KÄSKKIRI
05.06.2023 nr 101
Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja
taaskäivitamiseks toetuse andmine
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.
1. Reguleerimisala
1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava
poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja
konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike
investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise
toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.16 „Turismisektori elavdamine ja
taaskäivitamise toetamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
1.2. Toetuse andmine panustab „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukavasse 2021–2035“ ning tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja
ettevõtlus“ ettevõtluskeskkonna programmi meetmesse 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,
rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ja tegevusse 1.2 „Ettevõtete
konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja selle mõõdikusse „Turismiteenuste eksport“.
1.3. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid
(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud
horisontaalseid põhimõtteid ja aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021 otsusega heaks kiidetud
„Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete
hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele.
1.4. Aluspõhimõtete hoidmist ja punktis 1.2 nimetatud sihi saavutamist, soolist võrdõiguslikkust,
võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja
kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ näitajatega „Soolise võrdõiguslikkuse
indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja”, „Väljaspool
Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ ja „Tööjõu tootlikkus osakaaluna
Euroopa Liidu keskmisest“.
2
1.5. Sekkumine panustab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30. märtsi 2022 käskkirjaga nr 63
kinnitatud turismistrateegia 2022–2025 visiooni „Eesti turismisektor on 2025. aastal elujõuline ja
kohanemisvõimeline” ning järgmiste turismistrateegia eesmärkide saavutamisse:
1.5.1. Eesti turismisektoris on toimunud arenguhüpe – ettevõtjad ja sihtkohad on paindlikult ja
uuenduslikult kohanenud tarbijate ootustega ning kasvanud on turismisektori lisandväärtus;
1.5.2. Eesti on nutikas ja roheline sihtkoht, mis pakub terviklikku külastajateekonda ja kestlikku
turismitoodet;
1.5.3. Eestisse reisivad teadlikud ja aega väärtustavad külalised, kes hindavad Eesti kultuuri- ja
looduspärandit;
1.5.4. külastaja viibib Eestis kauem, lahkub rahulolevana ning plaaniga Eestisse naasta;
1.5.5. Eesti turismisihtkohtade arendusorganisatsioonid on strateegiliselt juhitud ning toimub
sisuline koostöö Eesti turismisektori osaliste vahel.
1.6. Käskkirjas nimetatud kulude abikõlblikkusele ja abikõlbmatusele, toetuse maksetaotluse
menetlemisele ja maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija kohustuste, sealhulgas
hankimisega seotud kohustuste, osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust
nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).
1.7. Maksetaotluseid ja aruandeid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse
keskkonna kaudu.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on Eesti turismisektori väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate
(edaspidi VKE) muutmine elujõulisemaks ja kohanemisvõimelisemaks, tagades seeläbi
turismisektori VKEde konkurentsivõime ja kestliku majanduskasvu.
2.2. Eesmärgid toetatavate tegevuste lõikes on:
2.2.1. turismiettevõtjate ja -sihtkohtade innovatsioonivõime ja lisandväärtuse kasv, teadus-
arendustegevuste ning uute ärimudelite rakendamine, mis tagab, et Eesti turismiettevõtjad ja
sihtkohad on kestlikud ja vastutustundlikud ning pakuvad külastajale vaheldusrikast ja ehedat
reisielamust kõikidel aastaaegadel;
2.2.2. turisminõudluse suurendamine: Eesti turismiettevõtjate teenuste müük ja turismiteenuste
eksport on kasvanud;
2.2.3. külastajateekonna arendamine: turismiettevõtjate pakutavad turismitooted ja –teenused on
digitaliseeritud ning mugavalt ligipääsetavad kõikides Eesti piirkondades, sh eri- ja eristuvate
vajadustega inimestele.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetust antakse järgmisteks Eesti turismisektori majanduskasvu, lisandväärtust ja
konkurentsivõimet tõstvateks tegevusteks:
3.1.1 Eesti turismiettevõtjate, -toodete ja -sihtkohtade konkurentsivõime arendamine ja
lisandväärtuse kasvatamine, mille alategevused on:
3.1.1.1. uute ärimudelite ja tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamine, uuenduslike,
vastutustundlike ja kestlike turismitoodete arendamine;
3.1.1.2. kestlike, vastutustundlike ja innovatiivsete sihtkohtade, võrgustike ja klastrite kui
väärtusahelapõhiste koostöömudelite arendamine;
3.1.1.3. turismiettevõtjate innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimine ning teadmismahukuse
kasvatamine;
3
3.1.1.4. turismiettevõtjate ja -võrgustike teadmiste ja oskuste arendamine.
3.1.2. Eesti turismisektori rahvusvahelise nõudluse ja turismiettevõtjate ekspordivõimekuse
suurendamine, mille alategevused on:
3.1.2.1. Eesti turismiettevõtjate teenuste nutikas andmepõhine turundus;
3.1.2.2. huvipõhistele segmentidele suunatud turundus;
3.1.2.3. äriturismi ja sündmuste turundus;
3.1.2.4. eristuv kultuuri-, toidu- ja loodusturismi turundus.
3.1.3. Eesti turismiettevõtjate ja –sihtkohtade külastajateekonna arendamine, mille alategevused
on:
3.1.3.1. tervikliku külastajateekonna arendamine kõikides Eesti piirkondades;
3.1.3.2. turismitoodete digitaliseerimine, online-kättesaadavuse parandamine ja
turismiinfosüsteemi arendamine.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3. nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad:
Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Vahe- Siht-
(2023) sihttase tase
(2024) (2029)
Tulemus- Väikese ja keskmise suurusega 0 0 600
Meetmete näitaja ettevõtjad, kellel on suurem
nimekirja lisandväärtus töötaja kohta
näitajad Väljund- Toetatavad ettevõtjad (millest: 0 100 1000
näitaja mikro-, väikesed, keskmise
suurusega ja suured ettevõtjad)
Väljund- Mitterahalist toetust saavad 0 100 1000
näitaja ettevõtjad
5. Rakendusüksus ja rakendusasutus
5.1.Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ja
rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).
6. Elluviija
6.1. Punktis 3. toodud tegevuste elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi
elluviija).
7. Sihtrühm ja kasusaajad
7.1. Toetatavate tegevuste sihtrühmad on:
7.1.1. turismiettevõtjad, kellest(eelkõige turismivaldkonna VKEd;
7.1.2. turismiettevõtjaid koondavad sihtkohaarendusorganisatsioonid, klastrid ja sihtkohtade
koostöövõrgustikud;
7.1.3. turismiettevõtjaid koondavad erialaliidud, partnerorganisatsioonid;
7.1.4. turismivaldkonna VKEdele teenuseid pakkuvad turismi vedajad ja väravad;
7.1.5. turismivaldkonna VKEdega koostööd tegevad turismiatraktsioonide valdajad ja haldajad;
7.1.6. muud turismiettevõtlusega seotud organisatsioonid ja huvirühmad.
4
7.2. Kasusaajad on sihtrühma kuuluvad isikud, kes toetatavates tegevustes osalevad.
8. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood kestab kõikidel toetatavatel tegevustel tagasiulatuvalt alates
01.01.2023 kuni 31.10.2029.
9. Tegevuste eelarve
9.1. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
9.2. Toetatavate tegevuste eelarve moodustub järgmiselt:
Eelarve jaotus Euroopa Euroopa Riiklik Riikliku Oma- KOKKU
2021-2027 Liidu Liidu kaas- kaas- finants
toetus toetuse finantseer finantse eering
osakaal ing eringu
osakaal
33 165 000 85,5% 5 637 857 14,5% 0 38 802 857
10. Riigiabi
10.1. Tegevuse elluviimiseks kasusaajale antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA)
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk
1–8, edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
10.2. Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni
määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat
liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine
grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi
määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel
juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
Üldise grupierandi määruse artiklite 18 ja 19 alusel saab anda VKEle.
10.3. Rakendusüksus hindab, kas antav abi on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA
määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on riigiabi
ning abi summast.
10.4. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel esitab kasusaaja taotluse, milles märgib
üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed.
10.5. Abi summa määratakse abi saajaga seotud otseste kulude alusel. Üldise grupierandi määruse
alusel abi andmisel on abi määr 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Koolitusabi puhul võib abi
määra suurendada keskmise suurusega ettevõtja puhul kümme protsendi võrra ja väikese
suurusega ettevõtja puhul 20 protsendi võrra.
10.6. VTA määruse kohaselt kasusaajale antud VTA koos käesoleva käskkirja aluselantava abiga
ja teiste, punktis 10.5 nimetamata, Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud VTAga ei tohi
jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.
5
10.7. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi
ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antud VTA ületada
koos käesoleva käskkirja alusel antava abiga 100 000 eurot.
10.8. Juhul kui ettevõtja on saanud VTAd Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk
8‒13) alusel, ei tohi talle käesoleva käskkirja ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja
kahe eelnenud majandusaasta jooksul antud VTA kogusumma koos käesoleva käskkirja
aluselantava abiga ületada 500 000 eurot.
10.9. VTA puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud
kumuleerimisreegleid ning abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2
sätestatud ühe ettevõtja mõistest.
10.10. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel
viimase abi andmise päevast.
10.11. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt
raskustes olevaid ettevõtjaid ning ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse
alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse
tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.
10.12. Üldise grupierandi määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014
artikli 1 lõigetes 4–5 nimetatud juhtudel.
