Eesti seisukohad kriitilise tähtsusega toorainete eelnõu kohta

Riigikantselei Teie 03.04.2023 nr 2-5/23-00544, [email protected] 12.1.1/23-0116/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 06.06.2023 nr 24.1-1/2023/1886-2 Eesti seisukohad kriitilise tähtsusega toorainete eelnõu kohta Edastame ettepanekud Euroopa Komisjoni poolt 16. märtsil 2023. a esitatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku1 seisukohtade kohta, milles käsitletakse Euroopa kriitilise tähtsusega tooraineid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: Protokollilise otsuse eelnõu Seletuskiri Kaasatud huvigruppide nimekiri Huvigruppide kaasamise tabel Annika Päsik 639 7694 [email protected] 1 Ettepanek: euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020, 16.03.2023 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja juuni 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad kriitilise tähtsusega toorainete eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised kliimaministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni poolt 16. märtsil 2023. a esitatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku1 kohta, milles käsitletakse Euroopa kriitilise tähtsusega tooraineid: 1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse eesmärki saavutada ELi suurem toormesõltumatus ja määruse eelnõus esitatud sihttasemeid toorainete kaevandamise, töötlemise, ringlussevõtu ja impordi kohta, mis on olulised majanduse kestlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks. 1.2. Eesti toetab üldiselt strateegiliste ja kriitiliste toorainete loetelude kehtestamist. Peame samas vajalikuks strateegiliste maavarade nimekirja ülevaatamist ja täpsustamist, lähtudes toorainete tähtsusest tööstuslikes protsessides ja majanduses tervikuna. Teeme ettepaneku kaaluda kaaliumi (K) lisamist kriitiliste toormete nimekirja, arvestades selle tähtsust taimekasvatuse jaoks ning ELi suurt impordisõltuvust. 1.3. Toetame, et kriitiliste toorainete strateegilised projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandamisprojektide üks peamisi takistusi. Hetkel eelnõus pakutud loamenetluste tähtajad (1 aasta ringlussevõtu ja töötlemise puhul ning 2 aastat kaevandamise puhul) nõuavad olulist haldusvõimekuse ja kompetentse tööjõu kasvu seotud asutustes, mistõttu peame vajalikuks paindlikkust tähtaegade seadmisel seoses keskkonnamõjude hindamisega. Pooldame strateegiliste projektide määramiseks Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu loomist. 1.4. Toetame eraldi arvestusmehhanismi väljatöötamist, mille kohaselt kriitiliste toormete projektide juures arvestatakse nende suure energiamahukuse ja kliima- ning keskkonnakoormusega, kuna need projektid võivad vajada erandite kehtestamist keskkonnanõuete reguleerimisel või toetusi keskkonnakahjude leevendusmeetmete väljatöötamiseks ning ülekaaluka avaliku huvi kehtestamist. 1.5. Eesti toetab määruse eelnõus toodud ettepanekut riigiabi andmise lubamise osas, kuid peab oluliseks, et säiliks konkurentsivõime liikmesriikide tasandil. Riigiabi andmine on mõistlik, kuna Euroopas puudub toetav finantskeskkond maavarade kasutuselevõtuks ning lisaks mitmete kriitiliste toormete, sealjuures haruldaste muldmetallide tootmise ja väärindamise kasumlikkus ei ole väga kõrge, võrreldes vajalike algsete investeeringute mahtudega. 1.6. Eesti toetab kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmete kogumise parandamist, nende ringlussevõttu ja toorainete kaevandamisel tekkivate jääkide töötlemist. Peame vajalikuks kaevandamisjääkide töötlemise hõlmamist määrusega. Peame vajalikuks parandada kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete jäätmete ringlussevõtu võimekust. Selleks, et võtta jäätmetest ringlusse maksimaalne kogus kriitilisi tooraineid on vaja tõhustada jäätmete ringlussevõtu tehnoloogiaid ning tagada koostöö ühtse siseturu nimel. 1 Ettepanek: euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020, 16.03.2023  1.7. Peame vajalikuks luua ühtlustatud õigusraamistik ELis turule lastavate kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete kogu olelusringi mõjudega tegelemiseks, mis käsitlevad selliste toodete kliimamõju, säästvusparameetreid, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist, sh asjakohaste andmete kättesaadavuse võimaldamiseks. 1.8. Peame oluliseks lisada määruse eelnõusse selgem käsitlus strateegiliste kriitiliste toorainete varude kohta ning siduda see prognoositava tööstusnõudlusega. 1.9. Peame oluliseks määruse eelnõusse lisada selged juhised, kuidas käsitleda toorainete projekte, kui projektis strateegiline toore või kriitiline ressurss esineb kaasneva maavarana, sest sageli esinevad toormed ühes lähtekivimis koos. Soovime, et strateegilisteks loetaks ka neid projekte, kus kaevandades kaasneva põhikivimi koostises on strateegiline toore. 1.10. Soovime, et määruses sätestatud toorainete riiklike programmide koostamisega seotud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ressursside raamklassifikatsiooni kasutuselevõtt ei oleks kohe kohustuslik ning selle ülevõtmiseks antakse liikmesriikidele piisavalt üleminekuaega. Teeme ettepaneku, et teabe käsitlemine, seire ja aruandlus toimub liikmesriigis määruse jõustumise ajahetkel kasutatava klassifikatsiooni, sealhulgas rahvusliku/riikliku alusel seni, kuni liikmesriigid võtavad kasutusele ühtse klassifitseerimise süsteemi ning soovitame alternatiivina kaaluda ka olemasolevate toorainete klassifikatsioonide kasutusele võttu. Leiame, et konkreetset nõuet ei saa sätestada tagasiulatuvalt olemasolevate toormeprojektidega leitud varude ümberhindamiseks ja seda saab kohaldada vaid uute toormeprojektide kohta. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse Euroopa kriitilise tähtsusega tooraineid“ 1. Sissejuhatus Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Komisjoni poolt 16. märtsil 2023. a esitatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku1 kohta, milles käsitletakse Euroopa kriitilise tähtsusega tooraineid. Ettepaneku eesmärk on luua tugev alus tööstusele ja tagada ELi kindel, mitmekesine, taskukohane ja kestlik juurdepääs kriitilise tähtsusega tooraine tarnetele. Soov on kasutada ühtse turu ja ELi välispartnerluste tugevaid külgi ja võimalusi, et muuta ELi kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelad – alates geoloogiliste uuringute ja uute kaevanduste avamisese võimestamisest kuni materjali ümbertöötlemiseni - mitmekesisemaks ja vastupidavamaks. Ühtlasi suureneb tänu kriitilise tähtsusega toorainete määrusele ELi võime jälgida ja maandada tarnehäirete ohtu. Samuti edendab see ringmajandust ja kestlikkust. Kriitilise tähtsusega toorained on hädavajalikud paljude strateegiliste sektorite, sealhulgas nullnetotehnoloogia tööstuse, digitööstuse, kosmosetööstuse ja kaitsetööstuse jaoks. Samas kui nõudlus kriitilise tähtsusega toorainete järele peaks prognooside järgi järsult kasvama, on Euroopa sunnitud need valdavalt importima kolmandatelt riikidelt, kes on tihti praktiliselt monopoolses seisundis. Nagu on näidanud nii COVID-19 järel tekkinud toorainenappus kui ka energiakriis, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse, tuleb ELil oma majanduse vastupidavuse parandamiseks maandada riskid, mida selline strateegiline sõltuvus tekitab tema tarneahelatele. Praegune olukord võib seada ohtu ELi kliima ja digieesmärkide saavutamise. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku seada eesmärgiks, et aastaks 2030 toodetakse ja töödeldakse Euroopa Liidu kriitiliste toormete tarbimisvajadusest 50% EL-is. Osa sellest peaks tulema kaevandamisest (iga-aastaselt vähemalt 10%) ning osa ümbertöötlemise teel. Vähemalt 20% ELis aastas tarbitavast toorainest tuleks saada ringlussevõtust. Lisaks ei tohi ühestki kolmandast riigist tarnida ELi rohkem kui 65% üheski töötlemisetapis kasutatavast strateegilisest toorainest, mis ELis aastas tarbitakse. Sellega tahetakse vähendada EL-i sõltuvust kolmandatest riikidest, kust tuleb praegu väga suur osa kriitilistest toormetest (nt Hiinast), ning suurendada meie majandusjulgeolekut. Kriitiliste toormete kaevandusi on vaja, sest need võimaldavad ühiskonnal kasutusele võtta vajalikku ressurssi ja kasutada kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Näiteks on haruldaste muldmetallide kaevandusi vaja rohepöördeks, et toota kaevandatud materjalist osi tuuleturbiinidele ja päikesepaneelidele. Kriitilisi toormeid on tarvis ka näiteks väetistes, metallisulamites, akudes, elektroonikaseadmetes (sh telefonid ja arvutid) jne. Lisaks töötlemise ja kaevandamise sihttasemetele teeb Euroopa Komisjon ettepaneku kasutada erikohtlemist projektidele, mida peetakse „strateegiliseks“. Strateegilised projektid määrab kindlaks Euroopa Komisjon koos alles loodava Euroopa Kriitiliste Toormete Nõukoguga. Strateegilised projektid 1 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020, 16.03.2023 1 peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandusprojektide üks peamisi komistuskivisid. Muuhulgas tahetakse vähendada kaevanduste rajamiseks taotletavate lubade menetlusaega. Strateegiliste projektide puhul peaks loamenetlus kestma 24 kuud kaevandamisloa ja 12 kuud töötlemis- ja ringlussevõtuloa puhul. Lisaks nähakse kriitiliste toormete kaevandusi kui strateegiliselt olulisi objekte, millele peaks olema võimalik tulevikus anda ka rahalist toetust riigiabi näol. Eelnõud arutatakse EL siseturu (konkurentsivõime ja kasvu) töögrupis alates maikuust. EL eesistuja Rootsi eesmärk on saavutada nõukogu üldine lähenemisviis Coreperis hiljemalt selle aasta juuni lõpuks. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens ([email protected]), analüütik Margus Raha ([email protected]), majandusarengu osakonna rahvusvahelise koostöö nõunik Karlis Goldstein ([email protected]) ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunikud Evelin Tõnisson ([email protected]) ja Annika Päsik ([email protected]). Valdkonna eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade valdkonna asekantsler Timo Tatar ja majandusarengu valdkonna asekantsler Sille Kraam. 2. Sisu ja võrdlev analüüs Kriitilise tähtsusega toorainete määruse eelnõu koosneb kümnest peatükist. I peatükk kirjeldab üldsätteid ja sisaldab mõisteid. Määruses on sätestatud, et üldine eesmärk on tagada ELi juurdepääs kriitiliste toorainete turvalisele ja jätkusuutlikule tarnimisele, järgides nelja konkreetset eesmärki: tugevdada ELi suutlikkust väärtusahela erinevatel etappidel, mitmekesistada ELi tooraineimporti, parandada seire- ja riskide maandamise suutlikkust ning tagada hästi toimiv ühtne turg, parandades samal ajal kriitiliste toorainete kestlikkust ja ringlust. Artikliga 1 määratakse 2030. aastaks järgmised sihttasemed:  uute kaevanduste rajamine ja kaevandamisvõimsus on piisav, et kaevandada maake, mineraale või kontsentraate sellises koguses, et katta vähemalt 10 % liidu aastasest strateegiliste toorainete tarbimisest, kui liidu varud seda võimaldavad;  töötlemisvõimsus, sealhulgas kõigis töötlemise vahetappides, on piisav, et katta vähemalt 50 % liidu aastasest strateegiliste toorainete tarbimisest;  ringlussevõtuvõimsus, sealhulgas kõigis ringlussevõtu vaheetappides, on piisav, et katta vähemalt 20 % liidu aastasest strateegiliste toorainete tarbimisest,  mitmekesistada ELi strateegiliste toorainete importi, et 2030. aastaks saaks liidu iga strateegilise tooraine aastase tarbimise (ükskõik millises töötlemisetapis) katta mitmest kolmandast riigist pärit impordi abil ning et ühestki kolmandast riigist ei tarnitaks enam kui 65 % liidus aastas tarbitavast toorainest; Samuti tuleb tagada ELis turule lastud kriitiliste toorainete ja kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete vaba liikumine, tagades samal ajal nende ringluspõhisuse ja kestlikkuse parandamise teel keskkonnakaitse kõrge taseme. 