendile, on kajastatud vastava seg- mendi all. Kulud, mis ei ole otseselt seostatavad ühe segmendiga, jaotatakse proportsionaalselt. Käituri- tena kasutatakse kas segmendi müügitulude proportsiooni või otseselt segmendiga seotud tööaja jaotust segmentide lõikes. Neto finantstulud/kulud jaotatakse kõigile segmentidele vastavalt eelmise perioodi lõpu bilansi pika- ja lühiajaliste intressikandvate võlakohustuste proportsioonile. Tulumaksukulu on kajastatud ainult reguleeritud elektrivõrguteenuste segmendis, kuna dividendid makstakse välja elektri tegevusalast. Kõik olulised bilansikontod, mida on võimalik otse jaotada segmentide vahel, on kajastatud vasta- va segmendi all. Otsemeetodiga mitte jaotuvad bilansikirjed jaotatakse segmentidele bilansikirjete 96 kaupa, kasutades erinevaid käitureid: kas segmendi põhivarade proportsiooni või otseselt segmendiga seotud töötajate tööaja jaotust. Juhatus hindab segmentide majandustegevust peamiselt müügitulu, EBITDA (puhaskasum, millele on liidetud tulumaks, netofinantskulu ja põhivara kulum) ning puhaskasumi alusel. EBITDA ei ole IFRS-i kohaselt määratletud tulemuslikkuse näitaja. Eleringi EBITDA määratlus ei pruugi olla võrreldav sarna- selt pealkirjastatud tulemuslikkuse näitajate ja teiste majandusüksuste avalikustatavate andmetega. Elering on registreeritud Eesti Vabariigis ja selle põhivara asub samuti Eestis. Eleringil oli aruandepe- rioodil üks klient, kellega tehingutelt teenitav tulu on rohkem kui 10% Eleringi tulust. Suurima kliendi tulu on seotud elektri ülekande segmendiga ja moodustab aruandeperioodil 78 229 tuhat eurot (2021: 77 115 tuhat eurot). Müügitulu klientide asukoha põhiselt on ära toodud allpool. Segmendiaruanne, 1.01.2022-31.12 2022 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansi- Muud Kokku elektri gaasi teenus võrguteenus võrguteenus Müügitulu kolmandatelt 158 627 16 135 190 297 21 916 386 975 osapooltelt Tehingud segmentide vahel -30 40 -10 0 0 Müügitulu kokku 158 597 16 175 190 287 21 916 386 975 Muud äritulud 108 0 0 11 038 11 146 Tulud kokku 158 705 16 175 190 287 32 954 398 121 Kaubad, toore, materjal ja -103 239 -4 654 -189 014 -12 785 -309 692 teenused Mitmesugused tegevuskulud -11 589 -5 297 -2 195 -1 813 -20 893 ja tööjõukulud EBITDA 43 877 6 224 -922 18 357 67 536 Kulum ja amortisatsioon -31 650 -6 690 -160 -9 175 -47 675 (lisa 10,11) Neto finantstulud (-kulud) -1 668 -321 -51 -407 -2 447 (lisa 21) Tulumaks (lisa 15) 0 0 0 0 0 97 Aruandeaasta kasum 10 559 -787 -1 133 8 775 17 414 Vara kokku 599 315 153 118 38 139 670 371 1 460 943 Kohustused kokku 304 665 82 697 38 575 635 503 1 061 440 Lisandumised materiaalsesse põhivarasse 14 515 25 773 0 73 032 113 320 (lisa 10) Lisandumised immateriaalsesse 2 759 521 525 1 689 5 494 põhivarasse (lisa 11) Segmendiaruanne, 1.01.2021–31.12.2021 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansi- Muud Kokku elektri gaasi teenus võrguteenus võrguteenus Müügitulu kolmandatelt 89 683 20 949 82 214 8 611 201 457 osapooltelt Tehingud segmentide vahel -28 53 -25 0 0 Müügitulu kokku 89 655 21 002 82 189 8 611 201 457 Muud äritulud 0 0 0 6 672 6 672 Tulud kokku 89 655 21 002 82 190 15 283 208 129 Kaubad, toore, materjal ja -48 841 -3 316 -81 033 -2 020 -135 210 teenused Mitmesugused tegevuskulud -10 137 -5 181 -1 360 -1 688 -18 366 ja tööjõukulud EBITDA 30 677 12 505 -204 11 575 54 553 Kulum ja amortisatsioon -30 984 -6 311 -193 -8 043 -45 531 (lisa 10,11) Neto finantstulud (-kulud) -1 694 -218 -17 -357 -2 286 (lisa 21) Tulumaks (lisa 15) -1 628 0 0 0 -1 628 98 Aruandeaasta kasum -3 629 5 976 -414 3 175 5 108 Vara kokku 599 663 119 849 29 143 434 199 1 182 854 Kohustused kokku 315 573 48 640 28 448 408 105 800 766 Lisandumised materiaalsesse põhivarasse 13 889 13 644 51 47 519 75 103 (lisa 10) Lisandumised immateriaal- 1 848 369 540 935 3 692 sesse põhivarasse (lisa 11) Müügitulu klientide asukoha järgi, 1.01.2022-31.12.2022 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku elektri võrgu- gaasi teenus võrguteenus Eesti 147 155 13 557 102 570 5 001 268 283 Läti 0 201 27 659 0 27 860 Soome 0 2 377 4 375 16 759 23 511 Leedu 389 0 55 693 96 56 178 Norra 0 0 0 1 1 Muud 11 083 0 0 59 11 142 Müügitulu kokku 158 627 16 135 190 297 21 916 386 975 Müügitulu klientide asukoha järgi, 1.01.2021-31.12.2021 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku elektri võrgu- gaasi teenus võrguteenus Eesti 83 955 19 496 44 273 5 167 152 892 Läti 0 198 5 646 -20 5 824 Soome 0 1 254 1 913 3 299 6 466 Leedu 264 0 30 382 43 30 689 Norra 795 0 0 0 795 Muud 4 669 0 0 122 4 791 Müügitulu kokku 89 684 20 948 82 214 8 611 201 457 99 Lisa 7. Hoiused ja deposiidid pankades tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Raha ja raha ekvivalendid 229 287 62 668 Lühiajalised deposiidid* 50 000 42 000 * Seisuga 31.12.2022 kuus lepingut summas 35 000 tuhat eurot oli sõlmitud Coop Pank AS-iga. Lepin- gute tähtaeg on jaanuar - mai 2023 ja intressimäärad 0,25%-2%. Üks leping summas 15 000 tuhat eurot oli sõlmitud Luminor Bank AS-iga. Lepingu tähtaeg on 01.01.2023 ja intressimäär 0,00%. Kõik lepingud on eurodes. Seisuga 31.12.2021 seitse lepingut summas 35 000 tuhat eurot oli sõlmitud Coop Pank AS-iga. Lepin- gute tähtaeg oli aprill - detsember 2022 ja intressimäärad 0,15%-0,35%. Üks leping summas 7 000 tuhat eurot oli sõlmitud LHV Pank AS-iga. Lepingu tähtaeg oli 13.12.2022 ja intressimäär 0,02%. Kõik lepingud on eurodes. Hoiused ja deposiidid pankades: tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Hoiused ja deposiidid pankades: mis omavad Moody'se krediitreitingut A2 10 929 0 mis omavad Moody'se krediitreitingut Aa2* 96 974 25 193 mis omavad Moody'se krediitreitingut Aa3* 95 307 24 671 mis omavad Moody'se krediitreitingut A3 977 0 mis omavad Moody'se krediitreitingut Baa1 25 100 54 804 Kokku hoiused ja deposiidid pankades 229 287 104 668 *Kaks krediidireitinguta panka, milles Elering raha hoidis, on Moody’se krediidireitinguga Aa2 ja Aa3 rahvusvaheliste pankade Eestis registreeritud tütarfirmad. 100 Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 59 035 55 551 ‚ sh nõuded FTR tehingute eest 33 1 904 ‚ sh ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reserv 0 -11 Muud nõuded 13 453 3 571 ‚ sh arvestuslikud nõuded ITC maksjate vastu 9 801 3 470 ‚ sh tagatistasud 11 0 ‚ sh intressinõuded 24 1 Finantsvarad kokku finantsseisundi aruande saldol 72 489 59 122 „nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ Maksunõuded 190 33 Ettemaksud 601 528 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 73 280 59 683 101 Ostjate vastu esitatud nõuete krediidikvaliteedi analüüs: tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Ostjatelt laekumata arved, mille tähtaeg ei ole veel saabunud ‚ Jaotusvõrguettevõtjad 24 844 26 445 ‚ Muud kliendid 32 101 29 098 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille tähtaeg ei ole veel saabunud 56 945 55 543 Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad ‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva jaotusvõrgu ettevõtjad 2 0 ‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva muud kliendid 2 088 8 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas, 2 090 8 kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas ning mis on ebatõenäoliselt laekuvad ‚ laekumistähtajast on möödas enam kui 90 päeva 0 11 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas 0 11 ning mis on ebatõenäoliselt laekuvad Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas 2 090 19 Ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv 0 -11 Nõuded ostjate vastu kokku 59 035 55 551 Eleringi arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded, mille maksetähtajast on möö- dunud üle 90 päeva, alla täies ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete allahindluse kogusummat korrigeeritakse tuginedes varasemale kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest hilisemal perioodil laekub ning kui palju nõuetest, mille maksetähtajast polnud aruandeperioodi lõpu seisuga möödunud üle 90 päeva, jääb hilisemal perioodil laekumata. Sa- muti võetakse nõuete hindamisel arvesse muid individuaalseid ja erakorralisi mõjusid nagu globaalne majandusolukorra halvenemine. Aruandeaastal laekus varem ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõue summas 11 tuhat EUR. Aruan- deaastal nõuete allahindlusi tehtud ei ole. Seisuga 31.12.2021 oli tehtud nõuete allahindlusi summas 3 tuhat EUR. Andmed seotud osapooltele esitatud nõuete kohta on avalikustatud lisas 23. 102 Lisa 9. Varud tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Diislikütus 9 403 2 372 Mahuvarugaas 1 457 661 Gaas maagaasihoidlas 10 708 0 Muu materjal ladudes 830 625 Varud kokku 22 398 3 658 Elering hoiab avariireservelektrijaamade jaoks reservkütuse varu, gaasi võrguteenuste osutamise jaoks mahuvarugaasi varu, gaasi bilansiteenuse jaoks bilansigaasi varu ja muid gaasiseadmete ja gaa- sitorustiku remondiks kasutatavaid materjale. Elering hoiab gaasi varustuskindluse tagamiseks gaasi Inčukalnsi maagaasihoidlas. 103 Lisa 10. Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes Maa Maa Ehitised Rajatised Masinad Muu Lõpeta- Kokku kasutus- ja mata õigused seadmed ehitus Materiaalne põhivara 1.01.2021 Soetusmaksumus 1.01.2021 6 180 7 078 52 541 611 275 557 405 505 143 100 1 378 082 Akumuleeritud kulum 0 -314 -12 545 -192 722 -208 023 -382 0 -413 986 Jääkmaksumus 01.01.2021 6 180 6 764 39 996 418 553 349 382 122 143 100 964 098 Ettemaksed 9 0 0 0 3 944 0 0 3 953 Materiaalne põhivara 6 189 6 764 39 996 418 552 353 326 122 143 100 968 051 kokku 01.01.2021 Liikumised 1.01.2021–31.12.2021 Lisandumised 29 183 0 0 0 0 78 389 78 601 Ümberliigitatud lõpetamata 0 0 16 828 90 119 68 332 11 -175 290 0 ehitusest Kapitaliseeritud 0 0 0 0 0 0 145 145 laenukulutused (lisa 21) Müük ja mahakandmine -4 0 -5 0 -508 0 0 -517 jääkväärtuses Ettemaksed 0 0 0 0 -3 643 0 0 -3 643 Arvestatud kulum 0 -73 -1 799 -18 679 -21 759 -93 0 -42 403 Liikumised kokku 25 110 15 024 71 440 42 422 -82 -96 756 32 182 1.01.2021–31.12.2021 Soetusmaksumus 6 205 7 261 69 280 699 862 620 664 516 46 343 1 450 131 31.12.2021 Akumuleeritud kulum 0 -387 -14 260 -209 870 -225 217 -475 0 -450 209 Jääkmaksumus 31.12.2021 6 205 6 874 55 020 489 992 395 447 41 46 343 999 922 Ettemaksed 9 0 0 0 301 0 0 310 Materiaalne põhivara 6 214 6 874 55 020 489 992 395 748 41 46 344 1 000 232 kokku 31.12.2021 104 Liikumised 1.01.2021–31.12.2022 Lisandumised 364 142 0 0 0 0 112 387 112 893 Ümberliigitatud lõpetamata 8 0 3 326 20 139 21 904 44 -45 420 4 ehitusest Kasutusrendi ümberklassifitseerimisel 0 0 0 0 29 0 0 29 arvele võetud vara Kapitaliseeritud 0 0 0 0 0 0 109 109 laenukulutused (lisa 21) Müük ja mahakandmine -7 0 0 0 -26 0 0 -33 jääkväärtuses Ettemaksed -9 0 0 0 327 0 0 318 Arvestatud kulum 0 -74 -2 103 -19 200 -23 136 -23 0 -44 536 Liikumised kokku 356 68 1 223 939 -902 21 67 076 68 781 1.01.2022–31.12.2022 Materiaalne põhivara 31.12.2022 Soetusmaksumus 6 570 7 404 72 291 708 200 639 352 552 113 419 1 547 788 31.12.2022 Akumuleeritud kulum 0 -462 -16 048 -217 269 -245 134 -490 0 -479 403 Jääkmaksumus 31.12.2022 6 570 6 942 56 243 490 931 394 218 62 113 419 1 068 385 Ettemaksed 0 0 0 0 628 0 0 628 Materiaalne põhivara 6 570 6 942 56 243 490 931 394 846 62 113 419 1 069 013 kokku 31.12.2022 Lõpetamata ehitus sisaldab peamiselt alajaamade, elektrienergia ülekandeliinide ja gaasitorustiku ehitusi. Lõpetamisel kantakse nende varade maksumus masinate ja seadmete, ehitiste ja rajatiste soetusmaksumuse hulka. Lõpetamata ehituse lisandumised sisaldavad kapitaliseeritud laenukulutusi aruandeaastal summas 109 tuhat eurot (2021: 145 tuhat eurot). Kapitaliseerimismäär oli 0,72% (2021: 0,75%). Informatsioon materiaalse vara kasutusrendi kohta on toodud lisas 22. 