11. Kulude abikõlblikkus
11.1. Abikõlblikud on punktis 3. kirjeldatud toetatavate tegevuste elluviimisega seotud järgmised
kulud:
11.1.1. elluviija personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16;
11.1.2. kaudsed kulud 15 protsendise ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest
vastavalt ühissätete määruse artikli 54 punktile b;
11.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning
päevarahad;
11.1.4. tegevuste turuvajaduse analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide
kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside tellimise ja teostamise ning tulemuste
avalikustamise kulud;
11.1.5. reklaami-, meedia-, disaini-, kommunikatsiooni-, suhtekorralduse, sotsiaalmeedia,
e-turunduse, projektijuhtimise ja nendega seotud turundustegevusi toetavate teenuste kulud;
11.1.6. meediakampaaniate, teavituskampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste ja
tegevuste ning nende ettevalmistamise, korraldamise, neil osalemise kulud ja nendega seotud
teabevahetuse ning tulemuste levitamise kulud;
11.1.7. ürituste, messide, näituste, konverentside, kontaktürituste korraldamise ja neil
osalemiseks vajaliku tehnika soetamise või rentimise stendi kujundamise ja ehitamise kulud,
stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud;
11.1.8. turismikontseptsiooni ja strateegia väljatöötamise, arendamise ja tutvustamise kulud;
11.1.9. andmebaasidest kontaktnimekirjade hankimise ja kasutamise kulud;
11.1.10. litsentsitasude ning fotode, videote, sisutekstide ja muud autoriõigustega seotud kulud;
11.1.11. veebiarenduse, õppekeskkondade ja digitaalsete töölaudade loomise, arendamise ning
haldamise kulud;
11.1.12. turismiinfosüsteemi andmekogu arendamisega seotud kulud ja sellega seotud
6
nõustamise, analüüsi, tugisüsteemide arenduse ja integreerimise ning teiste andmekogudega
liidestamise kulud;
11.1.13. veebilahenduste, sisuhalduse ja geoinfosüsteemi rakenduse teostamise teenustasud;
11.1.14 turismiinfosüsteemi arendamist nõustava ja järelevalveteenust osutava ettevõtja
teenustasud;
11.1.15. turismiinfosüsteemi arendamisega seotud infotehnoloogia riist- ja tarkvara soetamise ja
rendikulu, infotehnoloogia tugi-, hooldus- ja majutusteenuste tasud;
11.1.16. turismiinfo administreerimise ning kvaliteedi kontrolli kulud;
11.1.17. koolituste, mentorteenuse, seminaride, töötubade, ümarlaudade, konverentside ja
õppereiside korraldamise ja nendel osalemisega seotud koolitajate, ekspertide ja mentorite tasu,
ruumide ja inventari rendi ning virtuaalkeskkonna kasutamise kulud;
11.1.18. punktides 11.1.7. ja 11.1.17 nimetatud tegevustes osalemisega või korraldamisega seotud
toitlustuse ning lähetuse kulud õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate
piirmäärade ulatuses;
11.1.19. koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormide algatamise, korraldamise
ja neil osalemise ning sellega seotud tulemuste levitamise kulud;
11.1.20. ekspertiiside, testkülastuste ja välishindamise läbiviimise kulud;
11.1.21. toetatavate tegevuste elluviijate valdkonnaspetsiifilise oskusteabe hankimise kulud ja
sellega seotud rahvusvaheliste koolitustel, konverentsidel, seminaridel ja turismimessidel
osalemise kulud;
11.1.22. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste,
audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide ja nende koostamise, tootmise ja levitamise ning
selleks vajalike veebilehtede loomise ja arendamise kulud;
11.1.23. tele- ja raadiosaadete, internetis ja muudes meediakanalites levitavate saadete ja
materjalide tootmise ja edastamise kulud;
11.1.24. tõlkekulud;
11.1.25. teavitamisega seotud kulud;
11.1.26. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muu
transpordi kasutamise kulud;
11.1.27. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks vastavalt tulumaksuseaduse §-le
48;
11.1.28. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks vastavalt tulumaksuseaduse §-le
49;
11.1.29. tegevuste ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud;
11.1.30. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.
11.2 Abikõlbmatud on järgmised kulud:
11.2.1 finants- ja pangakulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode
avamise ja haldamise kulud;
11.2.2 liiklusvahendi soetamise kulud;
11.2.3 kinnisasja soetamise kulud.
12. Toetuse maksmise tingimused ja kord
12.1. Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed
kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28
lõikele 3.
12.2. Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentides
kajastuvate ja pangaülekande teel tasutud kuludega, välja arvatud kaudsete kulude korral.
12.3. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist
7
tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine
rakendusüksuse poolt.
12.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja
kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele.
13. Elluviija õigused ja kohustused
13.1. Elluviija kohustused:
13.1.1. koostab toetusskeemi iga-aastase tegevuskava ja indikatiivse eelarve ning kooskõlastab
selle rakendusasutusega;
13.1.2 lähtub tegevuskava koostamisel ühendmääruse §-st 7;
13.1.3 toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende
asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks;
13.1.4 viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt;
13.1.5. vastutab eesmärkide saavutamise eest;
13.1.6. koostab ja esitab punktis 14 nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja
rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni.
13.1.7. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise;
13.1.8. järgib tegevuste elluviimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid;
13.1.9. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete ÜSS § 21 lõikes 5 nimetatud registri
sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala
lõpuks;
13.1.10. tagab, et tegevuste elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
ning ligipääsetavuse põhimõtteid ja tegevustest teavitamisel järgitakse reklaamiseaduse § 3
lõiget 4.
13.2. Elluviija õigused:
13.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käesoleva käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks;
13.2.2. vajadusel kaasata eksperte või moodustada hindamiskomisjone.
14. Aruandlus
14.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta
vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus
võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande
esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem
kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks aruande esitamise tähtajaks.
14.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega.
14.3. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus.
14.4. Tegevuste vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon:
14.4.1. tegevuste aruandlusperiood;
14.4.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise kohta ja nende vastavus tulemus- ja
väljundnäitaja saavutustasemele, sealhulgas panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja
näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse;
14.4.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele;
14.4.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave;
14.4.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta.
8
15. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused ja kord
15.1. Finantskorrektsiooni otsuseid teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning
lähtudes ühendmääruse § 34–38 sätestatust.
15.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.
16. Vaide esitamine
16.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse rakendusasutusele vaie vastavalt
ÜSS2021_2027 §-le 31.
16.2. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte
elektrooniliselt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
RISKIHINDAMINE MEEDE:
Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.
Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.
Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev
Kontrollikoht
RISKIVALDKOND
Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm
dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste
vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või
viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info
kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik
infot küsida elluviijalt.
Korruptsioon ja huvide konflikt Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda
hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema
skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info
puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa
kommentaar.
Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori
määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti.
Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi
lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või
vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud
riigiabiga.
Riigiabi ja/või vähese tähtusega
Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda
abi esineminise kohaldumine
hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema
skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info
puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa
kommentaar
Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste
meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib
kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse
toetust mitmest finantsallikast.
Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-le
Pettuserisk - Topeltfinantserimine on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid
maandamismeetmeid.
Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,
kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks
topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste
rahastajatega regulaarselt….(kuidas)
Toetuse kasutamine ei ole
Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima
läbipaistev ja/või ei toimu
riigihankeid.
konkurentsi ära kasutades.
Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse
kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)
Keskkonnamõjudega ei ole
arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning kas
arvestatud
taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse
tagamiseks.
Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti
Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti
Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti
Eesti turismivaldkonna elavdamiseks toetuse andmine
d riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.
nuse otsesest seosest konkreetse riskiga.
kendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, ku
HINNANG
0 1
Risk puudub Madal risk
Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu
Toetuse saajal on
dokument), kuid see pole efektiivne -
strateegia/tegevuskava (või muu
toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised
dokument), kus on põhimõtted kirjas ja
koolitused, kuid need pole regulaarsed.
mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi
TATis (või TAT seletuskirjas) on
koostaja/ toetuse saaja viib läbi
viidatud korruptsiooniseadusele või
regulaarselt selleteemalisi koolitusi.
muude tingimustega on risk maandatud.
Võib esineda grupierandiga hõlmatud
Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise
riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad
l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud
konkurentsiseaduse §-s 34².
Rakendatakse hinnatavale meetmele
sarnase sisuga EL ja siseriiklikke
Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus
EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub
ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud
asutusesisesed täiendavad kontrollid
kulude jaotamise osas.
Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik-
riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle
ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav
või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne
antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks
Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,
et eelduslikult oluline negatiivne
Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud
tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude
keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena
mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses,
meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu
DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole
tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi
viimine. Pole tegemist
taristuinvesteeringuga.
KOONDHINNANG 2
atoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.
HINNANG
2 3
Max. SKOOR
Keskmine risk Kõrge risk
Selliseid põhimõtteid strateegias (või
muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või
Mitteametlikud põhimõtted
TAT koostajal puudub sellekohane info.
eksisteerivad, aga need ei ole kirjas
TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole
asutusesisestes dokumentides või 3
viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole
teadaolevalt on esinenud juhtumeid
selgelt välja toodud tingimusi, millega
viimase 2 aasta jooksul.
saab vältida huvide konflikti ja
korruptsiooni.
Võib esineda riigiabi või VTA või
grupierandina antav abi, kuid määruses
Võib esineda riigiabi või VTA ja
või seletuskirjas puuduvad juhised nende
määruses (seletuskirjas) on selged
hindamiseks (puudub analüüs või 3
juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse
puuduvad selged viited esinemise kohta)
ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.
ning puuduvad hinnangud ergutava mõju
aspekti osas
Rakendatakse hinnatavale meetmele
Rakendatakse hinnatavale meetmele
sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke
sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke
toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset
toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset
infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse
infosüsteemi ja rahastust on lihtne
kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3
kontrollida esiatatud kuludokumendi
infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik
loetelu alusel (ei kasutata
kontrollida dokumendipõhiselt
kindlasummalist makset ega
(kasutatakse kindlasummalist makset või
ühikuhindasid).
ühikuhindasid)
Elluviijad/toetuse saajad on avalik-
õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad
hankeid läbi iseseisvalt.
Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised
Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3
riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus
õigusaktiga kehtestatud kohustus
ostu/teenuse riigihangete registris
avaldamine
Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,
Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et esinevad olulised keskkonnariskid,
et esinevad keskkonnariskid, mille mille maandamiseks on ette nähtud
maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad
nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et
on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne
3
Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega
samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil
taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on
nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on
hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise
hindamine.
Kokku skoor
15
madal risk
Meetme nr 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine,
rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine”
sekkumise nr 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise
toetamine” tegevus "Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja
Selgitus riski hindamisel.
Hinnatud
Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis
SKOOR
riskiskoori mõjutavad.
Vastavalt käskkirja puntile 4 on rakendusüksuseks Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus, millel on korruptsiooni- ja pettuste ennetamise 0
põhimõtted, mida aktiivselt rakendatakse.
Seletuskirjas kirjeldatud riigiabi analüüsi tulemusi järgmiselt: Elluviijale
ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed
kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele
2
kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid
ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa määratakse
üksnes otsesete kulude alusel.
Sarnase sisuga toetusmeetmed puuduvad (samadele tegevustele).
Käskkirja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, mis
0
tegutseb sihtasutusena ja kellele rakendub sihtasutuste seadus ja sellest
tulenevad raamatupidamise nõuded.
EIS-il kui rakendusüksusel on kohustus viia läbi riigihankeid. Täiendavalt
on käskkirja punktis 12.1.9 viidatud riigihangete seaduse järgimise 0
kohustusele. Lisaks eelmainitule selgitused seletuskirjas.
Seletuskirjas viide eelnevalt teostatud DNSH analüüsile ja et meede ei
0
põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele.
0 2
Eelnõu seletuskirja lisa 1
Ettepanekud riski maandamiseks ja
kontrollifookuse suunamisel
(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)
VTA andmist on käsitletud käskkirja
punktis 10. Elluviijal on pikaajaline
kogemus ja kompetents VTA analüüsimisel
ja määramisel.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna
elavdamiseks toetuse andmine“ eelnõu seletuskirja lisa 2
Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/
https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja
https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006
https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET täiendavad nõuded TATis
Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste
Põhiõiguste PIK
Põhiküsimused Harta artikkel Põhiküsimused õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu
harta jaotis artikkel
hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega
Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja
hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise
tingimusi.
Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.
I jaotis - Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete
Inimväärikus 1 16
"Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest
(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule.
Õigus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus
isikupuutumatusele isikupuutumatusele.
Piinamise ning
Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või
ebainimliku või alandava PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või
4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja
kohtlemise või väärikust alandavalt kohelda.
karistamise eest
karistamise keeld
PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
Riive puudub
isikupuutumatusele.
PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba
tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja
Orjapidamise ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja
5 16 arvatud kaitseväeteenistus või selle
sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest
asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku
tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi
korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras
peab tegema süüdimõistetu.
II jaotis Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,
Õigus vabadusele ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
„Vabadused” 6 16, 17 vägivalla ja väärkohtlemise eest
turvalisusele isikupuutumatusele.
(artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse
Era- ja perekonnaelu PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu
7 22 Eraelu puutumatus
austamine puutumatusele.
1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus
vabadusele ja isikupuutumatusele.
Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 2. Isikuandmete kaitse seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 Riive puudub
11
PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu
puutumatusele.
Õigus abielluda ja luua
9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise ja
perekond
kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi
kaitse all.
PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja
Mõtte-, mõttevabadus.
südametunnistuse- ja 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma
usuvabadus arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi
sundida neid muutma.
§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks
kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs
Sõna- ja teabevabadus 11 21 § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,
informatsioonile
arvamusi, veendumusi ja muud
informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul
viisil.
Kogunemis- ja § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata
12
ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.
§ 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused
Kunsti ja Riive puudub
on vabad.
13
Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses
teaduse vabadus
ettenähtud piires autonoomsed.
Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele
Kutsevabadus ja õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida
15 27 Töö ja tööhõive
teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta.
§ 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda
Ettevõtlusvabadus 16
ettevõtlusega
§ 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt
Õigus omandile 17
kaitstud
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
Õigus varjupaigale 18 seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS
Õigus kaitsele
tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist
19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus
väljasaatmise või välja saata ega takistada Eestisse asumast.
väljaandmise korral;
PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi
ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,
III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu,
„Võrdsus” usutunnistuse, poliitiliste või muude
veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse
seisundi või muude asjaolude tõttu.
(artiklid 20–26)
Võrdse kohtlemise seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210
11?leiaKehtiv -
ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,
nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,
vanuse, puude või seksuaalse sättumuse
alusel. Võrdse
kohtlemise põhimõte tähendab, et
diskrimineerimist ei toimu.
Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees
Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja
meeste võrdõiguslikkuse,
mittediskrimineerimise ja erivajadustega
Riive puudub
inimeste ligipääsetavuse osas programmide
ja projektide kavandamis-, rakendamis-,
seire- ja hindamisprotsessis
Artikkel 3 - Üldpõhimõtted
Konventsiooni põhimõtted on järgmised:
(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,
individuaalse autonoomia, sealhulgas
vabaduse ise oma valikuid langetada, ja
iseseisvuse vastu;
(b) mittediskrimineerimine;
(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus
ühiskonnas;
(d) austus erinevuste vastu ning puuetega
Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine inimeste tunnustamine inimeste
mitmekesisuse ja inimkonna osana;
Kultuuriline, usuline ja
22 (e) võrdsed võimalused;
keeleline mitmekesisus
Naiste ja meeste
23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;
võrdõiguslikkus
Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;
(h) austus puuetega laste arenevate võimete
Eakate õigused 25 vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu Analüüs seletuskirja punktis 6.
säilitada oma identiteet.
Artikkel 3 - Üldpõhimõtted
Artikkel 4 - Üldkohustused
Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine
Artikkel 9 – Juurdepääsetavus
Puuetega inimeste
26 30 Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda
integreerimine
kaasamine
Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime
Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus,
vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes
Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku
seadus
Töötajate õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei
ettevõttes informeeritud 27 aKehtiv), mis reguleerib töötajate Riive puudub
ja ära kuulatud usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate
ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja
töötajatega.
PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja
liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja
Kollektiivläbirääkimiste tööandjate ühingud ja liidud võivad oma
ja kollektiivse 28 õiguste ja seaduslike huvide eest seista Riive puudub
tegutsemise õigus vahenditega, mida seadus ei keela.
Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra
sätestab seadus.
Õigus kasutada § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida
29 Riive puudub
tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta.
§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.
Kaitse põhjendamatu
30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub
vallandamise korral
seadus.
§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.
Head ja õiglased
31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub
töötingimused
seadus.
PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka
täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks
ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on
talle ohtlik, segab koolis käimist või on
kahjulik tema tervisele ja arengule.
Keeld kasutada laste
tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub
töötajate kaitse tööl
IV jaotis
„Solidaarsus”
(artiklid 27–38)
Keeld kasutada laste
tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub
Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.
töötajate kaitse tööl
Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad
IV jaotis vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on
„Solidaarsus” töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas
(artiklid 27–38) vanema või tööinspektori luba.
(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-
noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)
PS § 27 Perekond rahva püsimise ja
kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi
kaitse all.
Perekonna- ja tööelu 33 § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub
tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus
ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt
Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi
kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile
vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja
puuduse korral.
Sotsiaalkindlustus ja Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse
34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riive puudub
sotsiaalabi hoolekannet.
Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on
riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole
all.
Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub
Võimalus kasutada üldist
Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -
majandushuvi pakkuvaid 36 11 Riive puudub
eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005
teenuseid
PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja
looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta
on keskkonnale tekitanud.
Keskkonnakaitse 37 Analüüs seletuskirja punktis 6.
DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035
raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded
TATis ja analüüs seletuskirjas.
Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub
Õigus hääletada ja
Euroopa Parlamendi valmise seadus -
kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub
https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS
Parlamendi valimistel
PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab
Õigus hääletada ja rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
kandideerida kohalikel 1) Riigikogu valimisega;
40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub
valimistel kohalikel 2) rahvahääletusega.
valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes
on saanud kaheksateist aastat vanaks.
HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb
haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja
Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja Riive puudub
ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5
kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette
nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.
PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival
välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul
V jaotis on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda
„Kodanike tema kohta riigiasutustes ja kohalikes
õigused” Õigustutvuda Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs omavalitsustes ning riigi ja kohalike
42 21 Riive puudub
(artiklid 39–46) dokumentidega informatsioonile omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.
HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas
menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis
säilitatavate asjas tähtsust omavate
dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.
Õigus pöörduda Euroopa
43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub
ombudsmani poole
PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda
märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,
Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub
kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute
poole. Vastamise korra sätestab seadus
Liikumis- ja elukoha § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,
45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub
valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.
§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse
Diplomaatilisele ja
46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka Riive puudub
konsulaarkaitsele
välisriikides.
PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma
õiguste ja vabaduste rikkumise korral
kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja
läbivaatamisel nõuda mis tahes
Õigus tõhusale
asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või
õiguskaitsevahendile ja
47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub
õiglasele kohtulikule
§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
arutamisele
isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi
käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui
tema kohta on jõustunud süüdimõistev
kohtuotsus.
VI jaotis
PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma
õiguste ja vabaduste rikkumise korral
kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja
läbivaatamisel nõuda mis tahes
Õigus tõhusale
asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või
õiguskaitsevahendile ja
47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub
õiglasele kohtulikule
§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
arutamisele
isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi
käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui
tema kohta on jõustunud süüdimõistev
kohtuotsus.
§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi
Süütuse presumptsioon
48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele olevana enne, kui tema kohta on jõustunud Riive puudub
ja kaitseõigus
süüdimõistev kohtuotsus.
VI jaotis
„Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes
ne” (artiklid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate
47–50) seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti
Kuritegude ja karistuste õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi
seaduslikkuse ja ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas
49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub
proportsionaalsuse põhiseadusega. Need piirangud peavad olema
põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi
moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste
olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada
kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta
on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla
Mitmekordse
anda ega karistada teo eest, milles teda
kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub
vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult
karistamisekeeld
süüdi või õigeks.
[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.
[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine“ seletuskirja
Lisa 3
Märkustega arvestamise tabel
Kooskõlastaja Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või
või arvamuse paragrahv, mittearvestamise põhjus
esitaja lõige, punkt
Keskkonnaminis Eelnõu Teeme ettepaneku asendada käskkirja eelnõu punktis 1.5.2 ja Selgitame, et kordame käskkirjas sõna-
teerium p 1.5.2 seletuskirjas väljend „roheline sihtkoht“ ja „roheline turismisihtkoht“ sõnalt turismistrateegia 2022-2025
terminiga „looduspõhine sihtkoht“, „loodust arvestav sihtkoht“ või eesmärke, kus on kasutusel mõiste
„looduskeskkonda arvestav sihtkoht“. Need mõisted annavad “roheline sihtkoht”, aga strateegiat me
paremini edasi käskkirja eelnõus toodud eesmärke. Seletuskirjas võiks selle käskkirjaga ei saa muuta.
mõistet täpsustada, et mõeldakse matkaradu, telkimisvõimalusi jms.
Roheline sihtkoht ja roheline
turismisihtkoht on otsetõlkes
rahvusvahelisest Green Destinations
programmist
(https://www.greendestinations.org/),
mille all mõtleme Eestis tegelikult
kestlikke turismisihtkohti, mis
hõlmavad nii keskkonnasõbralikku
majandamist ja teenuseid, kogukonna
väärtustamist, pärimuskultuuri
püsimist, jätkusuutlikku äri.
Seletuskiri Teeme ettepaneku asendada seletuskirjas väljend „roheline Arvestatud, asendasime “jätkusuutlik
lk 5 ja lk 13 mõtlemine“ mõistega „keskkonnahoidlik mõtlemine“, mis selgitab ja roheline mõtlemine” mõistega
paremini toetuse andmise eesmärke. “kestlik mõtlemine”, mis sisaldab
lisaks keskkonnahoiule ka sotsiaalset,
kultuurilist ja majanduslikku
kestlikkust.
1
Üldine Soovitame tuua käskkirja eelnõus eraldi esile Ida-Virumaa, kui Mitte arvestatud. Selle toetuse eesmärk
võimalus muuta vana tööstuspiirkond looduspõhise turismi on terve Eesti turismi, sh Ida-Virumaa
sihtkohaks. turismi, ühtlane tasakaalustatud areng
lähtuvalt piirkonnas kokku lepitud
prioriteetidest.
Ida-Virumaa turismi arengut toetatakse
veel eraldi Õiglase Ülemineku Fondi
toetusmeetmetega.
Seletuskiri Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja soovitusega korraldada Arvestatud. EAS ja KredExi
sündmusi, konverentse, seminare, töötube ja koolitusi järgides ühendasutuses on välja töötamisel
keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit. See on leitav kestliku sündmuse korraldamise
Keskkonnaministeeriumi kodulehelt Keskkonnateadlikkus soovitused, mida ühendasutuse
Keskkonnaministeerium (envir.ee). turismiosakonna poolt korraldatavate
ürituste puhul arvesse võetakse.
Soovitused sisaldavad
keskkonnahoidlikkuse, ligipääsetavuse
ja võrdsete võimaluste teemasid ning
keskkonnahoidlikkuse puhul on
aluseks KEM keskkonnahoidlike
sündmuste korraldamise juhend.
Seletuskiri Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja, et riigihangete läbiviimisel Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
lähtutakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Need on
kohustuslikud mööbli, puhastustoodete, IT-seadmete ja koopiapaberi
hankimisel. Keskkonnahoidlike riigihangete kohta on info
Keskkonnaministeeriumi kodulehel Keskkonnahoidlikud riigihanked
Keskkonnaministeerium (envir.ee).
Riigi Eelnõu p 11 Eelnõus § 11 puudub viide ÜM § 15-le. Soovitame lisada see viide kas Mitte arvestatud, viide ühendmääruse §
Tugiteenuste eelnõusse või seletuskirja. 15 on esitatud käskkirja punktis 1.6.
