Kiri

MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosoleku otsus Tallinn juuni 2023 Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 lõikele 5 ja § 221 lõigetele 1 ja 5 ning MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus põhikirja punktidele 4.3.4 ja 4.14 otsustab MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus üldkoosolek: 1. Kinnitada MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a majandusaasta aruanne. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo Toomas Luman Arto Aas Majandus- ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Kommunikatsiooniministeerium Lisa: MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne.  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 nimi: Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus registrikood: 80120020 tänava/talu nimi, Akadeemia tee 21/6 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 12618 telefon: +372 6055052 faks: +372 6055070 e-posti aadress: [email protected] Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 14 Bilanss 14 Tulemiaruanne 15 Rahavoogude aruanne 16 Netovara muutuste aruanne 17 Raamatupidamise aastaaruande lisad 18 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 18 Lisa 2 Raha 20 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 21 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 Lisa 5 Pikaajalised finantsinvesteeringud 22 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 23 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 24 Lisa 8 Kapitalirent 24 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 25 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 25 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 26 Lisa 12 Liikmetelt saadud tasud 26 Lisa 13 Annetused ja toetused 27 Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 27 Lisa 15 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 27 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 27 Lisa 17 Tööjõukulud 28 Lisa 18 Seotud osapooled 28 Lisa 19 Eesti Akrediteerimiskeskuse majandustegevus 28 28 Aruande allkirjad 30 Vandeaudiitori aruanne 31 2 Tegevusaruanne 2022 MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (edaspidi MTÜ) alustas tööd 2000. aasta 1. aprillil. MTÜ tegutseb toote nõuetele vastavuse seaduse alusel Eesti standardimisorganisatsiooni ja Eesti akrediteerimisasutusena. MTÜ põhikirjalise tegevuse eesmärgid on koostada ja levitada standardeid, osutada standardimisalaseid info- ja koolitusteenuseid, luua standardimistegevuseks sobiv keskkond ning esindada Eesti huvipoolte seisukohti Euroopa ja rahvusvahelises standardimises. Samuti on meie eesmärgid vastavushindamisasutuste akrediteerimise korraldamine ning akrediteerimiste läbiviimine kohustuslikes ja vabatahtlikes valdkondades ning mõõtjate erialase pädevuse hindamine ja tõendamine. MTÜ liikmed on Eesti Vabariik, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit. MTÜ oli 2022. aastal Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardimiskomitee (CENELEC) ja Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) täisliige ning Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoniga (IEC) liitunud liige, osales nende organisatsioonide tegevuses, võttis nende standardeid üle Eesti standarditeks ning tegi Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid Eestis kättesaadavaks. Samuti on alates 2021. aastast MTÜ Euroopa Akrediteerimise Koostööorganisatsiooni EA liige ning on liitunud EA vastastikuse tunnustamise lepetega (MLA) kalibreerimislaborite, katselaborite, meditsiinilaborite ja inspekteerimisasutuste akrediteerimise ning kõigi sertifitseerimistegevuste (toote, isikute, juhtimissüsteemi) akrediteerimise alal. Lisaks on EAK EA MLA liige kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutuste akrediteerimise alal. 2022. aastal oli MTÜ tulu kokku 2 735 876 eurot. 2022. aasta tuludest 1 765 003 eurot moodustas tulu standardimistegevustest ja 970 873 eurot tulu akrediteerimistegevustest. Võrreldes 2021. aastaga kasvas MTÜ standardimistegevuste tulu 2%. 2022. aasta standardimistegevuste tulust 73% moodustas standardite müügist ja levitamisest ning standardimisalaste koolituste korraldamisest saadud tulu, 23% moodustasid erinevad sihtotstarbelised eraldised standardimistegevuseks, ülejäänud 4% moodustas muu tulu (sh liikmemaksud). Akrediteerimisteenuste tulust moodustas 96% akrediteerimisteenuste müük ja 4% riigi sihtotstarbelised toetused. MTÜ ja riigi kokkuleppe kohaselt sai MTÜ 2022. aastal sihtotstarbelise eraldise toetuse lepingu raames riigilt standardimise korraldamiseks Eestis 350 000 eurot ja akrediteerimistegevuste korraldamiseks 40 000 eurot. Standardimistegevused Standardite koostamine ja standardimise korraldamine 2022. aasta jooksul avaldasime 1333 uut standardit ja tegime kättesaadavaks 314 standardilaadset dokumenti. Kehtetuks tunnistasime 999 standardit ja 134 standardilaadset dokumenti. Kehtivate Eesti standardite arv 2022. aasta lõpuks oli 28 738. Endiselt moodustasid kehtivatest standarditest enamiku (97,8%) Eesti standarditeks üle võetud Euroopa standardid. Algupäraseid Eesti standardeid kehtis aasta lõpu seisuga 269. 344 Eesti standardit olid üle võetud rahvusvahelised standardid. Eesti standarditest 1923 (6,6%) olid avaldatud eestikeelsena. Aasta jooksul kasvas kehtivate eestikeelsete dokumentide arv 38 võrra. Kokku avaldasime 2022. aastal 149 eestikeelset dokumenti. 2022. aasta jooksul korraldasime 1379 standardi arvamusküsitluse ja 113 standardi tõlke kommenteerimise. Arvamusküsitluste korraldamiseks kasutame endiselt peamise vahendina standardite avaliku kommenteerimise portaali https://komport.evs.ee/. Arvamusküsitluse tulemusena esitati meile standardite kommenteerimisportaali kaudu 870 kommentaari 44 standardi kohta (12 algupärast ja 36 tõlget) 52 eksperdilt, mida on mõnevõrra vähem kui 2021. aastal. Standardite koostamisega tegeles 2022. aastal 54 registreeritud EVS-i tehnilist või projektkomiteed, milles tegutses kokku peaaegu 500 eksperti. 