2 II peatükk sätestab strateegiliste2 ja kriitiliste3 toorainete loetelud, mis vaadatakse läbi vähemalt iga nelja aasta järel, kasutades I ja II lisas sätestatud metoodikat. Osa tooraineid esineb mõlemas loetelus. III peatükk sätestab raamistiku ELi strateegilise tooraine väärtusahela tugevdamiseks, valides välja ja rakendades strateegilisi projekte, mis on abikõlbulikud lihtsustatud loamenetlustele ja rahastamisvõimaluste hõlbustatud juurdepääsule, ning mida samuti täiustatakse parema koordineerimisega. Artikkel 5: projektiarendaja taotluse alusel ja kindla korra kohaselt tunnistab komisjon strateegilisteks projektideks tooraineprojektid, mis aitavad ELis oluliselt suurendada strateegiliste toorainete tarnekindlust; on tehniliselt teostatav mõistliku aja jooksul; projekti rakendataks kestlikult, eelkõige seoses keskkonnamõju seire, ennetamise ja minimeerimisega; esineb piiriülene kasu ELi liikmesriikide vahel; projektide puhul, mida viiakse ellu kolmandates riikides, mis on tekkivad turud või areneva majandusega riigid, oleks projekt kasulik nii ELile kui ka kolmandale riigile. Artiklis 6 sätestatakse arendaja taotluse vajalikud nõuded ning menetluse tähtajad. Üldjuhul võtab komisjon 60 päeva jooksul vastu otsuse projekti strateegiliseks projektiks tunnistamise kohta, võttes arvesse Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu arvamust. Artikkel 8 sätestab toorainete projektide loamenetluse reeglid. Liikmesriigid peavad määrama pädeva asutuse, kes vastutab kriitiliste toorainete projektide loamenetluse hõlbustamise ja koordineerimise eest. Tegu oleks ühtse kontaktpunktiga arendaja jaoks kogu protsessi vältel. Artikkel 9 sätestab strateegiliste projektide eelisstaatuse: projektiarendajad ja kõik asjaomased ametiasutused peavad tagama nende menetluste võimalikult kiire elluviimise kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega. Artikkel 10 määrab loamenetluste kestused: strateegiliste projektide puhul ei tohi loamenetlus ületada: (a)24 kuud strateegiliste projektide puhul, mis hõlmavad kaevandamist; (b)12 kuud strateegiliste projektide puhul, mis hõlmavad üksnes töötlemist või ringlussevõttu. Tähtaegu võib teatud juhtudel ühe kuni kolme kuu võrra pikendada, tulenevalt projekti asukohast, keerukusest või mahust. Liikmesriikidel on võimalik kehtestada ka lühemaid tähtaegu. Artikkel 11 sätestab keskkonnamõju hindamise korra ja tähtajad. Artikkel 12 käsitleb planeeringuid: kavade, sealhulgas üldplaneeringute, ruumiliste planeeringute ja maakasutuskavade koostamise eest vastutavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused lisavad vajaduse korral sellistesse kavadesse sätted kriitiliste toorainete projektide arendamise kohta. Eelistatakse tehismaad, tööstusalasid, mahajäetud tööstusalasid ja asjakohasel juhul hoonestamata alasid, mis ei ole põllu- ega metsamajanduses kasutatavad. Artiklid 14-17 käsitlevad muid tegevusi, kuidas menetlusi lihtsustada, s.h teabevahetuse parandamine. 2 Strateegilised toorained on eelnõu I lisa järgi: vismut, boor – metallurgiline, koobalt, vask, gallium, germaanium, liitium – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega, magneesiummetall, mangaan – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega, looduslik grafiit – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega, nikkel – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega, plaatinarühma metallid, haruldased muldmetallid magnetite jaoks (Nd, Pr, Tb, Dy, Gd, Sm ja Ce), ränimetall, titaanmetall, volfram. 3 Kriitilised toorained on eelnõu II lisa järgi: antimon, arseen, boksiit, barüüt, berüllium, vismut, boor, koobalt, koksisüsi, vask, päevakivi, fluoriit, gallium, germaanium, hafnium, heelium, rasked haruldased muldmetallid, kerged haruldased muldmetallid, liitium, magneesium, mangaan, looduslik grafiit, nikkel – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega, nioobium, fosforiit, fosfor, plaatinarühma metallid, skandium, ränimetall, strontsium, tantaal, titaanmetall, volfram, vanaadium. 3 Artikkel 18 sätestab kohustuse maavarauuringute tegemiseks. Iga liikmesriik koostab riikliku programmi kriitilistele toorainetele suunatud üldgeoloogiliste uurimistööde elluviimiseks. Esimene programm tuleb koostada aasta jooksul pärast määruse jõustumist. IV peatüki sisuks on mehhanismi väljatöötamine kriitiliste toorainete tarneahelate koordineeritud monitooringuks ja nähakse ette meetmed tarneriskide maandamiseks. Lisaks sätestab eelnõu raamistiku kriitiliste toorainega varustamise riskide süstemaatiliseks jälgimiseks väärtusahela eri etappides. Samuti sätestatakse abinõud riskide maandamiseks, koordineerides strateegiliste toorainete strateegilisi varusid, kohustades suuri importijaid ja tootjaid regulaarselt auditeerima oma tarneahelaid ning hõlbustama strateegiliste toorainete ühisoste. Artikli 24 järgi loob komisjon süsteemi, mis võimaldab koondada ELis asuvate strateegilisi tooraineid tarbivate huvitatud ettevõtjate ja strateegiliste varude eest vastutavate ametiasutuste kogunõudluse ja küsib tarnijatelt pakkumusi selle kogunõudluse rahuldamiseks. Süsteem hõlmab nii töötlemata kui ka töödeldud strateegilisi tooraineid. V peatükk sisaldab sätteid kriitiliste tooraineturgude ringluse arendamiseks ja kriitiliste toorainete keskkonnajalajälje vähendamiseks. Artikkel 25 järgi peab iga riik võtma kolm aastat pärast jõustumist vastu riikliku programmi eesmärgiga suurendada jäätmete kogumist ja teiseste toorainete kasutamist. Artikkel 27 käsitleb püsimagnetite ringlussevõttu. Kolme aasta jooksul pärast jõustumist peab iga füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule magnetresonantstomograafia seadmeid, tuuleturbiine, tööstusroboteid, mootorsõidukeid, kergtranspordivahendeid, külmageneraatoreid, soojuspumpasid, elektrimootoreid, sealhulgas juhul, kui need on integreeritud muudesse toodetesse, automaatpesumasinaid, trummelkuivateid, mikrolaineahjusid, tolmuimejaid või nõudepesumasinaid, tagama, et neil toodetel on nähtav, loetav ja kustumatu märgis, mis näitab, kas need tooted sisaldavad üht või mitut püsimagnetit ja mis liiki need on. Artikli nõudeid ei kohaldata toodete suhtes, mis on mõeldud peamiselt kaitse- või kosmoserakendusteks. VI peatükk loob raamistiku koostööks toorainetega seotud strateegiliste partnerluste alal kolmandate riikidega ning suurema sünergia saavutamiseks strateegiliste partnerluste ja liikmesriikide koostöö vahel asjaomaste kolmandate riikidega(nt vaadatakse kas kolmanda riigi õigusraamistik tagab keskkonnamõju seire, ennetamise ja minimeerimise, sotsiaalselt vastutustundlike tavade kasutamise, sealhulgas inimõiguste ja töötajate õiguste austamise ning sisuka koostöö kohalike kogukondadega, läbipaistvate äritavade kasutamise ning avaliku halduse ja õigusriigi nõuetekohasele toimimisele avalduva kahjuliku mõju ennetamise). Strateegilisi partnerlusi koordineerib Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu. VII peatükk toob sisse Euroopa kriitiliste toormete nõukogu moodustamise võimaluse, millel oleks nõuandev roll. Vastav nõukogu koosneks liikmesriikide ja komisjoni kõrgetasemelistest esindajatest, kes juhatavad nõukogu. Juhatus annab komisjonile nõu ning abistab kooskõlastamise, koostöö ja teabevahetusega, et toetada käesoleva määruse rakendamist. VIII ja IX on peatükid, mis sisaldavad artikleid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning muudes õigusaktides tehtud muudatuste kohta. 4 X peatükk sisaldab artikleid karistuste, edusammude jälgimise ja määruse hindamise kohta. Samuti kehtestatakse sellega liikmesriikide ühine aruandlus, mis on seotud erinevate meetmetega, ja sisaldab artiklit, mis tagab, et käesoleva määruse alusel kogutud konfidentsiaalset teavet käsitletakse järjepidevalt. Käesolev määrus jõustub 20ndal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Kriitiliste toorainete teatis Lisaks määrusele avaldas komisjon ka teatise „Kriitilise tähtsusega toorainete varustuskindlus ja jätkusuutlikkus, mis toetab rohe- ja digipööret“. Teatise järgi põhineb EL toorainepoliitika kolmel sambal: kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahela arendamine ELis; hoogsam hankeallikate mitmekesistamine ja partnerlussuhete loomine vastastikku kasulikul viisil, et toetada üleilmset tootmist; kestliku hankimise soodustamine ja ringluse edendamine. Teatises esitatakse meetmeid, kuidas toetada uute vastastikku kasulike rahvusvaheliste partnerluse kaudu tarneahelate mitmekesistamist, toetades samas ka teadus-arendustegevust ning erasektori rahastuse kaasamist. Teatise järgi soovib komisjon toorainete tarnete tagamiseks kasutada kooskõlas strateegiaga „Global Gateway“ maksimaalselt ära ELi kaubanduslepinguid ja muid partnerlusi, nt Tšiili, USA, Ukraina, Kanada, Kasahstani ja Namiibiaga. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul õigus võtta vastu meetmeid, mille eesmärk on rajada ja tagada siseturu toimimine, sh kriitiliste toorainete kindel ja kestlik tarnimine ELis. Ilma kõnealuste meetmeteta on praeguste pakkumise ja nõudluse suundumuste juures tõenäoline, et paljusid kriitilisi tooraineid ähvardab tõsine ja struktuuriline oht tarnehäirete tekkeks. Määruse eelnõuga kaetavad toorained on keskse tähtsusega mitme strateegilise sektori toimimisel. Seetõttu on oluline tegeleda võimalike tarnehäirete ohuga säilitamaks EL turu stabiilsus. Tarnehäired ja nendega kaasnev toorainete puudus EL siseselt, kättesaadavuse keerukus ja hinna volatiilsus ajendab riike võtma ühepoolseid meetmeid, et tagajärgi leevendada. Ehkki põhimõtteliselt on kõnealused meetmed põhjendatud, võivad need moonutada konkurentsi ja takistada kaupade vaba liikumist ELis, kui riigid tegevust omavahel ei koordineeri. 3.2. Subsidiaarsus Nõustume ettepanekus esile tooduga, et määruse eesmärkide saavutamiseks on oluline EL ühtne lähenemine. Kriitiliste toorainetega seotud võimekuse suurendamine vaid liikmesriigi tasandil ei ole otstarbekas, sest et igas liikmesriigis neid tooraineid ei esine, investeeringuvajadused on suured ning ühtlasi on toorainete maailmaturul konkurentsis püsimiseks vaja märkimisväärset mastaabisäästu. Samuti on olulised riikide üleselt ühised lähtekohad topelttöö vältimiseks ja tõhususe suurendamiseks, et tarneriskide seiret laiendada ning riskivalmidust suurendada liikmesriikide tasandil. See puudutab kogu EL tööstust, mis omakorda on seotud ka EL tööstuse konkurentsivõimega globaalsel turul. Peale selle ei oleks liikmesriigi tasandi lähenemisviisid tõenäoliselt piisavad selleks, et täita ühtsel turul omavahel 5 tihedalt seotud tarneahelate vajadusi. Strateegilisteks projektideks lubade andmise eest jäävad ka edaspidi vastutavaks liikmesriikide endi ametiasutused, kes peavad järgima käesolevas ettepanekus esitatud menetlusnorme. Seega on liikmesriikidel võimalus tõkestada ise oma territooriumil kavandatavale projektile strateegilise staatuse andmine. 