Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ muutmine

MÄÄRUS 05.06.2023 nr 32 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 55 lõike 2 ja § 67 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“; 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 55 lõike 2 ja § 67 lõike 2 alusel.“; 3) määruses asendatakse läbivalt sõnad „lootsiteenust osutav äriühing“ sõnaga „Riigilaevastik“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 1 lõiget 21 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „61) laeva eeldatav süvis vööris lootsimise algpunktis; 62) laeva eeldatav süvis ahtris lootsimise algpunktis;“; 5) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Puksiirkoosseisu puhul märgitakse lootsitellimuses lõike 21 punkides 1–62 nimetatud andmed võimalusel kõigi puksiirkoosseisu kuuluvate veesõidukite kohta. Veesõidukiks mitteoleva ujuvobjekti kohta märgitakse lootsitellimuses selle kogukaal.“; 6) paragrahvi 1 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „üks tund“ sõnadega „kaks tundi“; 7) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: (4) Kui loots saabub laevale või lootsi laevalemineku kohta tellitud ajaks, aga laev ei ole valmis lootsimise alustamiseks või ei ole saabunud lootsi laevalemineku kohta, loetakse lootsitellimus pärast 30 minuti möödumist valeväljakutseks. Lootsi saamiseks tuleb esitada uus tellimus kooskõlas lõigetega 2, 21 ja 3. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata juhul, kui laev ei ole valmis lootsimise alustamiseks või ei ole saabunud lootsi laevalemineku kohta halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu.;“ 8) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Lootsikviitungile kantavad andmed (1) Lootsimise kohta vormistab loots lootsikviitungi, millele kantakse järgmised andmed: 1) laeva nimi; 2) laeva tüüp; 3) laeva IMO number; 4) laeva kogumahutavus; 5) laeva lipuriik; 6) laeva reederi nimi; 7) laeva kapteni nimi; 8) laevaagendi nimi; 9) laeva süvis ahtris ja vööris; 10) laeva pikkus meetrites; 11) laeva laius meetrites; 12) lootsi laevale saabumise aeg ja koht; 13) lootsi laevalt lahkumise aeg ja koht; 14) lootsimisel läbitud meremiilid; 15) märge sadama akvatooriumil lootsimise kohta; 16) täiendav teave või andmed, mida loots peab lootsimise kohta vajalikuks esitada või mis on vajalikud lootsitasu arvestamiseks; 17) lootsi nimi või lootside nimed; 18) lootsi või juhtlootsi allkiri, kui lootsikviitungit ei ole koostatud elektroonilises keskkonnas, kuhu sisenemisel on lootsi või juhtlootsi isik tuvastatud ja autoriseeritud. (2) Puksiirkooseisu lootsimisel kantakse lootsikviitungile kõigi puksiirkoosseisu kuuluvate veesõidukite kogumahutavused. Veesõidukiks mitteoleva ujuvobjekti kohta esitatakse lootsikviitungil selle kogukaal.“; 9) määruse 2. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „KOORDINAADID“ sõnadega „NING LOOTSIMISPIIRKONNAD“; 10) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Lootsimispiirkonnad (1) Tallinna lootsimispiirkonda kuulub Muuga sadam, Miiduranna sadam, Vanasadam, Patareisadam, Lennusadam, Miinisadam, Hundipea sadam, Paljassaare sadam, Vene-Balti sadam, Bekkeri sadam ja Meeruse sadam. (2) Kunda-Loksa lootsimispiirkonda kuulub Kunda sadam ja Loksa sadam. (3) Paldiski lootsimispiirkonda kuulub Paldiski Põhjasadam, Paldiski Lõunasadam ja Pakrineeme sadam. (4) Väinamere lootsimispiirkonda kuulub Lehtma sadam, Dirhami sadam, Heltermaa sadam, Rohuküla sadam, Sviby sadam, Virtsu sadam, Kuivastu sadam, Saaremaa sadam, Roomassaare sadam, Veere sadam ja Triigi sadam. (5) Pärnu lootsimispiirkonda kuulub Pärnu sadam. (6) Sillamäe lootsimispiirkonda kuulub Sillamäe sadam.