2022. aastal asutasime järgmised uued standardimise komiteed: EVS/TK 79 „Liftid“, EVS/TK 80 „Vesinikutehnoloogiad“, EVS/TK 81 „Biotsiidsete ja antimikroobsete omadustega desinfektantide ja pindade testmeetodid“. Standardite koostajate ja tõlkijate töö lihtsustamiseks koostasime videojuhise standardite alusfaili kasutamise kohta. Alusfaili kasutamise videojuhis on kättesaadav EVS-i veebilehelt https://www.evs.ee/et/juhendid-ja-vormid. Uue initsiatiivina alustasime standardimises osalejatele erinevate standardimisaspektide tutvustamiseks lühikoolituste korraldamist. 2022. aastal viisime selleks läbi kolm (virtuaalset) lühikoolitust standardimisalastes küsimustes. Koolitused osutusid standardimises osalejate hulgas küllalt populaarseks. Komiteede töökeskkonda tutvustaval lühikoolitusel osales 67 osalejat, algupärase standardi koostamisprotsessi tutvustaval lühikoolitusel 88 osalejat ning komitee põhiülesandeid ja otsustamisprotsessi tutvustaval lühikoolitusel 103 osalejat. 2022. aasta septembris korraldasime komitee liikmetele traditsioonilise komiteede infopäeva. Infopäeval tutvustasime komitee liikmetele EVS-i uuemaid arenguid ja tegevusi. Infopäeval osales 53 komiteeliiget. Komiteede infopäeval tunnustasime EVS-i oranži teenetemärgi ja tänukirjaga märkimisväärse panuse eest tehnilise komitee EVS/TK 13 „Ehituskonstruktsioonide projekteerimine“ töösse ja Euroopa puitkonstruktsioonide projekteerimisstandardite koostamisse komitee EVS/TK 13 liiget Alar Justi. Samuti sai teenetemärgi ja tänukirja märkimisväärse panuse eest tehnilise komitee EVS/TK 4 „Infotehnoloogia“ töösse ning rahvusvaheliste infoturbe, küberturvalisuse ja privaatsuskaitse standardite koostamisse komitee EVS/TK 4 esimees Liina Kamm. 2022. aasta lõpus komitee liikmete hulgas korraldatud rahulolu-uuringu tulemuste põhjal on 96% komitee liikmetest rahul EVS-i poolt komiteedele pakutava igapäevase toega ning 96% hindab standardi koostamise võimalusi heaks, sh 100% komitee liikmetest on rahul algupärase standardi koostamise võimalustega. Standardite kommenteerimise võimalustega on rahul 84% küsitlusele vastanud komitee liikmetest. Võrreldes eelmise aastaga oli komitee liikmete rahulolu meie teenustega jäänud üldjoontes samale tasemele. Osalemine Euroopa standardimises Euroopa standardite ülevõtmiskohustuse tõttu võtsime 2022. aastal Eesti standarditeks üle 1326 standardit ning tegime kättesaadavaks 314 CEN-i ja CENELEC-i standardilaadset dokumenti. EVS võttis 2022. aastal tähtajaks üle 100% CEN-i ja CENELEC-i standarditest, mille tekstid olid meile kättesaadavad. EVS teeb endiselt Euroopa standardid ja standardilaadsed dokumendid Eestis kättesaadavaks nende avaldamisest arvates küllalt lühikese ajavahemiku jooksul – keskmine ajavahe Euroopa standardi teksti kättesaadavaks tegemise ja selle Eesti standardina avaldamise vahel oli 2022. aastal 16,5 päeva. 2022. aastal jätkasime Eesti sisendi andmisega Euroopa standardite koostamise protsessis. CEN-i/CENELEC-i täisliikmekohustuste kohaselt täitsime Euroopa standardite kohustuslikke koostamisprotseduure, algatades muu hulgas 1355 Euroopa standardikavandi arvamusküsitlused. Arvamusküsitluse tulemusena edastasime nimetatud standardimisorganisatsioonidele Eesti seisukohana 797 (2021. aastal 763) kaalutletud hääletusotsust ja 7 (2021. aastal 6) standardikavandi kohta kommentaarid. Aasta jooksul registreerisime 19 (2021. aastal 20) Eesti eksperti osalema 17-l (2021. aastal 12-l) standardite koostamisega seotud Euroopa või rahvusvahelise standardimisorganisatsiooni koosolekul. Euroopa standardikavandite hääletamisel püsis 2022. aastal antud Eesti häälte arv endiselt üsna kõrgel tasemel. Tehniliste komiteedega kaetud standardimisvaldkondades andsime hääle 75% hääletustel. (2021. aasta näitaja oli 77%.) Eestikeelsed standardid 2022. aastal kujunes eesti keeles avaldatud standardite arv keskmisest väiksemaks. Avaldasime 149 eestikeelset standardit 5973 leheküljel. Avaldatud 149 standardist 139 olid standardite tõlked eesti keelde, algupäraseid standardeid oli eesti keeles avaldatud dokumentide hulgas 10. 2022. aasta jooksul kasvas kehtivate eestikeelsete standardite koguarv 38 standardi võrra 1885 standardilt 1923 standardini. 2022. aastal jätkasime algupäraste standardite regulaarse ülevaatusega. Alustasime 25 algupärase standardi ülevaatust ning jõudsime 13 algupärase standardi korral ülevaatusotsuseni. Eesti standardite koostamist ja tõlkimist toetasime standardite koostajatele, tõlkijatele ja ekspertidele makstud 147 500 euroga. Harmoneeritud standardite menetlemise käigus avaldasime 2022. aasta jooksul EVS Teatajas teated 260 harmoneeritud standardi kohta 11 Euroopa õigusakti alusel. Keskmiselt kulus harmoneeritud standardi kohta Euroopa Liidu Teatajas teate avaldamisest vastavasisulise teate avaldamiseni EVS Teatajas 12,5 tööpäeva. Samuti tõlkisime avaldamise eesmärgil 174 harmoneeritud standardi pealkirja. Standardite ja õigusaktide vahelise kooskõlaga seotud tegevused Jätkasime õigusaktide eelnõude seiret eesmärgiga juhtida vajaduse korral ametkonna tähelepanu mittekorrektsetele standardiviidetele ning tagada õigusaktide ja standardite omavaheline kooskõla. Aasta jooksul tuvastasime selle tegevuse käigus 23 ebakorrektseid viiteid sisaldavat eelnõu, mille korral juhtisime õigusakti eelnõu koostaja tähelepanu viitamisega seotud probleemidele. 