AS Eesti Post korralise üldkoosoleku otsus 07.06.2023

AS Eesti Post aastaraamat 2022 Aruandeaasta algus: 01.01.2022 / Aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 Omniva Aastaraamat 2022 koondab endas ühiskondliku vastutuse ja hea ühingujuhtimise tava (HÜT) aruanded, tegevusaruande ning raa- matupidamise aastaaruande. Oleme aruanded kokku pannud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), arvestades ka HÜT-i nõuetega. Dokumendid on valminud ettevõtte juhtkonna ja valdkondade spetsial- istide koostöös ning suunatud asjatundlikule lugejale. Üldandmed Ettevõtte nimi: AS Eesti Post Äriregistri kood: 10328799 Majandusaasta algus: 1. jaanuar Majandusaasta lõpp: 31. detsember Juriidiline aadress: Pallasti 28, Tallinn 10001, Eesti Vabariik Telefon: +372 664 3000 E-post: [email protected] Kodulehekülg: www.omniva.ee Tegevusala: posti- ja kullerteenused Juhatus: Mart Mägi, Heiki Raadik, Kristi Unt Nõukogu: Helo Meigas (esimees), Mari Avarmaa, Madis Laansalu, Kalle Viks, Martti Kuldma, Rasmus Ruuda Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 3 Sisukord 1 Omniva kontserni ülevaade 4 Jätkusuutlikkus 1.1 Kontserni iseloomustus ja struktuur 5 4.1 Meie tegevuse ühiskondlik mõju 44 Olulisemad tulemusnäitajad 6 4.2 Keskkonnahoid 45 1.2 Tegevjuhi pöördumine 7 4.3 Meie inimesed 47 1.3 Peamised tegevustulemused 2022 8 4.4 Ühiskondlik panus 52 1.4 Tegevusmahud ja võrgustik 9 4.5 Kogukonna toetamine 1.5 Missioon, visioon ja väärtused 15 1.6 Strateegia aastateks 2022-2026 17 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 56 1.7 Õiguslik raamistik 18 1.8 Olulisemad sündmused 2022. aastal 19 Raamatupidamise aastaaruande lisad 61 1.9 Tunnustused 21 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted 62 Lisa 2 Finantsinstrumendid 78 Lisa 3 Raha 78 2 Juhtimine Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 79 Lisa 5 Varud 79 2.1 Ümberkorraldused ettevõtte tegevuses/struktuurimuudatused 24 Lisa 6 Tütarettevõtjad 80 Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne 24 Lisa 7 Investeeringud sidusettevõttesse 81 2.2 Üldkoosolek 24 Lisa 8 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 81 2.3 Nõukogu 25 Lisa 9 Põhivara 82 2.4 Nõukogu koosseis ja tasustamine 26 Lisa 10 Rendikohustis 86 2.5 Auditikomitee 26 Lisa 11 Lühiajalise- ja väheväärtusliku vara rent 87 2.6 Tasustamiskomitee 27 Lisa 12 Intressikandvad võlakohustised 88 2.7 Juhatus 27 Lisa 13 Lühi- ja pikaajalised võlad 89 2.8 Teabe avaldamine 28 Lisa 14 Omakapital 89 2.9 Finantsaruandlus ja auditeerimine 28 Lisa 15 Müügitulu 90 2.10 Riskijuhtimine ja riskid 29 Lisa 16 Saadud toetused 91 2.11 Tulemus- ja kvaliteedijuhtimine 31 Lisa 17 Muud äritulud 91 2.12 Korruptsioonivastane võitlus 31 Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused 92 2.13 Muudatused põhikirjas ja regulatsioonides 31 Lisa 19 Muud tegevuskulud 92 Lisa 20 Tööjõukulud 93 Lisa 21 Muud ärikulud 93 3 Tegevusaruanne Lisa 22 Finantstulud ja -kulud 94 Lisa 23 Tulumaks 94 3.1. Tegevuskeskkond 33 Lisa 24 Tehingud seotud osapooltega 95 3.2 Finants- ja efektiivsusnäitajad 34 Lisa 25 Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted 96 3.3 Tulud ja kulud 35 Lisa 26 Tingimuslikud kohustused ja varad 104 3.4 Arendus- ja investeerimistegevus 39 Lisa 27 Sündmused peale aruandekuupäeva 105 3.5 Dividendid 39 Lisa 28 Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta 106 3.6 Tütarettevõtete tegevus 40 3.7 Plaanid 2023. aastaks 41 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 110 3.8 Vastutustundlik tegevus 42 Kasumi jaotamise ettepanek 113 Juhatuse kinnitus ning juhatuse liikmete allkirjad 2022. konsolideeritud majandusaasta aruandele 114 Omniva kontserni ülevaade AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 5 1.1. Kontserni AS Eesti Post (edaspidi koos nimetatuna „kont- iseloomustus sern“) on rahvusvaheline kontsern, mille põhitege- ja struktuur vusala on logistikateenuste (peamiselt paki- ja pos- UAB Omniva LT sorting titeenuste), digiteenuste ja rahvusvahelise transiidi teenuste osutamine. Kontserni koduturg on Balti- kum. UAB Omniva LT SIA Omniva Omniva kontserni kuuluvad emaettevõte AS Eesti Post ning tütarettevõte Finbite OÜ Eestis, tütarettevõte Omniva SIA Lätis, tütarettevõte Omniva LT ja tema tütarettevõte UAB Omniva LT Sorting Leedus. Teise kvartali lõpuni kuulus kont- AS Eesti Post serni ka sidusettevõte Post11 OÜ, mis otsustati likvideerida 1. juulil 2022. Samal kuupäeval müüdi Eestis asuv tütarettevõte Maksekeskus AS. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pa- kiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Lätis ja Finbite OÜ Omniva OÜ Post 11 OÜ Leedus. UAB Omniva LT Sorting on asutatud uue (30%) logistikakeskuse rajamiseks Kaunasesse. OÜ Fin- bite põhitegevuseks on infoäri teenused (e-arved). ASi Maksekeskus tegevusala oli makselahenduste pakkumine e-kaubanduse ettevõtetele Baltikumis. Sidusettevõte OÜ Post11 pakkus e-kaupmeestele rahvusvahelisi logistilisi terviklahendusi kaupade kätte toimetamiseks üle kogu maailma. Omandisuhtelt on Omniva 100% Eesti riigile kuu- luv äriühing, mis kuulub Majandus- ja Kommu- nikatsiooniministeeriumi haldusalasse. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 6 2022. aastal läbisime Meil on 1102 pakiautomaati Meil on Eestis 68 postkontorit, 31 679 000 km (Eestis 327; Lätis 355; Leedus 420) 87 postipunkti ja 1314 kirjakasti Omniva sorteerimiskeskused asuvad väljaspool Baltikumi veel 384 aastat ajalugu (alates Rootsi Suurbritannias, Hollandis, Saksa- riikliku postisüsteemi juurutamisest maal, Omaanis, Kõrgõzstanis ja kuninganna Kristiina poolt Kontsernis töötab 2471 meil on kaubaedastuspunktid ka Eesti- ja Liivimaal eestkostevalitsuse inimest Ameerika Ühendriikides. postimääruse alusel.) AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 7 1.2. Tegevjuhi On hea meel tõdeda, et 2022. aasta oli Omniva jaoks keerulisest ja tulemusena oleme oma valdkon- pöördumine muutlikust väliskeskkonnast hoolimata edukas. Venemaa sissetung nas armastatuim kaubamärk Bal- Ukrainasse ning selle tagajärjel muutunud majanduskeskkond ei mõ- tikumis. jutanud ainult Eestit vaid kõiki Omniva kodu- ja partnerturge. Tänan 2022. aastal tegime algust ka mit- motivatsiooni ja pingutuse eest meie tugevat meeskonda, kelleta ko- mete oluliste investeeringutega. hanemine poleks võimalik olnud, ning usalduse eest kõiki meie häid Nendest suuremad on Leetu ra- kliente ja partnereid! jatav kaasaegne sorteerimiskes- Eelmise aasta tulemuste põhjal võin julgelt öelda, et Omniva on tu- kus maksumusega üle 40 miljoni gev ja kohanemisvõimeline ettevõte, mis liigub jõudsalt edasi oma euro ja ühtse sorteerimiskeskuse pikaajalise strateegia elluviimisega. 2022 oli meie jaoks kolmas järjes- loomine Eestis. Viimane ühen- tikune kasumiaasta - seda sõltumata langevatest postimahtudest, dab Tallinnas Pallasti tänaval ja kasvanud määramatusest majanduses ning Ukrainas toimuvast sõjast. Rae vallas Rukki teel asuvad sort- See näitab ettevõtte ja meeskonna tugevust, meie võimekust kiires- eerimiskeskused. Et need efek- ti reageerida ja väljakutsetega oskuslikult hakkama saada. Omnivast tiivsust kasvatavad investeeringud on saanud kiiresti arenev ja innovaatiline rahvusvaheline kullerturu võimalikuks saaksid, müüsime mul- ettevõte. Seda ilmestab tõsiasi, et universaalse postiteenuse osa meie lu oma tütarettevõtte Maksekes- käibest on langenud alla 10% ning e-kaubandusega seotud teenused kus Luminor pangale. moodustavad sellest üle 70%. Meie koduturg on Baltikum, kuid meie Kõik see sai teoks said vaid tänu võimekale meeskonnale. Meie tööta- tegevus ulatub Ameerikast Kasahstanini. jate motivatsioon paranes ühes klientide rahuloluga eelmisel aastal Usun, et Omniva edu aluseks on meie tugevad väärtused – avatus, märkimisväärselt. Ühised väärtuste töötoad, arutelud ja tugevam Bal- hoolivus, usaldusväärsus ja rõõmu tundmine tööst ning tulemustest. tikumi ülene koostöö andsid meie inimestele tugeva tegutsemistahte. Need väärtused aitasid eelmisel aastal mõista senisest paremini meie Teeninduskvaliteedi tõstmiseks kujundasime ühtsed teenindusstan- klientide, partnerite, kogukondade, kohalike omavalitsuste, omanike dardid ja parandasime töötingimusi. Tänan kogu meeskonda, kellega ja ühiskonna ootusi ning antud lubadusi ellu viia. Aasta jooksul oleme koos suudame pakkuda parimat teenindust meie praegustele ja tule- kohtunud kõikide Eesti omavalitsustega ja loonud uued alused tulevi- vastele klientidele! ku koostööks. Aasta jooksul tegime mitmeid samme teenuse kättesaa- davuse märkimisväärseks parandamiseks: lisasime üle Baltikumi 230 pakiautomaati, renoveerisime mitmed postkontorid ja suurendasime Lugupidamisega personaalse postiteenuse osakaalu. Koostöös erinevate osapooltega oleme vähendanud teeninduspunkte ja kolinud parematele tegut- Mart Mägi semispindadele. Tehtu on toonud kaasa klientide rahulolu kasvu, mille AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 8 1.3 Finants (EUR miljonit) Peamised tegevus- Müügitulu EBITDA Puhaskasum Omakapital tulemused 2022 122,9 17,6 25,4 67,7 (2021 - 144,3) (2021 - 28,2) (2021 - 13,8) (2021 - 47,1) Varad Omakapitali tootlus 123,8 44,3% (2021 - 141,1) (2021 - 33,3%) Klient (miljonit) Pakkide arv* Kirjade arv Brändieelistus Kliendirahulolu 28,7 9,7 1 65 (2021 - 29,8) (2021 - 11,9) (2021 - n/a) (2021 - 58) Töötajad Töötajate rahulolu (eNPS) Tööohutuse indeks 52 2 449 (2021 - 46) (2021 - 2 418) *Baltikumis AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 9 1.4 Tegevusmahud Pakimahud ja võrgustik Pakiteenuste valdkonda kuuluvad: kullerteenused pakiautomaadi siseriiklik sisenevad ja sisenevad ja tolliteenused teenused (posti)pakiteenus väljuvad väljuvad jm (sh kuller B2B, kuller rahvusvahelised rahvusvahelised logistika- B2C, rahvusvaheline pakid pakid teenused kullerteenus) (sh maksikirjad) (sh maksikirjad) Pakimahud on aasta-aastalt kasvanud. 2021. aastat iseloomustasid koroonapiiran- gud, mille ajal pakimahud kasvasid hüppeliselt. 2022. aastal koroonapiiranguid enam ei kehtestatud, seega ei paku võrdlus eelneva aastaga tulenevalt muutunud olukorrast adekvaatset pilti. 2022. aastal kasvasid pakimahud eelkõige tänu võr- gustiku laienemisele. Tõusutrendis olid pakimahud viimase kolme kvartali jooksul. Pakimahud (miljonit tükki) *tabel ei kajasta rahvusvahelise äri pakimahtusid AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 10 Pakiautomaatide võrgustik ja mahud Omnival on üle Baltikumi suurim võrgustik pakiautomaat on ainsana näiteks Võnnus, Verioral, Sangastes, Kolga-Jaanis, – 2022. aasta lõpus oli meil kokku 1102 paki- Laeval, Laekveres, Roelas, Võsul ja Varblas. Väikesaartel saab kasutada Omni- automaati, neist Eestis 327, Lätis 355 ja Lee- va virtuaalset pakiväljastust, mis lihtsustab kohalike jaoks pakkide saatmist ja dus 420. Oleme aasta jooksul suurendanud kättesaamist. Leiame, et on vastutustundlik toetada inimesi väiksemates asu- oma pakiautomaatide võrgustikku 230 au- lates, kus kaubandusvõrgustikku on vähe ja igapäevased tooted tellitakse üha tomaadi võrra. Pikas perspektiivis näeme, sagedamini kulleriga koju või pakiautomaati. et pakkide saatmine kasvab edasi ja tarbi- jad ootavad jätkuvalt uusi pakiautomaate. Seda kinnitab ka Eesti e-kaubanduse liidu statistika: eestimaalased tellisid 2022. aas- Pakiautomaatide pakimahtude võrdlus eelmise aastaga tal pakiautomaatidesse 12,4 miljonit pakki, mida on umbes 280 000 võrra rohkem kui aasta varem. Detsember oli ootuspäraselt aasta kõige suurema pakimahuga kuu. Saa- vutasime 2022. aasta uue rekordi: Eesti pa- kiautomaatidesse jõudis läbi DPD, Smart- posti ja Omniva võrgustiku 1,3 miljoni pakki. Kõige suurem turuosa on Eestis jätkuvalt Omnival. Meie missioon on pakkuda parimat ja kod- ulähedast teenust üle Baltikumi. Investee- rime oma võrgustikku ka järgmisel aastal, lisades ja uuendades pakiautomaate kõigis Balti riikides. Meie pakiautomaate läbinud pakkide mahud on võrreldes eelneva aastaga 6% 2022. aastal laienes meie pakiautomaati- kasvanud. 2021. aastal mõjutas esimest kvartalit ühiskonna osaline sulgemine de võrgustik kõikidesse omavalitsustesse koroona tõttu. Kodune elu soosis e-kaubandust ning tõi kaasa Omniva õues üle Eesti. Möödunud aastal paigaldasime asuvate ning igal hetkel kergesti ligipääsetavate pakiautomaatide kasutuse 56 uut pakiautomaati Eestisse, neist paljud hüppelise kasvu. Tulenevalt ebaharilikust võrdlusbaasist näitabki mulluste pa- väiksematesse kohtadesse, kus seni polnud kimahtude kuine võrdlus 2021. aasta esimese nelja kuuga mahtude langust. ühtegi pakiautomaati. Eestis asuvatest 327 Siiski oleme tänu võrgustiku laienemisele suutnud pakkide mahtu automaati- pakiautomaadist paikneb pea 30 asulates, des viimase kolme kvartali jooksul võrreldes 2021. aastaga oluliselt suurenda- kus on esindatud vaid Omniva. Omniva da ning eeldame, et sarnane trend jätkub. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 11 Omniva Eesti 129 pakiautomaatide 20 26 arv ja pakimaht aastal 2022 4 8 9 7 Pakiautomaate: 5 327 30 11 15 42 8 7 6 Harju maakond 129 Rapla maakond 8 Tartu maakond 42 Põlva maakond 8 Pärnu maakond 30 Lääne maakond 7 Ida-Viru maakond 26 Valga maakond 7 Lääne-Viru maakond 20 Võru maakond 6 Viljandi maakond 15 Jõgeva maakond 5 Saare maakond 11 Hiiu maakond 4 Järva maakond 9 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 12 Sorteerimismahud Omnival on sorteerimiskeskused kõikides Balti riikides ning iga kuu sorteeri- takse neis umbes 3 miljonit pakki. Eestis Rukki tee logistikakeskuses on koos abiruumidega ca 13 000 m2. Üle 90% pakkidest sorteeritakse automatiseeritud sorteerimisliinil. Pakk liigub möö- da sorteerimisliini spetsiaalse konveierlindi peal, mis liigutab paki õiges kohas kogujasse. Selliseid kogujaid on liinil 400. Iga koguja tähistab sihtkohta, on see siis pakiautomaat, asula või kullerring. Rukki teel töötleme umbes 35 - 40 000 saadetist päevas, ühes kuus aga umbes miljon pakki. Läti sorteerimiskeskus asub kõige energiatõhusamas logistikakeskuses – Mārupes asuvas Green Parkis. 2022. aastal sorteeriti Baltikumi sorteerimiskeskustes 34,3 miljonit pakki, mida on võrreldes eelmise aastaga 3% vähem. Väiksem maht oli tingitud eelkõige rahvusvaheliste pakkide väiksemast arvust. Baltikumi siseste pakkide arv on tõusutrendis. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 13 Traditsioonilised postiteenused Postiteenuste valdkonda kuuluvad: rahvusvaheline ja perioodika otsepostituse finantsteenused kaupade printteenused jm siseriiklik kirjateenus teenused teenused (sh pensionite ja müük postiteenused (sh universaalne (perioodika (aadressiga ja toetuste kanne, postkontorites postiteenus ja ärikirja tellimine ja aadressita rahasiire, isikusama- teenus) kanne) reklaami kanne) suse tuvastamine); Omniva postikullerid kannavad üle Eesti klientidele kirju, ajalehti ja reklaami, kullerite abil kodudesse ja töökohtadesse veetava perioodika hulk vähenenud mille mahud aasta-aastalt vähenevad. 30% võrra. Eestis koguti ja kanti 2022. aastal laiali 9,3 miljonit kirja. Kirjade arv on eelneva Ligi 66% kirjadest ja perioodikast toimetatakse inimesteni maapiirkondades, kus aastaga võrreldes 16% väiksem. Kirjade maht on langenud juba kaua: võrrel- Omniva on ainus teenusepakkuja, universaalse postiteenuse osutaja. Perioo- des 2018. aastaga on saadetud kirjade arv vähenenud ligi 40%. dika kojukanne maapiirkondades on ettevõttele kahjumlik, klientide vähene- vast huvist tulenevalt näeme pikemas perspektiivis selle mahu jätkuvat lan- Omniva osutab Eestis universaalset postiteenust. See tähendab, et toimetame gust. 2023. aasta algusest lõpetasid Eesti suuremaid päevalehti välja andvad Eestis kätte nii margiga saadetud kirjad kui välisriikidest Eestisse saadetud kirjastused esmaspäevaste paberlehtede avaldamise. teiste postiettevõtete kaudu tulnud kirjad. Universaalse postiteenuse raames toimetas Omniva mullu Eestis kätte ligi 2,4 miljonit kirja, mida on 30% vähem Kirjad kokku Perioodika kojukanne kui 2021. aastal ja moodustas ligi neljandiku kirjade, reklaamide ja perioodika kogumahust. Suurem osa Eestis saadetud kirjadest on ärikirjad, mida saadeti 2022. aastal 6,9 miljonit, 9% vähem kui mullu. Ärikirjadest moodustavad suure osa ettevõtete poolt saadetavad arved ja teavitused, mida aasta aastalt suunatakse rohkem elektroonilistesse kanalitesse. Pikaajaliselt näeme kirjade vähenemise trendi jätkumist, kuna varem paberkir- jana saadetud info liigub aina rohkem teistesse kanalitesse. 2022. aastal toimetas Omniva Eesti klientideni 19,2 miljonit ajalehte ja ajakirja, mis on 9% vähem kui aasta varem. Võrreldes 2018. aastaga on Omniva posti- Ärikirjad UPT AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 14 Otseposti maht ulatus 2022. aastal 132 miljoni saadetiseni, mida on 7% vähem kui aasta varem. Otsepostist suurema osa moodustavad jaekaubandusettevõtete aadressita reklaamid, mille mahtu mõjutavad alternatiivsete reklaamikanalite (tele- ja raadioreklaam, välireklaam jt.) hinnatase ning reklaami tootmise sisend- hindade kallinemine. Sarnaselt kirjadele ja perioodikale on otseposti maht aasta-aastalt vähenenud (võrreldes 2018. aastaga 32%), kuid viimastel aastatel vähem kui teistel teenus- tel. Aadressita reklaami kantakse laiali rohkem tiheasustusega piirkondades, mis võimaldab seda teha kuluefektiivsemalt. Lisaks toetavad aadressita reklaami eri- nevad uuringud ja ettevõtete omavaheline konkurents. Otsepost AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 15 1.5 Missioon, Meie visioon Meie kriitilised visioon ja väärtused Aastaks 2026 oleme eelistatuim logistikapartner, pakkudes edufaktorid 2022-26 kliendikeskset teenust pühendunult ja vastutustundlikult. Lähedus Eelistatum logistikapartner tähendab meile: • Omanikule turu keskmisest kõrgemat omakapitali tootlust Kohaletoimetamine kliendi valitud asukohta • Kliendirahulolu NPS üle 75 • Meie töötajate rahulolu eNPS üle 55 ning TRIM näitaja põhjal kuulumine Top 30 tööandja sekka Kiirus • Koostööpartnerite rahulolunäitaja pNPS on üle 50 Kiireim teenus turul • Omniva bränd kuulub Baltikumis TOP 10 hulka Täpsus Kliendikeskne teenus kõigis kanalites tähendab meile: • Klientidele kõige lähemal asuv Baltikumi suurim Kohaletoimetamine kliendi tarnevõrgustik valitud kellaajal • Meie tavapärane standard on pakk järgmiseks päevaks • Oleme 99% juhtudest seal, kus klient meid ootab Lihtsus • Parimat kliendikogemuse pakkumist e-kanalites Meie teenused on lihtsasti • (digikanali rahulolu näit NPS on üle 80) kasutatavad Kõrge pühendumine ja vastutustundlik tegutsemine Kliendikogemus tähendab meile: • Vähendame oma tegevuse CO2 jalajälge Parim kliendikogemus kõigis kanalites • Meie tarne- ja teeninduspunktid on kõigile ligipääsetavad ja kasutatavad (digikanali rahulolu näit NPS on üle 80) Keskkonnasõbralikkus ja sotsiaalne vastutustunne Meie hoolime AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 16 Meie missioon Viime saadetised kohale hoole ja rõõmuga, et tuua maailm kõigile lähemale. Meie väärtused Me hoolime Suhtume hoolivuse ja austusega kõigisse oma tegemistesse, meie kätte usaldatud saadetistesse ja ümbritsevasse keskkonda. Kuulame ning väärtustame üksteist, oma koostööpartnereid ja kliente. Me oleme avatud Otsime pidevalt värskeid ideid ja võimalusi, mis aitavad meil kasvada inimeste, ekspertide ning ettevõttena. Julgeme proovida, aga ka eksida ning oma vigadest õppida. Meid võib usaldada Lubame, mida suudame täita ja täidame, mida oleme lubanud. Võtame alati vastutuse Omniva eest! Me tunneme rõõmu tööst ja tulemustest Julgustame üksteist rohkem pingutama ja oleme üksteisele toeks, rõõmustame koos oluliste eesmärkide saavutamise üle ning kiidame üksteist väärt panuse ja koostöö eest. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 17 1.6 Strateegia 2021. aastal alustasime ettevõtte strateegia uuendamisega, et Meie ärieesmärgid aastateks minna varasemalt ärivaldkondade (postiäri ja pakiäri) põhiselt 2022-2026 vaatelt üle kliendipõhisele, ühtse lahenduse pakkumisele suu- natud vaatele. Omniva uus strateegia on välja töötatud kiires- Uus digikanal Jaekontseptsioon ti muutuvates tingimustes, kus üheaegselt kasvavad ootused saadetiste kätte toimetamise lähedusele, kiirusele, täpsusele, lihtsusele, teenuse taskukohasusele ja sellele, et oleksime Tagastusteenused Kliendi elutsükli oma töös vastutustundlikud keskkonna suhtes. Nõukogu kin- juhtimine nitas 30. novembril 2021 ettevõtte uue visiooni, strateegilised eesmärgid aastateks 2022-2026 ja peamised arengusuunad, Rahvusvaheline Suurepärane mis keskenduvad nii koduturul Baltikumis kiire ja kvaliteetse klienditeeninduse tagamisele kui nutikate logistikalahenduste pakiteenuse kliendikogemus pakkumisele ning tööprotsesside automatiseerimisele. Luues laiendamine olulist väärtust meie töötajatele ja klientidele, on võimalik saavutada omaniku poolt eesmärgiks seatud omakapitali Tugev ettevõtte kultuur Jätkusuutlik tootlus. Meie eesmärk on saada ühtse Omniva kaubamärgi (Personali eesmärk) pakendite all tegutsedes viie aastaga eelistatuimaks logistikapartneriks taaskasutus teenus kogu Baltikumis. Rahvusvahelise Digitaliseerimine Alates sajandivahetusest on kirjade kogus maailmas pidevalt partnerlussuhte (IT eesmärk) vähenenud, langedes viimase kümne aasta jooksul umbes kasumlikkus 33%. Samas kasvab e-kaubanduse kestva edukäigu tulemuse- na jõudsalt pakkide arv. Praeguse kasvutempo juures kahe- kordistub see tõenäoliselt iga järgmise kümne aasta jooksul. Avatud võrgustik Kullerteenus 2.0 Paljudes riikides kahaneb enne 2026. aastat keskmisele leib- konnale saadetud kirjade arv väiksemaks saadavate pak- Bränditeadlikkus Vastutustundliku kide hulgast. See suundumus jätkub ka pärast 2026. aastat. (Brändi eesmärk) ettevõtte Peagi moodustavad pakid valdava osa posti-, paki- ja logistika- põhimõtted sektorist ning kirjad vaid vähemuse. Eelnevat arvesse võttes oleme määratlenud järgmised kriitilised Automatiseerimine Võrgustiku edutegurid aastateks 2022-2026: laienemine AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 18 1.7 Õiguslik Alates 2009. aasta 1. aprillist tegutseb Omniva avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud meile raamistik universaalse postiteenuse (adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena) osutamise loa, mis kehtib viis aastat. Luba kehtib perioodil 9. oktoober 2019 - 8. oktoober 2024. Universaalne postiteenus tähendab postiteenuste järjepidevat ja kvaliteetset osutamist taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 19 1.8 Jaanuar miga. Alates märtsi algusest saadeti Ukraina suunas teele 30 veoautot kogutud abiga. Lisaks aitasime • Alustasime ettevõtte ümberkorraldamisega, et korraldada siseriiklikku humanitaarabi vedu. minna varasemalt ärivaldkondade põhiselt vaatelt Olulisemad üle kliendipõhisele, ühtse lahenduse pakkumisele • Alustasime kohtumisi kohalike omavalitsuste esin- dajatega üle Eesti, et vaadata üle posti- ja paki- sündmused suunatud vaatele. Selles lähtume 2021. aasta lõ- teenuse mahud ja korraldus ning kaasajastada pus kinnitatud uuest visioonist, strateegilistest 2022. aastal eesmärkidest ja peamistest arengusuunadest, mille teenuste osutamist. kohaselt soovib Omniva saada viie aasta jooksul • Ilmusid postmargid „Raeapteek 600“, „Eesti met- kogu Baltikumi eelistatuimaks logistikapartneriks. sapuud – maarjakask“ ja „Tenniseliit 100“. Viimasel • Ilmusid postmargid „Taliolümpiamängud Peking kujutati Eesti tipptennisiste Anett Kontaveiti ja Kaia 2022“ ja „Tartu Maarja Kirik“. Kanepit. • Otsustasime, et rajame Kaunasesse Baltikumi moodsaima sorteerimisterminali ja investeerime Mai selleks 40 miljonit eurot. • Hakkasime üle Eesti posti vedama keskkonnasõbra- • Omniva, Inbank ja väikeaktsionärid otsustasid ühis- like elektriliste kaubaratastega Vok Bikes. elt müüa Maksekeskuse Luminor pangale. • Uue võimalusena saab kauba ostmisel maailma ühest suuremast kaubanduskeskkonnast Aliex- Veebruar press valida kohe kauba kättesaamiseks lähima Omniva pakiautomaadi. • Otsustasime parandada jaevõrgu kvaliteeti ja to- imemudelit, investeerides märkimisväärselt kon- • Ilmus postmark „Euroopa – lood ja müüdid“, kus torivõrgu väljanägemisse ja parandades kontorite kujutati kunstnik Oskar Kallise maali „Tiritamme asukohti. kasvatamine“ ja seinavaiba kavandit „Siuru-lindu Kalevipojast“. • Ilmusid postmargid „Hiina uus aasta – tiigriaasta“ ja „Johan Pitka 150“. Juuni Märts • Ühinesime Rahvusvahelise Postikorporatsiooniga (IPC). • Ühinesime rahvusvaheliste sanktsioonidega, mis kehtestati Venemaale seoses sõja alustamisega • Ilmusid postmargid „Mootorpurjelaev Läänemaa“ ja Ukrainas. Lõpetasime perioodiliste väljaannete „Eesti-USA diplomaatilised suhted 100“ postmargid. kande Venemaalt ja Valgevenest ja Western Union Lastekaitsepäeva puhul ilmus ka laste teemaline tehingud nendes riikides. postmark. • 24. märtsil andsime erakorraliselt välja postmargi • Sidusettevõtte Post11 lõpetas tegevuse. „Au Ukrainale!“. Veel ilmusid margid „Eesti Kirja- meeste Selts 150“ ja „Aasta lind – metskurvits“. Juuli • Keskkonnasõbraliku postiveo edendamiseks üle • Virtuaalne pakiväljastus laienes Kihnu ja Ruhnu. Eesti alustas tööd 10 elektriautot. • Ilmus „Tallinna Raekoda 700“ postmark. • Avasime esimese virtuaalse pakikautomaadi Vorm- si elanikele, et võimaldada neile e-poest tellitud kaupade kojukannet ilma pakiautomaadita. August • Ilmus postmark „Head Eesti asjad – Estonia klaver“. Aprill • Alustasime 40 uue pakiautomaadi paigaldamist üle Eesti. • Korraldasime tasuta Ukraina heaks kogutud hu- manitaarabi transporti koostöös humanitaarabi- organisatsioonide, Tallinna linna ja välisministeeriu- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 20 September • Ilmusid postmargid „Postcrossing“, „Liivimaa maa- päev 600“ ja „Narva-Jõesuu tuletorn“. Samuti jõuds- • Avasime Biškekis rahvusvahelise keskuse piiriüleste id meie võrgus müüki Made Balbati kujundatud e-kaubanduse pakkide vastuvõtmiseks ja sorteeri- jõulumargid. miseks ning alustasime koostööd Omaani Postiga. • Tunnustasime meie 2022. aasta parimaid töötajaid. • Alustasime koostööd Eesti Rahvusraamatukoguga, • Omniva liitus rahvusvahelise postiorganisatsiooni et toimetada laenutusplatvormi Minu Raamatu- IPC kestlikkuse programmiga International Post kogu kaudu laenutatud raamatud pakiautomaati- Corporation Sustainability Measurement and Man- desse üle Eesti. agement System. Programmiga liitumine võimaldab • Omniva hinnati BRAND CAPITALi Baltikumi armas- meil liikuda tõhusalt edasi kestlikkuse teemalise tatumate brändide uuringus kõige kiiremini kasva- aruandluse loomisega ning ettevõtte tegevuse CO2 vaks brändiks. Samuti arvati meie kaubamärk kolme jalajälje mõõtmise ja vähendamisega. hinnatuma brändi hulka. • Ilmusid postmargid „Eesti fauna – lendorav“ ja „Riigi- kogu hoone 100“. Samuti ilmus heategevuslik mark November „Eesti Vähiliit 100“. • Paigaldasime 1000. pakiautomaadi Vilniusse. • Vormsil alustati minuomniva keskkonnas eelvormis- Oktoober tatud pakkide saatmise testimist pakikapi abil. • Osalesime esmakordselt Saksamaal Frankfurdis • Emissioonikomisjon kinnitas 2023. aastal välja anta- toimuval Parcel & Post Expol, kus kohtuvad e-kau- vate postmarkide aastaplaani. banduslogistika ja postitööstuse juhtivad ettevõt- • Ilmusid helkurmaterjalist postmark „Liikle ohutult“ ted üle maailma. ja Adamson-Ericu maali „Jalutuskäik“ kujutav mark • Omniva pärjati Rahvusvahelise Postiliidu poolt tun- EKMi kullafondi sarjas. nustusega “Postiarengu tõusev täht”. • Alustasime teenuse osutamist Eesti Energia elektri Detsember universaalteenusega ühinemiseks või sellest loobu- • Avasime esimesed uue kontseptsiooniga postkon- miseks. torid Tallinna Kaubamajas, Kristiine, Järve ja Arsena- • Alustasime 265 uue pakiautomaadi paigaldamist li keskustes ning Keilas. või vananenud automaatide välja vahetamist üle • Toimetasime alates novembri ostupühadest kohale Baltikumi. üle 1,5 miljoni paki ja jõulukuul ligi 1 miljon kirja. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 21 1.9 Septembris hinnati Omniva BRAND CAPITALi Baltikumi armastatu- mate brändide uuringus kõige kiiremini kasvavaks brändiks. Kokku hin- Tunnustused nati uuringu käigus enam kui 600 brändi ning Omniva pälvis Baltikumi üldarvestuses kolmanda koha, konkureerides esikolmikus Swedbanki ja Maximaga. Omniva on armastatuim bränd postiteenuste valdkon- nas ning paikneb seitsmendal kohal Baltikumi kõige inimlikumate brändide arvestuses. Lätis oli Omniva jätkuvalt ka kõige eelistatum bränd logistikavaldkonnas. Esimest korda mängis Baltikumi lemmik- brändi valimisel olulist rolli sotsiaalne vastutustundlikkus. Omniva positsioon näitab, et kliendid on ettevõtte sellealased tegevused nii Eestis, Lätis kui Leedus hästi vastu võtnud. Oktoobri alguses pärjati Omniva Rahvusvahelise Postiliidu poolt tun- nustusega “Postiarengu tõusev täht”, mis antakse postiarenduse in- tegreeritud indeksi 2IPD alusel. Tegu on liitindeksiga, mis põhineb ülevaatel postiteenuste arengust 170 riigis. Sellega tunnustatakse riike, kes on näidanud üles maailma paremate hulka kuuluvaid posti- arenduse tulemusi. Kaks aastat tagasi omistas sotsiaalministeerium Omnivale peresõbra- liku tööandja kuldmärgise ja sama taseme vääriliseks hinnati meid ka 2022. aasta detsembris. Pere- ja töötajasõbralikud tööandjad on orga- nisatsioonid, mis väärtustavad oma töötajaid, panustavad peresõbra- likku töökultuuri ning peavad oluliseks töö ja pereelu tasakaalu. Pro- gramm näeb ette, et organisatsioone hinnatakse iga kahe aasta järel uuesti ja selle tulemusena otsustab komisjon, kas märgist uuenda- da, pikendada või see ära võtta. Komisjon analüüsis Omniva esitatud materjale, tõi tagasisides esile hästi ja oskuslikult läbi viidud muuda- tusi ning tunnustas ettevõtet nende elluviimise eest. Peresõbraliku tööandja märgise saamiseks tuli Omnival kahe ja poole aasta jooksul läbida põhjalik pere- ja töötajasõbraliku ettevõtluse arenguprogramm. Selle käigus toimusid hindamised ja nõustamised. Lisaks juhtkonnale kaasati protsessi ka töötajaid. Tegevuskava fookuses oli töökultuuri parandamine läbi paindliku töökorralduse, info liikumise, suhtlemis- kliima, sünergia ja kultuuri, töötajate järelkasvu, tagasiside ja uuringute, värbamise, sisse elamise, töösuhte lõpetamise ja terviseedenduse. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 22 Omniva SIA Sarnaselt Eestis 2020. aastal saavutatud vastutustundliku ette- võtluse kuldtasemele pälvis Omniva Läti teist aastast järjest vastutustundliku ettevõtluse kuldtaseme kvaliteedimärgise. Kuldtaseme märgis tähistab vastutustundliku ettevõtluse ees- kuju ja suunanäitajat. Sellega pärjatud ettevõte on vastutustund- liku ettevõtluse põhimõtted süsteemselt oma põhitegevusse põiminud ja näitab üles initsiatiivi, süstemaatilisust ja järjepide- vust vastutustundliku käitumise tagamiseks nii oma organisat- sioonis, tarneahelas kui ühiskonnas laiemalt. Läti Omnivat tunnustati ka mitmekesisuse juhtimise auhinnaga „ Mitmekesisus on tugevus“ ning ettevõttele omistati riiklikul tase- mel meediaauhind, et tunnustada selle panust demokraatlike väärtuste tugevdamisel. Omniva LT UAB Omniva UAB hinnati SBInsight poolt läbi viidud uuringu tulemuse- na Leedu kümne kõige jätkusuutlikuma brändi hulka. Omniva UAB tegevjuht Simonas Bielskis valiti ärilehe Verslo Žinios poolt Leedu viie parema tegevjuhi hulka. Kõik need auhinnad ja tunnustused näitavad, et oleme ettevõtte- na õigel teel, julgustavad meid meeskonnana rohkem panustama ja veel paremate saavutuste poole püüdlema. Juhtimine AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 24 2.1 Ümber- Igas riigis juhivad kontserni ettevõtete äritegevust tegevjuhid. Kont- järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande korraldused serni tasemele on toodud äriarendustegevused, mis hõlmavad teh- koosseisus. ettevõtte noloogiaüksust ja teenusejuhtimist, mis omakorda jaotub kolme ASi Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% ulatuses Eesti Vabariig- tegevuses/ valdkonna vahel: pakiteenused, traditsioonilised postiteenused ning ile. Seetõttu järgib äriühing HÜTi soovituslike juhiseid mõningate struktuuri- rahvusvahelised paki- ja kirjateenused. Äriarendus on osa kont- eranditega, mida on selgitatud koos mittejärgimise põhjuste välja- serniülesest põhiärist ja seda juhitakse kõigis kolmes riigis samadel muudatused toomisega. Mittejärgitavatele HÜTi juhistele on viidatud allpool alustel. Uue struktuuri oluliseks põhimõtteks on tihe koostöö ning need puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbiviimist, nõu- kanalite, segmentide, teenusejuhtimise ja tehnoloogia vahel. kogu liikmete valimist ja teabe avalikustamist, mille eesmärk on eelkõige tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. Kuna äriühingu aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne riigivaraseaduses sätestatud põhimõtete järgimisega. AS Eesti Post on riigile kuuluv äriühing, mis rakendab äriühin- ASi Eesti Post kontserni juhtimisel lähtutakse lisaks HÜTile ja riigi- gu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) tule- varaseadusele (RVS) äriseadustikust (ÄS), teistest õigusaktidest, nevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja ASi Eesti Post omaniku ootusest kontsernile ning äriühingu põhikirjast. põhikirja punktist 11. AS Eesti Post kirjeldab HÜTi põhimõtete 2.2 Üldkoosolek 2022. aastal oli kontserni ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, mistõt- malt juhatuse esimees ja nõukogu esimees. Audiitor üldkoosolekul tu ei ole vajadust selgitada käesolevas aruandes HÜTi põhimõtet reeglina ei osale, kuna ta osaleb majandusaasta aruande heaks kiit- tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. mist puudutaval arutelul auditikomitees. Nõukogu liikme kandidaat ja audiitori kandidaat üldkoosolekul ei osale (HÜT p.1.3.2), kuna Sellest tulenevalt ei tee Omniva üldkoosoleku kokkukutsumise nõukogu liikme valimisel lähtub ainuaktsionär nimetamiskomitee teadet ega üldkoosolekuga seotud teavet samaaegselt selle akt- motiveeritud ettepanekust ning audiitori valimisel nõukogu ette- sionärile saatmisega kättesaadavaks aktsiaseltsi veebilehel (HÜT panekust, mille aluseks on hanketulemused. p.1.2.1 ja 1.2.3). Aktsiaseltsi veebilehel ei avaldata nõukogu ega akt- sionäri ettepanekuid päevakorras olevate teemade kohta (HÜT Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, ei tee aktsiaselts üld- p.1.2.4). koosoleku jälgimist ja sellest osavõttu üldjuhul võimalikuks sideva- hendite kaudu (HÜT p.1.3.3). Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, kasutatakse üldjuhul ühe- isikuaktsiaseltsi üldkoosolekule äriseadustikus ette nähtud erisusi Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. veebru- (ÄS § 305). Aktsionäride korralisel üldkoosolekul osalevad ka vähe- ari 2013 käskkirjale nr 13-0079 „Majandus- ja Kommunikatsiooni- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 25 ministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühin- infotehnoloogiaminister. Üldkoosoleku keeleks on eesti keel. gute üldkoosolekute töökorra kinnitamine“ edastatakse korralise Huvide konflikti vältimise tagamiseks ja töötajate korruptsiooni- üldkoosoleku päevakord ja päevakorras olevate küsimuste osas ohu ennetamiseks deklareerisid kontserni juhtorganite liikmed, otsuse vastuvõtmiseks vajalikud materjalid, sh kirjalik lühikokku- struktuuriüksuste juhid, hangetega seotud töötajad ja hankekomis- võte vastava päevakorrapunkti kohta ja otsuse projekt ning nõu- jonide liikmed ning teised ärihuvide deklareerimise kohustusega kogu seisukoht ainuaktsionärile. Koosoleku toimumisaeg ja -koht töötajad oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega. lepitakse kokku ainuaktsionäri esindajaga, kelleks on ettevõtlus- ja 2.3 Nõukogu Nõukogu annab juhatusele suunised kontserni juhtimise korral- damiseks ning teostab järelevalvet kontserni juhatuse tegevuse üle. Nõukogu vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu kont- serni strateegiale, põhitegevustele, riskijuhtimisele, aastaaruan- dele ja eelarvele ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseis- valt kontserni ja aktsionäri huvides. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra, juhatab nõuk- ogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete edastamist nõukogu liikmetele, tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega tutvumiseks ning esind- ab nõukogu suhtlemisel kontserni juhatusega. Nõukogu töö kor- raldamiseks on üldkoosolek kehtestanud nõukogu töökorra. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2022. aas- tal toimus 14 nõukogu koosolekut ja seitse kirjalikku menetlust. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade saadetakse nõukogu liikmetele reeglina üks nädal enne koosoleku toimumist ning ma- terjalid edastatakse võimalusel enne koosolekut. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 26 2.4 Nõukogu Omniva nõukogu on kuueliikmeline - esimees Helo Meigas, aseesi- ning selle maksmisel arvestatakse nõukogu liikme osalemist nõukogu koosseis ja mees Mari Avarmaa ja liikmed Madis Laansalu, Kalle Viks, Martti Kuld- koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmete tööjõuku- tasustamine ma ja Rasmus Ruuda. lud kokku (töötasu koos kaasnevate maksudega) olid 2022. aastal 78 000 eurot (2021. aastal 75 000 eurot). Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid ta- Vastavalt äriühingu põhikirjale ei valita juhtorgani liikmeks isikut, kelle susid ASi Eesti Post nõukogu liikmetele ei maksta, v.a auditikomitees ja ta- süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isi- sustamiskomitees osalemise tasu. Igale nõukogu liikmele majandusaasta kule, on kaasa toonud isiku pankroti või juriidilisele isikule antud te- jooksul makstud tasu avalikustatakse aktsiaseltsi veebilehel nõukogu te- gevusloa kehtetuks tunnistamise, kellel on ärikeeld, keda on majan- gevuse ülevaates. dusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud, kellel on äriühinguga seotud olulised ärihuvid, kes tegutseb äriühinguga samal tegevusalal või kes ise või läbi seotud isiku on tegutsev ettevõttes, kes Huvide konflikt on äriühingule oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtu- Ainuaktsionäri 19. juuli 2017 otsusega nr 1.1-5/17-041 on kontserni nõu- vad oma tegevuses kontserni ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõu- kogu esimehe tasuks kehtestatud 1 200 eurot kuus ja nõukogu liikme ta- kogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale suks 600 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmetele üks kord kuus ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal. 2.5 Auditikomitee Auditikomitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitee audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust, aastaaruan- koosneb kuni kuuest liikmest, kellest vähemalt pooled määratakse de audiitorkontrolli protsessi ning tegevuse vastavust seaduse nõukogu liikmete hulgast. Nõukogu nimetab kolmeks aastakse nõuetele. Kokku toimus 2022. aastal 11 auditikomitee koosolekut. ametisse auditikomitee liikmed, kes valivad endi seast auditikomi- Rahandusministri 16. novembri 2017. aasta määruse nr 87 „Riigi asu- tee esimehe. tatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu Auditikomitee on kolmeliikmeline – esimees Kalle Viks, liikmed nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord Helo Meigas ja Madis Laansalu. ja tasude piirmäärad” kohaselt määras ainuaktsionär 23. novembri 2017. aasta otsusega nr 1.1-5/17-073 nõukogu liikmele auditikomi- Auditikomiteel on oluline roll valitsemise, riskijuhtimise ja sise- tee koosoleku toimumise kuu täiendavaks tasuks 25% äriühingu kontrolli läbipaistvamaks muutmisel ja parendamisel. Komitee nõukogu liikme tasust ja auditikomitee esimehele eeltoodud ta- on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, sust 50% võrra suurema tasu. Täiendavat tasu makstakse auditi- riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teosta- komitee koosoleku toimumise kuu eest, mil liige osales auditikomi- mise ja eelarve koostamise valdkondades ning tegevuse seadus- tee koosolekul. likkuse osas. Auditikomitee jälgib ka välisaudiitori ja seaduse alusel AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 27 2.6 Tasustamis- Kontserni nõukogu moodustas 25. jaanuaril 2022 nõuandva or- Tasustamiskomitee on kolmeliikmeline - esimees Mari Avarmaa, komitee ganina tasustamiskomitee, mille põhiülesandeks on nõukogu liikmed Helo Meigas ja Martti Kuldma. Tasustamine toimub vas- toetamine juhatuse järelkasvu ja värbamise, ettevõtte ja tema tavalt ainuaktsionäri 2. märtsi 2022 otsusele sarnaselt auditikomi- tütarettevõtete töötajate ning juhatuse tegevuse eesmärgista- tee liikmete tasustamisele. mise ja tasustamise osas. Komitee koosneb kolmest kuni viiest liik- mest, kellest vähemalt pooled valitakse nõukogu liikmete hulgast. 2.7 Juhatus Kontserni juhatus esindab ja juhib kontserni igapäevast majan- Huvide konflikt dustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuete- Juhatuse liikmed ei tee otsuseid lähtudes enda isiklikest huvidest ga. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et ega kasuta Omnivale suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Ju- tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. hatuse liige teatab nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele huvide Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise kontsernis ning kor- konflikti olemasolust enne lepingu sõlmimist ning samuti viivitama- raldab kontrolli ja aruandlust. Kontsernis on vajalikud protseduu- tult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema lähedasele või rid reguleeritud sisemiste kordadega. temaga seotud isikule tehtud ärilisest pakkumisest, mis on seotud Vastavalt põhikirjale on juhatus ühe- kuni viieliikmeline. Juhatuse kontserni majandustegevusega, teatab juhatuse liige viivitamatult liige valitakse kuni viieks aastaks nõukogu poolt. teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele. 2022. aastal oli juhatus kolmeliikmeline – juhatuse esimees Mart Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimine on tagatud juhatuse Mägi, juhatuse liikmed Kristi Unt ja Heiki Raadik. liikme lepingus sätestatud põhimõtetega. Sõltumatuse tagamiseks deklareeritakse seotud osapooltega teostatud tehingud majan- 2022. aastal toimus 130 juhatuse koosolekut, nendest 92 olid kir- dusaasta aruande kinnitamisel ja auditeerimisel. Äriühingu huvide jalikud menetlused. Juhatuse liikmete tööjõukulud kokku (tööta- kaitseks on juhatuse liikmete lepingutes sätestatud konkurent- su koos kaasnevate maksudega) olid 494 000 eurot, tulemustasu sikeeld nii lepingu kehtivuse ajaks kui pärast lepingu lõppemist. maksti 2022. aastal 85 000 eurot. (2021. aastal 450 000 eurot, tu- lemustasu 63 000 eurot). Igale juhatuse liikmele majandusaasta Äriühingu juhatuse liikmed ja töötajad ei nõua ega võta isiklikul jooksul makstud põhipalk ja tulemustasu avalikustatakse aktsia- eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega seltsi veebilehel nõukogu tegevuse ülevaates. Preemiasüsteeme teisi hüvesid. Samuti ei tee juhatuse liikmed kolmandatele isikute- ega nende olulisi tunnuseid aktsiaselts ei avalikusta, kuid need on le õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel. kättesaadavad ainuaktsionärile (HÜT p.2.2.7). Juhised on kättesaadavad Omniva töökorralduse reeglites. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 28 Juhatuse ja nõukogu koostöö Juhatus ja nõukogu teevad kontserni huvide parima kaitsmise nõukogu koosoleku toimumist andmed, sh finantsaruanded. Ju- eesmärgil tihedat koostööd, sh töötavad ühiselt kontserni stra- hatuse liige annab nõukogu nõudmisel viimasele kas suuliselt või teegia arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste tegemisel nõu- kirjalikult teavet juhatuse ja äriühingu tegevuse kohta ning tagab kogu poolt antud strateegilistest juhistest. nõukogule juurdepääsu juhatuse ja kontserni tegevust kajastavale teabele. Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest as- jaoludest, mis puudutavad kontserni tegevuse planeerimist ja Kontsernis on tagatud andmevahetuse turvalisus ning juhatuse ja äritegevust, ning juhib eraldi tähelepanu olulistele muutustele nõukogu liikmed käsitlevad kontserni teavet vajaliku konfident- äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule piisava ajavaruga enne siaalsusega. 2.8 Teabe Omniva avaldab oma veebilehel www.omniva.ee informatsiooni plaan ning muu oluline info, mida kontsern soovib ise avaldada ja avaldamine aktsionäri, nõukogu ja juhatuse koosseisu kohta ning nõukogu mille avaldamise näeb ette seadus. poolt moodustatud auditikomitee ning tasustamiskomitee üle- Aktsiaseltsi ainuaktsionär on riik ja riigivaraseaduse kohaselt ava- sannete ja koosseisu kohta. likustab aktsiaselts teabe veebilehel valdavalt eesti keeles. Avali- Lisaks avaldatakse veebilehel üldkoosoleku otsused, äriühingu kustamisele kuuluva teabe avalikustamise kuupäevi (finantskalend- põhikiri, majandusaasta aruanded ja kvartalitulemused, hanke- rit) aktsiaselts oma veebilehel ei avalikusta (HÜT p.5.2). 2.9 Finants- Omniva koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehti- seid pakkuvatelt ettevõtetelt. Välisaudiitori valikul osaleb auditi- aruandlus ja vatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. komitee. auditeerimine Auditikomitee koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta aru- Omniva 2022. aasta majandusaasta audiitoriks on audiitorfirma anne, osaleb ka kontserni audiitor. Nõukogu koosolekul audiitor AS PricewaterhouseCoopers. Välisaudiitor teostas majandusaasta ei osale. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruande koostamise raames kontserni nõukogu ja juhatuse liik- aruanne, millele on alla kirjutanud juhatuse liikmed (HÜT p.6.1.1). mete ärihuvide kontrolli ning esitas kontrolli tulemustest ülevaate ainuaktsionärile. Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet Omniva valib välisaudiitori, järgides hankeprotseduuri ja tagades audiitortegevuse järelevalve nõukogu vastavalt audiitortegevuse audititeenuse parima võimaliku kvaliteedi ja hinna suhte. Pakkumi- seadusele. si küsitakse vaid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid teenu- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 29 2.10 Riskijuhtimine Riskide juhtimise strateegia ja riskid Oma igapäevases tegevuses puutub Omniva kokku erinevate ris- Omniva juhatusel lasub lõppvastutus riskijuhtimise, kontrolli ja kidega. Kontsern on määratlenud riski kui võimaliku ohu, et mingi koordinatsiooni põhimõtete väljatöötamise, kehtestamise ja raken- otsus, sündmus (sündmuste kompleks), tegevus (tegevuste komp- damise eest ning see otsustab üldise aktsepteeritava riskitaseme leks) või tegevusetus võib tuua kaasa mittesoovitavad tagajärjed. ettevõttes. Juhatus on vastutav riskijuhtimise tulemuslikkuse eest. Võimalike tagajärgede all mõistetakse vara või tulude kaotust või Kontserni riskijuhtimise korralduse aluseks on kolme kaitseliini mu- vähenemist, ka negatiivset mõju mainele. Need võivad mõjutada del. Esimese kaitseliini moodustavad äriüksused. Iga Omniva äriük- Omniva eesmärkide saavutamist või täitmist või takistada ettevõt- sus ja tütarettevõte kannab täit vastutust oma tegevusvaldkonnas tel kasu saamist. Omniva majandustegevuse tulemuslikkus sõltub tekkinud ja tekkivate riskide kontrollimise eest. See tähendab, et võimest määratleda, mõõta, hinnata, hinnastada, võtta, juhtida ja vastutavad isikud peavad tagama riskide juhtimise protsessi raken- kontrollida sellises tegevuses tekkivaid riske (riskijuhtimine). damise kõigis Omniva tegevusvaldkondades ja üksustes ning keh- Riskijuhtimise eesmärk on tagada kontserni stabiilsus ja usal- testatud standardite järgimise. dusväärsus ning selle väärtuse jätkusuutlik kasv. Pädev riskijuhti- Teise kaitseliini moodustab sõltumatu riskijuhtimise funktsioon. mine loob eelduse teadlikumate ja kvaliteetsemate äriotsustuste Lisaks äriüksuste meetmetele on riskijuhtimine eraldatud tege- tegemiseks. vusvaldkondadest sõltumatusse iseseisvasse juhtimisvaldkonda. Riskijuhtimise protsess on suunatud omaniku ootuste saavuta- Omnivas toimub riskide kontrollimine kontserni tasemel. Riskijuh- misele, mis on fikseeritud omaniku ootuste dokumendis. timise üksuse ülesanneteks on riskide juhtimise, kontrolli ja koor- dinatsiooni poliitika ning riskijuhtimise põhimõtete ja meetodite väljatöötamine ja arendamine. Samuti teeb üksus juhatusele riski- Riski juhtimise organisatsioon ja korraldus juhtimise ja kontrolli meetmete kohta ettepanekuid ning koostab vastavaid raporteid. Tsentraliseeritud riskijuhtimine tagab kont- Kontserni nõukogu on kinnitanud ettevõtte riskijuhtimise üld- serni ühtsete riskijuhtimise põhimõtete elluviimise ja efektiivse põhimõtted, mille eesmärk on kirjeldada üldisi seisukohti riskide reageerimise võimalikele muutustele. võtmisel ja juhtimisel. Üldpõhimõtted tulenevad Omniva mis- sioonist ja strateegilistest eesmärkidest. Riskide võtmise suuna- Riskijuhtimise kolmas kaitseliin on kontserni siseauditiosakond, miseks, selle kaudu riskide kontrollitoimingute ja riskide taseme mis teostab sõltumatut kontrolli kogu grupi tegevuse, sh esimese üldisemaks juhtimiseks on nõukogu kinnitanud riskiisu kajastava ja teise kaitseliini kohta. Siseauditi eesmärk on Omniva tegevuse dokumendi. Üldpõhimõtete ja riskiisu määratluse raames korral- kvaliteeti parandada, andes objektiivset ja sõltumatut tagasisidet dab riskide juhtimist juhatus ning selle poolt määratud allüksused rakendatavate juhtimistavade, riskide juhtimise ja kontrollide tõhu- ja töötajad. suse kohta ning tehes soovitusi sisekontrollisüsteemi täiustamiseks. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 30 Toimivat süsteemi toetavad nõukogu ja selle moodustatud audi- elluviimine eeldab kvaliteetset projektijuhtimist, organisatsiooni tikomitee. paindlikkust ja rahalist suutlikkust. Riskijuhtimise põhimõtted, metoodikad, eeldused ja riskide juhti- Traditsiooniliste postiteenuste osutamisel vastab Omniva omaniku misega seotud pädevused dokumenteeritakse. Kõiki riskide juhti- ootustele. Seejuures nõuab vähenev traditsiooniliste postiteenuste misega seotud poliitikaid ja kordasid vaadatakse regulaarselt üle maht kontserni infrastruktuuri (jaotus- ja kogumisvõrk) ja teenuse ja vajadusel ajakohastatakse. osutamise protsesside kohandamist. See omakorda eeldab riikliku regulaatori otsuseid nii infrastruktuuri tingimuste kui universaalse Omniva sise-eeskirjad vaadatakse regulaarselt üle ning hinna- postiteenuse hinnastamise osas. takse nende kohasust. Samuti kontrollitakse töötajate teadlikkust vastavatest sise-eeskirjadest ja nende järgimist. Tegevusriskid on riskid, mis tulenevad ettevõtte sisemistest prot- sessidest, välistest sündmustest, inimeste (töötajad, kliendid, part- nerid või muud kolmandad isikud) tegevusest, kasutatavate süs- Peamised riskivaldkonnad teemide sobimatusest või oodataval viisil mittetoimimisest. RRiskijuhtimise üldpõhimõtetes on riskid jaotatud kuude põhikate- Tegevusriskide hulka kuuluvad kontrolli- ja juhtimisrisk, pettuse (sh gooriasse: välised, strateegilised, maine- ja reputatsiooniriskid, äri-, sisepettuse) risk, juriidiline risk, vastavusrisk, aruandlusrisk, person- finants- ja tegevusriskid. Finantsriskide haldamine toimub eraldi alirisk, turvarisk, tehnilised ja tehnoloogilised riskid, mudelirisk ning ja nende käsitlemisest saab ülevaate raamatupidamise aastaaru- protseduuririsk. ande lisast 25. Käsitleme tegevusriske kui iseseisvat riskivaldkonda ning jälgime Omniva teenuste osutamist mõjutavad mitmed välised tegurid tegevusriske koos, arvestades nimetatud riskide omavahelist olu- alates ilmastikutingimustest, geopoliitilistest ja majanduskesk- list seost Omniva majandustegevuses. konda puudutavatest sündmustest kuni muutusteni grupi te- Omniva tegevusriskide strateegia on ära hoida ja minimeerida gevust mõjutavates regulatsioonides. Majanduskeskkonna osas kahjusid ning maandada spetsiifilisi kriitilise iseloomuga riske, mille täheldame, et Omniva teenuseturud muutuvad dünaamilisemaks, puhul võimalik kahju ületaks aktsepteeritavat riskitaset. Tegevus- muutlikumaks ja volatiilsemaks. riskide juhtimise eesmärgiks on saavutada võimalikult madal tege- Strateegilistest riskidest mõjutab kontserni tegevust ennekõike vusriskide tase, lähtudes riskijuhtimise majandusliku efektiivsuse konkurentsiolukord posti- ja logistikateenuste turul. Konkurentsi- põhimõttest. situatsioon ja selle muutused avaldavad survet turuosale, Tegevusriskide hindamisel, jälgimisel ja käsitlemisel on oluline roll mahtudele ja hindadele. Konkurentsiolukorda mõjutavad nii vastavusriski juhtimisel. Vastavusriski juhtimine on pidev protsess, tänased turuosalised kui ka uued turule sisenejad. Selle kõrval mille eesmärgiks on: näeme, et platvormiäri toob kaasa mahtude koondumise, mis omakorda suurendab selliste platvormide logistikateenuste ostu- • vastavuse saavutamine ja hoidmine, välistades, vähendades või jõudu. Tegevustõhususe ja kvaliteedi tõstmiseks oleme algatanud limiteerides kontserni regulatiivset või eetilist vastutust selle tööta- rea projekte ning langetanud olulisi investeerimisotsuseid, mille jate, klientide, seaduse, tehingute osapoolte ja avalikkuse ees; AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 31 • luua ja hoida klientide ja avalikkuse usaldust ettevõtte vastu. Töötleme teenuste osutamisel möödapääsmatult isikuandmeid, läh- tudes nende töötlemisel isikuandmete kaitse (GDPR) nõuetest ning Vastavusriski juhtime ennetavalt ning proportsionaalselt, lähtudes kasutades sobilikumaid meetmeid küberturvalisuse saavutamiseks. reegli- ja riskpõhisest lähenemisest. 2.11 Tulemus- ja Emaettevõttes ning Läti ja Leedu tütarettevõtetes on juurutatud ning klienditagasiside. Kvaliteedivigade tuvastamisel selgitatakse kvaliteedi- kvaliteedi- ja tulemusjuhtimise süsteem. nende juurpõhjused ja tehakse protsessiparendusi üle kanalite. juhtimine Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise põhieesmärk on kontserni töö 2022. aastal koostati kontsernile, selle valdkondadele, üksustele ja optimeerimine teeninduskvaliteedi tõstmiseks. Omniva teenuste osakondadele aastapõhised tasakaalus tulemuskaardid, milles ka- kvaliteedilubadus on kirjas teenuste tüüptingimustes. Tarnekvali- jastuvad nii finants-, kliendi- kui töötajapõhised eesmärgid, samuti teeti ehk kliendilubadusest kinnipidamist jälgib teenuse osutami- kogu grupi strateegilised fookusprojektid. Püstitatud eesmärkide ja sest eraldiseisev sõltumatu teenindusüksus, kes vastutab kliendi- strateegiliste projektide täitmist jälgitakse igakuiselt nii finantsvaates rahulolu eest. Üksuse koosseisus on nii kvaliteedi- kui protsesside kui teenuste ja teeninduskvaliteeti näitavate raportitega. Selline osakonnad, kes jälgivad kliendi- ja protsessikvaliteeti vastavatest süsteem võimaldab operatiivselt reageerida muutustele organisat- raportitest, kuhu koondub info saadetistega seotud sündmustest sioonis ja turul. 2.12 Korruptsiooni- Omnivas on kehtestatud mitmed teemakohased siseprotseduurid töötajatega seotud osapooli ja võimalikke tehinguid nendega, ning prot- vastane võitlus nagu töökorralduse eeskirjad, ärikingituste juhend ja ärihuvide dekla- seduurid, et tagada korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangutest reerimise juhend. Huvide konflikti vältimise nõuded on sätestatud kinnipidamine. hangete läbiviimise korras, mille kohaselt kõik konkreetse hanke kor- Korruptsiooniennetuse raames on kontsernis loodud väärkäitumisest raldamisega seotud töötajad allkirjastavad iga kord kinnituskirja huvide teavitamise kanalid. konflikti puudumise kohta. Korraldame töötajatele jätkupidevalt koolitusi korruptsiooni, huvide Valitud ametikohtade puhul on kohustuslikuks tehtud oma ärihuvide konflikti, ärieetika jms teemal. ja kõrvaltegevuste deklareerimine kord aastas. Samuti on olemas prot- seduurid selleks, et tuvastada deklaratsiooni esitamise kohustusega 2.13 Muudatused Olulisi muudatusi regulatiivses keskkonnas ei toimunud. Uus Suurem muudatus oli tasustamiskomitee punkti lisamine seoses põhikirjas ja põhikiri on üldkoosoleku poolt kehtestatud 2. märtsil 2022. selle loomisega nõukogu poolt. regulatsioonides AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 32 Tegevusaruanne 2022. aasta majandustegevused ja tulemused AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 33 3.1 Tegevus- Majanduskeskkonna probleemid on viimastel kuudel pigem süvenenud tusid suures osas just sellest kriisipiirkonnast. Postiteenuste tulu on läbi keskkond ning väljavaade on muutunud pessimistlikumaks. Esimesel poolaastal meid aastate pidevas langustrendis, vähenedes igal aastal umbes 4%. Palga oluliselt mõjutanud Venemaa sõjategevusest, kõrgetest energiahindadest ostujõu kahanemine väljendub järjest enam tagasihoidlikus nõudluses. ning kiirest inflatsioonist põhjustatud muredele on lisandunud kesk- Tarbijate madalam kindlustunne ja vähenev tarbimine mõjutavad ka paki- pankade karmistunud rahanduspoliitika. Intresside tõstmisega püütakse äri tulemuslikkust oluliselt. küll hinnakasvu pidurdada, kuid selle kõrvalmõjuks on majandusaktiivsuse jahutamine. Oleme kaardistanud Omnivas majandusaastal ja aruande SKP reaalkasv, % 2021 2022 pr 2023 pr 2024 pr koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja finants- instrumentidega seonduvaid riske, need on välja toodud aastaraamatu Eesti 8% -0,4% 0,0% 3,0% peatükkides 2.10 ning raamatupidamisearuande lisas 25. Läti 4,1% 1,6% -0,9% 2,6% Detsembris aeglustus aastane hinnakasv statistikaameti teatel 17,5%ni Leedu 6% 2,4% -0,3% 1,8% ning võrreldes novembriga langesid hinnad 0,1%. Hinnakasvu tegurite osas ei ole suuri muutusi toimunud: toiduained kallinesid aasta jooksul Tarbijahinnaindeks, % 2021 2022 pr 2023 pr 2024 pr 25%, energiahinnad 24% ning tööstuskaubad ja teenused 12%. Püsivalt on tõusnud ka rahvusvaheliste vedude hinnad. Sisendhindade kiire kasvu ja Eesti 4,6% 19,4% 9,2% 2,5% müügimahtude languse tõttu asusime tegelema kulude kokkuhoiu ning Läti 3,3% 17,3% 9,0% 2,5% veoringide optimeerimisega. Et tagada kasumlikkus, tõstsime aasta lõpus Leedu 4,6% 19,6% 9,2% 2,0% teenuste hindu. Riikide lõikes on inflatsioonimäärad väga erinevad, sõltudes peamiselt Töötuse määr, % 2021 2022 pr 2023 pr 2024 pr riiklikest toetusmeetmetest, aga ka sellest, millistel toormetel põhinev Eesti 6,2% 5,8% 7,3% 5,9% energia on riigis kasutusel. Detsembris jätkus toormeturgudel energia- hindade odavnemine. Energiahinnad on langenud alates augustist, kuna Läti 7,6% 6,9% 7,2% 6,5% Euroopa riigid on saanud varuda talveks piisavalt maagaasi. Hinnalangust Leedu 7,1% 5,7% 6,5% 6,0% on soodustanud ka soe ilm. Eurostati andmetel oli detsembri lõpu seisu- ga Eestis inflatsioon 17,5%, Leedus 20% ning Lätis 20,7%. Kiire hinnatõusu Brutopalga reaalkasv, % 2021 2022 pr 2023 pr 2024 pr tagajärjel on Baltikumi majandused oluliselt jahtunud. Swedbanki 2023. aasta jaanuaris avaldatud majandusprognoos ennustab järgmise aas- Eesti 6,9% 8,7% 8,5% 7,0% ta kokkuvõttes majanduse kogumahu kahanemist olenevalt Balti riigist Läti 11,7% 7,5% 8,5% 8,0% -0,9% - 0%. Omniva tulud vähenesid 2022. aastal kõigis teenusegruppid- es mitmel põhjusel. Eelkõige mõjutas meie tulemust oluliselt Venemaa Leedu 10,5% 12,8% 9,5% 7,0% kallaletung Ukrainale, kuna rahvusvahelise transiiditeenuste tulud sõl- Allikas: Swedbank Economic Outlook, jaanuar 2023 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 34 3.2 Konsolideeritud kasumiaruanne 2022 12k 2021 12k Suhtarvud 2022 12k 2021 12k Finants- ja EUR miljonites ROE 44,3% 33,3% efektiivsus- Müügitulu 122,9 144,3 ROA 19,2% 10,0% näitajad sh universaalne postiteenus 12,6 16,5 Ärikasumi marginaal -0,2% 11,1% sh muud teenused 110,3 127,8 Puhaskasumi marginaal 20,7% 9,5% EBITDA 17,6 28,2 Puhaskasum aktsia kohta (eur) 16,2 8,3 Ärikasum -0,2 16,0 Puhaskasum töötaja kohta (eur) 10 292 5 717 Puhaskasum enne tulumaksu 25,9 14,9 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,3 1,1 Puhaskasum 25,4 13,8 Maksevalmiduse tase 0,63 0,44 sh universaalse postiteenuse kasum -2,7 -1,8 Võla ja omakapitali suhe 17,7% 53,3% Kapitaliseerituse kordaja 12,5% 35,9% Bilanss 31.12.2022 31.12.2021 Omakapitali määr 54,6% 33,4% EUR miljonites Käibevara 58,8 77,4 Põhivara 65,0 63,6 Kasutatud valemite kirjeldus Varad kokku 123,8 141,1 • Keskmine töötajate arv – täistööajale taandatud keskmine töötajate arv Lühiajalised kohustised 46,5 67,6 • Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital • Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / keskmised varad Pikaajalised kohustised 9,7 26,4 • Ärikasumi marginaal = ärikasum / müügitulu Omakapital 67,7 47,1 • Puhaskasumi marginaal = puhaskasum / müügitulu • Puhaskasum aktsia kohta = emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum / perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv Keskmine töötajate arv 2 471 2 408 • Puhaskasum töötaja kohta = puhaskasum / keskmine töötajate arv • Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused • Maksevalmiduse tase = raha / lühiajalised kohustused • Võla ja omakapitali suhe = intressikandvad kohustused / omakapital • Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital) • Omakapitali määr = omakapital / (omakapital + kohustused) AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 35 3.3 Tulud ja Äritegevuse hooajalisus Tulud kulud Kontserni majandustegevust iseloomustab müügitulu oluline kasv Omniva äritulu olid 2022. aastal kokku 129,1 miljonit eurot, mida on aasta viimases kvartalis ning keskmisest madalam tulemuslikkus su- võrreldes 2021. aastaga 13% vähem (2021. aastal 149,1 miljonit eurot). veperioodil. Müügitulu moodustas äritulust 95% ehk 122,9 miljonit eurot, saadud toetused ja muud äritulud kokku 6,2 miljonit eurot. Majandustegevuse hoogustumine aasta viimases kvartalis on seotud eelkõige jõulupühadeks valmistumisega, mis suurendab nii paki- kui Kontserni suurimaks teenusegrupiks müügitulu vaates on paki- postiteenuste kasutust. Samuti suurenevad novembris ja detsembris teenused, mis moodustavad äritulust kokku 58% (2021. aastal 53%). rahvusvahelise äri tulud. Tulususe langus suveperioodil on seotud puh- Postiteenuste tulu moodustab 20% äritulust, sealhulgas tõi univer- kuste ning inimeste sesoonselt madalama aktiivsusega e-kauplustes. saalse postiteenuse osutamine vaid 10% Omniva teenitud tulust. Rah- vusvahelise äri tulu moodustab kontserni äritulust 13% kontserni. Kontserni tulud vähenesid 2022. aastal kõigis teenusegruppides. Raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil Põhjuseid on mitmeid. Esiteks mõjutas koroonapiirangutest tingitud toimunud olulised sündmused e-kaubanduse kasv võrdlusperioodi ehk 2021. aasta tulemust paki- teenuste valdkonnas. Teiseks oluliseks mõjuriks on Venemaa sõda ASi Ekspress Grupp ja ASi Postimees Grupp ning Omniva sõlmisid Ukrainas. Samuti mõjutasid tulusust negatiivselt kasvanud energia- märtsis 2022 lepingu, mille kohaselt pidi Omniva omandama ASis Exp- hinnad ning rekordeid tegev inflatsioonimäär, kuna tarbijate kind- ress Post 100% osaluse. Tehingu pidi enne jõustumist kiitma heaks lustunne vähenes ja tarbijakäitumine muutus kasvanud määrama- Konkurentsiamet, kellel oli seisukoha kujundamiseks aega kuni 5 kuud. tuse tingimustes konservatiivsemaks. Konkurentsiamet tegi 5. oktoobril 2022 otsuse, millega keelas AS Eesti Post ja tema ainukese konkurendi AS Express Posti koondumise. Tulu vähenemisse panustas ka juba aastaid langenud postiteenuste tulu, mis väheneb igal aastal umbes 4%. Võrreldes 2019. aastaga 27. jaanuar 2023 andis AS Express Post teada, et nõukogu otsusega vähenes postiteenuste tulude maht 2022. aastal 3,2 miljoni euro võrra. lõpetab ettevõtte kojukandevaldkonna tegevuse 2023 aasta jooksul ning koondab umbes 450 töötajat, kellest suurem osa kandis perioo- Viimaseks ja kõige suuremaks tulususe mõjutajaks sai rahvusvahelise dikat kohale varahommikul. Sellest lähtuvalt on Eesti Post AS otsusta- transiiditeenuse tulu langemine võrreldes 2021. aastaga. Transiidi- nud suurendada varahommikust kannet tagades olukorra, kus lugeja teenuse maht kukkus 45% ehk 13,1 miljonit eurot. Tulemust mõjutas või lehetellija jaoks muutus on minimaalne. oluliselt veebruaris alanud sõda Ukrainas, kuna rahvusvahelise tran- siiditeenuse tulu oli suures osas sõltuv just sellest kriisipiirkonnast. Omniva lõpetas kogu rahvusvahelise kommertskoostöö Venemaa ja Valgevene suunal, jätkates vaid universaalset postiteenust vastavalt Lausanne’i kokkuleppele. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 36 Klientide asukoha järgi moodustab 45% müügitulust tulu Eesti klientidelt (2021. kasvas pakiautomaadi teenuste tulu võrreldes eelmise aastaga Lätis. Eestis aastal 58%), millele järgneb tulu Leedu klientidelt (15%, 2021. aastal 8%). Kolman- oli kasv 6%, Leedus jäi tulusus 4% tagasihoidlikumaks. Kontserni hinnanguline dat ja neljandat kohta hoiavad Hiina (13%, 2021. aastal 16%) ning Läti (12%, 2021. turuosa Baltikumi pakiautomaatide turul on 37%. aastal 7%). Klientide asukoha järgi moodustab 45% müügitulust tulu Eesti klientidelt (2021. Postiteenused aastal 58%), millele järgneb tulu Leedu klientidelt (15%, 2021. aastal 8%). Kolman- dat ja neljandat kohta hoiavad Hiina (13%, 2021. aastal 16%) ning Läti (12%, 2021. Postiteenuste müügitulu oli 26,4 miljonit eurot, mida on võrreldes 2021. aas- aastal 7%). taga ligi 3% ehk 0,8 miljonit eurot vähem. Universaalse postiteenuse müügi- tulu moodustas sellest 12,6 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2021. aastaga 24% ehk 4 miljonit eurot. Universaalne postiteenus omakorda jaguneb kaheks: pakiteenused moodustavad sellest 75% ning postiteenused 25%. Suurem osa Äritulud kokku: traditsiooniliste postiteenuste tulu vähenemisest tuleneb teenuste mahtude 129,1 mln eurot 4% 1% vähenemisest. Nii paberkandjal kirjade saatmine, perioodikaväljaannete koju Tulu jaotus teenuste lõikes tellimine kui ka rahakannete tegemine postivõrgus on teenused, mille järele 13% on vajadus aasta-aastalt vähenenud. Pakiteenused 58% (2021. aastal 53%) 4% Postiteenused 20% (2021. aastal 18%) Digitaalsed teenused 4% 58% (2021. aastal 6%) 20% Rahvusvahelise äri teenused 13% (2021. aastal 20%) Saadud toetused 4% (2021. aastal 2%) Muud äritulud 1% (2021. aastal 1%) Pakiteenused Kontserni pakiteenuste tulu olid 74,4 miljonit eurot, mida on 2021. aastaga võr- Digitaalsed teenused reldes 5% vähem (2021. aastal 78,5 miljonit eurot). Pakiteenuste müügitulu lan- gus oli ootuspärane ülal kirjeldatud põhjuste tõttu. Sarnaselt eelmisele aastale Digitaalsete teenuste müügitulu moodustas 2022. aasta ärituludest 5,6 miljonit moodustas pakiautomaatide teenus pakiteenuste tulust 61%. Sel aastal kes- eurot (2021. aastal 9 miljonit eurot). Digitaalsete teenuste valdkonda kuuluvad kendusime pakiautomaadi võrgustiku laienemisele ning kolme viimase kvar- makselahenduste ja infoäri teenused. Erinevaid makselahendusi nagu pan- tali jooksul ületasid pakiteenuste mahud eelmise aasta tulemust. Enim, 16%, galingid, maksete algatamise teenus jm pakkus kontsernis AS Maksekeskus, AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 37 mis võõrandati 1. juulil. Infoäri teenuste valdkonda kuuluvad ostu- ja müügi- arvete vastuvõtmine nii elektrooniliselt kui paberkandjal, arvete haldus ning elektrooniline väljastamine. Alates 2020. aasta lõpust osutab infoäri teenuseid OÜ Finbite. Enamus infoäri teenuste tulust teenitakse Eestis, kuid neid teenu- seid osutatakse alates 2014. aastast ka Lätis ning 2016. aastast Leedus. Rahvusvaheline äri Rahvusvahelise äri teenuste müügitulu moodustas 2022. aastal kontserni äri- tuludest 13%, ulatudes 16,6 miljoni euroni. Seda on võrreldes 2021. aastaga 45% vähem (2021. aastal 29,7 miljonit eurot). Rahvusvaheline transiiditeenuste äri on aasta jooksul oma tegevuse ümber kohandanud ning keskendutakse uutele turgudele, kust loodetakse mahtude järkjärgulist taastumist 2023. aas- tal. Sõlmisime mitmeid uusi kliendilepinguid ning septembris avasime Kõrgõz- stanis Biškekis rahvusvahelise keskuse piiriüleste e-kaubanduse pakkide vastuvõtmiseks ja sorteerimiseks. Sellega sai Omnivast esimene Euroopa pos- tioperaator, kes on avanud esinduse Kesk-Aasias. Biškek asub geograafiliselt suurepärases asukohas ja on kogu piirkonna kesk- ne tarnepunkt, mis võimaldab suurepärast transporti Hiinast, Euroopast ja Põhja-Ameerikast. Uus keskus Kesk-Aasias võimaldab vedada rahvusvahelisi pakke praegusest tõhusamalt ja vähendada meie ökoloogilist jalajälge. Alusta- sime koostööd ka Omaanis, kus avasime uue esinduse. Meie fookuses on rah- vusvahelise koostöö jätkuv laiendamine. Rahvusvahelise ärisuuna klientide teenindamist alustasime 2015. aastal. Tegu on ärisuunaga, mis keskendub rahvusvaheliste e-kaubanduse saadetiste teenindamisele. Rahvusvahelise e-kaubanduse turgu iseloomustab tihe konkurents, milles osalevad nii globaalsed logistikaettevõtted kui ka riiklikud postifirmad. Kui kontserni pakiäri teenuste puhul on saadetiste lähteriigiks või sihtriigiks Baltikum (meie koduturg), siis rahvusvahelise äri saadetiste rahvus- vahelist transiiti juhime lisaks Baltikumile ka Londonis, Amsterdamis, Hachen- burgis ja Biškekis. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 38 Kulud Kontserni ärikulud olid 2022. aastal kokku 129,3 miljonit eurot 1% Ärikulud kokku: 129,3 mln eurot 14% (2021. aastal 133,1 miljonit eurot), mida on 2021. aasta tase- mest 3% vähem. Kuna müügimahud oli planeeritust väiksemad, 28% Ärikulude jaotus Kaubad, toore, materjal ja teenused 28% oleme aasta jooksul vähendanud ka otsekulusid, optimeerinud (2021. aastal 36%) kanderinge ja põhivedusid ning värvanud planeeritust vähem Muud tegevuskulud 15% uusi töötjaid. (2021. aastal 15%) Tööjõukulud 42% 42% 15% (2021. aastal 40%) Põhivara kulum ja väärtuse langus 14% (2021. aastal 9%) Muud ärikulud <1% (2021. aastal <1%) Kaubad, toore, Muud tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja Muud ärikulud materjal, teenused väärtuse langus Muude tegevuskulude alla Kontserni tööjõukulud olid Muude ärikulude alla kuu- Sellesse gruppi kuuluvad kuuluvad hoonete kom- 2022. aastal 54,6 miljonit eu- Põhivara kulumi ning väär- luvad kvaliteedikontrolli- kaupade soetamisega seo- munaal- ja halduskulud, rot, mis on võrreldes 2021. tuse langusega seotud ku- ga seotud kulud, ühingute tud kulud, transpordikulud autodega seotud kulud, aastaga 3% ehk 1,8 miljonit lud olid 2022. aastal kokku ja liitude liikmemaksud, (sh rahvusvaheline trans- turunduskulud, koolitus- eurot enam. Tööjõukulud 17,8 miljonit eurot, mida kaupade allahindlus, põhi- port), rahvusvahelised lõp- kulud, riist- ja tarkvaraga moodustasid 2022. aastal on võrreldes 2021. aasta- vara mahakandmine ja ka- pmaksed, allhankekulud, seotud hooldustööd ning kontserni ärikuludest 42% ga 46% ehk 5,6 miljoni euro sum/kahjum valuutakursi kütus, tootmismaterjalid muud administreerimisku- (2021. aastal 40%). Töö- võrra rohkem. Kulusid kas- muutusest. 2022. aastal ning vahendustasud. Need lud. Need kulud olid 2022. jõukulude kasv on peami- vatas erinevate IT-aren- olid muud ärikulud kokku 1 kulud olid 2022. aastal 36,4 aastal kokku 19,5 miljonit selt tingitud esmatasandi dustega seotud tarkvara miljon eurot, mida on 2021. miljonit eurot ja vähene- eurot, jäädes 2021. aastaga töötajate töötasu tõusust. amortisatsioonikulu. aastaga võrreldes aga 0,4 sid 2021. aastaga võrreldes võrreldes täpselt samale Töötasu kasv oli vajalik, et miljoni euro võrra enam. 24% ehk 11,5 miljoni euro tasemele. tagada Omniva konkurent- võrra. Otsekulude vähen- sivõime tööjõuturul. 2022. emist mõjutas kõige enam aasta keskmine töötajate rahvusvaheliste saadetiste arv oli 2 471 ja see kasvas mahtude vähenemine. Sa- aastaga 63 inimese võrra. mas suurendas meie ku- lubaasi paljude sisendhin- dade kasv, eelkõige kütuse hinnatõus. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 39 3.4 Arendus- ja 2022. aastal olid investeeris kontsern kokku 13,9 miljonit eurot (2021. investeerimis- aastal 8 miljonit eurot). Kõige rohkem investeerisime uute pakiauto- tegevus maatide soetamisse ja olemasolevate laiendustesse kõigis kolmes Balti riigis, postkontorite renoveerimisse Eestis, autopargi uuendamisse ja rahvusvahelise äriga seonduvatesse arendustesse. Ka järgmisel aastal planeerime investeerida võrgustiku arendusse, uuendame postkontoreid vastavalt kliendikesksele kontseptsioonile ning laiendame pakiautomaatide võrgustikku. Lisaks investeerime tehnoloogiasse ja teenustesse. Kõige enam, üle 40 miljoni euro, investeerime 21 000 m2 pakisorteer- imisterminali rajamisse Kaunase vabamajandustsoonis. Uus sortee- rimisliin aitab optimeerida ja tõhustada äriprotsesse, parandades nii pakutavate teenuste kvaliteeti kui laiendades nende kättesaada- vust. Samuti parandab see töötajate töötingimusi ja säästab loodus- ressursse. Kokkuvõttes tugevdab uus terminal Omniva positsiooni eelistatuima logistikapartnerina kogu Baltikumis. Kogusummast in- vesteeritakse ligikaudu 9 miljonit eurot Equinox Europa pakisor- teerimisliini, mis on turul saada olevatest moodsaim ja suudab tunnis automaatselt sorteerida kuni 15 000 saadetist. Uue terminali ehitu- sleping sõlmiti 2022. aasta oktoobris ning ehitustööd koos sorteerimis- liini paigaldamisega loodame lõpetada 2024. aasta teises kvartalis. 3.5 Dividendid 2022. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 2,75 mil- jonit eurot, millele lisandus 0,6 miljonit eurot tulumaksu. 2021. aas- tal maksis emaettevõte dividende netosummas 2,4 miljonit eurot, millele lisandus 0,3 miljonit eurot tulumaksu. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 40 3.6 Tütar- SIA Omniva UAB Omniva LT ettevõtete Omniva Läti tütarettevõte SIA Omniva (endise nimega SIA Post24) Omniva Leedu tütarettevõte UAB Unipakas asutati 2. novembril tegevus asutati 23. märtsil 2012. Ettevõte pakub Lätis pakiautomaadi- ja kul- 2005. 100%-lise osaluse ettevõttes omandas Omniva 2012. aastal lerteenuseid. 2022. aastal kasvas ettevõtte käive kokku 2%, ulatudes ja alates 2014. aasta aprillist kannab ettevõte ärinime UAB Omniva 18,5 miljoni euroni. Keskmine töötajate arv oli 2022. aastal 271. Läti LT. Leedus pakume oma klientidele pakiautomaadi- ja kullerteenu- pakiautomaatide hulk kasvas 355-ni, aasta jooksul paigaldasime 64 seid. 2022. aastal kasvas ettevõtte käive kokku 4%, ulatudes 26,8 automaati uutesse asukohtadesse. miljoni euroni. Keskmine töötajate arv oli 2022. aastal 466. 2022. aasta jooksul viisime Lätis ellu viinud mitmeid tegevusi nii oma 2022. aastal toimetasime kohale peaaegu 13 miljonit pakki, mida positsiooni tugevdamiseks turul kui ka konkurentsieelise tagamiseks. on miljoni võrra rohkem kui 2021. aastal. Meie Leedu kliendik- Kokku investeeris Omniva oma taristu arendusse Lätis 2022. aastal ogukond ületas samuti 1 miljoni piiri - 1,2 miljonit Leedu elanikku üle 2 miljoni euro. Kõigepealt viisime ellu pakiautomaadivõrgu järje- valis 2022. aastal pakkide saatmiseks või vastuvõtmiseks Omniva. kordse laiendamise. Kokku paigaldasime 64 uut automaati, mille tu- Kliendirahulolu skoor tõusis 100 palli skaalal 80-ni, mis näitab, et lemusena on neid Lätis 2022. aasta lõpus kokku 355. Lisaks paigalda- pakkide kättetoimetamise kvaliteet Leedus paranes ja kliendid sime klientide poolt kõige nõutumate keskmiste ja suurte kappide hindavad meie teenuseid positiivselt. laiendused 150 olemasolevale automaadile. Teiseks tegelesime uute Pakiautomaatide hulk kasvas 349-lt 2021 aasta lõpus 420-ni ja teenuste (nt tagastusteenus) ja digilahenduste juurutamisega, mis jõudsime mitmesse asulasse, kus Omniva pakiautomaate varem parandavad meie klientide kasutuskogemust. 2023. aastal jätkame esindatud ei olnud. Omniva on tänaseks Leedus esindatud 109 ettevõtte arendamist ning võrgu laiendamist. Väheste mahtude tõt- linnas ja asulas. Investeerisime pakiautomaatide võrgu arendusse tu otsustas Omiva SIA sulgeda 2023. aasta algusest kaubapakendite 2022. aasta jooksul Leedus 2 miljonit eurot ning kaubikutesse 1,5 e-poe ja lõpetada ladustamise täisteenuse pakkumise. miljoni eurot. Mitmete jätkusuutlikkuse alaste projektide elluviimisega oleme Lä- Jätkame tänavu võrgustiku laiendamist ning investeerime Kaunase tis teinud olulisi investeeringuid ühiskonda ning selle eest on SIAd pakisorteerimisterminali rajamisse vabamajandustsoonis. Omniva tunnustatud auhindadega jätkusuutlikkuse eest, samuti on esile toodud meie kaubamärgi tuntust ja muid kategooriaid. Omni- va SIA toetas aasta jooksul mitmeid vabaühendusi ja muid algatusi, aidates näiteks toimetada annetusi nii heategevusorganisatsioon- idele kui ka eraisikutele Ukrainas. Toetasime ka Zero Waste algatust ja demokraatiafestivali. Lisaks osales meie Läti ettevõte aktiivselt e-kaubanduse arengu ja kasvu soodustamise platvormi “E-kauban- duse täht” juurutamises, hinnates riigis tegutsevaid internetipoode. 2023. aastal plaanime neid algatusi suuremas mahus jätkata. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 41 OÜ Finbite AS Maksekeskus OÜ Finbite asutati 16. oktoobril 2020. Varasem Omniva arvekeskus Omniva endine tütarettevõte AS Maksekeskus asutati 17. aprillil 2012 tegutseb sellest ajast alates Finbite arvekeskuse kaubamärgi all. Üle eesmärgiga pakkuda e-kaupmeestele ning nende klientidele turva- 10 aasta kliendile erinevaid arvelahendusi pakkuva arvekeskuse lisi ja mugavaid makselahendusi ning muid e-kaubandusega seo- võimalused sisaldavad ostu- ja müügiarvete lahendusi, digiteeri- tud teenuseid. Omniva kontsern omas ettevõttes 55,65% suurust mist, e-kinnitusringi, e-kuluaruandeid ja digiarhiivi. osalust, et suurendada meie e-kaupmeestest klientidele pakutavat lisaväärtust, kombineerides logistika- ja makselahendused. OÜ Finbite müügitulu ulatus 2022. aastal 3,3 miljoni euroni (2021. aastal 3,1 miljoni euroni). 2022 jaotus müügitulu järgmiselt: 70% Omniva strateegia kohaselt ei olnud Maksekeskuse tegevused enam teeniti seoses ostuarvete vastuvõtu, menetluse, hoidmise ja digi- strateegiliselt olulised. Nimelt on Maksekeskuse teenused täielikult teerimisega ning 30% seoses müügiarvete ettevalmistuse ja saat- vabaturuteenused ega ole riikliku tähtsusega. Seetõttu sõlmisid Om- misega erinevatesse kanalitesse (e-posti, paberkandjal postkasti, niva, AS Inbank ja väikeaktsionärid 31. jaanuaril 2022 müügilepingu panka, B2B kanalitesse). Keskmine töötajate arv ettevõttes 2022 ASi Maksekeskus müügiks uuele strateegilise investorile, kelleks oli aastal oli 24 (2021 aastal 21). AS Luminor Bank. Tehing jõustus 1. juulil 2022. Põhifookus järgmisel majandusaastal on jätkuvalt mahtude ning firmaväärtuse kasvatamine ning tehnoloogia efektiivsemaks muut- mine läbi Eesti Posti süsteemidest eraldumise. Lisaks on plaanis uuendada Finbite kodulehte ning iseteenindust. 3.7 Plaanid Sektori kõige olulisemateks mõjutajateks on sõda Ukrainas ning Meie tänavused kõige olulisemad arendusprojektid liigituvad 2023. aastaks sellest tingitud sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Siiski on e-kau- kolme gruppi: banduse pikaajaline väljavaade optimistlik, samal ajal aga jätkub Esiteks tahame pakkuda senisest veelgi enam klientide vajadus- postisaadetiste hulga kahanemine. Kliendid ootavad kullerteenuse test ja ootustest lähtuvat teenindust. Selle eesmärgi saavutamiseks pakkujatelt endiselt kiiret ja täpset saadetiste tarnet, võimalikult laiendame veel pakiautomaatide võrku, renoveerime mitmeid kliendilähedast pakkide saamise ja saatmise võrgustikku, lihtsat ja postkontoreid üle Eesti ja kolime parematesse asukohtasse. Meie kliendisõbralikku teenindust ning keskkonnasäästlikkust. eesmärk on tõsta teeninduskvaliteeti läbivalt kõikides teenindus- Omniva 2023. aasta tegevuskava lähtub kontserni pikaajalisest stra- kanalites. teegiast aastateks 2022-2026 ja omaniku ootustest. Meie visioon on Teiseks on klientide kasutusmugavuse ja lihtsuse nimel kavas oluli- olla aastaks 2026 eelistatuim logistikapartner Balti riikides, pakkudes selt parandada Omniva digilahendust. Uus digikanal võimaldab nii kliendikeskset teenust pühendunult ja vastutustundlikult. paremat klientide eelistuste kui ka saadetiste jälgimist, samuti kõi- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 42 kide teenuste toetamist üle erinevate saadetiste saatmis- ja saamis- punktide. Kolmandaks jätkame sorteerimiskeskuste väljaarendamist ja au- tomatiseerimist, et toimetada saadetised kohale kiiremini ja tasku- kohase hinnaga. Omniva suurima sorteerimiskeskuse ehitus Leedus saab tänavu hoo sisse. Lõpetame Eestis Rukki teel asuva sorteeri- miskeskuse laienduse projekteerimise ning valmistume Pallasti tänava sorteerimiskeskuse kolimiseks. Renoveerime mitmed jao- tuskeskused üle Eesti ja avame need ka klientidele suurmõõtmeliste pakkide kätte andmiseks. Tõstame märkimisväärselt kõikide oma keskuste keskkonnasõbralikkust, võttes laiemalt kasutusele päike- seenergia ja teised keskkonnasäästlikud lahendused. Pöörame tähelepanu nii Omniva keskkondlikule kui sotsiaalsele mõ- jule. Soovime tänavu senisest täpsemalt defineerida oma pikaajal- ised jätkusuutlikkuse eesmärgid ja mõõdikud ning tegutseda aktiiv- selt nende eesmärkide saavutamise nimel. Samuti tahame pakkuda senisest veel suuremat tuge meie tööta- jaskonnale. Olulised koolitusprogrammid juhtidele ja eesliini tee- nindajatele, mugavamad töötingimused ja uued tehnilised lahen- dused on vaid osa sellest. Usume, et rõõmu ja hoolega tehtud töö aitab kaasa kliendikogemuse parandamisele ja meie ühiste eesmärkide saavutamisele. 3.8 Vastutus- Aastaraamatu 1 ja 2 peatükis on kirjeldatud kontserni tegevust tundlik ja peamisi tulemusnäitajaid riskijuhtimise, inimressursi juhtimise, tegevus inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastase võitluse valdkon- dades, samuti on kirjedatud aastaraamatu 4 osas kontserni tege- vuse keskkonnamõjusid, ühiskondlike mõjusid ning panust meid ümbritsevasse kogukonda. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 43 Jätkusuutlikkus AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 44 Omniva järgib eetilisi põhimõtteid ja ootab nendest lähtumist vusvahelisi standardeid ning peame oluliseks vastutustundlikku kõikidelt tütar- ja sidusettevõtetelt, koostööpartneritelt ja tööta- isikuandmete töötlemist. Meie jaoks on oluline tegutseda kesk- jatelt nende igapäevatöös. Järgime ka inimõigusi, töötingimusi, konnasõbralikul viisil ning anda oma panus globaalsesse sääst- keskkonnahoidu ja korruptsioonivastast võitlust puudutavaid rah- vasse arengusse. 4.1 Meie tegevuse Meie äristrateegia on seotud rahvusvaheliste ÜRO säästva arengu ga kõige enam mõjutame. Tänavu on kavas luua Omniva jätkusuut- ühiskondlik eesmärkidega. Meie fookusteemad kestliku arengu eesmärkide seas likkuse strateegia ning tegevuskava, kus kehtestame selged jätku- mõju on koos meie tegevuste peamiste mõjudega ära toodud allolevas suutlikkuse eesmärgid ning lepime kokku mõõdikud. Lähtume oma tabelis. 2022. aastal viis Omniva läbi vastutustundlike põhimõtete jätkusuutlikkuse raamistiku kujundamisel Euroopa Liidu poolt keh- mõjuanalüüsi seoses säästva arengu eesmärkidega, mille aluseks oli testatud äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiivist, selle alusel kontserni valdkondlik sektoripõhine riskipositsioon. Selle tulemusena loodud standarditest ning muudest rahvusvahelistelt laialdaselt ka- kaardistasime, milliseid säästva arengu eesmärke me oma tegevuse- sutusel olevatest raamistikest ja standarditest. ÜRO kestliku arengu eesmärgid Eesmärk Eelistatud teenusepakkuja Puhas ja roheline keskkond Meeldiv töökoht Olulised valdkonnad • Kliendi privaatsus ja • Tarneahela juhtimine ja • Töökeskkond ja andmeturve optimeerimine mitmekesisus • Teenuse kvaliteet ja ohutus • Kasvuhoonegaaside • Töötajate heaolu ja • Juurdepääs ja taskukohasus emissiooni vähendamine tööohutus • Kogukondlikud suhted • Pakendite korduvkasutamine • Töötajate kaasamine Strateegia Lahendustesse panustamine Kahju vähendamine Kasu sidusrühmadele Tegevussuunad • Teenusekvaliteedi • Rohelise toote- ja • Kõige turvalisem, tervislikum ja parandamine ja kontroll teenuseportfelli arendamine kaasahaarav keskkond võrdsete • Infrastruktuuri arendamine • Jätkusuutlike tehnoloogiate (sh võimalustega ja diskrimineerim- autopargi ja hoonete projekteer- iseta • Vastavuskontroll imisel) kasutamine kontsernis ja • Mitmekesine meeskond • Suhtlemine kogukondadega kogu koos kohandatud ja sõbralike • Suurenenud küberturvalisuse tarneahelas ruumidega kõikidele oskused töötajate rühmadele • Korduvkasutatavate pakendite laialdane • Töötajate hüvitiste pakett kasutamine on kooskõlas valdkonna võrdlusnäitajatega AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 45 4.2 Keskkonnahoid Omniva eesmärk on vähendada oma tegevuse negatiivset mõju tudes määratleme keskkonnaeesmärgid ja -tegevused oma tu- keskkonnale. Soovime oma arenduste ja investeeringutega järje- lemuste parandamiseks. Logistikaettevõttena on meie suurim kindlalt luua lahendusi, mis soosivad selle eesmärgi saavutamist. mõju keskkonnale vedudega kaasnev emissioon. Oleme kõigil Tunneme vastutust looduskeskkonna eest, kuulame kogukondi, kolmel koduturul kaardistanud nii enda kui partnerite autopargi teeme koostööd omavalitsuste, teadusasutuste ning teiste Euroo- ning varustanud sõidukid spetsiaalsete GPS-seadmetega, et mõõ- pa ja maailma postiorganisatsioonidega, et tagada ettevõtte jätku- ta emissioonifaktorit. suutlik areng ja toimimine. 2022. aasta kvartaalne emissioon on arvutatud lihtsustatud meetodil, Keskkonnajuhtimissüsteemi aluseks on oluliste keskkonnaaspek- lähtudes sõiduki tehnilises passis välja toodud emissioonimäärast. tide ja neist tulenevate -mõjude välja selgitamine. Eelnevast läh- Omniva Baltikumi CO2/t emissioonid 2022 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 46 Liikluskuus 2022. septembris oli Omnivas liikluskuu, mille jooksul viisime läbi erinevaid te- maatilisi ettevõtmisi töötajatele, et juhtida tähelepanu ohututele ja säästlikele sõiduvõtetele. Teadmiste ja oskuste uuendamine aitab kaasa nii paki- kui pos- tikullerite turvalisusele ja teiste liiklejate ohutusele. Toimus ökosõiduvõistlus kulleritele ja postikulleritele. Uuendusena korraldasime liikluspäeva üritused kaheksas asukohas üle Eesti ja viisime läbi osavussõiduvõistlused. Töötajad said harjutada parkimist ja neile räägiti, mida silmas pidada sõiduki tehnilise kontrolli juures. Sarnaselt varasematele aastatele oli kõigil meie töötajatel Veoringid võimalus panna proovile oma liiklusalased teadmised ja osaleda liiklustestide Tegeleme aktiivselt autopargi elektrifitseerimisega, et meie tarneviisid oleks seni- lahendamisel. sest keskkonnasäästlikumad. 2023 aastal on plaanis soetada 42 elektrikaubikut. Lisaks otsime aktiivselt alternatiive autodele. Koostöös Eesti ettevõttega Päikesepark VOK Bikes piloteerime praegu 16 kaubaratta kasutamist. Elektrilise kaubarat- ta efektiivsus avaldub eeskätt kanderingidel, mille kilometraaž pole suur ja Omniva Rukki teel asuv logistikakeskus saab suure osa vajaminevast elekt- kus on tihedalt peatusi, kuna niisugustes oludes on ratta kasutamine kullerile rienergiast päikesepaneelide vahendusel. Keskuse katusele on paigaldatud mugav ja optimaalne. Kaubarattaga on otstarbekas töötada tiheasustusega kokku 1667 monokristallidega paneeli, mis võtavad enda alla ligi pooleteise piirkonnas, kuhu on raske autoga pääseda. Elektriline kaubaratas võib olla ligi jalgpalliväljaku suuruse ehk 11 000 ruutmeetri suuruse ala. Päikesepark katab 20% efektiivsem alternatiiv kaubikule ja jalgsi tehtava postiringiga võrreldes 30-40% hoone energiavajadusest. 2022. aastal tootsime päikesepaneelidega saab elektrilise kaubarattaga teenindada 15% rohkem kliente. elektrienergiat 489 000 kWh energiat (2021. aastal 453 000 kWh). Omniva elektrilised rattad viivad praegu posti kohale Tallinnas, Tartus, Jõgeval, Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus. Soovime kaubarataste kasutamist laiendada Jätkusuutlik tarneahel ka teistes linnades. Vok Bikes sõidab kiirusega kuni 25 km tunnis ja ühe laadi- misega saab sõita kuni 100 km. Omniva on riigiettevõte. See tähendab, et asjade või teenuste soetamisel peame lähtuma riigihangete seaduses sätestatust. Riigihanked peavad ole- Lisaks propageerime aktiivselt ökosõitu, et meie autopark kauem vastu peaks ma korraldatud läbipaistvalt, kontrollitavalt ja rahalisi vahendeid säästlikult ja ja veoringid oleksid kuluefektiivsed. Seetõttu on meie kullerite tulemuspalga otstarbekalt kasutades. Ettevõtted, kellelt teenuseid või asju soetatakse, vali- üks osa ökosõiduskoor. takse kindlate kriteeriumite alusel ning need peavad olema objektiivsed, kont- Samuti oleme optimeerimas oma veoringe, sest vähem läbituid kilomeetre- rollitavad ja kõigile ühtmoodi arusaadavad. Äriettevõttena on meile oluline, et id sama teenusekvaliteedi juures tähendab nii väiksemaid kulusid kui ka väik- saaksime efektiivselt kasutada ära turukonkurentsi ning et kasutaksime oma semat keskkonnajalajälge. Meie ambitsioon on jõuda järgmise aasta jooksul rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, valides koostööpartnereid pari- automaatse vedude optimeerimiseni. ma võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 47 Omnivas kehtib hangete läbiviimise kord ning käitumiseeskiri partneritele. nikat, kontoritarbeid ja töörõivaid. Lihthanked ja riigihanked viiakse alati läbi Ootame oma partneritelt inimõiguste, töötingimuste, keskkonnahoiu, ärieet- koostöös hankeosakonnaga. Riigihanke üldpõhimõtete ühtseks järgimiseks ika ja korruptsioonivastase võitluse rahvusvaheliste standardite rakendamist, viib hankeosakond läbi kõik hanked, mille maksumus ületab 10 000 eurot. sest see on meile ärisuhete loomisel ja jätkamisel oluline kriteerium. Partne- 2022. aastal viisime läbi 162 hanget kogumahus ligikaudu 56 miljonit eurot, rite käitumiseeskiri on lahutamatu osa hankelepingust ja sellest peavad oma seega on Omniva kui hankija panus kohalikku majandusse stabiilselt oluline. äritegevuses lähtuma nii lepingupartner kui tema alltöövõtjad. Tellime igal aastal mitmesuguseid teenuseid, ostame seadmeid, varuosasid, tarkvara, teh- 4.3 Meie inimesed Meeskonna koosseis Meie kontsern tegutseb Baltimaades, järgides kõiki siin tööjõule kehtivaid õigusakte. Samuti järgime soolise, vanuselise, haridusliku ja vaadete mitmekesisuse toet- amise põhimõtteid. Omniva on tööandjaks ligi 2 550 inimesele. Aasta kesk- mine töötajate arv oli 2 362 (2021. aastal 2408). 2022. aasta lõpu seisuga töötas Omnivas 2 417 inimest, kes jaotusid grupi ettevõtete vahel järgmiselt: 2022 2021 AS Eesti Post 1 692 1766 UAB Omniva LT 481 384 SIA Omniva 351 237 OÜ Finbite 23 21 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 48 AS-is Eesti Post vähenes töötajate arv peamiselt tööprotsesside efektiivista- Jälgime kontsernis kord kuus arvutatavat püsivusindeksit, mis näitab tööta- misega seotud töökorralduse muudatuste ja automatiseerimise tulemusena. jate gruppide lõikes püsivust Omnivas. Juhtide ja spetsialistide puhul on püsi- Tütarettevõtetes UAB Omniva LT ja SIA Omniva oli töötajate arvu kasv seotud vusindeksi arvutamisel aluseks 2-aastane staaž, sest selle aja jooksul oman- peamiselt äritegevuse kasvuga. dab töötaja põhjalikumad teadmised. Esmatasandi töötaja elab ametisse sisse kiiremini, seetõttu on tema staaž valemis 1 aasta. 2022. aasta lõpus oli kogu kont- Soolise jaotuse erinevus tuleneb peamiselt ettevõtete tegevusega seotult seri töötajate osas juhtide püsivusnäitaja 81%, spetsialistidel 62% ning esma- ametikohtade iseloomust. Kontserni Baltikumi juhtkonnas on naiste osakaal tasandi töötajatel 78%. 50%, juhatuses 33% ja nõukogus 33%. Keskmine staaž AS-is Eesti Post on 9 tööaastat. Tööjuubilare (üle 10 aasta staaži arvestatult iga viie aasta järel) oli 2022. aastal 134. Kahel AS-i Eesti Post töötajal Meeste ja naiste osakaal varieerub grupi ettevõtete vahel järgmiselt: täitus 2022. aastal 50 aastat tööstaaži. AS Eesti Post 27% 73% UAB Omniva LT 63% 37% SIA Omniva 64% 36% OÜ Finbite 30% 70% Keskmine töötaja on Omnivas 44-aastane. Kõige noorem töötaja on 18-aastane ja kõige vanem 81-aastane. Keskmine vanus ettevõtete lõikes on järgmine: AS Eesti Post 46 aastat UAB Omniva LT 28 aastat Tööjuubilare (üle 10 aasta staaži ja arvestatult iga viie aasta järel) oli SIA Omniva 30 aastat 2022. aastal 134 (96% neist töötab AS-is Eesti Post; 3% UAB OMNIVA LT; 1% SIA Omniva). Kahel AS-i Eesti Post töötajal täitus 2022. aastal 50 aastat staaži. OÜ Finbite 34 aastat AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 49 Töötajate rahulolu Üks kontserni tulemuskaardi olulisemaid näitajaid on töötajate rahulolu, Tööohutuses lähtume töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, asjakohastest mida mõõdame tööandja soovitusindeksi ehk eNPSiga. Kvartaalsed mõõt- määrustest ning riskihindamiste tulemustest. Töötajad saavad kaasa rääkida mistulemused näitasid meie töötajate keskmiseks soovitusindeksiks 52, mis töökeskkonnavolinike kaudu, kellega kord poolaastas arutatakse aktuaalseid ületab seatud eesmärki. Küsitlustest võttis osa 77% töötajatest, mis tagab tu- keskkonna ja ohutusega seotud teemasid. 