“. § 2. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2014. a määrus nr 105 „Lootsikviitungi vorm“ tunnistatakse kehtetuks. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. juulil. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Ahti Kuningas kliimaminister kantsler  26.05.2023 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 55 lõike 2 ja § 67 lõike 2 alusel. Määruse muutmise eesmärk on võimaldada Riigilaevastikul alates 1. juulist 2023. a alustada lootsiteenuse osutamisega ning sealjuures kehtestada lootsikviitungi konkreetse vormi asemel lootsikviitungile kantavate andmete loetelu. Muudatused on sealjuures vajalikud seoses 1. juulil 2023. a jõustuvate meresõiduohutuse seaduse muudatusega, mille alusel võetakse kasutusele ühtne lootsimispiirkondade mõiste ning sätestatakse konkreetsed lootsimispiirkonnad määruse tasandil. Paldiski lootsimispiirkonda lisatakse sealjuures uus Pakrineeme sadam, mille kaudu on võimalik laevadel Eestisse tarnida LNG-d. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Katerin Peärnberg (e-post: [email protected]) ja Riigilaevastiku peajurist Katrin Andre (e-post: [email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kehtiva määruse 14. detsembril 2021. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 11.12.2021, 15). Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (216 SE) saab Riigilaevastik olema alates 1. juulist 2023. a Kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist ja esimene paragrahv koosneb üheksast punktist. Eelnõu § 1 punktiga 1 sõnastatakse ümber määruse pealkiri ning viiakse see kooskõlla volitusnormidega. Muudetud pealkiri kajastab eesmärki kehtestada määrusega lootsikviitungile kantavad andmed (andmekoosseis) ning lootsimispiirkonnad. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse preambulit. Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2014. a määrus nr 105 „Lootsikviitungi vorm“ tunnistatakse eelnõuga kehtetuks lähtuvalt vajadusest asendada olemasolev lootsikviitungi vorm andmekoosseisuga. Muudatustest lähtuvalt on täiendatud ka määruse preambulit ning lisatud määrusesse täiendava volitusnormina meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 67 lõige 2. Volitusnorm andmekoosseisu kehtestamiseks on juba varasemalt muudetud. Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse määruses läbivalt sõnad „lootsiteenust osutav äriühing“ sõnaga „Riigilaevastik“ vastavas käändes. Muudatus on tingitud asjaolust, et edaspidi hakkab lootsiteenust osutama Riigilaevastik. Vastavalt 1. juulil 2023. a jõustuvatele MSOS muudatustele alustab Riigilaevastik lootsiteenuse osutamisega alates 1. juulist 2023. a. Samast kuupäevast lõpetab AS Eesti Loots majandustegevuse. Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 täiendatakse lootsitellimuses esitatavate andmete koosseisu. Paragrahvi 1 lõiget 21 täiendatakse lootsimise seisukohalt oluliste andmetega ning nähakse ette, et lootsitellimuses tuleb esitada info lootsimise algpunktis laeva eeldatava süvise kohta vööris ja ahtris. Samuti on oluline teada, kas tegemist on puksiirkoosseisuga (§ 1 uus lõige 22). Puksiirkoosseisu kuuluv veesõiduk on ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend (MSOS § 2 punkt 1). Puksiirkoosseisu võib kuuluda ka veesõidukiks mitteolev ujuvobjekt, milleks on näiteks vesiehitise ujuv betoonelement, mida pukseeritakse ehituskohast tegelikku asukohta.1 Tegemist on andmetega, mida laevaagent peab laeva Eesti sadamasse saabumise eel nagunii elektroonilise mereinfosüsteemi EMDE kaudu esitama, mistõttu ei ole tegemist täiendava koormusega laevaagendile või reederile. Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse § 1 lõike 3 punktis 2 laeva väljumisel lootsitellimuse täpsustamise aega. Kehtiva määruse kohaselt tellitakse loots laeva väljumisel hiljemalt neli tundi enne väljumist, tellimust tuleb täpsustada üks tund enne väljumist. Eelnõuga tehtava muudatusega tuleb tellimust täpsustada kaks tundi enne laeva väljumist, samasugune tähtaeg on lootsitellimuse täpsustamiseks ka laeva saabumisel. Praktikas on üks tund osutanud liiga lühikeseks ajaks, et loots jõuaks igas lootsimispiirkonnas lootsimise algusajaks lootsimise alguspunkti. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse § 1 lõike 4 sõnastust. Kui loots saabub laevale või lootsi vastuvõtu punkti tellitud ajaks, aga laev ei ole valmis lootsimise alustamiseks või ei ole saabunud lootsi vastuvõtu punkti, loetakse muudatuse kohaselt lootsi tellimus pärast 30 minuti möödumist tellimuse tähtajast valeväljakutseks. Kehtivas sõnastuses loetakse tellimus tühistatuks. Sõnastuse täpsustamine on oluline MSOS § 68 lõike 27 alusel kehtestatava määrusega „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ seonduvalt. MSOS § 68 lõige 24 näeb ette, et lootsi valeväljakutse korral rakendatakse valeväljakutse lisatasu. Lisaks täiendatakse sätet välistusega, et lõikes sätestatut ei kohaldata juhul, kui laev ei ole valmis lootsimise alustamiseks või ei ole saabunud lootsi laevalemineku kohta halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu. Kui laev ei jõua lootsimise alguspunkti kavandatud ajaks näiteks tormi tõttu, ei ole tegemist puuduliku planeerimisega, vaid asjaoluga, mille üle laeva meeskonnal puudub kontroll ja sellisel juhul ei ole olukorra valeväljakutsena käsitlemine ja selle eest lisatasu maksmine põhjendatud. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse määrust §-ga 21, kus esitatakse lootsikviitungile kantavate andmete loetelu. Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2014. a määrusega nr 105 „Lootsikviitungi vorm“ on kehtestatud lootsikviitungi vorm. Kuna rahvusvahelisest õigusest ei tulene lootsikviitungile kohustuslikku vorminõuet ning puudub ka riigisisene vajadus konkreetse vormi 1 Illustreeriva näitena võib tuua Mehhikos lainemurdja ehitamisel betoonelementide pukseerimise. Artikkel on kättesaadav siin: https://aecom.com/without-limits/article/world-record-caisson-breakwater/ (31.05.2023) kehtestamiseks, 2021. a muudeti määruse kehtestamise aluseks olevat volitusnormi ja sätestati, et valdkonna eest vastutav minister lootsikviitungile kantavate andmete loetelu. Eelnõuga määrusesse lisatavas § 21 lootsikviitungi andmekoosseisu määratlemisel on lähtutud kehtiva määruse lisas olevast lootsikviitungi vormist, kuid välja on jäetud andmed, mille esitamist lootsikviitungil seadus ette ei näe või ei ole tegemist andmetega, mille esitamine ei ole lootsimise või lootsitasu arvestamiseks seisukohalt oluline (näiteks ohtliku lasti olemasolu laeval). Meresõiduohutuse seadus lootsikviitungil esitatava andmete osas konkreetseid nõudeid ei esita, v.a § 681. MSOS § 681 lõike 1 kohaselt tuleb lootsikviitungile märkida iga puksiirkoosseisu kuuluva veesõiduki kogumahutavus eraldi. See info on nimetatud § 21 lõikes 2. MSOS § 681 lõike 4 kohaselt, kui laev on saabunud reidile oma ekspluatatsiooniliste varude (kütus, vesi, proviant) täiendamiseks, laeva veealuse osa ülevaatuseks või tekilaadungi täiendavaks kinnitamiseks, tasub reeder lootsitasu 50 protsenti tasumäärast, tingimusel et laev ei sisene sadamasse või laeva seisuaeg reidil ei ületa 