2022. aasta märtsi seisuga on 270 kehtivat õigusakti, mis sisaldavad viidet standarditele. Sellest 136 õigusakti sisaldavad korrektseid viiteid ning mittekorrektseid viiteid sisaldavate õigusaktide arv on 134. Ametkonna standardimisalase teadlikkuse suurendamiseks toimus 12. mail koostöös MKM-iga KeM-i ametnike koolituspäev, kus EVS tegi ettekande standarditele viitamise kohta. Samuti nõustasime aasta jooksul korduvalt nii riigi- kui ka kohalike omavalitsuste ametnikke standarditele viitamisega seotud küsimustes. Standardite levitamine ja infoteenused 2022. aasta oli standardite levitamises EVS-i ajaloos järjekordselt kõige edukam. 2022. aastal oli standardite ja standarditega seotud lugemisteenuste müügist saadud tulu rekordiline 1 293 958 eurot (2021. aastal 1 249 795 eurot). Jätkuvalt kasvas standardite müügitulu üksnes müügimahtude suurenemise arvelt – Eesti standardi hind ei ole endiselt alatest 2012. aastast muutunud. 17,7% standardite müügitulust tuli Eesti klientidelt, 82,3% väljastpoolt Eestit tehtud tellimustelt. Standardite ostmiseks esitati 2022. aastal 26 929 tellimust (2021. aastal 28 170). Tellimused jaotusid esitamise viisi alusel järgmiselt: - e-poe kaudu: 26 742, - e-posti teel: 129, - klienditeeninduses kohapeal: 58. Endiselt jätkus lisaks elektroonsete ja paberkandjal standardite eksemplaride müügile ka standardite lugemisteenuste müük. 2022. aastal müüsime lugemisteenuseid 58 607 euro eest. 2021. aasta näitaja oli 49 000 eurot. Enamik lugemisteenuste müügist tuli veebilugemisteenuste arvelt, väiksema osa moodustas standardite sirvimisteenusest saadav tulu. Võimalust sirvida standardit 24 tunni jooksul eest kasutati 2022. aastal 3996 korral. 2022. aasta lõpuks oli EVS-i e-poe kaudu võimalik soetada natuke vähem kui 100 000 erinevat standardit ja standardilaadset dokumenti. Peale e-poes leiduvate dokumentide vahendasime oma klientidele väheses mahus ka teisi eri standardimisorganisatsioonide koostatud standardeid. Jätkasime ka jälitatud muudatustega konsolideeritud (redline) standardite koostamist ja klientidele pakkumist. 2022. aastal lisandus meie redline-toodete kollektsiooni 168 uut toodet. MTÜ klienditeenindust külastas 2022. aastal standardite lugemise eesmärgil 19 klienti (2021. aastal oli kliente 26). Külastamiste arv on vähenenud aasta-aastalt minimaalseks ning selle peamine põhjus on üha mitmekesisemad võimalused standardiga elektroonselt väljaspool EVS-i ruume tutvuda, sh standardite avalikud lugemispunktid mitmes raamatukogus. Tasuta infoteenustest jätkasime standardite infoteenuse ja standardite monitooringu teenuse osutamist. 2022. aasta lõpuks kasutas standardite infoteenust 4890 klienti. Standardite monitooringu teenusesse oli vähemalt ühe standardi lisanud 35 215 klienti. MTÜ standardimistegevuste pidevaks kajastamiseks avaldasime veebis 53 eestikeelset ja 23 ingliskeelset uudist. Samuti jätkasime MTÜ standardimistegevuste kajastamist sotsiaalmeedias. Aasta jooksul avaldasime Facebookis 14 sündmust ja tegime 106 postitust, LinkedInis 10 sündmust ja 85 postitust. 2022. aasta lõpus korraldasime standardeid kasutavate klientide hulgas kliendiküsitluse. Kliendiuuringu tulemusel võib endiselt väita, et kliendid on meie teenustega rahul. Rohkem kui 97% standardeid kasutavatest klientidest andis uuringus hinnangu, et EVS-i teenused rahuldavad neid täielikult või enamasti. Samuti ollakse endiselt rahul meie klienditeeninduse päringutele vastamise kvaliteediga (99% on rahul) ning ka standardite soetamise võimalustega üldiselt (92% on rahul). Seega on klientide rahulolu EVS-i teenustega endiselt küllalt kõrge. Eesti klientide jaoks on endiselt enim muret tekitav aspekt meie teenuste kasutamises eestikeelsete standardite vähesus – ligikaudu 26%. Eesti kliente häirib see aspekt suurel määral. WTO infopunkt 2022. aastal jätkasime Eesti riigiga sõlmitud lepingu kohaselt tegutsemist WTO infopunktina, vahendades TBT ja SPS-i teatisi ning avaldades neid EVS-i kodulehel. 2022. aastal avaldasime 1629 TBT teatist ja 1344 SPS-i teatist. WTO infokirjaga liitunud teatistest huvitatutele saadame iga nädal välja WTO teatiste infokirja uute ilmunud WTO teatiste infoga. Koolitused, infopäevad ja messid 2022. aastal jätkaime tasuliste standardimisalaste koolituste korraldamist. 2022. aastal korraldasime 17 koolitust 205 osalejaga. Koolitusteenustest saadav tulu 2022. aastal oli 39 484 eurot. Populaarseimad koolitusvaldkonnad olid endiselt seotud juhtimissüsteemide standarditega. Rahvusvaheline standardimisalane koostöö EVS-i esindajad osalesid 2022. aastal CEN-i ja CENELEC-i tehnilise nõukoja töös, CEN-i/CENELEC-i ühises kommertstegevusi koordineerivas grupis (JCAG) ning võtsid osa standardimise tootearenduse foorumi (EPDF) tööst. Peale nende organite ja töögruppide osaleti pidevalt ka mitme väiksema töögrupi ja -rühma töös arutatavate teemade aktuaalsuse ja olulisuse järgi. Rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide ISO ja IEC tööga seoses osalesime ISO peaassambleel, ISO euro-aasia regionaalsetel kohtumistel, samuti teistel erinevatel koosolekutel ning võtsime vajalikus ulatuses osa nende organisatsioonide igapäevatööst. 2022. aastal läbisime Euroopa standardimisorganisatsioonide CEN-i ja CENELEC-i liikmelisuse raames CEN-i ja CENELEC-i liikmetele esitatavatele nõuetele vastavuse hindamise. Hindamine viidi läbi vastastikuse hindamisena, mille käigus teiste CEN-i/CENELEC-i liikmete audiitorid hindasid EVS-i tegevuste ja protsesside vastavust CEN-i ja CENELEC-i liikmetele esitatavatele nõuetele. Läbisime hindamise suurepäraste tulemustega, ühtegi mittevastavust ei tuvastatud. Audiitorid tõid esile neli parimat praktikat, mida EVS viljeleb ning millest oleks õppida ka teistel Euroopa rahvuslikel standardimisorganisatsioonidel. Balti riikide standardimisalase koostöö raames korraldasime 2022. aastal Balti Standardifoorumi. Balti Standardifoorum on pika traditsiooniga kohtumine, mille raames Eesti, Läti, Leedu ja Poola kolleegid vahetavad omavahel standardimisalaseid kogemusi. Akrediteerimistegevused Akrediteerimine 2022. aastal jätkas MTÜ struktuuriüksus Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) tegutsemist Eesti akrediteerimisasutusena, viies läbi akrediteerimishindamisi ning jätkates SA Eesti Akrediteerimiskeskusest üle tulnud akrediteeritud klientide teenindamist ning nende üle akrediteerimisalase järelevalve teostamist. 