Kiri

Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium 05.06.2023 nr 2-1/2023/3059 Maaeluministeerium Siseministeerium Liiklusseaduse muutmise seadus Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/362, sõidukite maksustamisega teatavate taristute kasutamise eest, ülevõtmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) seaduse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri koos lisadega. Lisaadressaadid: Transpordiamet Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Autoettevõtete Liit MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Eesti Taristuehituse Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Transpordi Ametiühing Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Julia Bergstein 511 9431 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 10.01.2023 Liiklusseaduse muutmise seadus § 1. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1903 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Heitgaasiklassi EURO 0, EURO I, EURO II, EURO III, EURO IV, EURO V, EEV ja EURO VI kuuluv veoauto on üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ sõidukite maksustamise kohta maanteetaristute kasutamise eest (EÜT L 187, 20.07.1999, lk 42–50) 0 lisas sätestatud vastavale heitgaasiklassile.“; 2) paragrahvi 1903 lõike 3 punktid 1‒5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) 24 tunni määr on 14 eurot; 2) 7 päeva määr on 35 eurot; 3) 30 päeva määr on 70 eurot; 4) 90 päeva määr on 175 eurot; 5) 365 päeva määr on 700 eurot.“; 3) paragrahvi 1903 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui üle 3500-kilogrammise täismassiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (EÜT L 198, 25.07.2019, lk 202–240), artikli 3 punktis 11 nimetatud heiteta veoauto (edaspidi heiteta veoauto) ja selle haagise täismasside summa ei ületa 12 000 kilogrammi, on teekasutustasu määrad olenemata telgede arvust järgmised: 1) 24 tunni määr on 4 eurot; 2) 7 päeva määr on 10 eurot; 3) 30 päeva määr on 20 eurot; 4) 90 päeva määr on 50 eurot; 5) 365 päeva määr on 200 eurot.“; 4) paragrahvi 1903 lõike 4 punktid 1‒5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) 24 tunni määr on 22 eurot; 2) 7 päeva määr on 55 eurot; 3) 30 päeva määr on 110 eurot; 4) 90 päeva määr on 275 eurot; 5) 365 päeva määr on 1100 eurot.“; 5) paragrahvi 1903 lõike 5 punktid 1‒5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) 24 tunni määr on 40 eurot; 2) 7 päeva määr on 100 eurot; 3) 30 päeva määr on 200 eurot; 4) 90 päeva määr on 500 eurot; 5) 365 päeva määr on 2000 eurot.“; 6) paragrahvi 1903 lõike 6 punktid 1‒5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) 24 tunni määr on 18 eurot; 2) 7 päeva määr on 45 eurot; 3) 30 päeva määr on 90 eurot; 4) 90 päeva määr on 225 eurot; 5) 365 päeva määr on 900 eurot.“; 7) paragrahvi 1903 lõike 7 punktid 1‒5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) 24 tunni määr on 30 eurot; 2) 7 päeva määr on 75 eurot; 3) 30 päeva määr on 150 eurot; 4) 90 päeva määr on 375 eurot; 5) 365 päeva määr on 1500 eurot.“; 8) paragrahvi 1903 lõiked 8 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui veoautol ja selle haagisel on kokku kuni kolm telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO IV, EURO V või EEV, on teekasutustasu määrad järgmised: 1) 24 tunni määr on 16 eurot; 2) 7 päeva määr on 40 eurot; 3) 30 päeva määr on 80 eurot; 4) 90 päeva määr on 200 eurot; 5) 365 päeva määr on 800 eurot. (9) Kui veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt neli telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO IV, EURO V või EEV, on teekasutustasu määrad järgmised: 1) 24 tunni määr on 26 eurot; 2) 7 päeva määr on 65 eurot; 3) 30 päeva määr on 130 eurot; 4) 90 päeva määr on 325 eurot; 5) 365 päeva määr on 1300 eurot.“; 9) paragrahvi 1903 lõike 10 punktid 1‒5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) 24 tunni määr on 14 eurot; 2) 7 päeva määr on 35 eurot; 3) 30 päeva määr on 70 eurot; 4) 90 päeva määr on 175 eurot; 5) 365 päeva määr on 700 eurot.“; 10) paragrahvi 1903 lõike 11 punktid 1‒5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) 24 tunni määr on 22 eurot; 2) 7 päeva määr on 55 eurot; 3) 30 päeva määr on 110 eurot; 4) 90 päeva määr on 275 eurot; 5) 365 päeva määr on 1100 eurot.“; 11) paragrahvi 1903 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „(12) Kui heiteta veoautol ja selle haagisel on kokku kuni kolm telge ning veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi, on teekasutustasu määrad järgmised: 1) 24 tunni määr on 6 eurot; 2) 7 päeva määr on 15 eurot; 3) 30 päeva määr on 30 eurot; 4) 90 päeva määr on 75 eurot; 5) 365 päeva määr on 300 eurot. (13) Kui heiteta veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt neli telge ning veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi, on teekasutustasu määrad alates järgmised: 1) 24 tunni määr on 10 eurot; 2) 7 päeva määr on 25 eurot; 3) 30 päeva määr on 50 eurot; 4) 90 päeva määr on 125 eurot; 5) 365 päeva määr on 500 eurot.“; 12) paragrahvi 1906 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) veoauto on liiklusregistrist või teise riigi vastavast registrist kustutatud või ajutiselt kustutatud;“; 13) paragrahvi 1909 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Andmekogu vastutav töötleja teeb oma veebilehel iga aasta 25. märtsiks kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ artikli 11 lõikes 2 nimetatud teabe teekasutustasu kohta.“; 14) paragrahvi 2616 lõikes 1 asendatakse arv „50“ arvuga „200“; 15) paragrahvi 2616 lõikes 2 asendatakse arv „1800“ arvuga „5000“; 16) paragrahvi 2617 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „150“; 17) paragrahvi 2617 lõikes 2 asendatakse arv „1200“ arvuga „2500“; 18) paragrahvis 2618 asendatakse arv „40“ arvuga „150“; 19) paragrahvis 2619 asendatakse arv „20“ arvuga „100“; 20) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „ja 2013/22/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 356–361)“ tekstiosaga „, 2013/22/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 356–361) ja (EL) 2022/362 (ELT L 69, 4.3.2022, lk 1–39)“. § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. märtsil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 11 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 13 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „........“ „...........................“ 2023. a. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........“ „...........................“ 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt)  Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/362, millega muudetakse direktiive 1999/62EÜ,1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 seoses sõidukite maksustamisega teatavate taristute kasutamise eest EL-i EL-i EL-i õigusakti Kommentaarid õigusakti õigusakti normi sisuliseks norm ülevõtmise rakendamiseks kohustus kehtestatav siseriiklik õigusakt Artikkel 1 Direktiivi 1999/62/EÜ muudatused Artikkel 1 Üldsätted Jah § 1902 Vastab kehtiva seaduse alusel. lõige 1 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmise suhtes: Lõikes on välja toodud a) raskeveokitele kehtestatud sõidukimaksud; sõidukid, millede suhtes makse b) sõidukitele kehtestatud tee- ja kasutusmaksud. ja tasusid rakendatakse. Eestis on alates 01.01.2018. a kasutusel ajapõhine teekasutustasu üle 3500- kilogrammise täismassiga veoautode eest. Artikkel 1 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata sõidukite suhtes, mida Ei Lõikes on välja toodud lõige 2 kasutatakse ainult liikmesriikide Euroopa-välistel sõidukid, kelle suhtes direktiivi territooriumidel. ei kohaldata. Artikkel 1 3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata ka Kanaari saartel, Ceutas Ei Lõikes on välja toodud lõige 3 ja Melillas, Assooridel või Madeiral registreeritud sõidukite territooriumid, kus direktiivi ei suhtes, mida kasutatakse vedudeks ainult nendel territooriumidel kohaldata. 1  või nende territooriumide vahel ning nende territooriumide ja Hispaania mandriosa ja Portugali mandriosa vahel. Artikkel 2 Mõisted Valikuline Artikkel 7 Teemaksud ja kasutusmaksud Valikuline §1901 Vastab kehtiva seaduse alusel. lõige 1 1. Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 1a kohaldamist, võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada tee- ja/või kasutusmaksud Eestis rakendatakse ühtsetel üleeuroopalise teedevõrgu või selle võrgu teatavate osade alustel teekasutustasu kõikidel suhtes ning oma kiirteedevõrgu muude osade suhtes, mis ei avalikult kasutatavatel teedel kuulu üleeuroopalisse teedevõrku, vastavalt käesoleva artikli kindla ajavahemiku jooksul. lõigetes 4–14 ning artiklites 7a–7k sätestatud tingimustele. Artikkel 7 2. Lõige 1 ei piira liikmesriikide õigust kohaldada kooskõlas Jah §1901 Vastab kehtiva seaduse alusel. lõige 2 ELi toimimise lepinguga tee- ja kasutusmakse muude teede suhtes, tingimusel et tee- ja kasutusmaksude kehtestamine Eestis rakendatakse ühtsetel sellistel muudel teedel ei too kaasa rahvusvahelise liikluse alustel teekasutustasu kõikidel diskrimineerimist ega moonuta konkurentsi ettevõtjate vahel. avalikult kasutatavatel teedel (sh Tee- ja kasutusmaksud, mida kohaldatakse teedel, mis ei kuulu ka teedel, mis ei kuulu üleeuroopalisse teedevõrku, või teedel, mis ei ole kiirteed, üleeuroopalisse teedevõrku) peavad vastama tingimustele, mis on sätestatud käesoleva kindla ajavahemiku jooksul. artikli lõigetes 4 ja 5, artiklis 7a ja artikli 7j lõigetes 1, 2 ja 4. Artikkel 7 3. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi muude sätete Valikuline § 1902 Lõikes on välja toodud lõige 3 kohaldamist, võidakse selliste erinevate sõidukikategooriate lubatavad erisused tee- või puhul nagu raskesõidukid, raskeveokid, bussid, kergsõidukid, kasutusmakse rakendamisel väikesed tarbesõidukid, väikebussid ja sõiduautod kehtestada erinevate sõidukikategooriate või säilitada tee- või kasutusmakse teineteisest sõltumatult. Kui suhtes. liikmesriigid kohaldavad makse sõiduautode puhul, peavad nad Eestis rakendatakse ühtsetel seda tegema ka väikeste tarbesõidukite puhul. alustel ajapõhist teekasutustasu kõikidele üle 3500 kg täismassiga veoautodele. Vastab kehtiva seaduse alusel. 2 Artikkel 7 4. Liikmesriigid ei kehtesta ühegi konkreetse sõidukikategooria Jah § 1901 Vastab kehtiva seaduse alusel. lõige 4 suhtes sama teelõigu kasutamise eest nii tee- kui kasutusmaksu. Lõige sätestab, et ühe ja sama Liikmesriik, kes kehtestab oma teedevõrgus kasutusmaksu, sõidukikategooria suhtes ei tohi võib siiski kehtestada ka teemaksu sildade, tunnelite ja sama teelõigu kasutamise eest mägedes läbipääsude kasutamise eest. kehtestada nii tee-kui Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada artikli 7ca kasutusmaksu. lõiget 3, artikli 7ga lõiget 1 ja artikli 7gb lõiget 2 seesuguste teemaksude suhtes sildade, tunnelite ja mägedes läbipääsude kasutamise eest, kui on täidetud üks või mõlemad järgmistest Lõikes on lisaks välja toodud tingimustest: teatud tingimustel lubatud a) artikli 7ca lõike 3, artikli 7ga lõike 1 ja artikli 7gb lõike 2 erisus. kohaldamine ei oleks asjaomase teemaksusüsteemi puhul sellise diferentseerimise kasutuselevõtmiseks tehniliselt praktiline; Eestis erisusi ei rakendata. b) artikli 7ca lõike 3, artikli 7ga lõike 1 ja artikli 7gb lõike 2 kohaldamine tooks kaasa enim saastavate sõidukite ümbersuunamise koos selle negatiivse mõjuga liiklusohutusele ja rahvatervisele. Liikmesriik, kes käesoleva lõike teise lõigu kohaselt otsustab mitte kohaldada artikli 7ca lõiget 3, artikli 7ga lõiget 1 ja artikli 7gb lõiget 2, teavitab komisjoni oma otsusest. Artikkel 7 5. Tee- ja kasutusmaksud ei tohi olla otseselt ega kaudselt Jah § 1903 Vastab kehtiva seaduse alusel. lõige 5 diskrimineerivad Lõike kohaselt ei tohi a) teekasutaja riikkondsuse, kasutusmaks olla b) veoettevõtja asukohaliikmesriigi või kolmandast riigist diskrimineeriv. Antud asukohariigi, põhimõttega on arvestatud c) sõiduki registrisse kandmise liikmesriigi või kolmanda riigi tasumäärade kehtestamisel. või d) veo lähte- või sihtkoha tõttu. Artikkel 7 6. Liikmesriigid võivad teatud teelõikude kasutamise eest ette Valikuline Lõikes on välja toodud erisus lõige 6 näha vähendatud teemaksu või kasutusmaksu või teatud teatud teelõikudel teemaksu või teelõikude puhul täielikult loobuda teemaksude kohaldamisest, -kasutustasu kohaldamisest loobumiseks. 