24 tundi. Lootsitasu arvestuse aluseks on tegelik sadamaväline lootsimine, lähtudes laeva kogumahutavusest. Lootsikviitungil tehakse viide käesolevale lõikele. See info kantakse lootsikviitungile täiendava teabena, mis on vajaliku lootsitasu arvestamiseks (§ 21 lõike 1 punkt 16). Määruse uue § 21 lõike punkti 16 kohase teabena saab lootsikviitungile lisada ka näiteks teabe olukordade kohta, millal lisandub lootsitasule ootaja lisatasu või lisatasu kahe lootsiga lootsimisel jms. Konkreetse lootsikviitungi vormi õigusaktiga kehtestamisest loobumisel on Riigilaevastikul võimalik üle minna elektroonilisele lootsikviitungile. Elektroonilisele lootsikviitungile üleminek lihtsustab lootsikviitungite edastamist agentidele või reederitele ning tagab parema lootsikviitungite säilitamise korralduse. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse määruse 2. peatüki pealkirja sõnadega „ning lootsimispiirkonnad“, seoses lootsimispiirkondade regulatsiooni lisamisega määruse teksti. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse määrust uue §-ga 41. Vastavalt 1. juulil 2023. a jõustuvatele MSOS muudatusele sätestatakse seaduses kohustusliku lootsimise ala mõiste, mille definitsiooni kohaselt jaguneb kohustusliku lootsimise ala lootsimispiirkondadeks. Sealjuures on muudetud MSOS § 55 lõike 2 alusel kehtestatud volitusnormi selliselt, et konkreetsed lootsimispiirkonnad sätestatakse majandus- ja taristuministri määrusega. Uus § 41 sätestab vastava volitusnormi alusel konkreetsed lootsimispiirkonnad lisades Paldiski lootsimispiirkonda ka uue Pakrineeme sadama. Lootsimispiirkondadesse jaotatud sadamad osutavad sadamateenuseid sõltumata veesõiduki suurusest. Lootsimispiirkondade täpne määratlemine on oluline eelkõige lootside kvalifikatsiooni ja kutsetunnistustega seonduvalt. Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2014. a määrus nr 105 „Lootsikviitungi vorm“, kuna määruse sisu integreeritakse käesolevasse muudetavasse määrusesse. Eelnõu §-ga 3 nähakse ette erinev jõustumistähtaeg. Üldkorrast erinev jõustumisaeg on vajalik, kuna Riigilaevastik alustab täiemahulist tööd 1. juulil 2023. a. Samal ajal jõustub ka ministri määrus, millega kehtestatakse lootsiteenuse osutamise eest tasumisele kuuluva lootsitasu määrad. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määrus puudutab peamiselt lootsiteenuse osutajat Riigilaevastikku ja vähemal määral lootsiteenuse kasutajaid, kuid olulisi sisulisi muudatusi määruse eelnõu neile kaasa ei too. Määruse muudatuste tulemusena on võimalik Riigilaevastikul alates 1. juulist 2023. a väljastada elektroonilise lootsikviitungit. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. Määrust rakendatakse olemasolevate ressursside arvelt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Tulenevalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 1 ei tule enne ministri määruse andmist seda teiste ministeeriumitega kooskõlastada, kui neile ei ole eelnõus ette nähtud kohustusi ja kui esitatav eelnõu ei puuduta nende valitsemisala või ülesandeid. Käesolev määrus reguleerib üksnes MKM-i haldusala (edaspidi Kliimaministeeriumi) sisemist töökorraldust. -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 05.06.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 32 delta_docName \* MERGEFORMAT Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 55 lõike 2 ja § 67 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed “; 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 55 lõike 2 ja § 67 lõike 2 alusel.