2022. aastal viis EAK lõpule 5 esmast akrediteerimishindamist. Esmahindamised viisime läbi ühe katse- ja ühe meditsiinilabori, kahe inspekteerimisasutuse ja ühe EMAS-i keskkonnajuhtimissüsteemide tõendamisasutuse osas. Seoses 5 aasta möödumisega esma- või uushindamisest tehti 2022. aastal 49 positiivset uushindamise otsust, sh 2 kalibreerimislabori, 26 katselabori, 2 meditsiinilabori, 15 inspekteerimisasutuse, 2 isikute sertifitseerimisasutuse, 1 juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutuse ja 1 kasvuhoonegaaside tõendamisasutuse osas. Lisaks esma- ja uushindamistele viidi läbi kokku 43 akrediteerimisulatuse laiendamise hindamist 28 katselaboris, 9 meditsiinilaboris, 1 kalibreerimislaboris, 1 inspekteerimisasutuses, 2 toote sertifitseerimisasutuses, 1 isikute sertifitseerimisasutuses ja 1 pädevuskatsete korraldaja osas. EAK tunnistas aruandeperioodil kehtetuks 6 katselabori, 1 toote sertifitseerimisasutuse ja 3 inspekteerimisasutuse akrediteeringu. Ühe katselabori, ühe kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendaja ja ühe inspekteerimisasutuse akrediteering lõppes tähtaja möödumise tõttu. Taastati ühe inspekteerimisasutuse akrediteering. Kokku oli aasta lõpu seisuga kehtiv EAK akrediteering 226 vastavushindamisasutusel, sh 11 kalibreerimis-, 124 katse- ja 18 meditsiinilaboril, 45 inspekteerimisasutusel, 5 juhtimissüsteemide, 8 isikute ja 11 toote sertifitseerimisasutusel, 2 EMAS-i ja 1 kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutusel ning 1 pädevuskatsete korraldajal. 2022. aasta jooksul teostas EAK akrediteeritud asutustes 182 järelevalvehindamist, sh 103 katselaboris, 9 kalibreerimislaboris, 15 meditsiinilaboris, 31 inspekteerimisasutuses, 4 juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutuses, 11 toote sertifitseerimisasutuses, 6 isikute sertifitseerimisasutuses, 2 EMAS-tõendamisasutuses ja 1 pädevuskatse korraldaja osas. Akrediteeritud asutuste loetelu on toodud EAK veebilehel. Peamiseks akrediteerimise taotlemise ajendiks on Eesti õigusaktides (ca 60 seadust/määrust) akrediteerimise sätestamine kohustusliku eeldusena asutuste volitamiseks teatud konkreetsete ülesannete täitmiseks või teatud tegevusalal tegutsemiseks. Mõõtja erialase pädevuse hindamine ja tõendamine Analoogselt akrediteerimistegevustega jätkas EAK MTÜ struktuuriüksusena erialaselt pädevate mõõtjate pädevuse hindamist majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määruse nr 64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ kohaselt. 2022. aastal viisime läbi õigusaktidega reguleeritud alas tegutseva 62 asutuse mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise. Lisaks korralisele hindamisele ja tõendamisele viidi läbi 6 mõõtja pädevusulatuse laienduse hindamine. 18.01.2023 seisuga on kehtiv mõõtja erialase pädevuse tõendus 125 organisatsioonil. Info EAK hinnatud ja tõendatud pädevate mõõtjate kohta on esitatud EAK veebilehel. Osalemine EA töös ja rahvusvaheline koostöö EAK on Euroopa Akrediteerimis Koostööorganisatsiooni (EA) liige. EA vastastikuse tunnustamise lepete (MLA) kohaselt tunnustatakse EAK akrediteerimisi Euroopas järgmistes valdkondades: • kalibreerimis- ja katselaborite akrediteerimine; • meditsiinilaborite akrediteerimine; • inspekteerimisasutuste akrediteerimine; • (toote, isikute ja juhtimissüsteemide sertifitseerimistegevuste akrediteerimine; kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendamisasutuste akrediteerimine. Euroopa akrediteerimise koostööorganisatsiooni (EA) institutsioonide regulaarne koostöö toimus 2022. aastal nii virtuaal- kui tavapäraste kohtumiste teel. EAK töötajad osalesid 2022. aastal järgmiste EA töögruppide ja -rühmade töös: • laborikomitee ja selle tervishoiu töögrupp, • horisontaalse harmoneerimise komitee, • inspekteerimiskomitee, • sertifitseerimiskomitee ning selle keskkonna ja kasvuhoonegaaside töögrupp, • EA mitmepoolsete lepete nõukogu. Samuti osalesid EAK töötajad EA peaassambleel. Lisaks Euroopa tasandi koostööle osaleb EAK Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisalases koostöös. Põhja- ja Baltimaade koostöö raames toimusid 2022. aastal järgmised tegevused: • Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisasutuste sertifitseerimis- ja inspekteerimisvaldkonna peaassessorite koostöökohtumine; • Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisasutuste juhtide koostöökohtumine; • Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisasutuste laborite valdkonna peaassessorite koostöökohtumine, mis toimus 18. augustil Tallinnas. EAK töötajad osalesid 2022. aastal EA vastastikuste hindamiste programmi raames hindamisrühma liikmetena kolme teise riigi akrediteerimisasutuse hindamises: • Belgia akrediteerimisasutuse Belac evalueerimine, • Saksamaa akrediteerimisasutuse DakkS evalueerimine, • Gruusia akrediteerimisasutuse GAC evalueerimine. Arendus- ja tugitegevused Akrediteerimistegevuse nõuetekohase läbiviimise tagamiseks on EAK-s rakendatud ja toimivana hoitud standardi ISO/IEC 17011 nõuetele vastav juhtimissüsteem. 