3  seda eelkõige hõreda asustusega aladel, kus on madal Eesti erisusi ei kohalda. liiklustihedus. Artikkel 7 7. Kontsessioonilepingutega hõlmatud teede korral, kui leping Ei Eesti puuduvad lõige 7 allkirjastati enne 24. märtsi 2022, või riigihankemenetluse kontsessioonilepinguga raames saadi pakkumised või anti vastused vastavalt hõlmatud teed. läbirääkimismenetlusele saadetud läbirääkimiskutsetele enne 24. märtsi 2022. Liikmesriigid võivad otsustada loobuda artikli 7ca lõike 3, artikli 7g lõigete 1 ja 2, artikli 7ga ja artikli 7gb kohaldamisest kontsessioonilepingutega hõlmatud teede tee- ja kasutusmaksude suhtes kuni lepingu uuendamiseni või tee- või kasutusmaksukorra olulise muutmiseni. Artikkel 7 8. Lõiget 7 kohaldatakse ka pikaajaliste lepingute suhtes, mis Ei Eesti puuduvad era ja avaliku lõige 8 on sõlmitud avaliku ja erasektori asutuse vahel ja allkirjastatud koostöö raames sõlmitud enne 24. märtsi 2022 muude kui nõudlusriski üleminekut lepinguga hõlmatud teed. hõlmavate ehitustööde tegemise või teenuste korraldamise eesmärgil. Artikkel 7 9. Liikmesriigid võivad ette näha vähendatud teemaksu või Valikuline § 1905 Lõikes on toodud erandid lõige 9 kasutusmaksu või teha erandeid tee- või kasutusmaksude sõidukitele teemaksu ja - maksmise kohustusest: kasutustasu maksmise a) raskesõidukite puhul, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu vabastamiseks täielikult või (EL) nr 165/2014 ( 9 ) alusel vabastatud kohustusest paigaldada osaliselt. sõidumeerik ja seda kasutada; b) raskeveokite puhul, mille täismass on üle 3,5 tonni ja alla 7,5 Alates 01.01.2026 kohaldub tonni ning mida juht kasutab oma töö käigus tema kasutuses kuni 75% soodustust Euro 0, I ja olevate materjalide, seadmete või masinate veoks või II tasumäärast. Kuni 2026 käsitöötoodete kohaletoimetamiseks, kui vedu ei toimu rendi või tasuta. tasu eest; c) sõidukite puhul, mis vastavad artikli 6 lõike 2 punktides a ja b sätestatud tingimustele, või mis tahes sõidukite puhul, mida kasutavad või omavad puuetega inimesed; ning d) heiteta sõidukite puhul, mille täismass on kuni 4,25 tonni. 4 Artikkel 7 10. Alates 25. märtsist 2030 ei kohalda liikmesriigid Ei Lõige keelab alates 25.03.2030. lõige 10 üleeuroopalises transpordivõrgu põhivõrgus raskesõidukite a raskeveokitele suhtes kasutusmakse. teekasutusmakse kohaldamist TEN-T põhivõrgus st Tallinn- Pärnu-Ikla, Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa Eesti rakendab erisust vastavalt lõikele 11. Artikkel 7 11. Erandina lõikest 10 võivad liikmesriigid kohaldada Ei Lõige on suunatud lõige 11 üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu lõikudel liikmesriikidele, kes soovivad raskesõidukite suhtes kasutusmakse nõuetekohaselt ainult jätkata teekasutustasu põhjendatud juhtudel, kui teemaksu kohaldamine: rakendamist raskeveokite suhtes a) tooks võrreldes sellise teemaksu eeldatava tulu või kasuga pärast 25.03.2030. kaasa ebaproportsionaalsed haldus-, investeerimis- ja tegevuskulud, näiteks asjaomaste teelõikude piiratud pikkuse, Eesti on koostamas ja esitamas suhteliselt väikese rahvastikutiheduse või suhteliselt väikese Euroopa Komisjonile liiklustiheduse tõttu; või põhjendatud taotlust, kuna b) tooks kaasa liikluse ümbersuunamise, millel oleks negatiivne erandis toodud tingimused on mõju liiklusohutusele või rahvatervisele. täidetud. Enne nende kasutusmaksude kohaldamist teavitavad liikmesriigid oma sellekohasest kavatsusest komisjoni. Nimetatud teade sisaldab esimese lõigu kohaseid põhjusi, mis õigustavad objektiivsetel kriteeriumidel põhineva kasutusmaksu kohaldamist, ning selget teavet kasutusmaksuga hõlmatud sõidukite ja teelõikude kohta. Liikmesriigid võivad esitada ühe teate mitme teelõigu kohta, mille suhtes kohaldatakse erandeid, tingimusel et iga teelõigu kohta esitatakse põhjendus. Artikkel 7 12. Kui liikmesriigid kohaldavad artikli 8 kohaselt ühist Ei Lõikes on välja toodud erisus lõige 12 kasutusmaksude süsteemi, kohandavad need liikmesriigid ühist ühiste kasutusmaksusüsteeme süsteemi või lõpetavad selle kohaldamise 25. märtsiks 2032. rakendatavatele liikmesriikidele. 5  Eestis ühist süsteemi rakendata. Artikkel 7 13. Seoses raskeveokitega võib liikmesriik kuni 25. märtsini Ei Vastab kehtiva seaduse alusel. lõige 13 2027 kohaldada tee- või kasutusmakse üksnes selliste Lõikes kehtestatakse tingimus, raskeveokite suhtes, mille täismass on vähemalt 12 tonni, kui ta mille korral võib rakendada leiab, et tee- või kasutusmaksude kogumine väiksemate kui 12- teekasutustasu kuni 25.03.2027 tonniste raskeveokite puhul: ainult alates 12 tonnistest a) avaldaks tulenevalt liikluse ümbersuunamisest olulist veoautodest. negatiivset mõju vabale liiklusvoole, keskkonnale, müratasemele, ummikute tekkele, tervisele või liiklusohutusele; Eestis rakendatakse b) põhjustaks halduskulusid rohkem kui 15 % sellest teekasutustasu veoautodele laiendamisest tulenevatest lisatuludest; või täismassiga alates 3 500 kg. c) puudutaks sõidukikategooriat, mis ei põhjusta rohkem kui 10 % maksustatavatest taristukuludest. Liikmesriigid, kes otsustavad kohaldada tee- ja/või kasutusmakse üksnes selliste raskeveokite suhtes, mille täismass on vähemalt 12 tonni, teavitavad komisjoni oma otsusest ning põhjendavad seda. Artikkel 7 14. Kui teemakse kohaldatakse kõikide raskesõidukite suhtes, Valikuline Lõikes kehtestatakse võimalus lõige 14 võivad liikmesriigid otsustada nõuda busside ja autoelamute tasu vähendamiseks bussidele ja puhul sisse raskeveokitega võrreldes erineva protsendi autoelamutele. nimetatud kuludest. Eesti ei rakenda teekasutustasu bussidele ja autoelamutele. Artikkel 7 15. 25. märtsiks 2027 hindab komisjon käesoleva direktiivi Ei Lõige on suunatud komisjonile. lõige 15 rakendamist ja tõhusust kergsõidukite maksustamise osas. Nimetatud hindamisel võetakse arvesse kergsõidukite suhtes rakendatavate maksustamissüsteemide arengut seoses eri sõidukikategooriate suhtes kohaldatavate maksustamisliikide, hõlmatud võrgu ulatuse, hinnakujunduse proportsionaalsuse ja muude asjakohaste elementidega. 6  Selle hindamise põhjal esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi asjaomaste sätete muutmiseks. Artikkel 7a 1. Kasutusmaksud peavad olema proportsionaalsed taristu Jah LS §1903 3–112 Vastab kehtiva seaduse alusel. lõige 1 kasutusajaga. Lõikes on kehtestatud nõue kasutusmaksude proportsionaalsusele kasutusaja suhtes. Uued määrad kehtestatakse tulenevalt CO2 vähendamise eesmärgist. Artikkel 7a 2. Kui kasutusmakse kohaldatakse raskesõidukite suhtes, peab Jah LS §1903 Vastab kehtiva seaduse alusel. lõige 2 taristu olema kättesaadav vähemalt järgmisteks ajavahemikeks: päev, nädal, kuu ja aasta. Kuine maksumäär ei ületa 10 % Lõikes kehtestatakse aastasest maksumäärast, nädalane maksumäär ei ületa 5 % kasutusmaksude aastasest maksumäärast ja päevane maksumäär ei ületa 2 % maksimummäärad. aastasest maksumäärast. Liikmesriik võib otsustada, et nimetatud liikmesriigis Lõike teine osa annab registreeritud sõidukite suhtes kohaldatakse ainult aastaseid liikmesriigile võimaluse maksumäärasid. rakendada liikmesriigis Liikmesriigid määravad kasutusmaksud, sealhulgas registreeritud sõidukite suhtes halduskulud, kõikide raskesõidukite puhul tasemel, mis ei ületa ainult aastaseid tasumäärasid. II lisas sätestatud maksimummäärasid. Eesti ainult aastaseid tasumäärasid ei kehtesta. Artikkel 7a 3. Kui kasutusmakse kohaldatakse sõiduautode suhtes, peab Ei Lõige käsitleb teekasutustasu lõige 3 taristu olema kättesaadav vähemalt järgmisteks ajavahemikeks: sõiduautodele, mida Eestis ei päev, nädal ja/või 10 päeva, kuu ja/või kaks kuud, ning aasta. kehtestata. Kahe kuu maksumäär ei ületa 30 % aastasest maksumäärast, 7  ühe kuu maksumäär ei ületa 19 % aastasest maksumäärast, kümne päeva maksumäär ei ületa 12 % aastasest maksumäärast, nädala maksumäär ei ületa 11 % aastasest maksumäärast ja päeva maksumäär ei ületa 9 % aastasest maksumäärast. Liikmesriigid võivad päevase kasutusmaksu ette näha üksnes transiidi puhul. Liikmesriigid võivad taristu kasutamise ette näha ka muudeks ajavahemikeks. Sel juhul kohaldavad liikmesriigid maksumäärasid vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid, eelkõige aastast maksumäära ja teisi esimeses lõigus osutatud ajavahemikel kohaldatavaid määrasid, kasutusel olevaid süsteeme ja halduskulusid. Kasutusmaksukavade puhul, mis on vastu võetud enne 24. märtsi 2022, võivad liikmesriigid säilitada esimeses lõigus sätestatud piirmääradest suuremad määrad, kui need kehtisid enne seda kuupäeva, ja säilitada vastavad suuremad määrad teiste kasutuse ajavahemike jaoks, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet. Nad peavad siiski vastama esimeses lõigus sätestatud piirmääradele ning teisele lõigule niipea, kui oluliselt muudetud kasutusmaksukord jõustub, ning hiljemalt 25. märtsiks 2030. Artikkel 7a 4. Väikebusside ja väikeste tarbesõidukite puhul järgivad Ei Eesti ei kehtesta väikebussidele lõige 4 liikmesriigid kas lõiget 2 või 3. Kui liikmesriigid kehtestavad ja kergsõidukitele väikestele tarbesõidukitele erinevad kasutusmaksud kui teekasutustasu. sõiduautodele, kehtestavad nad väikestele tarbesõidukitele kõrgemad kasutusmaksumäärad kui sõiduautodele. Artikkel 7a 5. 25. märtsiks 2027 hindab komisjon erinevate väikeste Ei Lõige on suunatud komisjonile. lõige 5 tarbesõidukite erineva kohtlemise tehnilist ja õiguslikku teostatavust selle alusel, kas asjaomane väike tarbesõiduk on varustatud sõidumeerikuga või mitte, ning esitab asjakohasel 8  juhul selle hindamise põhjal seadusandliku ettepaneku käesolevat direktiivi vastavalt muuta. Artikkel 7aa 1. Liikmesriigid, kes kohaldasid teemakse oma üleeuroopalise Ei Lõikes on antud liikmesriigile lõige 1 transpordivõrgu põhivõrgus või selle osas enne 24. märtsi 2022 õigus kombineeritud võivad kehtestada kombineeritud maksustamissüsteemi kõigi maksustamissüsteemi raskesõidukite või teatavat liiki raskesõidukite jaoks. kehtestamiseks. Eesti ei kohaldanud enne 24.03.2022 teemaksu ja kombineeritud maksustamissüsteemi ei kehtesta. Artikkel 7aa 2. Nimetatud kombineeritud maksustamissüsteemis võivad Ei Lõige täpsustab võimalusi lõige 2 liikmesriigid olenemata artikli 7 lõikest 10 kohaldada kombineeritud kasutusmakse kõigi raskesõidukite või teatavat liiki maksustamissüsteemi raskesõidukite, sealhulgas üleeuroopalise transpordivõrgu kehtestamiseks. põhivõrgus või selle osades kasutatavate teatavate raskesõidukite kaalukategooriate suhtes vastavalt artikli 7 Eesti ei kehtesta kombineeritud lõikele 4. maksustamissüsteemi. Artikkel 7aa 3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kasutusmakse Ei Lõige täpsustab kombineeritud lõige 3 diferentseeritakse vastavalt artiklile 7ga ja Euro- maksustamissüsteemi tingimusi. heitgaasiklassile. Lisaks määravad liikmesriigid kasutusmaksud, sealhulgas halduskulud, asjaomaste Eesti ei kehtesta kombineeritud raskesõidukikategooriate puhul tasemel, mis ei ületa II lisas maksustamissüsteemi. sätestatud maksimummäärasid. Artikkel 7aa 4. Liikmesriigid, kes kehtestavad kombineeritud Ei Lõige täpsustab kombineeritud lõige 4 maksustamiskava, viivad läbi mõjuhinnangu või analüüsi, maksustamissüsteemi tingimusi. milles selgitatakse ja põhjendatakse selle kehtestamist ning millest teatatakse komisjonile vähemalt kuus kuud enne selle Eesti ei kehtesta kombineeritud kehtestamist. maksustamissüsteemi. 9 Artikkel 7b 1. Raskesõidukite taristumaks põhineb taristu kulude katmise Ei Lõige käsitleb taristumaksu, lõige 1 põhimõttel. Kaalutud keskmine raskesõidukite taristumaks on mida Eestis ei kehtestata. seotud asjaomase taristuvõrgu ehitus-, kasutus-, hooldus- ja arenduskuludega. Kaalutud keskmine taristumaks võib hõlmata ka turutingimustel põhinevat kapitalitulu ja/või kasumimarginaali. Artikkel 7b 2. Arvesse võetavad kulud vastavad teedevõrgule või Ei Lõige käsitleb taristumaksu, lõige 2 teedevõrgu osale, kus raskesõidukite taristumaksu nõutakse, ja mida Eestis ei kehtestata. sõidukitele, mille suhtes nimetatud maksu kohaldatakse. Liikmesriigid võivad otsustada sisse nõuda üksnes teatava protsendi nimetatud kuludest. Artikkel 7c 1. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada Ei Lõige käsitleb väliskulumaksu, lõige 1 väliskulumaksu, mis on seotud liiklusest tulenevate mida Eestis ei kehtestata. õhusaastekulude, mürasaastekulude või CO2 heitega seotud kuludega või nende mis tahes kombinatsiooniga. Kui raskesõidukite puhul kohaldatakse väliskulumaksu, diferentseerivad liikmesriigid seda ja kehtestavad selle kooskõlas miinimumnõuetega ja meetoditega, mis on kindlaks määratud IIIa lisas, ning selle puhul järgitakse IIIb ja IIIc lisas sätestatud võrdlusväärtusi. Liikmesriigid võivad otsustada sisse nõuda üksnes teatava protsendi nimetatud kuludest. Artikkel 7c 2. Väliskulumaksu suuruse kehtestab asjaomane liikmesriik. Ei Lõige käsitleb väliskulumaksu, lõige 2 Kui liikmesriik määrab sel eesmärgil asutuse, on nimetatud mida Eestis ei kehtestata. asutus õiguslikult ja rahaliselt sõltumatu asutusest, kelle ülesanne on hallata ja koguda kõnealust maksu või selle osa. Artikkel 7c 3. Liikmesriigid võivad kohaldada vabastusi, mis võimaldavad Ei Lõige käsitleb väliskulumaksu, lõige 3 väliskulumaksu kohandada ajaloolise väärtusega sõidukite mida Eestis ei kehtestata. puhul. Artikkel 7ca 1. Liikmesriigid võtavad õhu- või mürasaaste väliskulumaksu Ei Lõige käsitleb väliskulumaksu, 1õige 1 kogumisel arvesse kulusid, mis on seotud teedevõrgu või selle mida Eestis ei kehtestata. 