Keskus Kuna eelnõus Elluviija kohustuste all puudub viide §10 ja §11-le VV Mitte arvestatud, elluviija kohustustele
määruses "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja ühendmääruse § 10 ja §11 on viidatud
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja käskkirja punktis 1.6.
kasutamise üldised tingimused", siis võiks lisada elluviija kohustuste
2
alla: „Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–
2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele“.
Eelnõus on lahendamata auditi tähelepanek, mille kohaselt ei saa Mitte arvestatud. Konsultatsioonides
rakendusasutus teha finantskorrektsioone. kokku lepitud, et rakendusasutus saab
ÜSS2021_2027 kohaselt on finantskorrektsiooni tegemine RÜ teha finantskorrektsioone.
ülesanne. Palun pöörduda selles küsimuses RTK poole eraldi, et
arutada võimalikku koostööd RTK-ga finantskorrektsioonide
tegemise ülesande üleandmisel teisele RÜ-le.
Kontaktiks:
[email protected]
Info selle kohta peaks olema liikunud MKM-is veebruari lõpus (seoses
RUP-käskkirjaga).
Kui plaanite anda finantskorrektsioonide tegemise ülesande Riigi
Tugiteenuste Keskusele, siis on vaja sõlmida kokkulepped enne
käskkirja kinnitamist.
Rahandus- Eelnõu p 2.1 Punktides kirjeldatud toetuse andmise eesmärkide osas tuleb luua Arvestatud, käskkirja ja seletuskirja
ministeerium ja 2.2 selge seos poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti“ erieesmärgiga 3 täiendatud.
„VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine
ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike
investeeringute kaudu“ ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava[1] perioodiks 2021–2027“ tabelis 1 (lk 12) ja punktis
2.1.1.3.1 „Fondide sekkumine“ toodud selgitustega, sh kasutatud
sõnavaraga, et seosed rakenduskava ja TATis kirjeldatud tegevuste
eesmärkide vahel oleksid selged. Palun tagada kooskõla
seletuskirjaga.
[1] https://pilv.rtk.ee/s/6nBxRwrmjfwNgzL
Eelnõu p 3.1 Toetatavate tegevuste kirjelduses tuleb luua selge seos Arvestatud, käskkirja ja seletuskirja
poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti“ erieesmärgiga 3 „VKEde kestliku täiendatud.
majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes
töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“, et
3
seosed toetatavate tegevuste ja erieesmärgi vahel oleksid selged. Palun
tagada kooskõla seletuskirjaga.
Eelnõu p 7.1 Punkt tuleb sõnastada selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et antud Arvestatud, käskkirja ja seletuskirja
käskkirjaga ellu viidavate tegevuste peamine sihtrühm on täiendatud.
turismiettevõtjad (eelkõige turismivaldkonna VKEd). Palun tagada
kooskõla seletuskirjaga.
Eelnõu p 9.2 TATi eelarve protsendid on tegelikkuses komakohtadega. Eelnõus Arvestatud, parandatud.
tuleb kasutada protsentide puhul nt üks koht pärast koma (85,5% +
14,5%).
Seletuskirja Punkt 1 „Reguleerimisala“: lk 2 eelarve tabeli teises tulbas olevad Arvestatud, parandatud.
p1 protsendid ei anna kokku 100% (83% + 12% + 6%). Ilmselt on
tegemist komakohtadega ning neid võib tabelis ka kasutada, nt üks
koht pärast koma (82,6% + 11,8% + 5,6%).
Seletuskirja Punkt 1 „Reguleerimisala“: kirjas on, et „Toetus panustab programmi Arvestatud, parandatud.
p1 tegevuse 1.2 „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“
mõõdikusse „Turismiteenuste eksport““. Lauset tuleks korrigeerida
selliselt, et toetus panustab programmi tegevusse „Ettevõtete
konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“. Toetus ei saa otseselt
panustada mõõdikusse, vaid mõõdikuga hinnatakse/mõõdetakse
eesmärgi saavutamist või saavutamise suunas liikumist. Vajadusel
võib mõõdiku täiendavalt välja tuua.
Seletuskirja Punkt 1 „Reguleerimisala“: tekstis seisab, et toetus aitab kaasa Arvestatud, sõnastust muudetud.
p1 kohalike ressursside väärindamisele. Märgime, et „väärindamise“
mõiste sel viisil kasutamine vajab täiendavat selgitust, sest tavapärane
käsitlus „kohalike ressursside väärindamisest“ on mõnevõrra teise
valdkonna teema ning ei ole asjakohane välja tuua.
Seletuskirja Punkt 3 „Toetatavad tegevused“: numeratsioon ei vasta eelnõu Arvestatud, parandatud.
p3 numeratsioonile. Näiteks eelnõus on punkt 3.1.1 turismitoodete ja
sihtkohtade arendamine ning punkt 3.1.2 turisminõudluse
suurendamine; seletuskirjas aga on vastavad numbrid 3.1 ja 3.2.
Seletuskirja Punkt 4 „Tulemused“: teksti 1. lõigus on vale meetme number, õige Arvestatud, parandatud.
p4 meetme number on 21.1.3.1.
4
Seletuskirja Peatükk 8 „Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud Arvestatud, parandatud ja täiendatud.
ptk 8 kulud ja rakendamise eeldatavad tulud“: kirjas on, et: „Määruse
rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele
olulisi lisakulusid“. Määruse asemel tuleb viidata käskkirjale. Lisaks
palume selgitada, mida tähendab „olulisi lisakulusid“ ning kas
mõeldud on kulusid, mis jäävad riiklikust kaasfinantseerimisest välja.
Seletuskirja Punkt 13 alapunkt 4: punktis sisalduv lause: „Riigihangete seadusega Parandasime viidet RHS-le ja viisime
p 13.4 kooskõla on tagatud, kuna EIS on riigihangete seaduse § 5 lõike 4 lause punkti “Tegevuste
kohane hankija“ jääb täielikult arusaamatuks. Selgusetu on, miks on kuluefektiivsus” alla.
just selle punkti kontekstis vaja tagada kooskõla RHSiga, kuidas
asjaolu, et EIS on hankija, seda tagab, ning kuidas puutub asjasse
viidatud RHS § 5 lg 4, mille kohaselt ei ole ükski asutus hankija.
5
18.05.2023
Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna elavdamiseks
ja taaskäivitamiseks toetuse andmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2
ja 4 alusel. Käskkiri on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete
nimekirjaga. Käskkirjaga kehtestatakse toetuse andmise tingimused Eesti turismivaldkonna
teadmiste ja oskuste arendamiseks (edaspidi toetusskeem).
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava)
raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga
hõlmatud sekkumine põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise
raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli
17 tähenduses. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete
kehtestamiseks.
Käskkirjaga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis
kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele
2021−2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.
Toetatavad tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 24.06.2021 määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid
põhimõtteid.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbijakaitse osakonna turisminõunik Ede
Teinbas (e-post:
[email protected], telefon 715 3407) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse (edaspidi EIS) turismiosakonna nõunik Maris Eenmaa (e-post:
[email protected], telefon 507 9774). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus
(
[email protected], telefon 639 7652) ja õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule strateegilise
planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post:
[email protected], telefon 631 3609).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punkt 1. Reguleerimisala
Käskkiri on seotud rakenduskava poliitikaeesmärgiga 1 “Nutikam Eesti” ning sellega
reguleeritakse erieesmärgi 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime
tõhustamine ning väikese ja VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute
kaudu“ meetme 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja
investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja
taaskäivitamise toetamine” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
Rakenduskavas on toodud välja vajadus kasvatada VKE-de tootlikkust loomemajanduses ja
turismis, tõsta VKE-de konkurentsivõimet ja tootlikkust, arvestades piirkondlike erinevustega.
Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060
(edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitavad kaasa
Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“
(edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev,
uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi
saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, tasakaalustatud
regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“
tegevuskava näitajatega "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", "Hoolivuse ja koostöömeelsuse
mõõdik", "Ligipääsetavuse näitaja”, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27
keskmisest“ ja „Tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest“. Toetatavate
tegevustega panustatakse nimetatud näitajate täitmisse kaudselt.
Ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad
toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud
põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale
lisatud (lisa 2).
Toetus panustab tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“
ettevõtluskeskkonna programmi meetmesse nr 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,
rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“. Toetus panustab programmi
tegevusse 1.2 „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja selle tulemuslikkust
hinnatakse mõõdikuga „Turismiteenuste eksport“. Toetatav tegevus aitab kaasa Eesti teadus-
ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 ja Eesti
turismistrateegia 2022–2025 eesmärkide täitmisele. Sekkumise tegevused aitavad kaasa Eesti
majanduse tugevuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule, pakkudes ettevõtetele ja
turismisihtkohtadele uusi arenguvõimalusi, tõstes turismisektori uuendusmeelsust ja
teadmistepõhisust, toetades uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõttu, koostööd
teadus-arendustegevuse valdkonnaga ja innovatsiooni.
Toetuse oluline komponent on turismimajanduse kestlikkuse ja vastutustundlikkuse
arendamine, paindliku ja uuendusmeelse turismiettevõtluse toetamine, mis on vastutustundlik
nii looduse, kogukondade kui sektori töötajate suhtes.
Toetus aitab kaasa kohalikele ressurssidele, nt loodus, kultuuriväärtused, külalislahkus,
lisandväärtuse andmisele, kus arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-
majanduslike mõjudega. Sekkumine ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist,
kuna toetab ka kestlikkust ja rohepööret. Seega täiendavaid leevendusmeetmeid ei ole vaja
kehtestada.
Punkt 2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse tegevused lähtuvad riigiaruande lisa D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustest,
Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisest
ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisest. Toetatav tegevus
keskendub ettevõtluse edendamisele turismiettevõtete ja nende partnerite teadmusmahukuse
kasvatamisele, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja turismiteenuste
ekspordi kasvatamisele.
Eesti turismisektori VKEdes on puudu uuendusmeelsust ja teadmistepõhisust ning see takistab
lisandväärtuse kasvu. Turismisektori ettevõtjad jäävad digiteenuste kasutamisel ja
rakendamisel maha teistest sektoritest. VKEdel puuduvad teadmised digitaliseerimise
juhtimise kohta ja nende digipädevus on madal. VKEde tootlikkus ja positsioon
ülemaailmsetes väärtusahelates, sh loomemajanduses ja turismis, on madal. Eesti
turismisektori VKEde seas on probleemiks ka vähene ekspordisuutlikkus. Enamikul neist on
piiratud ressursid ekspordi strateegiliseks arendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks.
Oluline on pakkuda strateegilist ja ennetavat tuge rahvusvahelistele turgudele sisenevatele
ettevõtetele.
Vaja on pakkuda VKEdele ja nende koostööpartneritele uusi teadmisi ja oskusi, kuid arendada
ka turismi ökosüsteemi, mis soodustab paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid ja
kättesaadavaid teenuseid. Tegeleda tuleb uute töömeetodite ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga
ja, pidades eelkõige silmas kolmikpööret. Tegeleda tuleb ka turismisektori VKEde
konkurentsivõime ja tootlikkuse piirkondlike erinevustega väljaspool arenenumat
pealinnapiirkonda. Kavandatud teenused annavad VKEdele ja nende koostööpartneritele
konkurentsivõimelised pädevused.