2022. aastal toimusid mitmed uued lemuste usaldusväärsuse. Meeskonnarahulolu on samuti kõrge, vastajatest e-koolitused erinevatele sihtgruppidele, et pakkudes teadmisi alates liikluso- 70% oli valmis soovitama oma meeskonda. Kõige enam hindavad töötajad hutusest ja lõpetades koertega läbisaamise ning vaimse tervise hoidmisega. head meeskonnatööd ning peavad oluliseks töö sisu. Kevadine tervisekuu ning suvine liiklusohutuse kuu on töötajate seas tuntud ja hinnatud üritused. Tööõnnetuse indeks Töötajate kaasamine Teine oluline tulemusnäitaja, mida kontsernis jälgime, on tööõnnetuse indeks (WSI – Workplace Safety Index). WSI näitab, kui suur osa kalendripäevadest Leiame, et tugeva organisatsioonikultuuri aluseks on töötajate kaasamine. on läinud raisku tööõnnetuste tulemusena tekkinud ajutise töövõimetuse Seetõttu tutvustasime aasta jooksul kõikidele töötajatele Omiva uuenenud pärast. Detsembris seisuga oli meie tööõnnetuse indeks 2 449. Kui välistada strateegiat ning põhiväärtusi, et luua ühtset Baltikumiülest organisatsiooni. libeduse tõttu toimunud tööõnnetused väljaspool Omniva territooriumi, oli Uuenenud väärtused kommunikeeriti kõigile Omniva töötajatele väärtuse- tööohutuse indeks 1 173. mängu töötubades alates juunikuust meie missioonisaadikute poolt. Mis- sioonisaadikuks oli Omniva töötaja, kes aitas meie uut strateegiat, missiooni Kontsernis toimus kokku 80 tööõnnetust. Kõikidest õnnetustest 68% juhtub ning brändilugu tutvustada. Missioonisaadikute ülesandeks oli korraldada kukkumise, komistamise ja libisemise tõttu postikulleritega, kes töötavad iga oma kolleegidele töötubasid, mis aitasid mõista meie uuenenud brändilugu ja ilmaga ettevõtte poolt mitte kontrollitavas väliskeskkonnas. Tavapärasemad luua ühtsustunnet, et iga meie töötaja tunneks end väärtustatuna. Töötubade tööõnnetused juhtuvad esimeses kvartalis postikullerite seas libedatele ilmas- raames toimusid arutelud ka selle üle, kuidas saavutada strateegilisi eesmärke tikuolude pärast. Teeme kontsernis ennetus- ja teavitustööd, et tööõnnetusi ja kuidas paremini koostööd teha ning koguti meie väärtusi kajastavaid lugusid, vältida ning varustame oma töötajaid sobivate kaitsevahenditega. mida ka teistele kolleegidele jagada. Jätkasime ka töötajate ja juhtide regu- Kokku 80 tööõnnetust laarsete infotundide korraldamist, et jagada infot kontserni finantstulemuste, saavutuste ja eelseisvate muudatuste kohta. 14 24 16 3 5 7 Komistamine Libisemine Kukkumine Loomadest Käitlusel Autoõnnetus Väärtuspakkumine tingitud juhtunud õnnetus- õnnetused Tasustamise põhimõtetes peame silmas ettevõtte konkurentsivõimet, 11 osaledes igal aastal Fontese palgaturu-uuringus. Samuti lähtume ametirüh- juhtumid made jaotusest ning võrdse kohtlemise põhimõtetest. Me suhtume oma Muu töötajatesse võrdselt, olenemata nende soost ja muudest tunnustest. Omni- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 50 vas on töö tasustamisel eesmärgiks tagada õiglane ning konkurentsivõimeline muudatusi kontsernis ning tunnustas meid nende eest. Peresõbraliku tööand- tasu läbi lihtsa ja selge tasustamisskeemi. Omniva töötaja kogutasu moodus- ja märgise saamiseks tuli Omnival kahe ja poole aasta jooksul läbida põhjalik tavad nii rahalised väljamaksed töötajale (nt põhitöötasu, tulemustasu, lisata- pere- ja töötajasõbraliku ettevõtluse arenguprogramm. Selle käigus toimusid sud, kompensatsioonid, toetused) kui ka mitterahalised hüved. Lisaks tööta- hindamised ja nõustamised. Lisaks juhtkonnale kaasati protsessi ka töötajaid. sule on Omnivas töötajale mõeldud väärtuspakkumine, mille kaudu toetame Keskendusime töökultuuri parandamisele läbi paindliku töökorralduse, info lii- töötajate era- ja tööelu tasakaalu saavutamist ning edendame töötaja heaolu. kumise, suhtlemiskliima, sünergia ja kultuuri, töötajate järelkasvu, tagasiside ja uuringute, värbamise, sisse elamise, töösuhte lõpetamise ja terviseedenduse. Meie väärtuspakkumise osaks on üle kontserni näiteks järgmised hüved: Aastate jooksul on saanud tavaks tunnustada parimaid ja oma töös eriliselt silma paistnud kolleege. Eesti Posti 2022. aasta pidulikul galaüritusel tunnustati Sporditoetus kolleegide poolt nomineeritud parimaid kümnes erinevas kategoorias. Lisaks Eesmärgistatava ametikoha puhul korraldame tänuüritusi koolilõpetajatele ja pakume lõputööde stipendiumi. tulemustasustamise süsteem Hindame kõrgelt pikaajalisi töösuhteid ning inimeste pühendumust, seetõt- tu tunnustame ja täname kolleege, kellel jooksval kalendriaastal täitub edukat Ühisüritused töösuhet tähistav juubel meie kontserni ettevõtetes. (nt tervisenädal, kullerite päeva tähistamine, gala, suvepäevad) Vabad päevad ja/või toetus isiklike oluliste sündmuste puhul Suhted ametiühinguga Kingitus töötajale lapse sünni puhul ning edaspidi lapsele jõulude puhul Meile on sisuliseks partneriks PRO ametiühing ning Transpordi ametiühing (ETTA). Sotsiaalpartnerite esindajatega kohtume regulaarselt, et töökorral- duslikult olulistel teemadel arutleda. Ametiühingutesse kuulub ca 15% ASi Lisaks on välja kujunenud täiendavad ettevõtete põhised hüved, mis ri- Eesti Post töötajatest. kastavad väärtuspakkumist konkreetses ettevõttes ja/või riigis. Näiteks ASis Eesti Post kehtib täiendav 5-päevane lisapuhkus vastavalt tööstaažile, Läti ja Eesti Post AS-is kehtib kollektiivleping, millega on kaetud kõik töötajad. Igal Leedu ettevõtetes pakume töötajatele tervisekindlustust, kompenseerime aastal räägitakse kolmepoolselt läbi põhitöötasude miinimumide tõusud vaktsineerimist ja pakume psühholoogilist nõustamist. ametikohtade lõikes. Peame väga oluliseks era- ja tööelu tasakaalu ning oleme väga õnnelikud, et ka 2022. aasta detsembris hindas Sotsiaalministeerium meid peresõbraliku Mitmekesisus, võrdne kohtlemine ja diskrimineerimise vältimine tööandja kuldmärgisega. Pere- ja töötajasõbralikud tööandjad on organisat- sioonid, mis väärtustavad oma töötajaid, panustavad peresõbralikku töökul- Tahame, et meie organisatsioonikultuur oleks vaba diskrimineerimisest, ahis- tuuri ning peavad oluliseks töö ja pereelu tasakaalu. Programm näeb ette, et tamisest ja alandamisest. iga kahe aasta tagant hinnatakse organisatsioone uuesti ja selle tulemusena Omniva töötajate hulgas on mitmesuguse taustaga, 20 erinevast rahvusest ja otsustab komisjon, kas märgist uuendada, pikendada või see ära võtta. Komis- erinevatest kultuuriruumidest pärinevaid inimesi. Töötaja päritolust olenema- jon analüüsis Omniva esitatud materjale, tõi esile hästi ja oskuslikult läbi viidud AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 51 ta austame kõikide võrdseid õigusi, kohustusi ja võimalusi töösuhtes, hariduse seid, poliitilisi või ühiskondlikke veendumusi ega kuuluvust legaalsetesse omandamisel ja ühiskondlikus tegevuses osalemisel. ühendustesse. Me ei arvesta personali valikul, töötajate hindamisel, edutamisel ja tasustami- Omniva töötajad räägivad emakeelena 11 erinevat keelt. Olulised ettevõtte sel, samuti arenguvõimaluste loomisel ega koondamissituatsioonis töötajate infomaterjalid on lisaks kohalikule riigikeeltele kätte saadavad nii inglise kui ka seast valiku tegemisel töötaja vanust, sugu, rahvust, emakeelt; tema religioos- osaliselt ka vene keeles. Töötajate pädevuste arendamine Omniva personalistrateegia alustalaks on ettevõtte väärtused – mõtleme Meie töötajate arendamise valdkonna avatult, loome lahendusi ja oleme usaldusväärsed. Väärtustest lähtumine on strateegilised fookused on järgmised: oluline, et tagada tugev ja kestlik organisatsioon. Panustada töötajate väljaõp- pesse, et toetada ärieesmärkide saavutamist läbi töötajate arendamise ja kompetentsitaseme tõstmise. Koolitus- ja arendustegevus lähtub üle kontser- Juhtimiskultuuri arendamine ni kehtivatest põhimõtetest, millega tagame ühetaolise lähenemise nii Eestis, Lätis kui Leedus. Kasutame nii majasiseseid kui -väliseid koolitajaid ja pakume nii video vahendusel kui kohapeal toimuvaid koolitusi. Võtmeinimeste arendamine ja motiveerimine Lähtume inimeste arendamisel õppimise ja arendamise 70-20-10 mudelist. Töötajate arendamisel lähtume arendus-koolitusplaanist, mis pannakse kok- Logistikaalaste kompetentside arendamine ku arendusvajaduste analüüsi tulemusena. Arendusvajaduse analüüsi käigus kogume ettevõtte erinevatelt tasanditelt infot töökorralduse, probleemide, töötajate kompetentsi, töösoorituse ja tulevikuplaanide kohta, et selgitada välja erinevus tegeliku ja soovitud olukorra vahel. Otsime viise, kuidas eri- Teenindustaseme tõstmine nevate arendustegevuse abil soovitud olukorrale lähemale jõuda. 70-20-10 põhimõtte alusel võiks töötaja arenguplaan koosneda umbes 70% ulatuses õppimisest igapäevase töö kaudu, mida peetakse kõige tõhusamaks arene- Kaasaegse e-õppe keskkonna kasutusele võtmine mise viisiks. Umbes 20% töötaja arenguplaanist peaks moodustama õppimine kolleegidelt, mis soodustab olemasoleva kogemuse ja teadmise edasikan- dumist organisatsioonis. Üle jääva 10% arenguplaanist peaks moodustama õp- pimine koolitustel. Tegemist ei ole range valemiga, vaid põhimõttega, millest lähtume arendustegevuste planeerimisel ja mis aitab meil kõigil näha arengu- 2022. aastal moodustas koolituskulude osakaal tööjõukuludest võimalusi oma igapäevatöös. 0,9%, kontserni koolituskulud olid 491 000 eurot. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 52 4.4 Liikmelisus organisatsioonides Rahvusvaheline koostöö: Ühiskondlik panus Baltic Nordic Baltic Postal UPU IPC Post Europe Cooperation Union PRIME Eesti: Eesti Eesti Eesti Tööandjate Keskliit Turundajate Liit MTÜ Eesti Juristide Liit Kaubandus-Tööstuskoda E-Kaubanduse Liit PROLOG - Vastutustundliku Eesti Infotehnoloogia ja Eesti Eesti Tarneahelate Ettevõtluse Telekommunikatsiooni Personalijuhtimise Ühing Juhtimise Ühing Foorum MTÜ GS1 Estonia MTÜ Liit (ITL) PARE Muu siseriiklik liikmelisus: - MKMi postiseaduse töögrupp Pokumaa SA Eesti Logistika ekspedi- teerijate assotsiatsioon - Rahapesu tõkestamise turuosaliste nõukoda AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 53 Kestliku arengu koostöö Üheks keskseks teemaks äritegevuses ja tulevikuplaanide tegemisel on meie Rahvusvahelise Postiorganisatsiooni jaoks teadlikkus kestliku arengu põhimõtetest, oma teadmiste jagamine ning jätkusuutlikuse mõõtmise ja juhtimise tegelemine oma tegevusvaldkondade mõju teemadega ühiskonnas. Seetõttu programmi eesmärgid aastaks 2030: liitus Omniva 2022. aasta oktoobris rahvusvahelise postiorganisatsiooni kest- likkuse programmiga International Post Corporation Sustainability Measure- ment and Management System (IPC SMMS). Liitudes andsime lubaduse, et aitame kaasa programmi 21 liikme poolt püsti- tatud ühiste eesmärkide täitmisele. IPC SMMS programm keskendub peamiselt seitsmele teemale: Tervis ja turvalisus Õhukvaliteet Õppimine ja areng Ringmajandus Ressursitõhusus Kestlikud hanked Kliimamuutus Programmi käigus hinnatakse igal aastal kõikide liikmete kestlikkuse stra- teegiaid ning mõõdetakse organisatsioonide edusamme ühiste eesmärkide saavutamisel. Mõõtmistulemusi auditeerib sõltumatu kolmas osapool. IPC korraldab liikmetele ka koolitusi, kus tutvustatakse parimaid ideid ja prakti- kaid. Samuti aitab IPC vajadusel korraldada liikmete vahelisi kohtumisi, et üks- teiselt võimalikult tõhusalt õppida. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 54 4.5 76 Kogukonna Ajakohastame koostöös kogukondadega postkontorit toetamine postivõrku ja pakume personaalset postiteenust 115 Koostöö tihendamine kogukondadega on meie pika- postipunkti ajaline eesmärk, et tagada inimestele vajalike teenuste olemasolu. Ajakohastamegi selleks koostöös kohalike omavalitsustega postivõrgustikku üle Eesti. 2022. aas- ta jooksul kohtusime kõikide kohalike omavalitsustega Eestis, et vaadata ühiselt üle meie teenuste korraldus ning leppida kokku muudatused. Aasta lõpu seisuga on Eestis 76 postkontorit ja 115 postipunkti. Alates 2022. aasta algusest sulgesime 57 postipunkti ja 10 postkontorit, 4 postkontorit jätkasid tööd postipunk- tina. Postiteenus ei kao aga kuhugi: see on tagatud personaalse kirjakandja abil. Toome teenuse kliendile lähemale, sest kirjakandja saab tellida koju või tööle. Traditsiooniliste kirjade saatmine väheneb iga aastaga oluliselt ning seetõttu vaatasime taas üle ka kirjakas- tide asukohad. Ühtlasi vahetame jooksvalt vananenud kirjakastid uute vastu välja. E-kaubanduse kasv ning tarbijate soov saada pakk kätte pigem pakiautomaadist kui postkontorist nõuab meie pakiteenuste pidevast ümberkujundamist. Laiendasime 2022. aastal pakiautomaatide võrku kõikjal Baltikumis ja pingutasime selle nimel, et need oleksid ligipääsetavad kõigile. Eestis on pea 30 asulat, kus elanike käsutuses on vaid Omiva pakiautomaadid. Augustis hakkasime väikesaartel pakkuma virtuaalse pakiväljastuse teenust. See tähendab, et ehkki saar- tel pakiautomaate pole, ei pea pakisaaja siiski soovi- tu kättesaamiseks mandrile sõitma, vaid ta tellib selle AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 55 virtuaalsesse Omniva pakiautomaati ning kaup jõuab temani postikulleri ab- abi, pakkisid selle kokku ja pakendasid asjad transpordiks sobivatele alustele. iga. Teenus on hästi käima läinud ning Kihnu, Ruhnu ja Vormsi saare elanikud Humanitaarabi viidi Ukrainasse koostöös mitmete logistikaettevõtetega. Ees- tellivad aktiivselt pakke. Näiteks juba augustis telliti nii Kihnu kui Vormsile üle tisse jõudnud Ukraina sõjapõgenike abistamiseks korraldame ka siseriikliku 150 paki. humanitaarabi vedu. Näiteks transportisime Ukrainasse suures koguses Eesti Punase Ristile annetatud Pärnu ettevõtte Wendre tekke. Märtsi keskpaigast Kevadsuvel kutsusime kogukondi üles oma postkastide seisukorda üle vaata- alates oleme koostöös Ukraina Postiga pakkunud eraisikutele võimalust saata ma ning vajaduse korral paigaldama uue grupipostkasti. Selleks jagasime kogu- Ukrainasse tasuta postipakk humanitaarabiga. Sajad töötajad ja vabatahtlikud kondadele piiratud koguses tasuta grupipostkaste. Uute grupipostkastide on pühendanud lugematu arvu töötunde annetuste pakendamiseks, ladusta- paigaldamine on kujunenud populaarseks iga-aastaseks tegevuseks. Selline miseks ja transpordiks. Tasuta saadetisi jõudis Ukrainasse augusti lõpu seisuga postkast tagab postikullerile aastaringse ligipääsu ning elanikele püsiva posti- 13 219. Keskmine abisaadetis kaalub 9 kg ja saadetiste kogukaal on seni 115 494 teenuse. Samuti aitab see säästa kojukande kulusid ning keskkonda. kg. Alates septembrist muutsime Ukraina humanitaarabi teenuse tasuliseks 2022. aasta lõpus alustasime postkontorite renoveerimisprogrammi, et uuen- hinnaga 90 senti kg kohta. dada kõik postkontorid lähema viie aasta jooksul. Lisaks laiendame koostöös kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega müügikohtade arvu, kust saab post- marke ja ümbrikke. Näiteks oleme laienenud mitmetesse toidupoodidesse ja Toimetame tasuta laste kogutud kõrvitsad loomaaeda raamatukogudesse. Septembris viisime läbi juba traditsiooniks kujunenud heategevusliku kõrvit- sate kogumise kampaania koostöös Tallinna Loomaaiaga. Kogusime loomaia asukatele kõrvitsaid umbes 70 lasteaialt ja õppeasutuselt ning Omniva toime- Toetame Ukrainat tas need tasuta loomaaeda. Korraldasime Ukraina heaks kogutud humanitaarabi transporti tasuta. Koostöös heategevusorganisatsioonide, Tallinna linnavalitsuse ja välismin- isteeriumiga oleme alates märtsi algusest Ukraina suunas teele saatnud 39 veoautot kogutud abiga. Suurte humanitaarabi koguste transpordi ettevalm- istamisega tegelesid nii Omniva töötajad kui vabatahtlikud, kes sorteerisid Talgud Mais käisime koos RMK-ga istutamistalgudel, kus Omniva inimesed said harju- tada koostööd ning kasvama sai pandud paaride kaupa 50 kuuseistikut tunnis. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 57 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne Kohustised ja omakapital Tuhandetes eurodes Lühiajalised kohustised Lisa 31.12.2022 31.12.2021 Võlakohustised 12 4 257 5 382 Võlad ja ettemaksed 13 42 202 62 137 Eraldised 0 105 Varad Lühiajalised kohustised kokku 46 459 67 624 Käibevara Lisa 31.12.2022 31.12.2021 Pikaajalised kohustised Pikaajalised võlakohustised 12 8 054 19 680 Raha 3 29 413 29 534 Muud pikaajalised võlad 13 787 5 678 Nõuded ostjate vastu 4 28 433 46 928 ja muud nõuded Edasilükkunud tulumaksukohustis 23 864 1 015 Varud 5 948 983 Pikaajalised kohustised kokku 9 705 26 373 Käibevara kokku 58 794 77 445 Kohustised kokku 56 164 93 998 Põhivara Omakapital Investeeringud Emaettevõtte omanikele 7 0 393 sidusettevõttesse kuuluv omakapital Pikaajalised nõuded ja Aktsiakapital 14 15 714 15 714 8 1 855 3 706 rendi ettemaksed Kohustuslik reservkapital 14 1 571 1 571 Materiaalne põhivara 9 40 468 39 264 Jaotamata kasum 14 50 368 27 683 Kasutusõiguse vara 9 13 916 7 819 Emaettevõtte omanikele Immateriaalne põhivara 9 8 784 12 435 67 653 44 968 kuuluv omakapital kokku Põhivara kokku 65 024 63 617 Mittekontrolliv osalus 0 2 096 Omakapital kokku 6 67 653 47 065 Varad kokku 123 818 141 062 Kohustised ja omakapital kokku 123 818 141 062 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 61-109 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 58 Konsolideeritud koondkasumiaruanne Tuhandetes eurodes Lisa 2022 2021 Finantstulud 22 3 302 Müügitulu kliendilepingutelt 15 122 918 144 304 Finantskulud 22 -484 -903 Saadud toetused 16 4 593 2 731 Kasum tütarettevõtte võõrandamisest 6 26 970 0 Muud äritulud 17 1 587 2 054 Kahjum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõtjalt 7 -393 -556 Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 -36 394 -47 924 Kasum enne tulumaksustamist 25 872 14 841 Muud tegevuskulud 19 -19 514 -19 479 Tulumaksukulu 23 -436 -1 071 Tööjõukulud 20 -54 609 -52 823 Aruandeaasta 25 435 13 769 Põhivara kulum ja väärtuse langus 9 -17 776 -12 196 puhaskasum Muud ärikulud 21 -1 031 -668 Aruandeaasta 25 435 13 769 koondkasum sh emaettevõtja omanike osa Ärikahjum (-) /kasum (+) -224 15 999 25 435 13 061 puhas- ja koondkasumist mittekontrolliva osaluse osa puhas- ja koondkasumist 0 709 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 61-109 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 59 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Rahavood investeerimistegevusest Lisa 2022 2021 Tuhandetes eurodes Tasutud põhivara soetusel 9 -15 621 -6 096 Rahavood äritegevusest Lisa 2022 2021 Laekunud põhivara müügist 9 789 148 Aruandeperioodi Saadud dividendid 0 300 puhaskasum 25 435 13 769 Laekunud tütarettevõtja müügist 6 24 732 0 Korrigeerimised: Laekunud intressid 22 3 2 Põhivara kulum ja väärtuse langus 9 17 776 12 196 Rahavood Kahjum põhivara maha kandmisest 21 625 224 investeerimistegevusest kokku 9 903 -5 647 Kasum põhivara müügist 17 -557 -110 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitaliosaluse meetodi mõju 7 393 556 Saadud laenude tagasimaksed 12 -16 758 -2 646 Tütarettevõtte müügi mõju 6 -26 970 0 Müük-tagasirent rendi tingimustel 12 3 606 0 Intressitulu 22 -3 -2 Rendikohustiste maksed 10 -4 642 -4 194 Intressikulu 22 311 311 Makstud dividendid 14 -2 750 -2 393 Dividendi tulu 22 0 -300 Makstud intressid 22 -311 -311 Tulumaksukulu 23 436 1 071 Dividendi tulumaks 14,23 -854 0 Muud korrigeerimised -68 0 Rahavood Makstud ettevõtte tulumaks -181 -196 finantseerimistegevusest kokku -21 710 -9 544 Varude muutus 35 37 Kokku rahavood -121 2 791 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 20 344 -1 265 Raha ja raha Äritegevusega seotud kohustiste ja ekvivalendid perioodi algul 3 29 534 26 742 ettemaksete muutus -25 891 -8 310 Raha ja raha Rahavood äritegevusest kokku 11 685 17 982 ekvivalentide muutus -121 2 791 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 29 413 29 534 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 61-109 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 60 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Tuhandetes eurodes Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Kokku Mittekontrolliv Omakapital reservkapital kasum osalus kokku Saldo 01.01.2021 15 714 1 571 17 015 34 298 1 388 35 688 Makstud dividendid 0 0 -2 393 -2 393 0 -2 393 Tehingud omanikega kokku 0 0 -2 393 -2 393 0 -2 393 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 13 061 13 061 709 13 769 Saldo 31.12.2021 15 714 1 571 27 683 44 968 2 096 47 065 Tehingud omanikega Makstud dividendid 0 0 -2 750 -2 750 0 -2 750 Mittekontrollitava osaluse muutuse mõju 0 0 0 0 -2 096 -2 096 Tehingud omanikega kokku 0 0 - 2 750 -2 750 -2 096 -2 096 Aruandeperioodi koondkasum 0 0 25 435 25 435 0 25 435 Saldo 31.12.2022 15 714 1 571 50 368 67 653 0 67 653 Täpsem informatsioon omakapitali ja selle muutuste kohta on toodud Lisades 6, 14 ja 23. Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 61-109 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 61 Raamatupidamise aastaaruande lisad AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 62 Lisa 1 | Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Koostamise alused AS-i Eesti Posti kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruan- AS-i Eesti Post 2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on des kajastuvad AS-i Eesti Post (emaettevõte) ja Leedus asuva tütarettevõtte koostatud vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), UAB Omniva LT (osalus 2022. aastal 100%, 2021. aastal 100%), UAB Omniva LT nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. tütarettevõte UAB Omniva LT Sorting (osalus 2022. aastal 100%), Lätis asuva AS-i Eesti Post konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on finantsnäi- tütarettevõtte SIA Omniva (osalus 2022. aastal 100%, 2021. aastal 100%) ning tajate esitamisel lähtutud soetusmaksumuse meetodist, v.a juhtudel, kui all- Eestis asuva tütarettevõtte OÜ Finbite (osalus 2022. aastal 100%, 2021. aas- järgnevates arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti. tal 100%), OÜ Omniva (osalus 2022. aastal 100%, 2021. aastal 100%), ja sidus- ettevõtte OÜ Post11 (osalus 2022. aastal 30%, 2021. aastal 30%) finantsnäitajad. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Kuni 30.06.2022 kuulus Kontserni tütarettevõte AS Maksekeskus (osalus 2022. eurodes. aastal 55,6%, 2021. aastal 55,6%). Toodud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikidele aruandes AS-i Eesti Post põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste), toodud perioodidele, v.a juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti. Peamistes arves- digiteenuste ja rahvusvaheliste teenuste osutamine. SIA Omniva ja UAB Omni- tuspõhimõtetes tehtud muudatusi on kirjeldatud alljärgnevalt. va LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Lee- du turul. OÜ Finbite põhitegevusala on infoäri teenus (e-arved). OÜ Omniva Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud asutati kaubamärgi kaitseks. osades teha juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti peab kontserni raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema juhtkon- Emaettevõtte registreeritud aadress on Pallasti 28, 10001 Tallinn, Eesti Vaba- napoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus riik. AS-i Eesti Post ainuaktsionär on Eesti Vabariik. on olulisema mõjuga või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eel- dustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisa 1 viimases peatükis. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kinnitab aktsionäride üldkoosolek juhatuse koostatud ja nõukogu heaks kiidetud majandusaasta aruande, mis sisaldab endas ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet. Akt- sionäridel on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. Juhatuse poolt on ma- jandusaasta aruanne heaks kiidetud 23. märtsil 2023. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 63 Uued IFRS standardid, tõlgendused ja nende muudatused Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ muutused Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine). Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Kontser- nile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2022. IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, et Standardi IAS 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks fi- tingimuslikud varad“ muudatused nantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust oluli- sest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhi- (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2022 või hiljem; mõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finants- rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine). aruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestus- põhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, IAS 37 muudatus selgitab mõistet ‘lepingu täitmise kulud’. Muudatus selgitab, siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. et lepingu täitmise otsesed kulud sisaldavad lepingu täitmise lisakulusid; ning muude kulude jaotamise, mis on otseselt seotud selle täitmisega. Muudatus Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kont- selgitab samuti, et enne kahjumlikust lepingust tuleneva eraldise moodusta- serni raamatupidamise aruandele olulist mõju. mist, peab ettevõte kajastama väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on tekkinud lepingu täitmiseks kasutatud varade, mitte selle lepinguga seotud varade puhul. Standardi IAS 8 „Arvestushinnangute mõiste“ muudatused Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kont- (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. serni raamatupidamise aruandele olulist mõju, sest kontsern võtab lepingu Lubatud on varasem rakendamine). täitmiseks tehtavate kulutuste kindlaksmääramisel arvesse nii vältimatuid ku- lutusi kui ka muid otseselt lepingute täitmisega seotud kulusid. IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestus- põhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest Muudatused ei avalda eeldatavasti kontsernile olulist mõju, kuna nendega an- Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused takse juhiseid selle kohta, kas muutusi tuleb käsitada hinnangute muutustena, Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused nagu nad on vastu arvestuspõhimõtete muutustena või vigadena. võetud Euroopa Liidu poolt 31. detsembril 2022 lõppenud aruandeperioo- dile veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruan- de koostamisel rakendatud. Kontsern kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 64 Standardi IAS 12 „Varade ja kohustustega seotud edasilükkunud klassifitseerimist. Kohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aru- tulumaks, mis tuleneb ühest tehingust“ muudatused andekuupäeval või enne seda, isegi kui laenuandja annab sellest tingimusest loobumise pärast aruandeperioodi lõppu. Seevastu laen liigitatakse pikaaja- (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. liseks, kui laenulepingut rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks täp- Lubatud on varasem rakendamine). sustavad muudatused võlgade klassifitseerimisnõudeid, mida ettevõte võib arveldada selle konverteerimisel omakapitaliks. Arveldamine on määratle- IAS 12 muudatused täpsustavad, kuidas kajastada edasilükkunud tulumaksu tud kui kohustise kustutamine raha, muude majanduslikku kasu sisaldavate tehingutelt nagu rendilepingud ja kahjutustamise kohustused. Teatud tingi- ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Erand kehtib mustel on ettevõtted varade või kohustuste esmakordsel kajastamisel vabas- konverteeritavatele instrumentidele, mida võidakse konverteerida omaka- tatud edasilükkunud tulumaksu kajastamisest. Varasemalt ei olnud selge, kas pitaliks, kuid ainult nende instrumentide puhul, mille konverteerimisopt- vabastus rakendub selliste tehingute suhtes nagu rendilepingud ja kahjutu- sioon on klassifitseeritud omakapitaliinstrumendiks liitfinantsinstrumendi stamise kohustused - tehingud, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohu- eraldi komponendina. stus. Muudatused selgitavad, et vabastust ei rakendata ning ettevõtetel on kohustus kajastada vastavatelt tehingutelt edasilükkunud tulumaks. Muuda- Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kont- tused nõuavad ettevõtetelt edasilükkunud tulumaksu kajastamist tehingutelt, serni raamatupidamise aruandele olulist mõju. millest tulenevad esmasel kajastamisel maksustatavate ja mahaarvatavate ajutiste erinevuste võrdsed summad. Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kont- Standartide IFRS 10 ja IAS 28 „Investori ja tema sidus- või ühi- serni raamatupidamise aruandele olulist mõju. settevõtte vahel toimuv varade müük või üleandmine” muudatused (Standardite rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Standardi IAS 1 „Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine” muudatused Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja IAS 28 nõuetes, mis regu- leerivad investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahelisi varade müüke või (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem. üleandmisi. Muudatuse peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum Lubatud on varasem rakendamine. Ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). kajastatakse täies ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum osaliselt, IAS 1 muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühi- või pikaa- isegi kui need varad on tütarettevõtte omad. jalisteks, olenevalt aruandeperioodi lõpus eksisteerivatest õigustest. Kohus- tused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus sisuline õigus Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kont- lükata tasumine edasi vähemalt kaheteistkümne kuu võrra. Juhend ei nõua serni raamatupidamise aruandele olulist mõju. enam sellist tingimusteta õigust. 2022. aasta oktoobri muudatus kehtestas, et pärast aruandekuupäeva järgitavad laenukohustused ei mõjuta võlgade liigi- Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis pole veel tamist lühi- või pikaajaliseks aruandekuupäeval. Juhtkonna ootused, kas nad jõustunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontserni raamatupidamise aruandele. kasutavad hiljem arveldamise edasilükkamise õigust, ei mõjuta kohustuste AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 65 Tütarettevõtjad tulemuses ja omakapitalis on konsolideeritud finantsseisundi aruandes ka- jastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtja omanikele kuuluvast Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. omakapitalist ning konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel. Koondkasum Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majan- jagatakse emaettevõtja omanike ja mittekontrolliva osaluse vahel, ka siis, kui dusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada selle tulemuseks on mittekontrolliva osaluse negatiivne saldo. seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Tütarettevõtjate müük Kontsern kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütar- Kui kontsernil kaob kontroll või oluline mõju, hinnatakse allesjäänud investee- ettevõtja ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud varade, omandaja poolt ring selle õiglasesse väärtusesse ning erinevus raamatupidamisliku väärtusega võetud kohustiste ja kontserni poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide kajastatakse kasumiaruandes. Allesjäänud investeeringu arvele võtmisel sidu- õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokku- settevõtja, ühisettevõtja või finantsinvesteeringuna saab õiglane väärtus selle leppest tuleneva vara või kohustise õiglast väärtust. Omandatud eristatavad investeeringu raamatupidamislikuks maksumuseks. Lisaks, antud ettevõttega varad ja kohustised ning tingimuslikud kohustised võetakse ostukuupäeval seonduvalt varem muus koondkasumiaruandes kajastatud summad kajas- arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb kontsern valiku, tatakse nii, nagu kontsern oleks vastavad varad ja kohustised müünud. See kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtu- võib tähendada, et varasemalt muus koondkasumiaruandes kajastatud sum- ses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast erista- mad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse. tavast netovarast. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna. Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mittekontrolliva osaluse Tütarettevõtte kajastamine emaettevõtte konsolideerimata ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud osaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab kontserni osalust finantsaruannetes vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustistes, kajastatakse vahe nõudele firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatu- kui omandatud tütarettevõtja netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe pidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõt- koheselt kasumiaruandes. ja) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtja esmaste aru- Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõt- annete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on raken- ja kontrolli all olevate tütarettevõtjate finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik datud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtjate vahelised tehin- Tütarettevõtjate kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõtteid on emaettevõt- gud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Va- ja eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raa- jadusel on tütarettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kont- matupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeri- serni arvestuspõhimõtetele. mata finantsaruanded” nõuetele. Mittekontrolliva osaluse osa emaettevõtja kontrolli all olevate ettevõtjate Investeering tütarettevõtetesse on kajastatud emaettevõtte konsolideerima- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 66 ta finantsaruannetes soetusmaksumuses miinus vajadusel allahindlused vara on ümber hinnatud vastavalt aruandekuupäeval kehtinud keskpanga ametli- väärtuse langusest. See tähendab, et investeering kajastatakse algselt selle kule valuutakursile. soetusmaksumuses, milleks on omandamisel makstava tasu õiglane väärtus Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid, k.a monetaarsete varade ning hiljem korrigeeritakse seda vajadusel investeeringu väärtuse langusest ja kohustiste tasumisel ja ümberhindlusel tekkinud valuutakursi erinevused, tulenevate allahindlustega. kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Realiseerunud ja reali- Vara väärtuse test hindamaks kas investeeringu kaetav väärtus (kõrgem ka- seerumata kasumid ja kahjumid, mis tekivad välisvaluutapõhiste põhitegevuse hest – õiglane väärtus miinus müügikulutused või kasutusväärtus) on lan- nõuete ja kohustiste tasumisel ja ümberhindlusel, kajastatakse netomeetodil genud alla selle raamatupidamisliku jääkväärtuse viiakse läbi siis, kui on in- muude äritulude või kuludena. dikatsioone, et vara väärtus võib olla langenud. Allahindlusest tekkiv kulu Realiseerumata kasumid ja kahjumid, mis tulenevad rahast, raha ekvivalentide kajastatakse emaettevõtte kasumiaruandes finantskuluna. Juhul, kui olukord ja laenude ümberhindamisest kajastatakse netomeetodil finantskuludes. muutub ja allahindlus ei ole enam põhjendatud, siis varem kajastatud allahind- lus tühistatakse. Allahindluse tühistamine kajastatakse selle perioodi, mil tühis- tamine aset leidis, finantstuluna. Sidusettevõtjad Tütarettevõtete poolt makstud dividendid kajastatakse sel hetkel, kui ema- ettevõttel tekib õigus neile dividendidele ärituluna. Sidusettevõtjad on ettevõtjad, mille üle kontsernil on oluline mõjuvõim, kuid ei ole kontrolli ning milles kontsernil on üldjuhul otseselt või kaudselt 20– 50% hääleõigusest. Investeeringud sidusettevõtjatesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil ning emaettevõtte Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine eraldiseisvates finantsaruannetes soetusmaksumuse meetodil. Investeerin- Arvestus- ja esitusvaluuta gud sidusettevõtjatesse sisaldavad endas soetamisel kajastatud firmaväärtust. Kontserni kuuluvate ettevõtjate finantsaruanded on koostatud selles valuutas, Kontsern hindab igal aruandekuupäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid mis on iga üksiku ettevõtja äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investeeringu väärtus on langenud. (arvestusvaluuta). Emaettevõtja ja tütarettevõtjate arvestusvaluuta on euro. Kui selline juhus esineb, arvestab kontsern väärtuse languse summa kaetava Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes, mis on emaettevõtja arves- väärtuse ja raamatupidamisliku jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle ka- tusvaluuta ja kontserni aruandluse esitlusvaluuta. sumiaruande real „Kahjum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõtjalt“. Juhul, kui kontserni osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringu- objekti kahjumis ületab investeeringuobjekti raamatupidamislikku väärtust, Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud varad ja vähendatakse investeeringu raamatupidamislikku väärtust nullini ning edasisi kohustised kahjumeid kajastatakse aruandeväliselt. Erandiks on olukord, kui kontsern on garanteerinud või on kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on aruannetes kajastatud ning aruandekuupäeva seisuga ilmneb, et investeeringuobjekt ei suuda oma arvestusvaluutades vastavalt tehingu sooritamise päeval kehtinud Euroopa kohustisi täita – sellisel juhul kajastab kontsern oma finantsseisundi aruandes Keskpanga kursile. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised nii kohustist kui kapitaliosaluse meetodi kahjumit. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 67 Realiseerimata kasumid kontserni ja tema sidusettevõtjate vahel eliminee- hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult ritakse vastavalt kontserni osaluse suurusele sidusettevõtjas. Realiseerimata põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud kahjumid elimineeritakse samuti, v.a juhtudel, kui tehing tõendab üle antud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära meetodit. Korrigeeri- vara väärtuse langust. tud soetusmaksumusest arvatakse maha väärtuse langusest tekkinud kahjum. Intressitulu, välisvaluutakasumid ja kahjumid ning väärtuse langus kajastatakse Osalust omandatud sidusettevõtja varades ja kohustistes ning omandamisel kasumiaruandes. Kajastamise lõppemisel tekkinud kasumeid või kahjumeid tekkinud firmaväärtust kajastatakse finantsseisundi aruandes netosummana kajastatakse kasumiaruandes. real „Investeeringud sidusettevõttesse“. Seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 ning 2022. aasta jooksul olid kontserni kõik finantsvarad klassifitseeritud, kui varad, mida kajastatakse kor- Raha ja raha ekvivalendid rigeeritud soetusmaksumuses. Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse sularaha kassades, arvelduskontosid pankades ja raha teel pankadesse ning kuni kolmekuulisi tähtajalisi deposiite. Finantsvarade väärtuse langus Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit finantsvarade suhtes rakenda- Finantsvarad takse korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, sularahast ja raha Finantsvarade klassifitseerimine põhineb üldiselt ärimudelil, milles finantsvara ekvivalentidest. hallatakse ja selle lepinguliste rahavoogude näitajatel. Kontsern kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete nende kehtivusajal eeldatava Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: krediidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud mee- todit. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse • varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses; eraldise moodustamise põhimõtet, mis põhineb kontserni ajaloolisel kredii- • varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu dikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoriga seotud koondkasumiaruande või muutustega läbi kasumiaruande. teguritega, üldise majandustingimuste ning aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimustega ja nende suuna hinnan- Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajas- guga. Krediidikahjumi summa kajastatakse kasumiaruandes real „Muud tege- tatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ost- vuskulud“. mise või müümise kohustuse. Kindlaksmääramisel, kas finantsvara krediidirisk on alates esmasest kajasta- Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele misest oluliselt suurenenud ja krediidikahjumite hindamisel võtab kontsern rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja kontsern annab üle sisuliselt kõik arvesse mõistlikku ja toetavat infot, mis on asjakohane ja kättesaadav ilma liig- riskid ja hüved. sete kulude või pingutuseta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset Võlainstrumentide kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finantsva- teavet ja analüüsi, mis põhineb kontserni ajaloolisel kogemusel ja krediidihin- rade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida nangu infol ning sisaldab tulevikku suunatud infot. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 68 Kontsern eeldab, et finantsvara krediidirisk on märkimisväärselt tõusnud, kui: kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeri- tud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. • tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 30 päeva. Rendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Kontsern leiab, et finantsvara on makseviivituses, kui: Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse • võlgnik ei ole tõenäoliselt suuteline tasuma kontsernile oma krediidikohus- põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tule- tisi täielikult, ilma et kontsern peaks rakendama selliseid meetmeid nagu vast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust on võimalik usal- tagatise realiseerimine (sellise olemasolul); dusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna • või finantsvara maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva. nende toimumise momendil. Kontsern loeb kohustuse mitte täidetuks, kui finantsvara on enam, kui 90 päe- Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioo- va maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid ar- nimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust gumente, mis põhjendavad maksetähtaja ületamist. elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasu- liku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema raamatupidamis- likku jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul, kui materiaalse Varud põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuku- erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises lutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule viimiseks nende praegusesse asukohta ja seisukorda. Varude kuluks kandmisel elueale eraldi amortisatsiooninormid. kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes läh- Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele tudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimis- järgmised: maksumus. Neto realiseerimismaksumus on tavapärases äritegevuses kasu- tatav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud toote lõpetamiseks ja • Ehitised ja komponendid 1–12,5% müügi sooritamiseks vajalikud hinnangulised kulutused. • Masinad ja seadmed 10–20% • Arvutid ja arvutisüsteemid 25–50% Materiaalne põhivara • Muu inventar 10–50% Põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku eluaega üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita. (käibemaksuta hinnas). Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vas- soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mitteta- tavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse vara lõpliku eemal- gastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vaja- damiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel „müügiootel põhivaraks“. likud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 69 Renditud põhivara objektide parenduskuludelt arvestatakse amortisatsiooni vara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kontsernis kasutusel ole- vara eeldatava kasuliku eluea või rendisuhte kehtivuse perioodi jooksul, ole- vatele immateriaalsetele põhivaradele rakendatakse amortisatsioonimäära nevalt sellest, kumb on lühem. vahemikus 5–50%. Immateriaalse põhivara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes real „Põhivara kulum ja väärtuse langus“. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud eri- Muu immateriaalse varana kajastatakse ostetud tarkvara, mis ei ole seonduva nevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immate- muutustena, st edasiulatuvalt. riaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide aren- damisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasuta- Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, misest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. -meetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest näitajast vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) Äriühenduse käigus omandatud kliendinimekirjad kajastatakse omandamise on väiksem tema raamatupidamislikust jääkmaksumusest, hinnatakse ma- kuupäeval õiglases väärtuses. Kliendinimekirjadel on piiratud eluiga ja need teriaalse põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele (vt ka arvestus- kajastatakse edaspidi soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumu- põhimõte „Varade väärtuse langus“). leeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit kliendinimekirjale eeldatava eluea jooksul. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks. Kasutusõiguse vara Kasutusõiguse vara kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Kasutusõiguse vara soetusmaksumus amortiseeritakse kulusse lepingus määratud rendipe- Immateriaalne põhivara rioodi jooksul või eeldatava rendisuhte kehtivuse perioodi jooksul. Kasutusõi- guse varade puhul võetakse arvele varad üle 12-kuuliste rendilepingute osas, Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega ning kajastatakse kasumiaru- koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaal- andes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustistelt. Arvuti- set põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud aku- tehnika ja büroo- ning olmetehnika on üldjuhul väheväärtuslik vara. muleerunud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kasutusõiguse vara soetusmaksumus sisaldab alljärgnevaid komponente: Immateriaalne põhivara jagatakse määratud kasuliku elueaga varaks ja määra- mata kasuliku elueaga varaks. Määramata kasuliku elueaga immateriaalset vara • rendimaksete nüüdisväärtus; ei amortiseerita, kuid nende kontrollimiseks viiakse igal aruandekuupäeval • rentniku poolt rendilepingu sõlmimisega kaasnenud otsekulud; läbi väärtuse test ning juhul kui nende kaetav väärtus osutub väiksemaks raa- matupidamislikust jääkmaksumusest, hinnatakse vara alla kaetava väärtuseni. • enne rendilepingut vara soetamise eest tehtud maksed; Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisat- • juhul, kui rendileping seda nõuab, siis renditava vara seisukorra taastamise siooni meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse põhi- või renditava vara eemaldamisega kaasnevad kulud. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 70 Rendid kajastatakse vara kasutusõigusena varades ning rendikohustisena Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, võlakohustiste hulgas alates hetkest mil kontsern saab õiguse vara kasutada. kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firma- Varad ja kohustised kajastatakse finantsseisundi aruandes rendimaksete väärtus, mille allahindlusi ei tühistata). nüüdisväärtuses. Rendiarvestus Firmaväärtus Kontsern on rendilepingutes nii rentnik kui ka rendileandja. Kontsern rendib Edasisel kajastamisel mõõdetakse firmaväärtust tema soetusmaksumuses, hooneid postkontoritele, pindasid pakiautomaatidele, masinaid ja seadmeid millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahind- ning transpordivahendeid. lused. Firmaväärtust ei amortiseerita. Firmaväärtus jagatakse raha teenivatele Kontsern kui rentnik üksustele või raha teenivate üksuste rühmadele, mis eeldatavasti saavad kasu äriühenduse sünergiast. Sellised üksused või üksuste rühmad esindavad ma- Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui tegemist on kind- dalaimat taset, millel kontsern firmaväärtust jälgib, ja ei ole suuremad kui te- laksmääratud varaga, rentnik saab sisuliselt kogu majandusliku kasu ning rent- gevussegment. nik kontrollib vara kasutamist. Kontsern testib firmaväärtust väärtuse languse suhtes vähemalt kord aastas Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja rendikohustise põhiosa ja alati, kui on viiteid, et firmaväärtus võib olla langenud. Firmaväärtust sisal- tagasimakseteks ehk kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Rendikohustist dava raha teeniva üksuse bilansilist väärtust võrreldakse kaetava väärtusega, kajastatakse finantsseisundi aruandes rendimaksete nüüdisväärtuses (v.a. mis on kõrgem kas kasutusväärtusest või õiglasest väärtusest, millest on maha erandid). arvatud realiseerimiskulud. Allahindlus kajastatakse koheselt kuluna ja seda hiljem ei tühistata. Rendimaksed sisaldavad järgnevaid rendiperioodi jooksul tehtavaid makseid: • fikseeritud rendimaksed, miinus rendileandja poolt rentnikule tehtud maksed või kulude hüvitised; Mittefinantsvarade väärtuse langus • muutuvad rendimaksed, juhul kui need muutuvad vastavalt mingile Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele alusindeksile (näit. tarbijahinna indeks). viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemisel hinnatakse vara kae- tavat väärtust ning võrreldakse seda raamatupidamisliku maksumusega. • võimaliku jääkväärtuse garantiiga kaasnevad maksed rentnikult. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara raa- • renditava vara väljaostmise, rendiperioodi pikendamise või katkestamise matupidamislik maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus optsioonide kasutamisega kaasnevad maksed (juhul, kui juhtkond on hin- on vara õiglane väärtus, millest on lahutatud müügikulutused, või selle kasu- nanud optsiooni kasutamist piisavalt kindlaks ning nende optsioonide tusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise kasutamine on võetud arvesse rendiperioodi pikkuse arvestamisel). eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust väikseima võimaliku varade grupi kohta, Rendimakseid diskonteeritakse, kasutades rentniku rendi intressimäära ja mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). kui seda ei ole võtta, siis kasutatakse alternatiivset laenuintressimäära. Alter- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 71 natiivne intressimäär on intressimäär, mis on tuletatud kontserni olemasole- aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruan- vatest intressikandvatest kohustistest. dekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jook- aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikku- sul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse mise tõttu. lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või vähem ning puudub vara väljaostu võimalus või väikese alusvara väärtusega rendid. Kõik laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seostatavad tingimustele vas- tava vara soetamise, ehitamise või tootmisega, kapitaliseeritakse. Kontsern kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse finantsseisundi aru- andes analoogselt oma majandustegevuses kasutatava põhivaraga. Väljaren- Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine ditavat vara amortiseeritakse lähtudes kontsernis sama tüüpi varade osas Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Rendimaksed kajastatakse Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prog- rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. nooskanded, mida kajastatakse nõuetena/ kohustistena. Seejärel toimub võrd- lus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse kor- rigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Finantskohustised Nõudeid ja kohustusi postiorganisatsioonide vastu peetakse finantsaruand- Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohus- luses nõueteks ostjate ja kohustusteks hankijate vastu. Pikaajalise nõudena/ tised, saadud laenud) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mis kohustisena kajastatakse siis, kui summad kuuluvad maksmisele hiljem kui 12 sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasi kajastatakse kuud pärast aruandekuupäeva. finantskohustisi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise in- tressimäära meetodit. Töötajate hüvitised Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajas- Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka, sotsiaalmakse, puhkustasusid tatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste ja muid hüvitisi. Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab kontsern nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud te- prognoositava hüvitise summa ulatuses kohustise (viitvõla), millest arvatakse hingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu maha kõik juba tasutud summad. kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Töösuhte lõpetamise hüvitised Võlakohustised liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 Töösuhte lõpetamise hüvitised kuuluvad maksmisele tulenevalt kas kontser- kuu jooksul alates aruandekuupäevast või kontsernil pole tingimusteta õi- ni otsusest lõpetada töösuhe töötajaga enne tavapärast pensionile jäämise gust laenukohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aru- kuupäeva või töötaja otsusest aktsepteerida vabatahtlikult töösuhte lõpeta- andekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul mist vastutasuks nende hüvitiste eest. Kontsernis kajastatakse töösuhte lõ- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 72 petamise hüvitisi siis, kui kontsern on võtnud endale kohustuse kas lõpetada Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks töösuhe töötaja(te)ga vastavalt avaldatud üksikasjalikule plaanile töösuhte lõpetamiseks ja puudub reaalne võimalus seda tagasi võtta või maksta töö- Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaas- suhte lõpetamise hüvitisi pakkumise tulemusel. Kui töösuhte lõpetamise hü- ta kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel vitis kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva, on ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väl- hüvitisi diskonteeritud selle nüüdisväärtuseni. jakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis re- gistreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeering- utelt tütar-, sidus, ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse. Eraldised ja tingimuslikud kohustised ning varad Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate Eraldistena kajastatakse finantsseisundi aruandes tõenäolisi kohustisi, mis on äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib tekkinud enne aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti realiseerumise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel fi- tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kont- nantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks rollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hin- erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu nangul aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahul- müük või likvideerimine jt tehingud. damiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Eraldisega seotud kulu Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kajastatakse perioodi kasumiaruandes. kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühis- Eraldiste suurenemine, mis on tingitud aja möödumisest, kajastatakse intressi- tumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit kuluna finantskuludes. Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja jooksva aasta kasumist suuremas summas ettenähtavas tulevikus mitte jaota- korrigeeritakse lähtudes selle hetke parimast hinnangust. Eraldisi kasutatakse da, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks need olid moodustatud. dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine on vähem dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid tõenäoline kui mitterealiseerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada. ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaru- ande lisades tingimuslike kohustistena. Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksu- määrasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldat- avasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad. Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis on 20% (tasumisele kuuluv mak- susumma moodustab 20/80 netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväl- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 73 jamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada divi- 3. Määra kindlaks tehinguhind dendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase 4. Jaota tehinguhind lepingus sätestatud toimingukohustuste vahel kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide ja muude kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. 5. Kajasta tulu, kui toimingukohustused on täidetud (või toimingukohustuse täitmise ajal). Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendina väljamaksmisel ning edasilükkunud tulumaksukohustis on esitatud aastaaru- Tulu arvestatakse ilma käibemaksuta. Kontsernisisesed tehingud elimineeri- ande lisades. takse. Tulu tekkimise ajahetk on üldjuhul aja jooksul st osutatud teenuste müügist saab klient hüvesid ettevõttega üheaegselt ja ettevõtte toimingu- Leedus on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Tulumaksumäär on Lee- ga samal ajal. Tulu teenuste osutamisest kajastatakse teenuse osutamise dus 15% maksustatavast tulust. Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigeeri- momendil, või juhul kui teenuse osutamine kestab pikema perioodi vältel, siis takse maksude-eelset kasumit kohalike tulumaksuseaduste poolt ajutiselt või lähtudes teenuse valmidusastmest aruandekuupäeval. Kauba müügitulu ka- püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega. Leedu tütarettevõtjate puhul ka- jastatakse siis, kui kaup antakse kliendile üle st tulu tekib kindlal ajahetkel. jastatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja –kohustused kõigi ajutiste erine- vuste kohta, mis esinevad varade ja kohustuste raamatupidamisliku jääkväär- Maksete vahendamine tuse ja maksustamisväärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaks on arvestatud aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste alusel, Kontsern osutab maksete vahendamise teenuseid, mille hulka kuuluvad mida eeldatakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus näiteks rahakaardi, pensionide ja toetuste väljamaksmise ning perioodiliste realiseeruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara esitatakse finantsseisundi aru- väljaannete edastamise teenus. Maksete vastuvõtmisest kajastatakse tulu- andes vaid juhul, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasu- na ainult teenustasu. Vastuvõetud maksete osas tekib kohustis maksesaajale mi tekke tulevikus. (Lisa 13). Konsolideeritud kasumiaruandes on kajastatud Leedus asuva tütarettevõtte Tulu rahakaardi teenuse osutamisest kajastatakse rahakaardi vastuvõtmisel. UAB Omniva LT arvestatud edasilükkunud tulumaksukulu. Samas tekib ka kohustis rahakaardi summa väljamaksmise osas (Lisa 13). Tulud pensionirahade ja toetuste väljamaksmisest kajastatakse pensionite ja toetuste väljamaksmisel või Sotsiaalkindlustusametile esitatud arve alusel. Tulude arvestus Perioodiliste väljaannete tellimuste vastuvõtu tulud kajastatakse tellimuse Kontsern kajastab müügitulu siis, kui toimingukohustus on täidetud (või to- vastuvõtu kuul ja perioodiliste väljaannete edastamise tulud kajastatakse imingukohustuse täitmise ajal), st siis, kui „kontroll“ toimingukohustuse aluseks edastamise momendil. oleva kauba või teenuse üle läheb üle kliendile. Konsignatsioonikauba müügitulu kajastatakse netomeetodil. Kontsern täidab Kontsern järgib müügitulu kajastamisel 5-sammulist meetodit: konsignatsioonikauba müügitehingutes agendi funktsiooni. Agenditasu kajas- tatakse müügi hetkel müügituluna. 1. Tee kindlaks kliendileping(ud) Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline 2. Tee kindlaks toimingukohustused ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 74 kasutades sisemist intressimäära. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul Aruandekuupäeva järgsed sündmused on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hin- damist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koosta- mispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel Sihtfinantseerimine toimunud tehingutega. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil tekivad kulud, Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hin- mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseeri- damisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta mine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioo- dis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaas- Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud nevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele nõuab aasta- kohustistena. aruande koostamine teatud juhtkonnapoolsete otsuste tegemist ja hinnang- Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud vara fi- ute andmist, mis avaldavad mõju finantsaruannetes kajastatud summadele. nantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses. Varade soetamise Samuti tehakse juhtkonnapoolseid otsuseid ja antakse hinnanguid kontser- toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi ni raamatupidamise arvestuspõhimõtete ja hindamisaluste rakendamisel. aruandes kohustisena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tu- ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Juhtkonnapool- lusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. seid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhine- vad ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, mille hulgas on ka tulevaste Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest perioodide sündmuste eeldused, mida peetakse põhjendatuks olemasolevate proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse tingimuste juures. sihtfinantseerimist brutomeetodil. Valdkonnad, mis on nõudnud olulisi juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid ning millel on mõju finantsaruannetes kajastatud summadele on: põhivara ka- sulike eluigade määramine (Lisa 9), materiaalse ja immateriaalse põhivara (sh Kohustuslik reservkapital firmaväärtuse) kaetava väärtuse hindamine, varude neto realiseerimisväär- Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservka- tuse hindamine (Lisa 5), rendilepingute kajastamine, prognooskanded rahvus- pital. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaska- vaheliste postiorganisatsioonide nõuete ja kohustiste osas, tulude arvestus sumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib ning hinnangud tingimuslike kohustiste osas. Muudatusi juhtkonna hinnan- kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reserv- gutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes. kapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 75 Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine deperioodi amortisatsioonikulu oli 9 113 tuhat eurot (2021. aastal 5 091 tuhat eurot) (Lisa 9). Kui amortisatsioonimäärad muutuksid 10% võrra, muutuks aas- Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. tane amortisatsioonikulu 911 tuhande euro võrra (2021. aastal 509 tuhande Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prog- euro võrra). nooskanded, mida kajastatakse viitnõuetena/ viitvõlana. Seejärel toimub võrd- lus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse kor- Materiaalse ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtus) kaetava väärtuse rigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. hindamine Kuna hindade ja mahtude võrdlus teiste postiorganisatsioonidega toimub tea- Kontsernis on vastavalt vajadusele läbi viidud materiaalse- ja immateriaalse tud juhtudel aruandeperioodile järgnevatel perioodidel, siis kasutab juhtkond (sh firmaväärtuse) põhivara kaetava väärtuse teste. Põhivara kaetava väär- rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheliste nõuete ja kohustiste kajas- tuse testimisel rakendatakse mitmeid juhtkonna hinnanguid varade kasuta- tamisel eelnevat kogemust ja üldist Ülemaailmse Postiliidu poolt edastatud misest ja müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja remondiks vajalike informatsiooni esialgsete mahtude ja hindade osas. rahavoogude, inflatsiooni- ja kasvumäärade kohta. Hinnangute andmisel võe- takse aluseks prognoosid üldise majanduskeskkonna ja müügihinna kohta. Kui olukord tulevikus muutub, võib see põhjustada täiendavate allahindluste 31.12.2022 31.12.2021 tegemist või varem tehtud allahindluste osalist või täielikku tühistamist. Nõuded kokku 16 078 35 955 Firmaväärtus jagatakse raha teenivatele üksustele ning viiakse iga aruandepe- Prognoos 5 219 10 239 rioodi lõpul läbi raha teeniva üksuse väärtuse test. Firmaväärtus hinnatakse Tegelik 10 860 25 716 alla tema kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem raamatupidamislikust jääkmaksumusest (Lisa 9). Seisuga 31.12.2022 on juhtkond läbi viinud kaetava Kohustised kokku 20 706 42 582 väärtuse testi firmaväärtusele. Koostatud on tuleviku oodatavad rahavood, Prognoos 5 996 25 391 mis firmaväärtuse puhul tuginevad turu trendidel ja AS-i Eesti Post 2023–2027 äriplaanil. Tuleviku rahavood on diskonteeritud kasutades eeldatavat kapitali Tegelik 14 710 17 191 hinda (WACC) (Lisa 9). Lühiajalised ja väheväärtuslikud rendid Prognoos ja tegelik sisaldab nii lühiajalisi-, kui pikaajalisi nõudeid ja kohustisi. Kontsern rendib erinevaid hooneid ja pindasid. Rendilepingud on enamasti Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramine sõlmitud tähtajatuks ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasulikke eluigasid, võttes arvesse õigusi. Renditingimused räägitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisalda- äritegevuse tingimusi ja mahte, ajaloolist kogemust nimetatud valdkonnas da erinevaid tingimusi. Rendiperioodi määramisel on lähtutud IFRS 16 juhen- ning tulevikuperspektiive. Juhtkonna hinnangul on hoonete ja rajatiste ning ditest ning kontserni strateegiast. Rendilepingu pikkuse määramisel hindab nende komponentide elueaks 8–100 aastat olenevalt nende konstruktsioo- juhtkond pikendamis- ja katkestamisoptsioonide realiseerimise tõenäosust, nist ja kasutusotstarbest. Masinate ja seadmete ning muu inventari elueaks on võttes arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis tekitavad majandusliku stii- keskmiselt 5–10 aastat. Seisuga 31.12.2022 oli kontsernil materiaalset põhivara muli optsioonide kasutamiseks. Juhtkond vaatab oma hinnangud seoses piken- jääkmaksumuses 40 468 tuhat eurot (31.12.2021: 39 264 tuhat eurot), aruan- damis- ja katkestamisoptsioonidega üle, kui juhtkonna otsusel on toimunud AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 76 oluline sündmus, mis mõjutab tema algset hinnangut optsioonide kasutamise Aruandekuupäeva seisuga on kasutusõiguse vara jääkmaksumuses 13 916 tuhat tõenäosuse osas või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood. eurot ning rendikohustisi 12 311 tuhat eurot. Alates 2022. aastast on grupi postiteenuste osutamisel kasutatav infrastruk- Universaalse postiteenuse (UPT) ebamõistlike kulude finantseerimine ja tuur läbinud olulisi ümberkorraldusi. 2022. aasta jooksul vähendas grupp post- kajastamine kontorite arvu ligikaudu 40% ning juhtkond plaanib seda ka jätkata. Alles jäeta- Emaettevõte esitab Konkurentsiametile partiiteenuste deklaratsioonid ning univer- vate ja kinni pandavate asukohtade väljaselgitamine on dünaamiline protsess saalsete ebamõistlike kulude hüvitamise taotlused. Deklareeritud andmete põhjal ning juhtkonnal ei ole lähituleviku rendilepingute jätkamiste ja sulgemiste osas esitab Konkurentsiameti teatise UPT tasu nõude osas, mis kajastatakse tulevaste pe- kindlat plaani, kuid on mõningaid erandeid (asukohad, kus hiljuti on teostatud rioodide ettemaksuna. Teatise ja eelnevalt esitatud taotluse põhjal arvestatakse täiendavaid investeeringuid rendipindade osas). Seoses postivõrgu optimee- enammakstud summa, mida Eesti Postil on õigus Konkurentsiametilt tagasi rimisega pole juhtkonnal olnud piisavat kindlust valdava osa postkontorite küsida ning see kajastatakse finantsseisundi aruandes nõudena. Nõue kajas- rendilepingute pikendamise optsiooni kasutamiseks üle minimaalse lepingu- tatakse summani, mis juhtkonna hinnangul on tõenäoline tagasi saada, eeldusel, järgse etteteatamisaja. Nende rendipindade puhul hindas juhtkond kasutusõi- et Konkurentsiamet ei ole kontserni poolset taotlust raamatupidamise aasta- guse varade ja rendikohustuste kajastamise finantsmõju aastaaruandele ning aruande kinnitamiseks aktsepteerinud. jõudis järeldusele, et nende objektide mõõtmine minimaalsete renditingimus- te alusel oleks ebaoluline. Seetõttu käsitletakse neid rendilepinguid finants- Tulude arvestus aruannetes bilansiväliselt. Postmarkide müümise hetkel ei ole täpselt teada, millal postmargid kirja- Samuti kajastatakse bilansiväliselt rendilepinguid, mis on sõlmitud pakiautomaati- teenuse ostja poolt realiseeritakse ja kontsernil tekib kohustus osutada pos- dealuse pinna üüriks. Nende lepingute näol on ettevõtte juhtkonna hinnangul titeenust. Juhtkonna hinnangul on markide müügiga seotud tulud ja teenuse tegu väheväärtuslike rendilepingutega, tulenevalt alusvara (pakiautomaatide- osutamisega seotud kulud (markide realiseerimine) olulises osas samas aru- alune põrandapind) ebaolulise väärtuse tõttu. andeperioodis. Aruandeaasta tulu margimüügist oli 2 197 tuhat eurot (2021. aastal 2 456 tuhat eurot). Lisandunud lepingute rendimaksed on diskonteeritud kasutades alternatiivset laenu- intressimäära, milleks oli keskmiselt 1,86%. Kontsern on kasutanud standardi poolt Edasilükkunud tulumaksu kohustise kajastamine investeeringutelt Eesti lubatud lihtsustust kasutada sama diskontomäära rendilepingute portfellile, mille sidusettevõttesse ning Eesti ja Läti tütarettevõttesse lepingutel on piisavalt sarnased tingimused. Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate Samuti on kontsern kasutanud järgmisi lihtsustusi: äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti • rendilepingud järelejäänud rendiperioodiga kuni 12 kuud või väikese väärtusega tütar- ja sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kon- vara kajastatakse alates 01.01.2019 lühiajaliste rendilepingutena; trollida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende • renditava vara rendilepingu sõlmimisega seotud otsekulud on välja tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste jäetud rakendamise kuupäeval; erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete • rendiperioodi määramisel lähtutakse lepingus olevatest võimalustest dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga rendilepingut pikendada või lõpetada. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 77 seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada. Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksu- määrasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eelda- tavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioo- dil, mil need eeldatavalt tühistuvad. Kontsern mõõdab selliseid tulumaksu- kohustusi vastavalt IAS 12.46 maksumääraga, mis rakendub eelnimetatud investeeringute suhtes eksisteerivatele maksustatavatele ajutistele erine- vustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad, lähtudes aruandekuu- päeval kehtivatest maksumääradest. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba omakapitali välja- maksmisel dividendidena, on avalikustatud aastaaruande lisas 14. Maksustavad ajutised erinevused, mille suhtes on edasilükkunud tulumaksukohustust kajas- tatud, on avalikustatud lisas 23. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 78 Lisa 2 | Finantsinstrumendid Lisa 3 | Raha tuhandetes eurodes Nõuded, sh nõuded ostjate vastu, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksu- muses (miinus võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused) kasuta- Finantsvarad 31.12.2022 31.12.2021 des efektiivse intressimäära meetodit. Sularaha 683 1 641 Võlad tarnijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised ning saadud laenud on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressi- Pangakontod 18 435 27 797 määra meetodit. Tähtajaline hoius 10 000 0 tuhandetes eurodes Raha teel 295 96 Raha kokku (Lisa 2) 29 413 29 534 Finantsvarad Lisa 31.12.2022 31.12.2021 Raha 3 29 413 29 534 Keskmine intressimäär aastas 0,6% 0% Nõuded ostjate vastu 4 12 292 12 318 Nõuded teiste välisriikide postiorganisatsioonide vastu 4, 8 16 078 35 955 Muud nõuded 4 255 602 Finantsvarad kokku 58 038 78 409 Finantskohustised Lisa 31.12.2022 31.12.2021 Võlad tarnijatele 13 10 347 9 977 Kohustised teistele postiorganisatsioonidele 13 20 706 42 582 Viitvõlad ja muud kohustised 13 1 791 3 538 Võlakohustised 12 11 976 25 062 Finantskohustised kokku 44 819 81 159 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 79 Lisa 4 | Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Välisriikide postiorganisatsioonide prognoosnõuete muutus 2022 2021 Ostjate tasumata nõuded 12 434 11 034 Prognoosnõuded perioodi algul 10 239 11 872 Nõue sidusettevõtja vastu 2 1 452 Lisandunud nõuded 4 780 7 768 Nõuete allahindlus -39 -23 Tegelikuks nõudeks kantud prognoosnõuded -9 800 -9 401 Eeldatav krediidikahjum -105 -145 Prognoosnõuded perioodi lõpus 5 219 10 239 Nõuded ostjate vastu kokku (Lisa 2) 12 292 12 318 Muud nõuded 31.12.2022 31.12.2021 Välisriigide postiorganisatsioonide nõuete muutus sisaldab nii lühiajalisi- kui pika- ajalisi nõudeid. Nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu lõppmaksete osas (Lisa 2) 14 937 32 912 sh prognoos 4 077 7 196 Lisa 5 | Varud tegelik 10 860 25 716 Muud lühiajalised nõuded (Lisa 2) 255 602 tuhandetes eurodes Maksude ettemaksed 256 343 31.12.2022 31.12.2021 Ettemaksed kaupade ja teenuste eest 694 753 Tooraine ja materjal 539 543 Muud nõuded kokku 16 141 34 610 Valmistoodang 49 65 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 28 433 46 928 Müügiks ostetud kaubad 361 375 Varud kokku 948 983 2022. aastal nagu ka 2021. aastal ei tekkinud vajadust müügiks ostetud kaupade allahindluseks. Seisuga 31.12.2022 oli kontsernis teiste osapoolte varusid vastu- taval hoiul 316 tuhande euro (31.12.2021 seisuga 291 tuhande euro) väärtuses. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 80 Lisa 6 | Tütarettevõtjad Seisuga 31.12.2022 omas kontsern järgmisi tütarettevõtjaid: UAB Omniva LT, SIA Omniva, OÜ Omniva ning OÜ Finbite. Tütarettevõtja Asukohamaa Emaettevõtjale Kontsernile kuuluvad Mittekontrollivale Kontsernile Tegevusalad nimi kuuluvad lihtaktsiad lihtaktsiad o osale kuuluvad kuuluvad (%) (%) lihtaktsiad (%) eelisaktsiad (%) OÜ Omniva Eesti 100,0 100,0 - - - OÜ Finbite Eesti 100,0 100,0 - - informatsioonilogistika UAB Omniva LT Leedu 100,0 100,0 - - logistikateenused SIA Omniva Läti 100,0 100,0 - - logistikateenused Kõik tütarettevõtjad kuuluvad konsolideerimisele. Hääleõiguste osakaal tuhat eurot. Müügihetkel AS Maksekeskuse käibevara oli 5 631 tuhat eurot, sh emaettevõtjale kuuluvates tütarettevõtjates ei erine lihtaktsiate osakaalust. raha 5 349 tuhat eurot, põhivara 1 301 tuhat eurot ja kohustised 1 803 tuhat Emaettevõtja ei oma eelisaktsiaid. eurot. 1. juulil 2022 müüdi tütarettevõte AS Maksekeskus. AS Maksekeskus asuta- AS Eesti Post on kasutusele võtnud ühtse kaubamärgi Omniva. 2022. aastal ti 2012.aastal eesmärgiga pakkuda e-kaupmeestele ning nende klientidele nagu ka 2021. aastal äritegevust tütarettevõttes OÜ Omniva ei toimunud. turvalisi ja mugavaid makselahendusi ning e-kaubandusega seotud teenu- 30. märtsil 2022. asutas UAB Omniva LT tütarettevõtte UAB Omniva LT Sorting. seid. AS Maksekeskuse kaudu vahendatakse makseid Eestis, Lätis, Leedus ning Tütarettevõtte asutamine on seotud uue logistikakeskuse rajamisega Kauna- Soomes. Omniva strateegia kohaselt ei olnud Maksekeskuse poolt osutatavad sesse. Tütarettevõte kuulub 100% UAB Omniva LT-le. tegevused enam ettevõttele strateegiliselt olulised. AS Maksekeskuse osaluse müügihind oli 30 080 tuhat eurot ning võõrandamisel saadud kasum 26 970 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 81 Lisa 7 | Investeeringud sidusettevõttesse Lisa 8 | Pikaajalised nõuded ja ettemaksed AS-i Eesti Post poolt tehtud investeeringud sidusettevõtjasse (Lisa 24): tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 tuhandetes eurodes Pikaajalised nõuded välisriikide Osalus % postiorganisatsioonide vastu lõppmaksete osas (Lisa 2) 1 142 3 043 Sidusette- Kajastamise Asukohamaa 31.12.2022 31.12.2021 sh prognoos 1 142 3 043 võtja nimi meetod kapitaliosaluse Ettemakstud tulevaste Post11 OÜ Eesti 30,0% 30,0% meetod perioodide kulud ja rendi ettemaks 712 662 18. septembril 2015 asutati ühisfirma Hiina suurima erakapitalil põhineva kul- Edasilükkunud tulumaksu nõue (Lisa 23) 1 1 lerfirmaga S.F. Express, et vahendada kiiremini ja tõhusamalt kaupu Hiina ja Pikaajalised nõuded ja ettemaksed kokku 1 855 3 706 Euroopa vahel. Sidusettevõte nimega Post11 on registreeritud Eestis. AS-ile sh tähtajaga 1–5 aasta jooksul 1 855 3 706 Eesti Post kuulub ettevõttest 30%. 1. juulil 2022. aastal omanike ühisel otsusel lõpetas sidusettevõte Post11 ärite- gevuse. Otsus oli tingitud muutunud rahvusvahelisest ärikeskkonnast ning va- jadusest optimeerida ja reorganiseerida äritegevused Euroopas ja Baltikumis. 2022. aastal kontsernile kuuluv sidusettevõtte kapitaliosaluse meetodil kajas- tatud kahjum oli 393 tuhat eurot (2021. aastal kahjum 556 tuhat eurot). AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 82 Lisa 9 | Põhivara Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja Sõidukid Muu Lõpetamata Kokku seadmed materiaalne projektid põhivara Soetusmaksumus 31.12.2020 1 697 27 513 33 054 7 142 1 434 1 103 71 944 Akumuleerunud kulum 31.12.2020 0 -12 578 -14 178 -5 641 -913 0 -33 310 Jääkmaksumus 31.12.2020 1 697 14 935 18 876 1 501 521 1 103 38 634 Soetamine 0 107 1 669 44 241 3 825 5 886 Ümberklassifitseerimine 0 0 2 161 0 0 -2 161 0 Müük jääkmaksumuses -1 -18 -5 -13 0 0 -38 Mahakandmine jääkmaksumuses 0 0 -91 -39 -5 0 -135 Arvestatud kulum 0 -764 -3 415 -712 -199 0 -5 091 Soetusmaksumus 31.12.2021 1 696 27 385 36 473 6 797 1 498 2 767 76 616 Akumuleerunud kulum 31.12.2021 0 -13 124 -17 272 -6 016 -939 0 -37 352 Jääkmaksumus 31.12.2021 1 696 14 260 19 201 781 559 2 767 39 264 Soetamine 0 0 0 0 0 10 706 10 706 Ümberklassifitseerimine 0 422 2 597 346 423 - 3 788 0 Müük jääkmaksumuses -2 -108 0 -121 0 0 -232 Mahakandmine jääkmaksumuses 0 -2 -22 -1 0 -132 -157 Arvestatud kulum 0 -4 241 -4 003 -604 -265 0 -9 113 Soetusmaksumus 31.12.2022 1 694 27 139 38 012 6 291 1 531 9 553 84 220 Akumuleerunud kulum 31.12.2022 0 -16 808 -20 239 -5 890 -815 0 -43 752 Jääkmaksumus 31.12.2022 1 694 10 331 17 773 401 716 9 553 40 468 2022. aastal müüdud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 1 391 tu- ja akumuleerunud kulum 1 635 tuhat eurot (2021. aastal 638 tuhat eurot). hat eurot (2021. aastal 449 tuhat eurot), akumuleerunud kulum 1 159 tu- Aruandeperioodil varade allahindlusi ei teostatud. (2021. aastal 0 eurot). hat eurot (2021. aastal 411 tuhat eurot) ja müügihind 789 tuhat eurot 31.12.2022 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud materiaalset põhivara (2021. aastal 148 tuhat eurot). 2022. aastal maha kantud materiaalse põhi- kasutuses soetus-maksumuses 16 039 tuhat eurot (31.12.2021 seisuga 16 525 vara soetusmaksumus oli 1 659 tuhat eurot (2021. aastal 772 tuhat eurot) tuhat eurot). AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 83 Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes Kliendi Muu immateriaalne Lõpetamata Firmaväärtus nimekirjad põhivara, sh tarkvara tarkvaraprojektid Kokku Soetusmaksumus 31.12.2020 1 168 395 23 398 1 004 25 965 Akumuleerunud kulum 31.12.2020 0 -317 -9 599 0 -9 916 Jääkmaksumus 31.12.2020 1 168 78 13 798 1 004 16 047 Soetamine 0 0 1 980 112 2 093 Ümberklassifitseerimine 0 0 978 -978 0 Maha kandmine jääkmaksumuses 0 0 -42 0 -42 Arvestatud kulum 0 -40 -5 624 0 -5 664 Soetusmaksumus 31.12.2021 1 168 395 26 214 139 27 916 Akumuleerunud kulum 31.12.2021 0 -357 -15 124 0 -15 481 Jääkmaksumus 31.12.2021 1 168 38 11 090 139 12 435 Soetamine 0 0 528 2 657 3 185 Ümberklassifitseerimine 0 0 1 286 -1 286 0 Maha kandmine jääkmaksumuses 0 0 -5 -455 -460 Maha kandmine AS Maksekeskuse müügist -77 0 -1 295 0 -1 372 Arvestatud kulum 0 -38 -4 966 0 -5 004 Soetusmaksumus 31.12.2022 1091 395 25 139 1 055 27 680 Akumuleerunud kulum 31.12.2022 0 -395 -18 501 0 -18 896 Jääkmaksumus 31.12.2022 1091 0 6 638 1 055 8 784 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 84 31.12.2022 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud immateriaalset põhivara Nimetatud raha genereeriva üksuse jääkväärtust võrreldi raha genereeriva kasutuses soetus-maksumuses 5 232 tuhat eurot (31.12.2021 seisuga 3 983 tu- üksuse varade kasutusväärtusega, kasutades diskonteeritud rahavoo mee- hat eurot). 2022. aastal maha kantud immateriaalse põhivara soetusmaksu- todit. Vara kaetava väärtuse test sisaldas pakiautomaadi- ja kullerteenustega mus oli 963 tuhat eurot (2021. aastal 141 tuhat eurot) ja akumuleerunud ku- seotud rahavooge. Rahavoo prognoos põhineb viimasel UAB Omniva LT äri- lum 503 tuhat eurot (2021. aastal 99 tuhat eurot). Tütarettevõtja Maksekeskus plaanil ja juhtkonna hinnangul. AS võõrandamisest 2022. aastal maha kantud immateriaalse põhivara soetus- Tuleviku rahavood on diskonteeritud kasutades maksueelset diskontomäära, maksumus oli 2 381 tuhat eurot ja akumuleerunud kulum 1 086 tuhat eurot milleks on 10,4% (2021. aastal 6,9%). Prognoosiperiood oli 2023–2027 (5 aastat), ning võõrandamisega seotud firmaväärtus, mis kanti maha oli 77 tuhat eurot. tulenevalt ettevõtte teenuste äriplaanist. 2021. aasta lõpus tehtud vara kaeta- Immateriaalse põhivara soetamise summa on seotud logistikainfosüsteemi va väärtuse testimisel kasutati prognoosiperioodiks aastaid 2022–2026 (5 aas- arenduste kasutusele võtuga, väljastpoolt Euroopa Liidu väikesaadetiste mak- tat). UAB Omniva LT tulude kasv on plaanitavalt kiirem aastal 2023 (kokku viiel sustamise lahendusega, erakliendi teeninduse tarkvaraga. aastal keskmiselt 12% aastas). UAB Omniva LT omandamisega seotud firmaväärtuse osas viidi seisu- UAB-le Omniva LT vara väärtuse testide tulemusena varade väärtuse langust ga 31.12.2022 läbi vara kaetava väärtuse test. Testitavate varade bilansiline bilansipäeval ega ka võrdlusperioodil ei ole tuvastatud, testi tulemuste raha- jääkväärtus oli 6 894 tuhat eurot (31.12.2021 seisuga 2 899 tuhat eurot), mis vood ületavad varade väärtust üle kümne korra. koosnes: • UAB Omniva firmaväärtusest, • Omniva UAB kliendinimekirjade bilansilisest jääkväärtusest • teistest Leedu pakiäriga seotud materiaalsete- ja immateriaalsete põhiva- rade jääkväärtustest ja netokäibekapitalist. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 85 Kasutusõiguse vara tuhandetes eurodes Masinad ja Ehitised Rajatised seadmed Sõidukid Kokku Soetusmaksumus 31.12.2020 2 801 19 0 264 3 084 Akumuleerunud kulum 31.12.2020 -1 210 -10 0 -102 -1 322 Jääkmaksumus 31.12.2020 1 591 9 0 162 1 762 Uute rentide lisandumine 2 214 5 0 4 891 7 110 Vanade rendilepingute ümberhindamine 435 0 0 0 435 Mahakandmine jääkmaksumuses -24 -3 0 0 -27 Allahindlus -23 0 0 0 -23 Arvestatud kulum -1 110 -4 0 -327 -1 441 Soetusmaksumus 31.12.2021 5 206 15 0 5 155 10 376 Akumuleeritud kulum 31.12.2021 -2 123 -5 0 -429 -2 557 Jääkmaksumus 31.12.2021 3 083 10 0 4 726 7 819 Uute rentide lisandumine 2 066 119 4 806 4 579 11 570 Vanade rendilepingute ümberhindamine 88 0 1 -1 673 -1 584 Ümberklassifitseerimine materiaalsesse põhivarasse 0 0 0 -122 -122 Mahakandmine jääkmaksumuses -24 -7 0 -37 -68 Allahindlus -40 0 0 0 -40 Arvestatud kulum -1 578 -43 -541 -1 497 -3 659 Soetusmaksumus 31.12.2022 6 765 119 4 858 7 266 19 008 Akumuleeritud kulum 31.12.2022 -3 171 -40 -591 -1 290 -5 091 Jääkmaksumus 31.12.2022 3 594 80 4 267 5 976 13 916 Kasutusõiguse vara ja rendikohustiste (Lisa 10) saldode erinevus tuleneb muudest ostekulutustest, mis on vajalikud kasutusõiguse vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta ning mitte lineaarsetest rendimaksetes. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 86 Lisa 10 | Rendikohustis tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Rendimaksete miinimumsumma 12 673 8 412 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 4 432 2 790 1–5 aasta jooksul 8 241 5 622 Tulevaste perioodide intressikulu -819 -324 Rendimaksete nüüdisväärtus 12 311 8 304 Rendimaksete nüüdisväärtus (Lisa 12) 12 311 8 304 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 4 257 2 736 1–5 aasta jooksul 8 054 5 568 Keskmine intressimäär 2,8% 1,1% Kontsern rendib hooneid postkontoritele, kontori- ja laopindadeks ning pin- dasid pakiautomaatidele. Masinate ja seadmete põhivara grupis on rendile võetud pakiautomaadid ja transpordivahendeid. Info- ja kommunikatsioo- nitehnoloogia põhivara grupis on rendile võetud all-flash kettamassiivid. Täpsemat info rendivarade kohta on kajastatud lisas 9. 2022 aasta rentidega seotud raha väljamaksed olid summas 4 642 tuhat eurot (2021. aastal 4 194 tuhat eurot). Info lühiajaliste- ja väheväärtusliku vara rentide kohta on toodud lisas 11. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 87 Lisa 11 | Lühiajalise- ja väheväärtusliku vara rent AS Eesti Post kui rendileandja rendib lühiajalise rendi tingimustel välja järgmisi varasid: tuhandetes eurodes Maa ja ehitised 31.12.2022 31.12.2021 Võetud rendile 31.12.2022 31.12.2021 Soetusmaksumus 833 805 Järgmiste perioodide rendimaksed lühiajalistest ja väheväärtusliku vara Akumuleerunud kulum -460 -416 rendilepingutest 12 871 12 857 Jääkmaksumus 373 389 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 2 694 2 718 Aasta kulum -22 -26 1–5 aasta jooksul 10 170 10 130 Antud rendile 31.12.2022 31.12.2021 Üle 5 aasta 7 9 Järgmiste perioodide renditulu 2022 2021 mittekatkestatavatest rendilepingutest 31 164 Aruandeperioodi rendikulu (Lisa 19) 4 164 5 523 sh järgmise 12 kuu jooksul 26 164 sh lühiajalise rendikulu 1 013 2 330 1–5 aasta jooksul 5 0 sh väheväärtusliku vara rendikulu 3 151 3 193 Saadud rendi ettemaks 7 7 sh järgmise 12 kuu eest 7 7 Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jook- sul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse 2022 2021 lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või vähem, puudub vara välja- Aruandeperioodi renditulu (Lisa 17) 85 193 ostu võimalus. Kontserni poolt on kasutusrendi tingimustel renditud kontoripinnad, infoteh- Kontsern rendib lühiajalise rendi tingimustel välja hooneid, mis finantseisundi noloogiline riistvara, andmeside ja muud seadmed ning inventar. aruandes kajastuvad materiaalses põhivaras. Materiaalse põhivara objektide puhul, mida osaliselt kasutatakse kontserni poolt ning osaliselt on välja ren- ditud lühiajalise rendi tingimustel, on soetusmaksumuse, akumuleerunud ku- lumi ja aruandeperioodi kulumi esitamisel arvestatud väljarenditud pindade proportsiooni. Hooned on osaliselt kontserni kasutuses ja osaliselt välja ren- ditud, kuid väljarenditavat osa ei ole võimalik iseseisvalt võõrandada. Toodud andmed sisaldavad materiaalse põhivara renditulu. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 88 Lisa 12 | Intressikandvad võlakohustised tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 2022 2021 Pikaajaliste laenukohustiste tagasimaksed Algsaldo 25 062 24 007 järgmisel perioodil 0 2 646 Laenude tagasimaksed -16 758 -2 646 Pikaajaliste rendikohustiste tagasimaksed Rendikohustise suurenemine 10 514 8 069 4 257 2 736 järgmisel perioodil (Lisa 10) Rendilepingute ümberhindlus -1 866 -174 Lühiajalised laenukohustised kokku 4 257 5 382 Rendikohustise maksed -4 642 -4 194 Lõppsaldo 12 311 25 062 Pikaajalised võlakohustised Pikaajalised laenud 0 14 112 Rendikohustiste saldo suurenemine aruandeperioodil on toimunud valdavalt Pikaajalised rendikohustised (Lisa 10) 8 054 5 568 pakiautomaatide tagatisel saadud finantseerimisest müük-tagasirent tehingu Pikaajalised võlakohustised kokku 8 054 19 680 kaudu summas 3 606 tuhat eurot. Osa rendilepingutest on fikseeritud intressimääraga, osa muutuva intressimäära- Võlakohustised kokku 12 311 25 062 ga (seotud EURIBOR-iga). Vastavalt lepingutele muudetakse intressimäära iga kuue kuu tagant (Lisa 25). sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 4 257 5 382 Laenulepingutel on vastavalt laenulepingute tingimustele laenusaaja kohus- 1-5 aasta jooksul 8 054 19 680 tatud täitma teatud finantssuhtarvude, nagu intressikandvate võlakohustuste üle 5 aasta 0 0 suhet EBITDAsse (debt to EBITDA ratio; EBITDA - puhaskasum enne finants- tulusid ja -kulusid, ettevõtte tulumaksu ning materiaalse ning immateriaalse põhivara väärtuse langust ja amortisatsioonikulusid), võlateenuste katte- Keskmised intressimäärad aastas 31.12.2022 31.12.2021 kordaja suhet (DSCR ehk arvestusperioodi EBITDA jagatud arvestusperioodi Pangalaenud 0,0% 1,3% jooksul tasumisele kuuluvate võlakohustustega) ning omakapitali osakaalu. Rendikohustised 2,8% 1,1% Pangalaenud on seisuga 5. september 2022. aasta tasutud. Aastal 2022 ei tek- kinud vastuolu laenulepingu eritingimustega. Pakiautomaatide müügist kasumit ega kahjumit ei kajastunud. Kasutusõiguse vara kajastati tagasirendi summas, millele lisandusid sellega seotud soetus- ja paigalduskulud. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 89 Lisa 13 | Lühi- ja pikaajalised võlad Lisa 14 | Omakapital tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2021 Ostjate ettemaksed 337 130 Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 15 714 15 714 Võlad tarnijatele (Lisa 2) 10 347 9 977 Aktsiate arv (tk) 1 571 412 1 571 412 Võlad töövõtjatele 6 475 7 606 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 10 10 Sotsiaalmaksu viitvõlg 753 705 Põhikirja kohaselt maksimaalselt Tulumaksu viitvõlg 323 298 lubatud lihtaktsiate arv (tk) 4 000 000 4 000 000 Kohustised välisriikide postiorganisatsioonide ees lõppmaksete osas (Lisa 2) 19 960 36 904 2022. aastal maksti dividende summas 2 750 tuhat eurot, millega kaasnes tulu- Muud lühiajalised võlad ja viitvõlad 78 76 maksukulu 580 tuhat eurot (2021. aastal 2 393 tuhat eurot, millega kaasnes tulu- Käibemaks 402 580 maksukulu 274 tuhat eurot), Lisa 23. Üksikisiku tulumaks 563 727 Seisuga 31.12.2022 moodustas kontserni jaotamata kasum 50 368 tuhat eurot Sotsiaalmaks 1 151 1 119 (31.12.2021: 27 683 tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikule kaas- Muud maksuvõlad 101 554 neb tulumaksukulu 20/80 netodividendidena väljamakstavalt summalt ning Muud kohustised 1 713 3 462 alates 2019. aastast saab regulaarselt väljamakstavatele dividendidele raken- dada osaliselt soodsamat maksumäära 14/86. Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku 42 202 62 137 Pikaajalised kohustised välisriikide Seega on aruandekuupäeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omani- postiorganisatsioonide ees lõppmaksete osas kule võimalik netodividendidena välja maksta 40 414 tuhat eurot, millega kaas- (Lisa 2) 746 5 678 neks d ividendide tulumaks summas 9 954 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2021 ek- Põhivara sihtfinantseerimine 42 0 sisteerinud jaotamata kasumist oleks olnud netodividendidena võimalik välja maksta 22 239 tuhat eurot, millega oleks kaasnenud tulumaks summas 5 444 Edasilükkunud tulumaksu kohustus (Lisa 23) 864 1 015 tuhat eurot. Muud pikaajalised võlad kokku 1 652 6 694 sh tasuda 1–5 aasta jooksul 1 652 6 694 2022. aastal kohustiste vähenemine välisriikide postiorganisatsioonide ees lõppmaksete osas on seotud veebruaris 2021. aastal alanud Vene–Ukraina sõjaga. Omniva lõpetas kogu rahvusvaheline kommertskoostöö Venemaa ja Valgevene suunal, jätkates vaid universaalse postiteenuse pakkumist vastavalt Lausanne kokkuleppele. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 90 Lisa 15 | Müügitulu kliendilepingutelt Müügitulu jagunemine teenuste lõikes Müügitulu kliendilepingutelt jagunemine klientide asukoha lõikes tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 2022 2021 2022 2021 Pakiteenused 74 353 78 486 Eesti 55 834 70 868 Postiteenused 26 370 27 136 Taani 9 292 8 082 sh postmargi müük 2 197 2 456 Hiina 16 071 23 184 Digitaalsed teenused 5 643 8 998 Poola 1 594 265 Rahvusvahelised teenused 16 552 29 684 Leedu 19 002 18 861 Kokku müügitulud kliendilepingutelt 122 918 144 304 Holland 1 054 921 Läti 14 160 15 129 tuhandetes eurodes Hispaania 1 091 416 2022 2021 Venemaa 145 366 Universaalne Muud Universaalne Muud Muud riigid 4 675 6 212 postiteenus teenused postiteenus teenused Kokku müügitulud kliendilepingutelt 122 918 144 304 Pakiteenused 9 368 64 986 13 053 65 433 Kontserni müügitulu languse kõige suurema mõjufaktoriga asjaoluks sai rah- Postiteenused 3 204 23 166 3 485 23 652 vusvahelise transiidi teenuste tulude langemine võrreldes eelmise aastaga. Digitaalsed teenused 0 5 643 0 8 998 Rahvusvahelise transiidi tulud olid 2022 aastal 16,6 miljonit eurot, võrreldes eelmise aastaga on tulude maht kukkunud 45% (2021: 29,7 miljonit eurot). Rahvusvahelised 0 16 552 0 29 684 teenused Tulemust mõjutas oluliselt veebruaris alanud Vene – Ukraina sõda, kuna rah- Kokku müügitulud vusvahelise transiidi teenuste tulud olid suures osas sõltuvad kriisipiirkon- kliendilepingutelt 12 571 110 347 16 538 127 766 nast. Omniva lõpetas kogu rahvusvaheline kommertskoostöö Venemaa ja Valgevene suunal, jätkates vaid universaalse postiteenuse pakkumist vastavalt Lausanne kokkuleppele. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 91 Lisa 16 | Saadud toetused Lisa 17 | Muud äritulud Saadud toetused liikide lõikes tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 2022 2021 2022 2021 Perioodiliste väljaannete Renditulu (Lisa 11) 85 193 kojukande toetus 4 528 1 778 Kasum põhivara müügist 557 110 Universaalse postiteenuse Saadud trahvid, viivised 34 31 ebamõistlike kulude hüvitamine 0 912 Taastuvenergia toetus 39 30 Saadetiste hüvitised 51 194 Palgatoetus 18 8 Saadud kommunaalmaksed 45 39 Tollivormistuse ja tarkvara Muud 8 3 kasutamise müügitulu 38 406 Kokku toetused 4 593 2 731 Eriprojekti tulu 416 516 Raamatupidamisteenus 72 59 Eesti Vabariigi riigieelarvest saadi tegevuskulude sihtfinantseerimist maapiir- kondades perioodiliste väljaannete kojukande toetuseks. Nimetatud toetus Kasum valuutakursi muutusest 0 362 vahendati kirjastustele. Eesti Töötukassalt saadi palgatoetust ning Elering AS-lt Muud äritulud 289 144 taastuvenergia toetust. Muud äritulud kokku 1 587 2 054 2022. aastal ja 2021. aastal tarnis Omniva Horvaatia Postile pakiautomaatide tarkvara ja hakkas nõustama pakiautomaadivõrgustiku loomist Horvaatias. Nimetatud projektiga seotud müügitulud on kajastatud real „Eriprojekti tulu“. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 92 Lisa 18 | Kaubad, toore, materjal ja teenused Lisa 19 | Muud tegevuskulud tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 2022 2021 2022 2021 Postivedu ja -teenus 9 920 10 041 Remont ja hooldus 1 685 1 454 Kaubad 550 575 Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (Lisa 11) 1 013 2 330 Kütus ja energia 5 331 3 400 Väikese väärtusega rendilepingutega seotud kulu (Lisa 11) 3 151 3 193 Tooraine ja materjalid 711 569 Hoonete haldamine ja muud halduskulud 2 494 2 374 Rahvusvahelised lõppmaksed 3 831 12 708 Panga- ja rahaveoteenused 690 951 Rahvusvaheline transport 11 903 14 842 Administreerimiskulud 1 008 1 356 Sorteerimisteenus, teavitusteenus 2 129 1 841 Väheväärtuslik vara 276 473 Digiteenuste kulud 1 135 2 747 Konsultatsioonid ja koolituskulud 2 468 1 169 Muud teenused 884 1 202 Reklaamikulud 1 797 1 904 Kaubad, toore, materjal, teenused kokku 36 394 47 924 IT kulud 2 604 2 423 Krediidikvaliteedi languse kulud (Lisa 25) 7 33 Muud tegevuskulud 2 322 1 818 Muud tegevuskulud kokku 19 514 19 479 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 93 Lisa 20 | Tööjõukulud Lisa 21 | Muud ärikulud tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 2022 2021 2022 2021 Palgakulud 38 522 37 602 Viivised, trahvid, maksuintressid 20 121 Töösuhte lõpetamise hüvitise kulud 304 508 Kohalikud maksud 225 88 Puhkusetasud 4 074 3 515 Kvaliteedikontroll 71 15 Sotsiaalmaksukulu 10 606 10 489 Kahjum põhivara maha kandmisest (Lisa 9) 36 136 Töötuskindlustusmakse kulu 218 218 Kahjum valuutakursi muutusest 29 0 Muud 884 491 Humanitaarabi Ukrainale 495 0 Tööjõukulud kokku 54 609 52 823 Muud ärikulud 155 309 Keskmine töötajate arv 2471 2408 Muud ärikulud kokku 1 031 668 Muudest ärikuludest moodustab suurema osa vastutuskindlustuse, krediidi- kindlustuse ning varude mahakandmise kulud. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 94 Lisa 22 | Finantstulud ja -kulud Lisa 23 | Tulumaks tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 2022 2021 2022 2021 Finantstulud Tulumaks väljamaksetelt omanikele: Tulumaksukulu väljamakstud Muud finantstulud 3 302 dividendidelt (Lisa 13) 580 274 Finantstulud kokku 3 302 Välismaistest tütarettevõtjatest tulenev tulumaksukulu: Tasumisele kuuluv tulumaksukulu 7 471 Finantskulud Edasilükkunud tulumaksukohustus Intressikulud -311 -311 Edasilükkunud tulumaksukohustus -151 325 sh pangalaenudelt -122 -259 Tulumaks kokku 436 1 071 sh rendilepingutelt -189 -52 Kahjum valuutakursi muutusest -173 -592 Edasilükkunud tulumaksuvara Finantskulud kokku -484 -903 2022 2021 Algsaldo -1 -139 Aruandeaasta muutus 0 138 Lõppsaldo (Lisa 8) -1 -1 Edasilükkunud tulumaksukohustis 2022 2021 Algsaldo 1 015 690 Aruandeaasta muutus -151 325 Lõppsaldo (Lisa 13) 864 1 015 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 95 Lisa 24 | Tehingud seotud osapooltega tuhandetes eurodes AS-i Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni aruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks riigiasutusi, ettevõtteid ja riigi 31.12.2022 31.12.2021 osalusega äriühinguid ning sidusettevõtteid. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Lühiajalised nõuded Eesti Post nõukogu liikmeid, juhatuse liikmeid ning tütarettevõtete juhatajaid. Samuti on loetud seotud osapoolteks võtmeisikute lähedasi pereliikmeid ja Üksused, milles nõukogu ja juhatuse 1 19 nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. liikmed omavad olulist mõjuvõimu Tehingud seotud osapooltega on toimunud turuhinnas. Sidusettevõtja (Lisa 4) 2 1 450 tuhandetes eurodes Lühiajalised nõuded seotud osapooltega kokku 3 1 469 2022 2021 Seotud osapool ostud müügid ostud müügid Lühiajalised kohustised Tehingud üksustega, milles Üksused, milles nõukogu ja juhatuse 2 87 nõukogu ja juhatuse liikmed liikmed omavad olulist mõjuvõimu omavad olulist mõjuvõimu Sidusettevõtja 0 2 Kaupade ost/müük 299 0 91 0 Lühiajalised kohustised Teenuste ost/müük 558 94 728 174 seotud osapooltega kokku 2 89 Tehingud sidusettevõtjaga 2022 2021 Kaupade ost/müük 0 1 0 1 Saadud dividendid sidusettevõtjalt 0 300 Teenuste ost/müük 11 1 561 793 10 931 Tehingud seotud osapooltega kokku 868 1 656 1 612 11 106 Lisaks seotud isikute tehingutele Eesti Post AS on teostanud tehinguid riigi- vahendustasu moodustas 2022. aastal 40 tuhat eurot (2021. aastal 559 tuhat eurot). ettevõtetega ja –ametitega, sh tegemist on põhitegevusest tulenevate teenuste- Toetusrahade vähenemine on tingitud pensioni kojukande teenuse lõppemisega. ga (posti-, logistika- ja digiteenustega) ning sotsiaalkindlustusameti saadud toetus- Emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes eelpool nimetatud rahadega. osapooltega ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja ei teki nõuete allahindlusega Sotsiaalkindlustusametilt on saadud summad riiklike pensionide, peretoetuste ja seotud kulu. Lisa 24 ei sisalda tavaliste riigiasutuste, ettevõtete ja riigi osalusega puuetega inimeste toetusrahade väljamaksmiseks. Toetusrahade väljamaksmise äriühingutega teostatud tehinguid. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 96 Tasud võtmeisikutele Lisa 25 | Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted 2022 2021 Oma igapäevategevuses peab kontsern arvestama erinevate finantsriskidega: krediidirisk, tururisk (hõlmab intressimäärariski ja valuuta vahetuskursi riski), Võtmeisikute tasud 650 460 likviidsusrisk ja kapitalirisk. Finantsriskide juhtimise eesmärk on kontrollida fi- Võtmeisikute lahkumistasud 0 65 nantsriske ja selle kaudu kaasa aidata eesmärgistatud finantstulemuse saavuta- misele. Kontserni finantsriskide juhtimine tugineb seadustest, regulatsiooni- Võtmeisikute tasud kokku 650 525 dest ja rahvusvahelise finantsaruandlus standarditest tulenevatest nõuetest, samuti kontserni sisemistele regulatsioonidele ja hea tava põhimõtetele. Kont- Tasud võtmeisikutele on toodud koos maksukuluga. Võtmeisikutena on serni finantsriske juhitakse vastavalt Kontsernis heaks kiidetud põhimõtetele käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu liikmed, juhatuse liikmed ja valdkonnajuhid. kontserni tasandil emaettevõtte finantsosakonnas. Krediidirisk Kohustised võtmeisikutele Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekiks aruandekuupäeval juhul, 31.12.2022 31.12.2021 kui tehingu vastaspool ei ole võimeline või ei soovi täita oma lepingulisi kohus- tusi. Kontsern on avatud krediidiriskidele, mis tulenevad äritegevusest (peam- Lühiajalised kohustised võtmeisikutele 27 25 iselt nõuetest ostjate ja teiste postiorganisatsioonide vastu) ning raha ja raha ekvivalentide hoidmisest pankades (vastaspoole krediidirisk). Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel makstakse neile lahkumistasu, mis võrdub nende kolme kuu tasuga. Kontser- Krediidiriskide vähendamiseks jälgitakse pidevalt klientide maksekäitumist, ni nõukogu liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel lahkumistasu ei maksta. analüüsitakse nende äride tulevikuperspektiive, sealhulgas äriloogikat ja selle Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete teenistuslepingu ennetähtaegsel lõ- vastavust nii üldistele majandusarengutele kui vastava majandussektori aren- petamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustis 124 tuhat gutele, ning finantsseisu. Vajaduse korral kaasatakse riskide maandamiseks eurot (2021. aastal 116 tuhat eurot). tagatisi või krediidikindlustust. Vabu rahalisi vahendeid hoitakse põhiliselt Swedbanki ja SEB gruppi kuuluvate pankade arvelduskontodel või tähtajalistes hoiustes. Swedbanki ja SEB gruppi kuuluvad Baltikumis tegutsevad pangad ei oma eraldi Moody’se krediidireitin- guid. Swedbanki grupi emaettevõte Swedbank AB omab Moody’se pikaajalist krediidireitingut Aa3 (2021. aastal Aa3) ning SEB grupi emaettevõte Skandi- naviska Enskilda Banken AB omab Moody’se pikaajalist krediidireitingut Aa3 (2021. aastal Aa2). Kontserni vabade vahendite paigutamise põhimõtetel juhindutakse kapitali säilimise ja likviidsuse tagamise printsiipidest. Juhtkonna hinnangul ei ole kont- sernil raha ning ekvivalentide osas olulisi krediidiriske. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 97 tuhandetes eurodes Nõuded teiste postiorganisatsioonide vastu (31.12.2022 seisuga nõuded kokku 16 078 tuhat eurot; 31.12.2021 seisuga nõuded kokku 35 955 tuhat eurot) tule- 31.12.2022 31.12.2021 nevad postiorganisatsioonide vahelistest saadetiste edastamisest. Kinnitatud Sularaha 683 1 641 edastatud saadetiste andmete alusel toimub omavaheline nõuete ja –kohus- tuste rahaline arveldamine. Pangakontod 18 435 27 797 Tähtajaline hoius 10 000 0 Teiste postiorganisatsioonide vahelised arveldused tuginevad tasaarveldusree- glitel, mis tulenevad kehtivatest rahvusvahelistest mitmepoolsetest lepingutest Raha teel 295 96 nagu näiteks ülemaailmses postikonventsioon. Teiste postiorganisatsioonidega Raha kokku (Lisa 2) 29 413 29 534 arveldamise vormiks on tasaarveldusakt, millel kajastatakse nii nõuded kui ko- hustised, mistõttu krediidikahju kontsernile on minimaalne. Nõudeid ja kohustu- si teiste postiorganisatsioonide suhtes ei ole Kontsern bilansis tasaarvestatud. Keskmine intressimäär 0,6% 0% Nõuded ja kohustused teiste riikide postiorganisatsioonide vastu: tuhandetes eurodes Vastavalt Moody’s Investors Service / Standard & Poor’s reitingutele või nende ekvivalentidele on AS Eesti Posti Kontserni vahendid hoiustatud Riik Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised järgnevalt: Holland 2 382 1 478 2 304 1 866 tuhandetes eurodes Belgia 2 232 501 3 070 2 399 31.12.2022 31.12.2021 Hiina 2 162 5 703 4 162 7 744 Aaa-Aa3 28 313 23 281 Šveits 1 590 1 477 1 373 1 414 Muud 1 100 6 252 Läti 1 013 1 615 2 423 1 126 Kokku 29 413 29 534 Prantsusmaa 739 267 8 095 10 303 Saksamaa 697 447 2 397 461 Soome 613 682 803 869 Ameerika Ühendriigid 480 930 728 985 Singapur 464 112 482 106 Itaalia 144 3 446 2 466 5 957 Muud 3 562 4 048 7 651 9 352 Kokku 16 078 20 706 35 955 42 582 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 98 Üldjuhul ei ole teistel postiorganisatsioonidel krediidireitinguid. Tugine- Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks des Kontserni varasemale kogemusele ei vaja Kontserni juhtkonna hinnangul tuhandetes eurodes nõuded teiste postiorganisatsioonide vastu alla hindamist, kuna puudub info, mis viitaks nõuete väärtuse langusele. Tähtaeg seisuga 31.12.2022 saabumata 0-30 31-60 61-90 >91 KOKKU Nõudeid ostjate vastu (31.12.2022 seisuga kokku 12 292 tuhat eurot, 31.12.2021 Oodatav krediidi- seisuga kokku 12 214 tuhat eurot) hinnatakse vastavalt kontserni ettevõtetes kahjumi määr 0,2% 0,9% 3% 67% 100% kasutatavatele reeglitele. Valdav osa klientidest on lepingulised kliendid. Lepin- gu sõlmimisel ning krediidi avamisel kontrollitakse iga kliendi tausta eraldi. Raamatupidamislik väärtus kokku 10 562 1 759 8 3 103 12 436 Nõuetest ostjate vastu moodustavad 31.12.2022 seisuga 1 152 tuhat eurot Nõuete allahindlus -23 -16 0 -2 -103 -144 nõuded riigi- ja omavalitsussektori vastu (2 091 tuhat eurot 31.12.2021). Nende nõuete krediidiriski hinnatakse minimaalseks. 12 292 tuhandetes eurodes Kontsern kasutab ostjate krediidiriski hindamiseks sisemist krediidireitingute süsteemi. Krediidireitingute süsteem on krediidiotsuse tegemise tugisüsteem, Tähtaeg mille põhilise osa moodustab kliendi klassifitseerimine tema krediidiriski seisuga 31.12.2021 saabumata 0-30 31-60 61-90 >91 KOKKU hindamiseks. Krediidireitingute süsteem eristab kliente ja nõudeid vastavalt Oodatav krediidi- nende riskiastmele, lähtudes makseviivituse tõenäosusest, võttes arvesse kahjumi määr 0,9% 0,9% 3% 67% 100% kliendi majanduslikku olukorda, krediidivõimelisust ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada kliendi kohustuste täitmist Kontserni ees. Raamatupidamislik väärtus kokku 11 686 626 113 6 55 13 364 Kontsernis jälgitakse jooksvalt kõigi ostjate maksekäitumist eraldi kõigi nõuete Nõuete allahindlus -100 -6 -3 -4 -55 -168 lõikes. Maksetähtaja ületanud klientidega tegeletakse personaalselt, leidmaks lahendused, mis tagaksid parimal võimalikul moel kontserni huvide kaitse. Os- 12 318 tjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral saadab Kontserni automatiseeritud meeldetuletus- ja hoiatussüsteem kliendile teate arve ta- Eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise sumiseks. Täiendavalt kasutatakse võla sissenõudmiseks kirjalikke meeldetule- maatriksit, mis põhineb ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel. Seisuga 31.12.2022 tusi, tasaarveldusi, maksekokkulepete sõlmimist, inkasso- või kohtumenetlust. oli moodustatud kontserni eeldatava krediidikahjumi eraldis summas 105 tuhat eurot (31.12.2021 eraldis summas 145 tuhat eurot). Rahvusvaheliste klientide krediidiriski maandamiseks kasutatakse täiendavalt krediidikindlustust. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab kindlustusandja 90% tek- Kontsern rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kinud kahjust, Kontserni omavastutus on 10%. Maksimaalne kindlustusandja kajastamisel standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moo- vastutus on 3 000 tuhat eurot. dustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi sum- mas. Selleks, et hinnata eeldatavat krediidikahjumit, jagatakse nõuded ostjate vas- Aruandekuupäeva seisuga moodustasid ostjatelt laekumata arvetest 85,0% tu ühiste krediidiriski tunnuste ja tähtaja ületanud päevade alusel gruppidesse. (31.12.2021 95,0%) arved, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud. Järgnev tabel näitab nõuded ostjate vastu liikumisi allahindluses. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 99 Nõuded ostjate vastu – kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum Tururiskid Intressimäära risk Langenud krediidi- Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või raha- kvaliteediga vood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude int- nõuded Kokku ressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga võlakohustistest ning Seisuga 31.12.2020 -165 -165 seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav 31.12.2022 seisuga oli kontsernis intressikandvaid kohustisi 12 311 tuhat eurot krediidikahjum -6 -6 (31.12.2021: 25 062 tuhat eurot), millest 4 257 tuhat eurot moodustasid lühiaja- Langenud krediidikvaliteediga gruppi lised võlakohustised 2022. aastal (31.12.2021: 5 382 tuhat eurot) ning 8 054 tuhat kandmine -23 -23 eurot pikaajalised laenud ja rendikohustused (31.12.2021: 19 680 tuhat eurot). Mahakantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 21 21 tuhandetes eurodes Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) nõuded 6 6 31.12.2022 31.12.2021 Seisuga 31.12.2021 -168 -168 Fikseeritud intressimääraga kohustused 5 299 5 797 Nõuete kehtivusaja jooksul Muutuva intressimääraga kohustused eeldatav krediidikahjum 40 40 6-12 kuud 7 012 19 265 Langenud krediidikvaliteediga Intressikandvad kohustused kokku 12 311 25 062 gruppi kandmine -48 -48 Mahakantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 24 24 Rendilepingud on muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga). Vas- tavalt lepingutele muudetakse intressimäära iga kuue kuu tagant. 2022 a. in- Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) tressimäärad koos EURIBOR-iga jäävad vahemikku 3,34-3,94% (2021: 1,13–1,25%) nõuded 7 7 Seisuga 31.12.2022 -144 -144 IFRS 16 rakendamisel alates 01.01.2019 kajastas kontsern rendikohustisena rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui kasutusrent. Nimetatud ren- dimaksed on diskonteeritud kasutades alternatiivset laenuintressimäära. Nimetatud intressimäärad 2022 a. jäävad vahemikku 0,48- 4,00% (2021: 0,48- 1,17%). Kontserni intressimäära riski hindamiseks kasutatakse tundlikkusanalüüsi, mis kirjeldab intressimäära riski mõju Kontserni kasumile kuue kuu EURIBORi intressimäära hinnangulise kõikumise kaudu. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 100 Kui seisuga 31.12.2022 oleks kuue kuu EURIBOR tõusnud 100 baaspunkti ehk Valuutarisk 1 protsendipunkti võrra tähendaks olemasolevate kohustuste mahu juures Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus (translatsiooni- Kontsernile intressikulude suurenemist 70 tuhande euro võrra (31.12.2021: risk) või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kontserni 11 tuhande euro võrra). olulisem arveldusvaluuta on euro. Tabel näitab (+) kasvu ja (-) kahanemist intressikuludes EURIBORI muutusel: Postiorganisatsioonidega lõppmaksete arvestus on IMF arveldusühikutes tuhandetes eurodes (SDR) ja eurodes, arveldused eurodes ja USA dollarites. Valuutade riskid on maandatud kas sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude ühtlustamisega Tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 või lepinguliste maksete sidumisega euro kursiga. 100 baaspunkti suurune tõus 70 11 Summad on toodud valuutades (000), 100 baaspunkti suurune langus 70 0 Milles finantsinstrumendid on nomineeritud Kokku sh sh Kuigi kuue kuu EURIBOR on aasta jooksul märgatavalt tõusnud (31.12.2022 31.12.2022 EUR USD SDR 2,693%; 31.12.2021 -0,546%), ei avalda Juhtkonna hinnangul kuue kuu EURIBOR-i võimalik muutus olulist mõju kontserni aruandeaasta kasumile. Lühi- ja pikaajalised nõuded 30 289 0 6 894 Finantsvarad kokku 30 289 0 6 894 EURIBOR muutuste riskile lisaks kaasneb kohustuste refinantseerimisega ma- janduskeskkonna muutustest tingitud ettevõtte riskimarginaali muutuste risk. Lühi- ja pikaajalised kohustised 55 829 34 12 234 Intressiriski analüüsi käigus kaalutakse erinevaid võimalusi riskide maan- Finantskohustised kokku 55 829 34 12 234 damiseks. Sellisteks võimalusteks on refinantseerimine, olemasolevate kohus- tuste vähendamine ja fikseeritud intressiga laenude võtmine. Neto valuutapositsioon -6 722 -33 -5 341 Valuutapositsiooni positiivne muutus, % 0 3,89% 8,87% Valuutapositsiooni negatiivne muutus, % 0 -3,75% -9,16% Negatiivne mõju kasumile -562 -1 -474 Positiivne mõju kasumile 582 1 489 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 101 Kokku sh sh Likviidsusrisk 31.12.2021 EUR USD SDR Ettevõtte likviidsus ehk maksevõime kajastab tema võimet täita tähtaegselt Lühi- ja pikaajalised nõuded 50 634 12 16 240 oma maksekohustusi võlausaldajate ees. Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustisi täita õigeaegselt või täies mahus rahavoo puudu- Finantsvarad kokku 50 634 12 16 240 jäägi tõttu. Lühi- ja pikaajalised kohustised 93 893 17 19 943 Seisuga 31.12.2022 ja 31.12.2021 ületasid kontserni käibevarad lühiajalisi kohus- Finantskohustised kokku 93 893 17 19 943 tus. Kontsern genereerib jätkuvalt positiivset rahavoogu äritegevusest. Kontsern kasutab likviidsusriski juhtimiseks kombinatsiooni järgmistest lahen- Neto valuutapositsioon -4 586 -5 -3 702 dustest: vaba raha arvelduskontodel, tähtajalised deposiidid, vabade kredii- diliinide olemasolu, muud turul pakutavad finantseerimise ja käibekapitali juhtimise lahendused, rahavoogude järjepidev jälgimine ning finantsvarade- ja Valuutapositsiooni kohustiste tähtaegade ühildamine. positiivne muutus, % 0 4,32% 2,54% Valuutapositsiooni Konservatiivse likviidsusriski juhtimise aluseks on piisav rahaliste vahendite negatiivne muutus, % 0 -5,25% -3,07% saldo, finantseerimisvajaduste rahuldamiseks vabade krediidiliinide olemasolu tagamine ning võimalus sulgeda turupositsioone. Negatiivne mõju kasumile -117 0 -94 Kontserni rahavoogude efektiivsemaks juhtimiseks on moodustatud Eesti Positiivne mõju kasumile 141 0 114 Post AS-i ja tema tütarettevõtjate pangakontode ühtne kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontserni rahalisi vahendeid Ülaltoodud tabelis on 31.12.2022 seisuga valuutapositsiooni muutuse protsen- kontserni poolt kehtestatud limiitide piires. dina võetud erinevus 2022. aasta minimaalse ja maksimaalse valuutakursi ja Kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkivate kohustuste kiireks täitmiseks 2022. aasta keskmise valuutakursi vahel. 31.12.2021 seisuga tabelis on valuuta- vajaliku likviidsusvaruna hoitakse keskmist rahaliste vahendite saldot pankades, positsiooni muutuse protsent võetud sama põhimõtte järgi, mis 2022. aasta mida on võimalik kasutusse võtta lühikese etteteatamisega. Likviidsusvaru koos- kohta käivas tabelis. Kontsern hindab, et valuutakurssides ei toimu olulisi eris- neb rahast ja raha ekvivalentidest, tähtajalistest hoiustest, mille algne tähtaeg ei usi võrreldes muutustega möödunud perioodidel. ületa 3 kuud ja vajadusel krediidiliinidest. Likviidsusriski maandamiseks kasutab kontsern erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arveldus- laenud, ostjate nõuete ja tarnelepingute regulaarne monitooring. Kontserni juhtkond jälgib pidevalt kontserni jooksvat rahavoo prognoosi taga- maks piisava rahaliste vahendite olemasolu operatiivtegevuse rahastamiseks, kindlustades samal ajal laenukohustuste täitmise. Nimetatud rahavooprog- noosid võetakse aluseks kontserni rahastamiskavade koostamisel ja võimalike lepinguliste rahastamistingimuste (covenantide) jälgimisel. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 102 Diskonteerimata finantskohustiste (põhiosa ja tuleviku intressimaksete) Kapitali juhtimine analüüs maksetähtaegade lõikes: Kontserni kapitali juhtimisel lähtutakse printsiibist, et kontserni omakapitali tuhandetes eurodes tase ja kvaliteet oleksid optimaalsel ning nõutud tasemel. Diskonteerimata Raamatupidamislikus 31.12.2022 seisuga oli Kontserni omakapital kokku 67 653 tuhat eurot (31.12.2021 31.12.2022 rahavood väärtuses 47 065 tuhat eurot). Kõik AS Eesti Post aktsiad kuuluvad riigile. 2023 2024-2027 2023 2024-2027 Kontserni peamine eesmärk kapitali juhtimisel on tugeva omakapitalibaasi Pangalaenud (Lisa 12) 0 0 0 0 hoidmine eesmärgiga tagada jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionärile Rendikohustised (Lisa 10) 4 432 8 241 4 257 5 568 ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapi- tali struktuur vähendamaks kapitali hinda säilitades usaldusväärsus ainuakt- Võlad tarnijatele (Lisa 13) 10 347 0 10 347 0 sionäri, võlausaldajate ja turu silmis. Omaniku üheks AS-ile Eesti Post seatud Kohustis teistele postior- eesmärgiks on teostada majandustegevust keskmisest madalamate riskidega 19 960 746 19 960 746 ganisatsioonidele (Lisa 13) ja konservatiivse kapitalistruktuuriga (omakapitali määr kogu varadest 35%). Muud kohustised (Lisa 13) 1 791 0 1 791 0 AS-i Eesti Post kõik aktsiad kuuluvad riigile. Omakapitali struktuuri on Kontser- Kokku 36 530 8 986 36 355 6 314 nil võimalik reguleerida aktsionärile makstavate dividendide või sissemakstud aktsiakapitali tagasimaksetega. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali Diskonteerimata Raamatupidamislikus suurendamise või vähendamise osas teeb riik Majandus- ja Kommunikat- 31.12.2021 rahavood väärtuses siooniministeeriumi kaudu. Kontsernis toimub dividendide maksmine koos- kõlas dividendipoliitikaga. 2022 2023-2026 2022 2023-2026 Pangalaenud (Lisa 12) 2 833 14 156 2 646 14 112 Omakapitali määr Rendikohustised (Lisa 10) 2 790 5 622 2 736 5 568 tuhandetes eurodes Võlad tarnijatele (Lisa 13) 9 977 0 9 977 0 31.12.2022 31.12.2021 Kohustis teistele postior- 36 904 5 678 36 904 5 678 ganisatsioonidele (Lisa 13) Varad 123 818 141 062 Muud kohustised (Lisa 13) 3 538 0 3 538 0 Omakapital 67 653 47 065 Kokku 55 937 25 456 55 725 25 358 Omakapitali määr 55% 33% 31.12.2022 seisuga oli kontsernil vabu vahendeid 29 413 tuhat eurot (31.12.2021 29 534 tuhat eurot). Käibekapital oli 31.12.2022 seisuga positiivne 12 442 tuhat eurot (31.12.2021 positiivne 9 821 tuhat eurot). Juhtkonna hinnangul on kont- sern likviidne ja likviidsusrisk madal. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 103 Õiglane väärtus Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste raha- voogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav kontser- ni sarnastele finantsinstrumentidele. Kontserni juhatuse hinnangul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade (Lisa 2) ja -kohustiste (Lisa 2) raamatupidamislikud väärtused 31.12.2022 ja 31.12.2021 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna aruandekuupäevast. Samu- ti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustiste õiglased väärtused oluliselt nende raamatupidamislikust väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Pikaajaliste postiasutuste lõppmaksete raamatupidamislikud väärtused ei erine oluliselt õiglasest väärtusest, kuna need on kajastatud finantsseisundi aruandes saadaoleva või makstava tasu summana. Tase 1: Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide (nagu avali- kult kaubeldavad tuletisväärtpaberid ja omandiväärtpaberid) õiglane väärtus põhineb aruandeperioodi lõpu noteeritud turuhindadel. Kontserni valduses olevate finantsvarade noteeritud turuhind on jooksev pakkumishind. Need instrumendid kuuluvad 1. Tasemele. Tase 2: Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide (nt börsivälised tuletisinstrumendid) õiglase väärtuse määramisel kasutatakse hindamisteh- nikaid, mis maksimeerivad jälgitavate turuandmete kasutamist ja tuginevad võimalikult vähe majandusüksusespetsiifilistele hinnangutele. Kui kõik olulised sisendid, mis on vajalikud instrumendi õiglase väärtuse määramiseks, on jälgi- tavad, kaasatakse instrument 2. tasemele. Tase 3: kui üks või mitu olulistest sisenditest ei põhine vaadeldavatel turuand- metel, kaasatakse instrument 3. tasemele. See kehtib noteerimata omandi- väärtpaberite kohta. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 104 Lisa 26 | Tingimuslikud kohustused ja varad Tingimuslikud kohustused seoses Maksu- ja Tolliametiga Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised – maksuhaldur ei ole alga- tanud ega läbi viinud ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserniettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarves- tust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hin- nangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontser- nile olulise täiendava maksusumma. Tingimuslikud kohustused ja varad seoses universaalse postiteenusega AS-i Eesti Post universaalse postiteenuse (UPT) osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud ületavad selle teenuse eest saadavat tulu. Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu ei võimalda universaalse postiteenuse osutamise kohu- stuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist. 2022. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 2,7 miljonit eu- rot (2021. aastal 1,8 miljonit eurot). Nimetatud summa on juhtkonna parim hinnang Pooleliolevad õiguslikud vaidlused eksisteeriva UPT kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste kohta 31.12.2022 seisuga ja baseerub kasutusel oleva ABC kulumudeli arvutustel. 20.12.2019 tegi Konkurentsiamet AS Eesti Postile ettekirjutuse, millega tuvas- tas AS Eesti Posti poolt aadressiga reklaami kojukande teenuse ja aadressita Universaalse postiteenuse kahjumi katmine toimub UPT fondi laekuvate maksete reklaami kojukande teenuse puhul rakendatavate allahindluste osas KonkS § arvelt vastavalt postiseaduse § 411 lõigetele 3 ja 4, mille kohaselt hüvitab Konkurent- 16 p-i 4 rikkumise ning kohustas AS Eesti Posti lõpetama vastavate teenuste siamet UPT osutamise kohustusega seonduvad kulud üksnes ulatuses, milles UPT puhul üle-eestilisest tellimuste mahust sõltuvate allahindluste rakendamise kasutajalt võetav taskukohane tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse täitmisega edasiulatuvalt hiljemalt 31.01.2020. seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist. AS Eesti Post esitas ettekirjutuse kohta kaebuse halduskohtule 09.01.2020 Lõpliku 2022. aasta eest hüvitatava summa osas võtab Konkurentsiamet seisukoha pärast ning taotles ettekirjutuse tühistamist ning esialgse õiguskaitse korras selle kogu aasta auditeeritud andmete pealt läbiviidavat menetlust, mistõttu käsitletakse seda kehtivuse peatamist. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja rahuldas õiguskaitse, käesolevas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kui tingimuslikku vara. pikendades ettekirjutuse jõustumise aega kuni 01.01.2021. AS Eesti Post täitis ettekirjutuse 01.01.2021. 12.05.2021 tegi Tallinna Halduskohus otsuse, millega jättis AS Eesti Post kaebuse rahuldamata. AS Eesti Post on vaidlustanud kohtuotsuse Tallinna Ringkonna- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 105 kohtus, kus menetlus on pooleli. Ei ole võimalik hinnata, millal võib ringkonna- AS Eesti Post esitas omapoolse vastuse Konkurentsiametile 01.11.2021, mille kohtu lahendit oodata. põhjendas AS Eesti Posti tegevuse õiguspärasust. Hetkel pole teada menet- luseks kuluv aeg ja tulemus. 07.08.2020 esitas Expo hagi AS Eesti Posti vastu kahju hüvitamise nõudes sum- mas 609 523,18 eurot. Alusena on toodud, et AS Eesti Post on kuritarvitanud 14.12.2021 edastas Konkurentsiamet AS Eesti Postile teate universaalse posti- oma turgu valitsevat seisundit reklaamikande allahindlussüsteemis, mis tõrjub teenuse (edaspidi UPT) kulude jagamise osas järelevalvemenetluse alustamise Expot kui ainsat AS Eesti Posti selle segmendi konkurenti turult. EXPO taotles kohta. Konkurentsiamet alustas järelevalvemenetlust, sest AS Eesti Post 2021. tsiviilasja peatamist kuni haldusasjas on jõustunud kohtuotsus. Kohus nõus- aasta kolme esimese kvartali kohta esitatud prognoosil põhinevate taotluste tus menetluse peatamisega. TGS Baltic on hinnanud võimaliku lõpliku lahendi põhjal kujuneks selle perioodi UPT hüvitiseks ligi 1,8 miljonit eurot, mis on ligi- tegemise ajaks ligikaudu viis aastat, sest tsiviilasja on võimalik lahendada alles lähedane terve 2020. aasta eest välja makstud UPT hüvitiste summaga. pärast haldusasjas tehtava otsuse jõustumist. 13.05.2022 esitas AS Eesti Post kirjaga nr 8.1 3/0323 Konkurentsiametile taot- Praeguses menetlusstaadiumis on äärmiselt keeruline hinnata Expo hagi ra- luse, milles soovis 2021. aasta UPT ebamõistlikult koormavate kulude 1 612 huldamise tõenäosust, sest siiani on Eestis konkurentsiõigusest tulenevate 410,67 eurot hüvitamist. Konkurentsiamet tegi 21.12.2022 otsuse eelnõu, milles tsiviilõiguslike nõuete maksmapanek kohtus olnud väga keeruline. Potent- kavandab taotluse 2021. aasta ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks siaalne maksimaalne kahju on nõude suurus pluss viivised. jätta rahuldamata. Menetluse lõpptulemus võib omada taotluse summas rahalist mõju, kuid edutõenäosust ei saa hinnata. 26.04.2021 esitas Unifiedpost AS kaebuse Konkurentsiametile seoses AS Eesti Posti ärikirja allahindluskorras ette nähtud lõpp-kliendipõhise allahindlusega, DPD Eesti OÜ taotluse alusel on Konkurentsiamet algatanud järelevalveme- mida antakse klientidele, kelle I tsooni maht on rohkem kui 15 000 tk kuus. netluse, mille raames Konkurentsiamet uurib AS-i Eesti Post tegevust pakiau- 18.06.2021 esitas samasisulise kaebuse Konkurentsiametile ka Expo. Unified- tomaatide teenuse pakkumisel ja on palunud AS Eesti Postil esitada teavet. post AS ja Expo leidsid, et AS Eesti Posti hinnakujundus on vastuolus nii posti- Hetkel ei ole võimalik hinnata menetluse tulemust ja aega ega rahalist mõju seaduse kui konkurentsiseadusega. AS Eesti Postile. 02.08.2021 tegi Konkurentsiamet regulatsiooniteenistus otsuse, milles leidis, et Aruande kinnitamise hetkeks ei ole võimalik kohtumenetluste mõju mõistliku AS Eesti Posti hinnakujundus ei ole vastuolus postiseadusega. kindlusega hinnata, mille tulemusena nõuded on avalikustatud tingimusliku varana. Konkurentsiameti konkurentsi järelevalveteenistus jätkas menetlust võimali- ku konkurentsiseaduse rikkumise osas. AS Eesti Post on esitanud omalt poolt seisukohti ja teavet. Hetkel pole teada menetluseks kuluv aeg ja tulemus. Lisa 27 | Sündmused peale aruandekuupäeva 21.09.2021 esitas Konkurentsiamet AS Eesti Postile taotluse teabe saamiseks 27. jaanuar 2023 andis AS Express Post teada, et nõukogu otsusega lõpetab seoses Expo poolt 01.02.2021 AS Eesti Posti vastu esitatud kaebusega, milles ettevõtte kojukandevaldkonna tegevuse 2023. aasta jooksul ning koondab Expo heidab AS Eesti Postile ette, et (i) AS Eesti Post on keeldunud Expo tee- umbes 450 töötajat, kellest suurem osa kandis perioodikat kohale varahommi- nindamisest I tsooni piirkondades, kuhu Expo kandevõrk ei ulatu; (ii) AS Ees- kul. Sellest lähtuvalt on Eesti Post AS otsustanud suurendada varahommikust ti Post teeb I tsoonis lõpp-klientidele Expo jaoks läbipaistmatuid allahindlusi; kannet tagades olukorra, kus lugeja või lehetellija jaoks muutus on minimaalne. (iii) AS Eesti Post rakendab esmaspäevast kande allahindluskampaaniat. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 106 Lisa 28 | Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon kon- Kohustised ja omakapital solideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtte koond- Lühiajalised kohustised kasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne). Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu Võlakohustised 1 066 3 337 arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete Võlad ja ettemaksed 36 110 54 755 koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse ja sidusettevõttesse, mida kajas- Kohustised tütarettevõtjatele 1 433 1 132 tatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses. Kohustised sidusettevõtjatele 0 2 Emaettevõtte finantsseisundi aruanne Eraldised 0 105 Lühiajalised kohustised kokku 38 609 59 330 tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Varad Pikaajalised kohustised Käibevara Pikaajalised võlakohustised 2 695 15 440 Raha 26 006 15 606 Muud pikaajalised võlad 787 5 678 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 25 491 42 046 Pikaajalised kohustised kokku 3 482 21 119 Nõuded tütarettevõtjate vastu 5 538 7 188 Kohustised kokku 42 091 80 449 Nõuded sidusettevõtjate vastu 2 1 452 Varud 892 927 Omakapital Käibevara kokku 57 929 67 219 Aktsiakapital 15 714 15 714 Kohustuslik reservkapital 1 571 1 571 Põhivara Jaotamata kasum 42 377 20 052 Investeeringud tütarettevõtjatesse 6 450 7 099 Omakapital kokku 59 663 37 337 Investeeringud sidusettevõtjasse 0 1 Kohustised ja omakapital kokku 101 754 117 786 Pikaajalised nõuded ja rendi 1 399 3 339 ettemaksed Materiaalne põhivara 24 091 28 141 Kasutusõiguse vara 4 275 2 016 Immateriaalne põhivara 7 610 9 972 Põhivara kokku 43 825 50 568 Varad kokku 101 754 117 786 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 107 Emaettevõtte koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes 2022 2021 Müügitulu kliendilepingutelt 88 010 105 994 Saadud toetused 4 593 2 731 Muud äritulud 7 958 6 796 Kaubad, toore, materjal ja teenused -40 685 -51 133 Muud tegevuskulud -13 258 -10 693 Tööjõukulud -36 470 -35 910 Põhivara kulum ja väärtuse langus -12 831 -10 839 Muud ärikulud -688 -314 Ärikasum (+) /kahjum (-) -3 371 6 632 Finantstulud 5 1 885 Finantskulud -410 -876 Tulu tütarettevõtte võõrandamisest 29 432 0 Kasum enne tulumaksustamist 25 656 7 641 Tulumaksukulu -580 -274 Aruandeperioodi puhaskasum 25 076 7 366 Aruandeperioodi koondkasum 25 076 7 366 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 108 Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes 2022 2021 2022 2021 Rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Aruandeperioodi puhaskasum 25 076 7 366 Tasutud põhivara soetusel -5 234 -1 944 Korrigeerimised: Tütarettevõtja soetus 30 080 0 Põhivara kulum ja väärtuse langus 12 831 10 839 Saadud dividendid 0 1 866 Kahjum põhivara maha kandmisest 463 182 Laekunud põhivara müügist 483 7 466 Kasum põhivara müügist -372 -164 Antud laenude tagasimaksed 0 633 Intressitulu -5 -18 Laekunud intressid 5 18 Intressikulu 236 284 Rahavood investeerimistegevusest kokku 25 334 8 039 Dividendi tulu 0 -1 866 Tulumaksu kulu 580 274 Rahavood finantseerimistegevusest Tütarettevõtja müügi mõju -29 432 0 Saadud laenude tagasimaksed -16 758 -2 646 Muud korrigeerimised -14 0 Müük-tagasirent rendi tingimustel 979 0 Äritegevusega seotud nõuete Rendikohustiste maksed -1 134 -3 547 ja ettemaksete muutus 21 596 -6 290 Makstud dividendid -2 750 -2 393 Varude muutus 36 84 Makstud intressid -236 -284 Äritegevusega seotud kohustiste Makstud tulumaks -855 0 ja ettemaksete muutus -25 172 -9 670 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -20 755 -8 870 Rahavood äritegevusest kokku 5 822 1 020 Kokku rahavood 10 400 189 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 15 606 15 417 Raha ja raha ekvivalentide muutus 10 400 189 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 26 006 15 606 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 109 Omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Kohustuslik Aktsiakapital Jaotamata kasum Omakapital kokku reservkapital Saldo 31.12.2020 15 714 1 571 15 078 32 364 Makstud dividendid 0 0 -2 393 -2 393 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 7 366 7 366 Saldo 31.12.2021 15 714 1 571 20 052 37 337 Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus emaettevõtja konsolideerimata finantsseisundi aruandes -7 099 Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 14 395 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2021 44 633 Saldo 31.12.2021 15 714 1 571 20 052 37 337 Makstud dividendid 0 0 -2 750 -2 750 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 25 076 25 076 Saldo 31.12.2022 15 714 1 571 42 379 59 663 Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus emaettevõtja konsolideerimata finantsseisundi aruandes -6 450 Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 15 471 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2022 68 684 Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 110 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 111 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 112 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 113 Kasumi jaotamise ettepanek AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 oli 50 368 tuhat eurot, millest 2022. aasta puhaskasum moodustas 25 435 tuhat eurot. Lähtudes eeltoodust teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jaotada AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 järgmiselt: • maksta dividendideks 5 087 eurot • seoses investeerimisvajadusega tõstmaks Omniva konkurentsivõimet jätta ülejäänud kasum summas 45 281 tuhat eurot jaotamata. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 114 Juhatuse kinnitus ning juhatuse liikmete allkirjad 2022. konsolideeritud majandusaasta aruandele Juhatus teadvustab ja kinnitab käesolevaga oma kohustust konsolideeritud majandusaasta aruande ettevalmistuse ning selles sisalduvate andmete eest. AS-i Eesti Post kontserni 31.12.2022 lõppenud majandusaasta aruanne koos- neb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, konsolideeritud raamatu- pidamisaruande ning kasumi jaotamise ettepaneku. ___________________________ ___________________________ ___________________________ Mart Mägi Kristi Unt Heiki Raadik juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige 23.03.2023  AS Eesti Post nõukogu aruanne 2022. aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Eesti Post, registrikood 10328799 ASUKOHT: Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister AKTSIAKAPITAL: 15 714 120 EUR AKTSIATE ARV: 1 571 412 aktsiat I Ülevaade majandusaasta tegevustest AS Eesti Post on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste), digiteenuste ja rahvusvaheliste transiiditeenuste osutamine. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. OÜ Finbite põhitegevuseks on infoäri teenused (e-arved). Kontsern tegutseb Baltikumis Omniva kaubamärgi all. Alates 01. aprillist 2009 tegutseb Eesti Post avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud Eesti Postile universaalse postiteenuse osutamise loa, mis kehtib viis aastat (perioodiks 09.10.2019–08.10.2024). Universaalne postiteenus on postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. Juhtimis- ja kontrollisüsteem Aktsiaseltsi juhtimisel rakendab juhatus Head Ühingujuhtimise Tava, arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega. Tagatud on aktsiaseltsi tegevusega seotud õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine, finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktides ja sisekorraeeskirjades sätestatud nõuete täitmise. Aktsiaseltsis toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib aktsiaseltsis ka sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas:  Põhikiri  Sisekorraeeskiri  Raamatupidamise sise-eeskiri  Nõukogu töökord  Auditikomitee töökord  Siseauditi osakonna põhimäärus  Töötajate ametijuhendid  Huvide konflikti vältimise juhend  Riskijuhtimise üldpõhimõtted 1 Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine AS Eesti Post nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega riigi äriühingu tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalvet teostanud lähtudes aktsiaseltsi põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites aktsiaseltsi huve järgides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. Juhatus Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatus jätkas kolmeliikmelisena: juhatuse esimees Mart Mägi, juhatuse liikmed Kristi Unt ja Heiki Raadik. Juhatuse liikmetele 2022. aastal makstud brutotasud: Nimi Brutotöötasu Tulemustasu Mart Mägi 148 000 29 333 Kristi Unt 115 653 34 333 Heiki Raadik 108 000 0 Juhatuse koosseis 2022. aasta jooksul ei muutunud. Aktsiaseltsi juhatus on osaliselt täitnud neile 2022. aastaks seatud numbrilised ja projektide läbiviimise eesmärgid. 2022 EBITDA eesmärk oli 20,5 MEUR ja tulude eesmärk 154,6 MEUR. 2022. aasta AS Eesti Posti tulud olid 129,1 MEUR ning EBITDA 17,6 MEUR. Eesmärgi mittetäitmist mõjutas kõige suuremal määral Venemaa sõda Ukrainas, mille tõttu oli käive 16,2 MEUR väiksem. Samuti mõjutasid tulusust negatiivselt kasvanud energiahinnad ning kõrge inflatsioon, mis vähendas tarbijate kindlustunnet. Vaatamata keerulisele majandusolukorrale täideti omakapitali tootluse eesmärk 7%. 2022. a omakapitali tootluseks kujunes ilma erakorralisi tulusid ja kulusid arvestamata 7,6% (koos erakorralistega 44,3%). Omakapitali osakaal oli 54,6%, mis ületas seatud eesmärgi 35%. Samuti täideti kliendi rahulolu (NPS) ja töötaja soovitusindeksi (eNPS) seatud eesmärgid. Omniva oli 2022 aastal kõige eelistatuim logistika bränd Baltikumis. Tööohutusindeksi (WSI) tulemus oli kõrgem kui eesmärgistatud (st alla ootusi), seda eelkõige libedusest tingitud kukkumiste tõttu väljaspool Omniva territooriumi. Ilma libedusest tingitud õnnetusteta oli näitaja vastav eesmärgile. Oluliste projektidena 2022. aastal väärib juhatuse töös esile tõstmist ettevõtte pakiautomaatide ja postkontorite võrgu optimeerimine, uue jaekontseptsiooni väljatöötamine ning uuendatud kontorite avamine. 2 Samuti alustati kahe automatiseerimise projekti elluviimisega – Kaunase uus sorteerimiskeskus ja Tallinna sorteerimiskeskuste kokku kolimine. Võttes arvesse 2022. aastal saavutatud majandustulemusi ning keerulist majanduskeskkonda, otsustas nõukogu avada ettevõtte tulemustasu reservi osaliselt. Nõukogu hindas, et juhatus täitis 2022. aasta eesmärgid osaliselt. Samas oli ettevõtte tegevus oluliselt mõjutatud juhatuse kontrolli all mitte olevatest asjaoludest ning võttis operatiivselt kasutusele majandussurutisest lähtuvad efektiivsusmeetmed, mistõttu otsustas nõukogu maksta juhatusele 2022. aasta eest tulemustasu 1 kuutasu ulatuses. Nõukogu 2022. aasta alguses jätkas nõukogu kuueliikmelisena koosseisus: Helo Meigas (nõukogu esimees), Mari Avarmaa (aseesimees), Kalle Viks, Martti Kuldma, Rasmus Ruuda ja Madis Laansalu. Nõukogu õigusnõustaja/koosolekute protokollijana (corporate secretary) jätkas advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp. Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimaldab kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Kokku toimus 2022. aastal 13 nõukogu koosolekut ja 7 kirjalikku menetlust. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate aktsiaseltsi ning tema sidus- ja tütarettevõtete tegevustest ja majandustulemustest, mis võimaldab aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Nõukogu võttis teadmiseks auditikomitee 2022. aasta tegevuskava ning kinnitas siseauditi tööplaani, 2021. aasta majandusaasta aruande ja nõukogu tegevusaruande, tulemuskaardil seatud eesmärkide tulemused ning järgmise aasta tulemuskaardi eesmärgid. Nõukogu esitas ASi Eesti Post üldkoosolekule ettepaneku nimetada järgmiseks 5-aastaseks perioodiks (2022–2026) ASi Eesti Post kontserni audiitoriteks ühispakkujad AS PricewaterhouseCoopers, UAB PROVISUS ja SIA Potapoviča un Andersone. Samuti moodustati tasustamiskomitee ning kinnitati selle töökord. Lisaks tavapärastele teemadele on nõukogu ja juhatus 2022. aastal toimunud nõukogu koosolekutel arutanud Omniva uuendatud võrguprintsiipe, postkontorite uuendamist, Omniva brändilubadust ning kliendi teeninduse eesmärke. Nõukogu tutvus uue digikanali ja pakiautomaadi kontseptsiooniga ning arutas OÜ Finbite strateegiat. Nõukogu kiitis heaks osaluse müümise tütarettevõttes AS Maksekeskus ning OÜ Post11 likvideerimise. Samuti kinnitati AS Eesti Post dividendipoliitika, mille alusel tehakse ainuaktsionärile ettepanek maksta dividendiks 25% eelmise aasta puhaskasumist. Nõukogu kiitis samuti heaks AS Express Posti aktsiate ostu ning esitas tehingu ASi Eesti Post ainuaktsionärile heaks kiitmiseks. Kuna Konkurentsiamet ei andnud tehingule koondumisluba, jäi tehing ellu viimata. 3 Riskijuhtimisega seotud teemad said detailsemalt käsitletud auditikomitees, millest anti nõukogule igal koosolekul põhjalik ülevaade. Detailsemalt käsitleti nõukogus riskijuhtimise korraldust tervikuna, kinnitati AS Eesti Post riskijuhtimise üldpõhimõtted, AS Eesti Post riskiisu ja – taluvuse deklaratsioon 2023. aastaks, talitluspidevuse üldpõhimõtted ning intressiriski poliitika. Lisaks jälgiti erikontrolli tegevuskava täitmist juhatuse poolt. Tulenevalt Venemaa poolt algatatud sõjast otsustas nõukogu lõpetada kogu koostöö, va. universaalse postiteenuse osutamine, Venemaa ja Valgevene postiasutustega ning informeerida sellest ka ainuomanikku ja Läti ja Leedu postiasutusi. Vastavalt ettevõtte põhikirjale on nõukogu ülesanne kinnitada kõik ettevõtte olulised investeeringud. Suurematest investeeringutest kinnitati Kaunase sorteerimiskeskuse rajamine ning Pallasti sorteerimiskeskuse tegevuse kolimine Rukki sorteerimiskeskuse laiendusse. Samuti kinnitati rahvusvahelise äri IT süsteemi Octopus arendusinvesteeringu kaks järgmist faasi ning perioodika uue infosüsteemi loomine. Põhivarainvesteeringutest oli nõukogu päevakorras sõidukite (seal hulgas elektrilised kaubarattad ja väikekaubikud) ja seadmete ostmised, 8 postkontori renoveerimine, kinnisvara võõrandamised ning pakiautomaatide võrgu laiendamine. 2022 septembri nõukogu koosoleku raames külastas nõukogu Omniva Läti tütarettevõtet ja tutvus Riia sorteerimiskeskuse tööga. Nõukogu liikmete osalemine 2022. aastal toimunud koosolekutel: Helo Meigas 20/20 Mari Avarmaa 20/20 Madis Laansalu 20/20 Kalle Viks 20/20 Martti Kuldma 20/20 Rasmus Ruuda 20/20 Nõukogu liikmetele 2022. aastal makstud brutotasud: Nimi brutotasu Helo Meigas 14 400 Mari Avarmaa 7 200 Kalle Viks 7 200 Madis Laansalu 7 200 Martti Kuldma 7 200 Rasmus Ruuda 7 200 Auditikomitee Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks 4 aastaks. Vähemalt kaks liiget peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundjad. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb. Auditikomitee liikmetena jätkasid Kalle Viks (esimees), Helo Meigas ja Madis Laansalu, muudatusi koosseisus ei toimunud. Aasta jooksul toimus kokku 11 auditikomitee koosolekut, kus auditikomitee liikmetele anti ülevaade aktsiaseltsis läbiviidud sise- ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee vaatab lisaks läbiviidud siseauditite tulemustele regulaarselt üle kontserni vaheauditi tulemused, majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja äriühingu järgmise aasta eelarve. Auditikomitee vaatab üle ka riskihinnangud ja maandusmeetmed ning kinnitab auditikomitee tegevuskava ja siseauditi tööplaani. 2022. aastal oli auditikomitee fookus kontserni riskijuhtimise valdkonna regulatiivse raamistiku korrastamisel ja rakendamisel ning Läti ja Leedu tütarettevõtjate siseauditialase tegevuse hõlmamisel ühtse koordineerimise alla. Siseauditite ja kontrollitoimingute raames hinnati rendilepingute haldamise ja kliendi kahjunõuete hüvitamise protsesse. Läti ja Leedu tütarettevõtetes hinnati müügi- ja turundustegevusega seotud protsesse ning lisaks hinnati Leedus personaliga seotud protsesse. Auditikomitee liikmete osalemine 2022. aastal toimunud koosolekutel: Madis Laansalu 11/11 Kalle Viks 11/11 Helo Meigas 11/11 Auditikomitee liikmetele 2022. aastal makstud brutotasud: Nimi brutotasu Kalle Viks 2 475 Madis Laansalu 1 650 Helo Meigas 1 650 Tasustamiskomitee Aktsiaseltsi nõukogu moodustas 2022. aastal tasustamiskomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine juhatuse järelkasvu ja värbamise, ettevõtte ja tema tütarettevõtete töötajate ning juhatuse tegevuse eesmärgistamise ja tasustamise osas. Nõukogu valib komitee liikmed kolmeks aastaks ning määrab nende hulgast Komitee esimehe. Komitee liikmed peavad vastama Hea Ühingujuhtimise Tava sõltumatuse kriteeriumitele ning omama komitee ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi (ärijuhtimises ja tippjuhtide tasustamises). Tasustamiskomitee on kolmeliikmeline: Mari Avarmaa (esimees), Martti Kuldma ja Helo Meigas. Tasustamine toimub vastavalt 02.03.2022 ainuaktsionäri otsusele sarnaselt auditikomitee liikmete tasustamisele. 5 Aasta jooksul toimus kokku 4 tasustamiskomitee koosolekut, kus arutati 2021. aasta tulemuskaardi täitmist ning sellega seotud tulemustasusid, ettevõtte juhtkonna ja spetsialistide tasustamispõhimõtted, tasude võrdlust palgaturu tasemetega ning järelkasvu tagamist võtmepositsioonidel. Samuti käsitleti koostööd ametiühinguga, vastutustundlikke töösuhteid ja muid personalivaldkonda puudutavaid ESG aspekte ning väärtuspakkumist töötajatele. Tasustamiskomitee liikmete osalemine 2022. aastal toimunud koosolekutel: Mari Avarmaa 4/4 Martti Kuldma 4/4 Helo Meigas 4/4 Tasustamiskomitee liikmetele 2022. aastal makstud brutotasud: Nimi brutotasu Mari Avarmaa 1 125 Martti Kuldma 750 Helo Meigas 750 III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid Aktsiaselts Eesti Post näol on tegemist riigile olulise äriühinguga, kes osutab avalikust huvist lähtuvat üle-eestilist postivõrgu arendamise ja haldamise teenust, tagades riigisiseste ja rahvusvaheliste postiteenuste osutamise. Omanik seab AS-ile Eesti Post eesmärgiks toimida valdkondliku arengumootorina, koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi kontakte, võrgustikke ja äriideid. AS Eesti Post omab tütarettevõtet Leedus Omniva LT UAB (kullerteenused, pakiautomaadid), Lätis Omniva SIA (pakiautomaadid, kullerteenus), sidusettevõtet Post11 (likvideerimisel). Aktsiaselts tagab UPT toimimise vastavalt UPT tegevusloas toodud nõuetele ning osutab perioodika kojukande teenust. Vastavalt UPT tüüptingimustele peab AS Eesti Post tagama, et vähemalt 90% riigisisestest lihtsaadetisena edastatavatest standardkirjadest ja maksikirjadest, mis on üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, toimetatakse saaja postkasti üleandmise päevale järgneval tööpäeval (lühend 90% D+1) või järgneval kolmandal tööpäeval (lühend 90% D+3) – sõltuvalt sellest, millise teenuse on saatja valinud. 2022. a kvaliteeditulemused olid D+1 kvaliteedilubadusega kirjadel 93,3% ning D+3 kvaliteedilubadusega kirjadel 97,2%, millega on seatud eesmärk täidetud. Ettevõtte müügitulu ilma UPT teenuste tuluta ulatus 2022. aastal 110,3 miljoni euroni (2021:127,8 miljonit eurot), jäädes eelneva aasta tulemusele alla 17,5 miljonit eurot. Kõige suuremat mõju avaldas rahvusvahelise transiiditeenuse tulu langemine võrreldes 2021. aastaga. Transiiditeenuse maht kukkus 45% ehk 13,1 miljonit eurot. Tulemust mõjutas oluliselt veebruaris alanud sõda Ukrainas, kuna rahvusvahelise transiiditeenuse 6 tulu oli suures osas sõltuv just sellest kriisipiirkonnast. Ettevõtte puhaskasum ilma UPT teenuste arvestusliku kahjumita ulatus 2022. aastal 28,1 miljoni euroni (2021: 15,6 miljonit eurot), kasvades võrreldes eelneva aastaga 12,5 miljoni euro võrra. Peamine mõju tuli tütarettevõtte Maksekeskus AS-i müügist. Ettevõte jätkas pakiautomaatide võrgu laiendamist kõigis kolmes Balti riigis, mille tulemusena on kontsernil Baltikumi kõige suurem pakiautomaatide võrk – 2022. aasta lõpus oli kokku 1102 pakiautomaati, neist Eestis 327, Lätis 355 ja Leedus 420. Finantseesmärgid Kasumlikkus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad kasumlikult. Omakapitali hinna (oodatava omakapitali tootluse) määrab Rahandusministeerium oma iga-aastase „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandega“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Aktsiaseltsi põhitegevuse tulem on 2022. aastal 25,4 miljonit eurot (aasta varem 13,8 miljonit eurot), äriühing on jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, kulude vähendamise ja tulude suurendamise eesmärkidest. Osaluste valitsemise koondaruandes1 on Rahandusministeerium hinnanud ASi Eesti Post omakapitali hinnaks 2022. aastal 6,9%. 2022.a omakapitali tegelikuks tootluseks kujunes 44,3% (2021. aastal 32,7%) ning ilma erakorralisi tulusid ja kulusid arvestamata 7,6%, millega on kasumlikkuse eesmärk täidetud. 2023. aastal on ASi Eesti Post omakapitali hinnaks 10,4%. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitali- struktuuriga. Äriühingud peavad tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike investeeringutega. Investeeringud peab olema võimalik katta äriühingu põhitegevuse rahavoogudest ning riik reeglina omakapitaliinvesteeringuid äriühingutesse ei tee. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud ASi Eesti Post omakapitali optimaalseks osakaaluks 35-40%. 2022. aasta lõpu seisuga oli omakapitali osakaal 54,6% (aasta varem 33,4%). Tulenevalt olulisest kapitali struktuuri tugevdamisest võib eesmärgi täidetuks lugeda. Järgnevatel aastatel planeerime suuremahulisi 1 “ Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruanne 2021. aasta kohta “ https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-osalused 7 investeeringuid Kaunase sorteerimiskeskusesse ja Tallinna sorteerimiskeskuste kokku kolimiseks, mille tulemusel langeb omakapitali osakaal aastal 2026 uuesti 35% tasemele. Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riskide jälgimisega tegeletakse jooksvalt. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad tagama, et keskpikas ajahorisondis nende tulud kasvavad proportsionaalselt kiiremini kui kulud. Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järk-järgulise parandamise poole. Äriühingu tulud kahanesid 2022 aastal 13% (tulude langust mõjutas enim transiiditeenus, mille tulude maht kukkus 45% ehk 13,1 miljonit eurot) ning kulud kahanesid 3%. Enim vähenesid otsekulud (-24% ehk 11,5 miljonit eurot). Antud eesmärk jäi 2022. aastal täitmata. Omniva kulubaasi suurendas energiahindade tõus ning jätkuv palgasurve. Energiahinna tõusu mõju vähendamiseks võeti aasta teises pooles kasutusele efektiivsusmeetmed, mis muuhulgas sisaldasid kanderingide ja põhivedude optimeerimist. Ettevõtte on oma efektiivsuse suurendamiseks seadnud eesmärgiks pakiteenuse osutamise suunamise pakiautomaadi kanalisse, mille saavutamiseks on investeeritud Baltimaades pakiautomaatide võrgustiku laiendamisse. Pakiautomaatide kanalis vajaliku efektiivsuse saavutamist jälgitakse läbi keskmise täituvuse (kuu keskmine pakkide arv ühes pakiautomaadi lahtris - eesmärk 20). Pakiautomaadi keskmine lahtrite arv kasvas 2022. aastal 19% ja keskmine täituvus oli 21 (2021. aastal 25). Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kõik äriühingud peavad defineerima omanikutulu poliitika ning esitama selle teadmiseks üldkoosolekule. Tuginedes omanikutulu poliitikale teeb valitsev ministeerium omanikutulu ettepaneku Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus äriühingu dividendisumma või –määra, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma. AS Eesti Post dividendipoliitika on fikseeritud ettevõtte strateegias ning see lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist ehk dividendi makstakse selliselt, et saavutada või hoida optimaalset kapitalis. AS Eesti Post maksis 2022. aastal riigile dividende summas 2 750 tuhat eurot, millega kaasnes tulumaksukulu 580 tuhat eurot (2021. aastal maksti dividende 2 393 tuhat eurot, millega kaasnes tulumaksukulu 274 tuhat eurot). Sellega on seatud eesmärk täidetud. Nõukogu kinnitas 2022. aasta juunis AS Eesti Post dividendi poliitika, mille alusel makstakse dividende 25% eelmise aasta puhaskasumist. IV Nõukogu arvamus 2022. a. majandusaasta aruande kohta Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on ASi Eesti Post nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 2022. a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud. Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada 8 ning maksta dividendideks 6 359 tuhat eurot, millest 6 231 177 eurot makstakse rahas ning 127 823 eurot makstakse mitterahalise dividendina (Vambola Hurt’i Eesti postiteemaline kogu). Nõukogu esimees: /allkirjastatud digitaalselt/ Helo Meigas Nõukogu liikmed: /allkirjastatud digitaalselt/ Mari Avarmaa /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Viks Madis Laansalu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Martti Kuldma Rasmus Ruuda 9  Kuupäev digiallkirjas Regionaalminister Madis Kallas Palun kutsuda mind, Martti Kuldma, isikukood 37103140210, tagasi ASi Eesti Post nõukogu liikme kohalt ja lõpetada minu volitused seisuga 16.06.2023. Martti Kuldma /allkirjastatud digitaalselt/  AS EESTI POST (registrikood: 10328799) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT AS Eesti Post, asukohaga Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 07. juuni 2023. a algus 14.00 lõpp 15.00 AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina regionaalminister Madis Kallas Aktsiate/häälte arv: 1 571 412 (üks miljon viissada seitsekümmend üks tuhat nelisada kaksteist) aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 (kümme) eurot, mis põhikirja punkti 3.3.4 alusel annab 1 571 412 häält Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Kinnitan, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 2) ning nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 6): Tutvunud AS Eesti Post 2022. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes riigivaraseaduse § 5 lõikest 5, § 81 lõikest 11 ning äriseadustiku § 278, § 279, § 298, § 305 lõikes 1, § 319 lõikes 1, § 332 lõikes 2, § 334 lõikes 1 ja § 335 lõikes 1 sätestatust: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Eesti Post korralise üldkoosoleku päevakord.. 2. Kinnitada AS Eesti Post 2022. a majandusaasta aruanne. 3. Kinnitada AS Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 summas 50 368 000 eurot, millest 2022. aasta puhaskasum moodustas 25 435 000 eurot ja jaotada AS Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 järgmiselt: • maksta dividendideks 6 359 000 eurot, millest 6 231 177 eurot maksta rahas ning 127 823 eurot mitterahalise dividendina (Vambola Hurt’i Eesti posti teemaline kogu); • jätta ülejäänud kasum summas 44 009 000 eurot jaotamata. 4. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2022. aastal. Valdav enamus omaniku ootustes kinnitatud strateegilistest ja finantseesmärkidest on saavutatud. Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise väga hea. 5. Kutsuda Martti Kuldma tema avalduse alusel alates 16.06.2023 AS Eesti Post nõukogust tagasi. Koosoleku juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Kallas Lisad: 1. esitlus – AS Eesti Post 2022. a majandustulemused (pdf); 2. AS Eesti Post 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (pdf); 3. Martti Kuldma avaldus. 4. AS Eesti Post 2022. aasta välisaudiitori aruanne faktiliste tähelepanekute kohta – aruanne Riigikontrollile (.asics); 5. AS Eesti Post aruanne seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega (.asics) 6. AS Eesti Post 2022. a. nõukogu tegevusaruanne (pdf) 7. Väljavõte 20230331 ASi Eesti Post nõukogu koosoleku protokollist (MAA) (.asics)