10  osaga, kus seda maksu nõutakse, ja sõidukitega, mille suhtes seda maksu kohaldatakse. Artikkel 7ca 2. Liiklusest tuleneva õhusaastega seotud väliskulumaksu ei Ei Lõige käsitleb väliskulumaksu, lõige 2 kohaldata raskesõidukite suhtes, mis vastavad kõige mida Eestis ei kehtestata. rangematele Euro heitenormidele. Esimese lõigu kohaldamine lõpetatakse neli aastat pärast kuupäeva, mil hakati kohaldama norme, millega kehtestati kõnealused reeglid. Artikkel 7ca 3. Alates 25. märtsist 2026 kohaldavad liikmesriigid Ei Lõige käsitleb väliskulumaksu, lõige 3 raskesõidukitele liiklusest tuleneva õhusaaste väliskulumaksu mida Eestis ei kehtestata. artikli 7 lõikes 1 osutatud maksustatavas teedevõrgus. Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid jätta väliskulumaksu nõude nende teelõikude suhtes kohaldamata, kui see tooks kaasa enim saastavate sõidukite ümbersuunamise, millel oleks negatiivne mõju liiklusohutusele ja rahvatervisele. Artikkel 7ca 4. Liikmesriigid võivad hinnata võimalust kohaldada CO2 heite Ei Lõige käsitleb väliskulumaksu, lõige 3 ja õhusaaste väliskulumaksu või nende heidetega seotud mida Eestis ei kehtestata. alandatud maksumäära, juhul kui kontsessiooni teemakse ei diferentseerita artiklite 7g ja 7ga kohaselt raskesõidukite puhul ning artikli 7gb kohaselt kergsõidukite puhul. Nimetatud vabatahtliku hindamise tulemusest, sealhulgas põhjendusest, miks väliskulumaksu või allahindlust ei kohaldata, teavitatakse komisjoni. Artikkel 7cb 1. Liikmesriigid võivad kohaldada CO2 heite suhtes kõrgemaid Ei Lõige käsitleb väliskulumaksu, lõige 1 väliskulumakse, kui IIIc lisas sätestatud võrdlusväärtused, mida Eestis ei kehtestata. tingimusel et seda tehakse mittediskrimineerival viisil ja et see ei ületa IIIc lisas sätestatud väärtusi rohkem kui kaks korda. Kui liikmesriigid käesolevat lõiget kohaldavad, põhjendavad nad oma otsust ja teatavad sellest komisjonile kooskõlas IIIa lisaga. 11 Artikkel 7cb 2. Busside puhul võivad liikmesriigid otsustada kohaldada Ei Lõige käsitleb väliskulumaksu, lõige 2 samu või madalamaid väärtusi, kui need, mida kohaldatakse mida Eestis ei kehtestata. raskeveokite suhtes. Artikkel 7cb 3. CO2 heite väliskulumaksu võib kombineerida Ei Lõige käsitleb väliskulumaksu lõige 3 taristumaksuga, mida on diferentseeritud artikli 7ga kohaselt. ja taristumaksu, mida Eestis ei kehtestata. Artikkel 7cb 4. 25. märtsiks 2027 hindab komisjon CO2 heite väliskulude Ei Lõige on suunatud komisjonile. lõige 4 maksustamise rakendamist ja tõhusust ning selle kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ ( 10 ) ja nõukogu direktiiviga 2003/96/EÜ ( 11 ). Komisjon esitab selle hindamise põhjal asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku käesoleva artikli muutmiseks. Kui käesolevat artiklit ei ole 1. jaanuariks 2027 vastavalt muudetud, kuid direktiivi 2003/87/EÜ või direktiivi 2003/96/EÜ sätteid on muudetud viisil, mille tulemusena võetakse tõhusalt arvesse vähemalt osa maanteetranspordi CO2 heite väliskuludest, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 9d käesoleva direktiivi IIIc lisas sätestatud CO2 heite väliskulumaksu võrdlusväärtuste kohandamiseks, võttes arvesse maanteesõidukite kütustele liidus kohaldatavat tegelikku CO2 hinda. Artikkel 7d Hiljemalt kuus kuud pärast uute ja rangemate Euro heitenormide Ei Lõige on suunatud komisjonile. vastuvõtmist esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku IIIb lisas toodud vastavate võrdlusväärtuste kindlaksmääramiseks ja II lisas esitatud kasutusmaksude maksimummäärade kohandamiseks. Artikkel 7da 1. Liikmesriigid võivad vastavalt V lisas sätestatud nõuetele Ei Lõige käsitleb ummikumaksu, lõige 1 kehtestada ummikumaksu oma teedevõrgu mis tahes osas, kus mida Eestis ei kehtestata. esineb ummikuid. Ummikumaksu võib kohaldada ainult nendel teelõikudel, kus esineb tihti ummikuid, ja üksnes ajavahemikel, mil ummikud enamasti esinevad. 12 Artikkel 7da 2. Liikmesriigid täpsustavad lõikes 1 osutatud teelõigud ja Ei Lõige käsitleb ummikumaksu, lõige 2 ajavahemikud, võttes aluseks objektiivsed kriteeriumid, mis on mida Eestis ei kehtestata. seotud teedel ja nende ümbruses tekkivate ummikute tasemega, näiteks keskmine hilinemine või järjekorra pikkus. Artikkel 7da 3. Mis tahes teedevõrgu osas kehtestatud ummikumaksu Ei Lõige käsitleb ummikumaksu, lõige 3 kohaldatakse mittediskrimineerivalt kõigi sõidukikategooriate mida Eestis ei kehtestata. suhtes kooskõlas standardsete samaväärsuskordajatega, mis on esitatud V lisas. Liikmesriigid võivad ühistranspordi kasutamise soodustamiseks ning sotsiaalmajandusliku arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks teha ummikumaksust täielikult või osaliselt erandi väikebussidele ja bussidele. Autoelamuid, olenemata nende täismassist, ei käsitata käesoleva lõike kohaldamisel bussidena. Artikkel 7da 4. Ummikumaks määratakse kindlaks vastavalt V lisas osutatud Ei Lõige käsitleb ummikumaksu, lõige 4 miinimumnõuetele. See kajastab kulusid, mida sõiduk mida Eestis ei kehtestata. põhjustab teistele liiklejatele ja kaudselt kogu ühiskonnale ning see ei ületa ühegi teeliigi puhul VI lisas sätestatud võrdlusväärtuseid. Kui liikmesriik kavatseb kohaldada VI lisas sätestatud võrdlusväärtustest kõrgemaid ummikumakse, teatab ta sellest komisjonile V lisas osutatud nõuete kohaselt. Ummikumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti kasutatakse ummikuprobleemi lahendamiseks või üldiselt kestliku transpordi ja liikuvuse arendamiseks. Kui sellised tulud suunatakse üldeelarvesse, loetakse, et liikmesriik on teist lõiku kohaldanud, kui ta rakendab ummikuprobleemi lahendamiseks rahalise toetuse poliitikat või arendab säästvat transporti ja liikuvust, mille väärtus on samaväärne ummikumaksudest saadava tuluga. Artikkel 7da 5. Liikmesriigid võtavad kasutusele asjakohased mehhanismid Ei Lõige käsitleb ummikumaksu, lõige 5 ummikumaksude mõju jälgimiseks ja nende taseme mida Eestis ei kehtestata. läbivaatamiseks. Iga liikmesriik vaatab maksud korrapäraselt läbi vähemalt iga kolme aasta järel, tagamaks, et need ei ületa 13  kõnealuses liikmesriigis esinevad ummikukulud nendel teelõikudel, mille suhtes on kehtestatud ummikumaks. Artikkel 7e 1. Liikmesriigid kasutavad raskesõidukite taristumaksu Ei Lõige käsitleb taristumaksu, lõige 1 maksimaalse taseme arvutamisel metoodikat, mis tugineb mida Eestis ei kehtestata. artiklis 7b ja III lisas sätestatud arvutamise üldpõhimõtetele. Artikkel 7e 2. Kontsessiooni teemaksude puhul on maksimaalne Ei Lõige käsitleb taristumaksu lõige 2 raskesõidukite taristumaks samaväärne summaga, mis oleks kontsessiooni teemaksu puhul, saadud artiklis 7b ja III lisas sätestatud arvutamise mida Eestis ei rakendata. üldpõhimõtetele tugineva metoodika kasutamisel saadud summaga, või sellest väiksem. Samaväärsust hinnatakse kontsessioonilepingu laadile vastava, põhjendatud pika võrdlusperioodi alusel. Artikkel 7f 1. Pärast komisjoni teavitamist võib liikmesriik lisada Ei Lõige käsitleb hinnalisandit lõige 1 taristumaksule hinnalisandi teatavatel teelõikudel, kus esineb taristumaksu puhul, mida Eestis pidevalt ummikuid või mida kasutavad sõidukid põhjustavad ei rakendata. märkimisväärset keskkonnakahju, kui on täidetud järgmised tingimused: a) hinnalisandist tekkinud lisatulu investeeritakse transporditeenuste arendamise rahastamisse või üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu transporditaristu ehitamisse või hooldamisse, mis aitab otseselt kaasa ummikute või keskkonnakahju vähendamisele ning mis asuvad samas transpordikoridoris teelõiguga, mille suhtes hinnalisand kehtestatakse; b) hinnalisand ei ületa 15 % kaalutud keskmisest taristumaksust, mis arvutatakse vastavalt käesoleva direktiivi artikli 7b lõikele 1 ja artiklile 7e, välja arvatud juhul, kui saadud tulu investeeritakse määruse (EL) nr 1315/2013 IV peatüki kohaselt kindlaks määratud põhivõrgukoridoride piiriülestesse lõikudesse; sel juhul ei tohi hinnalisand olla suurem kui 25 % kaalutud keskmisest taristumaksust, või juhul, kui kaks või enam liikmesriiki võivad kehtestada hinnalisandi samas 14  transpordikoridoris; sellisel juhul ning kui sellega nõustuvad kõik kõnealusesse koridori kuuluvad liikmesriigid ning liikmesriigid, mis asuvad selle liikmesriigi naabruses, kelle territooriumil asub hinnalisandiga hõlmatav transpordilõik, võib kõnealune hinnalisand olla suurem kui 25 %, kuid mitte suurem kui 50 % kaalutud keskmisest taristumaksust; c) hinnalisandi kohaldamisega ei kaasne kaubandusliku liikluse ebaõiglast kohtlemist võrreldes muude liiklejatega; d) andmed hinnalisandi täpse kohaldamiskoha kohta ja tõendid punktis a osutatud transporditaristu või transporditeenuste rahastamise otsuse kohta esitatakse komisjonile enne hinnalisandi kohaldamist; e) ajavahemik, mille jooksul hinnalisandit kohaldatakse, määratletakse ja piiritletakse eelnevalt ning eeldatavate tulude poolest on see kooskõlas hinnalisandist saadavast tulust kaasrahastatavate projektide rahastamiskavadega ja tulude- kulude analüüsiga. Artikkel 7f 2. Uue piiriülese projekti puhul võib hinnalisandit kohaldada Ei Lõige käsitleb hinnalisandit lõige 2 vaid juhul, kui kõik projektiga seotud liikmesriigid on sellega piiriüleste projektide puhul, nõus. mida Eestis ei rakendata. Artikkel 7f 3. Hinnalisandit võib kohaldada sellise taristumaksu suhtes, Ei Lõige käsitleb hinnalisandit lõige 3 mis on diferentseeritud kooskõlas artiklitega 7g, 7ga või 7gb. taristumaksu puhul, mida Eestis ei rakendata. Artikkel 7f 4. Pärast nõutava teabe saamist liikmesriigilt, kes kavatseb Ei Lõige käsitleb hinnalisandit, lõige 4 kohaldada hinnalisandit, teeb komisjon selle teabe mida Eestis ei rakendata. kättesaadavaks artiklis 9c osutatud komitee liikmetele. Kui komisjon leiab, et kavandatav hinnalisand ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele või et sellel on märkimisväärne negatiivne mõju äärepoolsete piirkondade majanduse arengule, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, taotluse tagasi lükata või nõuda asjaomase liikmesriigi esitatud maksustamiskava muutmist. Nimetatud rakendusaktid võetakse 15  vastu kooskõlas artikli 9c lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 7f 5. Hinnalisandit ei tohi kohaldada teelõikudel, kus Ei Lõige käsitleb hinnalisandit, lõige 5 kohaldatakse ummikumaksu. mida Eestis ei rakendata. Artikkel 7g 1. Taristumaksu võib diferentseerida selleks, et vähendada Ei Lõige käsitleb taristumaksu, lõige 1 ummikuid, minimeerida taristule tekitatavat kahju, optimeerida mida Eestis ei rakendata. asjaomase taristu kasutamist või parandada liiklusohutust, kui on täidetud järgmised tingimused: a) diferentseerimine on läbipaistev, avalikustatud ja kõigile kasutajatele võrdsetel tingimustel kättesaadav; b) diferentseeritakse sõltuvalt kellaajast, päeva liigist või aastaajast; c) ükski taristumaks ei ole üle 175 % suurem artiklis 7b osutatud kaalutud keskmise taristumaksu maksimaalsest tasemest; d) tippkoormuse aeg, mille jooksul nõutakse ummikute vähendamise eesmärgil kõrgemaid taristumakse, ei ületa kuut tundi päevas; e) diferentseerimist kavandatakse ja kohaldatakse läbipaistvalt ja tulusid mõjutamata ummikutega teelõigu suhtes, pakkudes madalamaid teemaksumäärasid liiklejatele, kes liiklevad tippkoormusevälisel ajal, ning kõrgemaid teemaksumäärasid liiklejatele, kes liiklevad samal teelõigul tippkoormuse ajal; f) asjaomase teelõigu suhtes ummikumaksu ei kohaldata. Liikmesriik, kes soovib sellist diferentseerimist kehtestada või kehtivat korda muuta, teavitab sellest komisjoni ja esitab talle vajaliku teabe hindamaks, kas tingimused on täidetud. Artikkel 7g 2. Kuni kohaldatakse artiklis 7ga osutatud taristumaksude ja Ei Lõige käsitleb taristumaksu, lõige 2 kasutusmaksude diferentseerimist raskesõidukite puhul, mida Eestis ei rakendata. diferentseerivad liikmesriigid taristumaksu vastavalt sõiduki Euro-heitgaasiklassile nii, et ükski taristumaks ei ole üle 100 % suurem samast, kõige rangematele Euro heitenormidele vastavatelt samaväärsetelt sõidukitelt nõutavast maksust. Kui 16  taristu- ja kasutusmaksud on diferentseeritud vastavalt artiklile 7ga, võivad liikmesriigid Euro-heitgaasiklassil põhineva diferentseerimise lõpetada. Erandina esimesest lõigust võib liikmesriik otsustada taristumaksu diferentseerimise nõude kohaldamata jätta kõigil järgmistel juhtudel: a) see kahjustaks oluliselt teemaksusüsteemide sidusust tema territooriumil; b) asjaomase teemaksusüsteemi puhul ei oleks sellise diferentseerimise kasutuselevõtmine tehniliselt praktiline; c) see tooks kaasa enim saastavate sõidukite ümbersuunamise koos selle negatiivse mõjuga liiklusohutusele ja rahvatervisele; d) teemaks sisaldab õhusaaste väliskulumaksu. Kõigist sellistest eranditest teatatakse komisjonile. Artikkel 7g 3. Käesolevas artiklis osutatud diferentseerimise eesmärk ei Ei Lõige selgitab diferentseerimise lõige 3 tohi olla täiendava tulu saamine eesmärki. Artikkel 7ga 1. Liikmesriigid diferentseerivad raskesõidukite taristu- ja Osaliselt § 1903 lg 31, 12 ja Lõikes kehtestatakse tingimuslik lõige 1 kasutusmakse kooskõlas käesoleva artikliga. 13 nõue taristumaksu ja Liikmesriigid hakkavad diferentseerimist määruse (EL) teekasutustasu 2019/1242 artikli 2 lõike 1 punktidega a–d hõlmatud diferentseerimiseks vastavalt raskesõidukite allrühmade suhtes kohaldama hiljemalt kaks CO2 heite klassidele. aastat pärast nende sõidukite allrühmade CO2 võrdlusheite Lõige võetakse üle tingimuse avaldamist nimetatud määruse artikli 11 lõike 1 kohaselt vastu täitumisel, ehk määruse (EL) võetud rakendusaktides. 2019/1242 muutmise jõustumise Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud CO2 heite klasside 1, 4 ja 5 järgselt. diferentseerimist hakatakse määruse (EL) 2019/1242 artikli 2 lõike 1 punktidega a–d hõlmamata raskesõidukite rühmade Heiteta veoautodele suhtes kohaldama hiljemalt kaks aastat pärast asjaomast rühma kehtestatakse tasumäär alates käsitlevate CO2 võrdlusheite avaldamist käesoleva artikli lõike 7 01.01.2026. kohaselt vastu võetud rakendusaktides. Kui määruse (EL) 2019/1242 I lisa punkti 5.1 muudetakse liidu õigusaktiga nii, et see hõlmab raskesõidukite rühma CO2 võrdlusheidet, ei määrata 17  sellist CO2 võrdlusheidet enam kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 7, vaid vastavalt nimetatud määruse I lisa punktile 5.1. Kui heitkoguste vähendamise trajektoorid määruse (EL) 2019/1242 artikli 2 lõike 1 punktidega a–d hõlmamata raskesõidukite rühmadele on kindlaks määratud liidu õigusaktiga, muutes kõnealuse määruse I lisa punkti 5.1, hakatakse käesoleva artikli lõikes 2 määratletud CO2 heite klasside 2 ja 3 diferentseerimist kohaldama alates uute heitkoguste vähendamise trajektooride jõustumise kuupäevast. Ilma et see piiraks lõikes 3 ette nähtud maksude vähendamist võivad liikmesriigid mis tahes sõidukirühmade heiteta sõidukite suhtes ette näha vähendatud taristu- või kasutusmaksud, või vabastuse taristu- või kasutusmaksudest alates 24. märtsist 2022 kuni 31. detsembrini 2025. Alates 1. jaanuarist 2026 võib kohaldada kuni 75 % maksuvähendust võrreldes lõikes 2 määratletud CO2 heite klassi 1 suhtes kohaldatava maksuga. Artikkel 7ga 2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kehtestavad Ei Lõikes kehtestatakse iga lõige 2 liikmesriigid iga raskesõidukitüübi jaoks järgmised CO2 heite raskesõidukitüübi CO2 heite klassid: klassid. a) CO2 heite klass 1 – sõidukid, mis ei kuulu ühtegi punktides b– e osutatud CO2 heite klassi; Praegu ei määratleta määruses b) CO2 heite klass 2 – sõidukite allrühma sg kuuluvad sõidukid, (EL) 2019/1242 heitkoguste mis on registreeritud esimest korda aasta Y aruandlusperioodil vähendamise trajektoore ja mille CO2 heide on aasta Y aruandlusperioodi heitkoguste raskesõidukite rühmade puhul, vähendamise trajektoorist rohkem kui 5 % väiksem, ning sõidukite allrühma sg kuuluvad sõidukid, mis ei kuulu ühtegi mis ei ole hõlmatud kõnealuse punktides c, d ja e osutatud CO2 heite klassi; määruse artikli 2 lõike 1 c) CO2 heite klass 3 – sõidukite allrühma (sg) kuuluvad sõidukid, punktidega a–d. Pidades silmas mis on registreeritud esimest korda aasta Y aruandlusperioodil nimetatud määruse artiklit 15 on ja mille CO2 heide on aasta Y aruandlusperioodi heitkoguste võimalik, et seda määrust vähendamise trajektoorist rohkem kui 8 % väiksem, ning tulevikus muudetakse ja et ka 18  sõidukite allrühma (sg) kuuluvad sõidukid, mis ei kuulu ühtegi nende sõidukirühmade puhul punktides d ja e osutatud CO2 heite klassi; määratletakse heitkoguste d) CO2 heite klass 4 – vähese heitega raskesõidukid; vähendamise trajektoorid. Kui e) CO2 heite klass 5 – heiteta sõidukid. selline muudatuse vastu Liikmesriigid tagavad, et CO2 heite klassi 2 või 3 kuuluva sõiduki liigitus tehakse pärast esmast registreerimist iga kuue võetakse, tuleks raskesõidukite aasta järel uuesti ning kui see on asjakohane, liigitatakse sõiduk teekasutustasu vastavalt CO2- ümber vastavasse heiteklassi sel ajal kohaldatavate piirväärtuste heite klassidele 2 ja 3 alusel. Ümberliigitamine jõustub kasutusmaksuga seonduvalt diferentseerimist kohaldada ka hiljemalt ümberliigitamise kehtivuse esimesel päeval või asjaomaste sõidukirühmade nimetatud ümberliigitamise päeval. suhtes. Kuna kõikidele raskesõiduki rühmadele ei ole heitkoguse vähendamise trajektoore määratletud, jätkatakse Eestis teekasutustasu diferentseerimist EURO-heitgaasiklassi alusel. Artikkel 7ga 3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse Ei Lõikes kehtestatakse lõige 3 vähendatud makse CO2 heite klassidesse 2, 3, 4 ja 5 kuuluvate soodustused väiksema heitega sõidukite suhtes järgmiselt: klassi sõidukitele. a)CO2 heite klass 2 – 5–15 % vähendamine võrreldes CO2 heite klassi 1 suhtes kohaldatava maksuga; b) CO2 heite klass 3 – 15–30 % vähendamine võrreldes CO2 heite klassi 1 suhtes kohaldatava maksuga; c) CO2 heite klass 4 – 30–50 % vähendamine võrreldes CO2 heite klassi 1 suhtes kohaldatava maksuga; d) CO2 heite klass 5 – 50–75 % vähendamine võrreldes CO2 heite klassi 1 suhtes kohaldatava maksuga; Kui taristumaksu või kasutusmaksu diferentseeritakse ka vastavalt Euro-heitgaasiklassile, kohaldatakse esimeses lõigus 19  osutatud vähendamisi võrreldes maksuga, mida kohaldatakse kõige rangemate Euro heitenormide korral. Artikkel 7ga 4. Käesolevas artiklis osutatud diferentseerimise eesmärk ei Ei Lõige täpsustab lõigete 1-3 lõige 4 tohi olla täiendava tulu saamine. eesmärki Artikkel 7ga 5. Erandina lõikest 1, võib liikmesriik otsustada mitte Ei Lõige käsitleb taristumaksu, lõige 5 kohaldada lõike 2 kohast nõuet diferentseerida taristumaksu, mida Eestis ei kehtestata. kui kogutakse CO2 väliskulumaksu ja seda diferentseeritakse vastavalt IIIc lisas esitatud CO2 heite väliskulumaksu võrdlusväärtustele. Artikkel 7ga 6. Teelõikudel, kus sõidukit käitatakse kontrollitaval viisil ilma Ei Lõige käsitleb erinevaid lõige 6 CO2 heiteta, võivad liikmesriigid kohaldada selle sõiduki maksumäärasid erinevatel suhtes vähendatud makse vastavalt CO2 heite klassile 5. teelõikudel. Eestis kohaldatakse Nimetatud võimalust kasutavad liikmesriigid kohaldavad kogu avalikul teedevõrgul samu muudel teelõikudel selle sõiduki suhtes makse vastavalt määrasid sõltuvalt veoauto CO2 heite klassile 1. EURO-heiteklassist ja telgede arvust. Artikkel 7ga 7. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks Ei Lõige on suunatud komisjonile. lõige 7 CO2 võrdlusheited määruse (EL) 2019/1242 artikli 2 lõike 1 punktidega a–d hõlmamata sõidukirühmade puhul. Nimetatud rakendusaktides esitatakse iga sõidukirühma kohta andmed, mis avaldatakse määruse (EL) 2018/956 artiklis 10 osutatud aruandes. Komisjon võtab nimetatud rakendusaktid vastu hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) 2018/956 artiklis 10 osutatud asjakohase aruande avaldamist. Artikkel 7ga 8. 25. märtsiks 2027 hindab komisjon käesolevas artiklis Ei Lõige on suunatud komisjonile. lõige 8 viidatud CO2 heitel põhineva diferentseerimise rakendamist ja tõhusust ning selle jätkuvat vajalikkust, ning selle kooskõla direktiividega 2003/87/EÜ ja 2003/96/EÜ. Komisjon esitab selle hindamise põhjal asjakohasel juhul ettepaneku muuta käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid, milles käsitletakse maksude diferentseerimist CO2 heite põhjal. 20 Artikkel 7ga 9. Komisjon vaatab iga viie aasta järel pärast 24. märtsi 2022 Ei Lõige on suunatud komisjonile. lõige 9 läbi II lisas sätestatud kasutusmaksude ülemmäärad ja lõikes 3 sätestatud vähendamise määrad ning esitab asjakohasel juhul selle läbivaatamise tulemuste põhjal seadusandliku ettepaneku kõnealuste sätete muutmiseks. Artikkel 7ga 10. Komisjon koostab 30 kuud pärast 24. märtsi 2022 aruande, Ei Lõige on suunatud komisjonile. lõige 10 milles hinnatakse käesoleva direktiivi artikli 7ga lõike 2 punktides b ja c osutatud CO2 heite klasside 2 ja 3 piirväärtuste asjakohasust võrreldes määruse (EL) 2019/1242 artikli 11 lõike 1 kohaselt avaldatud võrdlusheidete või määruse (EL) 2018/956 kohaselt teatatud CO2 heidetega, ning teeb asjakohasel juhul selle hindamise tulemuste põhjal seadusandliku ettepaneku kõnealuste piirväärtuste muutmiseks. Artikkel 7ga 11. Käesolevas artiklis osutatud CO2 heitel põhineva maksude Ei Lõige käsitleb võimalust lõige 11 diferentseerimise kohaldamine ei ole kohustuslik, kui diferentseerimise kohaldatakse muud liidu maanteetranspordi kütuse mittekohaldamiseks. maksustamise meedet. Praegu ei määratleta määruses (EL) 2019/1242 heitkoguste vähendamise trajektoore raskesõidukite rühmade puhul, mis ei ole hõlmatud kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punktidega a–d. Pidades silmas nimetatud määruse artiklit 15 on võimalik, et seda määrust tulevikus muudetakse ja et ka nende sõidukirühmade puhul määratletakse heitkoguste vähendamise trajektoorid. Kui 21  selline muudatuse vastu võetakse, tuleks raskesõidukite teekasutustasu vastavalt CO2- heite klassidele 2 ja 3 diferentseerimist kohaldada ka asjaomaste sõidukirühmade suhtes. Kuna kõikidele raskesõiduki rühmadele ei ole heitkoguse vähendamise trajektoore määratletud, jätkatakse Eestis teekasutustasu diferentseerimist EURO-heitgaasiklassi alusel. Artikkel 7gb 1. Liikmesriigid võivad kergsõidukite puhul tee- ja Ei Lõige käsitleb kergsõidukite lõige 1 kasutusmakse diferentseerida vastavalt sõiduki maksustamist. keskkonnatoimele, mis on kindlaks määratud CO2 koguheitena Eestis kergsõidukitele või CO2 koguheite kaalutud keskmisena ja märgitud sõiduki teekasutustasu ei kohaldata. vastavustunnistuse kirjes 49 ja Euro heitenormides. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse sõiduautode, väikebusside ja väikeste tarbesõidukite suhtes tee- ja kasutusmaksu madalamaid määrasid, kui on täidetud mõlemad järgmistest tingimustest: a) nende CO2 eriheide, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2017/1151, ( 12 ) on null või väiksem järgmistest tasemetest: i) ajavahemikuks 2021–2024 ELi sõidukipargi heite sihttasemed2021, mis on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/631 ( 13 ) I lisa A osa punktile 6 ja B osa punktile 6; 22  ii) ajavahemikuks 2025–2029 ELi sõidukipargi heite sihttasemed, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2019/631 I lisa A osa punktile 6.1.1 ja B osa punktile 6.1.1; iii) alates 2030. aastast ELi sõidukipargi heite sihttasemed, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2019/631 I lisa A osa punktile 6.1.2 ja B osa punktile 6.1.2. b) nende saasteainete heitkogused, mis on kindlaks määratud vastavalt määrusele (EL) 2017/1151, peavad vastama käesoleva direktiivi VII lisa tabelile. Liikmesriigid võivad kohaldada käesoleva määruse VII lisas osutatud heiteta sõidukite suhtes vähendamist, kohaldamata vähendamist muude kõnealuses lisas osutatud heitenormide suhtes. Artikkel 7gb 2. Kui see on tehniliselt teostatav, diferentseerivad Ei Lõige käsitleb kergsõidukite lõige 2 liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2026 teemakse ning kaubikute maksustamist. ja väikebusside kasutusmaksude aastamäärasid vastavalt sõiduki keskkonnatoimele vastavalt VII lisas sätestatud Eestis kergsõidukitele eeskirjadele. Lõike 1 teise alalõigu sätted on sel põhjusel teekasutustasu ei kohaldata. soovituslikud. Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada erinevaid heitenorme või lõikes 1 sätestatust erinevat diferentseerimise taset või otsustavad lisada erinevaid või lisakriteeriume, teatavad nad oma valikust sellest komisjonile ja põhjendavad seda vähemalt kuus kuud enne diferentseerimise kehtestamist. Liikmesriigid võivad siiski kohaldada vähendamisi üksnes heiteta sõidukite suhtes, kohaldamata diferentseerimist muude sõidukite suhtes ja ilma komisjonile teatamata. Artikkel 7gb 3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel võivad liikmesriigid Ei Lõige käsitleb kergsõidukite lõige 3 võtta arvesse sõiduki keskkonnatoime paranemist seoses maksustamist. sõiduki üleminekuga alternatiivkütustele. Eestis kergsõidukitele teekasutustasu ei kohaldata. 