105 Lisa 11. Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes Omandatud tarkvara, Kokku litsentsid Immateriaalne põhivara 1.01.2021 Soetusmaksumus 1.01.2021 19 670 19 670 Akumuleeritud amortisatsioon -7 671 -7 671 Jääkmaksumus 1.01.2021 11 999 11 999 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 2 049 2 049 Immateriaalne põhivara kokku 1.01.2021 14 048 14 048 Liikumised 1.01.2021-31.12.2021 Lisandumised 3 693 3 693 Amortisatsioonikulu -3 128 -3 128 Liikumised kokku 1.01.2021-31.12.2021 565 565 Immateriaalne põhivara 31.12.2021 Soetusmaksumus 31.12.2021 22 070 22 070 Akumuleeritud amortisatsioon -10 553 -10 553 Jääkmaksumus 31.12.2021 11 517 11 517 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 3 096 3 096 Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2021 14 613 14 613 Liikumised 1.01.2022-31.12.2022 Lisandumised 5 494 5 494 Amortisatsioonikulu -3 138 -3 138 Müük ja mahakandmine jääkväärtuses -57 -57 Liikumised kokku 1.01.2022-31.12.2022 2 299 2 299 Immateriaalne põhivara 31.12.2022 Soetusmaksumus 31.12.2022 25 414 25 414 Akumuleeritud amortisatsioon -13 583 -13 583 Jääkmaksumus 31.12.2022 11 831 11 831 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 5 081 5 081 Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2022 16 912 16 912 106 Lisa 12. Võlakohustused tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised võlakohustused Emiteeritud võlakirjad 224 936 0 Pikaajalise pangalaenu lühiajaline osa 10 558 10 558 Intressivõlad 1 705 1 387 Rendikohustused 66 65 Lühiajalised laenukohustused kokku 237 265 12 010 Pikaajalised võlakohustused Emiteeritud võlakirjad 0 224 749 Pikaajaline pangalaen 76 734 87 278 Rendikohustused 25 68 Pikaajalised võlakohustused kokku 76 759 312 095 Ettevõtte laenukohustuste alusvaluutad on järgmised: Võlakohustused eurodes 314 024 324 105 Võlakohustused kokku (Lisa 5) 314 024 324 105 Võlakohustuste liikumine tuhandetes eurodes Lühiajalised võlakohustused Pikaajalised võlakohustused Kokku Panga- Intressi- Rendi- Emiteeri- Emiteeritud Panga- Rendi- laenud võlad kohus- tud võlakirjad laenud kohustused võlakirjad tused Saldo seisuga 10 558 1 346 7 0 224 562 97 821 6 334 300 01.01.2021 Võlakohustuste 0 0 0 0 0 0 174 174 lisandumine Võlakohustuste -10 558 0 -54 0 0 0 0 -10 612 tagasimakse Ümberklassifitsee- 10 558 0 112 0 0 -10 558 -112 0 rimine Mitterahalised 0 0 0 0 187 15 0 202 liikumised Arvestatud 0 2 057 0 0 0 0 0 2 057 intressid 107 Makstud intressid 0 -2 016 0 0 0 0 0 -2 016 Saldo seisuga 10 558 1 387 65 0 224 749 87 278 68 324 105 31.12.2021 Võlakohustuse 0 0 12 0 0 0 22 34 lisandumine Võlakohustuste -10 558 0 -70 0 0 0 0 -10 628 tagasimakse Ümberklassifitsee- 10 558 0 59 224 936 -224 936 -10 558 -64 -5 rimine Mitterahalised 0 0 0 0 187 13 0 200 liikumised Arvestatud 0 2 374 0 0 0 0 0 2 374 intressid Makstud intressid 0 -2 056 0 0 0 0 0 -2 056 Saldo seisuga 10 558 1 705 66 224 936 0 76 733 26 314 024 31.12.2022 Laenukapitali keskmine efektiivne intress oli 2022. aastal 0,79% (2021: 0,69%). Elering on finantseerimiseks kasutanud järgmiseid vahendeid: 1. Pangalaenud Euroopa Investeerimispangalt Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 70 972 tuhat eurot (2021: 78 175 tuhat eurot). Tagastamise tähtajad on 2030 ja 2033, intress koosneb 6 kuu Euriborist, millele lisandub marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Euroopa Investeerimispangale 7 209 tuhande euro ulatuses (2021. aastal 7 209 tuhat eurot). 2. Pangalaenud Põhjamaade Investeerimispangalt Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 16 319 tuhat eurot (2021: 19 661 tuhat eurot) tagasimaksmise tähtaegadega aastatel 2025 ja 2032. Intress koosneb 6 kuu Euriborist, millele lisandub marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Põhjamaade Investeerimispangale summas 3 349 tuhat eurot (2021. aastal 3 349 tuhat eurot). 3. Eurovõlakirjad Elering on emiteerinud Eurovõlakirju nominaalväärtuses 225 miljonit eurot. Eurovõlakirjad on noteeritud Londoni Väärtpaberibörsil lunastamistähtajaga 03.05.2023 ning kupongi intressi- määraga 0,875%. Ettevõte plaanib emiteeritud võlakirjad tähtajal lunastada. Võlakirja intres- simaksed toimuvad kord aastas. 108 4. Arvelduskrediidilepingud Eleringil on sõlmitud neli arvelduskrediidi lepingut kogusummas 70 miljonit eurot, intressimää- raga 1 kuu EURIBOR millele lisandub marginaal 0,36-0,55%. Laene ei ole 31.12.2022 seisuga välja võetud. Arvelduskrediidilepingud on sõlmitud kuni aastani 2023. jaanuar-veebruar. Eleringi poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad Eleringi finantsnäitajatele (omakapitali suhe kogu varadesse ja netovõlg/EBITDA). Piirmäärasid ei ole ületatud. 109 Lisa 13. Võlad tarnijatele ja muud võlad tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Võlad tarnijatele 48 094 37 529 sh võlad FTR tehingute eest 94 970 Võlad ostetud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 8 177 7 246 Saadud ettemaks biogaasi tootjatele 3 711 4 122 Kogutud ettemaksed elektrienergiatootjatele 2 590 113 Muud võlad 768 652 Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol 63 340 49 662 „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ Maksuvõlad: Käibemaks 3 328 2 684 Ettevõtte ja erisoodustuste tulumaks 6 1 634 Sotsiaalkindlustusmaks 558 490 Üksikisiku tulumaks 318 288 Aktsiisimaks 26 94 Töötuskindlustusmaks 37 32 Kohustusliku kogumispensioni sissemaksed 25 23 Saastemaks 1 0 Maksuvõlad kokku 4 299 5 245 Viitvõlad - töötajate hüvitised: Palk 635 560 Preemia 1 532 803 Puhkusetasu 343 305 Sotsiaalkindlustuse ja töötuskindlustuse maks 633 374 Viitvõlad - töötajate hüvitised kokku 3 143 2 042 Muud võlad 124 186 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 70 906 57 135 Andmed seotud osapooltele võlgade kohta on avalikustatud lisas 23. 110 Lisa 14. Lepingulised kohustused ja tulevaste perioodide tulud Liitumis- ja muudest teenustasudest tulenev lepinguline kohustus tuhandetes eurodes 2022 2021 Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi algul 36 154 34 855 Saadud liitumis- ja muud teenustasud 38 227 3 284 Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 16) -2 026 -1 985 Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi lõpul 72 355 36 154 Sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2022 2021 Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi algul 206 815 180 110 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 60 843 31 827 Sihtfinantseerimise amortiseerimine (lisa 17) -6 031 -5 122 Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi lõpul 261 627 206 815 Ülekoormustasu tuhandetes eurodes 2022 2021 Ülekoormustasu kohustus perioodi algul 176 558 112 402 Tekkepõhiselt arvestatud perioodi jooksul* 227 736 65 231 ÜKT uute ülekandevõimsuste ehitamiseks arvestatud tulud (lisa 17) -1 292 -1 075 ÜKT kasutus kadude katteks -60 740 0 ÜKT kasutus tegevuskulude katteks -983 0 Ülekoormustasu kohustus perioodi lõpul 341 279 176 558 Tulevaste perioodide tulud kokku 602 906 383 372 Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt ja tulevaste 675 261 419 526 perioodide tulud kokku *Rahavoogude aruandes kajastatakse ülekoormustasu saadud summas, millest on maha lahutatud ülekoormustasu kasutus kadude ja tegevuskulude katteks. 111 Lisa 15. Omakapital Eleringi aktsiakapital koosneb 229 890 aktsiast nimiväärtusega 1 000 eurot (31.12.2021: 229 890 aktsiat nimiväärtusega 1 000 eurot). Aktsiate eest on täielikult makstud. Aruandval aastal ei ole ainuosanik teinud otsust aktsiakapitali suurendamise kohta. 2022. aastal dividende ei makstud (2021. aastal maksti dividende 10 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 43,50 eurot ja kaasnes tulumaksukulu summas 1,6 miljonit eurot). Seisuga 31.12.2022 moodustas Eleringi kohustuslik reservkapital 17 850 tuhat eurot (31.12.2021: 17 595 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2022 on Eleringil kohustus kanda täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 871 tuhat eurot (31.12.2021: 255 tuhat eurot). 2022. aastal kandis Elering täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 255 tuhat eurot (2021. aastal 1 265 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2022 oli Eleringi jaotamiseks kõlbulik jaotamata kasum 150 891 tuhat eurot (31.12.2021: 134 348 tuhat eurot). Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kol- me eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta (2018. aasta maksumäär: 20/80). Seisuga 31.12.2022 on võimalik jaotada 113 986 tuhat eurot netodividendidena (31.12.2021: 102 586 tuhat eurot) ja vastav tulumaks oleks 36 906 tuhat eurot (31.12.2021: 31 761 tuhat eurot), võttes arvesse kohustust kanda osa jaotamata kasumist kohustuslikku reservkapitali. Soodsama määraga arvutatav tulumaksu summa on 1 932 tuhat eurot. 112 Lisa 16. Müügitulu Müügitulu analüüs tegevusvaldkondade lõikes tuhandetes eurodes 2022 2021 Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük Bilansienergia 150 975 65 165 Bilansigaas 33 942 14 268 Reguleerimisteenused 5 371 2 756 Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük kokku 190 288 82 189 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük Elektrivõrgu teenuste müük 86 385 83 927 Gaasivõrgu teenuste müük 13 708 18 418 Muud elektrivõrguteenused 72 212 5 728 Muud gaasivõrguteenused 2 467 2 584 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük kokku 174 772 110 657 Muude kaupade ja teenuste müük Müügitulu liitumistasudest (lisa 14) 2 026 1 985 Ülekandeseadmete rent (lisa 22) 941 920 Muude teenuste müük 18 837 5 417 Muude kaupade müük 111 289 Muude kaupade ja teenuste müük kokku 21 915 8 611 Müügitulu kokku 386 975 201 457 113 Lisa 17. Muud äritulud tuhandetes eurodes 2022 2021 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine (lisa 14) 6 031 5 122 Ülekoormustasu amortisatsioon (lisa 14) 1 292 1 075 Kasum materiaalse põhivara müügist 24 289 Saadud viivised, trahvid ja hüvitised* 3 642 113 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 41 72 Muud äritulud 116 1 Kokku 11 146 6 672 *2022. aasta detsembris mõistis vahekohus Elering AS-i kasuks välja leppetrahvi koos viivistega. 