dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. juuni 2023
Viit
5-4/363-1
Registreeritud
8. juuni 2023
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
5 Finantsarvestus, -juhtimine ja riigivara haldamine ja riigihangete korraldamine
Sari
5-4 Lepingud juriidiliste isikutega
Toimik
5-4/2024
Vastutaja
Aleks Martin Rebane (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

Failid

  • 📎1.9-823-363-1 08.06.2023 Leping (1).asice3356 KB
  • 📎Volikiri pakkumuste ja lepingute allkirjastamiseks_Tarmo Toiger.asice117 KB

Sisu (failidest)

Date of composing: 01.11.2021 Volikiri KPMG Baltics OÜ Power of Attorney to sign pakkumuste ja lepingute proposals and contracts allkirjastamiseks on behalf of KPMG Baltics OÜ KPMG Baltics OÜ (registrikood: KPMG Baltics OÜ (registry code: 10096082) 10096082) volitab Tarmo Toigerit hereby authorizes Tarmo Toiger (national (isikukood: 37505050211) identification number: 37505050211) to sign allkirjastama KPMG Baltics OÜ eest ja Advisory department’s proposals and contracts nimel nõustamisteenuste osakonna for and on behalf of KPMG Baltics OÜ. pakkumusi ja lepinguid. Volikiri kehtib allkirjastamise kuupäevast This power of attorney is valid from the date alates tähtajatult kuni selle of signature for an indefinite period of time tagasivõtmiseni. unless revoked. Andris Jegers KPMG Baltics OÜ Juhatuse esimees Chairman of the Board /allkirjastatud digitaalselt/ /signed digitally/ Töörühma liikme ja töörühma juhi CV vorm Hanke nimetus: Eesti laevaregistri teenusedisain Kuupäev digitaalallkirjas Nimi : Helina Sildvee I Omandatud haridus ( ed ) Hankedokumendi alusel nõutud h aridus . Esitada vähemalt järgmine info: õppeasutuse ja õppekava nimi; sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta; omandatud kraad või diplom; lõputöö teema (olemasolul). Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia 2022 – (omandamisel) Teadusmagister, kunstide magister Tallinna Tehnikaülikool 2013-2017 Bakalaureus Eesti ja Eestis elavad vene keelt kõnelevad inimesed: normatiivne raamistik vs reaalsus II Merendusvaldkonna projektis osalemise kogemus ( ed ) Hankedokumendi alusel nõutud m erendusvaldkonna projektis osalemise kogemus. Esitada vähemalt järgmine info: Merendusvaldkonna projekti des osalemise kogemus te nimekiri ja lühike kirjeldus koos aasta(te) ga . Seda asendava m erendusala s e töökogemuse puhul : tööandja nimi; tööle asumise ja töösuhte lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega. Seda asendava m erendusalase hariduse puhul : õppeasutuse ja õppekava nimi; sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta; omandatud kraad või diplom; lõputöö teema (olemasolul) (võib viidata I lahtrile) Merelogistika töökogemus APL 04.2018 – 08.2019 III Keeleoskus Hankedokumendi alusel nõutud k eeleoskus . Tuua välja keelte oskuse tase Eesti keel: C2 Inglise keel: C2 Saksa keel: B1. IV Projektijuhtimise kogemus (täidab vaid töörühma juht) Hankedokumendi alusel nõutud p rojektijuhtimise kogemuse kirjeldus . Nimetada ära kolme juhitud projekti nimetused , lühidalt projektide tulemused ja projektide ajaline kestus . ( pakkuja poolt täidetav lahter ) V Töörühma liikme kinnitus Nõustun hanke tingimustega , ma ei ole esitanud valeandmeid ning hanke objektiks olev töö ei seondu otseselt minu poolt ametiasutuses ametnikuna või töötajana täidetavate töökohustustega . /allkirjastatud digitaalselt/ Hankedokumendi lisa 1 Töörühma liikme ja töörühma juhi CV vorm Hanke nimetus: Eesti laevaregistri teenusedisain Kuupäev digitaalallkirjas Nimi: Jarmo Kõster I Omandatud haridus(ed) Hankedokumendi alusel nõutud haridus. Esitada vähemalt järgmine info: • õppeasutuse ja õppekava nimi; • sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta; • omandatud kraad või diplom; • lõputöö teema (olemasolul). • TalTech Eesti Mereakadeemia, Merendus 2017 – 2019 magister MEREÕPPEASUTUSE LAEVAJUHTIMISE ERIALA LÕPUEKSAMI VÄLJA TÖÖTAMINE EESTI MEREAKADEEMIA NÄITEL • Eesti Mereakadeemia 1995 – 2000 Rakenduslik kõrgharidus, „Insener - laevajuht“ II Merendusvaldkonna projektis osalemise kogemus(ed) Hankedokumendi alusel nõutud merendusvaldkonna projektis osalemise kogemus. Esitada vähemalt järgmine info: • Merendusvaldkonna projektides osalemise kogemuste nimekiri ja lühike kirjeldus koos aasta(te)ga. Seda asendava merendusalase töökogemuse puhul: • tööandja nimi; • tööle asumise ja töösuhte lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega. Seda asendava merendusalase hariduse puhul: • õppeasutuse ja õppekava nimi; • sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta; • omandatud kraad või diplom; • lõputöö teema (olemasolul) (võib viidata I lahtrile) • CoMET (2018 – 2021, Interreg Europe) - Kaasaegse ja konkurentsivõimelise merehariduse arendamine Kesk-Läänemere piirkonnas (vastutav täitja) • Navigatsiooniriski analüüs seoses kavandatava Paljassaare sadama akvatooriumi piiride muutmisega ja uue eraldiseisva akvatooriumi määramisega (2021) • Saare-Liivi meretuulepargi navigatsiooniriski analüüs (2022 – 2024) III Keeleoskus Hankedokumendi alusel nõutud keeleoskus. Tuua välja keelteoskuse tase Eesti keel: C2 Inglise keel: B1 …. keel: IV Projektijuhtimise kogemus (täidab vaid töörühma juht) Hankedokumendi alusel nõutud projektijuhtimise kogemuse kirjeldus. Nimetada ära kolme juhitud projekti nimetused, lühidalt projektide tulemused ja projektide ajaline kestus. (pakkuja poolt täidetav lahter) Hankedokumendi lisa 1 V Töörühma liikme kinnitus Nõustun hanke tingimustega, ma ei ole esitanud valeandmeid ning hanke objektiks olev töö ei seondu otseselt minu poolt ametiasutuses ametnikuna või töötajana täidetavate töökohustustega. /allkirjastatud digitaalselt/ -107950 -1041400 0 0 -137160 -279400 Pakkumus Eesti laevare gistri teenusedisain -59268 76412 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kuupäev: 26.mai 2023 0 0 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kuupäev: 26.mai 2023 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1 Teenuse sisuline kirjeldus PAGEREF _Toc135911828 \h 4 1.1 Hanke objekt ja töö eesmärk PAGEREF _Toc135911829 \h 4 1.2 Analüüsi tulemid PAGEREF _Toc135911830 \h 4 2 Metoodikad PAGEREF _Toc135911831 \h 5 2.1 Projektijuhtimise metoodika PAGEREF _Toc135911832 \h 5 2.2 Teenusedisaini üldine metoodika PAGEREF _Toc135911833 \h 7 2.3 Töökorraldus PAGEREF _Toc135911834 \h 10 2.3.1 Projektimeeskonna töökorraldus PAGEREF _Toc135911835 \h 10 2.4 Dokumenteerimine PAGEREF _Toc135911836 \h 11 2.5 Riskihaldusplaan PAGEREF _Toc135911837 \h 11 2.5.1 Sisust tulenevad riskid PAGEREF _Toc135911838 \h 12 2.5.2 Kvaliteediga seotud riskid PAGEREF _Toc135911839 \h 13 2.5.3 Projekti juhtimise ja meeskonna koostööga seotud riskid PAGEREF _Toc135911840 \h 14 3 Projektiplaan ja ajagraafik PAGEREF _Toc135911841 \h 15 3.1 Projektiplaan PAGEREF _Toc135911842 \h 15 3.1.1 I etapp: Andmete kogumine, analüüs ja vahearuande koostamine ning esitamine PAGEREF _Toc135911843 \h 16 3.1.2 II etapp: Uue lahenduse disainimine ja Töö dokumenteerimine ning esitamine PAGEREF _Toc135911844 \h 17 