Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69>
Saaja: 'Andres Nuija'
Teema: RE: Energiamärgise arvutus
Ehitusseadustiku (EhS) § 62 lõike 1 ja § 65 lõike 1 kohaselt peab sisekliima tagamisega ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone ehitamise või rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. EhS § 66 lõike 1 kohaselt tõendatakse energiamärgisega vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele.
Seega juhul, kui tegemist on ehitatava sisekliima tagamisega hoonega, siis peab ta vastama energiatõhususe miinimumnõuetele, välja arvatud EhS § 62 lõikes 2 nimetatud hooned. Sisekliima tagamisega hoone on hoone, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. Vastavust miinimumnõuetele tuleb tõendada energiamärgisega. EhS ei tee direktiivist tulenevalt vahet, millise pinnaga on tegemist – juhul kui ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks kasutatakse energiat, siis on tegemist sisekliima tagamisega hoonega, mis peab miinimumnõuetele vastama.
Selguse huvides lisan väljavõtte ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ seletuskirjast, mis annab määruse § 2 lõigete 3 ja 4 järgneva selgituse: „Lõikes 3 sätestatakse mõiste „köetav pind“ tähendus. Vastavalt majandus- ja taristuministri 5. juunil 2015 vastu võetud määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ on hoone köetav pind hoone kõigi sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa. Tegu on väga laia määratlusega. Eelnõu lisas 1 sätestatakse sisekliima tagamisele konkreetsed nõuded nii ruumitemperatuuri kui arvutuslike välisõhu vooluhulkade osas. Energiatõhususe miinimumnõuete vastavuse kontrollimisel lähtutakse eeldusest, et köetaval pinnal tagatakse eelnõu lisas 1 sätestatud sisekliima tingimused. Samas on hoones ruume, milles tagatud sisekliima väärtused on oluliselt madalamad võrreldes eelnõu lisas 1 sätestatud väärtustega. Vastavaid pindasid võib energiaarvutuse läbiviimisel käsitleda madala temperatuuriseadega pinnana. Nii köetav pind kui madalatemperatuurne pind märgitakse ära määruse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika kohasel energiaarvutuse lähteandmete esitamine vormil.
Lõikes 4 sätestatakse mõiste „madala temperatuuriseadega pind“ tähendus. Tegu on köetavate ruumide netopinnaga, mille temperatuuriseade on oluliselt madalam, kui eelnõu lisas sätestatud väärtus. Kuna täpsed ruumide temperatuuriseaded võivad vastavalt ruumide kasutusele varieeruda, ei sätestata ühest piirmäära. Madala temperatuuriseadega pinna moodustavad eelkõige köetavad keldrid ja garaažid, mida köetakse selleks, et vältida talvist külmumist. Madala temperatuuriseadega pinna hulka ei kuulu külmad ruumid, milles hoitakse madalaid temperatuure aktiivse jahutamisega. Hoone energiatõhususarvu näitaja ehk energiakasutus kilovatt-tundides määratakse köetava pinna kohta. Köetavat pinda käsitletakse energiatõhususe arvutustes temperatuuriseadetega, mis on sätestatud eelnõu lisas, ka juhul, kui projekteeritud lahenduse kohaselt erineb temperatuur antud pindadel teatud ulatuses. Madala temperatuuriseadega pinnad arvatakse köetava pinna koosseisust välja."
Seletuskiri on tervikuna kättesaadav eelnõude infosüsteemis (toimik 18-1114).
Seletuskirjast võib järeldada, et madala temperatuuriseadega pinna all peetakse silmas pigem ehitises asuvaid ehitise teenindamiseks vajalikke ruume, mida sõltumata aastaajast kasutatakse pidevalt samal otstarbel – elamut teenindava ruumine. Teie näitel kasutatakse spordibaasi hoonet (söökla) pisteliselt, samas pisteline kasutamine hetkeolukorras ei välista tulevikus teistsuguses situatsioonis söökla kasutamist aastaringselt. Seega minu hinnangul ei saa spordihoone sööklat pidada määruses nr 63 nimetatud madala temperatuuriseadega pinnaks.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus.
Lugupidamisega
Ülle Reidi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist
From: Andres Nuija <
[email protected]>
Sent: Friday, May 12, 2023 11:02 AM
To: MKM info
Subject: Energiamärgise arvutus
Tere!
Küsimus energiamärgise arvutamise kohta:
Kui tegemist on spordibaasi hoonega (söökla), mida kasutatakse vaid suvel (pisteliselt 3-4 kuud) ja kus talvel hoitakse temperatuuri lihtsalt plussis (madala temperatuuriseadega pind), siis kuidas ja kas peab väljastama sellisele hoonele energiamärgise? Ehitusseadustiku järgi saaks erandi teha sellise kasutusega elamutele, aga tegemist mitteelamuga. Samuti kui hoones hoitakse vaid +5°C on tegemist madala temperatuuriseadega pinnaga, mille energiakasutust energiaarvutuses arvesse ei võeta (vastavalt Hoone energiatõhususe arvutamise metoodikale). Seega puudub köetav pind, mille alusel energiatõhususarvu (kWh/m²a) näidata üldse. Kas piisab kui arhitekt kirjutab seletuskirja, et hoonet talvel ei kasutata, puudub köetav pind ja seega ei ole ka energiamärgist vaja? Või kuidas peaks sellist olukorda korrektselt lahendama?
Parimate soovidega
Andres Nuija
Modelleerija
M: +372 5886 0288
E:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
W: www.forus.ee <http://www.forus.ee>
<https://www.facebook.com/ForusEesti> <https://www.linkedin.com/company/forus-grupp/> <https://www.instagram.com/forus_eesti/>