“; 3) määruses asendatakse läbivalt sõnad „lootsiteenust osutav äriühing“ sõnaga „Riigilaevastik“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 1 lõiget 2 1 täiendatakse punktidega 6 1 ja 6 2 järgmises sõnastuses: „6 1 ) laeva eeldatav süvis vööris lootsimise algpunktis; 6 2 ) laeva eeldatav süvis ahtris lootsimise algpunktis;“; 5) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 2 ) Puksiirkoosseisu puhul märgitakse lootsitellimuses lõike 2 1 punkides 1 – 6 2 nimetatud andmed võimalusel kõigi puksiirkoosseisu kuuluvate veesõidukite kohta . V eesõidukiks mitteolev a ujuvobjekti kohta märgitakse lootsitellimuses selle kogukaal . “ ; 6) paragrahvi 1 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „üks tund“ sõnadega „ka ks tun d i“; 7) paragrahvi 1 lõi g e 4 sõnastatakse järgmiselt: (4) Kui loots saabub laevale või lootsi laevalemineku kohta tellitud ajaks, aga laev ei ole valmis lootsimise alustamiseks või ei ole saabunud lootsi laevalemineku kohta , loetakse lootsitellimus pärast 30 minuti möödumist valeväljakutseks . Lootsi saamiseks tuleb esitada uus tellimus kooskõlas lõigetega 2, 2 1 ja 3. Käesoleva s lõi kes sätestatut ei kohaldata juhul, kui laev ei ole valmis lootsimise alustamiseks või ei ole saabunud lootsi laevalemineku kohta halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu.; “ 8 ) määrust täiendatakse §-ga 2 1 järgmises sõnastuses: „ § 2 1 . L ootsikviitungile kantavad andmed (1) Lootsimise kohta vormistab loots lootsikviitungi, millele kantakse järgmised andmed: 1) laeva nimi; 2) laeva tüüp; 3 ) laeva IMO number; 4 ) laeva kogumahutavus; 5) laeva lip uriik; 6 ) laeva reederi nimi; 7 ) laeva kapteni nimi; 8 ) laevaagendi nimi; 9 ) laeva süvis ahtris ja vööris; 10 ) laeva pikkus meetrites; 1 1 ) laeva laius meetrites; 1 2 ) lootsi laevale saabumise aeg ja koht; 1 3 ) lootsi laevalt lahkumise aeg ja koht; 1 4 ) lootsimisel läbitud meremiilid; 1 5 ) märge sadama akvatooriumil lootsimise kohta; 1 6 ) täiendav teave või andmed, mida loots peab lootsimise kohta vajalikuks esitada või mis on vajalikud lootsitasu arvestamiseks ; 1 7 ) lootsi nimi või lootside nimed; 1 8 ) lootsi või juhtlootsi allkiri, kui lootsikviitungit ei ole koostatud elektroonilises keskkonnas, kuhu sisenemisel on lootsi või juhtlootsi isik tuvastatud ja autoriseeritud. (2) Puksiirkooseisu lootsimisel kantakse lootsikviitungile kõigi puksiirkoosseisu kuuluvate veesõidukite kogumahutavused. V eesõidukiks mitteolev a ujuvobjekti kohta esitatakse lootsikviitungil selle kogukaal. “; 9 ) määruse 2. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „KOORDINAADID“ sõnadega „NING LOOTSIMISPIIRKONNAD“; 10 ) määrust täiendatakse §-ga 4 1 järgmises sõnastuses: „ § 4 1 . Lootsimispiirkonnad ( 1) Tallinna lootsimispiirkon da kuulub Muuga sadam, Miiduranna sadam, Vanasadam, Patareisadam, Lennusadam, Miinisadam, Hundipea sadam, Paljassaare sadam, Vene-Balti sadam, Bekkeri sadam ja Meeruse sadam . ( 2) Kunda-Loksa lootsimispiirkond a kuulub Kunda sadam ja Loksa sadam . ( 3) Paldiski lootsimispiirkond a kuulub Paldiski Põhjasadam, Paldiski Lõunasadam ja Pakrineeme sadam . ( 4) Väinamere lootsimispiirkond a kuulub Lehtma sadam, Dirhami sadam, Heltermaa sadam, Rohuküla sadam, Sviby sadam, Virtsu sadam, Kuivastu sadam, Saaremaa sadam, Roomassaare sadam, Veere sadam ja Triigi sadam . ( 5) Pärnu lootsimispiirkond a kuulub Pärnu sadam . ( 6) Sillamäe lootsimispiirkond a kuulub Sillamäe sadam.“. § 2. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2014. a määrus nr 105 „ Lootsikviitungi vorm“ tunnistatakse kehtetuks. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. juulil. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler