„Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“

EELNÕU 19.05.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõike 13 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse täpsemad nõuded: 1) biomasskütusest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise kohta; 2) teabe esitamisele biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse geograafilise päritolu ning lähteainete kohta. (2) Määrust kohaldatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvatele ettevõtetele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. (3) Määrust, välja arvatud § 5 lõiget 6 ja § 6, ei kohaldata: 1) biokütusest ja vedelast biokütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamisele ning nende kütuste säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumitele vastavuse tõendamisele; 2) Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtliku kava kasutamisel biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks. § 2. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) massibilansisüsteem on jälgimise süsteem, et koguda tarneahelas ja energia tootmises teavet biomasskütuse koguse, päritolu, kategooria ja muu kohta; 2) päritoluteave on andmed, mis tagavad biomasskütuse tooraine jälgitavuse kuni selle kasvatamise, saagi koristamise, langetamise, saabumise või kogumise kohani; 3) audit on tegevuste kogum, mis vastab üldtunnustatud akrediteeringu tingimustele, et tagada ettevõtte tegevuse objektiivsus ning vastavus energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud kriteeriumidele ja nõuetele; 4) ettevõtja on elektri-, soojus- või jahutusenergia tootja, kes kasutab lähteallikana biomassi. 5) sekundaarne puidu biomass on puidutööstusettevõtte jäägid ja jäätmed. § 3. Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ja biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamine (1) Kui ettevõtja ei ole biomasskütuse säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks kasutanud energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõikes 11 nimetatud kavasid, peab ta sisse seadma kohase kontrollisüsteemi, mis: 1) sisaldab meetodeid ja tegevusi, mis tagavad, et massibilansisüsteem töötab suure usaldusväärsusega; 2) on kavandatud lähtuvalt ettevõtja riskipõhisest hindamisest; 3) võimaldab kontrollida biomassi säästlikkuse nõuete ja kriteeriumide täitmise tõendamiseks kasutatud dokumentatsiooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud riskipõhist hindamist tehakse sellise metsa ja põllu biomassi kasutamise riski vähendamiseks, mis ei vasta energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud säästliku ülestöötamise nõuetele ja kriteeriumidele. Ettevõtja võib kasutada riigi kohta tehtud riskipõhiseid hindamisi, mille on koostanud vabatahtlike kavade või sertifitseerimisskeemide esindajad või riik. (3) Biomassi säästlikkuse nõuete ja kriteeriumide täitmise tõendamiseks peab ettevõtja koguma hangitud biomassist toodetud biomasskütuste käesoleva määruse §-s 4 nimetatud eri kategooriate päritoluteavet, mis võimaldab tõendada päritolu. Päritoluteave peab olema lisatud biomasskütuste kaubasaadetisele või olema kättesaadav auditi käigus. (4) Biomasskütuse materjali päritolu peab olema tuvastatav: 1) katastriüksuse ja võimaluse korral metsaeraldise tasemeni käesoleva määruse § 4 lõigetes 2 ja 8 nimetatud materjalide puhul; 2) katastriüksuse tasemeni käesoleva määruse § 4 lõigetes 4 ja 6 nimetatud materjalide puhul; 3) tootja asukohani käesoleva määruse § 4 lõikes 5 nimetatud materjalide puhul; 4) jäätmete ladustamis- või kogumiskohani käesoleva määruse § 4 lõikes 7 nimetatud materjali puhul. § 4. Asjakohaste tõendite loetelu vastavalt biomasskütuste kategooriatele (1) Biomasskütuste kategooriad on: 1) metsamaalt pärit puidu biomass; 2) mittemetsamaalt pärit puidu biomass, muu hulgas elektriliinide aluselt maalt, teeäärtest, kraavidest, haljastuselt jms; 3) sekundaarne puidu biomass; 4) põllumajanduslik biomass, näiteks mittemetsamaal toodetud põhk, hein jms; 5) muud puidujäätmed; 6) raadamise käigus toodetud biomass; 7) mittesäästlik biomass. (2) Asjakohased tõendid metsamaalt pärit puidu biomassi päritolu ja koguse kohta on: 1) katastriüksuse tunnus; 2) metsateatis; 3) veoseleht; 4) raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise leping või akt; 5) metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt; 6) muu dokument, mis tõendab puidu päritolu. (3) Asjakohased tõendid mittemetsamaalt puidu biomassi päritolu ja koguse kohta on: 1) materjali üleandmise-vastuvõtmise akt; 2) katastriüksuse tunnus; 3) muu materjali omandit, päritolu või hankimise seaduslikkust tõendav dokument. (4) Mittemetsamaalt pärineva puidu biomassi korral peab ettevõte koguma ja tarnija esitama päritoluteabena katastriüksuse tunnuse. (5) Sekundaarse puidu biomassi korral peab ettevõtja koguma ja tarnija esitama: 1) sekundaarse biomassi tootja nime; 2) sekundaarse biomassi ostulepingu koopia, mis sisaldab infot tarnitava kauba koguse ja kirjelduse kohta; 3) seonduvate müügiarvete numbrid ja maksekorralduse koopiad. (6) Põllumajandusliku päritoluga biomassi tarnete puhul peab iga saadetise juurde olema lisatud päritoluteave ja kogus, mis selgitaks, milliselt katastriüksuselt, sealhulgas kõlvikult, on biomass kogutud. (7) Asjakohased tõendid puidujäätmete päritolu ja koguse kohta on: 1) materjali üleandmise-vastuvõtmise akt; 2) materjali omandit käsitlev dokument; 3) jäätmeks oleku lakkamise dokument; 3) muu dokument, mis tõendab materjali hankimise seaduslikkust. (8) Asjakohased tõendid raadamise käigus toodetud puidu biomassi päritolu ja koguse kohta on: 1) katastriüksuse tunnus; 2) õigusaktidest tulenev kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument, mis on maa kasutamise aluseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks; 3) metsateatis. (9) Kui müügitehinguga kaasnevad päritolu tõendavad andmed on juba mõne teise müügilepingu osaks, siis teist korda samu andmeid esitama ei pea. Tehingute kontrolli jaoks andmete esitamine ei pea hõlmama hinnainfot. (10) Kui biomassi päritolu ei ole võimalik tuvastada ja tõendada, siis käsitletakse seda mittesäästliku biomassina. § 5. Nõuded auditeerimisele (1) Audiitorettevõtja peab olema tarneahelas osalevatest ettevõtjatest ja auditeeritavast tegevusest sõltumatu ning omama tunnustatud Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi (IAF) või Euroopa Akrediteerimiskoostöö organisatsiooni (EA) akrediteeringut. (2) Audiitorettevõtja peab olema akrediteeritud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardi 17065 kohaselt ja audiitor peab auditeerima nimetatud standardis nõutud tingimuste kohaselt või järgides vabatahtliku kava nõudeid. (3) Auditeerimisel järgitakse auditeerimise head tava ning hinnatakse ettevõtja kasutatud andmete kogumise sagedust ja metoodikat. Audiitor kontrollib, kas kasutatud andmete kogumise süsteemi puhul on täidetud järgmised nõuded: 1) päritoluandmete olemasolu tarneahela kohta on tagatud käesoleva määruse § 3 lõigetes 3 ja 4 ning § 4 lõigetes 2 - 8 nõutud ulatuses; 2) andmete kogumise süsteem tagab andmete täpsuse ja usaldusväärsuse. (4) Auditi aruandes peab sisalduma vähemalt järgmine teave: 1) auditeeritava ettevõtja nimi ja lühikirjeldus; 2) auditeerimise kriteeriumid ja põhimõtted, mida auditeerimisel järgiti; 3) säästlikkuse kriteeriumidele ja nõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatud meetod ja selle õige kajastus aruandes; 4) tarneahela järelkontrolli tulemus, kui järelkontroll oli vajalik; 5) kokkuvõte; 6) järeldus. (5) Auditeeritaval ettevõtjal peab olema dokumentatsioon, mis tõendab audiitorettevõtja ja audiitori pädevust ja sõltumatust. Ettevõtja tellitud audit peab vastama nõuetekohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele. (6) Ettevõtja esitab digiallkirjastatuna auditi aruande Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kord aastas hiljemalt auditeeritavale aastale järgneva aasta 25. veebruariks. (7) Kui asjakohase standardi tingimused ei vasta energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõigetes 1 kuni 6 sätestatud säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele, peab sertifitseerimise asutus looma auditeeritavad meetmed nende kriteeriumide rakendamiseks ja kontrollimiseks. Nõuete täitmiseks tuleb rakendada vajalikke meetmeid, peale mida on ettevõttel võimalik kasutada sertifitseerimissüsteemi. (8) Rühmaauditeid võib teha tingimustel, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/996 kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide ning maakasutuse kaudse muutuse vähese riski kriteeriumide kontrollimise eeskirjade kohta (ELT L 168, 27.6.2022, lk 1–62) artikli 11 lõike 3 punktis c) ja artiklis 12, et aidata leevendada eelkõige väikeste ettevõtjate halduskoormust. § 6. Teabe avaldamine kasutatud kütuste kohta (1) Ettevõtja avaldab oma veebilehel teabe biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse geograafilise päritolu kohta riigi tasemel ning kütuste lähteained, näiteks biomass, gaas, tonnides või megavatt-tundides. Lähteainetest toodetud energiakogus avaldatakse megavatt- tundides. (2) Ettevõtja esitab veebilehel eelnenud kalendriaasta kohta teavet hiljemalt järgneva kalendriaasta 1. maiks. § 7. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2023. aasta 1. juulil. Kristen Michal Kliimaminister Meelis Münt Kantsler  Kliimaministri määruse „Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kliimaministri määruse „Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ eelnõu (edaspidi ka eelnõu) sätestab täpsemad nõuded biomasskütusest toodetud energia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuete ja kriteeriumite tõendamise kohta , mis näitavad vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 säästlikkuse kriteeriumidele ja sellega seotud nõuetele, mis on üle võetud energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKS) §-ga 323. Täpsemad nõuded on vajalikud, et ettevõtja saaks tõendada, et kasutatud biomasskütuseid saab pidada taastuvenergiaks. Kohaldusalas on elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvad ettevõtted, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul. Määruse kohaldamisalasse jäävad peamiselt energeetika- ja soojusvaldkonna ettevõtted, mida on ca 26, ja hetkeseisuga on teada, et ainult mõned suured ettevõtted kasutavad kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtlikku kava. Neist 16 jäid 2022. aastal Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kohaldusalasse ja 2023. aastast peavad ELi HKSi ettevõtjad tõendama, et kasutatud biomass vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Kui ELi HKSi ettevõte ei suuda tõendada kasutatava biomasskütuse säästlikkuse ja/või kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavust, siis peab ettevõte heitkoguse aruandes märkima, et tegemist on mittesäästliku biomasskütuse kasutamisest tekkinud heitega. Sellise CO2-heite eest peab ELi HKSi ettevõte tagastama lubatud heitkoguse ühikud. Kaugküttesektorit reguleeriva seaduse (kaugkütteseadus) järgi on soojusettevõtja kohustus tagada võimalikult efektiivne, kindel, usaldusväärne, põhjendatud hinnaga ja keskkonnanõuetele ning tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Eestis on kaugkütte osakaal soojustarbimises ELi riikidest kõrgeim, ulatudes 70%-ni. 2020. aastal kasutati 99 Eesti suurimas kaugküttevõrgus soojuse- ja elektrienergia tootmiseks 4,15 teravatt-tundi hakkepuitu ja puiduhakke osakaal soojuse tootmisel kasutatud kütustest oli ligikaudu 58%. Määrus kehtestatakse EnKSi § 323 lõike 13 alusel. Eelnõu laiem eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist. Eelnõu on arutatud mitmetel koosolekutel. Töörühmas on olnud esindatud Keskkonnaameti, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, auditeerijate, energeetika- ja soojusvaldkonna ettevõtete, biomassi tootjate ja vahendajate esindajad. Määruse eelnõu koostas Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna nõunik Rauno Reinberg (tel 626 2933, [email protected]). Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (tel 626 2918, [email protected]). Keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Paragrahviga 1 määratakse määruse reguleerimisala. Lõike 3 kohaselt ei kohaldata määrust biokütusest ja vedelast biokütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamisele ning nende kütuste säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumitele vastavuse tõendamisele. Samuti ei kohaldata määrust Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtliku kava kasutamisel biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks. Biokütuste all on mõeldud transpordis kasutatavat vedelkütust, mis on toodetud biomassist vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõikele 3 ja vedelkütuseseaduse § 2 lõikele 10. Biokütuste säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumitele vastavuse tõendamine on sätestatud vedelkütuse seaduses ja majandus- ja taristuministri 24.04.2018 määruses nr 20 „Nõuded biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse täitmise aruande andmete koosseisule ja aruande esitamise kord“. Vedelate biokütuste all mõeldakse elektrituruseaduse § 3 lõike 281 kohaselt energia, sealhulgas elektri-, soojus- ja jahutusenergia (välja arvatud transpordi jaoks kasutatav energia) saamiseks kasutatavat vedelkütust, mis on toodetud biomassist. Biomasskütustena käsitletakse biomassist toodetud gaas- ja tahked kütuseid, nagu on defineeritud energiamajanduse korralduse seaduse § 2 lõikes 21. Paragrahv 2 sätestab eelnõus kasutatud terminid. Paragrahviga 3 sätestatakse detailsemalt EnKSi § 323 biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise nõuded. Paragrahvi 3 lõike 1 punktiga 1 sätestatakse ettevõttele, kes ei ole biomasskütuse säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks kasutanud EnKSi § 323 lõikes 11 nimetatud kavasid, kohustus juurutada kontrollisüsteem. Infot tunnustatud vabatahtlike kavade kohta leiab Euroopa Komisjoni veebilehelt1. Paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 sätestab riskipõhise hindamise kohustuse, mis on vajalik selleks, et ettevõtjad hindaksid seda, kas riiklikus õiguses on sätestatud nt metsa biomassi riikliku või piirkondliku tasandi ülestöötamiskriteeriumid, mis on sätestatud EnKSi § 323 lõikes 2 või 4 (päritoluriigis kehtivad metsa säästvat majandamist käsitlevad õigusnormid) ja lõikes 3 (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF kriteeriumid), ning kontrollima, kas ei ole tõendeid märkimisväärsete puuduste kohta asjakohaste riiklike või piirkondlike õigusaktide täitmise tagamisel. Halduskoormuse vähendamiseks saavad ettevõtjad kasutada Euroopa Komisjoni või sertifitseerimissüsteemide riskihinnanguid või riiklike asutuste koostatud hinnanguid ja aruandeid. Valdkonna eest vastutav ministeerium võib avaldada oma veebilehel teavet riikide riskipõhisest hindamisest. Riskipõhisel hindamisel tuleks arvesse võtta ka kõiki Euroopa Komisjoni algatatud asjakohaseid käimasolevaid rikkumismenetlusi, mis sisalduvad komisjoni avalikult kättesaadavas rikkumiste andmebaasis, 1 https://energy.ec.europa.eu/topics/renewable-energy/bioenergy/voluntary-schemes_en. ning käsitleda Euroopa Liidu Kohtu asjakohaseid otsuseid tõendina sellistest puudustest nõuete täitmise tagamisel. Euroopa Komisjon tellis RED2BIO2 projekti raames analüüsi ELi liikmesriikide riikliku õiguse