23 Artikkel 7gb 4. Liikmesriigid võivad ajaloolise väärtusega sõidukite Jah § 1905 Lõige käsitleb ajaloolise lõige 3 maksustamiseks kehtestada erimeetmed. väärtusega sõidukite maksustamist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Vanasõiduk seaduse § 83 tähenduses on TKTst vabastatud. Artikkel 7gb 5. Käesolevas artiklis osutatud diferentseerimise eesmärk ei Ei Lõige selgitab diferentseerimise lõige 5 tohi olla täiendava tulu saamine. eesmärki. Artikkel 7h 1. Vähemalt kuus kuud enne uue või oluliselt muudetud Ei Eesti ei rakenda taristumaksu. lõige 1 taristumaksusüsteemi rakendamist saadavad liikmesriigid komisjonile: — kui see on kohaldatav, selge teabe elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi põhiomaduste, sealhulgas koostalitlusvõime kohta. Artikkel 7h 1a. Kooskõlas lõikega 1 komisjonile teabe saatmisel võib Ei Eesti ei rakenda taristumaksu. lõige 1a liikmesriik lisada teabe rohkem kui ühe taristumaksusüsteemi muudatuse kohta. Kui komisjoni on juba teavitatud muudatusest, loetakse, et liikmesriik on juba täitnud lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustuse ning nimetatud muudatust võib rakendada komisjoni sellest täiendavat teavitamata. Artikkel 7h 3. Enne uue või oluliselt muudetud väliskulu- või Ei Eesti ei rakenda väliskulu- ega lõige 3 ummikumaksusüsteemi rakendamist teavitavad liikmesriigid ummikumaksusüsteemi. komisjoni asjaomasest võrgust ning kavandatavatest maksumääradest sõidukikategooria ja heitgaasiklassi kaupa ning asjakohasel juhul teavitavad komisjoni vastavalt IIIa lisa punktile 2 või V lisa punktile 2. Artikkel 7i 2. Liikmesriigid võivad teha infrastruktuurimaksu allahindluse Ei Eesti ei rakenda või kõnealust maksu vähendada järgmistel tingimustel: infrastruktuuri(taristu)maksu. 24 lõige 2 a) sellest tulenev maksustamisstruktuur on proportsionaalne, punktid b ja avalikustatud, kasutajatele võrdselt kättesaadav ega tekita c teistele kasutajatele lisakulusid kõrgemate teemaksude näol; b) sellised allahindlused või maksuvähendused kajastavad tegelikku halduskulude kokkuhoidu sagedaste kasutajate kohtlemisel võrreldes juhuslike kasutajatega; c) maksuvähendus ei ületa 13 % taristumaksust, mida tasuvad samaväärsed allahindluse või maksuvähenduse tingimustele mittevastavad sõidukid. Artikkel 7i 2a. Liikmesriigid võivad ette näha sõiduautode taristumaksu Ei Eesti ei rakenda taristumaksu. lõige 2a allahindlusi või vähendusi sagedaste kasutajate puhul, eelkõige hajutatud asulates ja linnade äärealadel. Sagedastele kasutajatele tehtud allahindlusest tingitud tulude vähenemist ei kompenseerita harvemate kasutajate arvelt. Artikkel 7i 3. Kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 7g lõike 1 punktis b ja Ei Eesti ei rakenda teemaksu. lõige 3 artikli 7g lõikes 3 sätestatud tingimustega võib teemaksumäärasid määruse (EL) nr 1315/2013 I lisa kaartidel määratletud üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu peamiste projektide puhul diferentseerida muul viisil, et tagada selliste projektide äriline tasuvus, kui need konkureerivad otseselt muude transpordiliikidega. Sellest tulenev maksustamisstruktuur on lineaarne ja proportsionaalne. Selle üksikasjad avalikustatakse ja tehakse kõigile kasutajatele võrdsetel tingimustel kättesaadavaks. See ei tohi tekitada teistele kasutajatele lisakulusid kõrgemate teemaksude näol. Artikkel 7j 1. Tee- ja kasutusmakse kohaldatakse ja kogutakse ning nende Ei §1904 Vastab kehtiva seaduse alusel. lõige 1 tasumist kontrollitakse nii, et see võimalikult vähe takistab sujuvat liiklusvoogu ja et oleks võimalik vältida kohustuslikku kontrolli liidu sisepiiridel. Sel eesmärgil teevad liikmesriigid koostööd, et näha ette meetodid, mille abil teekasutajad saavad tavapäraseid makseviise kasutades tasuda tee- ja kasutusmakse ööpäevaringselt vähemalt elektrooniliselt või piiril või 25  põhilistes müügipunktides nii neid makse kohaldavates liikmesriikides kui ka neist väljaspool. Liikmesriigid ei ole kohustatud tagama füüsilisi tasumiskohti. Artikkel 7j 2a. Kui sõidukijuht, või kui see on asjakohane, veoettevõtja või Ei §1903 lg 2 Vastab kehtiva seaduse alusel. lõige 2a. Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse osutaja ei ole võimeline tõendama sõiduki heiteklassi artikli 7g lõike 2, artikli 7ga või artikli 7gb tähenduses, võivad liikmesriigid kohaldada kõrgeimat kohaldatavat tee- või kasutusmaksu. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et liikleja saab enne taristu kasutamist deklareerida sõiduki heiteklassi vähemalt elektroonilisel teel. Liikmesriigid võivad pakkuda elektroonilisi ja mitteelektroonilisi vahendeid liiklejate tõendite esitamiseks teemaksusoodustuse saamiseks või asjakohasel juhul kontrollide puhul esitamiseks. Liikmesriigid võivad nõuda, et elektrooniliste vahendite abil esitatavad tõendid esitataks enne taristu kasutamist. Liikmesriigid võivad võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et taristu kasutamise järel esitatavaid tõendeid aktsepteeritakse 30 päeva või liikmesriikide poolt kindlaks määratud pikema ajavahemiku jooksul pärast taristu kasutamist, ning et tagatakse kohaldatud tee- või kasutusmaksu ja asjaomase sõiduki heiteklassile vastava tee- või kasutusmaksu vahe hüvitamine, mis tuleneb kohaldatava tähtaja jooksul esitatud tõenditest. Artikkel 7j 3. Kui liikmesriik maksustab sõiduki teemaksuga, märgitakse Ei Eestis ei rakendata teemaksu. lõige 3 teemaksu kogusumma, taristumaksu summa, väliskulumaksu summa ja ummikumaksu summa, kui seda kohaldatakse, teekasutajale (võimaluse korral elektrooniliselt) väljastatavale kviitungile. Teekasutaja võib nõustuda kviitungi esitamata jätmisega. Artikkel 7j 4. Kui see on majanduslikult otstarbekas, kehtestavad lõige 4 liikmesriigid taristumaksu, väliskulumaksu ja ummikumaksu ning koguvad neid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 26  (EL) 2019/520 ( 16 ) artikli 3 lõike 1 sätetele vastava elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi abil. Komisjon edendab liikmesriikidevahelist koostööd, mis on vajalik, et tagada Euroopa tasandil teemaksu kogumise elektrooniliste süsteemide koostalitlusvõime. Artikkel 7k Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu Ei Eesti ei rakenda teemaksu. artiklite 107 ja 108 kohaldamist, ei mõjuta käesolev direktiiv teemakse kasutusele võtvate liikmesriikide vabadust maksta asjakohast hüvitist. Artikkel 8 2. Lisaks artiklis 7 sätestatud tingimustele peavad ühise Ei Eesti ei rakenda ühiseid lõige 2 süsteemi puhul olema täidetud järgmised tingimused: kasutustasu süsteeme. punktid a ja a) ühise kasutusmaksu tasumine võimaldab juurdepääsu b võrkudele, mille on määratlenud osalevad liikmesriigid kooskõlas artikli 7 lõigetega 1 ja 2; b) osalevad liikmesriigid määravad ühised kasutusmaksumäärad, mis ei ületa artiklis 7a osutatud maksimummäärasid; Artikkel 8 3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühise kasutusmaksude Ei Eesti ei rakenda ühiseid lõige 3 süsteemi puhul pikendatakse artikli 7 ga lõike 1 teises ja kasutustasu süsteeme. kolmandas lõigus osutatud diferentseerimise lõplikku kohaldamiskuupäeva kuni 25. märtsini 2025 või, juhul kui CO2 võrdlusheide avaldatakse pärast 24. märtsi 2022, kolmele aastale pärast CO2 võrdlusheite avaldamist. Artikkel 9 Lõppsätted Valikuline Eesti ei kohalda spetsiaalseid 1a. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel kohaldada: reguleerivaid makse. a) spetsiaalselt kehtestatud reguleerivaid makse, et vähendada liiklusummikuid või võidelda keskkonnamõjudega, sealhulgas halva õhukvaliteediga, linnapiirkonna mis tahes teedel, sealhulgas linnapiirkonda läbivatel üleeuroopalise teedevõrgu teedel; b) makse, mis on spetsiaalselt ette nähtud teesiseste või tee ääres või kohal paiknevate rajatiste ehitus-, kasutus-, hooldus- ja 27  arenduskulude rahastamiseks, mis annavad liikumise ajal energiat vähese heitega ja heiteta sõidukitele, ning mida kohaldatakse selliste sõidukite suhtes. Nimetatud makse kohaldatakse mittediskrimineerivalt. Artikkel 9c 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) Ei Lõige on suunatud komisjonile. lõige 3 nr 182/2011 artiklit 5. Artikkel 9d Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9e vastu Ei Lõige on suunatud komisjonile. delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva direktiivi 0 lisa, IIIa lisa punktides 4.1 ja 4.2 valemeid ning IIIb ja IIIc lisa tabelites esitatud summasid, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga. Artikli 7cb lõikes 4 osutatud asjaoludel võtab komisjon kooskõlas artikliga 9e vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva direktiivi IIIc lisas sätestatud CO2 heite väliskulumaksu võrdlusväärtusi, võttes arvesse maanteesõidukite kütustele liidus kohaldatavat tegelikku CO2 hinda. Sellised muudatused piirduvad sellega, et tagada, et CO2 heite väliskulumaksu tase ei ületa taset, mis on vajalik kõnealuste väliskulude arvessevõtmiseks. Artikkel 9e 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte Ei Lõige on suunatud komisjonile. lõige 1 käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. Artikkel 9e 2. Artiklis 9d osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte Ei Lõige on suunatud komisjonile. lõige 2 antakse komisjonile viieks aastaks alates 24. märtsist 2022. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. Artikkel 9e 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9d osutatud Ei Lõige on suunatud Euroopa lõige 3 volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise Parlamendile ja nõukogule. otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. 28  Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Artikkel 9e 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib Ei Lõige on suunatud komisjonile. lõige 4 komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 18 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Artikkel 9e 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, Ei Lõige on suunatud komisjonile. lõige 5 teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Artikkel 9e 6. Artikli 9d alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub Ei Lõige on suunatud komisjonile, lõige 6 üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe Euroopa Parlamendile ja kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa nõukogule. Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 10a 1. II lisas sätestatud summasid eurodes ning IIIb ja IIIc lisa Ei Lõige täpsustab tasumäärade lõige 1 tabelites esitatud summasid sentides kohandatakse iga kahe ajakohastamist. aasta tagant, et võtta arvesse komisjoni (Eurostati) avaldatud kogu ELi hõlmava ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (välja arvatud energia ja töötlemata toiduained) muutumist. Esimene kohandus tehakse 31. märtsil 2025.“ Summasid ajakohastatakse automaatselt, kohandades baassummat eurodes või sentides nimetatud indeksi muutusega protsentides. Saadud summad ümardatakse II lisa puhul ülespoole lähima euroni ning IIIb ja IIIc lisa puhul ülespoole lähima sendikümnendikuni. Artikkel 10a 2. Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud kohandatud Ei Lõige on suunatud komisjonile. lõige 2 summad Euroopa Liidu Teatajas lõikes 1 osutatud 31. märtsiks 29  2025. Kohandatud summad jõustuvad avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval. Artikkel 11 1. Liikmesriigid avaldavad 25. märtsiks 2025 ja seejärel iga Jah Majandus- ja Lõige käsitleb kehtestatud lõige 1 viie aasta tagant koondaruande nende territooriumil kehtestatud taristuministri kasutustasu aruandlust. tee- ja kasutusmaksude kohta. 