Toetuse andmisel lähtutakse „Eesti turismistrateegiast 2022–2025”, mille eesmärk on
kasvatada Eesti turismisektori, millest 98 % on VKEd, elujõulisust ja kohanemisvõimet.
Tegevusi viiakse ellu kolmes prioriteetses valdkonnas:
1) toote- ja sihtkohaarendus: Eesti turismiettevõtetes on kasutusele võetud tehnoloogiline
innovatsioon, uued juhtimispraktikad ja uued ärimudelid, turismiettevõtete tööprotsessid on
automatiseeritud. Turismisektor arvestab ringmajanduse põhimõtetega, on vastutustundlik,
kestlik ja roheline ning pakub külastajale vaheldusrikast ja ehedat reisielamust kõikidel
aastaaegadel. Ettevõtjad ja sihtkohad arvestavad ringmajanduse, elurikkuse ja
kliimaeesmärkidega. Tegevuste elluviija on GSTC (Global Sustainable Tourism Council) poolt
akrediteeritud kestlikku turismi arendava organisatsiooni Green Destinations (GD) ametlik
partner;
2) nõudluse suurendamine: Eesti turismiettevõtjate käive ja turismiteenuste eksport on
kasvanud;
3) külastajateekonna arendamine: Eesti on hästi ühendatud peamiste sihtturgudega ning
turismiettevõtjate pakutavad turismitooted ja -teenused on digitaliseeritud, ja kõigile mugavalt
ligipääsetavad kõikides Eesti piirkondades.
Punkt 3. Toetatavad tegevused
Reisipiirangute ja nõudluse suure languse tõttu vähenes Maailma Turismiorganisatsiooni
(UNWTO) baromeetri andmetel rahvusvaheline turism 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga
maailmas keskmiselt 73%, Eestis langesid välisturistide ööbimised ligi 70%. Viimati oli
välisturismi maht Eestis nii madal aastatel 1999 ja 2000, kui Eesti polnud veel liitunud Euroopa
Liiduga ning oli reisisihtkohana avastamata maa nii Euroopas kui ka kaugemal. Turism
(toitlustus, majutus ja reisikorraldus) moodustab ca 5% majandusest, 25 000 töötajat ehk ca
5% ettevõtetes hõivatutest, 4000 ettevõtet ehk 4% kõigist Eesti ettevõtetest.
Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt kui ka reisisihtkohana täna madal. Eesti on
kaugemates Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides, mille elanikud teevad valdava osa Euroopa
riikidesse tehtavatest välisreisidest, reisisihina väga vähe tuntud. Kaugemates riikides Eestisse
reisimist pakkuvate reisikorraldajate tagasiside põhjal saab väita, et Eestisse reiside müümist
suuremas mahus takistab elanikkonna madal teadlikkus Eestist kui reisisihist. Seega järjekindel
panustamine riigi üldise tuntuse ja maine parendamiseks läbi turundustegevuste on vajalik. 98
% Eesti turismiettevõtjatest on VKE-d ja ka neid koondavad piirkondlikud ja valdkondlikud
ühendused on väikesed ja välisturgudel vähese võimekusega. Turismiturunduse nähtavuse
tagamiseks on olulised turismiettevõtjate ja -sihtkohtade info ja ressursside koondamine ning
ühisturunduse abil suurema nähtavuse ja seeläbi ka ekspordivõimekuse tagamine.
Turisminõudluse taastumine kriisieelsele tasemele võtab McKinsey prognooside järgi aega neli
kuni seitse aastat. Samas on turismisektor Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal
sisemajanduse kogutoodangust oli kriisi eel ligi 8%. Turismil on suur majanduslik mõju ka
teistele sektoritele, see kujundab Eesti kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi
teiste riikidega, tasakaalustab regionaalset arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele
esimeseks võimaluseks tööturul alustada.
Toetus jaguneb kolme põhilise tegevuse vahel.
Punkt 3.1.1 sätestab tegevusena uuenduslike turismiettevõtjate, -toodete ja -sihtkohtade
arendamise tegevused. Tegevused on suunatud Eesti turismile kõige iseloomulikumate
põhiteemade, milleks on kultuuri-, toidu-, loodus- ja äriturism, koostöövõrgustike ja
turismitoodete arendamisele. Lisaks on planeeritud ka tegevused teiste teemavaldkondade,
näiteks mereturismi, terviseturismi, perepuhkuse, aktiivse puhkuse jt arendamiseks.
Turismitoodete arendamiseks korraldatakse mentorlust, arenguprogramme, meistriklasse,
praktilisi koolitusi, õppereise, seminare jms. Panustatakse sektorisisese ja sektoritevahelise
koostöö tugevdamisse erialaliitude ja partnerorganisatsioonidega nii siseriiklikul kui
rahvusvahelisel tasandil. Tegevuste tulemuseks on ettevõtjate konkurentsivõime ja
lisandväärtuse kasv.
Sihtkohtade, ettevõtjate klastrite ja võrgustike arendamise tegevused hõlmavad
külalislahkuse arenguprogrammi tegevusi koostöös sihtkohtadega kui väärtusahelapõhiste
koostöömudelitega, turismi külastuskoormuse hajutamise tegevusi ning tervikliku
klienditeekonna arendamist.
Teadmiste ja oskuste arendamise tegevussuundadeks on rahvusvahelise oskusteabe Eestisse
toomine ja levitamine uuenduslike tehnoloogiate juurutamiseks, samuti Eestis pakutavate
turismitoodete välisturuvõimekuse hindamine ning kompetentside kasvatamine
turismisektoris. Teadmiste ja oskuste arendamise tegevused loovad eelduse kvaliteetsete
turismitoodete ja -teenuste pakkumisele. Koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate
võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad tänu
efektiivsemalt planeeritud turismiteenuste pakkumisele. Oluliseks tegevussuunaks on
sihtkohtade ja ettevõtete arendustegevuste planeerimiseks vajalike ja asjakohaste
turismiandmete ja turuinfo koondamine ja analüüsimine ning analüüsitulemuste avaldamine
online-kanalites ning turismisektori reaalajalise majanduse rakendamise tegevused.
Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada ja
turundada tooteid ja teenuseid.
Innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde tegevuste tulemusena kasvavad turismiettevõtjate
teadmised ja oskused rohe- ja digipöördest, turismitoodete- ja teenuste automatiseerimisest,
digitaliseerimisest, (ring)disainist, innovatsioonist ning ärimudelite kaasajastamise
võimalustest. Teadmiste, teadlikkuse ja vastutustundliku ettevõtluse kasvatamiseks
soodustatakse koostööd, kommunikatsiooni ja kogemuste vahetamist nii Eestis kui
välisriikides, sektori sees ja sektorite vahel. Kolmikpöörde valdkonna oskuste kasvatamiseks
viiakse läbi mentorlust, meistriklasse, praktilisi koolitusi, õppereise ja seminare, tunnustatakse
ettevõtjaid jms.
Punkt 3.1.2. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu turisminõudluse suurendamise ja
turismiettevõtjate ekspordivõimekuse tegevused olemasolevatel ning uutel sihtturgudel.
Nutikas andmepõhine turundus on andmetel põhinev ja eristuv, kiire ja paindlik ning hõlmab
huvipõhise reisimise võimaluste tutvustamist digikanalites. Turundustegevused on suunatud
peamiselt turismiteenuseid eksportivatele ettevõtjatele. Tegevuste eesmärk on kasvatada
nõudlust Eesti turismitoodete järele sihtturgudel ning suurendada sihtturgude tarbijate ja
reisikorraldajate teadlikkust Eesti turismivõimalustest. Turisminõudluse suurendamise
tegevused aitavad otseselt kaasa välisturgude külastajate arvu suurenemisele. Tegevused
mõjutavad Eesti turismi hooajalisust ning turismiteenuste ekspordi kasvu. Tegevuste
elluviimisel eelistatakse suurema ekspordipotentsiaali ja lisandväärtusega toodete ja teenuste
pakkujaid (näiteks äriturism).
Tegevuste eesmärgiks on suurendada Eesti nähtavust kvaliteetsetes rahvusvahelistes
meediaväljaannetes, ennekõike reisimeedias ning seeläbi levitada positiivseid sõnumeid Eesti
turismis aktuaalsetest teemadest, mis motiveerivad Eestit külastama.
Turismiturunduse tegevused on suunatud Eesti lähiriikidele ja Euroopa mõjukamatele
turgudele ning sihtturgudele, kust on kõige mugavam Eestisse pääseda – maismaad mööda,
otselennu sihtkohad, laevaühendusega sihtkohad. Kaugturgudel (USA, Jaapan, Hiina jt)
jätkatakse tegevusi eesmärgiga mitte kaotada varasemate aastate turundustegevusega
saavutatud positsiooni. Kaugturgudel tehakse võimalikult palju koostööd
naaberriikidega. Siseturismi võimaluste turundamine aitab kaasa turismi hooajalisuse
vähendamisele ja toetab turismi kasvu regionaalselt, väljaspool pealinna. Eesmärkide
täitmiseks korraldatakse Eesti turismiettevõtjate teenuseid tutvustavaid esitlusi, kontaktüritusi,
tootetutvustusreise Eesti erinevatesse turismipiirkondadesse, osaletakse rahvusvahelisel
turismimessidel ja -missioonidel, arendatakse sihtturgudel e-õppe keskkonnad, et suurendada
teadlikkust Eestist kui reisisihist ja pakutavatest turismiteenustest.
Äriturismi kõige olulisemad tegevussuunad on Eesti kui konverentside ja korporatiivürituste
sihtriigi kommunikatsiooni ning turundustegevuste korraldamine ning arendustegevused
äriturismi sektori ettevõtjate teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Tegevuste tulemuseks on Eestis
toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu kasv ja korporatiivürituste turuosa
suurenemine. Tegevuste fookuses on ka distantstöötajad, diginomaadid ja e-residendid kui
potentsiaalsed distantstöötajad.
Sündmuste turundustegevuste eesmärgiks on suurendada Visit Estonia väljapaistvust Eestis
toimuvatel rahvusvahelise huviga suursündmustel, et jõuda muu hulgas teleülekannete ja
kajastustega sadade miljonite inimesteni üle maailma. Tehakse koostööd rahvusvaheliselt
huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste ning konverentside korraldajatega, et meelitada
väliskülastajaid Eestit külastama.
Turismiturunduses keskendutakse peamiselt põhiteemadele - loodus, kultuur, toit, kuid
teemadeks on ka linnapuhkus, perepuhkus, heaolu- ja tervisepuhkus. Rõhutatakse teemasid,
mis on reisihuvilistele olulised, nagu näiteks turvaline sihtkoht, kestlik mõtlemine,
vastutustundlik ühiskond ja kogukonna kaasatus. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust
integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, nt
seminaride, koolituste ning kasvu- ja arenguprogrammide kaudu.
Punkt 3.1.3. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu turismiettevõtjate ja –sihtkohtade
külastajateekonna arendamise tegevused. Tegevussuuna eesmärgiks on tagada turismiinfo
kiire ja mugav kättesaadavus külastajatele kogu külastajateekonna ulatuses ning teenuste
ligipääsetavuse tagamine nii füüsilises keskkonnas kui ka digitaalselt, sh eri ja eristuvate
vajadustega inimestele. Olulisemateks tegevusteks on turismiinfosüsteemi Visit Estonia
(puhkaeestis.ee/visitestonia.com) arendamine ja kvaliteedi tagamine, Visit Estonia veebilehele
inspireeriva sisu loomine ja turismiinfo levitamine erinevates kanalites, transpordiinfo ja
turismiteenuste broneerimise ja makselahenduste ning diginähtavuse parandamine erinevates
kanalites.
Täpsem tegevuskava ning konkreetsed alamtegevused ülal nimetatud tegevuste elluviimiseks
koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas, mis
koostatakse „Turismistrateegia 2022–2025“ ning teiste turismiarengut suunavate
tegevuskavade alusel. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel turuolukorda ning
lähtutakse turismiettevõtjate vajadustest. Nõuded tegevuskavale on toodud seletuskirja
punktis 12.
Punkt 4. Tulemused
Punkt 4 määratleb toetusskeemi näitajad.
Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajad.
Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,
rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ raames ette tulemusnäitaja,
millesse käesoleva sekkumise 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise
toetamine” tegevused panustavad.
Sekkumise tulemusel on aastaks 2029 toetatud ehk mitterahalist toetust saanud 1000 ettevõtjat.
2024. a vahe-eesmärk on saavutada ca 10% 2029 sihttasemest. Prognoosi aluseks on 2014–
2020 perioodi Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi tulemused, mille eelarve oli
36,9 miljonit ja eeldatav saavutustase perioodi lõpuks 200. Uuel perioodil (EL eelarve kokku
33,2 miljonit) on tegevuste spekter laiem ning lisaks arendus- ja turundustegevustes osalevatele
ettevõtjatele arvestatakse väljundnäitajasse ka Visit Estonia teenust saavaid ettevõtjaid. Seega
on prognoositav mitterahaliselt toetatud unikaalsete ettevõtjate arv 1000. Paljud ettevõtjad
osalevad turundustegevustes korduvalt (rohkem kui 3 korda). Loetakse ettevõtjaid
Äriseadustiku tähenduses. Saavutustaset raporteeritakse ja ettevõtja loetakse abi saanuks pärast
tegevuses osalemist.
Lisaks ettevõtjatele osalevad asjakohastel juhtudel tegevustes ka turismiettevõtjaid koondavad
sihtkohaarendusorganisatsioonid ja klastrid, ja koostöövõrgustikud, turismi erialaliidud,
partnerorganisatsioonid, turismierialasid õpetavad koolid ning muud turismivaldkonnaga
seotud organisatsioonid ja huvirühmad. Mitteettevõtjatest kasusaajate arvule numbrilist
eesmärki seatud ei ole.
Tulemusnäitajaks aastaks 2029 on seatud 600 väike- ja keskmise suurusega ettevõtjat, mille
lisandväärtus töötaja kohta on suurem. Antud mõõdik kirjeldab kõige paremini sekkumiste
tulemust ehk kui paljude ettevõtjate lisandväärtus töötaja kohta on sekkumiste tulemusel
kasvanud. Sihttaseme arvestus lähtub perioodi 2014–2020 rakendamise kogemusest ning
kavandatud uutest ja muudetud sekkumistest. Võttes aluseks EIS Ettevõtluskeskuse (2019 vs
2018) kliendiportfelli, prognoositakse, et ca 60% mitterahalise abi saajatest vastab
lisandväärtuse kasvu tingimustele (2% kasvu aasta pärast teenuses osalemist) (1000x0,6=600).
Tulemusnäitaja täitmist analüüsib rakendusüksus, lisades sellekohased andmed vähemalt kaks
korda aastas Sündmuste Infosüsteemi (SIS).
Väljund- ja tulemusnäitajate detailne sisu ning raporteerimise reeglid on ära kirjeldatud
Rahandusministeeriumi koostatud „Perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas“.
Punkt 5. Rakendusüksus ja rakendusasutus
Toetusskeemi rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja
rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).
Punkt 6. Elluviija
Toetusskeemi elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Elluviija ja
rakendusüksuse ülesannete täitmine on sihtasutuses lahutatud struktuuriüksuste tasandil.
EIS on riigi sihtasutus, mille põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 kohaselt on EISi eesmärgiks
ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja
innovatsioonivõimekuse kasvatamine. EIS oli käesoleva käskkirjaga kinnitatule eelnenud
samasisuliste tegevuste elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020, mis
tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks
vajaliku kompetentsi.
Sihtasutuse turismiosakond (endise nimega turismiarenduskeskus) omab pikaajalist kogemust
ja kompetentsi turismiarendus- ja -turundustegevustes. Turismiosakond toimib kogu Eestit
katva sihtkohaarendusorganisatsioonina (DMO), mis on sihtkoha strateegiliseks juhtimiseks,
arendamiseks ja turundamiseks loodud organisatsioon, mis koostöös teiste turismisektori
osapooltega planeerib, koordineerib ja viib ellu sihtkoha arendus- ja turundustegevusi ning
panustab toetava keskkonna loomisse. Seetõttu on EIS valitud ka sel programmiperioodil
tegevuste elluviijaks.
Käskkirja elluviimisega seotud riskid on hinnatud eelnõu seletuskirja lisas 1.
Punkt 7. Sihtrühm ja kasusaajad
7.1. Tegevuste sihtrühmad on:
7.1.1. turismiettevõtjad (eelkõige turismivaldkonna VKEd);
7.1.2. turismiettevõtjaid koondavad sihtkohaarendusorganisatsioonid, klastrid ja sihtkohtade
koostöövõrgustikud;
7.1.3. turismiettevõtjaid koondavad erialaliidud, partnerorganisatsioonid;
7.1.4. turismivaldkonna VKEdele teenuseid pakkuvad turismi vedajad ja väravad;
7.1.5. turismivaldkonna VKEdega koostööd tegevad turismiatraktsioonide valdajad ja
haldajad;
7.1.6. muud turismiettevõtlusega seotud organisatsioonid ja huvirühmad.
Toetusskeemi peamise sihtrühma moodustavad eelkõige turismivaldkonna VKEd.
Kuigi tegevuste peamine suunitlus on VKE-dele, siis tegevustes on asjakohastel juhtudel
lubatud osaleda ka muudel juriidilistel isikutel, kelle olemasolu ja koostöö on turismivaldkonna
VKEde jaoks vajalik, näiteks ettevõtjaid koondavad erialaliidud, partnerorganisatsioonid,
klastrid, võrgustikud ja sihtkohaarendusorganisatsioonid, turismiarendusega tegelevad
omavalitsuste esindajad, turismiharidust pakkuvad koolid ja koolitusfirmad, avaliku sektori
hallata olevad atraktsioonid, turismi liikuvusvõimekuse tagamise seisukohalt olulised vedajad
ja väravad. Toetatavates tegevustes on lubatud osaleda ka suurettevõtjate ja avaliku sektori
esindajatel, kuna nende tegevustes osalemisest saavad kasu VKE-d.
Oluline on Eesti turismisektori kui terviku arendamine, kus on oma roll nii ettevõtjatel kui
nende teenusepakkumist toetavatel atraktsioonide haldajatel,
sihtkohaarendusorganisatsioonidel, erialaliitudel ja turismihariduse pakkujatel.
Kasusaajateks loetakse isikuid ja ettevõtjaid, kes tegevustes osalevad ja neist otsest kasu
saavad. Ettevõtjatest osalejate puhul teostatakse iga tegevuse puhul riigiabi analüüs. Riigiabi
määratakse näiteks koolitustel või õppereisidel osalevatele ettevõtjatele, kui nad saavad
majandusliku eelise. Kui sellist eelist ei saada, siis ei loeta ettevõtjat riigiabi saajaks. Riigiabi
määratlus sõltub nii tegevuste sisust kui vormist, näiteks võib koolitus olla mõnel juhul riigiabi
ja teisel juhul mitte.
Elluviija kogub ja töötleb tegevustes osalejate andmeid vastavalt ÜSS2021_2027 § 19
lõikele 3.
Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood algab tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023. a ja
tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. oktoobriks 2029. aastal. Toetatavate tegevuste
hulgas on nii mahukaid arendusprojekte kui jooksvalt toimuvaid turismiarendus- ja
turundustegevusi, seega on käskkirja tegevused ja eelarve jaotatud terve programmiperioodi
peale.
Punkt 9. Tegevuste eelarve
Esitatud on rahastatavate tegevuste eelarve kooskõlas meetmete nimekirjaga. Käesoleva
käskkirja tegevused EL eelarvega 33 165 000 eurot on meetmete nimekirjas tervikuna
poliitikaeesmärgi 1 “Nutikam Eesti” erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja
konkurentsivõime tõhustamine ning väikese ja VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas
tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine,
rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.16
“Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” all. Ülejäänud „Turismisektori
elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” eelarvet (6 300 000 eurot) rakendatakse meetme
määruse (Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord–Riigi
Teataja) alusel läbi avatud taotlusvooru. Sekkumise 21.1.3.16 eelarve, sealhulgas sekkumise
tegevuste ja toetuse eelarve allikate lõikes:
Sekkumine Tegevus Tegevus
Turismisektori Eesti Rahvusvaheliste
elavdamine ja turismivaldkonna sündmuste ja
taaskäivitamise elavdamiseks ja konverentside
toetamine taaskäivitamiseks toetuse andmise
toetuse andmine tingimused ja kord
Meetmete nimekirjas Käesoleva Määruse alusel
kajastub ühe reana käskkirja alusel elluviidava tegevuse
21.1.3.16 elluviidava tegevuse eelarve (ei ole selle
eelarve käskkirja osa)
EL toetuse eelarve 39 465 000 33 165 000 6 300 000
EL toetuse osakaal 82,6 % 85,5 % 70 %
Riiklik 5 637 857 5 637 857 0
kaasfinantseering
Riikliku 11,8 % 14,5 % 0
kaasfinantseeringu
osakaal
Omafinantseering 2 700 000 0 2 700 000
Omafinantseeringu 5,6 % 0 30 %
osakaal
Kogumaksumus 47 802 857 38 802 857 9 000 000
Programmi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse
rakendusasutusele kinnitamiseks iga-aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol.
Tegevuskava lähtub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30. märtsil 2022. aastal kinnitatud
Turismistrateegia 2022–20251 prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse.
Punkt 10. Riigiabi
Kui kasusaajateks on ettevõtjad, siis tuleb analüüsida, kas tegemist on vähese tähtsusega abiga
(edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L
352, 24.12.2013, lk 1–8), mõistes.
Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud VTA ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe
eelnenud majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Juhul kui toetusskeemi raames
kasusaajale antav abi ületab VTA piirmäära, võib vajadusel anda toetust Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 651/2014 artikli 18 alusel nõustamiseks antava abina, artikli 19 alusel
messidel osalemiseks antava abina või artikli 31 alusel koolitusabina ning sellisel juhul
kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses sätestatut.
Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kasusaajad, kui vastav
tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta
arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa
1
https://www.mkm.ee/uudised/minister-kinnitas-turismi-arengusuunad-aastateks-2022-2025
määratakse üksnes otsesete kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele
osalejale jagades koolitusega seotud otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate
arvuga.
Punkt 11. Kulude abikõlblikkus
Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil, kui kulude
tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole
ajalisi piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk
maksmine võib jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse
perioodi (kuni 31.10.2029). Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul peab olema
ergutav mõju, s.t toetada ei saa tegevusi, mille elluviimisega oli alustatud või võetud siduvaid
kohustusi enne käskkirja jõustumist.
Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste
elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides
sätestatud nõuetega, sh programmijuhi ja programmi projektijuhtide tööga seotud
personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16; elluviija töötajate lähetustega seotud
transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad; käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse
alusel tagasisaadav; toetusskeemi eesmärkide ning tegevuste elluviimisega seotud kulud, sh
koolituste, seminaride, messide külastuste korraldamise kulud ning nende tegevuste
elluviimisega seotud transpordi- ja üürikulud ja osalemise ligipääsetavuse tagamise kulud.
Samuti on abikõlblikud turundus- ja kommunikatsioonikulud ning kaudsed kulud 15% ulatuses
personalikuludest. Abikõlblik on vaid turismiinfosüsteemi arendamisega seotud IT riist- ja
tarkvara soetamise ja rendikulu, IT tugi-, hooldus- ja majutusteenuste tasud süsteemi
arendamise ajal. Elluviija igapäevane kontoritehnika ja –tarkvara kulu loetakse kaudseks
kuluks. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud
riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või
asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses.
Abikõlbmatud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse § 17
sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Abikõlbmatute
kulude alla kuuluvad finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud,
valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; liiklusvahendi või
mootorsõiduki soetamise kulud; kinnisasja soetamise kulud; kasutatud seadmete soetamise
kulud; muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud.
Punkt 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord
Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–
32, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude või
tegevustes osalejate omafinantseeringu tõendamisel, juhul kui omafinantseering rakendub,
arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud
lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse
sekkumise eelarvesse.
Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist
tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine
rakendusüksuse poolt. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis-
ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele.
Punkt 13. Elluviija õigused ja kohustused
Toetusskeemi elluviija koostab turismistrateegia 2022–2025 alusel ning võttes arvesse
rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava
eelnõu ja indikatiivse eelarve ning esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks. Programmi
tegevuskava sisaldab tegevuste ja alamtegevuste loetelu tegevuskava aastate lõikes, sihtgruppi
ja tegevustele kuluvat aega ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta.
Tegevused valitakse tegevuskavasse kooskõlas ühendmääruse §-ga 7, see tähendab
seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava üldiste valikukriteeriumidega:
1. Tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja
meetme eesmärkide saavutamisele.
Hinnatakse eelkõige turismistrateegia 2022–2025 ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) alusel tegevuste
panust meetme eesmärkidesse, sh tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel
väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu (vt ka seletuskirja punkte 5 ja 6).
Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse.
2. Tegevuste põhjendatus
Sekkumisega toetatakse TAIE ja otseselt turismistrateegia 2022–2025 eesmärkide saavutamist.
Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega. Tegevuste sidusust ja
vajalikkust nii teiste meetmete, meetme teiste sekkumiste kui ka laiemalt teiste valdkondade ja
nende strateegiliste alustega on selgitatud seletuskirja punktis 6. Tegevuste vajalikkust on
selgitatud ka seletuskirja punktides 2, 3 ja 5.
Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on
arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning
planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning
mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste
ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.
Tegevuste elluviimine ja näitajate saavutamine abikõlbulikkuse perioodil on realistlik,
arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid. Tegevuste aegse ja järjepideva elluviimise
tagamiseks koostatakse iga-aastane detailsem tegevuskava.
3. Tegevuste kuluefektiivsus
Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste
saavutamiseks. Tegevuste ja üldeelarve kujundamisel on muu hulgas toetutud elluviija
struktuurivahendite perioodil 2014–2020 poolt ellu viidud sarnaste sekkumiste kogemusele
ning arvestades teenuste ligikaudseid turuhindu. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus
tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava
koostamise käigus.
Iga-aastase tegevuskava kujundamisel tagatakse seega veelgi tegevuste täpsem sihistatus,
sealhulgas hinnatakse, kas tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite
ja tulemuse saavutamiseks. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas
on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud
on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas võimekus tegevustele järgnevate püsikulude
rahastamiseks.
Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside
käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes
minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist
tarbijahinnaindeksi alusel).
Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on riigihangete seaduse § 5 lõike 2
punkti 4 kohane hankija ja omab pikaaegset kogemust riigihangete tegemisel. Elluviijal puudub
vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud
sihtasutusega.
4. Elluviija suutlikkus tegevusi ellu viia
Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest
vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga
määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab
toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja
tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud
käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta.
Muul juhul hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud,
organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning
jätkusuutlikust tagades.
5. Tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos „Eesti 2035“-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1,
lisaks on selgitatud panustamist horisontaalsete põhimõtete näitajatesse seletuskirja punktis 7.
Tegevuste rakendamisel hinnatakse, kuidas võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti
pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse ning nendega
seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,
ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt
regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise
arengustrateegia näitajasse.
Rakendusasutus kontrollib elluviija poolt talle kinnitamiseks esitatud tegevuskava vastavust
seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega ning tegevuste mittevastavusel
tuleb tegevuskava muuta.
Selleks, et tagada programmi otsene ja selge panustamine turismistrateegia strateegiliste sihtide
saavutamisse, näidatakse tegevuskavas seoseid turismistrateegia rakendusplaaniga.
Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga
tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte
edendamiseks. Regionaalse puutumusega tegevuste all peetakse silmas tegevusi, mis aitavad
kaasa Eesti piirkondades turismitoodete jätkusuutlikkusele, turisminõudluse suurenemisele ja
külastajate positiivse külastuselamuse kujunemisele. Vastavust hinnatakse lähtuvalt sellest, kas
tegevus panustab turismistrateegia mõõdiku sihttaseme täitmisse – aastaks 2025 moodustavad
sise- ja välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna vähemalt 58% kogu Eesti ööbimistest.
Elluviija jälgib turismistatistika, programmi väljund- ja tulemusnäitajate jagunemist
maakondade lõikes.
Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh
ligipääsetavuse põhimõtetega ja toob välja tegevused, millega nende põhimõtete hoidmisse
panustatakse. Tegevustes pööratakse tähelepanu alaesindatud rühmade võimalusel suuremale
kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suunas ning
võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete
edendamisesse.
Elluviija lähtub ESG teenuste mõjukohtade põhimõttest ja aitab kaasa keskkonnamõju
vähendamisele ning soodustab oma teenustega Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkide
saavutamist. Elluviija rakendab kestlikkuse ja vastutustundlikkuse kriteeriume tarneahelas,
rakendab sisse ostetud toodete ja teenuste puhul kestlikke ja vastutustundlikke riigihankeid
ning järgib Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume neis toote ja
teenuse kategooriatest, kus need on kehtestatud.
Elluviija juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus vastab struktuurifondide rahastamise
nõuetele ja kinnitatud korraldusasutuse poolt. Programmi elluviimisel tuleb elluviijal järgida
riigihangete seadust; tagada programmi elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse
olemasolu; tagada programmi kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja
maksedokumentidest; säilitada programmi teostamise dokumendid, tagada programmi
elluviimise käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutamine vähemalt 5 aasta
jooksul programmi abikõlblikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada teostada
kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks
läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus
rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning täita teisi ÜSS2021_2027 ja
selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi.
Elluviija lisab tegevustes osalenud ettevõtjate andmed Sündmuste Infosüsteemi (SIS) ning
täiendab neid vähemalt kaks korda aastas.
Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava
muutmiseks, sh õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise
edasilükkamiseks või ärajätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida programmi
tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste
abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks.
Punkt 14. Aruandlus
Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuande sagedusega üks kord aastas ning
esitama selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud
tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega.
Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning
aruandeid ettenähtud vormil ja tähtaegadel.
Punkt 15. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused ja kord
Kui ilmneb, et toetust on kasutatud abikõlbmatute kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus
finantskorrektsiooni otsuse elluviijalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudmiseks.
Näiteks võib toetuse tagasi nõuda, kui seda ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel või kui
ilmneb, et programmi eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või programmi tegevuste
tähtaegu ei ole järgitud.
Punkt 16. Vaide esitamine ja menetlemine
Käskkirja punkti 14 kohaselt esitatakse vaie rakendusüksuse toimingu või otsuse peale
rakendusasutusele.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi
käsitleva määrusega (EL) 2021/1058.
4. Käskkirja kooskõla valikukriteeriumitega
Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse seirekomisjoni poolt kinnitatud
valikukriteeriumidest, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 2, mis selgitab eelnõu punkti
12.
5. Käskkirja mõjud
Toetusskeem juhindub rakenduskavast, TAIE-st ning turismistrateegiast 2022–2025.
„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“
raames aitab sekkumine kaasa eelkõige turismivaldkonna ettevõtluskeskkonna arendamisele:
tõstetakse turismisektoris tegutsejate ettevõtlusteadlikkust ja suurendatakse turismiettevõtjate
võimekust oma toodangut eksportida. Lisaks aitab toetusskeem kaasa turismivaldkonna
ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsemale ja
kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Toetusskeem aitab
kaasa suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme
saavutamisele kõikjal Eestis.
Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena kasvab sise- ja välisturistide ööbimiste arv
Eestis, välisturistide Eestis viibimise kestus, väliskülastajate keskmised kulutused reisi kohta
ning turismiettevõtete lisandväärtus töötaja kohta. Kasvab külastajate rahulolu ühendustega ja
turismiinfo kättesaadavusega.
Turismitoodete ja sihtkohtade arendamise eesmärk on, et Eestisse tuleks teadlikumad
väliskülastajad, kes viibivad Eestis kauem ning tarbivad mitmekesisemalt. Tegevused aitavad
kaasa turismisektori digi- ja rohe- ja innovatsioonipöörde elluviimisele ning koostöö,
külalislahkuse ja andmepõhisuse kasvatamisele.
Turundustegevustes on fookuses teadlik külastaja, kes huvitub Eestist rohkem kui vaid üheks
reisiks, soovib jääda kauemaks ning on valmis mitmekesisemalt teenuseid tarbima ja rohkem
kulutama. Turundustegevustega mõjutatakse pakkuma ja tarbima turismiteenuseid, mis
arvestavad läbivate põhimõtetega nagu turvaline sihtkoht, kestlik mõtlemine, vastutustundlik
ühiskond ja kogukonna kaasatus.
Külastajateekonna arendamise tegevuste eesmärgiks on ligipääsetav ja terviklik
külastajateekond Eesti sihtkohtade vahel: reis toimib minimaalse ooteajaga kõigis etappides,
hõlbus on leida infot turismiteenuste ja kohapealse transpordi kohta ning ka külastajale
sobilikult eri transpordiliike ühendades Eestit mitmekülgselt avastada.
6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega
Eelnõu sätestab toetusskeemi seose erieesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ teiste meetmete ja meetme
tegevuste, erieesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ ning valdkondlike arengukavadega,
tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või millesse
tegevused panustavad.
Toetusskeem aitab kaasa sama sekkumise teise tegevuse „Rahvusvaheliste sündmuste ja
konverentside toetamine“ eesmärkide saavutamisele, pakkudes toetatud sündmustele lisa
arendus- ja turundustuge. Tegevused toetavad rahvusvaheliste sündmuste korraldamise
kvaliteeti, tagavad kultuurisündmuste kohta asjakohase teabe kättesaadavuse.