2022. aasta aruandes on muude äritulude all kajastatud leppetrahvi nõue summas 3 610 tuhat eurot 114 Lisa 18. Kaubad, toore, materjal ja teenused tuhandetes eurodes 2022 2021 Ostetud elektrienergia ja gaas bilansiteenuse osutamiseks Ostetud bilansienergia 141 235 60 473 Ostetud bilansigaas 33 576 13 876 Ostetud võimsuse reguleerimise teenus 14 232 6 289 Avariielektrijaama kulud elektribilansi tagamiseks -54 351 Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elektrienergia kokku 188 989 80 989 Süsteemiteenused Reaktiivenergia 401 410 Avariielektrijaama püsikulud 659 131 Süsteemiteenuste kulud kokku 1 060 541 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod Elektrivõrgu kaod 90 058 38 145 Gaasivõrgu kaod 1 611 379 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod kokku 91 669 38 524 Hooldus- ja remonditööd Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele 10 058 9 261 Tootmishoonetele ja -territooriumitele 1 196 1 253 Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine 845 771 Muud hooldus- ja remonditööde kulud 605 514 Hooldus- ja remonditööd kokku 12 704 11 799 Muud kulud Muud kulud 14 714 2 804 Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud 556 553 Muud kulud kokku 15 270 3 357 Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 309 692 135 210 115 Lisa 19. Mitmesugused tegevuskulud tuhandetes eurodes 2022 2021 Infotehnoloogia kulud 1 843 1 592 Uurimistööde ja konsultatsioonide kulud 1 684 1 768 Telekommunikatsioonikulud 1 056 951 Koolitus- ja muud tegevuskulud 908 874 Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud 904 858 Bürookulud 582 442 Teadus- ja arendustegevuse kulud (R&D) 492 529 Transpordi- ja töövahendite kulud 58 62 Muud ärikulud 62 68 Mitmesugused tegevuskulud kokku 7 589 7 144 Eleringi koondkasumiaruandes on kajastatud lühiajaliste rendilepingute ja väikese väärtusega rentidega seotud kulu summas 219 tuhat eurot (2021. aastal summas 296 tuhat eurot). 116 Lisa 20. Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2022 2021 Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 9 594 8 087 Töölepingu lõpetamise hüvitised 18 11 Muud tasud 317 275 Töövõtjatele arvestatud kokku 9 929 8 373 Sotsiaalmaks 3 302 2 789 Töötuskindlustusmaks 73 60 Tööjõukulud kokku 13 304 11 222 sh hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 543 481 Sotsiaalmaks 203 179 Erisoodustused 58 49 Erisoodustuste tulumaks 14 12 Hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele kokku 818 721 Töötajate keskmine arv 262 253 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötavad isikud 258 248 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud 4 5 Juhtimis- või kontrollorgani liikmed 8 8 Töötajate keskmine töötasu koos lisatasudega taandatud täistööajale kuus 3 564 3 093 Kolmele juhatuse liikmetele makstakse teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest hüvitist, mis võrdub kolme kuu teenistustasuga. 117 Lisa 21. Finantstulud ja -kulud tuhandetes eurodes 2022 2021 Finantstulud Intressitulu 189 6 Kasum kapitaliosaluse meetodil 8 0 Kasum valuutakursi muutustest 0 10 Kokku finantstulud 197 16 Finantskulud Intressikulu -2 749 -2 439 Kahjum valuutakursi muutustest 0 -6 Muud finantskulud -3 -2 Kokku finantskulud -2 752 -2 447 Miinus: Kapitaliseeritud finantskulud (lisa 10) 109 145 Koondkasumiaruandes kajastatud finantskulud kokku -2 643 -2 302 Neto finantstulud (-kulud) -2 446 -2 286 118 Lisa 22. Kasutusrent Elering kui rendileandja Kasutusrendi tulud tuhandetes eurodes 2022 2021 Ehitised 80 81 Rajatised 941 920 Muu vara rent 2 2 Kasutusrendi tulu kokku 1 023 1 003 Rajatised. Eleringil on kasutusrendileping, mille kohaselt renditakse välja liinimastidele kinnitatud kiu- doptilise kaabli vabu kiude. See kaabel toimib ka liinide piksekaitsetrossina ja Elering kasutab kiude oma tehniliseks sideks. Vabad kiud on antud rendile Tele2 Eesti AS-le. Rendileping sisaldab piirangut, mille ko- haselt ei tohi Elering anda oma ülekandeseadmeid kasutuseks teistele telekommunikatsioonivaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Leping kehtib kuni 31.03.2025. Iga-aastane rendimaksete suurus sõltub aasta jooksul väljarenditud kiudude hulgast. Andmed varade (rajatiste) kohta, mis on antud rendile kasutusrendi tingimustel tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Soetusmaksumus 5 708 5 674 Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -5 216 -5 118 Jääkmaksumus 492 556 Arvestatud kulum tuhandetes eurodes 2022 2021 Arvestatud kulum 360 265 Hinnanguline järgmiste perioodide renditulu kasutusrendi lepingutest tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 sh kuni 1 aasta 942 940 1-5 aastat 1 177 2 115 Järgmiste perioodide rendimaksed kokku 2 119 3 055 119 Lisa 23. Saldod ja tehingud seotud osapooltega Üldjuhul loetakse seotud osapoolteks osapooli, kui nad on ühise kontrolli all või kui ühel osapoolel on võime kontrollida teist osapoolt või tal on oluline mõju või ühine kontroll teise osapoole üle finantsiliste ja tegevusalaste otsuste tegemisel. Iga võimaliku seotud osapoole suhet käsitledes pööratakse tähelepanu suhte sisule, mitte üksnes juriidilisele vormile. Majandusaasta aruande koostamisel olid seotud osapoolteks: (i) Riik ja riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted; (ii) Eleringi juhatus ja nõukogu; (iii) Eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Tasumata saldod seotud osapooltega olid järgmised: tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Nõuded ostjate vastu Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 25 801 31 136 Nõuded ostjate vastu kokku 25 801 31 136 sh võrguettevõtjad 21 496 21 824 Võlad tarnijatele ja muud võlad Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 8 618 6 635 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 8 618 6 635 120 Tulud ja kulud seotud osapooltega tehingutest: tuhandetes eurodes Seotud osapool 2022 2021 Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Tulu kaupade müügist 49 692 17 250 ettevõtted Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Tulu teenuste müügist 83 507 82 810 ettevõtted Tulu kaupade ja teenuste müügist 133 199 100 060 kokku Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Kaupade ost 16 825 12 450 ettevõtted Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Teenuste ost 21 703 6 319 ettevõtted Kaupade ja teenuste ost kokku 38 528 18 769 Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad 1 187 880 Investeeringud põhivarasse ettevõtted • Tulu kaupade müügist on saadud bilansienergia ja bilansigaasi müügist. • Tulu teenuste müügist on saadud peamiselt elektri- ja gaasivõrguteenuste müügist. • Kulu kaupade ostust tuleneb bilansienergia ja gaasi ostust. • Teenuste ost sisaldab peamiselt reguleerimisteenuseid, operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimise teenuseid ning hooldus ja -remonditeenuseid. Tehinguid äriühingutega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed või nende lähedased omavad olulist mõju- võimu, aruandval aastal ei olnud. Tegevjuhtkonnale ja juhatuse liikmetele arvestatud kompensatsioonid on avalikustatud lisas 20. Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2022. aastal nii nagu ka 2021. aastal moodustatud allahindluseid. Potentsiaalne palgakulu kohustis oleks 103,5 tuhat eurot ilma sotsiaalmaksuta, kui nõukogu peaks välja vahetama kõik juhatuse liikmed. 121 Lisa 24. Tingimuslikud kohustused ja siduvad tulevikukohustused Siduvad tulevikukohustused investeeringuteks. Võrguettevõtjal on kohustus arendada võrku viisil, mis tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse järjepidevalt osutada ettenähtud tingimuste kohast võrgutee- nust. Seisuga 31.12.2022 oli Eleringil materiaalse põhivara suhtes lepingujärgsed siduvad tulevikukohustu- sed kapitalikulutusteks summas 190 699 tuhat eurot (31.12.2021: 151 275 tuhat eurot). Maksualased kohustused. Maksuhalduril on õigus kontrollida Eleringi maksuarvestust kuni 5 aasta jook- sul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intress ja trahvid. Eleringi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Eleringile olulise täiendava maksusumma. Tingimuslikud kohustused pooleliolevatest kohtuvaidlustest. Ettevõtte vastu on esitatud hagi summas 2,9 miljonit eurot. Vaidlus puudutab läbirääkimisi, mida peeti seoses gaasitoru ehitamisega. Äriühing ei pea nõudeid põhjendatuks, kuna pooled ei sõlminud kunagi nimetatud ehitustööde realiseerimiseks lepingut. Hageja ei osutunud riigihankel edukaks ning ehitustööde leping sõlmiti riigihankel edukaks tunnistatud töövõtjaga. Elering on tegutsenud kooskõlas riigihangete seadusega. 122 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Meie arvamus vandeaudiitori aruanne Sõltumatu Meie arvates Elering kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i AS-i aktsionärile (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid Aruanne raamatupidamise aastaaruandekooskõlas auditirahvusvaheliste kohta finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Meieme Mida arvamus auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise Meie arvates aastaaruanneaastaaruanne kajastab raamatupidamise sisaldab: kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2022; majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; •Midaomakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja me auditeerisime • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat Ettevõtte infot. raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi Arvamuse alus aruannet seisuga 31. detsember 2021; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused • omakapitali vastavalt nendelemuutuste aruannet standarditele eeltoodud kuupäeval on täiendavalt kirjeldatud lõppenud majandusaasta meie aruande kohta; osas „Audiitori ja kohustused • raamatupidamise aastaaruande lisasid, seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Arvamuse alus Sõltumatus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused Oleme Ettevõttest vastavalt sõltumatud kooskõlas nendele standarditele Rahvusvahelise on täiendavalt Arvestusekspertide kirjeldatud meie Eetikakoodeksite aruande osas „Audiitori kohustused Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused Usume, et kogutud vastavalt IESBAon auditi tõendusmaterjal koodeksile. piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Ülevaade Sõltumatusmeie auditist Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Kokkuvõte Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud • Ettevõtte eetikaalased kohustused vastavalt IESBAauditi olulisus on 14,6 miljonit eurot, mis on koodeksile. määratud kui ligikaudu 1% Ettevõtte varade mahust 31. detsembri 2022 seisuga. Olulisus • Peamiste auditi teemade testimisel ning valitud valdkondades auditi protseduuride teostamisel (näiteks müügitulude kinnituskirjade saatmine, müügitulu periodiseerimise kontroll) rakendasime eraldi olulisust 1,7 miljonit eurot, mis on määratud kui ligikaudu 2,5% AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 123 AS614 1800, www.pwc.ee PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee  aruandeaasta kasumist enne intresse, tulumaksu ja kulumit (EBITDA). • Juhtkonna hinnangud materiaalse põhivara objektide Peamised auditi kapitaliseerimise ja nende kasulike eluigade määramise kohta Sõltumatu vandeaudiitori teemad • aruanne Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine Elering AS-i aktsionärile Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske Aruanne raamatupidamise raamatupidamise aastaaruande aastaaruandes. Erilist auditi kohta tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma Meie arvamus auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile. Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit Kujundasime seisuga oma auditi ulatuse 31. detsember eesmärgiga 2021 ning teha piisavalt sellel tööd, kuupäeval lõppenud võimaldamaks meil avaldada majandusaasta arvamust finantstulemust raamatupidamise ja rahavoogusid aastaaruande kooskõlas kui terviku rahvusvaheliste kohta, võttes finantsaruandluse arvesse Ettevõtte struktuuri, standarditega, nagu needjaon raamatupidamisprotsesse vastu võetud Euroopa kontrollprotseduure, ning Liidu poolt. tegevusvaldkonda, milles Ettevõte tegutseb. Mida me auditeerisime Olulisus Ettevõtte Meie auditi raamatupidamise aastaaruanne ulatust mõjutas meie sisaldab: poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021; väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt • rahavoogudeaastaaruande raamatupidamise aruannet eeltoodud kuupäeval alusel tehtavaid lõppenud majandusaasta majanduslikke otsuseid. kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise Tuginedes aastaaruande oma professionaalsele lisasid, mis hinnangule sisaldavad määrasime olulisi arvestuspõhimõtteid olulisusele, ja muud sealhulgas raamatupidamise selgitavat infot. aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie Arvamuse auditi ulatust jaalus meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused Auditi olulisus Olulisuse määr aruandele tervikuna on 14,6 miljonit eurot. seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Peamiste auditi teemade testimisel ning valitud valdkondades Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja teostamisel auditi protseduuride asjakohane (näiteks meie arvamuse avaldamiseks. müügitulude kinnituskirjade saatmine, müügitulu periodiseerimise kontroll) Sõltumatus rakendasime eraldi olulisust 1,7 miljonit eurot, mis on määratud kui ligikaudu 2,5% aruandeaasta kasumist enne intresse, Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas tulumaksu Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite ja kulumit (EBITDA). Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud Kuidas me selle eetikaalased määrasime kohustused Olulisus vastavalt IESBAaruande kui terviku suhtes: ligikaudu 1% Ettevõtte koodeksile. varade mahust 31. detsembri 2022 seisuga. Eraldi olulisus: ligikaudu 2,5% aruandeaasta kasumist enne intresse, tulumaksu ja kulumit. EBITDA on juhtkonna määratletud ja arvutatud finantsaruandluse raamistikus defineerimata tulemuslikkuse näitaja, mille eest juhtkond vastutab. EBITDA määratlus ja arvutamine võib ettevõtetel olla erinev. 124 AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 2 Rakendatud olulisuse Arvutasime olulisuse lähtudes aruandeaasta lõpu varade mahust, kriteeriumi põhjendus kuna Ettevõte haldab põhitegevusena olulist riigivara ja meie hinnangul peegeldab varade maht kõige enam Ettevõtte väärtust. Lisaks rakendasime eraldi olulisuse määra peamiste auditi teemade testimisel ning valitud valdkondades auditi protseduuride Sõltumatu vandeaudiitori aruanne teostamisel (näiteks müügitulude kinnituskirjade saatmine, müügitulu periodiseerimise kontroll). Eraldi olulisust rakendasime Elering AS-i aktsionärile valitud finantsaruande kirjetele ja protseduuridele, millel on otsene mõju EBITDA-ile, mis on üheks olulisemaks mõõdikuks Ettevõtte Aruanne raamatupidamisetulemuslikkuse aastaaruande auditiEttevõtte hindamisel kohta juhtkonna poolt. Meie arvamus Peamised auditi teemad Meie arvates Peamised auditikajastab teemad raamatupidamise on valdkonnad, mis aastaaruanne kõigis olulisteshinnangu olid meie professionaalse osades õiglaselt kohaseltElering AS-i käesoleva (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud perioodi raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti majandusaasta finantstulemust raamatupidamise aastaaruande kuija terviku rahavoogusid kooskõlas auditeerimise rahvusvaheliste ja sellele finantsaruandluse arvamuse avaldamise kontekstis standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust. poolt. Mida me auditeerisime Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga Peamine auditi teema oma auditis Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi Juhtkonna hinnangudaruannet seisuga materiaalse 31. detsember 2021; põhivara Hindasime, kas Ettevõtte arvestuspõhimõtted • koondkasumiaruannet objektide kapitaliseerimise jaeeltoodud materiaalse kuupäeval lõppenud nende kasulike põhivarakohta; majandusaasta investeeringute eluigade määramisearuannet • rahavoogude kohta (täiendav eeltoodud kapitaliseerimise infokuupäeval lõppenud majandusaastakohta on kooskõlas IFRS- kohta; aastaaruande • omakapitali lisas 2 “Ülevaade muutuste olulistest aruannet eeltoodud kuupäeval iga.lõppenud majandusaasta kohta; ja arvestuspõhimõtetest”, • raamatupidamise lisas 3 aastaaruande lisasid, mis sisaldavad Saimeolulisi arvestuspõhimõtteid aru investeeringutega ja muud seotud “Arvestuspõhimõtete selgitavat infot. kasutamisel rakendatud kontrollidest ja hindasime nende toimimist. olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused” ja lisas 10 “Materiaalne põhivara”) Hindasime Ettevõtte poolt määratud kasulike Arvamuse alus eluigade sobivust arvestades vara olemust 2022. aastal kajastas Ettevõte materiaalse ning Ettevõtte tegevusvaldkonda. põhivara Viisime soetusi summas auditi läbi 112,9 kooskõlas miljonit eurot, auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused rahvusvaheliste mis on peamiselt vastavalt nendeleseotud elektri ja on standarditele maagaasi Saime täiendavalt kirjeldatud nimekirja meie aruandeaasta osasjooksul materiaalse „Audiitori kohustused ülekandevõrgu ehitamisega. seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritud kulutustest ja testisime valimi alusel Kulutused kapitaliseeritakse, kui nende Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav jasoetustega asjakohaneseotud ostuarveidavaldamiseks. meie arvamuse kontrollimaks tulemusena luuakse uusi või täiustatakse kapitaliseerimise korrektsust. olemasolevaid varasid, või kajastatakse kuludes, kuiSõltumatus need on seotud varade remontimise või Samuti saime nimekirja aasta jooksul tehtud hooldamisega. Kulutuste kajastamine vara või remondi- ja hoolduskuludest ning testisime Oleme kuluna onEttevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise hinnanguline. valimiArvestusekspertide Eetikakoodeksite alusel seotud ostuarveid kontrollimaks Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga kuluna klassifitseerimise korrektsust. Materiaalse (sealhulgaspõhivara objektide kasulikud rahvusvahelised sõltumatuseeluead standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud tuginevad juhtkonna eetikaalased hinnangutel kohustused vara IESBA vastavalt või varakoodeksile. Saime nimekirja aasta jooksul lõpetamata oluliste komponentide äritegevuses kasutamise ehitusest materiaalse põhivara gruppi ümber perioodi kohta. Hinnangud põhinevad ajaloolisel klassifitseeritud objektidest. Testisime valimi kogemusel ja turu praktikal ning võtavad arvesse alusel objektide õigeaegset amortiseerimise varade füüsilist seisundit. alustamist võrreldes amortisatsiooni alguskuupäeva põhivara valmimise Kuigi materiaalse põhivara kapitaliseerimine ei kuupäevaga. ole meie auditi jaoks kõrge riskiga valdkond, nõuab selle auditeerimine tehingute suure mahu Samuti hindasime, kas nendele objektidele tõttu märkimisväärse osa auditi ajast ja määratud kasulik eluiga oli kooskõlas 125 AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 3 ressurssidest, mistõttu on see auditi üheks ettevõtte arvestuspõhimõtetega. peamiseks teemaks. Lisaks hindasime põhivarade kohta avalikustatud info piisavust raamatupidamise aastaaruandes. Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Ülekoormustasude raamatupidamislik Hindasime, kas Ettevõtte arvestuspõhimõtted kajastamine (täiendav info aastaaruande lisas 2 ülekoormustasude kajastamise kohta on Elering AS-i aktsionärile “Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest”, lisas kooskõlas IFRS-iga. 3 “Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud Aruanne olulised raamatupidamise raamatupidamislikud aastaaruande hinnangud ja auditi kohtajuhtkonna poolt teostatud Analüüsisime hinnanguid, kas ja millal on Ettevõttel eeldused” ja lisas 14 “Tulevaste perioodide kavatsus ülekoormustasusid kasutada uute tulud”) Meie arvamus ülekandevõimsuste ehitamiseks või tariifide 2022. aastal sai Ettevõte ülekoormustasusid vähendamiseks ning kas viimase puhul Meie arvates summas kajastabeurot 227,7 miljonit raamatupidamise ning bilansis aastaaruanneeksisteerib kõigis olulistes osades õiglaselt Konkurentsiameti Elering AS-i nõusolek. (Ettevõte) seisuga finantsseisundit 31. detsember 2022seisuga tulevaste31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta Viisime saadud info kokku tulevikus tehtavate perioodide tuluna finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas kajastatud ülekoormustasude rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagumiljonit need on investeeringute vastu võetud Euroopa Liidu poolt. eelarvega. saldo oli kokku 341,3 eurot. Koondkasumiaruandes Saime ülekoormusteenuse arveldajatelt Mida me auditeerisime kinnituskirjad, mis kinnitavad aasta jooksul • kadude ning muude tegevuskulude Ettevõtte poolt saadud ülekoormustasude kompenseerimiseks Ettevõtte raamatupidamisesaadud ning tuluna aastaaruanne sisaldab: kogusumma. kajastatud ülekoormustasud 2022. • finantsseisundi aruannet aastal olid kokku seisugaeurot 61,7 miljonit 31. detsember ning 2021; Lisaks hindasime ülekoormustasude • • koondkasumiaruannet uute ülekandevõimsusteeeltoodud kajastamise kuupäeval lõppenud ehitamiseks kohta avalikustatud majandusaasta kohta; info piisavust kajastatud tulud • rahavoogude summas aruannet 1,3 miljonit eeltoodud raamatupidamise kuupäeval lõppenud majandusaasta aastaaruandes. kohta; eurot. • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise Saadud ülekoormustasude aastaaruande kajastamine lisasid, sõltubmis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. nende kasutuseesmärgist. Ülekoormustasud, mida kasutatakse uute ülekandevõimsuste Arvamusekajastatakse ehitamiseks, alus sarnaselt sihtfinantseerimisele kuni ehituse valmimiseni bilansis Viisimekohustuste auditi läbi all tulevasterahvusvaheliste kooskõlas perioodide auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused tuluna kajastades vastavalt nendele seda muu ärituluna standarditele vara on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused amortisatsiooniperioodi seoses raamatupidamise jooksul. aastaaruande auditiga“. Ülekoormustasud, mida kasutatakse tariifide vähendamiseks, Usume, et kogutudkajastatakse ülekoormuse on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. auditi tõendusmaterjal tekkimise perioodil tuluna. Sõltumatus Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine nõuab hinnangute tegemist. Nende Oleme Ettevõttest olulisuse sõltumatud ja hindamisega kaasnevakooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite ebakindluse tõttu on see üheks auditi peamiseks teemaks. arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe pöördumine“ ja tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse ülevaade ja 2022. aasta tulemused“, „Töötajate kaasamise ja motiveerimise tegevuskava „Meie Elering““, „Ühingu juhtimine“, „Vastutustundlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“ ja „Eleringi vastutustundliku ettevõtluse (ESG) tegevuskava 2022“) (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). 