20.12.2017 määrus nr 65 „Teekasutustasu andmekogu põhimäärus“ § 14 (5) Artikkel 11 2. Lõike 1 kohaselt avaldatud aruanne sisaldab järgmist: Jah Majandus- ja Lõige käsitleb kehtestatud lõige 2 a) teetaristu kasutamise maksustamise areng, nimelt taristuministri kasutustasu aruande sisu ja kasutusmaksuga hõlmatud võrgustik ja sõidukikategooriad, 20.12.2017 esitamise vormi. sealhulgas artikli 7, 7c või 7gb kohased erandid; määrus nr 65 b) taristu- või kasutusmaksu diferentseerimine sõltuvalt „Teekasutustasu Eesti avaldab koondaruande sõidukikategooriast ja raskesõiduki tüübist; andmekogu Transpordiameti veebilehel. c) taristumaksude või kasutusmaksude diferentseerimine põhimäärus“ vastavalt sõidukite keskkonnatoimele vastavalt artiklile 7g, 7 g- a või 7gb; § 14 (5) d) kui see on asjakohane, taristumaksude diferentseerimine sõltuvalt kellaajast, päeva liigist või aastaajast vastavalt artikli 7g lõikele 1; e) sõidukiklassi, teeliigi ja ajavahemiku iga kombinatsiooni puhul sissenõutud väliskulumaks; f) kaalutud keskmine taristumaks ja taristumaksu kaudu saadud kogutulu; g) väliskulumaksu kaudu saadud kogutulu; h) ummikumaksu kaudu saadud kogutulu sõidukikategooriate kaupa; i) kogutulu, mis on saadud hinnalisanditest, ja millistel teelõikudel neid on kohaldatud; 30  j) tee- või kasutusmaksu kaudu saadud kogutulu või kui see on kohaldatav, mõlemad; k) käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud tulu ning kuidas see on võimaldanud liikmesriigil täita artikli 9 lõikes 2 osutatud eesmärke või kui sellised tulud suunatakse üldeelarvesse, teave maanteetransporditaristule ja säästva transpordi projektidele eraldatud kulude taseme kohta; ning l) eri heitgaasiklassidesse kuuluvate sõidukite osakaalu areng tasulistel teedel. Liikmesriigid, kes teevad nimetatud teabe üldsusele veebis kättesaadavaks, võivad otsustada aruannet mitte koostada. LISAD a) 0, II, IIIa, IIIb ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva Osaliselt §1903 lg 3–112 Lisa II käsitleb teekasutustasu direktiivi lisa punktides 1, 2, 3, 4, 5 ja 7 sätestatule; maksimummäärasid. b) käesoleva direktiivi lisa punktides 6 ja 8 esitatud tekst Ei Lisa käsitleb väliskulu- ja lisatakse IIIc, V, VI ja VII lisana direktiivile ummikumaksu, mida Eestis ei 1999/62/EÜ. kehtestata. Artikkel 2 Direktiivi 1999/37/EÜ muudatused II peatüki V.7 CO2 (g/km) või CO2 eriheide, kui see on näidatud Jah Vabariigi Valituse punkti 6 komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 VIII lisa liites 16. juuni 2011. a alapunkt määratletud raskesõidukite vastavussertifikaadi punktis 49.5 määruse nr 75 V.7 asendus või nimetatud määruse III lisa 1. liites määratletud üksiksõiduki „Liiklusregistri tüübikinnituse punktis 49.5; pidamise põhimäärus“ § 3 lõike 1 punkti 11. lisandus V.10 raskesõidukite CO2 heite klass, mis on määratud kindlaks Valikuline Vastavalt direktiivi 1999/37/EÜ esmase registreerimise ajal vastavalt Euroopa Parlamendi ja artikli 3 lõikele 4 ei ole koodiga nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ artikli 7ga lõikele 2. V.10 tähistatud andmete elektrooniline registreerimine kohustuslik. Direktiivi kohaselt registreeritakse need andmed võimaluse korral. Artikkel 3 Direktiivi 2019/520 muudatused 31  I lisa jaotise „Artikli 23 lõike 1 kohase automaatse päringu Ei Täiendavad andmed, mis tulemusena edastatavad andmekategooriad“ I osa „Andmed automaatse päringu tulemusena sõiduki kohta“ tabel asendatakse järgmisega on edastatavad, sisaldavad CO2 heite klassi, ümberliigitamise kuupäeva ja CO2 grammides tonnkilomeetri kohta. Täiendavate andmete edastamine on vabatahtlik. Artikkel 4 Ülevõtmine Jah Liiklusseaduse Lõige käsitleb direktiivi 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks normitehniline ülevõtmist. vajalikud õigus- ja haldusnormid 25. märtsiks 2024. Nad märkus. teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga Ei Lõige käsitleb direktiivi reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste ülevõtmist. õigusnormide teksti. Artikkel 5 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle Ei Lõige käsitleb direktiivi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. jõustumist. Artikkel 6 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele Ei Lõige käsitleb direktiivi adressaate. 0 LISA SAASTE PIIRVÄÄRTUSED Jah LS § 2 lg 11 Lisa käsitleb heitgaasiklasside Euro VI kohased heitkoguste piirnormid piirväärtuseid. 32 II LISA ARTIKLI 7a LÕIKES 2 NIMETATUD Jah § 1903 lg 3–112 Ajakohastatakse kehtivat KASUTUSMAKSUDE, SEALHULGAS HALDUSKULUDE seadust MAKSIMUMMÄÄRAD EURODES III LISA KULUDE JAOTUSE JA TEEMAKSUDE ARVUTAMISE Ei Eestis ei kohaldata teemaksu. jagu 2 punkt ÜLDPÕHIMÕTTED 2.1 kuues Raskesõidukite tekitatud kulud jaotatakse objektiivselt ja taane läbipaistvalt, võttes arvesse raskesõidukite liikluse osakaalu teedevõrgu koguliikluses ja seonduvaid kulusid. Raskesõidukite poolt läbitud kilomeetreid võib sel eesmärgil korrigeerida objektiivselt põhjendatavate samaväärsuskordajatega, näiteks punktis 4 sätestatud samaväärsuskordajatega ( 19 ). III LISA Nimetatud kulud jaotatakse raskesõidukite ja muude sõidukite Ei Eestis ei kohaldata teemaksu. jagu 2 punkt liikluse vahel, tuginedes tegelikult läbitud kilomeetrite ja 2.2 teine prognoositavalt läbitavate kilomeetrite osakaaludele, ning neid taane võib korrigeerida objektiivselt põhjendatavate samaväärsuskordajatega, näiteks punktis 4 sätestatud samaväärsuskordajad. III LISA 4. Raskesõidukite osakaal liikluses, samaväärsuskordajad ja Ei Eestis ei kohaldata teemaksu. Punkt 4 korrektsioonimehhanism pealkiri ja Et asjakohaselt arvesse võtta raskesõidukite kasutamisest esimene tulenevaid suurenenud taristu ehituse ja remondi kulusid, peab taane teemaksude arvutamine põhinema raskesõidukite poolt tegelikult läbitud kilomeetrite või prognoositavalt läbitavate kilomeetrite osakaalul kogu liiklusest, mida võib soovi korral samaväärsuskordajatega korrigeerida. IIIa LISA VÄLISKULUMAKSUGA MAKSUSTAMISE Ei Eestis ei kohaldata MIINIMUMNÕUDED väliskulumaksu. IIIb LISA VÄLISKULUMAKSU VÕRDLUSVÄÄRTUSED Ei Eestis ei kohaldata väliskulumaksu. IIIc LISA VÄLISKULUMAKSU VÕRDLUSVÄÄRTUSED CO2 HEITE Ei Eestis ei kohaldata PUHUL väliskulumaksu. 33 IV LISA SOOVITUSLIK SÕIDUKIKLASSI Ei Käsitleb infrastruktuurimaksu, KINDLAKSMÄÄRAMINE mida Eestis ei kohaldata. Liigendsõidukid (poolhaagisautorongid ja autorongid) V LISA UMMIKUMAKSUGA MAKSUSTAMISE Ei Käsitleb ummikumaksu, mida MIINIMUMNÕUDED Eestis ei kohaldata VI LISA UMMIKUMAKSU VÕRDLUSVÄÄRTUSED Ei Käsitleb ummikumaksu, mida Eestis ei kohaldata VII LISA HEITENORMID Ei Käsitleb kergsõidukite saasteainete heitenorme. Eestis ei kohaldata teekasutustasu kergsõidukite suhtes. 34  Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 28. novembri 2017. a määruse nr 65 „Teekasutustasu andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 1909 lõike 5 alusel. Majandus- ja taristuministri 28. novembri 2017. a määruse nr 65 „Teekasutustasu andmekogu põhimäärus“ §-i 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) 25. märtsil 2025. aastal ja seejärel vähemalt iga aasta avaldab Transpordiamet oma veebilehel ajakohased andmed teekasutustasu kohta järgmiselt: 1) teekasutustasu rakendamise algus; 2) teekasutustasuga hõlmatud teevõrgustik ja selle muutus; 3) teekasutustasuga maksustatavad veoautod ja nende muutus; 4) teekasutustasust vabastatud veoautod ja nende muutus; 5) teekasutustasu määrad vastavalt heitgaasiklassile ja nende muutus; 6) teekasutustasu kaudu saadud kogutulu ning selle rakendamise sihtotstarve, 7) eri heitgaasiklassidesse kuuluvate veoautode osakaal ja selle muutus.“. Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Ahti Kuningas kantsler  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valituse 16. juuni 2011. a määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 173 lõike 2 alusel. Vabariigi Valituse 16. juuni 2011. a määruses nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punkti 11 täiendatakse pärast tekstiosa „(g/km)“ tekstiosaga „või CO2 eriheide, kui see on näidatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 seoses mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve suhtes kohaldatavate haldusnõuetega (ELT L 163, 26.05.2020, lk 1–226) VIII lisa liites määratletud mootorsõiduki vastavussertifikaadi punktis 49.5 või nimetatud määruse III lisa 1. liites määratletud üksiksõiduki tüübikinnituse punktis 49.5“; 2) määruse normtehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/362, millega muudetakse direktiive 1999/62/EÜ, 1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 seoses sõidukite maksustamisega teatavate taristute kasutamise eest (ELT L 69, 4.3.2022, lk 1– 39)“. Kaja Kallas peaminister Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Taimar Peterkop riigisekretär  10.01.2023 Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/362, millega muudetakse direktiive 1999/62/EÜ, 1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 seoses sõidukite maksustamisega teatavate taristute kasutamise eest Eesti õigusesse ülevõtmiseks asjakohases ulatuses. Direktiiviga 2022/362 ajakohastati ja täiendati varasem Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. Eelnõuga muudetakse seadusega kehtestatud veoauto teekasutustasu määrasid direktiivis kehtestatud maksimummäärade piires ja selle eesmärgiks on veoautode energiatõhususe parandamine ning negatiivse keskkonnamõju vähendamine, rakendades rohkem „saastaja maksab“ printsiipi viisil, mis ei halvenda ebamõistlikult ettevõtjate konkurentsivõimet ja elanike toimetulekut. Teekasutustasu määr sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 4–40 eurot ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 200–2000 eurot. Teekasutustasu määrade diferentseerimisel, kus saastavamad ja raskemad veokid maksavad proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid, vähenevad Eestis sõitvate veoautode süsihappegaasi (CO2) heitkogused eeldatavalt u 2,41 kt võrra esimesel aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused jääksid kehtivale tasemele. Lisaks muudetakse sätestatud trahviühikuid ja trahvimäärasid isikutele, kes lubavad teisi sõitma või juhivad ise veoautot teekasutustasu tasumata või kui teekasutustasu on tasutud väikesemas määras. Uued trahvimäärad on kooskõlas karistusseadustikuga sätestatud ulatuses ning piisavalt motiveerivad, et vältida teekasutustasu maksmata jätmist. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse juhataja Julia Bergstein (e-post: [email protected], telefon: 511 9431), veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Sven Nurk (e-post: [email protected], telefon: 625 6498) nõunik Katrin Andre (e-post: [email protected]), Transpordiameti teenuste juhtimise osakonna juhataja (e-post: [email protected], telefon: 5376 9800). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Ragnar Kass (e-post: [email protected]). Eelnõu on keeleliselt üle vaadanud Katrin Andre (e-post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/362, millega muudetakse direktiive 1999/62/EÜ, 1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 seoses sõidukite 1 maksustamisega teatavate taristute kasutamise eest (ELT L 69, 4.3.2022, lk 1–39) Eesti õigusesse ülevõtmisega. Eelnõuga muudetakse 27. juunil 2022. a jõustunud liiklusseaduse (RT I, 20.06.2022, 70) redaktsiooni. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktiga 2 ei ole seaduse väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna antud juhul on tegemist Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Direktiivi ülevõtmise tähtajaga 25. märts 2024. Eelnõu ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/362, millega muudetakse direktiive 1999/62/EÜ, 1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 seoses sõidukite maksustamisega teatavate taristute kasutamise eest Eesti õigusesse ülevõtmine asjakohases ulatuses. Direktiiviga 2022/362 (edaspidi ka direktiiv) ajakohastati ja täiendati varasemat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. Alates 1. jaanuarist 2018. a võeti Eesti õigusesse vajalikus osas üle direktiiv 1999/62/EÜ, millega kehtestati Eestis avalikult kasutatavatel teedel ajapõhine teekasutustasu kõikidele veoautodele täismassiga üle 3,5 tonni. Eestis tekib teekasutustasu maksmise kohustus tee kasutamise perioodil. Teekasutustasu peab olema tasutud enne kui teekasutustasu tasumise kohustusega veoauto alustab avalikult kasutatava tee kasutamist, st tasumise kohustus tekib tee kasutamise alguse ajahetkest. Euroopa Liidus on kasutusel ajapõhised ja läbisõidupõhised teekasutustasud. Eestis kehtestati tulenevalt Riigikantselei poolt 2015. aastal tellitud uuringus „Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis“ (edaspidi Riigikantselei tellitud uuring)1 analüüsitud alternatiividest veoauto ajapõhine teekasutustasu, kuna selle eeliseks on madalam investeeringu ja hoolduskulu ning sarnane süsteem Lätis ja Leedus rakendatavaga. Ajapõhine teekasutustasu tähendab, et kindlaks määratud summa tasumine annab isikule õiguse kasutada sõidukiga kindla ajavahemiku jooksul kindlaks määratud taristut. Veoautode teekasutustasu on kehtestatud avalikult kasutatavate teede kasutamise eest üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautole ja selle haagisele. Teekasutustasust on vabastatud Kaitseväe, Kaitseliidu, välisriigi relvajõudude, Politsei- ja Piirivalveameti ja päästeasutuse sõidukid ning vanasõidukid liiklusseaduse § 83 tähenduses. Teekasutustasu tasumäär sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 4–40 eurot ning aastane 1 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/uuringud/ey_transpordimaksud_lopparuanne_2015_final.pdf 2 teekasutustasu määr vahemikku 200–2000 eurot. Lisaks on võimalik teekasutustasu tasuda nädala, kuu või kvartali eest. Teekasutustasudest laekuvate tulude sihtotstarbeks on määratud transporditaristu hoid. Teekasutustasu administreerimisega tegelevad Transpordiamet ning Maksu- ja Tolliamet. Transpordiameti ülesandeks on tagada teekasutustasu tasumise võimalus ööpäev läbi ning seadusega on Transpordiametile antud õigus sõlmida teekasutustasu tasumise võimaluste loomiseks ja tasumise võimaluste korraldamiseks haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga. Riiklikku