2022. aasta lõpus viisime läbi EAK juhtimissüsteemi juhtkonnapoolse ülevaatuse, mille tulemusena järeldasime, et EAK juhtimissüsteem on adekvaatne ja mõjus EAK-le kehtivate nõuete, sh standardi ISO/IEC 17011 nõuete, EAK juhtpõhimõtete ja EAK eesmärkide rakendamisel. EAK laiendas 2022. aastal oma teenuseid, asudes pakkuma akrediteerimist järgmistes uutes valdkondades: • väetiste vastavushindamine, • ehituskomplektid, • kriminalistika valdkonna histoloogilised uuringud, • fassaadikatted ja rippfassaadid. Traditsiooniliselt viisime läbi kliendipäeva erinevatele kliendigruppidele. Kliendipäev toimus 1. detsembril. Kliendipäeval andsime EAK klientidele ülevaate EAK-s toimunud muudatustest, samuti uuendasime akrediteerimise detailaruande täitmise ja juhtimissüsteemi ülevaatusega seotud infot. Kliendipäeval osales 109 külastajat. Traditsiooniliselt korraldasime 25. novembril EAK-välistele assessoritele assessorite teabepäeva. Analoogselt klientidega andsime assessoritele ülevaate EAK-s toimunud muudatustest, samuti käisime üle aktuaalsed assessorite kontekstis olulised akrediteerimisega seotud teemad. Assessorite teabepäeval osales 90 assessorit. 2022. aastal läksime üle digitaalsetele akrediteerimis- ja pädevustunnistustele. Alates 2022. aasta augustist väljastab EAK vaikimisi akrediteerimis- ja pädevustunnistusi digitaalselt. Kliendi soovil on siiski võimalik endiselt saada digitaalsest tunnistusest paberkandjal koopia. Kliendid on nimetatud muudatuse hästi vastu võtnud, ainult üksikutel juhtudel avaldatakse soovi saada tunnistus paberkandjal. 2022. aasta lõpus viisime läbi rahulolu-uuringu EAK klientide hulgas. Keskmine EAK tegevuse kohta antud hinne jäi akrediteeritud asutustel vahemikku 4.14–4.82, pädevatel mõõtjatel 4.71–5.00. Kõrgeimalt hinnati akrediteeritud asutuste poolt EAK peaassessori teadmisi (4.82) ning sõltumatust/erapooletust ja klientidega suhtlemisel konfidentsiaalsust (4.77). Madalaimalt hinnati informatsiooni kättesaadavust (4.14), akrediteeringu taotlemise protseduuri (4.41) ja vastamiskiirust (4.50). Pädevad mõõtjad hindasid madalamalt pädevushindamise taotlemise protseduuri (4.71). Kõrgemalt on hinnatud kohapealse hindamise planeerimist, hindamisrühma pädevust, konfidentsiaalsuse tagamist, aga ka aruannete vormistamist ning ajast kinnipidamist. Üldine rahulolu EAK akrediteerimisteenusega on laborite korral püsivalt kõrge. Inspekteerimisasutuste üldine rahulolu on endiselt kasvutrendis, sertifitseerimisasutuste üldine rahulolu on aga langenud. Kuigi pädevatel mõõtjatel üldine rahulolu võrreldes eelmise aastaga on jäänud samaks, on siiski mitut positsiooni nüüd hinnatud väga kõrgelt. Eesti Akrediteerimiskeskuse finantsnäitajad Eesti akrediteerimissüsteemi ja EAK-d peavad peamiselt üleval akrediteerimis- ja pädevushindamisest huvitatud isikud läbi akrediteerimistasude ja erialaselt pädevate mõõtjate hindamise tasude maksmise. 2022. aastal oli EAK-le tulu akrediteerimise ja mõõtja pädevuse hindamise ja tõendamise teenuste eest kokku 894 384 eurot. Eesti riigi toetust kasutas EAK 2022. aastal 36 603 euro ulatuses. Kokku olid EAK tulud 2022. aastal 970 874 eurot. EAK 2022. aasta kulud olid 853 113, millest tulenevalt lõpetas EAK 2022. aasta 117 761 euro suuruse tulemiga. EAK netovara 2022. aasta 31. detsembri seisuga oli 474 618 eurot. Plaanid 2023. aastaks 2023. aastal jätkab MTÜ tegutsemist Eesti rahvusliku standardimisorganisatsiooni ja riikliku akrediteerimisasutusena, osutades lisaks standardimise korraldamise ja standardite levitamisega seotud teenuseid ning vastavushindamisasutuste akrediteerimise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teenust. 2023. aastal plaanime jätkata standardimistegevusi 2022. aastaga võrreldavas mahus, paigutades algupäraste standardite koostamisse ja standardite tõlkimisse ligikaudu 240 000 eurot. Samuti planeerime arendada edasi komiteede töö toetamiseks mõeldud portaali ning hoida oma teisi e-keskkondi kasutajate vajadustega vastavuses. Standardite kasutajatele mõeldud teenuste korral on plaan laiendada e-poes saada olevat tootevalikut. 2023. aastal jätkame endiselt Eesti standardimisorganisatsioonina tegutsemist kõiki meie seniseid teenuseid osutades ja võimalusi pakkudes vähemalt 2022. aasta tasemel. Eesti akrediteerimisasutusena tegutsemisel on suuremateks uuteks arendusteks rahvusvahelise laborikoostööorganisatsiooni ILAC täisliikme staatuse taotlemine, samuti EAK veebilehe www.eak.ee uusversiooni väljatöötamise alustamine. Loomulikult jätkame analoogselt 2022. aastaga vastavushindamisasutuste akrediteerimist ja mõõtjate erialase pädevuse hindamist. Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 614 176 2 302 742 2 Nõuded ja ettemaksed 180 485 56 206 3 Kokku käibevarad 1 794 661 2 358 948 Põhivarad Finantsinvesteeringud 1 000 000 0 5 Nõuded ja ettemaksed 17 671 17 671 3 Materiaalsed põhivarad 22 814 23 591 6,8 Immateriaalsed põhivarad 64 416 119 136 7 Kokku põhivarad 1 104 901 160 398 Kokku varad 2 899 562 2 519 346 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 0 1 696 8 Võlad ja ettemaksed 524 719 495 656 4,9,10 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 33 884 21 875 11 Kokku lühiajalised kohustised 558 603 519 227 Kokku kohustised 558 603 519 227 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 000 119 1 673 795 Aruandeaasta tulem 340 840 326 324 Kokku netovara 2 340 959 2 000 119 Kokku kohustised ja netovara 2 899 562 2 519 346 14 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 2 400 2 400 12 Annetused ja toetused 438 804 471 027 13 Tulu ettevõtlusest 2 265 149 2 048 957 14 Muud tulud 29 523 26 041 Kokku tulud 2 735 876 2 548 425 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -462 802 -497 547 15 Mitmesugused tegevuskulud -571 848 -492 698 16 Tööjõukulud -1 291 728 -1 175 092 17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -67 173 -54 535 6, 7 Muud kulud -2 -2 017 