3.3. Proportsionaalsus Nõustume ettepanekus esile tooduga, et kavandatavad meetmed on piisava ulatusega ning vajalikud kriitiliste toorainete tarnekindluse tagamiseks. EL tasandi tegevusel on tõendatav lisaväärtus, mis tuleneb vajalike meetmete ulatusest, kiireloomulisusest ja mahust. Strateegiliste projektidega seotud meetmete puhul keskendutakse strateegilistele toorainetele, et kaasata määruse kohaldamisalasse materjalid, mida on kõige enam vaja ELi rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamiseks ning ka vastupanuvõime ja tarnekindluse suurendamiseks. Eesti jaoks on sobiv, et igale liikmesriigile jääb võimalus lähtuda kehtivast maavarauuringute poliitikast. Näiteks Eesti Geoloogiateenistus keskendub 2023. aasta alguses alanud kolmeaastaste uuringutega Toolse maardlas laiendatud Aru-Lõuna alale(fosforiit koos haruldaste muldmetallidega). Eesti jaoks on sobiv määruse algatuse ettepanek luua riiklikke maavara uuringute tegevuskavasid selleks, et soodustada kriitiliste toorainete väärtusahela arengut. Lisaks on kavandatavate meetmete hulgas ka korrapärane tegevuskavade läbivaatamine ja suhtlus liikmesriikidega (eelkõige seiret ja juhtimist käsitlevate sätete puhul), mis on Eesti jaoks samuti sobiv. Seiremeetmete puhul antakse õigus liikmesriigil kindlaks teha ja järelevalvet teostada peamiste turuosaliste üle. Äriühingute riskivalmidusele keskenduvad meetmed piirduvad teatavate suurettevõtjatega, kes toodavad strateegilisi tooraineid sisaldavat strateegilist tehnoloogiat (nt Eesti puhul NPM Silmeti planeeritav püsimagnetitehas käib siia alla) ning nende tarneahelate siseaudititega. Kestlikkusega seotud meetmete puhul ei ulatu kehtestatavad nõuded kaugemale sellest, mis on vajalik, et soodustada teiseste toorainete turu arengut või suurendada kriitiliste toorainete keskkonnajalajälje alase teabe läbipaistvust järkjärgulise ja tõenduspõhise lähenemisviisi alusel. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1. Mõju majandusele Eelnõus kirjeldatud Euroopa Liidu liikmesriikide ülesel kaevanduslubade menetlusprotsesside ühtlustamisel võib olla oluline mõju ka Eesti maavarade kasutusele. Eestis on olemas potentsiaalne kriitiliste toormete ressurss, mis on vajalik nii rohepöördeks kui ka infotehnoloogia valdkonnas, nii kohapeal kui ka meie partnerriikide tööstuste jaoks. Eestis leidub kriitilistest toormetest fosforiiti, vanaadiumi ja magneesiumi. Euroopa Liidu tõenäoliselt suurimad fosforiidi varud paiknevad just Eestis. Fosforiidi puhul loetakse kriitiliseks nii toorme geoloogiliste uuringute ja kaevandamise etappi (fosforiit) kui ka selle töötlemise etappi (fosforhape). Seetõttu on kriitiliste toormete nimekirjas nii fosforiit kui ka fosfor. Fosforiidis omakorda leidub kaasneva ressursina märkimisväärsetes kogustes haruldasi muldmetalle (nagu näiteks praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium), mistõttu fosforiidil võib tulevikus olla perspektiivi ka haruldaste muldmetallide toormeks. Näiteks Eesti Geoloogiateenistus keskendub 2023. aasta alguses alanud kolmeaastaste uuringutega Toolse maardlas laiendatud Aru-Lõuna alale, kus praeguse teadmise kohaselt on fosforoksiidi sisaldus 4,8 miljonit tonni, millest võiks toota ilma kadusid arvestamata umbes 15 miljonit tonni fosforiidi kontsentraati. Kontsentraadi viimase viie aasta keskmine hind on 128 €/t ehk selle väärtus oleks umbes kaks miljardit eurot kogu Aru-Lõunas leiduva mahu kohta. Viimasel paaril aastal on toormete hinnad 6 olnud väga kõrged ja viimati avaldatud (seisuga märts 20234) hinna järgi oleks väärtus üle viie miljardi euro, aga tuleb veelkord rõhutada, ilma kadusid ja tootmiskulusid arvestamata. Fosforit on aga võimalik töödelda ka edasi ning toota sellest väetisi, mis suurendaks toorme lisandväärtust. Vanaadiumit leidub graptoliitargilliidis, mis Eesti maapõues asetseb vahetult fosforiidi peal. Magneesiumit on võimalik saada dolomiidist. Dolomiidivarusid leidub paljudes Eestimaa paikades. Eestis leiduvate kriitiliste toormete uurimine on potentsiaalse kasutuselevõtu eesmärgil põhjendatud, see ühildub EL strateegilise suunaga ning on oluline kohaliku majanduse arenguks. Juhul, kui kriitilisi toormeid sisaldava fosforiidi kasutuselevõtt osutub Eestis majanduslikult ja ühiskondlikult vajalikuks, siis võtab selle elluviimine aega ning tuleb aegsasti arvestada kaevandamisel kaasnevate materjalide voogude ja nende väärindamise ning turustamise võimalustega. Sellistele otsustele peab aga eelnema põhjalik eeltöö ja laiem ühiskondlik diskussioon. Määruse ettepanek suurendab koostoimet ja vähendab liikmesriikide meetmete kattuvust. See võib omakorda pakkuda säästuvõimalusi tänu tõhusamale koordineerimisele, muuhulgas näiteks seire ja strateegiliste varude valdkonnas. 4.2. Sotsiaalne mõju Toormete kasutusele võtmisel tuleb arvestada maardla aladel olevate vastandlike majandushuvidega erinevate valdkondade arendamise suhtes ning kohalike kogukondade lõikes. Kaevandamise ja tööstuse arendamisel on alati sotsiaalsed mõjud. Eesti Geoloogiateenistusel on riigiasutusena oluline roll ühiskondliku diskussiooni juhtimisel, näiteks fosforiidi kasutuselevõtu osas, ning vastavate uuringute läbiviimisel. Valdkonna laiapõhjaliseks arenguks tuleb arvestada täiendava tööjõu ning teaduse ja arenduse (TA) võimekusega seotud meetmete vajadusega. Vajalik on kasvatada maapõuesektori järelkasvu (stipendiumid valdkonna üliõpilastele, maapõuealaste programmide toetamine kooliõpilastele) ning tõsta TA asutuste innovatsioonivõimekust kriitiliste toormete valdkonnas (suuremahulise testinfrastruktuuri arendamine). Kriitiliste toormete kasutuselevõtul on positiivne tulem töökohtade tekkeks. 4.3. Mõju riigieelarvele Eelnõul on oluline potentsiaalne mõju majandusele, kuivõrd strateegiliste ja kriitiliste toorainete projektide käivitudes annavad need tähelepanuväärse panuse majanduskasvu ja tööstuse tarneahelatesse. Nende käivitamine on aga keeruline, finantsiliselt kulukas ja pikaajaline protsess ning suunab ühiskondlikku ressurssi eemale valdkondadest, mida eelnõu rakendusala ei käsitle. Algatuses on väga üldsõnaliselt toodud finantsvahendite allikad eelnõu meetmete elluviimiseks. On suur võimalus, et rahalisi vahendeid antud algatuses toodud tegevuste elluviimiseks ei ole piisavalt osas, mistõttu tuleb hoolega läbi kaaluda ning tähtsuse järjekorda seada ühiskonna ja majanduse jaoks vajalikud tegevused ning sellest lähtuvalt kavandada pikaajaliselt vajalikke ressursse ja eelarvelisi vahendeid. Eelnõuga kaasnevad mõjud riigieelarvele üksnes juhul, kui meie kriitiliste toormete (fosforiit, magneesium, haruldased muldmetallid) uuringud hoogustuvad ja selle ümber tekib majandustegevus. Eesti maapõueseaduse kohaselt saab näiteks fosforiidi ja metallitoorme geoloogilisi uuringuid teha ainult Eesti riik, seega ei põhjusta nimetatud eelnõu arendajate 4 https://www.indexmundi.com/commodities/?commodity=rock-phosphate 7 tormijooksu. Riik saab vajadusel vastavalt seadusele ka sellest eesõigusest loobuda. Nimetatud projektide käivitumise faasid on ülimalt ressursimahukad(investeeringud, inimtööjõud), olgugi et need rakendudes end mitmekordselt ära tasuvad. Eesti riik on teinud esimesi samme kriitiliste toormete uurimise toetamisel. Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 istungil otsustati“ Fosforiidi ja kaasnevate ressursside teadus- ja arendus uuring Eesti Geoloogiateenistuses 2023-2026“5 rahastada 6 112 000 euro ulatuses konkursipõhistest vahenditest, mis on suunatud valdkondlikele teadus- ja arendustegevustele. Nimetatud uuringu raames analüüsitakse kriitiliste maavarade ja kaasnevate ressursside kasutamisel kaevandamise ja väärindamise tehnoloogilisi võimalusi. 4.4 Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Eelnõuga kaasnevad võimalikud otsesed mõjud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju tuleneb kaevandamislubade menetluse kiirendamise vajadusest, millega kaasneb ka kvalifitseeritud tööjõu vajaduse küsimus lubasid menetlevale asutusele (Eesti puhul Keskkonnaamet). Vajalikud toorainega seotud väärindamise ja töötlemise käitised võivad vajada keskkonnakomplekslubasid, arvestades kiirendatud loastamise protseduuri, selles valdkonnas vajab selliste lubade menetleja täiendavat ressurssi. Hinnangut vajaminevale ressursile on praeguses staadiumis väga raske anda, aga võib eeldada koormuse kasvu Keskkonnaametile. Näiteks kui mõni Eesti projekt/objekt satub strateegiliste projektide nimekirja, siis see toob kaasa mõju KOVi halduskoormusele (peavad tegema detailplaneeringuid töötlemisrajatistele ehitusõiguse saamiseks), lisaks halduskoormus ka sellele asutusele, kes hakkab kaevandamislubasid menetlema. Kriitiliste toormetega seotud kaevandamise lubade menetlus on tõenäoliselt ka komplekssem ja keerukam lähtuvalt maavara geoloogilisest paiknemisest, kaevandamise tehnoloogiatest ja keskkonna aspektidest, kuid mida on vaja arvesse võtta loa andmisel. 4.5 Mõju keskkonnale ja kliimale Kriitiliste toormete projektide rakendamise mõju keskkonnale ja kliimale on igal juhul arvestatav, kuid sõltuvalt kasutatud tehnoloogiatest ja konkreetsest väärtusahela osast on see erinev. Geoloogilise uurimisega mõjusid keskkonnale ja kliimale ei kaasne. Kaevandamistegevus omab seevastu märgatavat keskkonnamõju. Veelgi suuremaks võib keskkonnamõju ulatuda edasise väärindamise protsessis, sest kriitiliste toormete töötlemine on alati väga energiamahukas ja tihti palju CO2 atmosfääri heitev ja potentsiaalselt keskkonda koormav protsess. Küll aga on seda koormust võimalik oluliselt vähendada, kasutades parimat kättesaadavat tehnoloogiat, võimalikult suures mahus taastuvenergiat ning innovatiivseid keskkonnatehnoloogilisi lahendusi. Tuleb lähtuda sellest, et ELs on keskkonnanõuded ranged, loa menetlus avatud ja kaasav. 4.6 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kriitiliste toormete projektide rakendamise mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele võib olla väga suur. Kriitiliste toormete kasutuselevõtu eesmärk on saavutada olukord, kus minimiseeritaks ohtu langeda toorainesõltuvusse kolmandatest riikidest, kus need kasutada selliseid sõltuvusi oma mõjutustegevuses. Kahtlemata võib luua kriitiliste toormete arendusprojektide algatamine täiendavad riskid riigi julgeolekule, kuna need objektide võimalik kahjustamine haavaks oluliselt riigi majandust. Mõju välissuhetele on aga väga suur, 5 Valitsus otsustas ministeeriumide valdkondlike teadusprojektide rahastamise | Haridus- ja Teadusministeerium (hm.ee) 8 sest strateegiliste toormete kaevandamine või tootmine tõstaks riigi prestiiži ja rahvusvahelist arvestatavust olulisel määral. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus 5.1. Eesti toetab Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse eesmärki saavutada ELi suurem toormesõltumatus ja määruse eelnõus esitatud sihttasemeid toorainete kaevandamise, töötlemise, ringlussevõtu ja impordi kohta, mis on olulised majanduse kestlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks. Selgitus: COVID kriis ja geopoliitilised arengud on üha kiireloomulisemalt juhtinud Euroopa tähelepanu oma toimivale konkurentsivõimelisele majandusele ja kriitilistele tarneahelatele. Kriitiliste toorainete algatuse eesmärk on samuti ELi tööstuse ja selle tarneahelate sõltuvuse vähendamine kolmandatest riikidest ja enda võimekuse oluline tõstmine. Eesmärk, et aastaks 2030 toodetakse ja töödeldakse ELi kriitiliste toormete tarbimisvajadusest 40% EL-is on samas väga ambitsioonikas plaan, arvestades tänaseid kaevandusmahtusid ja kriitiliste toormete kasutusele võttu teisesest toormest. 5.2. Eesti toetab üldiselt strateegiliste ja kriitiliste toorainete loetelude kehtestamist. Peame samas vajalikuks strateegiliste maavarade nimekirja ülevaatamist ja täpsustamist, lähtudes toorainete tähtsusest tööstuslikes protsessides ja majanduses tervikuna. Teeme ettepaneku kaaluda kaaliumi (K) lisamist kriitiliste toormete nimekirja, arvestades selle tähtsust taimekasvatuse jaoks ning ELi suurt impordisõltuvust. Selgitus: Strateegiliste maavarade nimekirja eelnõu/ sisaldab teatud küsitavusi ja ei ole peale valemi ning üldsõnalise kirjelduse põhjendatud, miks üks või teine element on selles nimekirjas. Näiteks haruldaste muldmetallide (HMM) all on strateegiliseks märgitud tseerium (Ce), mis on põhimõtteliselt HMM töötlemise jääk, millest kõik tootjad üritavad vabaneda ning mille kasutusalad ei ole tehnoloogiliselt kriitilised (vähemalt mitte selliselt, et seda strateegiliseks kuulutada). Kaaliumi (K) lisamisel on põhjenduseks, et kaalium on taimekasvatuse jaoks elulise tähtsusega. Kaaliumkloriidi maardlad on koondunud Valgevenesse, Kanadasse ja Venemaale (koos moodustavad need 68%). Euroopa Liit impordib 85% Euroopa Liidus kasutatavast kaaliumist. Sealjuures pärines kaaliumi impordist 64% Venemaalt ja Valgevenest. Leiame, et strateegiliste projektide määratlemine põhineb ebaselgetel alustel ning selle rakendamiseks on vaja määratleda selgemad kriteeriumid - nt mida on selles kontekstis mõeldud kriteeriumidega „märkimisväärne kaitsealane panus“ ja „tehniliselt rakendatavus mõistliku aja jooksul“. Nn elemendi sisaldus ei tähenda väärtusahela varases staadiumis midagi, nii uuringutes kui ka kaevandamises. See on asjakohane alles hiljem väärtusahelas. 5.3. Toetame, et kriitiliste toorainete strateegilised projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandamisprojektide üks peamisi takistusi. Hetkel eelnõus pakutud loamenetluste tähtajad (1 aasta ringlussevõtu ja töötlemise puhul ning 2 aastat kaevandamise puhul) nõuavad olulist haldusvõimekuse ja kompetentse tööjõu kasvu seotud asutustes, mistõttu peame vajalikuks paindlikkust tähtaegade seadmisel seoses keskkonnamõjude hindamisega. Pooldame strateegiliste projektide määramiseks Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu loomist. 9 Selgitus: Artiklis 10 on toodud loamenetluse ajaline piirang vastavalt uutele ja töös olevatele taotlustele 21-24 kuud (+3 kuud põhjendatud juhul pikendamiseks) kaevandamislubade menetluses (sh vajadusel keskkonnamõju hindamine) ning töötlemise/ringlusse võtmise puhul 9-12 kuud (+1 kuu). Hinnanguliselt on keskmine kaevandamisloa menetluse kestvus, mille raames tuleb teostada ka KMH, praegu ca 2,5a (1 a loamenetluse ning 1,5 a KMH läbiviimiseks). Töötlemise/ringlussevõtu korral on menetluste kestus seotud mitmest asjaolust: kas on vajalik detailplaneeringu koostamine (vajadusel ka KSH), ehitusloa menetlus (30 päeva) ning keskkonnakaitseloa menetlus (keskkonnalubadel 3 kuud ja vajadusel KMH ning keskkonnakomplekslubadel 18 kuud ja vajadusel KMH). Muuhulgas tahetakse vähendada kaevanduste rajamiseks taotletavate lubade menetlusaega. Eestis puudub kehtiv praktika kaevandamislubade andmiseks kriitilise tähtsusega toorainele. Kaevandamisloa menetlus toorainete osas, mida ei loeta kriitiliseks, on senini kulunud keskmiselt 1-3 aastat. Erandjuhtudel, kus tuli lahendada sotsiaalse vastuvõtlikkuse küsimusi, on kulunud loa andmiseks isegi rohkem kui 10 aastat. Määruse kohaselt soovitakse kriitilise tähtsusega toorainete kaevandamise loa menetluse (sh KMH) aega kiirendada kahele aastale, mis nõuab veelgi suuremat pingutust kõikidelt menetluste osapooltelt. Selline lubade menetlusaeg on tõenäoliselt tehtav ainult juhul, kui keskkonnamõjud on hinnatud kaevandamisloa taotlemise eelselt6. Üldiselt on kaevandamise puhul tegemist olulise keskkonnamõjuga valdkonnaga. Näiteks fosforiidi kaevandamine eeldab ka laiemat diskussiooni kaevandamise asukoha omavalitsustes ja oluline on kaasata kohalike elanikke protsessi ning saavutada sotsiaalne vastuvõtmine ja mõelda läbi mõjude leevendusmeetmete võimalused. Võimalikuks kitsaskohaks Eestile võib osutuda määrusega ettenähtud loamenetluse (sh vajadusel KMH) ajaraamistik. Kuigi taastuvenergia arendamise kiirendamise tegevuste raames on välja töötatud KMH menetluse kiirendamise muudatusettepanekud (nn TAK eelnõu), siis praeguse arusaama järgi tuleks määrusest tulenevalt teha ka KMH menetluses mõningaid täiendusi. Lubade andmise protsessi kiirendamine on äärmiselt oluline, sest ilma selleta ei ole nn 40% ambitsioon tänaseid lubade menetlusaegu arvestades teostav. Kahe aastane menetlusprotsess on hea eesmärk, kuid nõuab olulist administratiivse võimekuse ja kompetentse tööjõu kasvu seotud süsteemides. Kahjuks kiirendatud lubade menetlemise tähtaja ettepanekus ei ole selge, kuidas oleks seda mehhanismi võimalik rakendada ka siis kui riigi või valitsuse tasandil on heakskiit olemas, aga kogukonnad ja ühendused seda ei soovi. Pole ka selge, millised sanktsioonid tähtajast mitte kinnipidamine kaasa toob karistused. 5.4. Toetame eraldi arvestusmehhanismi väljatöötamist, mille kohaselt kriitiliste toormete projektide juures arvestatakse nende suure energiamahukuse ja kliima- ning keskkonnakoormusega, kuna need projektid võivad vajada erandite kehtestamist keskkonnanõuete reguleerimisel või toetusi keskkonnakahjude leevendusmeetmete väljatöötamiseks ning ülekaaluka avaliku huvi kehtestamist. Selgitus: Teatud ressursi kasutuselevõtt toob kaasa lisaks suurtele investeerimiskuludele ja täiustatud keskkonnasäästlikele lahendustele ka kõrged keskkonnatasud, sest kaevandamine ja tootmine võivad põhjustada olulisi keskkonnahäiringuid ning täiendavalt tekivad jäätmed, mille käitlemisega peab tegelema. See tähendab, et tehnoloogiline lahendus madalate kriitiliste 6 Komisjon toob näiteks Hispaania Masa Valverde projekti, kus keskkonnamõjude hindamine võttis aega 15 kuud ja kaevandamisloa saamine mõned kuud. 10 toormete kontsentratsioonide puhul teeb nende kättesaamise majanduslikult kulukaks ning võib olla keskkonda kahjustav. Seega on võrreldes kolmandate riikidega paratamatult EL-s tootmine majanduslikult kulukam. Samuti on kaevandamisjäätmete/töötlemisjäätmete ladustamine kulukas EL siseselt. Paraku esinevad kriitilised toormed peaaegu alati kivimites, kus nende kontsentratsioonid on suhteliselt madalad, seega tuleb järgi jääv materjal kas ladustada või suunata ringmajandusse (kui vastavad lahendused on olemas ja piisav ohutus tagatud). Seega on kriitiliste toormete projektide arendamine nii käivitamisel kui ka edasisel opereerimisel väga kulukas ja isegi olemasolevad võimalused ei kata kulutusi. Siiski on strateegiliste ja kriitiliste toormete tootmine EL-is igal juhul kokkuvõttes kliimat ja keskkonda säästvam kui tootmine kolmandates riikides, sest ELis on selged nõuded (kasvuhoonegaaside heitmete regulatsioon) ja kontrollmehhanismid, nagu lapstööjõu kasutamine (Kongos kaevandamisel koobalti puhul hetkel tõsine probleem). Kriitiliste toormete määrus on seotud tööstusheite direktiivi muutmise algatusega, mille komisjon avaldas 5. aprillil 2022. Algatusega kavandatakse uute tegevusvaldkondade lisamist direktiivi reguleerimisalasse. Direktiivi reguleerimisalasse lisatakse märkimisväärse keskkonnamõjuga metallimaakide ja tööstuslike mineraalide kaevandamine ja rikastamine. Tööstuslikud maavarad on küll defineeritud, kuid hetkel ei ole lõplikult teada, millised tegevused sellega seoses THD alla kuuluma hakkavad. Samuti peaks hindama, kas nendele tegevustele on vajalik määrata künnised, millest alates neid reguleeriks THD, kuna mõnel juhul võib olla THD loetelus kaasnev maavara. Erinevate maavarade kaevandamine ja hilisem töötlemine on erineva keskkonnamõjuga ning sellest tulenevalt on vajalik analüüsida erinevate künniste määramise vajadust. Direktiivi nõuete ning edasiste viitedokumentide väljatöötamise käigus on oluline tähelepanu pöörata Euroopa Kriitiliste toormete nimekirjas asuvate toormetele. Nende kaevandamise võimaldamiseks EL-s peab looma võimalikult ettevõtjasõbraliku keskkonna. Kuna üleminek rohemajandusele eeldab väga suures mahus kriitilisi toormeid, siis Euroopa Liidus on võetud suund forsseerida tegevusi, mis kindlustaksid kriitiliste toormete uurimise ja võimaliku kasutuselevõtu ka liikmesriikides, kus tootmine vastaks keskkonnanõuetele. Tuginedes Euroopa Liidu Nõukogu 16.03.2023 vastu võetud seisukohale (üldine lähenemine), soovivad liikmesriigid tööstusheite direktiivi luua lõplik nimekiri maavaradest, millele direktiivi nõuded kohalduma hakkavad. Võrreldes Euroopa Komisjoni algatusega soovivad liikmesriigid maavaradele lisada künnise, millest alates teatud maavarade kaevandamine ja rikastamine tööstusheite direktiivi reguleerimisalasse kuuluks. Künnisena on välja pakutud 500 tonni päevas. 5.5. Eesti toetab määruse eelnõus toodud ettepanekut riigiabi andmise lubamise osas, kuid peab oluliseks, et säiliks konkurentsivõime liikmesriikide tasandil. Riigiabi andmine on mõistlik, kuna Euroopas puudub toetav finantskeskkond maavarade kasutuselevõtuks ning lisaks mitmete kriitiliste toormete, sealjuures haruldaste muldmetallide tootmise ja väärindamise kasumlikkus ei ole väga kõrge, võrreldes vajalike algsete investeeringute mahtudega. Selgitus: Strateegiliste projektide käivitamine on erakordselt ressursimahukas, samas antud Euroopa Komisjoni algatuses ei ole toodud lahendusi, kuidas ja kust leida vastavat rahastust. Olemasolevate EL fondide ja eelarve raames ei ole võimalik neid kärpides selliseid summasid leida ja seni puudus regulatsioon ka riigiabi kasutamiseks. Samuti ei toeta selliste projektide finantseerimist taksonoomia reeglistik. Nimetatud aktides puuduvad hoovad ka olemasolevate ettevõtete igapäevaste tegevuskulude vähendamiseks. Kui kaevandusi ja seonduvaid kriitiliste toormete väärindamiseks rajatud arendusi nähakse EL majanduse jaoks strateegiliselt olulistena, siis peab olema võimalik anda ka finantstoetust riigiabi näol. Ühest küljest, et tuua 11 tootmist Euroopa Liitu ja teisest küljest teha seda sotsiaalselt aktsepteeritaval moel kohapeal selliselt, et mõeldud oleks kogu tarneahela väärindamisele terviklikult. Kriitiliste toormete väärindamine peaks toimuma eelistatult samas EL riigis, kus toimub ka nende kaevandamine, või kui kriitiline toore on pärit kolmandast partnerriigist, siis oleks see toore edasi eelistatult Euroopa Liidus töödeldud/väärindatud. Samuti on vajalikud konkreetsed ettepanekud kriitiliste toormete projektide käivitamise, teadmismahukate täiustatud tehnoloogiate väljatöötamise ja ka olemasolevate ettevõtete ringmajandusprojektide rahastamise toetamiseks, et saavutada seatud eesmärke. 5.6. Eesti toetab kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmete kogumise parandamist, nende ringlussevõttu ja toorainete kaevandamisel tekkivate jääkide töötlemist. Peame vajalikuks kaevandamisjääkide töötlemise hõlmamist määrusega. Peame vajalikuks parandada kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete jäätmete ringlussevõtu võimekust. Selleks, et võtta jäätmetest ringlusse maksimaalne kogus kriitilisi tooraineid on vaja tõhustada jäätmete ringlussevõtu tehnoloogiaid ning tagada koostöö ühtse siseturu nimel. Selgitus: Peame vajalikuks suunata meetmeid kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete jäätmete ringlussevõtu võimekuse loomiseks ja sealt ressursside kättesaamiseks, mis võib EL-le olla oluline toormete saamise allikas. See hõlmab tegevusi terves jäätmekäitluse ahelas, alates jäätmete kogumisest, sorteerimisest, osade eraldamisest ja ümbertöötlemisest kuni teisese toorme saamiseni. Kuivõrd need tegevused on komplitseeritud, keskkonnamõjuga, kulukad ja taaskasutusele võtmise osakaal madal7, on investeeringutoetuste andmine oluline. Täiendavalt tuleb tegeleda regulatsioonide kitsaskohtadega, et õigusruum toetaks enam tootmistehnoloogiate arendamisega seonduvaid tegevusi sh jäätmekäitlust. Lisaks investeeringutele tehnoloogiatesse on vaja panustada ka teadlikkuse tõstmisesse ning jäätmete tõhusatesse kogumissüsteemidesse. Kõrgemad kogumistasemed võimaldavad tõsta jäätmekäitleja tegevuse kasumlikkust. Tootjavastutusorganisatsioonid peavad küll looma tõhusa kogumisvõrgustiku ja viima läbi teavituskampaaniaid, kuid siinkohal oleks vajalik kaaluda, kas riik saaks samuti teha, näiteks teavituskampaaniaid /kogumiskampaaniaid, et eesmärgile kaasa aidata. Riikidevahelise jäätmeveoga seotult märgime, et kriitilisi tooraineid sisaldavate jäätmete eksport teistesse liikmesriikidesse peab olema kontrollitud. Jäätmekäitleja peab suutma tõendada, et nende kasutatav tehnoloogia tagab kehtestatud nõuete täitmise ning seeläbi ringlussevõtu määrade saavutamise. Ringlussevõtuturgudel peavad investeeringud toetama ja tagama hästi toimiva teiseste toorainete turu/ringlussevõtuturu. Turuosalistel peab olema kindlus teha investeeringuid ringlussevõtu tehnoloogiatesse, et suuta kulupõhiselt konkureerida esmase tooraine tootmisega. Jäätmekäitluse teemal toome veel välja, et ELi patareide ja akude määruses sätestatud uued ringlussevõtu sihtarvud ja materjalide taaskasutusse võtmise sihtarvud toetavad ringmajanduse arengut ja võimaldada materjalide ressursitõhusamat kasutamist. Patarei määruses on toodud, et akude nõudlus on 2030. aastaks kasvanud 14 korda võrreldes 2018. aastaga. 2040. aastaks kasvab hinnanguliselt ringlussevõttu vajavate akude ja patareide jäätmete hulk ligi 700 korda. Hetkel on Eestis võimalik liitiumakust võtta ringlusse ca 30-40% materjale, kuid Soomes on uue tehnoloogiaga võimalik 85% ringlussevõtt. Hetkel Eestis on päikesepaneelide ringlussevõtt 34%, kuid Belgias on uue tehnoloogiaga võimalik saavutada ringlussevõtt üle 80-90%. 7 Report on critical raw materials and the circular economy (https://op.europa.eu/en/publication-detail/- /publication/d1be1b43-e18f-11e8-b690-01aa75ed71a1) 12 EL ei suuda saavutada eesmärke ilma konkurentsivõimelise ringmajanduse loomiseta - jäätmete, kogutud süsiniku või taastuvate ressursside kasutamine lähteainena on viisid heitkoguste vähendamiseks kõigis tööstusharudes ja sõltuvuse vähendamiseks tooraine impordist. Näiteks paljud eri tooted sisaldavad püsimagneteid, sealhulgas tuuleturbiinid ja elektrisõidukid, mis on olulisimad ja kõige kiiremini kasvavad rakendused, ent ka muud tooted, nagu magnetresonantstomograafia seadmed, tööstusrobotid, kergtranspordivahendid, külmageneraatorid, soojuspumbad, elektrimootorid, tööstuslikud elektripumbad, automaatpesumasinad, trummelkuivatid, mikrolaineahjud, tolmuimejad ja nõudepesumasinad, mis sisaldavad suurtes kogustes materjale, mida saaks taaskasutada. Enamik püsimagneteid, eeskätt kõige võimsamat tüüpi magnetid, sisaldavad kriitilisi tooraineid, näiteks neodüüm, praseodüüm, düsproosium ja terbium, boor, samaarium, nikkel või koobalt. Neid on küll võimalik ringlusse võtta, kuid liidus tehakse seda väikeses mahus või üksnes teadusprojektide raames. Seega tuleks ringluspõhisuse suurendamisel käsitleda püsimagneteid prioriteetse tootena. Suurendamaks EL sõltumatust tuleb meil lisaks kaevanduslubade kiirendamisele lahendada küsimus ka tootmises tekkivate looduslikult radioaktiivsete materjalide jääkidega (NORM- jäägid). Kiirgusseaduse kohaselt on NORM-jäägid mingi tegevuse tagajärjel tekkinud looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad või sellega saastunud ained, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kehtestatud vabastamistasemetest ja mida kavatsetakse veel tulevikus kasutada. Seega tuleb EL siseselt lahendada jääkide töötlemise küsimus samaaegselt kaevandamisega. Hetkel on see lahendatud mingil moel ainult mõnes riigis. Kui me seda ei tee EL põhiselt, siis koondub kahjuks tootmine mõnda üksikusse riiki, Eestit nende hulgas ei ole. Pudelikaelaks hetkel ei ole mitte ainult toorme puudus, vaid tootmisega kaasas käivate jääkide käitlemine. Ringlussevõtuturud peavad toimima optimaalselt ja materjaliringlus peab olema suletud, et vähendada ELis toorainete tarneriski. 5.7. Peame vajalikuks luua ühtlustatud õigusraamistik ELis turule lastavate kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete kogu olelusringi mõjudega tegelemiseks, mis käsitlevad selliste toodete kliimamõju, säästvusparameetreid, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist, sh asjakohaste andmete kättesaadavuse võimaldamiseks. Selgitus: Leiame, et ELis turule lastavaid kriitilisi tooraineid sisaldavaid tooteid käsitlev õigusraamistik peaks lähtuma sarnasest olelusringipõhisest lähenemisest, mida on kohaldatud ka teistes, EL roheleppest tulenevates tooteid käsitlevates algatustes (nt ELi patareide ja akude määrus). Samuti peaks asjakohaselt arvesse võtma juba käimasolevaid arenguid andmete kogumise ja kättesaadavaks tegemise osas. Näiteks kestlike toodete ökodisaini määrusega luuakse raamistik digitaalse tootepassi jaoks, mis hakkaks sisaldama toote olelusringi jaoks olulist teavet kui ka teavet toote materjalide ning tootes sisalduvate ainete kohta. Teabe eesmärk on pakkuda paremat infot nii tarbijale kui lõpuks jäätmekäitlejale, et materjale oleks võimalik efektiivselt ka ringlusse võtta. Kui toodetes sisalduvate kriitiliste toorainete teavet asjakohaselt hõlmata toote digitaalsesse tootepassi, oleks see abiks toorme ringluse edendamisel. Märgime ka, et kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete tootmise ja jäätmekäitluse valdkonnas jätkub märkimisväärne teaduslik ja tehniline areng. Siseturu toimimise ja arendamisega seoses on oluline tagada kriitilisi tooraineid sisaldavate jäätmete käitlus EL siseselt eesmärgiga tagada hästi toimiv EL siseturg. Vajadusel võib kaaluda ka piirangute seadmist selliste jäätmete eksportimisele EList, mis on tekkinud kriitilisi tooraineid sisaldavatest toodetest. Näiteks 13 Jaapanis asuv jäätmekäitleja maksab elektroonikaromudest pärit trükiplaatide eest rohkem, mistõttu trükiplaatides kasutatud kriitilised toorained liiguvad käitlemiseks EList välja. 5.8. Peame oluliseks lisada määruse eelnõusse selgem käsitlus strateegiliste kriitiliste toorainete varude kohta ning siduda see prognoositava tööstusnõudlusega. Selgitus: Jääb ebaselgeks, kus on varustatuse käsitluses piir erasektori ja riigi vahel ning millised on mõistlikud ja vajalikud varud. Eksisteerib nimekiri strateegilistest kriitilistest toorainetest, kuid vaja on EL ülest teadmist, kui palju on neid teatud toodete tootmiseks vaja ning kus toimub toodete tootmine (asukohariik ja mahud, eriti, kuna enamik tootmisest on väljaspool EL). Samuti on teekond looduses leiduvast toormest kuni konkreetse tooteni, nt ehedast ränist kiibini, pikk ja keeruline ning selle vajadused sõltuvad olemasolevast ja tulevikuks planeeritud tootmise protsessidest ning oskusteabest ja -tööjõust. Vajalik on ülevaade nõudlusest ja pakkumusest, mis võib ajas oluliselt muutuda ning arvesse tuleb võtta kogu tarneahelat, sh ka logistikat ja transporti, et tagada toormetega kaevandamise ja tööstusnõudluse vajadused EL-s. 5.9. Peame oluliseks määruse eelnõusse lisada selged juhised, kuidas käsitleda toorainete projekte, kui projektis strateegiline toore või kriitiline ressurss esineb kaasneva maavarana, sest sageli esinevad toormed ühes lähtekivimis koos. Soovime, et strateegilisteks loetaks ka neid projekte, kus kaevandades kaasneva põhikivimi koostises on strateegiline toore. Selgitus: Tihti esinevad erinevad toormed koos ühes lähtekivimis, näiteks mitmed kriitilise ja strateegilisena viidatud maavarad on kaasnevad maavarad. Enamik kriitilisi toormeid ei ole võimalik puhtal kujul kaevandada, vaid kaevandatakse koos teise põhimaavaraga. Näiteks Eesti puhul on haruldased muldmetallid, mis on strateegilise tähtsusega toore, sisaldumas fosforiidis, mis on kriitilise tähtsusega toore. Jääb selgusetuks, kuidas sel juhul projektide olulisust hinnata (mille alusel valitakse) ja neid strateegiliseks määratleda. 5.10. Soovime, et määruses sätestatud toorainete riiklike programmide koostamisega seotud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ressursside raamklassifikatsiooni kasutuselevõtt ei oleks kohe kohustuslik ning selle ülevõtmiseks antakse liikmesriikidele piisavalt üleminekuaega. Teeme ettepaneku, et teabe käsitlemine, seire ja aruandlus toimub liikmesriigis määruse jõustumise ajahetkel kasutatava klassifikatsiooni, sealhulgas rahvusliku/riikliku alusel seni, kuni liikmesriigid võtavad kasutusele ühtse klassifitseerimise süsteemi ning soovitame alternatiivina kaaluda ka olemasolevate toorainete klassifikatsioonide kasutusele võttu. Leiame, et konkreetset nõuet ei saa sätestada tagasiulatuvalt olemasolevate toormeprojektidega leitud varude ümberhindamiseks ja seda saab kohaldada vaid uute toormeprojektide kohta. Selgitus: Eestis kehtiv Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ressursside raamklassifikatsioonist erinev maavarade klassifikatsioon ja ümberhindamise protsess on keeruline, aeganõudev ja nõuab lisaks inim- kui ka rahalisi ressursse, et muuta ning rakendada riiklikku seadusandlust (nt Maapõueseaduse muutmisega). Määruse eelnõu artikkel 18, punktis viis on kirjas, et liikmesriigid teevad lõikes üks osutatud riiklikes programmides sätestatud meetmete kaudu kogutud teabe oma kriitilist toorainet sisaldavate maavarade esinemise kohta avalikult kättesaadavaks tasuta veebisaidil. See teave sisaldab vajadusel tuvastatud juhtumite 14 klassifikatsiooni ÜRO ressursside raamklassifikatsiooni (UNFC8) alusel. Määruse eelnõu artikli 20 (teabekohustused seireks punkt üks ja kolm: Liikmesriigid esitavad artiklis 43 osutatud aruande osana komisjonile teavet kõigi uute või olemasolevate toormeprojektide kohta nende territooriumil, mis on asjakohased seoses artikli 19 lõike üks punktiga d, sealhulgas klassifikatsiooni ÜRO ressursside raamklassifikatsiooni (UNFC) järgi. Seetõttu on vajalik erandi kehtestamine kõikide olemasolevate maavaravarude ümber hindamise osas, mis ei ole mõistlik ega vajalik, kuna neid maavaravarusid saab uute toormeprojektidega ümber hinnata ka vajaduse põhiselt. Sellele lisaks märgime, et uute toormeprojektide puhul on arvestatud rahvusvahelist CRIRSCO uuringusüsteemi9, mis erineb UNFC klassifikatsioonist ja mistõttu võiks lisaks UNFC klassifikatsioonidele lubada alternatiivina kasutada ka CRIRSCO uuringusüsteemis kasutatavaid klassifikatsioone. Kuna näiteks PERC-süsteemist annab üle minna UNFC-sse, siis võiks olla lubatud nii CRISCO kui ka UNFC, st riik võiks raporteerida Komisjonile UNGC alusel, vajadusel aga hinnata oma projekte ka CRISCO-süsteemi erinevate klassifikatsioonide alusel (PERC), kui see on vajalik strateegilistele investoritele. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole, samuti paluti arvamust Eesti Geoloogiateenistuselt. Lisaks paluti ettepanekuid omavalitsusi esindavatelt organisatsioonidelt ning järgmistelt huvigruppidelt: Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Geoloogia Selts. Arvamuse andsid Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Välisministeerium, Justiitsministeerium ja Keskkonnaministeerium. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel üldjoontes arvestatud. Omavalitsustest ja organisatsioonidest andsid tagasisidet 4: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Keemiatööstuse Liit, NPM Silmet. Saabunud ettepanekute ja nendega arvestamise tabel (kaasamistabel) on esitatud Lisas 1. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 8 https://unece.org/sustainable-energy/unfc-and-sustainable-resource-management/united-nations- framework-classification 9 https://percstandard.org/crirsco/ 15  Lisa 1. Kaasatud huvigruppide nimekiri 14. Eesti Pandipakend [email protected] 15. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit 1. Eesti Elektritööstuse Liit [email protected] [email protected] 16. Eesti Mäeselts [email protected] 2. Eesti Elektroonikatööstuse Liit 17. TalTech Geoloogia Instituut [email protected] [email protected] 3. Eesti Geoloogiateenistus 18. Eesti Keskkonnajuhtimise [email protected] Assotsiatsioon [email protected] 4. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 19. MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon [email protected] [email protected] 5. Eesti Kaitsetööstuse Liit 20. Eesti Tööandjate Keskliit [email protected] [email protected] 6. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 21. Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit [email protected] [email protected] 7. Eesti Keemiatööstuse Liit 22. Ökoloogia ja maateaduste instituut, [email protected] TÜ [email protected]; 8. Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing [email protected] [email protected] 23. NPM Silmet OÜ 9. MTÜ EES-Ringlus [email protected] [email protected] 24. Eesti Keskkonnaühenduste Koda 10. MTÜ Eesti Elektroonikaromu [email protected] [email protected] 11. MTÜ Eesti Geoloogia Selts [email protected] m 12. Eesti Pakendiringlus [email protected] 13. Eesti Tootjavastutusorganisatsioon [email protected]  Lisa 2. Kaasamistabel. Turuosaliste tagasiside. Nr Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine 1. Keskkonnaministeeri Kuivõrd Eestis ja Euroopa Liidus on piiratud kogus rohe- ja digipöördeks vajalikke ressursse ja Arvestatud um maavarasid, siis peame oluliseks suunata tänasest enam investeeringuid ja meetmeid lisaks seisukohapunktis 5.3 ja 5.5 maavarade uurimisele ka maavarade väärindamise keskkonnahoidlike tootmistehnoloogiate ja selle selgituses. välja töötamisele. Peame vajalikuks suunata meetmeid masinates ja seadmetes olevate materjalide ümbertöötlemisele ja sealt ressursside kättesaamiseks. See hõlmab tegevusi terves väärtusahelas, alates kokku kogumisest, eraldamisest ja ümbertöötlemisest kuni nendest toorme saamine. Tuleks analüüsida regulatsioonide kitsaskohtasid, et õigusruum toetaks enam selliseid mitmekülgseid tootmistehnoloogiate arendamisega seonduvaid tegevusi sh jäätmekäitluse lubade osas. Kuivõrd need tegevused on samuti keskkonnamõjuga, siis tuleks arvesse võtta nii kestlikkust kui ka keskkonnahoidlikkust. Täna on teada, et ümbertöötlemine on kulukas protsess ja taaskasutusele võtmise osakaal madal, mistõttu investeeringutoetuste andmine on oluline. Ühest küljest, et tuua tootmist Euroopa Liitu ja teisest küljest teha seda sotsiaalselt aktsepteeritaval moel kohapeal selliselt, et mõeldud oleks kogu tarneahela väärtustamisele terviklikult. Oluline on ka suurendada projektide/tehnoloogiate rahastamist, mis panustavad säästvate ja ringlussevõetavate (kriitilisi tooraineid sisaldavate) toodete tootmisesse. Toetada teadust ja tehnoloogia väljatöötamist, mis parandavad kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete säästlikkust ja ringlust Märgime, et kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete tootmise ja jäätmekäitluse valdkonnas jätkub märkimisväärne teaduslik ja tehniline areng. Võttes arvesse kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete strateegilist tähtsust, tuleb tagada õiguskindlus kõigile asjaomastele ettevõtjatele ning vältida diskrimineerimist, kaubandustõkkeid ja moonutusi selliste toodete turul. Seetõttu on oluline kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad selliste toodete säästvusparameetreid, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist. On vaja luua ühtlustatud õigusraamistik liidus turule lastavate kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete kogu olelusringiga tegelemiseks. Siseturu toimimise ja arendamisega seoses on oluline tagada kriitilisi tooraineid sisaldavate jäätmete käitlus EL siseselt. Eesmärgiks peaks olema hästi toimiv EL siseturg. Vajadusel võib kaaluda ka piirangute seadmist EL-ist selliste jäätmete eksportimisele, näiteks elektri- ja elektroonikaromudest pärit trükiplaatide osas tuleb tagada 1 tõhusam ringlussevõtt, et EL-is asuv jäätmekäitleja suudaks maksta jäätmekäitlejale sarnast tasu nagu Jaapanis asuv jäätmekäitleja. Jäätmekäitluse teemal toome veel välja, et ELi patareide ja akude määruses sätestatud uued ringlussevõtu sihtarvud (recycling efficiency) ja materjalide taaskasutusse võtmise sihtarvud toetavad ringmajanduse arengut ja võimaldada materjalide ressursitõhusamat kasutamist. Uute kehtestatud sihtarvude saavutamine nõuab investeeringuid jäätmekäitluse tehnoloogiatesse. Selleks, et saavutada uusi kehtestatud kõrgemaid ringlussevõtu ja materjalide taaskasutusse võtmise sihtarve on oluline toetada investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, mis võimaldavad (kriitilisi tooraineid sisaldavaid) jäätmete tõhusat ja nõuetele vastavat ringlussevõttu ja materjalide taaskasutamist. Riikidevahelise jäätmeveoga seotult märgime, et kriitilisi tooraineid sisaldavate jäätmete eksport teistesse liikmesriikidesse peab olema prioriteetne ning kontrollitud. Jäätmekäitleja peab suutma tõendada, et nende kasutatav tehnoloogia tagab kehtestatud nõuete täitmise ning seeläbi ringlussevõtu määrade saavutamise. Ringlussevõtuturgudel peavad investeeringud toetama ja tagama hästi toimiva teiseste toorainete turu/ringlussevõtuturu. Turuosalistel peab olema kindlus teha investeeringuid ringlussevõtu tehnoloogiatesse, et suuta kulupõhiselt konkureerida esmase tooraine tootmisega. Kogumisvõrgustiku ja teavituskampaaniate tõhususe osas leiame, et lisaks investeeringutele tehnoloogiatesse on vaja panustada ka teadlikkuse tõstmisesse ning jäätmete tõhusatesse kogumissüsteemidesse. Kõrgemad kogumistasemed võimaldavad tõsta jäätmekäitleja tegevuse kasumlikkust. Tootjavastutusorganisatsioonid peavad küll looma tõhusa kogumisvõrgustiku ja teostama teavituskampaaniaid, kuid siinkohal oleks tarvilik kaaluda, kas riik saaks samuti omalt poolt teha näiteks teavituskampaaniaid /kogumiskampaaniaid, et eesmärgile kaasa aidata. Lisaks leiame, et maavara kaevandamine ja töötlemine peaks olema õigusaktides käsitletud eraldiseisvatena, seotud regulatsioonid peaks olema paindlikud. Tulenevalt sellest, et on ettevõtteid, kes kaevandavad ja töötlevad maavara aga on ettevõtteid, kes teevad vaid ühte või teist toimingut. Ehk kaevandavale ettevõttele töötlemisega seotud reeglistik kohalduda ei tohiks. Algatuse art 8 kohaselt tuleb liikmesriikidel määrata üks asutus, kes vastutab kriitilise tähtsusega tooraineprojektide loamenetluse kiirendamise ja koordineerimise eest. Samuti tuleb asutusel tagada, et loa taotlejal oleks lihtne ja kiire ligipääs loataotlusega seotud vajalikule infole (nt vaidluste lahendamisel), lisaks peab määrataval asutusel olema piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, tehnoloogilisi vahendeid jne. Riigisiseselt peame mõttekohaks, et milline asutus selleks kõige õigem määrata on? Eestis menetleb keskkonnakaitselubasid (nt keskkonnaluba maavara kaevandamiseks, keskkonnaluba jäätmekäitluseks, keskkonnakompleksluba) 2  Keskkonnaamet. Kohalike omavalitsuste pädevuses on detailplaneeringute menetlemine ning ehituslubade andmine. Kui määrata määruse kohaselt pädevaks asutuseks Keskkonnaamet, siis vajab lisaanalüüsi, kas ja kui palju lisakoormust ametile kaasneb ning kui palju on vaja leida täiendavaid ressursse lisanduvate tööülesannete täitmiseks ja vastava pädevuse loomiseks. Art 10 on toodud loamenetluse ajaline piirang vastavalt uutele ja töös olevatele taotlustele 24/21 kuud (+3k põhjendatud juhul pikendamiseks) kaevandamislubade menetluses (sh vajadusel keskkonnamõju hindamine) ning töötlemise/ringlusse võtmise puhul 12/9 kuud (+1 k). Hinnanguliselt on keskmine kaevandamisloa menetlus praegu ca 2,5a (1a luba +1,5a KMH). Üldiselt on tegemist suure keskkonnamõjuga valdkonnaga ning fosforiidi kaevandamine eeldab ka laiemat diskussiooni kaevandamise asukoha omavalitsustes ja oluline on kaasata kohalike elanikke protsessi ning saavutada sotsiaalse aktsepteeritavuse aspekt. Eesti nõustub suure keskkonnamõjuga tööstuslike maavarade ja metalltoorme kaevandamise ning rikastamise ja liitium-ioon akude tootmise lisamisega direktiivi reguleerimisalasse, siiski on vajalik maavarade kaevandamise ja töötlemise ulatuse täpsem määratlemine direktiivis ning vajadusel ka erinevatele maavaradele ning töötlemisele vastavate künniste väljatöötamine. Künniste määramisel tuleb arvesse võtta, et erinevate maavarade kaevandamise ja hilisema töötlemise keskkonnamõju on erinev. Samuti tuleb arvestada toormete kriitilisust ning vastavalt sellele kujundada välja leevendusmeetmed. 2. NPM Silmet Hetkel on Eesti EU suurim haruldlaste muldmetallide ja osade kriitiliste metallide (Nb ja Ta) Arvestatud. tootja. Et suurendada Euroopa sõltumatust tuleb meil lisaks kaevanduslubade kiirendamisele lahendada küsimus ka tootmises tekkivate NORM jääkidega. Seda ka meie oma fosforiidi puhul. Ainult õhinapõhisest kaevandamisest ei piisa, kui hiljem jääkidega midagi peale pole hakata. Seega tuleb EU sees lahendada jääkide töötlemise küsimus samaaegselt kaevandamisega. Hetkel on see lahendatud mingil moel ainult mõnes riigis. Kui me seda ei tee EU põhiselt, siis koondub kahjuks tootmine mõnda üksikusse riiki. (Eestit nende hulgas ei ole). Pudelikaelaks hetkel ei ole toorme puudus vaid tootmisega kaasaskäivate jääkide mõistlik käitlemine. 3. Eesti Keemiatööstuse Nimetatud aktides puuduvad hoovad ettevõtete igapäevaste tegevuskulude vähendamiseks. Me Arvestatud. Liit ei suuda saavutada eesmärke ilma konkurentsivõimelise ringmajanduse loomiseta: jäätmete, 3  kogutud süsiniku või taastuvate ressursside kasutamine lähteainena on viisid heitkoguste vähendamiseks kõigis tööstusharudes ja sõltuvuse vähendamiseks tooraine impordist. 4. Tartu Ülikool a) strateegiliste maavarade nimekiri sisaldab küsitavusi ja ei ole peale valemi ning üldsõnalise Arvestatud. kirjelduse põhjendatud miks üks või teine element on selles nimekirjas. Nt REE all on strateegiliseks märgitud Ce, mis on põhimõtteliselt REE töötlemise jääk millest kõik tootjad üritavad vabaneda ning mille kasutusalad ei ole tehnoloogiliselt kriitilised (vähemalt mitte selliselt, et seda strateegiliseks kuulutada). Samuti ei ole maavara kui sellise seisukohalt nn "battarey grade" jms põhjendatud kriteerium mingi elemendi strateeglisuse hindamiseks b) strateegiliste projektide (SP) määratlemine on ebaselgetel alustel ning selle rakendamiseks on vaja määratleteda selgemad kriteeriumid - nt mis on "...meaningful contribution to the security... " , "...technically feasible within a reasonable timeframe... " jn. c) SP menetlemise/rakendamise tähtajad ei ole (vähemalt Eesti seadusandluse raamides) realistlikud ning ei ole selge, et kuidas oleks seda mehhanismi võimalik rakendada ka siis kui riigi/valitsuse tasandil on heaksiit olemas, aga kogukonnad ja ühendused seda ei soovi. MIllisel tasandil peab olema n "osariigi" heaksiit? d) täiesti ebaselge ja vastuoluline on vaba (maailma-)kaubanduse põhimõtete ja kohaliku keskkonnasäästliku kaevandamise/tootmise ühildamine sest ilma rangete piirangute ja meetmeteta (ja tungiva riigiabita, mis on küll sees) ei ole EL-s strateegliste vtoormete kaevandamise/tootmine jätkusuutlik. (pealegi - geoloogia on geoloogia ehk kui ei ole siis ei ole...samuti on tegelikult põhjendamata kohaliku toorme, taaskäitluse jms piirväärtused) e) strateegiliste varude tekkimine ja nende arvestus - jääb ebaselgeks, et kus on piir erasektori ja riigi vahel ning millised on mõistlikud/vajalikud varud. Muarust on kontseptuaalselt segamini ühiskonna toimimiseks hädavajalikud varud - kütus, toit-vesi, ravimid jms ning tööstuse käigushoidmiseks mõeldud toormed. Esteks on teekond ehedast ränist kiibini pikk ja käänuline ning selle vajadused sõltuvad olemasolevast ja planeritud tööstusest ning oskusteabest. St EL-s napib kiibitehaseid (vt nõutud ajaraamistikke!) 4  f) taaskäitlus (sh püsimagnetid) - seatud eesmärgid ei ole arvestades tänast tehnoloogia taset ning nähtavates ajaraamides tekkivaid mahtusid realistlikud. Nt boor on strateegline toore, aga selle taaskäitlus on väga piiratud ja tehniliselt väga keeruline ja kulukas. Tunudb ülepingutatud, et püsimagnetite koostist ja päritolu peab hakkama märgistama alates 0.2 kg-st. Miks selline väärtus. Eesti kontekst on muidugi ääretult huvitav - meil ei ole peale Mg mingeid ülevaatlike/usaldusväärseid andmeid strateegiliste elementide võimalike geoloogilsite varude ja eriti potentsiaalsete jäätmete osas. 5. Tallinna Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse väljatöötamiseks on reaalsest geopoliitilisest Arvestatud Tehnikaülikool olukorrast lähtuv kava ning suurema toormesõltumatuse saavutamine on Euroopa Liidu seisukohapunktis 5.3. ja majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt kriitiline. Eesmärk, et aastaks 2030 toodetakse- selle selgituses. töödeldakse Euroopa Liidu kriitiliste toormete tarbimisvajadusest 40% EL-is on samas väga Teadmiseks võetud. ambitsioonikas plaan arvestades tänaseid kaevandusmahtusid ja kriitiliste toormete kasutusele võttu teisesest toormest.  Strateegilised projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandusprojektide üks peamisi komistuskivisid.  Muu hulgas tahetakse vähendada kaevanduste rajamiseks taotletavate lubade menetlusaega. Kui strateegiliste projektide kaevandamislubade saamiseks võib praegu kogu protsess aega võtta üle kümne aastat, siis seda tahetakse lühendada kahele aastale. o Lubade andmise protsessi kiirendamine on äärmiselt oluline, sest ilma selleta ei ole 40% ambitsioon teostav arvestades tänaseid lubade menetlusaegu. Kahe aastane menetlusprotsess on hea eesmärk, kuid nõuab olulist administratiivse võimekuse ja kompetentse tööjõu kasvu seotud süsteemides.  Lisaks nähakse kriitiliste toormete kaevandusi kui strateegiliselt olulisi objekte, millele peaks olema võimalik tulevikus anda ka finantstoetust riigiabi näol. o Riigiabi lubamise kava on mõistlik, sest Euroopa puudub toetav finantskeskkond maavarade kasutuselevõtuks ning mitmete kriitiliste toormete (sh haruldaste muldmetallidega) tootmise ja väärindamise kasumlikkus ei ole väga kõrge võrreldes vajalike algsete investeeringute mahtudega. 5   Praegu teadaolevalt ei tohiks kaasneda selle aktiga Eestile otseseid kohustusi. o Kui eesmärk on Euroopa riikide ülene kaevanduslubade menetlusprotsesside ühtlustamine, siis võib aktil olla oluline mõju (kohustused) ka Eesti maavarade kasutusele.  Siiski ei saa mööda vaadata faktist, et Eestis on olemas potentsiaalne kriitiliste toormete ressurss, mida vajame rohepöördeks ja infotehnoloogia valdkonnas. o Eestis leiduvate kriitiliste toormete uurimine potentsiaalse kasutuselevõtu eesmärgil on põhjendatud, ühildub EL strateegilise suunaga ning on oluline kohaliku majanduse arenguks.  Eesti maapõueseaduse kohaselt saab fosforiidi ja metallitoorme geoloogilisi uuringuid teha ainult Eesti riik, seega ei põhjusta nimetatud soovitused meil arendajate tormijooksu. o Võetud suuna ohuks on, et riigil puuduvad piisavad vahendid suuremahuliste ning efektiivset uuringute läbiviimiseks.  Vähemalt lähiaastatel Eesti fosforiiti kaevandama ei hakata. Sellistele otsustele peab eelnema põhjalik eeltöö ja laiem ühiskondlik diskussioon. Siiski seisame ühel hetkel küsimuse ees, kas soovime seda tulevikus teha. o Eesti Geoloogiateenistusel on äärmiselt oluline roll ühiskondliku diskussiooni juhtimisel fosforiidi kasutuselevõtu osas ning vastavate uuringute läbiviimisel. Valdkonna laiapõhjaliseks arenguks on oluline kaaluda täiendavaid tööjõuvajadusega ja TA võimekusega seotud meetmeid, et kasvatada maapõuesektori järelkasvu (stipendiumid valdkonna üliõpilastele, maapõuealaste programmide toetamine kooliõpilastele) ning tõsta TA asutuste innovatsioonivõimekust kriitiliste toormete valdkonnas (suuremahulise testinfrastruktuuri arendamine). 6. Maaeluministeerium Palume lisada kriitilise tähtsusega tooraine hulka kaalium, mis on taimekasvatuse jaoks elulise Arvestatud. Teadmiseks tähtsusega. Kaaliumkloriidi maardlad on koondunud Valgevenesse, Kanadasse ja Venemaale võetud. (koos moodustavad need 68%). Euroopa Liit impordib 85% Euroopa Liidus kasutatavast kaaliumist. Sealjuures pärines kaaliumi impordist 64% Venemaalt ja Valgevenest. 2. Nõustume täielikult, et Euroopa Liidus saaks kriitilise tähtsusega toorme taaskasutamise ja ringlussevõtu, samuti toorme asendamise võimaluste realiseerimise osas veel palju ära teha. Asendusvõimaluste leidmiseks on oluline suunata vastavat rahastust teadus- ja 6  arendustegevusse. Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvõimekuse suurendamine on vajalik ka kriitiliste toorainete ringlussevõtu ja materjalide taaskasutamise tehnoloogiate arendamiseks. 3. Võime ka nõustuda, et Euroopa Liidu õigusraamistik ei soodusta ega erguta piisavalt teisese toorme kasutamist toodetes ega taaskasutamist. Kriitilise tähtsusega toorme pakkumise suurendamiseks on eelkõige oluline ELi eesmärkide seadmine kohaliku tootmisvõimsuse suurendamiseks väärtusahela erinevates etappides. Kriitilise tähtsusega toorme kasutamisel toodete puhul peaks kaasnema informatsioon niisuguse tegevuse keskkonnajalajälje ja eetilisuse kohta. Toetame igati materjalide ringlussevõttu, seda eriti kriitilise tähtsusega toorme puhul, selmet avada uusi, suure keskkonnajalajäljega kaevandusi. 4. Oluline on tagada erinevate Euroopa Liidu algatuste kooskõla, sealhulgas siis ka kriitilise tähtsusega tooraine algatuse seotus ELi mullastrateegia ja looduse taastamise strateegia eesmärkidega. Mulla tähtsus elutähtsa ressursina peab olema samuti selgelt teadvustatud ning arvestatud. Kui on vajadus kaevandada muuhulgas väärtuslikul põllumajandusmaal kriitilise tähtsusega toorainet, siis peab arvestama kaevandamise ja muu sarnase muldade hävimist soodustava tegevuse juures, et mulla eri horisontide materjali kasutatakse kestlikult ja sihtotstarbeliselt ning kaevandamise järgselt taastatakse alade ökoloogiline seisund ja mulla poolt ühiskonnale vajalike elutähtsate hüvede pakkumise potentsiaal võimalikult parimal moel 7. Justiitministeerium 1.Ei ole üheselt arusaadav, kas algatuse mõte on viia kogu projekti nö autoriseerimise protsess 1. Art 8, p 1: Hiljemalt ühe pädeva asutuse kätte, kes ise väljastab kõikehõlmava otsuse (comprehensive decision) või [väljaannete talitus, palun on mõte selles, et üks pädev asutus korraldab ja koondab erinevate asjasse puutuvate lisada kuupäev: kolm kuud haldusorganite otsused? Artikkel 2 punkti 19 kohaselt hõlmab mõiste “permit granting process” pärast käesoleva määruse kõiki asjakohaseid lube artiklis 5 osutatud strateegiliste projektide kavandamiseks, ehitamiseks ja käitamiseks. Kas sellest võib järeldada, et see hõlmab mh planeerimisprotsessi, kui viimane jõustumise kuupäeva] on Eesti õiguse kohaselt kohustuslik? Kui ehitamist ja käitamist puudutavate lubade taotluste määravad liikmesriigid riigi menetluste koondamine ühte menetlusse ja ühe pädeva asutuse kätte on võimalik (nt nagu pädeva asutuse, kes Repower-l), siis planeerimismenetlus on ajaliselt loamenetlustele eelnev. vastutab kriitiliste 2. Artikli 8 lõikes 3 sätestatakse, et “The responsibilities of the national competent authority toorainete projektide referred to in paragraph 1 or the tasks related to it may be delegated to, or carried out by, loamenetluse hõlbustamise another authority, for each critical raw material projects, provided that: …” Erinevate ja koordineerimise eest, menetlustoimingute läbiviimiseks saab kasutada ametiabi ja sõlmida halduslepinguid, kuid 7 sellise ülesande nagu loa väljastamine delegeerimine saab Eestis toimuda üksnes seadusega. ning esitavad teabe artiklis Haldusorgan ei saa ise volitada kedagi teist lube väljastama, kui seaduses on vastav ülesanne 17 osutatud elementide just temale pandud. kohta. Meie meelest saab 3. Jääb selgusetuks, kas artikli 8 lõikes 6 nimetatud “alternative dispute resolution mechanisms” küll järeldada, et see eeldab, et liikmesriik töötab selliste kriitilise tähtsusega projektide loamenetlustega seotud vaidluste kiiremaks lahendamiseks välja mingit laadi uue vaidluste lahendamise mehhanismi? (Artikkel 2 punkti 19 ) Kui nii on mõeldud, siis ei pea uue alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi välja hõlmab mh töötamist vajalikuks, kuna taotlejal on piisavad võimalused on õiguste kaitsmiseks olemas. planeerimisprotsessi, kui Eestis on loamenetlustes nii taotlejatel kui puudutatud isikutel õigus esitada vaie loamenetlejale viimane on Eesti õiguse kui ka kaebus halduskohtule, kusjuures vaidemenetluse läbimine enne kohtusse kaebuse kohaselt kohustuslik. esitamist ei ole reeglina kohustuslik. 4. Artikli 10 lõige 6 näeb ette, et liikmesriigi pädev asutus koostöös teiste asjakohaste isikute ja taotlejaga koostab projekti loamenetluse ajakava. Eesti 2.Võtame teadmiseks. õiguses sellist ajakava koostamise ja avaldamise kohustust loamenetlustes üldiselt ei ole, vaid erinevad menetlustähtaja loemenetluse sees on sätestatud kas seadusega või määrab need lube 3. Võtame teadmiseks. menetlev haldusorgan üksikjuhtumi põhiselt. Seetõttu jääb selgusetuks artikli 10 lõikes 6 Täpsustame uue vaidluste nimetatud ajakava toime ja koostamise mõte – kas see tähendab, et menetleja saab ise määrata lahendamise mehhanismi selles endale ja menetlusosalisele menetlustähtajad, selle arvestusega, et kogu menetlusprotsess loomise vajadust määruse jääks käesolevas artiklis sätestatud ajaraamidesse? Iseenesest on see Eesti õiguses võimalik, kui ettepaneku läbirääkimiste sealjuures arvestatakse seadusest tulenevate tähtaegadega. käigus. Määruse alusel saab ise määrata: Eelnõust Art 10, lg 6: Hiljemalt üks kuu pärast loataotluse kehtivuse kinnitamise kuupäeva koostab artikli 8 lõikes 1 osutatud riigi pädev asutus tihedas koostöös projektiarendaja ja teiste asjaomaste asutustega loamenetluse üksikasjaliku ajakava. Ajakava avaldatakse: seda teeb kas projektiarendaja artikli 7 lõikes 7 osutatud veebisaidil või artikli 8 8  lõikes 1 osutatud riiklik pädev asutus vaba juurdepääsuga veebisaidil. 8. Välisministeerium Saame nõustuda määruse eesmärkidega parandada Euroopa Liidu tootjate ja ettevõtete jaoks Võtame teadmiseks kriitiliste tähtsusega toorainetele juurdepääsu ning nendega varustamist. Samas on mitmed väljapakutud meetmed sarnased või paralleelsed juba toimivate või kavandatavate Euroopa Ettepanek madala Liidu või liikmesriikide vaheliste koostöömehhanismidega. Näiteks on olemas töögrupid, mis halduskoormuse olulisusest arutavad strateegilisi partnerlusi kolmandate riikidega ning samuti toimib Eesti ettevõtete jaoks on väliskaubanduspoliitika kooskõlastamine vastavates komiteedes ja töögruppides. Eelnõu arvestatud seletuskirjas viidatakse määruse kooskõlale mitmete erinevate EL õigusaktidega, kuid seisukohapunktis 5.3 ja selgusetuks jääb miks on vajalik vaid sektoraalne seadusandlus ning kas oleks võimalik antud selle selgituses. eesmärke saavutada juba olemasolevas institutsionaalses raamistikus. Välisministeeriumi nägemuses aitavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimele eksporditurgudel kaasa madal Selgituseks: halduskoormus ning –kulud. Seetõttu rõhutame vajadust vältida nende tõusu, sh. täiendavate Määrusega loodava raporteerimis- või sertifitseerimisskeemide loomist (nt. Chapter 5, Section 2: „Certification and Euroopa kriitiliste Environmental Footprint“). Loodame, et kriitiliste tähtsusega toorainete määruse kujundamisel toorainete nõukogul on arvestatakse nii juba olemasolevaid raporteerimis- ja hoolsuskohustuse mehhanisme (nt. OECD nõuandev roll. VII peatükk vastavad kriteeriumid) kui ka väljatöötavaid horisontaalseid meetmeid (nt. Euroopa Liidu uus Corporate Sustainability Due Dilligence Directive). Väliskaubanduse aspektist on olulised toob sisse Euroopa määruse alusel loodav European Critical Raw Materials Board (CRM Board) ning tooraine- kriitiliste toormete teemalised Strategic Partnerships kolmandate riikidega. CRM Board puhul jääb arusaamatuks, nõukogu moodustamise kuidas on nimetatud nõukoda seotud teiste Euroopa Liidu institutsioonidega ning milliseks võimaluse, millel oleks kujuneb raporteerimiskohustus. Välisministeeriumi vaates tasuks kaaluda variante nõuandev roll. Vastav lisabürokraatia ja halduskulude tekitamise vältimiseks ning võimaluse korral kasutada juba nõukogu koosneks olemasolevaid koostöövorme. Loodame, et leitakse võimalus vähendada määruse alusel tekkivaid kulusid Komisjonile, mis seletuskirja kohaselt on kokku 18,2 miljonit eurot. liikmesriikide ja Tervitame ja toetame Komisjoni ja liikmesriikide ühise otsustamise põhimõtet CRM-alaste komisjoni rahvusvaheliste strateegiliste partnerluste loomise ja jätkamise kohta, kutsudes võimalusel kõrgetasemelistest eelistama väärtuspõhiseid liite laias laastus samameelsete partneritega, samuti tegevuste esindajatest, kes kooskõla Global Gateway eesmärkidega. Eesti võiks võimalusel kutsuda Euroopa Liitu hoidma juhatavad nõukogu. väärtuspõhiseid partnerlusi pooldavat joont, et vältida CRM-dega seotud kahjulikke sõltuvusi. 