3.2 Ajagraafik PAGEREF _Toc135911845 \h 19 3.3 Maksumus PAGEREF _Toc135911846 \h 20 4 Projektimeeskond PAGEREF _Toc135911847 \h 21 4.1 Projektimeeskonna kirjeldus PAGEREF _Toc135911848 \h 21 4.2 Mihkel Sinisalu CV PAGEREF _Toc135911849 \h 23 4.3 Helina Sildvee PAGEREF _Toc135911850 \h 24 Kontakt 26 KPMG Baltics OÜ Narva mnt 5 Tallinn 10117 Estonia Telefon +372 626 8700 Fax +372 626 8777 Internet www.kpmg.ee Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 1012 2 Tallinn 26 . mai 20 2 3 Lugupeetud Aleks Martin Rebane Täname Teid võimaluse eest esitada pakkumus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile töö „ Eesti laevaregistri teenusedisaini “ läbiviimiseks. Meie pakkumuse aluseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hange „ Eesti lae vareg istri teenused i sa in “. Toetudes hankedokumentidele ja lisaks ka avalikule informatsioonile on meil kujunenud arusaam Teie ootustest ning teeme kõik endast sõltuva, et meie teenus oleks kooskõlas Teie soovidega. Usume, et oleme õigesti mõistnud Teie vajadusi ning kinnitame, et meil on olemas vajalikud ressursid ja kogemused töö teostamiseks. Hindame koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi Hankija) kõrgelt, oleme valmis pakkumust esitlema ning täiendavaid detaile arutama. Pakkumus kehtib 90 päeva. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andris Jegers KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Teenuse sisuline kirjeldus Hanke objekt ja töö eesmärk Hanke ob jektiks on olemasoleva Eesti laevaregistri teenuse analüüs teenusedisaini aspektist. Analüüsi käigus vaadata kse ka teiste riikide olemasolevaid laevaregistreid, et näha kas joonistuvad välja registrite ülesed parimad praktikad. Kogutud informatsiooni põhjal luuakse konkuretnsivõiemline tulevikulahendus, mis hõlmab endas laevade registreerimise teenus. Analüüsi tulemid Töö on jagatud kahte etappi. Esimese etapi tulemid on järgmised: k aardistatud Eesti kliendi kasutaja teekond laeva registreerimisel; kaardistatud on andmed ja dokumendid, mida peab klient laeva registreerimise teekonnal esitama; kaardistatud on võimalused, mi s juhul saaks riik ise hea halduse tavast lähtuvalt andmeid pärida; kaardistatud on kõik infosüsteemid ja asutused, millega klient eelmainintud teekonnal kokku puutub ; läbi on viidud parimate praktikate analüüs, mille käigus on uuritud järgnevate riikide laevaregistri teenuseid: Malta, Norra, Taani, Madeira , Küpros , Singapur, Antigua, Marshalli saar ed , Panama ja Libeeria (juhul, kui vastava riigi andmeid pole võimalik saada, asendatakse nimetatud riik mõne muu Eurooopa või Euroopavälise riigiga) ; parimate prakikate analüüsis on välja toodud riikide laevaregistrite probleemid ja takistused ; analüüsitud on parimate praktikates väljatoodud riikide laevaregistrite teenuse disaini Eesti kliendi vaatest, sh on analüüsitud kas vastava riigi kodanikul või residendil on registrisüsteemi kasutamisel eelised mittekodaniku või -residendi ees ning kui on, siis millised ; kõik esimese etapi tulemid on terviklikult kajastatud vahearuandes powerpoint esitluse kujul ; Teises etapis valmivad järgmised tulemid: eelnevalt läbiviidud analüüsi põhjal on loodud konkurentsivõimeline laeva registreerimise disain (disainid) , mida esitletakse nii powerpointis kui ka kirjalikus vormis visuaalse te näidistega; edastatud on korrektsed ja terviklikud kirjalikud dokumendid ning esitlused. Metoodikad Projektijuhtimise metoodika Projektiplaani ülesehitus tugineb varem KPMG poolt edukalt läbi viidud analüüsiprojektidele. Varasemale kogemusele tuginemine võimaldab vältida vigu planeerimisel ja teostamisel, mille vältimisele aitavad kaasa : põhjalikult lahti kirjeldatud projektiplaan ja läbimõeldud ülesannete jaotus ekspertide vahel. Toetume rahvusvaheliselt tunnustatud projektijuhtimismetoodikale PRINCE2. Projektimeeskonnas on metoodika sertifikaati omav projektijuht, kellel on pikaaegne kogemus PRINCE2-l põhinevate projektide läbiviimisel. Rahvusvaheline metoodika kindlustab kvaliteetse projektijuhtimise ja lõpptulemuse. Alljärgnev joonis kirjeldab PRINCE2 metoodika etappide jaotust ning seotud protsesse, tegevusi, mida kohandatakse projekti spetsiifikast lähtuvalt. Joonis 1. PRINCE2 etapid PRINCE2 metoodika abil on võimalik luua tugev projekti juhtimisstruktuur, mis hõlbustab agiilset ja efektiivset töökorraldust. Iga rollil on kindlad tegevused ning vastutusalad, millest lähtuda projekti käigus. Joonisel 1 on kirjeldatud kolme erineva taseme tegevusi, mis peegeldavad vastutusalasid. Juhtkond sisaldab juhtrühma, kelle ülesanne on anda nõu ja juhendada Hankija kui kliendi vaadet ja nõudmisi arvestades. Juhtrühm näeb organisatsiooniülest suurt pilti. Eesmärk on kindlustada, et: projekti käigus läbiviidavad tegevused on vastavuses Hankija organisatsiooni nõuetega ja tulevikuvaated kattuvad Hankija visiooniga. 3911447 109067 0 0 Vastavalt eesmärgile arutatakse juhtrühmas projekti suuremaid edasiminekuid, valideeritakse ja kinnitatakse projekti tulemid, vajadusel tõstatatakse otsust vajavad probleemkohad, vaadatakse üle riskid ja järgnevad tegevused. Juhtimine ei peegelda projektijuhi rolli, vaid töörühma ülesannet juhendada tagamaks projekti kulgemise õiges suunas. Juhtimise eesmärk on kontrollida, et: projekti käigus läbiviidavad tegevused on sihtmärgipärased ning vastavad Hankija ootustele; projekti käigus kasutatavad metoodikad vastavad nõuetele; projekti tulemid vastavad Hankija nõuetele ja ootustele; projekti kulg vastab Hankija nõuetele. Projekti jooksul korraldatakse regulaarseid töörühma kohtumisi, mille käigus antakse ülevaade projekti hetkeseisust, väljakutsetest ja järgnevatest tegevustest. Haldamine on projektijuhi kohustus, vastutades projekti igapäevase juhtimise eest. Projektijuht tagab projektimeeskonna töö tulemi kvaliteedi ning on kaasatatud projekti tegevustesse. Projektijuhi eesmärkideks on: juhtida projektimeeskonna tööd; kontrollida, et Hankija ootused on integreeritud tulemitesse (või - tagada, et tulemid on kooskõlas Hankija ootustega); kontrollida, et projekt kulgeb vastavalt kokkulepitud tähtaegadele; kontrollida projekti tulemite kvaliteeti; kontrollida projekti kulusid; juhtida Hankija ja Pakkuja vahelist suhtlust. Teostamise eest vastutab projektimeeskond, kelle ülesanne on koostada projekti tulem õigeaegselt ja kvaliteetselt. Alljärgnevad joonised kirjeldavad PRINCE2 metoodika etappide jaotust ning seotud protsesse, tegevusi, mida kohandatakse antud projekti spetsiifikast lähtuvalt. Joonis 2. PRINCE2 etapid Meeskond koosneb KPMG parimatest asjatundjatest, kellel on mitmekülgsed valdkonnaga seotud kogemused ja oskused. Meeskonnaliikmed on osalenud mahukates IT- ja ärianalüüsi projektides; hinnanud IT süsteemide toimivust ja jätkusuutlikkust; disaininud ja kaasajastanud organisatsioonide e-teenuseid; välja töötanud ja optimeerinud IT-arhitektuure, eesmärgiga tagada organisatsiooni strateegiliste ja ärieesmärkide saavutamine. Võimekas ja mitmekülgne meeskond tagab paindliku lähenemise ja tähtaegades püsimise. Kuna KPMG ärianalüüsi ja teenusdisaini metoodika keskendub praktilisele väärtusele , siis leiame, et metoodika rakendamine vastab Hankija ootustele ja analüüsi eesmärkidele. Teenusedisaini üldine metoodika Teenuste kontseptsioonide arendamisel võtame arvesse rahvusvahelist „ Lean Six Sigma “ metoodikat. Tegemist on LEAN filosoofial põhineva metoodikaga, mida on pikaajaliselt ja tulemuslikult kasutatud protsesside ja teenuste diagnostikaks. Selle käigus selgitatakse välja mitte väärtust loovad tegevused ja tehakse soovitused kohest muutust vajavate protsessi etappide osas. Metoodilised printsiibid, mis vajavad tähelepanu: Enne kui mitte väärtust loovad tegevused (raiskamine) saavad tuvastatud, tuleb mõista, millist väärtust tegelikult soovitakse luua; Tuleb mõista, milliseid tegevusi teevad välis - või sisekliendid ja mille eest klient täna maksab; Rakendada paremini tänaseid raiskamise erinevaid kategooriaid (joonisel 5 kategooriatena välja toodud). Alljärgnev joonis kirjeldab „ Lean Six Sigma“ metoodikat: Joonis 6 . Lean Six Sigma Alljärgnev joonis (joonis 7 ) selgitab metoodika ülesehitust keskendudes teenuste raiskamise tuvastamisele: Joonis 7. Protsesside analüüs Protsessi raames toimuvaks raiskamiseks on kõik vastavad tegevused, mis ei ole väärtust loovad. Raiskamise tuvastamise protsessi analüüsi käigus eristame väärtust loovad ning mitte väärtust loovad tegevused, millele tuginedes edasisi otsuseid teha. Lean & Six Sigma metoodikat rakendatakse disainmõtlemise („ Design Thinking “) protsessis, mis on lihtne, samas efektiivne viis uute teenuste ja toodete väljatöötamisel. Disainmõtlemise keskmes on kasutaja oma nõudmistega ja probleemidega, mis on sisendiks teenuste disainil, väärtuspakkumisel. Alljärgnev joonis kirjeldab disainmõtlemise protsessi samme : Joonis 8 . Disainmõtlemise protsess Teenusedisaini läbiviimisel kasutame Briti Disaininõukogu (UK Design Council ) poolt 2005. aastal välja töötatud topelt-teemanti disainmõtlemise mudelit ( double diamond ). Tegemist on disainmõtlemise mudeliga, millega kaetakse ära avastuse, defineerimise, arendamise ja elluviimise etapid ( discover - define - develop - deliver ). Toome kontseptsioonide arenduse faasi juurde ka testimise etapi, et olla kindel, et enne lahenduste ellu viimist on vastavad kontseptsioonid ka lõppkasutajatega valideeritud. Alljärgnev joonis (joonis 9 ) kirjeldab topelt-teemanti disainmõtlemise protsessi: Joonis 9 . Topelt-teemanti disainmõtlemise protsess Teenusedisaini ja disainmõtlemise protsessi käigus viime ellu järgmised tegevused ja rakendame teenusedisaini meetodeid, et teenuseid välja töötada ja pakkuda. Avasta-defineeri etappides kasutame erinevaid meetodeid kasutajate probleemide, väljakutsete ja vajaduste kaardistamisel. Esimeses kahes etapis viime läbi intervjuud , et kaardistada kasutaja teekond. Lisaks analüüsime olemasolevaid materjale ja tutvume Eestis kasutuses olevate registritega. Tulevikulahenduse tarbeks loome ka persoonad, mis aitavad kaasa uue disaini loomisele. Viiakse läbi parimate praktikate analüüs, mille käigus tutvutakse mujal maailmas kasutusel olevate lahendustega. Järgmised etapid on arenda ja vii ellu, mille käigus keskendume võimalikele tuleviku lahendustele ning nende testimisele. Lahenduste välja töötamisel keskendutakse eelnevas etapis defineeritud probleemidele ja kasutaja vajadustele . . Viimase sammuna teenuse disaini protsessis testime tulevikulahendus e disaini ka kasutajate peal. Teenuste kontseptsioonide valideerimisega tagame, et uuendatud teenused on tänasest suurema väärtuspakkumisega, pakkudes kasutajatele kõrgemat rahulolu. KPMG-l on pikaajaline kogemus disainimõtlemise metodoloogiate kasutamisel ja käesoleva pakkumise jaoks on välja valitud parimad meetodeid, mis tagavad soovitud tulemid. Sobivad meetodid on kirjeldatud projektiplaanis. Kokkuvõte Teenusdisaini läbiviimisel kasutatakse rahvusvahelist „Lean & Six Sigma“ metoodikat. Tegemist on LEAN filosoofial põhineva metoodikaga, mida on pikaajaliselt kasutatud protsesside ja teenuste diagnostikaks, mis on osutunud tulemuslikuks. Töökorraldus Soovime, et valmiv töö oleks kvaliteetne ning täidaks võimalikult palju hankija ootusi. Üheks väga oluliseks eelduseks selle sisutiheda töö edukaks sooritamiseks peame head koostööd hankija esindajatega. Seetõttu kirjeldame, missugusena näeme koostööd hankijaga ning mis laadi tuge soovime hankijalt tegevuste elluviimiseks. Hankija meeskonnaliikmete kaasamisel töö teostamisse järgime põhimõtet, et neid kaasatakse sellises ulatuses, mis on töö läbiviimiseks tingimata vajalik. Töid planeerides jälgime, et hankija töötajaid ei koormataks ilma vajaduseta, kuid kaasataks piisaval määral, et tagada töö sujuv läbiviimine. Tulenevalt töö protsessi iteratiivsusest on vaja hankija poolelt arvestada korduva tagasiside andmisega, mille jaoks on vaja aega planeerida. Samas usume, et hankijapoolsete osaliste kaasatus protsessi on hea lahenduse loomisel võtmetähtsusega. Hankija poolt osaleb projektis juhtrühm, kes tegeleb järelevalve ning strateegiliste otsustega ning töörühm, kes tegeleb operatiivsete küsimustega ja kaasab vastavalt vajadusele projekti analüüsis käsitletavate valdkondade eksperte. Oleme planeerinud, et projekti alguses toimuval avakoosolekul osaleksid lisaks pakkuja meeskonnale nii hankija juhtrühma kui ka töörühma esindajad, et tagada ühine lähtekoht edasiseks tööks. Edasi toimuvad järgmistel kuudel regulaarsed töökoosolekud töörühmaga, kus pakkuja tutvustab tööde käiku ning läbi arutatakse esile kerkinud olulisemad küsimused. Kui tekib vajadus, siis on pakkuja avatud ka täiendavate koosolekute korraldamiseks. Eeldame tellijalt töö läbiviimiseks järgnevat tuge: Tagasisidet ja kaasamõtlemist intervjuudel ja intervjuude/töötubade osalejate valikul ning andmete kogumise ettevalmistusel; Ligipääsu töö teostamiseks vajalikele andmetele ja informatsioonile; Tellija töörühma poolset muud nõustamist ja tuge projektiplaani elluviimisel (tööde täitmise jälgimises, riskide haldamises, esitatud tööde konstruktiivses ja efektiivses üle vaatamises, tuge tehniliste küsimuste lahendamisel); Tellija juhtrühmalt suuniseid rõhuasutuste osas lahenduse valikul ning valdkondade soovidega arvestamisel. Kõigile Töös osalevatele isikutele loome vajadusel dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks ning tööde teostamiseks ühise projektikeskkonna KPMG Move või MS Teams . KPMG korraldab projektirühmade üld-, teemapõhised ja erakorralised koosolekud ning teeb nende läbiviimiseks vajaliku. Hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised protokollime ja edastame protokollid kolme tööpäeva jooksul Tellijale kooskõlastamiseks. Teise etapi lõppedes esitatakse koos aktiga mõlema etapi jooksul koostatud digitaalselt allkirjastatud dokumentatsiooni Tellijale. Projektimeeskonna töökorraldus Pakkuja meeskond kohtub omavahel regulaarselt, et arutada projekti kulgu ja täpsustada järgmise perioodi tööülesandeid. Mõne eriolukorra ilmnemisel otsustatakse koosolekutel selle lahendamine ning määratakse ülesandega tegeleja(d). Juhul kui projektijuht või mõni teine meeskonnaliige ei saa ettenägematute asjaolude tõttu oma ülesandeid täita, valitakse jooksvalt teda asendav meeskonnaliige lähtuvalt konkreetsest tööülesandest ning selle täitmiseks vajalikust pädevusest. Pakkuja meeskonna muutumisel teavitatakse hankijat. Pakkuja laiapõhjaline meeskond ning pidev omavaheline infovahetus tagab töö sujuva ning kompetentse elluviimise. Dokumenteerimine Töö käik ja mõlema etapi tulemid dokumenteeritakse järgides siinses peatükis kirjeldatud põhimõtteid: KPMG tagab dokumenteerimiseks piisava tööjõu; Kirjalikud materjalid vormistatakse eesti keeles ja ühetaoliselt, pidades silmas head loetavust. Muu keele kasutamine loodava dokumentatsiooni osas lepitakse Hankijaga eraldi kokku; Loodavad tulemid (dokumendid, joonised, mudelid jne) moodustavad ühtse terviku ning on erinevates dokumentides selgelt struktureeritud ja omavahel seostatud ning korrektselt viidatud; Koosolekud ja kohtumised Hankijaga protokollitakse ning protokoll edastatakse Hankijale kolme tööpäeva jooksul; Esimese etapi lõppedes esitab KPMG analüüsi vahearuande ja protokollid; T eise etapi lõppedes esitab KPMG analüüsi lõpparuande ja protokollid ; Analüüsi raportid koostatakse ja antakse Hankijale üle digitaalsel kujul (doc ja pdf formaadis) eesti keeles ja korrektselt vormistatult. Riskihaldusplaan Töö läbiviimisega seotud riske on analüüsitud ning tuvastatud suuremad riskid. Leitud riskide mõju ja tõenäosust on hinnatud 3-pallisel skaalal ning igale riskile on määratud kokkuvõtlik riskikaal (mõju x tõenäosus). Tabel 1 annab ülevaate, mille alusel moodustub madal, keskmine või kõrge riskiskoor. Tabel 3. Riski tõenäosuse ja mõju maatriks, KPMG Mõju Tõenäosus Väike (1) Mõõdukas (2) Suur (3) Ebatõenäoline (1) 1 – Madal 2 - Madal 3 – Keskmine Mõõdukas (2) 2 – Madal 4 – Keskmine 6 – Kõrge Tõenäoline (3) 3 - Keskmine 6 - Kõrge 9 - Kõrge Sisust tulenevad riskid Tabel 4. Projekti sisust tulenevad riskid, KPMG Riski kirjeldus Riski mõju eesmärkide saavutamisele Riski klass (mõju x tõenäosus) Juhtimismeetmed ja lahendusettepanekud Projekti läbiviimiseks on piiratud ressursid ja/või aeg. Projektitöö nõuab agiilset koostööd osaliste vahel ning pidevat valmisolekut projekti panustada. Eesmärkide saavutamine või kvaliteet kannatab ressursside ülekoormatusest. Ajakulust tulenevalt ei suudeta tähtaegadest kinni pidada. Kõrge (3x3) Projekti metoodika kooskõlastamine hankijaga. Intervjuude ja töötubade läbiviimise jaoks võimalike ressursside ja elluviimise aja kokkuleppimine. Sisemiste tähtaegade kokkuleppimine nii hankijale kui tellijale. Tihe koostöö (sh regulaarsed kohtumised) hankijaga. Vajalike dokumentide ja info (sh intervjuudest ja töötubadest saadav info) puudus ja/või raskused kogumisel. Puudub piisav sisend tööeesmärkide saavutamiseks. Töö kvaliteet kannatab, kuna töö sisend ei ole piisav. Kõrge (3x2) Süstematiseeritud informatsiooni kogumise ettevalmistamine. Hankija informeerimine probleemidest regulaarse infovahetuse käigus. Täpselt määratletud analüüsiks minimaalselt vajalike dokumentide ja andmete nimekiri ning info kogumise viisid. Tihe koostöö hankijaga materjalide ja andmete kogumisel, võimalike raskuste ilmnemisel hankijapoolne abi. Individuaalintervjuude kõrval grupiintervjuude tegemine. Vajadusel intervjuude läbiviimine telefoni/videosilla vahendusel. Võimalik hankijapoolne panus sisendandmeid pakkuvate osapoolte motiveerimiseks, kui hankijal on võimalus osapooli motiveerida. Puudujääke tutvustatakse töö käigus projekti esitlusel, mille saab võtta aluseks järgnevate etappide teostamisel ja töö edasisel kasutamisel. Vajalik e sisendandmete kvaliteet on ebapiisav (vastakas). Töö eesmärk on saavutatud osaliselt või ei ole saavutatud. Kannatab kvaliteet. Keskmine (3x1) Sisendandmete kvaliteedi teadlik kontrollimine projektimeeskonna liikme poolt. Täiendavad pingutused (sh vajadusel hankija ja pakkujate koostöös) sisendandmete kogumiseks/täpsustamiseks. Intervjuukavade koostamine ja töötubade läbiviimise põhimõtete väljatöötamine. Vajadusel sisendandmete täpsustamine (täiendavad intervjuud, faktikontrollid). Koostöö intervjuudesse ja töötubadesse kaasatud osalistega võib olla raskendatud, kuna nad ei ole piisavalt motiveeritud panustama. Puudub piisav sisend töö eesmärkide saavutamiseks. Keskmine (2x2) Koostöös hankijaga ja asutuste esindajatega kõige sobivamate juhtide jt isikute määratlemine/valimine intervjuudeks ja töötubade osalejateks. Töö laiema eesmärgi ja osalejatele oodatava kasu väljatoomine kaasamiskutses. Suur informatsiooni (sh ebaolulise) hulk. Liigse detailidesse süvenemise tõttu kaob strateegiline vaade. Materjali läbitöötamisele kuluv aeg seab ohtu tähtaegadest kinnipidamise. Keskmine (2x2) Tihe koostöö (sh regulaarsed kohtumised) hankijaga. Hankijaga lepitakse jooksvalt kokku ka see, millist informatsiooni projekti läbiviimisel ei koguta/läbi ei töötata/arvesse ei võeta. Hankija viitab töö sisendinfo saamiseks vaid asjakohaseid dokumente ning isikuid. Koostöö intervjuudesse ja töötubadesse kaasatud osalistega võib olla raskendatud, kuna on kehtestatud liikumispiirangud Puudub piisav sisend töö eesmärkide saavutamiseks Madal (1x2) Intervjuude/töötubade ühendamine juhul, kui nendesse kaasatavad osalised kattuvad. Osalejate kaasamine töötubadesse infotehnoloogilise vahendite kaudu (telefon, video- või audiokõne). Kohtumiste ettevalmistamisel arvestatakse võimalusega, et kohtumine toimub veebi teel. Kvaliteediga seotud riskid Tabel 5. Projekti kvaliteediga seonduvad riskid, KPMG Riski kirjeldus Riski mõju eesmärkide saavutamisele Riski klass (mõju x tõenäosus) Maandamismeetmed ja lahendusettepanekud Analüüsi eesmärkide mitte-saavutamine hankija poolt oodatud kvaliteediga. Projekti eesmärk on saavutatud osaliselt või ei ole saavutatud. Keskmine (3x1) Metoodika rakendamine, mis lähtub hankija vajadustest ja ootustest ning on analüüsi käivitamise faasis hankijaga kooskõlastatud. Tagame analüüsile tõhusa ja kõrgetasemelise kvaliteedijuhtimise süsteemi. Pakkujal ei ole piisavalt kompetentsi analüüsi läbiviimiseks, raskused teabe analüüsil. Analüüsi eesmärk on saavutatud osaliselt või ei ole saavutatud. Kannatab kvaliteet. Madal (2x1) Vajalike osaliste kaasamine projekti jaoks kriitilistes valdkondades. Töö on jaotatud pakkuja meeskonna ekspertide vahel selliselt, et on tagatud vajaliku oskusteabe ja senise kogemuse ärakasutamine parimal viisil. Kaasatud on piisav arv eksperte, erinevate kogumuste ja teadmistega. Töö vormistamisele kulub liigne hulk tööajast. Valmib mahukas lõppdokument, millest on Hankija sisuliste vajaduste rahuldamisel kasu vähesel määral. Madal (2x1) Räägime avakoosolekul läbi Hankija ootused projekti dokumenteerimisele ja projekti lõppdokumendile, kooskõlastame ootused ja nägemused. Projekti juhtimise ja meeskonna koostööga seotud riskid Tabel 6. Projekti juhtimisega ja meeskonnaga seonduvad riskid, KPMG Riski kirjeldus Riski mõju eesmärkide saavutamisele Riski klass (mõju x tõenäosus) Maandamismeetmed ja lahendusettepanekud Muutused Hankija meeskonnas Analüüsi läbiviimine venib, kannatab kvaliteet. Madal (2x1) Pidev info vahetamine ja koostöö hankija ja pakkuja meeskonnaliikmete vahel. Projekti on hankija poolel kaasatud (projekti kuluga kursis hoitud) inimesed arvestusega, et vajadusel on võimalik paindlik asendamine. Muutused pakkuja meeskonnas Analüüsi läbiviimine venib, kannatab kvaliteet. Madal (2x1) Pidev info vahetamine ja koostöö pakkuja meeskonnaliikmete vahel. Pakkuja hoiab projektiga kursis suurema meeskonna, kui töö tegemiseks vaja, seeläbi saab vajadusel liikmeid asendada ilma märkimisväärsete sisse elamise probleemideta. Raskused intervjuude/töötubade korraldamisel, sest ajaline raamistik on lühike. Tegevuste elluviimine venib ja kannatab ajagraafik. Osalistel pole võimalik intervjuudes/töötubades osaleda. Madal (2x1) Intervjuude/töötubade võimalikult varajane kokkuleppimine. Intervjuude/töötubade ühendamine juhul, kui nendesse kaasatavad osalised kattuvad. Osalejate kaasamine töötubadesse infotehnoloogilise vahendite kaudu (telefon, video- või audiokõne). Projektiplaan ja ajagraafik Projektiplaan Projekti teostamise aeg on 4,5 kuud. Projekt on jaotatud kaheks etapiks: I etapp: Andmete kogumine, analüüs ja vahearuande koostamine ning esitamine ; II etapp: Uue lahenduse disaini mine Töö dokumenteerimine. Järgnevalt on kirjeldatud projekti etappe ning neis sisalduvaid pakkuja ja hankija tegevusi. Etappide juures on välja toodud ka nende tulemid (väljundid). Projektiplaani tabelis oleme detailiseerinud tegevused ja ootused hankijale. Hankija töökoormus moodustub etappide juures välja toodud hankija spetsialistide tegevustest ning hankijaga peetavatest koosolekutest ja muust infovahetusest. I etapp: Andmete kogumine, analüüs ja vahearuande koostamine ning esitamine Tegevus Pakkuja tegevuse kirjeldus Hankija tegevuse kirjeldus Tulem Projekti algustegevused (lepingu sõlmimine) Lepingu allkirjastamine Lepingu allkirjastamine Allkirjastatud leping Avakohtumine hankijaga Tutvustame oma projektimeeskonda ja metoodikat, teeme ettepanekud esmasteks töö protsessiga seotud kokkulepeteks, lepime kokku memo esitamise aeg, ning räägime läbi infovahetuse ja tegevuste kooskõlastamise protsessi. Oma projektimeeskonna tutvustamine; lähteülesande ja ootuste selgitamine; esmaste töökokkulepete tegemine pakkujaga. Selge arusaam, sõlmitud kokkulepped Hetke olukorraga tutvumine Tutvume valdkonnaga, olemasolevate materjalide ja kasutuses olevate registritega. Võimalusel alusmaterjalide valiku osas täiendav konsulteerimine; ligipääsu võimaldamine tööks vajalikele andmetele ja informatsioonile. Olemasolevate osateenuste hetkeolukord analüüsitud ja valideeritud ning kirjeldatud Intervjuude planeerimine ja läbiviimine Planeerime individuaalsed intervjuud inimestega, kes on Eestis läbin ud kliendina laeva registreerimise protsessi. Võimalusel intervjueeritavate otsimine ja selle info edastamine KPMG- le . Intervjuud on läbiviidud ja kasutajapoolne sisend on kogutud Parimate praktikate analüüs Analüüsime nii Euroopa riikide kui ka Euroopa väliste riikide laevaregistr ite teenuseid . Kaasatakse järgnevate riikide registrid: Malta, Norra, Taani, Madeira , Küpros , Singapuri, Antigua, Marshalli saared, Panama, Libeeria. Juhul, kui antud nimekirjas olevate registrite teenuste info pole saadaval, asendatakse see riik analoogse riigiga. Kooskõlastab valideeritud sündmusteenused Valideeritud sündmusteenused loodud Persoona kirjeldamine Kirjeldame laevaregistri kasutaja persoona , mis aitab hiljem uue disaini loomisel. Sisendiks on kasutajatega läbiviidud intervjuud, mis annavad ülevaate kasutajate vajadustest, probleemidest ja ootustest. - Persoona on kirjeldatud Töö dokumenteerimine Vahearuande koostamine ja esitamine Aruandele tagasiside andmine Koostatud vahearuanne II etapp: Uue lahenduse disainimine ja Töö dokumenteerimine ning esitamine Tegevus Pakkuja tegevuse kirjeldus Hankija tegevuse kirjeldus Tulem Disaini loomine Toetudes paremate praktikate analüüsile ja persoonale, loome powerpointis disaini vaated. Visuaalsed näidised esitatakse ka kirjalikus formaadis. - Esmased disaini vaated on loodud Disaini testimine Disaini testitakse potentsiaalsete kasutajate peal töötoas , et tagada registri pikaajaline edu. - Kogutud on kasutajate tagasiside Disaini valideerimine Hankijaga Disain esitletakse pakkujale ning põhjendatakse konkurentsivõimet. Juhul, kui hankija soovib disainis muudatusi peab hankija need esitama 7 päeva jooksul peale esitlust . KPMG-l on 7 päeva aega muudatusi sisse viia. Disainile tagasiside andmine Tagasiside on sisse viidud ja valminud on lõplik disain. Töö dokumenteerimine Dokumentatsiooni edastamine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Dokumentatsiooni kontrollimine ja akti allkirjastamine Kooskõlastatud lõpparuanne ja allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. Projekti lõpp Ajagraafik Alljärgnevalt oleme välja toonud projekti tegevuste tähtajad läbiviimise üldise ajagraafiku. Ajakava on koostatud eeldusel, et leping sõlmitakse 05 . juun il. Kui lepingu allkirjastamise kuupäev on teine, siis tuleb ajakava uuesti üle vaadata. Ajakava muutmisel hinnatakse tähtaja realistlikkust, tuginedes varasematele kogemustele ning avalike teenuste mahule. Punasega on märgitud esimese etapi vahearuande esitamise kuupäev ning etapi lõpp. Oleme arvesse võtnud, et juuli ja augusti kuudel on planeeritud nii pakkuja kui hankija poolel puhkused, seega tekib ka projekti paus. Võttes arvesse KPMG kogemust projektide läbiviimisel, hindame projekti lõpuks 2 0.10.2023. Tegevus Nädalad 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 14.07.2023 01.09.2023 20.10.2023 I etapp Projekti algustegevused (lepingu sõlmimine) Avakohtumine hankijaga Hetke olukorraga tutvumine Intervjuude planeerimine ja läbiviimine Parimate praktikate analüüs Persoona kirjeldamine Töö dokumenteerimine II etapp Disaini loomine Disaini testimine Disaini valideerimine Hankijaga Töö dokumenteerimine 769652 3671570 Puhver 0 Puhver -635 3672840 Teostus 0 Teostus 1532255 3673646 Kooskõlastusaeg 0 0 Kooskõlastusaeg 0 -325120 Teostus 0 Teostus 770255 -326390 Puhver 0 Puhver 1532890 -324485 Kooskõlastusaeg 0 0 Kooskõlastusaeg Maksumus Pakkumuse maksumuse hindamisel oleme arvesse võtnud kõik käesoleva hankelepingu täitmiseks ja hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tööd, tegevused, toimingud, kaasa arvatud need, mis ei ole otseselt kirjeldatud hankedokumentides, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks, arvestades hanke eesmärki. Projekti kogumaksumus 2 4 820 ,00 EUR KM-ta, 29 784 , 0 0 EUR KM-ga Projektimeeskond Projektimeeskonna kirjeldus Meeskond koosneb KPMG parimatest asjatundjatest, kellel on mitmekülgsed valdkonnaga seotud kogemused ja oskused. KPMG nõustamisteenuste meeskonnas töötab üle 30 nõustaja, kes on spetsialiseerunud IT nõustamisele, juhtimisnõustamisele ja finantsnõustamisele ning siseauditi ja riskijuhtimise alasele nõustamisele. Järgmistes punktides on toodud meeskonna CV-d ning seniste praktiliste töökogemuste kirjeldus ja sobivus tööülesannete täitmiseks. Mihkel Sinisalu (roll: projektijuht) Mihklil on pikaajaline kogemus nii mitmesuguste projektide juhtimisel, ärianalüüsis, IT valdkonnas kui ka avaliku sektoriga koostöö tegemisel. Mihkel täidab projektijuhi rolli. Mihkel vastutab töö tervikliku juhtimise eest ning osaleb kõigis töö etappides alates planeerimisest kuni pakkuja poolse regulaarse koostöö juhtimise ja analüüsi teostamise ning väljundi koostamiseni. Muuhulgas osaleb Mihkel kohtumistel hankijaga, presenteerib projekti tulemusi ning panustab aruande koostamisse. Helina Sildvee (roll: teenusedisainer, ärianalüütik ) Helinal on kogemus organisatsiooni struktuuri ja protsesside analüüsi ja kaardistamisega. Lisaks äriprotsessidele suunitletud tegevustele teeb Helina prototüüpe ning viib nende eel läbi kasutaja analüüse (persoonade ja kasutajalugude kirjeldamine ning nõuete kaardistamine).Ta on osalenud muuhulgas Pärnu linna avalike teenuste disaini projektis kui ka Viimsi avalike teenuste disaini projektis. Lisaks on tal kogemus protsessimuudatuste viimisel kasutajateni. Eelmisel aastal alustas Helina ka magistrikraadi omandamist disaini ja tehnoloogia tuleviku erialal, tugevdades oma oskusi teenusedisaini valdkonnas. Lisaks KPMG meeskonnale, oleme kaasanud selle pakkumuse tarbeks enda ridadesse KPMG välise nõustaja, et tagada kvaliteet projekti protsessides ja tulemites. Jarmo Köster (nõustaja) Jarmol on pikaajaline kogemus nii mere kui maa peal. Lisaks merendus alasele haridusele on Jarmo töötanud merendusega seotud ettevõtetes ning aktiivselt osavõtnud merendusega seotud projektidest. Projektimeeskonna tugevustena võib välja tuua järgneva: Hea ülevaade infosüsteemide ning ärianalüüsi valdkonnast. KPMG Baltics OÜ-l on pikaajaline kogemus ärianalüüside (sh protsessianalüüside) ja infosüsteemide analüüside läbiviimisel. Leiame, et hea ülevaade ning varasem kogemus valdkonnaga (sh Tallinna linnaga seotud analüüsid) on oluline ootuspärase tulemuse saavutamisel. Metoodika, mis kindlustab tulemuse. Pakume välja kombineeritud metoodika, mis aitab keerulist valdkonda analüüsida. Oleme avatud ja paindlikud metoodikas muudatusi tegema, kui leitakse, et muud tehnikad võimaldavad parema tulemuse saavutada. Laialdaste kogemustega meeskond. Oleme projektimeeskonda koondanud kogenud eksperdid, alates projektijuhist kuni erinevate projektiga seotud teemade ekspertide ja analüütikuteni. Meie projektijuhil on pikaajaline kogemus, et juhendada ning hinnata valitud metoodikaid, sh andmete kasutamist, eelduseid ja mudeleid. Tasakaalustatud meeskond tagab keerulise ülesande puhul parima tulemuse. Toetume rahvusvaheliselt tunnustatud projektijuhtimismetoodikale PRINCE2 . Projektimeeskonnas on metoodika sertifikaati omav projektijuht, kellel on pikaaegne kogemus PRINCE2’l põhinevate projektide läbiviimisel, ning ärianalüütik. Rahvusvaheline metoodika kindlustab kvaliteetse projektijuhtimise ja lõpptulemuse. PRINCE 2 on aluseks ka riskijuhtimise ning ajakava koostamisel. Mihkel Sinisalu CV Roll konkreetses hankes: projektijuht 1368425 215265 0 0 -147320 71120 0 0 1389380 11430 Haridus ja kvalifikatsioon Mainori Kõrgkool, rakenduslik kõrgharidus, infotehnoloogia, 2007 Töökogemus Mihkel liitus KPMG-ga 2016. aastal . Mihkli peamised nõustamisvaldkonnad on infoturbe juhtimine, IT-teenuste ja infoturbe halduse süsteemide juurutamine, infosüsteemide turbesüsteemi (ISKE) juurutamine ja audit, ettevõtte IT- ja infoturbe protseduuride väljatöötamine ja vastava dokumentatsiooni koostamine ning projektide juhtimine. Enne KPMG-ga liitumist töötas Mihkel riigisektoris, kus ta oli infoturbe juht. Mihkel juhtis mitmeid ISKE-projekte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ning vastutas ISKE juurutamise eest ministeeriumi tasandil. Mihkel on osalenud mitmetes avaliku sektori infosüsteemide ärianalüüsi ja lähteülesande koostamise projektides. Mihkel on läbi viinud avaliku sektori infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE auditeid ja nõustanud ISKE rakendamist. Mihkel on võtnud osa mitmetest infoturbe nõustamise projektidest nii era- kui ka avalikus sektoris. Mihkel on osalenud järgmistes projektides: 09.2022 – 04.2023, Tarkvarasüsteemi VJS (vedude juhtimise süsteem) analüüsi tegemine, hetkeolukorra kaardistamine ja teekaardi koostamine koos strateegiaga, Aktsiaselts Eesti Raudtee (projektijuht) 03.2022 – 09.2022, Ohutuse infosüsteemi (OIS) ehitiste riskihindamise analüüs, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (projektijuht) 09.2021 − 04.2022, Rahvusraamatukogu digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüs, Eesti Rahvusraamatukogu 08.2020 – 10.2021, Viimsi Vallavalitsuse teenusportfelli ja rakendatavate infosüsteemide eel- ja ärianalüüs, Viimsi Vallavalitsus (projektijuht) 04.21 – 07.2021 Riskianalüüsi läbiviimine pilvandmetöötlusel põhinevate Microsoft 365 töökohateenuste kasutamiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste poolt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Projektijuht) 02.2021 – 04.2021, Tugiteenuste kaardistamine ja analüüs, Harku Vallavalitsus (projektijuht) 01.2020 – 08.2020, Kohaliku omavalitsuse teenusportaali ja kohaliku omavalitsuse menetlusinfosüsteemi analüüs, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Projektijuht) 08.2019 – 04.2020, Tallinna linnavalitsuse sotsiaalhoolekande infosüsteemi arendamise eelanalüüs, Tallinna Linnakantselei 07.18 – 03.19, Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüs, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 01.19 – 09.2019, Tallinna maatoimingute infosüsteemi eelanalüüsi ja lähteülesande koostamine, Tallinna Linnakantselei 02.19 – 06.19, AS Eesti Raudtee telekommunikatsiooni varade analüüs, Eesti Raudtee AS (projektijuht) 05.17 – 10.17, ID1 isikustamislahenduse teenuse kirjelduse ja riskianalüüsi tellimine; Politsei- ja Piirivalveamet (RHR:152848) 0 0 Haridus ja kvalifikatsioon Mainori Kõrgkool, rakenduslik kõrgharidus, infotehnoloogia, 2007 Töökogemus Mihkel liitus KPMG-ga 2016. aastal . Mihkli peamised nõustamisvaldkonnad on infoturbe juhtimine, IT-teenuste ja infoturbe halduse süsteemide juurutamine, infosüsteemide turbesüsteemi (ISKE) juurutamine ja audit, ettevõtte IT- ja infoturbe protseduuride väljatöötamine ja vastava dokumentatsiooni koostamine ning projektide juhtimine. Enne KPMG-ga liitumist töötas Mihkel riigisektoris, kus ta oli infoturbe juht. Mihkel juhtis mitmeid ISKE-projekte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ning vastutas ISKE juurutamise eest ministeeriumi tasandil. Mihkel on osalenud mitmetes avaliku sektori infosüsteemide ärianalüüsi ja lähteülesande koostamise projektides. Mihkel on läbi viinud avaliku sektori infosüsteemide etalonturbe süsteemi ISKE auditeid ja nõustanud ISKE rakendamist. Mihkel on võtnud osa mitmetest infoturbe nõustamise projektidest nii era- kui ka avalikus sektoris. Mihkel on osalenud järgmistes projektides: 09.2022 – 04.2023, Tarkvarasüsteemi VJS (vedude juhtimise süsteem) analüüsi tegemine, hetkeolukorra kaardistamine ja teekaardi koostamine koos strateegiaga, Aktsiaselts Eesti Raudtee (projektijuht) 03.2022 – 09.2022, Ohutuse infosüsteemi (OIS) ehitiste riskihindamise analüüs, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (projektijuht) 09.2021 − 04.2022, Rahvusraamatukogu digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüs, Eesti Rahvusraamatukogu 08.2020 – 10.2021, Viimsi Vallavalitsuse teenusportfelli ja rakendatavate infosüsteemide eel- ja ärianalüüs, Viimsi Vallavalitsus (projektijuht) 04.21 – 07.2021 Riskianalüüsi läbiviimine pilvandmetöötlusel põhinevate Microsoft 365 töökohateenuste kasutamiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste poolt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Projektijuht) 02.2021 – 04.2021, Tugiteenuste kaardistamine ja analüüs, Harku Vallavalitsus (projektijuht) 01.2020 – 08.2020, Kohaliku omavalitsuse teenusportaali ja kohaliku omavalitsuse menetlusinfosüsteemi analüüs, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Projektijuht) 08.2019 – 04.2020, Tallinna linnavalitsuse sotsiaalhoolekande infosüsteemi arendamise eelanalüüs, Tallinna Linnakantselei 07.18 – 03.19, Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüs, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 01.19 – 09.2019, Tallinna maatoimingute infosüsteemi eelanalüüsi ja lähteülesande koostamine, Tallinna Linnakantselei 02.19 – 06.19, AS Eesti Raudtee telekommunikatsiooni varade analüüs, Eesti Raudtee AS (projektijuht) 05.17 – 10.17, ID1 isikustamislahenduse teenuse kirjelduse ja riskianalüüsi tellimine; Politsei- ja Piirivalveamet (RHR:152848) -190500 114300 Mihkel Sinisalu KPMG Baltics OÜ +3 72 626 8732 msinisalu@ kpmg. com 0 0 Mihkel Sinisalu KPMG Baltics OÜ +3 72 626 8732 msinisalu@ kpmg. com Helina Sildvee Roll konkreetses hankes: teenusedisainer , ärianalüütik 1397000 8890 Haridus ja kvalifikatsioon Tallinna Tehnikaülikool/Eesti Kunstiakadeemia, magister, 2022 – (omandamisel) Tallinna Tehnikaülikool, bakalaureus, rahvusvahelised suhted, 2017 Prince2 Foundation projektijuhtimise sertifikaat , 2020 Lean & Six Sigma sertifikaat 2021 Certified Scrum Product Owner , 2022 Töökogemus Helina liitus KPMG-ga 2019. aastal. Helina kaardistab organisatsiooni struktuuri ja protsesse, kogub uurimistöö ja analüüsi jaoks andmeid ning viib läbi vajaminevaid analüüse (turu - uuring koos kulude arvestamisega). Lisaks äriprotsessidele suunitletud tegevustele teeb Helina prototüüpe ning viib nende eel läbi kasutaja analüüse (persoonade ja kasutajalugude kirjeldamine ning nõuete kaardistamine). Helina on osalenud järgmistes projektides 06.2022 – 05.2023, Eesti Kirjandusmuuseumi digitaalsete andmekogude ja nendega seotud infosüsteemide strateegiline analüüs, Eesti Kirjandusmuuseum 08.2021–04.2022, Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüs, Eesti Rahvusraamatukogu 08.2020–11.2021, Viimsi Vallavalitsuse teenusportfelli ja rakendatavate infosüsteemide eel- ja ärianalüüs, Viimsi Vallavalitsus 01.2021–07.2021, Juhtimisõiguse ja sõiduki omamise sündmusteenuse arendamise analüüs, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 02.2021–07.2021, Visiitide planeerimissüsteemi analüüs, Vabariigi Presidendi Kantselei 05.2020–10.2020, Piiratud asjaõiguse analüüs, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 03.2020–02.2021, Tallinna kinnisvarahalduse infosüsteemi äriinfotehnoloogilise analüüsi ja lähteülesande koostamine, Tallinna Linnakantselei 07.2019–04.2020, Tallinna sotsiaalhoolekande infosüsteemi eelanalüüsi ja lähteülesande koostamine, Tallinna Linnakantselei 10.2019–02.2020, Pärnu Linnavalitsuse avalike teenuste ja protsesside jätkuanalüüs, Pärnu linnavalitsus 0 0 Haridus ja kvalifikatsioon Tallinna Tehnikaülikool/Eesti Kunstiakadeemia, magister, 2022 – (omandamisel) Tallinna Tehnikaülikool, bakalaureus, rahvusvahelised suhted, 2017 Prince2 Foundation projektijuhtimise sertifikaat , 2020 Lean & Six Sigma sertifikaat 2021 Certified Scrum Product Owner , 2022 Töökogemus Helina liitus KPMG-ga 2019. aastal. Helina kaardistab organisatsiooni struktuuri ja protsesse, kogub uurimistöö ja analüüsi jaoks andmeid ning viib läbi vajaminevaid analüüse (turu - uuring koos kulude arvestamisega). Lisaks äriprotsessidele suunitletud tegevustele teeb Helina prototüüpe ning viib nende eel läbi kasutaja analüüse (persoonade ja kasutajalugude kirjeldamine ning nõuete kaardistamine). Helina on osalenud järgmistes projektides 06.2022 – 05.2023, Eesti Kirjandusmuuseumi digitaalsete andmekogude ja nendega seotud infosüsteemide strateegiline analüüs, Eesti Kirjandusmuuseum 08.2021–04.2022, Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüs, Eesti Rahvusraamatukogu 08.2020–11.2021, Viimsi Vallavalitsuse teenusportfelli ja rakendatavate infosüsteemide eel- ja ärianalüüs, Viimsi Vallavalitsus 01.2021–07.2021, Juhtimisõiguse ja sõiduki omamise sündmusteenuse arendamise analüüs, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 02.2021–07.2021, Visiitide planeerimissüsteemi analüüs, Vabariigi Presidendi Kantselei 05.2020–10.2020, Piiratud asjaõiguse analüüs, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 03.2020–02.2021, Tallinna kinnisvarahalduse infosüsteemi äriinfotehnoloogilise analüüsi ja lähteülesande koostamine, Tallinna Linnakantselei 07.2019–04.2020, Tallinna sotsiaalhoolekande infosüsteemi eelanalüüsi ja lähteülesande koostamine, Tallinna Linnakantselei 10.2019–02.2020, Pärnu Linnavalitsuse avalike teenuste ja protsesside jätkuanalüüs, Pärnu linnavalitsus 1362075 133350 0 0 -175260 1619885 Helina Sildvee Konsultant KPMG Baltics OÜ +372 626 8700 [email protected] 0 0 Helina Sildvee Konsultant KPMG Baltics OÜ +372 626 8700 [email protected] Kontakt Tarmo Toiger Tehnoloogia valdkonna juht + 372 626 8700 ttoiger @kpmg.com KPMG Baltics OÜ Narva mnt 5 10117 Tallinn Estonia www.kpmg.com © 2023 KPMG Baltics OÜ, Eesti osaühing ja Inglise eraühinguga KPMG International Limited, mille vastutus on piiratud tagatisega , lepinguliselt seotud sõltumatute ettevõtjate KPMG globaalse võrgustiku liige . Kõik õigused kaitstud . Pakkumuse on koostanud KPMG Baltics OÜ, Eesti osaühing ja Inglise eraühinguga KPMG International Limited, mille vastutus on piiratud tagatisega , lepinguliselt seotud sõltumatute ettevõtjate KPMG globaalse võrgustiku liige . Pakkumises esitatud infot tuleb käsitleda konfidentsiaalsena ning avalikustamisele kuulub ainult RHS §111 (5) 1) tulenevalt pakkumuse maksumus ning RHS §111 (5) 2) tulenevalt pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavad pakkumust iseloomustavad numbrilised näitajad . Ülejäänud pakkumust ( sealhulgas kohustuslikke Hankija poolt ette antud vorme ) tuleb käsitleda konfidentsiaalsena ning ärisaladusena , sest eelpool mainitud pakkumuse osad ei ole terviklikult ega ka osaliselt avalikkusele kättesaadavad ning on oma salajasuse tõttu KPMG Baltics OÜ jaoks väärtuslik ja nende avaldamine kahjustab otseselt KPMG Baltics OÜ konkurentsivõimet . KPMG nimi ja logo on registreeritud kaubamärgid või ühingu KPMG International Limited ("KPMG International") kaubamärgid . Töörühma liikme ja töörühma juhi CV vorm Hanke nimetus: Eesti