järelevalvet veoauto teekasutustasu tasumise üle teostavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet oma muude ülesannete täitmise raames. Riikliku järelevalve teostamise õigus on ka Transpordiametil. Direktiivi ajakohastamisega laiendatakse teekasutustasu kohaldamisala kõikidele sõidukitele, sealhulgas bussidele ja sõiduautodele. Igale liikmeriigile on jäetud kohaldamisala laiendamise osas kaalutlusõigus. Eesti rakendab kasutustasu üksnes üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautodele. Lisaks on igale liikmesriigile jäetud õigus erinevate sõidukikategooriate puhul kehtestada või säilitada aja- või distantsipõhise teekasutustasu teineteisest sõltumatult, v.a üleeuroopalise transpordivõrgustiku (edaspidi TEN-T) põhivõrgustiku maanteedel. Vaatamata sellele, et põhivõrgu maanteedel on kohustus rakendada distantsipõhist teekasutustasu, näeb direktiiv ette erandi taotlemise võimalust. Arvestades Eesti põhivõrgustiku maanteede pikkust ja madalat liiklussagedust ning -koormust, ei ole Eestis mõistlik rakendada avalikult kasutatavatel teedel kahte erinevat teemaksu kogumise süsteemi. Muu hulgas näeb direktiiv ette ka teekasutustasu diferentseerimist sõidukite CO2 heitkoguste põhjal. Sõidukite liikumine on üks saasteainete õhku paiskamist põhjustavaid tegureid. Sellised saasteained, mis on väga kahjulikud inimeste tervisele ja halvendavad Euroopa Liidu välisõhu kvaliteeti, on näiteks tahked osakesed (PM2,5), lämmastikdioksiid (NO2) ja osoon (O3). Euroopa Keskkonnaameti 2020. aastal koostatud hinnangu kohaselt põhjustas pikaajaline kokkupuutumine nende kolme saasteainega 2018. aastal Euroopa Liidus vastavalt 379 000, 54 000 ja 19 400 inimese enneaegse surma. Euroopa Keskkonnaameti Euroopa õhu kvaliteeti käsitleva 2020. aasta aruande kohaselt oli maanteetransport 2018. aastal suurima lämmastikoksiidide (NOx) heitega ning suuruselt teine tahmasaastet tekitav sektor. Võttes arvesse sõidukipargi uuendamiseks vajaminevat aega ning seda, et maanteetranspordisektor peab aitama saavutada Euroopa Liidu kliima- ja energiaeesmärke 2030. aastaks ja sellele järgneval ajal, kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heitenormid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, uute raskesõidukite CO2-heite vähendamise eesmärgid 2025. ja 2030. aastaks vastavalt 15% ja 30% madalamale kui kindlakstehtud keskmine CO2 heide. Praegu ei määratleta määruses (EL) 2019/1242 heitkoguste vähendamise trajektoore raskesõidukite rühmade puhul, mis ei ole hõlmatud kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punktidega a–d. Pidades silmas nimetatud määruse artiklit 15 on võimalik, et seda määrust tulevikus muudetakse ja et ka nende sõidukirühmade puhul määratletakse heitkoguste vähendamise trajektoorid. Kui selline muudatuse vastu võetakse, tuleks raskesõidukite teekasutustasu vastavalt CO2-heite klassidele 2 ja 3 diferentseerimist kohaldada ka asjaomaste 3 sõidukirühmade suhtes. Kui sellist muudatust vastu ei võeta, tuleks kõnealuste sõidukirühmade diferentseerimist kohaldada ainult CO2-heite klasside 1, 4 ja 5 suhtes. Kuni kõikidele raskesõiduki rühmadele ei ole heitkoguse vähendamise trajektoore määratletud, jätkatakse Eestis teekasutustasu rakendamist EURO-heitgaasiklassi alusel. Teekasutustasu diferentseerimiseks CO2-heite alusel viiakse läbi täiendav uuring teemaksude ajakohastamiseks Eestis. Eelnõu kohaselt jätkatakse ajapõhise teekasutustasu rakendamist kõikidel avalikult kasutatavatel teedel veoautodele EURO-heitgaasiklassi alusel laiendamata seda sõiduautodele ja bussidele. Samas, saavutamaks kliima- ja energiaeesmärke ning heitkoguse vähendamist maanteetranspordis, diferentseeritakse ja suurendatakse teekasutustasu määrasid, et soodustada madalama CO2-heitega või heiteta sõidukite kasutuselevõttu. Heiteta veoautod ehk sisepõlemismootorita raskeveokid või sellised sisepõlemismootoriga raskeveokid, mis paiskavad õhku vähem kui 1 g CO2/kWh on teekasutustasust vabastatud kuni 31. detsembrini 2025. a. Alates 1. jaanuarist 2026. a kohaldatakse neile kuni 75% tasumäära vähendust võrreldes EURO 0-heitgaasiklassile kohaldatud tasumääraga. Eelnõu koostamise käigus analüüsiti teekasutustasu kehtivuse perioodi teekasututasu maksmise ja laekumise dünaamikat ning N2- ja N3-kategooria veoautode heitgaasiklassi muutust. Arvestades Eesti teedevõrku kasutatavaid veoautode heitgaasiklasse töötati välja direktiiviga kooskõlas olevad uued tasumäärad, mis soodustaksid enam heiteta või vähese heitega veoautode kasutuselevõttu. 2020. aasta andmete alusel on Eestis sõitvate veokite kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heitkoguste koguhulk 360,7 kt CO2 ekvivalenti (edaspidi ekv) aastas. Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035 (edaspidi TLAK) on võetud eesmärgiks vähendada transpordi KHG heitkoguseid 2035. aastaks 700 kt CO2 ekv võrra võrreldes 2018. aasta tasemega ehk 1700 kt-ni CO2 ekv KHG vähendamine on ka eesmärgiks jõupingutuste jagamise määruse (edaspidi JJM) kohustuste täitmiseks. Eesmärk 55 raames on saavutatud juba JJM alla kuuluvate sektorite, sh transpordi, KHG heitkoguste vähendamise eesmärgiks kokkulepe. Kuna aga JJM ei sea sektorispetsiifilisi kohustusi, vaid sektorite ülese riikliku eesmärgi, siis on võimalik vaid tuua välja arvutuslikult tõenäoline transpordi CO2 heitkoguste vähenemise eesmärk (kuniks transpordi-spetsiifilist eesmärki ei ole siseriiklikult kehtestatud) e. eesmärk vähendada KHG heitkoguseid 1600 kt-ni aastaks 2030, mis oleks mh 100 kt võrra suurem heitkoguste vähenemine 5 aastat varasemal tähtajal võrreldes TLAK kehtiva eesmärgiga. Teekasutustasu tõstab veokite kulubaasi ning kui tasu on piisavalt suur, mõjutab see ka transpordiettevõtete käitumist, näiteks motiveerides kasutama kütusesäästlikumaid veokeid või asendama veokid teiste transpordiliikidega. Antud mõjude tagajärjel väheneb ka veokite poolt kasutatud kütuste maht ning sellest tekib energiasääst ja CO2 sääst. Teekasutustasu määrade suurendamisel kokku 6 mln euro võrra aastas, vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt u 1,2 kt võrra esimesel aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused jääksid kehtivale tasemele. Teekasutuse tasumäärade diferentseerimisel, kus saastavamad ja raskemad veokid maksavad proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid, on võimalik suurendada teekasutustasu laekumist 11,8 mln euro võrra (tänase teede kasutamise statistika põhjal). Teekasutuse tasumäärade suurendamisel kokku 11,8 mln võrra, vähenevad Eestis sõitvate 4 veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt u 2,41 kt võrra esimesel aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused jääksid kehtivale tasemele. Teekasutustasu tasumäärade diferentseerimisel ning suurendamisel direktiiviga 2022/362 lubatud maksimummääradeni, oleks prognoositav arvestuslik laekumine tänasega samadel eeldustel ca 45 mln €. Direktiiviga 2022/362 lubatud maksimummäärade kehtestamisel väheneksid Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt u 5,3 kt võrra esimesel aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused jääksid kehtivale tasemele. Vastavalt direktiivi artiklile 7g ei tohi diferentseerimise eesmärk olla täiendava tulu saamine. Järgnevatel aastatel pärast teekasutustasude suurendamist väheneb iga-aastane täiendav CO2 heitkoguste sääst ja väheneb ka täiendavalt laekuva teekasutustasu summa, kuna teekasutustasu motiveerib transpordiettevõtteid kasutama kütusesäästlikumaid veokeid, millele rakendub madalam teekasutustasu. Arvutused teekasutustasu perspektiivseks mõjuks on tehtud kasutades 2020. aastal KPMG poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile loodud „Riikliku energiasäästukohustuse täitmiseks sobilike finantsmeetmete arvutusmetoodikate väljatöötamine ja energiasäästu potentsiaali hindamine“ arvutusmudelit. Siinjuures peab märkima, et CO2 heitkoguste vähenemise prognoos on tinglik ja võib tegelikkuses kõikuda mõlemas suunas. Muudetud määradega teekasutustasu tasumise kohustus jõustub seadusemuudatuse jõustumisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 sätestatakse liiklusseaduse (edaspidi LS) muutmine. Paragrahv koosneb 19 punktist. § 1. Liiklusseaduse muutmine Punktiga 1 täiendatakse LS §-i 1903 lõikega 11, millega määratletakse EURO- heitgaasiklassidesse kuuluvate veoautode mõiste ning võetakse üle direktiiviga sätestatud heitgaasiklasside heitkoguste piirnormid. Punktidega 2–11 muudetakse alates 1. märtsist 2024. a LS § 1903 lõigetes 3–11 teekasutustasu määrasid sõltuvalt veoauto ja selle haagise täismassidest, telgede arvust ning veoauto heitgaasiklassist ning paragrahvi lisatakse lõiked 31, 12 ja 13, millega kehtestatakse tasumäärad heiteta veoautodele ja nende haagistele alates 1. jaanuarist 2026. Direktiivis on kehtestatud maksimaalsed aastased teekasutustasu määrad sõltuvalt sõiduki heitgaasiklassist ning sõiduki telgede arvust. Eraldi on kehtestatud päevane, nädalane, kuine, kvartaalne ja aastane teekasutustasu määr. Veoautodel täismassiga üle 3 500 kilogrammi, kuid mitte üle 12 000 kilogrammi, on loobutud tasumäärade diferentseerimisest, kuna heitgaasiklass ei ole teada üle 80%-l N2-kategooria veoautodest ning täiendavad määrad muudaksid süsteemi administreerimise keerulisemaks. 5 Küll aga on heiteta veoautodele kehtestatud alates 1. jaanuarist 2026. a soodsamad tasumäärad, soodustamaks puhtamatele sõidukitele üleminekut. Uued kehtestatavad tasumäärad on kokkuvõtlikult toodud järgnevas tabelis. Tabel 1. Teekasutustasu määrad Tasumäär, eurodes Veoauto Täismass, EURO-heit- Telgede arv kilogrammi gaasiklass Päevane Nädalane Kuine Kvartaalne Aastane EURO 0-VI ja vähem – 14 35 70 175 700 Üle 3500, kuid saastavam ei ületa 12 000 Heiteta sõiduk* - 4 10 20 50 200 Kuni 3 22 55 110 275 1 100 EURO 0, I, II 4 ja rohkem 40 100 200 500 2 000 Kuni 3 18 45 90 225 900 EURO III 4 ja rohkem 30 75 150 375 1 500 Üle 12 000 Kuni 3 16 40 80 200 800 EURO IV, V, EEV 4 ja rohkem 26 65 130 325 1 300 EURO VI ja Kuni 3 14 35 70 175 700 vähem saastavad 4 ja rohkem 22 55 110 275 1 100 Kuni 3 6 15 30 75 300 Heiteta sõiduk* 4 ja rohkem 10 25 50 125 500 * tasumäärad kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026. Teekasutustasu määrasid on ühtlustatud direktiivi loogikaga (erinevusega vähem ja rohkem saastavamate sõidukite maksimaalsetes tasumäärades). Direktiiviga ühtlustamise tulemusena suurendatakse kehtivaid aastaseid tasumäärasid 10% kuni 54% sõltuvalt veoauto heitgaasiklassist, täismassist ja telgede arvust, kõige vähem tõusevad EURO VI ja vähem saastavate heitgaasiklassi veoautode tasud. Lühema perioodi tasud tõusevad rohkem, kõige enam kallinevad päevapiletid (2–4 korda). Suurem tõus on tingitud sellest, et seni olid mõned päevapiletid suhteliselt soodsamad kui pikema perioodi hinnad. Uuendatud tasumäärade tulemusel hinnatakse veoautode poolt õhku paiskuva süsihappegaasi vähenemist ca 2,41 kt aastas. Vastavalt direktiivi artiklile 7ga lõikele 1 võib heiteta sõidukite suhtes ette näha vabastuse tee kasutusmaksust kuni 31. detsembrini 2025. Alates 1. jaanuarist 2026. a võib kohaldada kuni 75%-list maksuvähendust kõige saastavama Euro-heitegaasiklassi suhtes kohaldatavast 6 tasumäärast. Seetõttu on heiteta veoautod vabastatud teekasutustasu maksmise kohustusest kuni 31. detsembrini 2025. a. Direktiivi artikli 7a lõike 2 kohaselt on kuine määr kuni 10% aastasest määrast, nädalane määr on kuni 5% aastasest määrast ja päevane määr kuni 2% aastasest määrast. Järgnevast tabelist on näha, et Eestis kehtestatavad teekasutustasu määrad on selle direktiivi sättega kooskõlas. Tabel 2. Teekasutustasu päevase, nädalase ja kuise määra suhe aastasesse Tasumäära suhe aastasse, % Veoauto Täismass, EURO-heit Telgede arv kilogrammi Päevane Nädalane Kuine Kvartaalne gaasiklass Aastane <2% <5% <10% <25% EURO 0-VI ja vähem – Üle 3500, kuid ei saastavam 2,00% 5,00% 10,00% 25,00% 100,00% ületa 12 000 Heiteta sõiduk - 2,00% 5,00% 10,00% 25,00% 100,00% Kuni 3 2,00% 5,00% 10,00% 25,00% 100,00% EURO 0, I, II 4 ja rohkem 2,00% 5,00% 10,00% 25,00% 100,00% Kuni 3 2,00% 5,00% 10,00% 25,00% 100,00% EURO III Üle 12 000 4 ja rohkem 2,00% 5,00% 10,00% 25,00% 100,00% Kuni 3 2,00% 5,00% 10,00% 25,00% 100,00% EURO IV, V, EEV 4 ja rohkem 2,00% 5,00% 10,00% 25,00% 100,00% EURO VI Kuni 3 ja vähem 2,00% 5,00% 10,00% 25,00% 100,00% saastavad 4 ja rohkem 2,00% 5,00% 10,00% 25,00% 100,00% Kuni 3 2,00% 5,00% 10,00% 25,00% 100,00% Heiteta sõiduk 4 ja rohkem 2,00% 5,00% 10,00% 25,00% 100,00% Direktiivi 2022/362 II lisa kehtestab teekasutustasu maksimummäärad sõltuvalt telgede arvust ja veoauto EURO-heitgaasiklassist. Järgnevast tabelist on näha, et Eestis kehtestatavad teekasutustasu määrad on direktiivi II lisaga kooskõlas. Tabel 