Kokku kulud -2 393 553 -2 221 889 Põhitegevuse tulem 342 323 326 536 Intressikulud -143 -414 Muud finantstulud ja -kulud -1 340 202 Aruandeaasta tulem 340 840 326 324 15 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 342 323 326 536 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 67 173 54 535 6, 7 Kokku korrigeerimised 67 173 54 535 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -124 279 34 630 3 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 41 072 327 413 9 Laekunud intressid 177 199 Muud rahavood põhitegevusest 0 385 096 Kokku rahavood põhitegevusest 326 466 1 128 409 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -11 676 -52 212 6,7 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest -11 676 -52 212 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -1 696 -3 985 8 Makstud intressid -143 -414 8 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -1 000 000 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -1 001 839 -4 399 Kokku rahavood -687 049 1 071 798 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 302 742 1 230 941 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -687 049 1 071 798 Valuutakursside muutuste mõju -1 517 3 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 614 176 2 302 742 2 16 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2020 1 288 699 1 288 699 Aruandeaasta tulem 326 324 326 324 Muud muutused 385 096 385 096 netovaras 31.12.2021 2 000 119 2 000 119 Aruandeaasta tulem 340 840 340 840 31.12.2022 2 340 959 2 340 959 17 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon MTÜ Eesti Standardikeskuse 2022.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. 2022.aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, katkestatavaid tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 aastat. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluuta arvestust peetakse Eesti Vabariigi ametlikult kehtivas vääringus ja hinnatakse ümber operatsioonipäval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi järgi. Välisvaluutas fikseeritud kohustise väljamakse kirjendatakse väljamakse vahetuspäeva kommertspangakursiga.Kasum või kahjum valuutakursi muutusest kajastatakse tulemiaruandes perioodi äritulu või ärikuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse mittetulundusühingu tavapärase standardite müügitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvu tõttu võimalik, hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumisi, antud laene ning muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse mittetulundusühingu varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1000 eurot. Varad,mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1000 euro, kantakse kasutuselevõtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud varade viimiseks tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuste langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivarade gruppidele järgmised: Muu inventar , tööriistad ja sisseseade: 25%. Masinad ja seadmed: 25%. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsioonimäär aastas immateriaalsetel põhivaradel on 25%. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes põhivarade eeldatavast kasulikust elueast. Varade väärtuse langus Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või vara kasutusväärtus (rahavoogude nüüdisväärtus), vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse 18 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 1000 Rendid Renditehingut käsitletakse kapitalirendina kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina. Rentide kajastamine kui ettevõte on rentnik. Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis kui lepingujärgsed rendimaksed ei ole võrdsed. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui ettevõttel pole õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansi kuupäeva või kui laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval finantskohustis tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on tekkinud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Tingimuslikuks kohustiseks liigitatakse need kohustised, mille realiseerimise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Tingimuslikud nõuded: vastavalt tehtud töödele CEN ja CENELEC tekib Eesti Standardiseerimis- ja Akrediteerimiskeskusel nõue Euroopa Komisjoni vastu tõlketoetuste saamiseks. Nõue kajastatakse bilansis peale Euroopa Komisjoni poolt aruannete kinnitamist. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) on lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad, mis tasutakse järgmisel perioodil. Täiendavalt tehtud tööde osas toimub kajastamine tingimusliku nõudena kuni Euroopa Komisjoni poolt saadakse kinnitus täiendava finantseerimise kohta. Seejärel kajastatakse bilansis toetuse laekumiseni nõudena. Annetused ja toetused Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna laekumise hetkel. Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse lähtudes juhendis RTJ 12 kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestuse põhimõtetest (s.o kajastatakse tuluna siis kui annetus/toetus muutub sissenõutavaks ja annetuse/toetusega kaasnevad tingimused on täidetud). Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis kui sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Sihtfinantseerimise laekumine loetakse praktiliselt kindlaks kui toetuse andja aktsepteerib kuludokumendid, mille eest sihtfinantseerimine on ette nähtud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui ühing on täitnud sellega kaasnevad tingimused. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustisena. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema netosoetusmaksumuses – s.o vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa (tasuta saadud vara soetusmaksumus on null). Soetatud vara kajastatakse edaspidi vastavalt juhendile RTJ 5. Tulud Tulu standardite müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.Kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Liikme- ja sisseastumismaksud ning muud mittesihtotstarbelised tasud ühingu liikmetelt kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on tasutud. 19 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Kulud Mittetulundusühingu sihtotstarbelised otsekulud on projektide kulud ja muude sihtotstarbeliste vahendite arvelt tehtud otsekulud, mis on aruandeaastal finantseeritud otsekulud (materjali ja teenuste kulu). Mitmesugused tegevuskulud on administratiivsetel ja muudel majanduslikel eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulu. Kulusid kajastatakse samas perioodis, mil tekivad nendega seotud tulud. Maksustamine Vastavalt kehtivale seadusele mittetulundusühingute tulemit Eestis ei maksustata, seega pole ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustisi. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks kui ühel osapoolel on valitsev kontroll teise osapoole üle või oluline mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Eesti Standardiseeimis- ja Akrediteerimiskeskuse seotud osapoolteks on: MTÜ liikmed, tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja isikud, nende lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtted. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Arvelduskontod 1 611 806 2 300 438 Kassa 2 370 2 304 Kokku raha 1 614 176 2 302 742 20 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 78 048 78 048 Ostjatelt 78 048 78 048 laekumata arved Maksude ettemaksed 443 443 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 15 090 15 090 Viitlaekumised 15 090 15 090 Ettemaksed 27 119 9 448 17 671 Tulevaste 9 448 9 448 perioodide kulud Muud makstud 17 671 17 671 ettemaksed Nõuded Euroopa 56 512 56 512 standardiorganisatsioondele Muud nõuded 20 944 20 944 Kokku nõuded ja 198 156 180 485 17 671 ettemaksed 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 45 080 45 080 Ostjatelt 45 080 45 080 laekumata arved Maksude ettemaksed 443 443 4 ja tagasinõuded Ettemaksed 26 754 9 083 17 671 Tulevaste 9 083 9 083 perioodide kulud Muud makstud 17 671 17 671 ettemaksed Nõuded Euroopa 1 600 1 600 standardiorganisatsioondele Kokku nõuded ja 73 877 56 206 17 671 ettemaksed 2022.aastal Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatud aruandluse alusel on tekkinud standardite tõlkimise nõuded: CENELEC - European Committee for Electrotechnical Standardization 11 634 eurot CEN - European Committee for Standardization 44 878 eurot 2021.aastal Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatud aruandluse alusel on tekkinud standardite tõlkimise nõuded: CENELEC - European Committee for Electrotechnical Standardization 1 600 eurot 21 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 20 733 14 422 Üksikisiku tulumaks 19 700 17 672 Erisoodustuse tulumaks 989 633 Sotsiaalmaks 35 724 32 155 Kohustuslik kogumispension 1 483 1 301 Töötuskindlustusmaksed 2 281 1 968 Ettemaksukonto jääk 443 443 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 443 80 910 443 68 151 Maksuvõlad ja ettemaksed on kajastatud lisades 3 ja 8. Seisuga 31.12.2022 sisaldab käibemaksuvõlg: - kohustust KMD osas summas 17 410 eurot - kohustust e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 2 294 eurot - kohustust Ühendkuningriigi maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 830 eurot - kohustust Norra maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 199 eurot Seisuga 31.12.2021 sisaldab käibemaksuvõlg: - kohustust detsembri KMD osas summas 9 248 eurot - kohustust e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 2 695 eurot - kohustust Ühendkuningriigi maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 1 778 eurot - kohustust Norra maksuametile e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu osas summas 701 eurot Lisa 5 Pikaajalised finantsinvesteeringud (eurodes) Kokku Muud 31.12.2021 0 0 Kokku Muud Soetamine 1 000 000 1 000 000 31.12.2022 1 000 000 1 000 000 Kajastatud soetusmaksumuse meetodil 1 000 000 1 000 000 Muude finantsinvesteeringutena on kajastaud Coop Pank AS-ga sõlmitud tähtajalise hoiuse leping kehtivusega kuni 09.02.2025 aastase intressimääraga 0,7%, intressi väljamakse toimub hoiustamisperioodi lõpus. 22 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja Muud Transpordivahendid seadmed materiaalsed Arvutid ja arvutisüsteemid põhivarad 31.12.2020 Soetusmaksumus 14 953 54 542 69 495 13 980 83 475 Akumuleeritud kulum -7 885 -30 417 -38 302 -13 980 -52 282 Jääkmaksumus 7 068 24 125 31 193 0 31 193 Ostud ja parendused 4 830 4 830 4 830 Amortisatsioonikulu -4 980 -7 452 -12 432 -12 432 31.12.2021 Soetusmaksumus 14 953 59 372 74 325 13 980 88 305 Akumuleeritud kulum -12 865 -37 869 -50 734 -13 980 -64 714 Jääkmaksumus 2 088 21 503 23 591 0 23 591 Ostud ja parendused 11 676 11 676 11 676 Muud ostud ja parendused 11 676 11 676 11 676 Amortisatsioonikulu -3 789 -8 664 -12 453 -12 453 Allahindlused väärtuse languse -14 953 -9 654 -24 607 -24 607 tõttu Ümberliigitamised 14 953 9 654 24 607 24 607 Muud ümberliigitamised 24 607 24 607 31.12.2022 Soetusmaksumus 11 676 49 718 61 394 13 980 75 374 Akumuleeritud kulum -1 701 -36 879 -38 580 -13 980 -52 560 Jääkmaksumus 9 975 12 839 22 814 0 22 814 23 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2020 Soetusmaksumus 318 774 318 774 Akumuleeritud kulum -204 918 -204 918 Jääkmaksumus 113 856 113 856 Ostud ja parendused 47 383 47 383 Amortisatsioonikulu -42 103 -42 103 31.12.2021 Soetusmaksumus 366 157 366 157 Akumuleeritud kulum -247 021 -247 021 Jääkmaksumus 119 136 119 136 Amortisatsioonikulu -54 720 -54 720 Allahindlused väärtuse languse -45 430 -45 430 tõttu Ümberliigitamised 45 430 45 430 31.12.2022 Soetusmaksumus 320 726 320 726 Akumuleeritud kulum -256 310 -256 310 Jääkmaksumus 64 416 64 416 Lisa 8 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2022 12 kuu jooksul Intressimäär Alusvaluuta Luminor Liising AS 3 k EURIBOR + 0 0 euro sõiduauto marginaal 2.99% Kapitalirendikohustised kokku 31.12.2021 12 kuu jooksul Intressimäär Alusvaluuta Luminor Liising AS 3 k EURIBOR + 1 696 1 696 euro sõiduauto marginaal 2.99% Kapitalirendikohustised 1 696 1 696 kokku 24 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2022 31.12.2021 Masinad ja seadmed 0 2 088 Kokku 0 2 088 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 8 394 8 394 Võlad töövõtjatele 144 815 144 815 10 Maksuvõlad 80 910 80 910 4 Muud võlad 79 345 79 345 Muud viitvõlad 79 345 79 345 Saadud ettemaksed 211 255 211 255 Tulevaste perioodide tulud 210 775 210 775 Muud saadud ettemaksed 480 480 Kokku võlad ja ettemaksed 524 719 524 719 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 39 795 39 795 Võlad töövõtjatele 117 622 117 622 10 Maksuvõlad 68 151 68 151 4 Muud võlad 44 842 44 842 Muud viitvõlad 44 842 44 842 Saadud ettemaksed 225 246 225 246 Tulevaste perioodide tulud 224 159 224 159 Muud saadud ettemaksed 1 087 1 087 Kokku võlad ja ettemaksed 495 656 495 656 Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Töötasude kohustis 120 236 94 595 Puhkusetasude kohustis 24 460 23 027 Muud võlad töövõtjatele 119 0 Kokku võlad töövõtjatele 144 815 117 622 9 25 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021 Lisa tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Saadud Vabariigi 6 201 400 507 391 748 14 960 13,15 Valitsuselt Saadud EL 8 079 76 515 79 279 1 600 6 915 13,15 Standardiorganisatsioonidelt Kokku sihtfinantseerimine 14 280 477 022 471 027 1 600 21 875 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 14 280 477 022 471 027 1 600 21 875 tasud, annetused ja toetused 31.12.2021 Laekunud Kajastatud 31.12.2022 Lisa tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Saadud Vabariigi 14 960 393 000 374 076 33 884 13,15 Valitsuselt Saadud EL 1 600 6 915 2 900 64 727 56 512 13,15 Standardiorganisatsioonidelt Kokku sihtfinantseerimine 1 600 21 875 395 900 438 803 56 512 33 884 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 1 600 21 875 395 900 438 803 56 512 33 884 tasud, annetused ja toetused Lisa 12 Liikmetelt saadud tasud (eurodes) 2022 2021 Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud 2 400 2 400 Kokku liikmetelt saadud tasud 2 400 2 400 26 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Annetused ja toetused (eurodes) 2022 2021 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 438 804 471 027 Kokku annetused ja toetused 438 804 471 027 sh eraldis riigieelarvest 393 000 391 748 Lisa 14 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2022 2021 Standardite müük 1 291 599 1 249 772 Akrediteerimisteenus 934 066 753 022 Standardimisalased koolitused 39 484 46 163 Kokku tulu ettevõtlusest 2 265 149 2 048 957 Lisa 15 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Üür ja rent 18 400 19 920 Mitmesugused bürookulud 8 643 11 614 Lähetuskulud 7 788 0 Tööjõukulud 239 608 267 652 17 Kommunaalteenused 8 610 6 715 Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 106 725 88 531 Muud 73 028 103 115 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 462 802 497 547 otsesed kulud Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2022 2021 Üür ja rent 94 115 91 983 Mitmesugused bürookulud 366 026 323 038 Koolituskulud 8 191 5 214 Kommunaalteenused 43 255 30 242 Infosüsteemide arendus 60 261 42 221 Kokku mitmesugused tegevuskulud 571 848 492 698 27 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Tööjõukulud (eurodes) 2022 2021 Palgakulu 1 144 911 1 078 599 Sotsiaalmaksud 386 425 364 145 Kokku tööjõukulud 1 531 336 1 442 744 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 239 608 267 652 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 36 36 Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2022 31.12.2021 Juriidilisest isikust liikmete arv 3 3 Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2022 31.12.2021 Võlad ja ettemaksed Asutajad ja liikmed 30 884 17 487 Kokku võlad ja ettemaksed 30 884 17 487 MÜÜDUD 2022 2021 Teenused Teenused Asutajad ja liikmed 131 223 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 3 986 43 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 4 117 266 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 13 440 12 880 Lisa 19 Eesti Akrediteerimiskeskuse majandustegevus Eest Akrediteerimiskeskuse 2022 2021 tulemiaruanne (eurodes) 28 Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus 2022. a. majandusaasta aruanne Tulud Annetused ja toetused 36 603 59 887 Tulu ettevõtlusest 934 067 753 022 Muud tulud 204 0 Kokku tulud 970 874 812 908 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud -36 603 -61 529 projektide otsesed kulud Mitmesugused tegevuskulud -134 808 -122 555 Tööjõukulud -681 692 -657 064 Kokku kulud -853 103 -841 148 Põhitegevuse tulem 117 771 -28 239 Finantstulud- ja kulud -10 0 Aruandeaasta tulem 117 761 -28 239 29  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus liikmetele Arvamus Oleme auditeerinud Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2022 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2022 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Tarmo Rahkama Vandeaudiitori number 614 Grant Thornton Baltic OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 3 Pärnu mnt 22, Tallinn, Harju maakond, 10141 25.05.2023