126 AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 4 Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt Sõltumatu vandeaudiitori aruanne väärkajastatud. Elering AS-i aktsionärile Tegevusaruande osas teostasime ka Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas Aruanne kooskõlas raamatupidamise raamatupidamise aastaaruande aastaaruandega auditi kohta ning on koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Meie arvamus Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, aastaaruanne kõigis olulistes aastaaruanne mille kohta raamatupidamise osades õiglaselt on Elering AS-i koostatud; (Ettevõte) ja finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust • tegevusaruanne koostatudjaEesti rahavoogusid Vabariigi kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamise seaduse finantsaruandluse nõuete kohaselt. standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu ettevõttest ja selle keskkonnast, oleme Midakohustatud lisaks me auditeerisime avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole Ettevõtte sellega raamatupidamise seoses aastaaruanne sisaldab: midagi välja tuua. • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2021; Juhatuse ja nende, kelleeeltoodud • koondkasumiaruannet ülesandeks on Ettevõtte kuupäeval lõppenud valitsemine, majandusaastakohustused kohta; seoses raamatupidamise • rahavoogude aruannetaastaaruandega eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise Juhatus aastaaruande vastutab raamatupidamise lisasid, mis sisaldavad aastaaruande koostamiseolulisi arvestuspõhimõtteid ja õiglase ja muud esitamise eest kooskõlas selgitavat infot. rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest võiArvamuse alus oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. veast tulenevate Raamatupidamise Viisime auditi läbiaastaaruande koostamisel on kooskõlas rahvusvaheliste juhatus kohustatud hindama auditeerimisstandarditega Ettevõtte (ISA-d). Meie kohustused jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohta ja kohustused kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise Sõltumatuseest. Audiitori kohustused Oleme Ettevõttest seoseskooskõlas sõltumatud raamatupidamise aastaaruande Rahvusvahelise auditiga Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas Meie eesmärk rahvusvahelised sõltumatuse on saada põhjendatud kindlusstandardid) selle kohta, (IESBA koodeks). Oleme kas raamatupidamise täitnud oma muud aastaaruanne eetikaalased tervikuna kohustused on pettusest vastavalt või veast IESBA tulenevate koodeksile. oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: 127 AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 5 • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; Sõltumatu vandeaudiitori aruanne • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte Elering AS-i aktsionärile sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud Aruanne raamatupidamise raamatupidamislike hinnangute jaaastaaruande auditi kohta nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas Meie arvamus kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib Meie arvates oluline ebakindlus, kajastab oleme kohustatud raamatupidamise omakõigis aastaaruanne audiitori aruandes olulistes osadesjuhtima tähelepanu õiglaselt Elering infole, AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud info on mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud ebapiisav, siisfinantstulemust majandusaasta modifitseerima jaoma arvamust. Meie rahavoogusid järeldused kooskõlas tuginevad audiitori rahvusvaheliste aruande finantsaruandluse kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; hindame • Mida raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas me auditeerisime avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid Ettevõtte ja sündmusi viisil, raamatupidamise millega saavutatakse aastaaruanne sisaldab: õiglane esitusviis; Me finantsseisundi • vahetame aruannetkelle infot nendega, seisuga 31. detsember ülesandeks 2021;valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud on Ettevõtte • koondkasumiaruannet ulatuse eeltoodud ja ajastuse ning oluliste kuupäeval lõppenud auditi tähelepanekute kohta,majandusaasta sealhulgas auditi kohta; käigus tuvastatud • rahavoogude oluliste aruannet puuduste sisekontrollisüsteemi eeltoodudkohta. kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja Samuti kinnitame neile, aastaaruande • raamatupidamise kelle ülesandeks on valitsemine, lisasid, et oleme mis sisaldavad olulisijärginud sõltumatust puudutavaid arvestuspõhimõtteid ja muud eetikanõudeid selgitavatning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada infot. põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud Arvamuse meetmete alus või kaitsemehhanismide kohta. Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused teemad, mis olid käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite AS PricewaterhouseCoopers Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Janno Hermanson Jekaterina Ivtšik Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 570 Vandeaudiitor, litsents nr 694 14. märts 2023 Tallinn, Eesti 128 AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 6 Kasumi jaotamise ettepanek Eleringi jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 oli 151 762 tuhat eurot. Elering AS juhatus teeb ainuaktsionärile ettepaneku jaotada Eleringi jaotamata kasum järgmiselt: Maksta aktsionärile dividendidena 13 500 tuhat eurot Kohustuslikku reservkapitali 871 tuhat eurot Jaotamata kasumisse 137 391 tuhat eurot 129 Tegevjuhtkonna allkirjad 2022. aasta majandusaasta aruandele Elering AS 2022.a. majandusaasta aruande allkirjastamine 13.03.2023 Taavi Veskimägi Riina Käi Kalle Kilk Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige 130 Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le Eleringi müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt: * EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator EMTAK* Tegevusala 1.1.2022 - 31.12.2022 1.1.2021 - 31.12.2021 35121 Ülekande teenus - edastamine põhivõrgu kaudu 177 559 95 195 35221 Maagaasi ülekanne 16 176 21 003 35141 Elektrienergia müük (bilansienergia) 156 346 67 921 35231 Bilansigaasi müük 33 942 14 268 77399 Mujal liigitamata masinate ja seadmete rentimine 941 920 47770 Muude kasutatud kaupade jaemüük 111 289 68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus 81 83 46699 Muu müük 1 819 1 778 131 Fotod: Tõnu Runnel (esikaas), Ain Köster, Laura Oks, Estfilm, MT Group 132  Elering AS nõukogu aruanne 2022. majandusaasta aruande kohta Vastavalt äriseadustiku §-le 333 sätestatule esitab nõukogu üldkoosolekule enda poolse aruande Elering AS 2022. majandusaasta aruande kohta. Elering AS nõukogu vaatas juhatuse poolt koostatud 2022. majandusaasta aruande läbi ja leidis: 1. Vaatama geopoliitilisele olukorrale saavutas ettevõtte täielikult strateegias 2022. aastaks seatud eesmärkide sihttasemed (vaata lisa 1. Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmine) sh suutis viia enda peamist ülesannet mõõtva sihttaseme, tagada Eesti tarbijate elektri varustatus 10 aasta keskmise andmata energia kogusena ajaloo madalaimale tasemele 61,7 MWh-lt 51,8 MWh-ni (2020. aastal oli vastav näitaja 136 MWh). 2022. aasta andmata jäänud elektrienergia kogus oli vaid 49,7 MWh ja gaasi kogus 0MWh. Kogu aasta jooksul kanti üle ca. 8,1 miljoni MWh elektrienergiat, see tähendab, et Eleringi elektrivõrgu töökindlus 2022. aastal oli 99,99%. 2. Ettevõte tulud kokku moodustasid 398,1 miljonit eurot, olulisim tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis moodustas müügitulust 45,2% või 174,8 miljonit eurot. Võrgu ülekandeteenuste tulust moodustasid 49,4% elektrivõrgu ülekandeteenuse tulud, 7,8% gaasi ülekande võrguteenuste tulud ning 42,7% muud võrguteenusetulud. 2022. aastal kaeti Konkurentsiametiga kooskõlastatult tariifis mittesisalduvad elektri võrgukaod kogunenud võimsusjaotustulust eeldusel, et võimsusjaotustulu jääk on piisav piiriüleste investeeringute finantseerimiseks. Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 19,9 miljonit eurot ning puhaskasumiks 17,4 miljonit eurot. 3. Koos 2022. aasta äritegevuse eelarvega kinnitatud põhitegevuse eesmärgid äriühingule on täidetud, sealhulgas kõik olulisemad tegevused seotuna Eleringi kõige prioriteetsema mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimise projektiga. 2022. aastal saabusid Eestisse Püssi sünkroonkompensaatorjaama kõige olulisemad seadmed ning toimus nende paigaldus, toimus (jätkub 2023. aastal) Balti-Tartu-Valmiera ja Viru-Tsirguliina 330kV õhuliinide tugevdamine 4. Peale Vene Föderatsiooni täiemahulise sõja algust töötas ettevõtte välja regiooni gaasivarustuse tagamiseks 2022/2023 talvel kolmele sambale tugineva tegevuskava: 1. ajutine gaasitarbimise vähendamine ja teistele kütusele üleminek; 2. varude maksimeerimine ja Eesti riikliku gaasivaru loomine ja 3. täiendava gaasitarneahela loomine Soome lahe piirkonda. Seatud eesmärgid on realiseeritud väga lühikeses ajaraamis edukalt – gaasitarbimine on vähenenud märgatavalt, varud on eeldatust oluliselt suuremad ja täiendava gaasitarneahela jaoks vajalik infrastruktuur Soome lahe piirkonnas on valmimas. 5. Peale Vene Föderatsiooni täiemahulise sõja algust töötas ettevõtte välja regiooni elektrisüsteemi riskide maandamiseks ja valmisoleku suurendamiseks alljärgneva täiendavate tegevuste paketi:  1. Elektrienergia kaubanduse täielik lõpetamine Venemaa ja Valgevenega. Kaubavahetuse puudumine vähendab oluliselt Balti elektrisüsteemi kustumise tõenäosust ootamatu saarestumise korral, kuna võimaldab hoida Balti ebabilanssi Venemaa suhtes minimaalsena. 2. Leedu-Poola piiril (Alytuse alajaamas Leedus) loodud tehniline võimekus erakorraliseks sünkroniseerimiseks mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Kokkulepe ja protseduurid mandri-Euroopa elektrisüsteemi juhtidega erakorralise sünkroniseerimise läbiviimiseks ilma täiendavate kooskõlastusteta on paigas ja sünkroniseerimise läbi viimine võtab aega hinnanguliselt 6-12 tundi. poolt. 3. Põhjamaadega kokkulepe ja protseduurid sagedusestabiilsust tagavate meetmete rakendamiseks EstLink1, EstLink2 ja NordBalt ühendustel. Kokku saame kuni 400 MW ulatuses kiireid reservvõimsuseid Põhjamaadest. 