Seos sama erieesmärgi "VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine
ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” meetme
“Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute
soodustamine” sekkumistega on järgmine:
1) ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine,
ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine;
Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) - sekkumise tegevused
toetavad turismisektori ettevõtete rahvusvahelistumist ja ekspordivõimekust.
2) ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus - sekkumise
tegevused toetavad turismivaldkonna ettevõtete juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku
ettevõtluse rakendamist. Tegevused aitavad kaasa Eesti kuvandi loomisele ja üldise tuntuse
suurenemisele. Toetusskeemi raames tehakse erinevaid teavitus- ja turundustegevusi Eesti kui
reisisihi tuntuse tõstmiseks. Eesti kui turismisihtkoha kuvandi loomisel ja tuntuse
suurendamisel tehakse koostööd Eesti kui investeerimis-, õppimis-, ja töötamissihtkoha
tutvustavate organisatsioonide ja asutustega.
3) starditoetus – turismivaldkonna ettevõtted, kes saavad starditoetust, saavad oma tegevusi
võimestada käskkirja raames pakutavate arendus- ja turundustegevuste abil.
Seos sama erieesmärgi "VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine
ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” teiste
meetmetega on järgmine:
1) ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute
soodustamine – tegevuste raames toetatakse maakondlikke arenduskeskusi nõustamisteenuse
pakkumisel, pakkudes turismivaldkonna ettevõtjatele valdkonnaspetsiifilist nõustamisteenust.
Lisaks pakub meede ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks
vajalikku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sh suurendada
ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga
ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret
kasvu ja jätkusuutlikkust. Meede täiendab sekkumist, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste
arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks
vajalike tegevuste finantseerimiseks.
2) regionaalareng - sekkumise tegevused on seotud konkurentsivõimeliste turismisihtkohtade
väljaarendamisega. Koostöövõrgustike eesmärgiks on tugevdada koostööd ja ühistegevusi
piirkondlike sihtkohtade arendajate ning ettevõtjate vahel ja suurendada turismitoodete
rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sekkumise turundustegevused suurendavad sihtkohtade ja
piirkondlike atraktsioonide nõudlust välisturgudel. Piirkondlike turismitoodete arendus
tugineb Eesti turismi turunduskontseptsioonile.
3) loomemajanduse arendamine – sekkumise tegevused toetavad koostöövõrgustike loomist
kultuuri-, loomemajanduse ja turismisektori ettevõtjate ühendamiseks ning tootepakkumise
väljaarendamist.
Sekkumisel on puutumus „Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035“. Arengukava
tegevustest on turismi seisukohalt oluline rahvusvaheliste ühenduste loomine. Välisturistide
arvu mõjutavad piisava sageduse ja sobilike väljumisaegadega lennuühendused, uute
otselendude avamine toob kaasa turistide arvu hüppelise kasvu vastavalt sihtturult.
Sekkumine aitab kaasa „Eesti regionaalse arengu tegevuskava“ eesmärkide saavutamisele.
Turismi arendamine piirkondlikul tasandil panustab lisaks turismialastele eesmärkidele ka
regionaalarengu eesmärkide saavutamisse.
Sekkumisel on seos „Haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035”, mis seab eesmärgiks
tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik
kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Sekkumine täiendab elukestva õppe
strateegiat, suurendades turismivaldkonna ettevõtjate ja sihtkohaarendusorganisatsioonide
töötajate teadmisi ja oskusi.
Toetusskeemil on puutumus „Kultuuri arengukavaga 2021–2030“, mis sätestab, et kultuur ja
loovus aitavad toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut, sh edendada
säästvat turismi. Turismisektori teenused mõjutavad omakorda kultuuriteenuste pakkumise
võimekust, tekitades lisanõudlust kultuuriteenustele. Kultuurieksport on seotud
loomemajanduse ning kultuuriturismi arenguga, millest tulenevalt on olulisel kohal
innovatsioon ja kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine, mis aitavad eesti
kultuuri (sh kultuuripärandit) nähtavaks ja kättesaadavaks teha. Kohalike kogukondade
sissetuleku ja elujõulisuse toetamiseks on vajalik kohaliku eripära ja kultuuripärandi senisest
suurem turundamine, sh koostöös turismiarendusega. Ühisosa on säästva kultuuriturismi
arendamine ning kultuurisündmuste sotsiaalseid, majanduslike, keskkonnaalaste jm mõjude
hindamine. Pööratakse erilist tähelepanu Eesti tugevuste jagamisele maailmaga, toetudes Eesti
saavutustele digi-, kultuuri-, spordi- ja teistes valdkondades, tagades samal ajal Eesti külaliste
positiivse kogemuse ja turismi tasakaalustatud mõju kohalikule kultuurile ja keskkonnale.
Sekkumise seos „Eesti Keskkonnastrateegiaga aastani 2030“ on kahepoolne. Ühest küljest on
turism loodusressursside kasutaja ja turismimajandus võib vääral kasutamisel omada
keskkonnale negatiivset mõju. Teisalt on puhas keskkond ja looduslikud vaatamisväärsused
üks olulisi reisimotivaatoreid ehk turismimajanduse huvides on nende säilitamine.
7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele teemadele
Turismisektori elavdamise ja taaskäivitamise toetamise tegevuste mõju horisontaalsetele
teemadele on valdavalt toetav. Tegevustega panustatakse „Eesti 2035“ näitajatesse "Soolise
võrdõiguslikkuse indeks", "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", "Ligipääsetavuse näitaja”,
„Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ ja „Tööjõu tootlikkus
osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest" kaudselt ning need avaldavad horisontaalsete teemade
eesmärkidele toetavat mõju.
Läbiv teema Mõju
Tasakaalustatud regionaalne areng Toetav mõju. Sekkumise tegevused on suunatud
kõikide Eesti piirkondade ja Eesti kui terviku arengule.
Planeeritavate tegevustega tahetakse paremini esile
tuua eri piirkondade turismivõimalusi ja suurendada
piirkondade turismimajanduse potentsiaali. Tegevuste
tulemusel luuakse eeldus, et välisturistidel tekib
suurem huvi ka väljaspool Tallinna asuvate sihtkohtade
vastu.
Lõppeval struktuurivahendite perioodil 2014-2020
turismiosakonna omategevustes osalenud
turismiettevõtetest ligikaudu 81% paiknevad
väljaspool Tallinna ning 72% väljaspool Tallinna ja
Harjumaad.
2025. aasta eesmärgiks on, et sise- ja välisturistide
ööbimised väljaspool Tallinna moodustavad vähemalt
58% kogu Eesti ööbimistest, 2022. aastal oli sise- ja
välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna 56% kogu
Eesti ööbimistest.
Sihtkohtade arendamise ja tervikliku klienditeekonna
arendamise tegevused on otseselt suunatud Eesti
turismisihtkohade tasakaalustatud ja kestlikule
arendamisele. Tegevuste üks eesmärk on kujundada
ümber piirkondliku turismi toetamise süsteem ning
luua tugevad ja multifunktsionaalsed piirkondlikud
turismiarendusorganisatsioonid.
Turundustegevuste elluviimisse on kaasatud Eesti
erinevate piirkondade turismijuhtimisorganisatsioonid.
Turundustegevuste elluviimisel arvestatakse
piirkondlike eripäradega. Turismiinfosüsteem kajastab
kõikide Eesti piirkondade turismivõimalusi ja
turismiinfot. Visitestonia.com andmebaasis on 5160
unikaalset ettevõtet, millest 82% paiknevad väljaspool
Tallinna, sh 149 ettevõttel on turismiobjekte ja
pakutavaid teenuseid nii väljaspool Tallinna kui ka
Tallinnas.
Keskkond ja kliima Toetav mõju. Turismitoodete ja sihtkohtade
arendamise tegevused on suunatud turismisektoris
kestliku turismi põhimõtete tutvustamisele ning
vastava teadlikkuse tõstmisele.
Üks ärimudelite uuendamise valdkond on
turismisektoris ressursside efektiivne kasutamine.
Teadlikkuse suurendamise kaudu panustatakse uute
ressursisäästlike ärimudelite rakendamisse. Plaanis on
korraldada temaatilised seminarid ja koolitused
rohelise innovatsiooni teemal, samuti panustada
ressursitõhusate lahenduste loomisesse, mis abistavad
turismisektorit kulude kokkuhoius. Tegevuste
elluviimisega ei kaasne negatiivset mõju elurikkusele
ega jäätmete tekkele.
Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed Toetav mõju. Turismiteenuste kättesaadavuse
võimalused, ligipääsetavus tagamine kõigile elanikkonna gruppidele, sh
erivajadustega reisijatele, on oluline eesmärk ja läbiv
põhimõte turismiarendustegevustes. Turismitoodete
arenduse juhtimise üheks tegevussuunaks on
turismiettevõtjate ja atraktsioonide haldajate
teadlikkuse tõstmine ligipääsetavusega seotud
põhimõtetest. Informatsioon turismivaldkonna
teenuste kohta on avaldatud www.puhkaeestis.ee lehel,
mis vastab avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ministri
määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse
ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava
teabe avaldamise kord“ kehtestatud
ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastavus
standardile EVS-EN 301 549).
Tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse
edendamisse, vältides turundus- ja teavitustegevustes
soostereotüüpseid sõnumeid ja kuvandeid. Võrdse
kohtlemise tagamiseks jälgitakse, et
turundustegevustes välditaks eelarvamuslikku
suhtumist vähemusrühmade suhtes. Tegevustes
osalemiseks on asjakohasel juhul tagatud
ligipääsetavus liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja
intellektipuudega, samuti muu eri- või eristuva
vajadusega inimestele.
Tegevuste planeerimisse ja elluviimisse kaastakse
valdkondlike turismiorganisatsioonide ja ettevõtjate
esindajad.
Plaanis on korraldada temaatilised seminarid
ligipääsetavuse üldiste põhimõtete tutvustamiseks.
Koostöös teenusepakkujate ja
sihtkohaarendusorganisatsioonidega töötatakse välja
ligipääsetavad turismimarsruudid, mida tutvustatakse
Visitestonia.com lehel ning kasutatakse Eesti kui
ligipääsetava turismisihtkoha turundamisel.
Eelnõu vastavust põhiõiguste hartale, puuetega
inimeste konventsioonile ja põhiseadusele on
analüüsitud seletuskirja lisas 2.
DNSH ja kliimakindlus DNSH on analüüsitud rakenduskava koostamise
käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud „ei kahjusta
oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga
hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju
keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused
arvestavad ja panustavad kliima- ja
keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt
puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete
kehtestamiseks. Toetatav tegevus ei hõlma taristut, mis
vastab kliimakindluse tehniliste suuniste selgitusele:
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03).
8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise
eeldatavad tulud
Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele lisaks riiklikule
kaasfinantseeringule olulisi uusi lisakulusid, st ei ole vaja palgata olulises mahus täiendavat
tööjõudu või teha investeeringuid seadmetesse ja vahenditesse. Rakendamise eeldatavaid
tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille
tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja oskustes.
Eelarve proportsioonid tulenevad turismistrateegias määratletud prioriteetidest ja EISi
varasematest kulutustest ja prognoosidest. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest
kogemustest sama tüüpi kulutuste tegemisel.
9. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele,
Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile (kompetentsikeskus), perioodi 2021–2027
seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusele kui rakendusüksusele. Kooskõlastamisel esitatud
muudatusettepanekute vastused on lisas 3 märkustega arvestamise tabel.