3. Teekasutustasu määra võrdlus direktiiviga Täismass üle 3500, kuid ei ületa Täismass üle 12 000 kilogrammi EURO- 12 000 kilogrammi heitgaasiklass 2022/362 Eesti 2022/362 Eesti 2022/362 Eesti 2022/362 Eesti kuni 3 telge 4 ja rohkem telge kuni 3 telge 4 ja rohkem telge EURO 0 1899 700 3185 700 1899 1 100 3185 2 000 7  EURO I 1651 700 2757 700 1651 1 100 2757 2 000 EURO II 1428 700 2394 700 1428 1 100 2394 2 000 EURO III 1242 700 2073 700 1242 900 2073 1 500 EURO IV 1081 700 1803 700 1081 800 1803 1 300 EURO V 940 700 1567 700 940 800 1567 1 300 EURO VI ja 855 700 1425 700 855 700 1425 1 100 vähem Heiteta sõiduk 475 200 800 200 475 300 800 500 Vastavalt direktiivi artikkel 7 lõikele 1 võib heiteta sõidukite suhtes ette näha vabastuse tee teekasutustasust kuni 31. detsembrini 2025. Alates 1. jaanuarist 2026 võib kohaldada kuni 75%- list maksuvähendust võrreldes kõige saastavama EURO-heitegaasiklassi suhtes kohaldatava tasumääraga. Teekasutustasu peavad tasuma ka Eesti avalikult kasutatavatel teedel sõitavad välisriikide N2- ja N3-kategooria sõidukid ja nende haagised. Teekasutustasu tuleb tasuda järgmiste sõidukite eest:  veoauto, mille täismass on üle 3500-kilogrammi kuid ei ületa 12 000 kilogrammi (N2- kategooria sõiduk);  veoauto üle 12 000-kilogrammise täismassiga (N3-kategooria sõiduk);  veoauto ja selle haagis, mille täismasside summa on üle 3500-kilogrammi, ning mille vedavaks sõidukiks on N2-kategooria või N3- kategooria sõiduk. Tabel 4 Liiklusregistris registreeritud N2 ja N3 kategooria sõidukite arv 1. oktoobri 2022. a seisuga Ajutiselt Kokku Peatatud kustutatud N2 13 294 7684 608 N3 27 805 6232 1529 Punktiga 12 sõnastatakse ümber LS paragrahvi 1906 lõike 2 punkt 1 viisil, mis on LS muu regulatsiooniga paremini kooskõlas. Sättest jäetakse välja viide Eestile ja asukohamaale ning nähakse ette, et tasutud teekasutustasu tagastamist on võimalik taotleda, kui veoauto on liiklusregistrist või teise riigi vastavast registrist kustutatud või ajutiselt kustutatud. Praegu kehtivas seaduses on kirjas „sõiduki asukohamaa asjakohasest registrist“. Kuigi on ilmselt aru saada mida on mõeldud, siis väljend „sõiduki asukohamaa register“ on väär, kuna sõiduki asukohamaa ei pruugi ju üldse olla see riik, kus sõiduk on registreeritud. Näiteks, kui Eestis registreeritud autoga sõita üle Läti piiri, siis sõiduki asukohamaa on Läti, aga registreeritud on auto endiselt Eestis. Seega auto ei ole oma asukohamaal üldse registreeritud. Punktiga 13 täiendatakse LS §-i 1909 lõikega 41, mis paneb teekasutustasu andmekogu pidajale kohustus hoida ajakohasena andmed teekasututasu rakendamise kohta Eesti teedevõrgul ning avaldada andmed oma kodulehel. Direktiivi artikli 11 lõike 1 ja 2 kohaselt peavad liikmesriigid avaldama 25. märtsiks 2025 ja seejärel iga viie aasta tagant koondaruande nende territooriumil kehtestatud tee- ja kasutusmaksude kohta. Liikmesriigid, kes teevad nimetatud teabe üldsusele veebis kättesaadavaks, võivad otsustada aruannet mitte koostada. 8 Avaldatud aruanne peab sisaldama järgmist: 1) teetaristu kasutamise maksustamise areng, teekasutustasuga hõlmatud võrgustik ja sõidukikategooriad, sealhulgas erandid; 2) teekasutustasu diferentseerimine sõltuvalt sõidukikategooriast ja raskesõiduki tüübist; 3) teekasutustasu diferentseerimine vastavalt sõidukite keskkonnatoimele; 4) teekasutustasu kaudu saadud kogutulu; 5) teave maanteetransporditaristule ja säästva transpordi projektidele eraldatud kulude taseme kohta teekasutustasust saadavast tulust; 6) eri heitgaasiklassidesse kuuluvate sõidukite osakaalu areng teekasutustasuga hõlmatud teedel. LS §-i 1909 täiendatakse lõikega 41 ning koondraporti kohustuslik sisu tuuakse välja teekasututasu andmekogu põhimääruses. Teave avaldatakse veebilehel https://teetasu.ee/, kus osaliselt on juba direktiiviga nõutud teave ka avaldatud. Punktidega 14–19 muudetakse LS §-des 2616–2619 sätestatud trahviühikuid ja trahvimäärasid isikutele, kes lubavad teisi sõitma või juhivad ise veoautot teekasutustasu tasumata või kui teekasutustasu on tasutud väikesemas määras. Uued trahvimäärad on kooskõlas karistusseadustikuga sätestatud ulatuses ning piisavalt motiveerivad, et vältida teekasutustasu maksmata jätmist. Punktiga 20 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega direktiivile (EL) 2022/362. § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. märtsil 2024. a. Sätted, mis kehtestavad teekasutustasu määrad heiteta veoautodele jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a. Säte, mis näeb ette teekasutustasu kohta teabe avaldamise kohustuse, jõustub 1. jaanuaril 2025. a. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduse eelnõus võetakse kasutusele uus termin heiteta veoauto. Tegemist on määruses (EL) 2019/1242 artikli 3 punktis 11 sisustatud mõistega. Muus osas on seaduse eelnõus kasutatud kehtivas õiguses kasutusel olevat terminoloogiat ning seletuskirjas on läbivalt antud selgitusi kasutatud terminite kohta. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada tee- ja/või kasutusmakse. Kuna Eesti ajakohastab direktiivi mõistes ainult kasutusmakse, siis võetakse käesoleva seadusega direktiivist üle ka ainult ajakohastatud kasutusmakse puudutav osa. CO2 heiteklasside kehtestamiseks ja CO2 heite põhise teekasutustasu määrade kehtestamiseks teostatakse teekasutusmaksude rakendamise ajakohastatud uuring pärast sõidukite allrühmade CO2 võrdlusheite avaldamist määruses (EL) 2019/1242. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas 1. 6. Seaduse mõjud Eelnõu väljatöötamise käigus on hinnatud eelnõuga planeeritud muudatuste mõju erinevatele sihtgruppidele mõjuvaldkondade kaupa vastavalt HÕNTE-le. Alljärgnevalt on hinnatud seaduse rakendamisest eeldatavasti kaasnevaid mõjusid kuues peamises mõjuvaldkonnas. 9 Kavandatud muudatusega ei kaasne tuvastatavat sotsiaalset mõju, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. Eelnõuga muudetakse ka kehtestatud veoauto teekasutustasu määrasid direktiivis kehtestatud maksimummäärade piires, mille eesmärgiks on veoautode energiatõhususe parandamine ning negatiivse keskkonnamõju vähendamine, rakendades rohkem „kasutaja maksab, saastaja maksab“ printsiipi viisil, mis ei halvenda ebamõistlikult ettevõtjate konkurentsivõimet ja elanike toimetulekut. Teekasutustasu määr sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 4–40 eurot ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 200–2000 eurot. Teekasutustasu määrade diferentseerimisel, kus saastavamad ja raskemad veokid maksavad proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid, vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt u 2,41 kt võrra esimesel aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused jääksid kehtivale tasemele. Mõju majandusele Sihtgrupp: veoettevõtjad Veoautode teekasutustasudest tulenev mõju majandusele sõltub sellest, kui suur osa veoautode teekasutustasudest kajastub maanteetranspordi teenuse hinnas, mis omakorda sõltub eelkõige tasude suurusest ja veoturu konkurentsiolukorrast. 1. jaanuarist 2018 kehtestatud teekasutustasu rakendamine ei toonud kaasa ei maanteetranspordi hinna kallinemist ega ka suurendanud nõudlust teiste transpordiliikide teenuste järele. Eelneva tõttu võib väita, et rakendades enam „saastaja maksab, kasutaja maksab“ printsiipi, on oodata siiski kas liikluskoormuse vähenemist maanteedel või puhtamate veoautode kasutuselevõttu. Teekasutustasu summaarne mõju SKP-le on positiivne, sest laekuvad tulud reinvesteeritakse transporditaristu hoidu. Ebasoovitavate mõjude riski tõenäosus maapiirkondadele on teekasutustasu suurendamisel 3 501 kuni 12 000-kilogrammistele veoautodele pigem väike, sest tõenäoliselt teenindavad samad veoautod nii linnalisi piirkondasid kui ka maapiirkondasid. Seejuures tuleb tähelepanu juhtida, et 3 501 kuni 12 000-kilogrammistelt veoautodelt laekub ca 1,3 miljonit eurot teekasutustasu aastas. Arvestades teekasutustasuga hõlmatud sõidukite hulka ning muid veoettevõtja kulusid, on teekasutustasude osakaal väike. Teekasutustasu on kogutud 2018. aastast alates ning aastane laekumine on moodustanud 20–22 mln eurot. Tabel 5. 2021. a laekunud teekasutustasu EURO-heitgaasiklassi alusel 10  2021 laekumine, eurodes Teekasutustasu Veoauto laekumine 2021 Täismass, Telgede EURO‑heit- kokku EURO- kilogrammi arv Päevane Nädalane Kuine Kvartaalne Aastane heitgaasiklassi gaasiklass lõikes Üle 3500, kuid ei – – 214 353 43 775 166 405 559 137 297 177 ületa 12 000 1 280 847 Kuni 3 185 700 31 590 258 129 620 307 158 718 1 254 445 EURO 0, I, 4 ja II 520 740 18 005 167 700 338 076 62 528 rohkem 1 107 049 Kuni 3 116 446 21 880 190 560 596 748 109 900 1 035 534 EURO III 4 ja 686 016 21 960 350 308 639 817 52 800 rohkem 1 750 901 Üle 12 000 Kuni 3 92 960 19 480 164 591 767 817 205 217 1 250 064 EURO IV, V 4 ja 3 600 960 89 705 1 024 830 2 206 673 228 278 rohkem 7 150 446 EURO VI ja Kuni 3 75 970 9 690 38 598 227 470 143 645 495 373 vähem 4 ja 3 018 756 88 800 537 397 2 025 389 436 055 saastavad rohkem 6 106 396 Kõik kokku: 21 431 054 Teekasutustasu kehtestamisel lisandus ettevõtjatele täiendav ajakulu teekasutustasu tasumiseks. Ettevõtjate halduskoormuse mõju vähendamiseks võeti rakenduste loomisel kasutusele lahendus, et korraga oleks ettevõtjal võimalik tasuda teekasutustasu rohkem kui ühe veoauto eest. Analüüsi käigus hinnati kaudselt, milliseks kujuneks erineva suurusega ja masinapargiga ettevõtete kulude kasv tasude muutmisel. Kui suurematel ettevõtetel oli teemaksude ja müügitulu suhe suurusjärgus 0,4–0,6% ja väiksematel 0,8–1,6%, siis uute tasumääradega tõuseb see suhtarv suurematel (ja uuema autopargiga) ettevõtetel 0,1% ehk vahemikku 0,5– 0,7% müügitulust, väiksematel kasvab umbes 0,2% ehk kokku tuleb 0,9–1,9% müügitulust. Teekasutustasu kehtestamine mõjutab ka põllumajandussektoris tegutsevaid põllumajandusettevõtjaid, kes veavad turustuskohta oma kaupa ise. 2020. aastal olid põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) andmetel Eesti keskmise põllumajandusettevõtte kulud 140 511 eurot aastas. Seega suurendab aastase teekasutustasu suurendamine ühte N2-kategooria veoautot omava põllumajandusettevõtte kulusid 0,12%. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Veoautodele teekasutustasu ajakohastamisel võib suureneda maanteetranspordi hind ning selle tulemusel väheneb nõudlus maanteetranspordi teenuste järele ning seega vähenevad ka veoautode läbitud kilomeetrid. Nii CO2- kui ka õhusaaste emissioonid on proportsionaalses sõltuvuses läbisõidust. Seega läbisõidu vähenemisel vähenevad ka need näitajad. Ajakohastatud teekasutustasud, mis on diferentseeritud vastavalt mootori emissiooniklassile, toovad kaasa liikumise vähem saastavate veoautode suunas. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtgrupp: riigiasutused Teekasutustasu administreerimisega tegelevad Transpordiamet ning Maksu- ja Tolliamet, riikliku järelevalvet veoauto teekasutustasu tasumise üle teostavad Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ja Transpordiamet. Nimetatud ülesannete täitmisel asutustele täiendavaid ülesandeid ei lisandu ja töökoormus ei suurene. Transpordiametile lisandub ülesanne avaldada veebilehel igal aastal teave teekasutustasu kohta. Teavet tuleb uuendada kord aastas. Osaliselt on direktiiviga nõutud teave juba veebilehel 11 https://teetasu.ee/ avaldatud. Kuna ühele riigiasutusele lisanduv töökoormus ei ole märkimisväärne, siis on mõju kokkuvõtvalt mitteoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga tehtavate muudatuste mõju riigi- ja KOVi asutustele on hinnatud seletuskirja eelnõu mõjude hindamise peatükis 6. Eelnõu seadusena rakendamisel ei kaasne teekasutustasu administreerimisega täiendavaid kulusid. 8. Rakendusaktid Käesoleva eelnõu jõustumisel on vaja muuta järgmisi õigusakte: 1. majandus- ja taristuministri 28. novembri 2017. a määrus nr 65 „Teekasutustasu andmekogu põhimäärus“. Määruse muutmine on vajalik seoses teekasutustasu kohta andmete avaldamise kohustusega; 2. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrus nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“. Määruse muutmine on vajalik selleks, et kui raskesõiduki vastavustunnistustel on märgitud selle CO2 eriheide, siis oleks kohustus märkida see ka registreerimistunnistusele. Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. märtsil, osaliselt 1. jaanuaril 2025. a ja 1. jaanuaril 2026. a. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele valitsusvälistele organisatsioonidele: Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Metsatööstuse Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtjate Liit, Eesti Puidutööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Algatab Vabariigi Valitsus „........“ „...........................“ 2023. a. 12