2 (2) Autokraatlike tarnijate korral tuleb riskid minimeerida ning see regulatsioon ongi mõeldud Juhatus annab 9 seda pikas vaates tagama. Hea näide on dokumendi algosas toodud Euroopa Liidu Arktika- komisjonile nõu ning poliitika teatis aastast 2021, mis kutsub looma kriitilise toorme alaseid strateegilisi partnerlusi. abistab kooskõlastamise, Euroopa Liit arendab seda suunda Kanada ja Taani kaudu ka Gröönimaaga. koostöö ja teabevahetusega, et toetada käesoleva määruse rakendamist. NÕUKOGU: punkt 55: Selleks et toetada strateegiliste projektide väljatöötamise ja nende rahastamise, maavarauuringute programmide, seirevõimekuse või strateegiliste varudega seotud ülesannete täitmist ja anda komisjonile asjakohast nõu, tuleks luua Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu. Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu peaks koosnema liikmesriikide ja komisjoni esindajatest ning võimaldama teistel pooltel osaleda vaatlejatena. Teatavate ülesannete täitmiseks vajalike eksperditeadmiste arendamiseks peaks kriitiliste toorainete 10  nõukogu moodustama rahastamise, maavarauuringute, seire ja strateegiliste varude küsimustega tegelevad alalised allrühmad, mis peaksid tegutsema mitmesuguseid asjaomaseid riikide ametiasutusi koondava võrgustikuna ning vajaduse korral konsulteerima tööstusharu, teadusringkonna, kodanikuühiskonna ja muude oluliste sidusrühmadega. Kriitiliste toorainete nõukogu nõuanded ja arvamused peaksid olema mittesiduvad ning selliste nõuannete või arvamuste puudumine ei tohiks takistada komisjoni täitmast oma ülesandeid käesoleva määruse alusel. Artikkel 35Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu koosseis ja toimimine 11  1. Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu koosneb liikmesriikidest ja komisjonist. Selle eesistuja on komisjon. 2. Iga liikmesriik määrab nimetatud nõukogusse kõrgetasemelise esindaja. Kui see on ülesannete ja eksperditeadmiste seisukohast asjakohane, võib liikmesriik määrata Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu eri ülesannete jaoks eri esindajaid. Igal nõukogu liikmel on asendusliige. ARUANDLUS: punkt 57: Selleks et liikmesriikide halduskoormus oleks võimalikult väike, tuleks eri aruandekohustusi ühtlustada ja komisjon peaks välja töötama vormi, mis võimaldaks liikmesriikidel täita projektide, maavarauuringute, seire või strateegiliste varudega seotud aruandekohustusi korrapäraselt avaldatava ühtse dokumendiga, mis 12  võib olla konfidentsiaalne või piiratud kasutusega. Artikkel 21 Strateegilistest varudest teatamine 1. Liikmesriigid esitavad artiklis 43 osutatud aruandes komisjonile teabe oma strateegiliste toorainete strateegiliste varude seisu kohta. Artikkel 43 Liikmesriikide aruandlus 1. Liikmesriigid saadavad igal aastal komisjonile aruande, mis sisaldab artikli 18 lõikes 4, artikli 20 lõigetes 1 ja 2, artikli 21 lõikes 1, artikli 22 lõikes 5 ja artikli 25 lõikes 6 osutatud teavet. Esimene aruanne saadetakse [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. 2. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõikes 1 13  osutatud aruannete vorm. Vormil võib olla märgitud, kuidas tuleb lõikes 1 osutatud teavet väljendada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. 14  Kokkuvõte Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Komisjoni poolt 16. märtsil 2023. a esitatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse Euroopa kriitilise tähtsusega tooraineid. Ettepaneku eesmärk on luua tugev alus tööstusele ja tagada ELi kindel, mitmekesine, taskukohane ja kestlik juurdepääs kriitilise tähtsusega tooraine tarnetele. Kriitilise tähtsusega toorained on hädavajalikud paljude strateegiliste sektorite, sealhulgas nullnetotehnoloogia tööstuse, digitööstuse, kosmosetööstuse ja kaitsetööstuse jaoks. Kriitiliste toormete olemasolu võimaldab ja kasutada kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja toota rohemajandusele vajalikke seadmeid. Näiteks on haruldasi muldmetalle vaja tuuleturbiinide ja päikesepaneelide osade tootmiseks. Kriitilisi toormeid on tarvis ka näiteks väetistes, metallisulamites, akudes, elektroonikaseadmetes (sh telefonid ja arvutid) jne. Samas kui nõudlus kriitilise tähtsusega toorainete järele peaks prognooside järgi järsult kasvama, on Euroopa sunnitud need valdavalt importima kolmandatelt riikidelt, kes on tihti praktiliselt monopoolses seisundis. Praegune olukord võib seada ohtu ELi kliima ja digieesmärkide saavutamise. Soov on kasutada ühtse turu ja ELi välispartnerluste tugevaid külgi ja võimalusi, et muuta ELi kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelad – alates geoloogiliste uuringute ja uute kaevanduste avamisese võimestamisest kuni materjali ümbertöötlemiseni - mitmekesisemaks ja vastupidavamaks. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku seada eesmärgiks, et aastaks 2030 toodetakse ja töödeldakse Euroopa Liidu kriitiliste toormete tarbimisvajadusest 50% EL-is. Osa sellest peaks tulema kaevandamisest (iga-aastaselt vähemalt 10%) ning osa ümbertöötlemise teel. Vähemalt 20% ELis aastas tarbitavast toorainest tuleks saada ringlussevõtust. Lisaks ei tohi ühestki kolmandast riigist tarnida ELi rohkem kui 65% üheski töötlemisetapis kasutatavast strateegilisest toorainest, mis ELis aastas tarbitakse. Sellega tahetakse vähendada EL-i sõltuvust kolmandatest riikidest, kust tuleb praegu väga suur osa kriitilistest toormetest (nt Hiinast), ning suurendada meie majandusjulgeolekut. Lisaks töötlemise ja kaevandamise sihttasemetele teeb Euroopa Komisjon ettepaneku kasutada erikohtlemist projektidele, mida peetakse „strateegiliseks“. Strateegilised projektid määrab kindlaks Euroopa Komisjon koos alles planeeritava Euroopa Kriitiliste Toormete Nõukoguga. Strateegilised projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandusprojektide üks peamisi komistuskivisid. Muuhulgas tahetakse vähendada kaevanduste rajamiseks taotletavate lubade menetlusaega. Strateegiliste projektide puhul peaks loamenetlus kestma 24 kuud kaevandamisloa ja 12 kuud töötlemis- ja ringlussevõtuloa puhul. Lisaks nähakse kriitiliste toormete kaevandusi kui strateegiliselt olulisi objekte, millele peaks olema võimalik tulevikus anda ka rahalist toetust riigiabi näol. Eelnõud arutatakse EL siseturu (konkurentsivõime ja kasvu) töögrupis alates maikuust. EL eesistuja Rootsi eesmärk on saavutada nõukogu üldine lähenemisviis Coreperis hiljemalt selle aasta juuni lõpuks. Seisukohtades toome välja järgmist: 1. Eesti toetab Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse eesmärki saavutada ELi suurem toormesõltumatus ja määruse eelnõus esitatud sihttasemeid toorainete kaevandamise, töötlemise, ringlussevõtu ja impordi kohta, mis on olulised majanduse kestlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks. 2. Eesti toetab üldiselt strateegiliste ja kriitiliste toorainete loetelude kehtestamist. Peame samas vajalikuks strateegiliste maavarade nimekirja ülevaatamist ja täpsustamist, lähtudes toorainete tähtsusest tööstuslikes protsessides ja majanduses tervikuna. Teeme ettepaneku  kaaluda kaaliumi (K) lisamist kriitiliste toormete nimekirja, arvestades selle tähtsust taimekasvatuse jaoks ning ELi suurt impordisõltuvust. 3. Toetame, et kriitiliste toorainete strateegilised projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandamisprojektide üks peamisi takistusi. Hetkel eelnõus pakutud loamenetluste tähtajad (1 aasta ringlussevõtu ja töötlemise puhul ning 2 aastat kaevandamise puhul) nõuavad olulist haldusvõimekuse ja kompetentse tööjõu kasvu seotud asutustes, mistõttu peame vajalikuks paindlikkust tähtaegade seadmisel seoses keskkonnamõjude hindamisega. Pooldame strateegiliste projektide määramiseks Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu loomist. 4. Toetame eraldi arvestusmehhanismi väljatöötamist, mille kohaselt kriitiliste toormete projektide juures arvestatakse nende suure energiamahukuse ja keskkonnakoormusega, kuna need projektid võivad vajada erandite kehtestamist keskkonnanõuete reguleerimisel või toetusi keskkonnakahjude leevendusmeetmete väljatöötamiseks ning ülekaaluka avaliku huvi kehtestamist. 5. Eesti toetab määruse eelnõus toodud ettepanekut riigiabi andmise lubamise osas, kuid peab oluliseks, et säiliks konkurentsivõime liikmesriikide tasandil. Riigiabi andmine on mõistlik, kuna Euroopas puudub toetav finantskeskkond maavarade kasutuselevõtuks ning lisaks mitmete kriitiliste toormete, sealjuures haruldaste muldmetallide tootmise ja väärindamise kasumlikkus ei ole väga kõrge, võrreldes vajalike algsete investeeringute mahtudega. 6. Eesti toetab kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmete kogumise parandamist, nende ringlussevõttu ja toorainete kaevandamisel tekkivate jääkide töötlemist. Peame vajalikuks kaevandamisjääkide töötlemise hõlmamist määrusega. Peame vajalikuks parandada kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete jäätmete ringlussevõtu võimekust. Selleks, et võtta jäätmetest ringlusse maksimaalne kogus kriitilisi tooraineid on vaja tõhustada jäätmete ringlussevõtu tehnoloogiaid ning tagada koostöö ühtse siseturu nimel. 7. Peame vajalikuks luua ühtlustatud õigusraamistik ELis turule lastavate kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete kogu olelusringi mõjudega tegelemiseks, mis käsitlevad selliste toodete säästvusparameetreid, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist, sh asjakohaste andmete kättesaadavuse võimaldamiseks. 8. Peame oluliseks lisada määruse eelnõusse selgem käsitlus strateegiliste kriitiliste toorainete varude kohta ning siduda see prognoositava tööstusnõudlusega. 9. Peame oluliseks määruse eelnõusse lisada selged juhised, kuidas käsitleda toorainete projekte, kui projektis strateegiline toore või kriitiline ressurss esineb kaasneva maavarana, sest sageli esinevad toormed ühes lähtekivimis koos. Soovime, et strateegilisteks loetaks ka neid projekte, kus kaevandades kaasneva põhikivimi koostises on strateegiline toore. 10. Soovime, et määruses sätestatud toorainete riiklike programmide koostamisega seotud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ressursside raamklassifikatsiooni kasutuselevõtt ei oleks kohe kohustuslik ning selle ülevõtmiseks antakse liikmesriikidele piisavalt üleminekuaega. Teeme ettepaneku, et teabe käsitlemine, seire ja aruandlus toimub liikmesriigis määruse jõustumise ajahetkel kasutatava klassifikatsiooni, sealhulgas rahvusliku/riikliku alusel seni, kuni liikmesriigid võtavad kasutusele ühtse klassifitseerimise süsteemi ning soovitame alternatiivina kaaluda ka olemasolevate toorainete klassifikatsioonide kasutusele võttu. Leiame, et konkreetset nõuet ei saa sätestada tagasiulatuvalt olemasolevate toormeprojektidega leitud varude ümberhindamiseks ja seda saab kohaldada vaid uute toormeprojektide kohta.