4. Vabariigi Valitsus on otsustanud hoida ca 1000 MW elektritootmisvõimekust kuni 2026 aasta lõpuni Eesti Energia elektrijaamade põhiselt. Eesti Energia on asunud lahendama Narva elektrijaamade jahutusvee kätte saadavuse tagamist Narva veehoidla veetaseme võimalikul alanemisel. 5. Baltikumi ülene koordinatsioon suurte tootmisseadmete hoolduste ja remontide ajastuse osas. Kokkulepe Elektrileviga 200 megavati ulatuses tarbimise piiramiseks tootmisvõimsuste ebapiisavuse korral. 6. Hoida kõik mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimise investeeringud, turgude arendamise kui elektrisüsteemi juhtimise võimekuse suurendamise tegevused vaatamata kasvanud keerukusele, kallinenud hindadele ja tarneraskustele eelnevalt kokkulepitud ajagraafikutes. Nõukogu jäi majandusaastaga rahule ning otsustas majandusaasta aruande heaks kiita ning esitada üldkoosolekule kinnitamiseks. 2022. aastal toimus 4 korralist nõukogu koosolekut, 4 erakorralist koosolekut ja 6 elektroonilist nõukogu koosolekut:  07.03 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;  17.03 – auditikomitee koosoleku otsuste kinnitamine, majandusaasta aruande kinnitamine, nõukogu tegevusaruande heaks kiitmine, põhitegevuste täitmise ülevaade, tehingud registrivaraga;  21.04 (erakorraline) – ülevaade Eleringi tegevustest täiendavate gaasi tarnevõimaluste tagamisel;  04.05 (elektrooniline) – Elering AS-i ja Gasgrid Finland OY vahelise koostöölepingu kinnitamine;  31.05 (erakorraline) – ülevaade Elering AS tegevustest täiendavate gaasi tarnevõimaluste tagamisel;  06.06 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;  14.06 – auditikomitee koosolekute otsuste kinnitamine, Elering AS-i strateegia 2023-2027 esimene lugemine, 4 kuu majandustulemuste ülevaade, põhitegevuste täitmise ülevaade, FSRU vastuvõtu võimekuse loomine;  08.08 (erakorraline) – ülevaade Elering AS tegevusest täiendavate gaasi tarnevõimaluste tagamisel;  15.09 – auditikomitee otsuste kinnitamine, Elering AS strateegia kinnitamine, juhatuse liikmete tasustamine, 8 kuu majandustulemuste ülevaade, põhitegevuste ülevaade;  28.09 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;  18.10 (erakorraline) – ülevaade Elering AS tegevusest täiendavate gaasi tarnevõimaluste tagamisel;  07.11 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga;  18.12 – auditikomitee koosolekute otsuste kinnitamine, võlakirjade lunastamine, äritegevuse eelarve ja investeeringute eelarve kinnitamine, 10 kuu majandustulemuste ülevaade, juhatuse liikmete tasustamine, põhitegevuste ülevaade;  15.12 (elektrooniline) – juhatuse liikmete tasude korrektsioon. 2022. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu järgmised liikmed:  Timo Rajala, nõukogu esimees, alates 14.06.2017, osales 4 korralisel koosolekul, 4 erakorralisel ja 6 elektroonilisel hääletusel ;  Timo Tatar, nõukogu liige perioodil 26.03.2012-31.05.2022 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler), osales 1 korralisel koosolekul, 2 erakorralisel koosolekul ja 2 elektroonilisel hääletusel;  Tarmo Porgand, nõukogu liige perioodil 22.05.2017-07.03.2022 (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna osakonnajuhataja asetäitja), osales 1 elektroonilisel hääletusel;  Indrek Kasela, nõukogu liige alates 21.08.2016 (ettevõtja), osales 4 korralisel koosolekul, 2 erakorralisel koosolekul ja 6 elektroonilisel hääletusel;  Janek Stalmeister, nõukogu liige alates 22.05.2020 (ettevõtja), osales 4 korralisel, 4 erakorralisel koosolekul ning 6 elektroonilisel hääletusel;  Jaanus Uiga, nõukogu liige alates 31.05.2022 (energeetikaekspert, endine energeetika osakonna juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis), osales 3 korralisel, 2 erakorralisel koosolekul ning 4 elektroonilisel hääletusel;  Kaie Karniol, nõukogu liige alates 07.03.2022 (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja), osales 4 korralisel, 4 erakorralisel koosolekul ning 5 elektroonilisel hääletusel. Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid. 2022. aastal kogunes auditikomitee 5 korda: 14.03, 08.06, 13.09, 03.10 (elektrooniline) ja 07.12. Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: asjaajamise protsessi audit, 2020-2021 järelaudit, investeeringute juhtimise audit, gaasi varustuskindluse tagamise audit ja hangete läbiviimise protsessi audit. Lisaks vaadati üle auditikava, käsitleti riskihindamise ning sisekontrolli teemasid ning finantsaruandluse teemasid. Auditikomitee tööd kajastavad vastavad protokollid. 2022. aastal arvestati Eleringi AS-i nõukogu liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 76 tuhat eurot. Auditikomitee liikmetele maksti auditikomitees osalemise eest tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 3,1 tuhat eurot. Tasud jagunesid nõukogu ja auditikomitee liikmete vahel alljärgnevalt: Nõukogu Brutotasu sh Sots.maks sh Kokku auditikomitee auditikomitee brutotasu sots.maks Timo Tatar 4 031 281 1 330 93 5 362 Indrek Kasela 9 750 750 3 218 248 12 968 Tarmo Porgand 1 630 0 538 0 2 168 Timo Rajala 18 000 0 5 940 0 23 940 Janek Stalmeister 9 750 750 3 218 248 12 968 Kaie Karniol 8 063 563 2 661 186 10 723 Jaanus Uiga 6 094 844 2 011 278 8 105 Kokku 57 318 3 188 18 915 1 052 76 232 2022. aastal arvestati Elering AS-i juhatuse liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksuga summas 645,9 tuhat eurot. Tasud jagunesid juhatuse liikmete vahel alljärgnevalt: Juhatus Püsitasu Tulemustasu Tasud kokku Sotsmaks Taavi Veskimägi 150 000 42 500 192 500 63 525 Kalle Kilk 114 356 32 300 146 656 48 396 Riina Käi 114 226 32 300 146 526 48 354 Kokku 378 582 107 100 485 682 160 275 Timo Rajala Indrek Kasela Nõukogu esimees Nõukogu liige Janek Stalmeister Kaie Karniol Nõukogu liige Nõukogu liige Lisa 1: Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmine Eesmärgi sihtväärtus Tegelik Eesmärk Mõõdik: Ühik 2022 2022 Eesmärk 1. Tagada igal ajahetkel elektri ja gaasi varustuskindlus Andmata jäänud elektrienergia 1.1 Hästi töötav elektri põhivõrk MWh <135 52 (10 a. keskmine) Andmata jäänud gaas MWh (10 1.2 Hästi töötav gaasi ülekandevõrk MWh 0 0 a. keskmine) 1.3 Kolme aasta perspektiivis on 3 aasta varustuskindluse LOLE < 4,5 h/a LOLE < 9 täidetud Eesti elektri varustuskindluse prognoos ületab Eesti SoS GWh/a EENS < 4,5 standard standardit EENS < 0,3 Olulisemad tegevused lõpule 1.4 Energiasüsteemi viidud (nõukogu poolt heaks dekarbomiseerimiseks on Eesti kiidetud koos iga-aastase % 95 100 elektrisüsteem atraktiivne eelarve lisaga "Peamised tootmisvõimsustele tulemused") Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks 1.5 Sünkroniseerimine mandri- kiidetud koos iga-aastase % 95 100 Euroopaga 2025 aasta lõpuks eelarve lisaga "Peamised tulemused") Eesmärk 2. Tagada elektri- ja gaasihind, mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet 2.1 Tagada Eesti hinnapiirkonnas EE-FI 95,5 EE-FI: >95 Läänemere äärsete riikidega sama % tundidest ilma piiriüleste % EE-LV: >75 elektrihind liinide pudelikaelteta (piirile EE-LV 99  allokeeritud vähem, kui nimivõimsus) Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ 2.2 Õhuke elektrivõrk % <100 90 järgmise 5 aasta kulum RAB-is (va sünkroniseerimine) % tundidest ilma piiriüleste EE-FI: 100 2.3 Tagada Eestis FI-3B liinide pudelikaelteta (piirile EE-FI: >95 % turupiirkonnaga sama gaasi hind allokeeritud vähem, kui EE-LV: >95 EE-LV: 100 nimivõimsus) Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ 2.4 Õhuke gaasivõrk % <100 74 järgmise 5 aasta kulum RAB-is (peale BC) Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks 2.5 Konkurentsitihe energiaturg kiidetud koos iga-aastase % 95 100 eelarve lisaga "Peamised tulemused") Eesmärk 3. Majandusliku Majanduslik lisandväärtus EUR >0 11 mln lisandväärtuse loomine (EVA) Eesmärk 4. Pühendunud töötajad Töötajate pühendumuse indeks % >70 80 Eesmärk 5. Kliendirahuolu Kliendirahulolu indeks % > 65 69  Elering AS (registrikood: 11022625) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Elering AS, Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 29.05.2023.a. AKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina kliimaminister Kristen Michal Aktsiate/häälte arv: 229 890 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Kinnitan, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1) ning nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2). Tutvunud Elering AS 2022. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 278, § 279, § 298, § 305 lg 1, § 332 lg 2, § 334 lg 1 ja § 335 lg 1 ning riigivaraseadus § 88 lg 1 p 7 sätestatust: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2022. a majandusaasta aruanne (lisa 1). 3. Kinnitada Elering AS jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 .a. 151 762 000 eurot. ja jaotada see järgmiselt: a. maksta aktsionärile dividendidena 13 500 000 eurot; b. kohustuslikku reservkapitali 871 000 eurot; c. jaotamata kasumisse 137 391 000 eurot. 4. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2022.aastal. Omaniku ootustes kinnitatud strateegilised ja finantseesmärgid on täidetud. Osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta on väga hea. 5. Kinnitada Elering AS uus põhikiri juurde lisatud redaktsioonis (lisa 3). 6. Kinnitada Elering AS uus nõukogu töökord juurde lisatud redaktsioonis (lisa 4).  7. Tunnistada kehtetuks ainuaktsionäri 30.08.2017 otsusega nr 1.1-5/17-046 kinnitatud põhikiri ja nõukogu töökord. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2022.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2022.a. majandusaasta aruande kohta. 3. Elering AS põhikiri. 4. Elering AS nõukogu töökord Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Kristen Michal  Kinnitatud Elering AS ainuaktsionäri 29.mai 2023.a otsusega NÕUKOGU TÖÖKORD 1. Töökorra üldsätted 1.1 Elering AS (edaspidi: Ühing) Nõukogu tööd korraldatakse äriseadustikus, riigivaraseaduses ja teistes õigusaktides, Ühingu põhikirjas ning käesolevas töökorras sätestatud alustel. 1.2 Nõukogu esimehe valib Ühingu üldkoosolek. Nõukogu esimees korraldab Nõukogu tööd. 1.3 Nõukogu koosoleku toimumise koht on Ühingu asukoht Kadaka tee 42, Tallinnas kui Nõukogu esimees ei kutsu Nõukogu teisel aadressil sellest mõistliku aja jooksul ette teatades. 2. Nõukogu pädevus 2.1 Nõukogu annab Ühingu juhatusele suuniseid Ühingu juhtimise korraldamiseks ning teostab järelevalvet Ühingu juhatuse tegevuse üle. 2.2 Nõukogu liige on kohustatud järgima õigusaktides ning Ühingu põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohustusi arvestades riigi äriühingu nõukogu kohustuste suhtes sätestatud erisusi. Nõukogu liikmed peavad hoidma Ühingu ärisaladust. 2.3 Oma ülesannete täitmiseks on Nõukogul õigus tutvuda kõikide Ühingu dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, Ühingu tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Ühingu tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist. 2.4 Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või Ühingu põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest Ühingu ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud Nõukogu koosoleku protokolli. 