vastavusest metsa biomassi kriteeriumidele ja selle kohaselt on Eesti nn A-kategooria riik ja seetõttu ei ole vajalik Eesti metsamaalt pärit puidu biomassile rakendada hankimisala kriteeriumeid. Keskkonnaministeerium osales ja andis sisendi õigusliku analüüsi teostamisel. Paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatakse ettevõtjale võimalus kasutada riigi kohta tehtud riskipõhiseid hindamisi, mille on koostanud vabatahtlike kavade (nt ISCC, SBP jt), sertifitseerimisskeemide esindajad või riik. Paragrahvi 3 lõikega 3 kehtestatakse ettevõttele kohustus koguda tarnijatelt hangitud biomassist toodetud biomasskütuste eri kategooriate kohta päritoluteavet. Paragrahvi 3 lõikega 4 täpsustatakse ettevõtte kohustust koguda tarnijatelt hangitud biomasskütuste eri kategooriate kohta päritoluteavet vastavalt biomasskütuste kategooriatele. Paragrahviga 4 sätestatakse asjakohaste tõendite võimalik loetelu vastavalt biomasskütuste kategooriatele. Biomasskütuse säästlikkuse nõuded ja kriteeriumid, mis on sätestatud EnKSi § 323 lõigetes 1–6, kohalduvad metsamaalt pärit puidu biomassi ja põllumajandusliku biomassi biomasskütuste kategooriatele. Teiste biomasskütuste kategooriate korral on vajalik päritoluteave, et ettevõtja saaks tõendada, et kasutatud biomasskütuseid saab pidada taastuvenergiaks. Näiteks on see oluline mittemetsamaalt pärit puidu biomassi puhul, mida Eesti aastases puidubilansis on ca 800 000 tihumeetrit. Lõikes 5 sätestatakse asjakohased tõendid sekundaarse puidu biomasskütuse kategoorias. Punkti 2 puhul on oluline märkida, et seal nimetatud ostulepingu all ei peeta silmas lepingut, millega puidutöötlemisettevõte soetas materjali metsaomanikult, vaid mõeldakse puidutöötlemisettevõtte lepingut hakketootja või energia- ja soojatootjaga. Lõige 7 käsitleb päritoluteavet puidujäätmete kohta, mis on jõudnud jäätmekäitlusettevõtteni ja sealt tarnitakse hakketootjale või energia- ja soojatootjale. Paragrahvis 5 esitatakse detailsemad nõuded auditeerimisele. EnKSi § 323 lõike 10 punkti 2 kohaselt peab ettevõtja tagama säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumitele vastavuse tõendamisel muu hulgas auditeerimise. Lõiked 1 ja 2 sätestavad nõuded audiitorettevõtjale. Audiitori sõltumatuse tagamiseks peab ta olema sõltumatu tarneahelas osalevatest ettevõtjatest ja auditeeritavast tegevusest ning omama tunnustatud Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi (IAF) või Euroopa Akrediteerimiskoostöö organisatsiooni (EA) akrediteeringut (lõige 1). Lõige 3 sätestab nõuded auditeerimisele, mille käigus hinnatakse muuhulgas, kas ettevõtja rakendatud andmete kogumise süsteem toimib ja tagab täpsuse ja usaldusväärsuse. 2 European Commission, Directorate-General for Energy, Technical assistance for the preparation of guidance for the implementation of the new bioenergy sustainability criteria set out in the revised Renewable Energy Directive – REDIIBIO: final report, Publications Office, 2021, https://data.europa.eu/doi/10.2833/592471, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/1fe27161-abbb-11eb-927e-01aa75ed71a1/language-et. Lõige 4 loetleb teabe, mis peab auditi aruandes sisalduma. Lõige 5 sätestab ettevõtjale nõude tagada dokumentatsioon, mis tõendaks audiitorettevõtja ja audiitori pädevust. Auditeerija ja audiitorettevõtte pädevust tõendavad peamiselt sertifikaadid ja ettevõtte pädevust akrediteeringud. Lõige 6 sätestab, et ettevõtja esitab auditi tulemused kord aastas hiljemalt järgneva aasta 25. veebruariks Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Lõikes 7 sätestatakse tingimused, millistel juhtudel saaks ettevõte kasutada kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks Euroopa Komisjoni poolt mitte tunnustatud vabatahtlikku kava ehk sertifitseerimissüsteemi. Lõikes 8 sätestatakse võimalus teha rühmaauditeid tingimustel, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/996 „Kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide ning maakasutuse kaudse muutuse vähese riski kriteeriumide kontrollimise eeskirjade kohta“. Eesmärk on vähendada eelkõige väikeste ettevõtjate halduskoormust. Paragrahvis 6 täpsustatakse EnKSi § 323 lõikes 12 kehtestatud ettevõtte kohustust avaldada teavet biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kohta. Paragrahvis 7 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Vastavalt EnKSi § 41 lõikele 3 peab määrus jõustuma 2023. aasta 1. juulil. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. 4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Peamine keskkonnamõju on positiivne, eesmärk on suurendada usaldust taastuvkütuste jätkusuutlikkuse vastu. Suurem usaldus süsteemi vastu peaks tagama, et taastuvate kütuste keskkonnakasu saab kindlamalt arvestada. Ettevõtja, peamiselt energeetika- ja soojusvaldkonna ettevõtte jaoks tähendab rakendamine lisanduvat halduskoormust, sest tuleb tõendada, et kasutatud biokütuseid saab pidada taastuvenergiaks, et seda saaks arvesse võtta Euroopa eesmärkide ja riiklike panuste saavutamisel. Otsesed kulud (st sertifitseerimine või auditeerimise tasud) tarneahela sertifikaadi eest on näiteks esimese auditeerimise, mille järel väljastatakse FSC või PEFC sertifikaat, kulu suurusjärgus 2000–2500 eurot/a, SBP sertifikaadi kulu on kaks korda suurem 5000+ eurot. Lisandub iga-aastase auditi kulu. Kaudsete kulude kohta on vähe teada, näiteks mis sisaldab teatud sertifitseerimisstandardite täitmise kulusid, samas lisanduv konsultatsiooniteenus jääb suurusjärku 1000 eurot. Ettevõttel võib tekkida vajadus lisatööjõu rakendamiseks. ELi HKSi direktiivi muudeti 2023. aastal. Muudatused puudutavad ka biomassi põletamist. Alates 2026. aastast tuleb käsitleda käitise ELi HKSi kohustuslase hindamisel käitises tekkiva heite päritolu. ELi HKSi ei pea kuuluma käitis, mille kasvuhoonegaaside heide tekkis vähemalt 95% ulatuses biomassist. Sealjuures peab biomass vastama taastuvenergia direktiivi biomassi säästlikkuse kriteeriumitele. See tähendab, et käitise summaarse nimisoojusvõimsuse määramiseks arvestatakse kõikide üle 3 MW põletusseadmetega, sõltumata kasutatavast kütusest. Kui hetkel ELi HKSi mittekuuluv ettevõte, kellele kohalduvad kasutatava biomasskütuse säästlikkuse ja/või kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse tõendamise nõuded, ei suuda seda nõuetekohaselt tõendada, siis see tähendab, et see ettevõte peab kuuluma ELi HKSi, kui ettevõte tegutseb ELi HKSi tegevusalal, mis on loetletud Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruse nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu1“ §-s 2. Keskkonnaameti esialgse arvestuse kohaselt suureneb tööjõukulu vajadus ca 0,2 ametikoha võrra. Lisaks tuleb 2023. a teha kulutused keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste mooduli arendamiseks, mille kaudu ettevõtted auditeid edaspidi esitama saavad hakata. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. juulil. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Transpordikütuste Ühingule, Eesti Gaasiliidule ning Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.  Majandus- ja 05.06.2023 nr 1-4/23/2425 Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministri määruse „Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ eelnõu Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Transpordikütuste Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Gaasiliit. Rauno Reinberg, 626 2933 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0738 - „Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b8a88eab-94dd-419b-a8e7-71359eabb027 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b8a88eab-94dd-419b-a8e7-71359eabb027?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main