2.5 Kui Nõukogu liikmele esitatakse teabepäring Ühingu tegevuse kohta, edastab Nõukogu liige teabepäringu Nõukogu esimehele, kes lepib Ühingu juhatuse esimehega kokku teabepäringule vastamise korraldamise. 3. Nõukogu koosolekud 3.1 Nõukogu korralised koosolekud toimuvad mitte harvemini kui üks kord 3 kuu jooksul. 3.2 Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab Nõukogu liige, juhatus, audiitor või Ühingu aktsionär. 3.3 Nõukogu koosolekul osalevad lisaks Nõukogu liikmetele ka juhatuse liikmed ja protokollija, kui Nõukogu ei otsusta teisiti. Muud isikud osalevad Nõukogu koosolekul üksnes Nõukogu, juhatuse või Ühingu aktsionäri ettepanekul ning Nõukogu esimehe nõusolekul. 3.4 Nõukogu koosolekut juhatab Nõukogu esimees või tema poolt nimetatud Nõukogu liige (edaspidi: Koosoleku Juhataja). 3.5 Nõukogu koosolekud lindistatakse, kui nii otsustatakse Nõukogu poolt. Taolise otsuse kohta tehakse Nõukogu koosoleku protokolli vastav märge. 3.6 Nõukogu liige on kohustatud Nõukogu koosolekutest osa võtma. Juhul, kui Nõukogu liikmel pole võimalik Nõukogu koosolekul osaleda, informeerib ta sellest koheselt Nõukogu esimeest. 3.7 Ühing katab või hüvitab Nõukogu liikmetele Nõukogu koosolekutest osa võtmisega seotud mõistlikud otsesed kulud. 4. Nõukogu koosoleku kutse, päevakord ja materjalid 4.1 Nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastava kirjaliku teatega, kus märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast teavitatakse Nõukogu liikmeid korraliste koosolekute puhul ette vähemalt 7 päeva ning erakorraliste koosolekute puhul vähemalt 1 päev. 4.2 Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teatele lisatakse päevakorras olevate küsimuste osas otsuse vastuvõtmiseks vajalikud materjalid, sealhulgas kirjalik lühikokkuvõte vastava päevakorrapunkti kohta ja otsuse projekt ning juhatuse seisukoht, kui juhatus taotleb päevakorda võetud küsimuses otsuse vastuvõtmist. Materjalidele lisatakse koostaja nimi ning koostamise kuupäev. 4.3 Nõukogu korralise koosoleku kokkukutsumise teate ja materjalide ettevalmistamise ning Nõukogu liikmetele saatmise tagab Ühingu juhatus kui Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige ei otsusta teisiti. 4.4 Kui kõikide materjalide lisamine koosoleku kokkukutsumise teatele ei ole võimalik, siis märgitakse teates materjalide Nõukogu liikmetele toimetamise eeldatav aeg või tehakse viide materjalidega tutvumise võimalusele. 4.5 Nõukogu kokkukutsumise teade ning materjalid saadetakse Nõukogu liikmetele e-posti teel kui Nõukogu liige ei soovi teate ja materjalide edastamist muul viisil või kui see on asjaajamise huvides otstarbekas. 4.6 Kui Nõukogu kokkukutsumise teadet ja/või materjale ei valmista ette juhatus, saadab Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige koosoleku kokkukutsumise teate ja/või materjalid ka juhatusele. 4.7 Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade ja materjalid saadetakse Nõukogu liikmetele vähemalt 3 tööpäeva enne korralise koosoleku toimumist, ning erakorraliste koosolekute puhul edastatakse materjal koos koosoleku kokkukutsumise teatega vähemalt 1 päev enne koosoleku toimumist. 4.8 Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade koos päevakorraga saadetakse vähemalt 3 tööpäeva enne koosoleku toimumist kirjalikult ka majandus- ja taristuministrile ja rahandusministrile ning teate edastamise korraldab Ühingu juhatus Nõukogu esimehe nimel. 5. Nõukogu otsused 5.1 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest. 5.2 Nõukogu koosoleku päevakorras olevate küsimuste läbivaatamine algab vastava ettekandega ja vajadusel kaasettekandega. Kui see ei selgu nimetatud ettekandest, esitab juhatuse esimees ettekande järel juhatuse seisukoha antud küsimuses. Seejärel annab Koosoleku Juhataja sõna Nõukogu liikmetele küsimuste esitamiseks ning ettekandjale vastusteks esitatud küsimustele. 5.3 Juhul, kui kohal on kõik Nõukogu liikmed, paneb Koosoleku Juhataja vastava ettepaneku olemasolu korral hääletusele küsimuse Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teates toodud päevakorra täiendamisest. Kui Nõukogu ei otsusta teisiti, paneb Koosoleku Juhataja Nõukogu korralise koosoleku päevakorras olevad küsimused arutusele päevakorras toodud järjekorras. 5.4 Pärast päevakorras oleva küsimuse läbivaatamist loeb Koosoleku Juhataja ette otsuse projekti ja paneb selle hääletusele, kui Nõukogu võtab antud päevakorrapunkti osas vastu otsuse. 5.5 Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest. Kui Nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või Ühingu põhikirja nõudeid, ei ole Nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui Nõukogu koosolekul osalevad kõik Nõukogu liikmed. 5.6 Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. 5.7 Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Hääletamine on avalik kui Nõukogu ei otsusta teisiti. 5.8 Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Ühingu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Ühingu vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad Nõukogu liikme huvid on vastuolus Ühingu huvidega. 5.9 Nõukogu liikmel on õigus jääda eriarvamusele Nõukogu otsuse suhtes. Eriarvamus kantakse koosoleku protokolli ning selle kinnitab eriarvamusele jäänud Nõukogu liige oma allkirjaga. 5.10 Enne Nõukogu koosoleku lõppemist määratakse kindlaks Nõukogu järgmise koosoleku esialgne toimumise aeg. 6. Nõukogu otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata 6.1 Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid Nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik Nõukogu liikmed. Nõukogu liikmete nõusolekut eeldatakse. Juhul kui nõukogu liige ei ole nõus otsuse vastu võtmisega ilma koosolekut kokku kutsumata, siis peab Nõukogu liige edastama vastava seisukoha vastusena ettepanekule otsus ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võtta. 6.2 Ühingu juhatus korraldab Nõukogu esimehe ülesandel ning tema nimel vastava Nõukogu otsuse eelnõu kirjalikult või e-kirja teel saatmise samaaegselt kõigile Nõukogu liikmetele, majandus- ja taristuministrile ning rahandusministrile, määrates tähtaja otsuse vastuvõtmiseks. 6.3 Otsus on Nõukogu koosolekut kokku kutsumata vastu võetud, kui Nõukogu esimehe poolt määratud tähtaja jooksul antakse üle poole Nõukogu liikmete häältest. Kui nõukogu liige ei teata nõukogu esimehe poolt kehtestatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. 6.4 Hääletustulemuste kohta Nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli koostamise korraldab Ühingu juhatus, mille kinnitab Nõukogu esimees. Ühing saadab kinnitatud hääletusprotokolli koos lisadega kõigile Nõukogu liikmetele ning rahandusministrile ja majandus- ja taristuministrile e-posti teel viivitamata pärast otsuse vastu võtmist. 7. Nõukogu koosoleku protokoll 7.1 Nõukogu koosolekute protokollimise korraldab Ühingu juhatus. 7.2 Kui Nõukogu otsustab Nõukogu koosolekut lindistada, siis tehakse taolise otsuse kohta Nõukogu protokolli vastav märge ning lindid lisatakse protokollile. 7.3 Nõukogu koosoleku protokolli kantakse Nõukogu hääletustulemused ja Nõukogu liikmete eriarvamused, mille vastav Nõukogu liige kinnitab oma allkirjaga. Nõukogu liikmete märkusi arutatavate küsimuste kohta kantakse protokolli niivõrd, kuivõrd need omavad arutatava küsimuse suhtes olulist tähendust või kui seda soovib keegi Nõukogu liikmetest. 7.4 Nõukogu koosoleku protokoll koostatakse ning kiidetakse Nõukogu liikmete poolt heaks Nõukogu koosoleku lõpus. 7.5 Väljavõtted koosolekul kiireloomulistes küsimustes vastuvõetud otsustest kirjutatakse alla koosolekul osalenud Nõukogu liikmete ja protokollija poolt koheselt pärast koosoleku toimumist ning vastav väljavõte toimetatakse Ühingu juhatusele. 7.6 Nõukogu koosoleku protokoll allkirjastatakse digitaalselt Nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmete ja protokollija poolt 3 tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. 7.7 Ühingu juhatus korraldab, Nõukogu esimehe ülesandel ning tema poolt kinnitatud, Nõukogu koosoleku protokolli koos koosoleku materjalidega edastamise rahandusministrile ning majandus- ja taristuministrile. 7.8 Nõukogu koosoleku protokollid on konfidentsiaalsed ning neid ega nende sisu ei või avaldada kolmandatele isikutele ilma Nõukogu esimehe igakordse loata väljaarvatud seaduses sätestatud juhtudel. 7.9 Nõukogu võib põhjendatud juhtudel ning kõigi nõukogu liikmete nõusolekul otsustada erinevas protokolli edastamise regulatsioonis kui töökorras sätestatud.  Elering AS PÕHIKIRI 1. ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1. Aktsiaseltsi (edaspidi „Selts“) ärinimi on Elering AS. 1.2. Seltsi asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik. 2. TEGEVUSVALDKOND JA EESMÄRK Seltsi tegevuse eesmärk on tarbijatele nõuetekohase energiavarustuskindluse tagamine. 3. AKTSIAKAPITAL Seltsi miinimumaktsiakapital on ükssada kolmkümmend miljonit (130 000 000) eurot ja maksimumaktsiakapital on viissada kakskümmend miljonit (520 000 000) eurot. Miinimumkapitali ja maksimumkapitali piires võib aktsiakapitali suurendada ja vähendada põhikirja muutmata. 4. AKTSIAD 4.1. Seltsi aktsiakapital on jaotatud aktsiateks (edaspidi vastavalt „Aktsia“ või „Aktsiad“). Iga Aktsia nimiväärtus on tuhat (1000) eurot. Iga Aktsia annab aktsionärile ühe (1) hääle. 4.2. Aktsia annab selle omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning Seltsi kasumi ja Seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja Seltsi põhikirjas (edaspidi „Põhikiri“) ettenähtud õigused. 4.3. Seltsil on ühte liiki Aktsiad. 4.4. Aktsia on vabalt võõrandatav. 4.5. Aktsiad registreeritakse Eesti Väärtpaberite Keskregistris. 4.6. Aktsiate eest võib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega vastavalt Seltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusele. 4.7. Mitterahalise sissemakse väärtust hindavad Seltsi Nõukogu poolt määratud eksperdid ning mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollib seaduses sätestatud juhtudel audiitor. 5. SELTSI AKTSIONÄRID 5.1. Aktsionärid teostavad oma õigusi Seltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5.2. Aktsionäride pädevuses on: (1) põhikirja muutmine; (2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; (3) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine; (4) vahetusvõlakirjade väljalaskmine; (5) audiitori(te) valimine ja audiitori(te) tasustamise korra määramine; (6) erikontrolli määramine; (7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;  (8) Seltsi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamine; (9) nõukogu töökorra kehtestamine; (10) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selle tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles nõudes või tehingus Seltsi esindaja määramine; (11) Seltsi või Seltsi tütarettevõtja poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine; (12) Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine, millega muuhulgas nähakse ette, milliste otsuste tegemiseks peab tütarettevõtjal olema Seltsi üldkoosoleku või nõukogu nõusolek; (13) muude küsimuste otsustamine, mis on antud seadusega üldkoosoleku pädevusse või mille kohta Aktsionärid otsustavad, et selle küsimuse lahendamine kuulub Aktsionäride pädevusse. 5.3. Aktsionärid teevad otsuseid Aktsionäride üldkoosolekul või koosolekut kokku kutsumata. 5.4. Juhatus teatab Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisest kirjalikult igale Aktsionärile vähemalt kolm (3) nädalat enne aktsionäride koosoleku toimumist aktsiaraamatusse kantud aadressil. 5.5. Aktsionäride üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellest osa võtvad aktsionärid esindavad üle poole Aktsiatega esindatud häältest. 5.6. Aktsionäride üldkoosoleku otsus on vastuvõetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, välja arvatud Põhikirja punktides 5.2(1), 5.2(2), 5.2(4), 5.2(7) ja 5.2(8) nimetatud küsimuste otsustamisel, millistes küsimustes on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Muudes küsimustes, mille otsustamiseks on seadusega ettenähtud 2/3- line või suurem häälteenamus, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud seadusega nõutud arv hääli. 5.7. Aktsionäridel on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata seaduses sätestatud korras. 5.8. Aktsionärid võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik. Elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus. 6. SELTSI JUHTIMINE 6.1. Seltsi juhtorganid on: (1) nõukogu (edaspidi „Nõukogu“); (2) juhatus (edaspidi „Juhatus“). 6.2. Seltsi juhtorgani liikmeks ei või olla isik: (1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; (2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; (3) kellel on ärikeeld; (4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; (5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;  (6) kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 6.3. Põhikirja punktides 6.2(1) kuni 6.2(4) nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. Põhikirja punktis 6.2(5) sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 6.4. Nõukogu. 6.4.1. Nõukogu annab Seltsi Juhatusele suuniseid Seltsi juhtimise korraldamiseks ning teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle. 6.4.2. Nõukogu koosneb kolmest (3) kuni viiest (5) liikmest. Nõukogu liikmete arvu otsustavad Aktsionärid ning Nõukogu liikmed valitakse Aktsionäride poolt. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda Seltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning eesmärgist tagada Nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. 6.4.3. Nõukogu liikmete volituste pikkuseks on kuni kolm (3) aastat. 6.4.4. Nõukogu liikmeks ei või valida: (1)Seltsiga samal tegevusalal tegutsevat füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole Seltsi aktsionär; (2)Seltsiga samal tegevusalal tegutsevat täisühingu osanikku või usaldusühingu täisosanikku, kui ta ei ole Seltsi aktsionär; (3)isikut, kellele kuuluvate Aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist äriühingus, mis tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole Seltsi aktsionär; (4)Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liiget, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle äriühingu osanik või aktsionär; (5)Isikut, kes omab Seltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 6.4.5. Nõukogu esimehe, kes korraldab Nõukogu tegevust ja juhatab Nõukogu koosolekuid, valib Seltsi Aktsionäride üldkoosolek. 6.4.6. Nõukogu nõusolek on Juhatusele vajalik tehinguteks ja toiminguteks, mis väljuvad Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest, sealhulgas: (1) osaluse omandamine ja lõpetamine teistes ühingutes, välja arvatud ulatuses, milles see on üldkoosoleku pädevuses; (2) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine; (3) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; (4) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine, välja arvatud kinnisasjade koormamine teiste võrguettevõtjate ja/või Seltsi taristuga liitujate kasuks; (5) välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;  (6) tehingud, mille tulemusena ületatakse vastavaks majandusaastaks ettenähtud investeeringute või äritegevuse eelarve kulude summa; (7) pikaajaliste võlakohustuste võtmine ja tagamine; (8) muude võlakohustuste võtmine ja tagamine, kui see väljub Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest; (9) Seltsi investeeringute ja äritegevuse eelarve kinnitamine ja nendesse muudatuste tegemine; (10) Seltsi ja Juhatuse liikmete vaheliste tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise otsustamine ning neis Seltsi esindaja määramine. 6.4.7. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kolme (3) kuu jooksul. Nõukogu töökord kehtestatakse üldkoosoleku otsusega. 6.4.8. Selts jälgib rahandusministri kehtestatud nõudeid Nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta kui need on kehtestatud. 6.4.9. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest. Igal Nõukogu liikmel on üks (1) hääl. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda. 6.4.10. Nõukogul on õigus võtta vastu otsuseid kirjalikult Nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik Nõukogu liikmed. 6.4.11. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. 6.4.12. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist Nõukogu koosolekutel ja Nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikme tagasikutsumisel Nõukogust ei maksta talle hüvitist. Seaduses sätestatud juhtudel võib üldkoosolek otsustada tasu maksmise peatamise Nõukogu esimehele. 6.5. Juhatus. 6.5.1. Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis esindab Seltsi ja korraldab Seltsi juhtimist ning raamatupidamist. 6.5.2. Juhatus koosneb ühest (1) kuni neljast (4) liikmest. Juhatuse liikmete arvu otsustab Nõukogu. Juhatuse liikmed valitakse Nõukogu poolt viieks (5) aastaks, kui Nõukogu ei otsusta teisiti. 6.5.3. Kui Juhatuses on vähemalt kaks liiget, määrab Nõukogu Juhatuse liikmete seast Juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd ning Seltsi igapäevast juhtimist ja majandustegevust. 6.5.4. Juhatuse liikmetega sõlmib Nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette Juhatuse liikmete õigused ja kohustused Seltsi suhtes. 6.5.5. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud Juhatuse liikme lepingu alusel. Kui Juhatuse liige täidab lisaks Seltsi Juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest  võib tasu maksta üksnes juhul, kui see on ette nähtud Juhatuse liikme lepingus. 6.5.6. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Seltsile seatud eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada Juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. 6.5.7. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel Nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta Juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 7. ESINDAMINE Seltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada kaks Juhatuse liiget ühiselt või Juhatuse esimees üksinda. 8. AUDITIKOMITEE 8.1. Auditikomitee on Seltsi Nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Nõukogu kinnitab Auditikomitee töökorra rahandusministri poolt kehtestatud auditikomitee moodustamise, tasustamise ja töökorra põhimõtteid reguleeriva määruse alusel. 8.2. Auditikomitee koosneb kuni viiest (5) liikmest. Auditikomitee liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi Nõukogu otsusega. Auditikomitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks (3) aastaks. 8.3. Auditikomitee liikmed valivad endi seast esimehe, kes korraldab auditikomitee tegevust. Auditikomitee esimeheks ei või olla Nõukogu esimees. 9. SISEKONTROLL JA SISEAUDIT 9.1. Seltsi sisekontrollisüsteemi toimimise eest vastutab Juhatus. Sisekontrollisüsteemi toimimise tagamiseks loob Selts siseaudiitori ametikoha või korraldab siseaudiitori teenuse ostmise audiitorühingult. Siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult võib loobuda juhul, kui see võib Nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Aktsionäride üldkoosolekuga. 9.2. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 10. MAJANDUSAASTA, EELARVE, RESERVKAPITAL JA KASUMI JAOTAMINE 10.1. Seltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 10.2. Selts koostab eelarve, mis vastab Seltsi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. Selts koostab ja esitab igal aastal  riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava finantsplaani, mis on aluseks Seltsi eelarve koostamisel. 10.3. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse ja Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seadus ei sätesta teisiti. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustavad Aktsionärid kooskõlas seaduse ja Põhikirjaga ning see ei või olla väiksem kui 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. 10.4. Kasumi jaotamise otsustavad Aktsionärid järgides seaduses sätestatut. 10.5. Selts esitab nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas Nõukogu on Seltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse Nõukogu ja Juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa. Seltsi teistel aktsionäridel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal. 10.6. Selts avalikustab oma veebilehel kasumiaruande ning bilansi ja rahavoogude aruande kord kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks. 11. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA JÄRGIMINE Selts lähtub Seltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tavast ning kirjeldab selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. 12. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD 12.1. Selts võib toetusi ja annetusi maksta ainult teadus- ja arendustegevuse eesmärgil Seltsi tegevusvaldkonnas. Toetuste ja annetuste maksmise korra, sealhulgas toetuste ja annetuste maksmise põhimõtted, maksmise tingimused, piirsummad või -määrad majandusaasta kohta ning otsuste tegemise korra kehtestab Juhatus oma otsusega. Kalendriaasta jooksul võib Selts, koos Seltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatega kokku maksta toetusi ja annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses Seltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist. 12.2. Toetuste maksmise ja annetuse otsustab Juhatus kooskõlas Juhatuse otsusega kehtestatud toetuste ja annetuste maksmise tingimustega. 12.3. Teave makstud toetuste ja annetuste kohta (toetuse, annetuse saaja nimi või nimetus, toetuse, annetuse summa) avaldatakse Seltsi veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates koos põhjendusega, kuidas toetuse või annetuse maksmine aitab kaasa Seltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele ning vastav info on veebilehel avalik vähemalt nelja aasta jooksul toetamise lõppemisest arvates. 12.4. Selts võib Aktsionäride üldkoosoleku otsusel teha annetusi Ukraina riigile ja temale kuuluvatele äriühingutele kooskõlas riigivaraseaduses toodud tingimustega. 13. ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LÕPETAMINE  Ühingu ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub vastavalt seadusele. Käesolev põhikiri on kinnitatud Seltsi ainuaktsionäri ___. mai 2023. a otsusega.