laevaregistri teenusedisain Kuupäev digitaalallkirjas Nimi : Mihkel Sinisalu I Omandatud haridus ( ed ) Hankedokumendi alusel nõutud h aridus . Esitada vähemalt järgmine info: õppeasutuse ja õppekava nimi; sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta; omandatud kraad või diplom; lõputöö teema (olemasolul). Mainori Kõrgkool infotehnoloogia, 2004 – 2007 rakenduslik kõrgharidus II Merendusvaldkonna projektis osalemise kogemus ( ed ) Hankedokumendi alusel nõutud m erendusvaldkonna projektis osalemise kogemus. Esitada vähemalt järgmine info: Merendusvaldkonna projekti des osalemise kogemus te nimekiri ja lühike kirjeldus koos aasta(te) ga . Seda asendava m erendusala s e töökogemuse puhul : tööandja nimi; tööle asumise ja töösuhte lõppemise aeg kuu ning aasta täpsusega. Seda asendava m erendusalase hariduse puhul : õppeasutuse ja õppekava nimi; sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta; omandatud kraad või diplom; lõputöö teema (olemasolul) (võib viidata I lahtrile) III Keeleoskus Hankedokumendi alusel nõutud k eeleoskus . Tuua välja keelte oskuse tase Eesti keel: C2 Inglise keel: C2 …. keel: IV Projektijuhtimise kogemus (täidab vaid töörühma juht) Hankedokumendi alusel nõutud p rojektijuhtimise kogemuse kirjeldus . Nimetada ära kolme juhitud projekti nimetused , lühidalt projektide tulemused ja projektide ajaline kestus . 09.2022 – 04.2023, Tarkvarasüsteemi VJS ( vedude juhtimise süsteem ) analüüsi tegemine , hetkeolukorra kaardistamine ja teekaardi koostamine koos strateegiaga , Aktsiaselts Eesti Raudtee ( projektijuht ) 03.2022 – 09.2022, Ohutuse infosüsteemi (OIS) ehitiste riskihindamise analüüs , Siseministeeriumi infotehnoloogia - ja arenduskeskus ( projektijuht ) 08.2020 – 10.2021, Viimsi Vallavalitsuse teenusportfelli ja rakendatavate infosüsteemide eel- ja ärianalüüs , Viimsi Vallavalitsus ( projektijuht ) V Töörühma liikme kinnitus Nõustun hanke tingimustega , ma ei ole esitanud valeandmeid ning hanke objektiks olev töö ei seondu otseselt minu poolt ametiasutuses ametnikuna või töötajana täidetavate töökohustustega . /allkirjastatud digitaalselt/ „EESTI LAEVAREGISTRI TEENUSEDISAIN“ hanke alusdokument „HANKEDOKUMENT“ (HD) Hanke tehniline kirjeldus 1. Hanke üldinfo 1.1. Hankijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija), registrikood 70003158, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, telefon 625 6342, e-post [email protected] 1.2. Hankija teeb ettepaneku esitada pakkumus alla riigihanke piirmäära jäävale hankele „Eesti laevaregistri teenusedisain“ (edaspidi hange) vastavalt hanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. 1.3. Hanke alusdokumendid koosnevad käesolevast hankedokumendist (HD) ja selle lisadest (edaspidi hanke alusdokumendid). Hankega tellitavad tööd viiakse läbi vastavalt hanke alusdokumentides kirjeldatud tingimustele. 1.4. Hanke eeldatav maksumus on 25 000 eurot (ilma käibemaksuta). 1.5. Hankega tellitavad tööd koosnevad kahest etapist. Hankelepingu (hanke tulemusel sõlmitav töövõtuleping (edaspidi töövõtuleping)) alusel tellitavate tööde etappide täitmise tähtajad on järgnevad: 1.5.1. Tööde esimese etapi vahearuande esitamise tähtpäev on 14.07.2023. 1.5.2. Tööde esimese etapi teostamise tähtpäev on 01.09.2023. 1.5.3. Tööde teise etapi teostamise tähtpäev on 01.12.2023. 1.6. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 26. mai kell 12.00. 1.7. Pakkumused esitatakse aadressile [email protected] 2. Hanke tehniline kirjeldus (hankega tellitavad tööd) 2.1. Hanke eesmärgiks on võrrelda Eesti laevaregistri teenust teiste riikide disainidega ning tuua välja Eesti laevaregistri teenuse eelised ja puudused. Kogutud informatsiooni põhjal disainitakse konkurentsivõimeline laevade registreerimise teenus. Huvipakkuvad laevad ja registrid/andmekogud on kohturegistris olevad kinnistatud laevad ja laevapereta prahitud laevade registrites olevad laevad. 2.2. Tööde esimeses etapis viiakse läbi järgmised tegevused: 2.2.1. Analüüsida, milline on Eestis kliendi teekond laeva registreerimisel alates esmase info leidmisest/saamisest kuni registrist väljumiseni. Sealhulgas tuleb analüüsida, milliseid andmeid ja dokumente ning millises vormis peab klient eelmainitud teekonnal esitama, milliseid andmeid või dokumente on riigil võimalik lähtuvalt hea halduse põhimõttest ise hankida ning milliseid erinevad takistusi klient eelmainitud teekonnal kohtab (näiteks pikk ajakulu, ebaloogiline teenuse disain, teabe saamine jm). Antud analüüsi käigus kaardistatakse sealhulgas ära, milliste asutuste ja neile vastavate infosüsteemidega klienteelmainitud teekonnal kokku puutub. 2.2.2. Luua punktis 2.2.1 nimetatud analüüs Malta, Norra, Taani, Madeira ja Küprose laevaregistrite teenuste kohta. Juhul, kui vastavaid andmeid pole võimalik kätte saada, võib pakkuja eelmises lauses nimetatud riigi asendada enda valitud Euroopa riigiga tingimusel, et asendus kooskõlastatakse hankijaga. 2.2.3. Luua punktis 2.2.1 nimetatud analüüs Singapuri, Antigua, Marshalli saarte, Panama ja Libeeria laevaregistrite teenuste kohta. Juhul, kui vastavaid andmeid pole võimalik kätte saada, võib pakkuja eelmises lauses nimetatud riigi asendada enda valitud Euroopavälise riigiga tingimusel, et asendus kooskõlastatakse hankijaga. 2.2.4. Tuua välja punktide 2.2.2 ja 2.2.3 alusel valitud riikide laevaregistri teenuste põhilisemad probleemid ja takistused ning võrrelda punktide 2.2.2 ja 2.2.3 alusel valitud riikide laevaregistri teenuse disaini kliendi vaates Eesti tänase laevaregistrite teenusedisainiga (sh tuua võimalusel välja, kas vastava riigi kodanikul või residendil on registrisüsteemi kasutamisel eelised mittekodaniku või -residendi ees ning kui on, siis 1 millised). 2.2.5. Koostada vastavalt tööde progressile punktis 1.5.1 nimetatud tähtpäevaks vahearuanne tehtud töödest. Vahearuanne peab olema (powerpoint) esitluse kujul, mida pakkuja peab hankijale esitlema. Hankija annab vahearuandele tagasisidet seitsme päeva jooksul alates vahearuande esitlemisest hankijale. Hankija tagasisidega arvestamine/mittearvestamine ja selle põhjendused peavad olema kajastatud punktis 2.2.6 nimetatud lõpparuandes. 2.2.6. Koostada punktis 1.5.2 nimetatud tähtpäevaks tööde esimese etapi lõpparuanne. Lõpparuanne sisaldab punktides 2.2.1 — 2.2.4 analüüsi, punkti 2.2.5 neljandas lauses toodut ning kogu ülevaadet etapi jooksul tehtud töödest. 2.2.7. Vajadusel punktis 2.2.6 toodud kirjaliku dokumendi täiendamine ja korrigeerimine vastavalt hankija ettepanekutele. 2.3. Tööde teises etapis viiakse läbi järgmised tegevused: 2.3.1. Koostatakse konkurentsivõimeline laeva registreerimise disain (disainid). Disain (disainid) peab olema powerpoint ja kirjalikus vormis koos visuaalse näidisega. Disain lähtub tööde esimeses etapis tehtud analüüsist ja kogutud andmetest. Pakkuja peab disaini esitlema ning esitlusel põhjendama disaini konkurentsivõimet. Hankija esitab disaini kohta tagasiside seitsme päeva jooksul alates disaini esitlemisest. 2.3.2. Vajadusel disaini täiendamine ja korrigeerimine vastavalt hankija punktis 2.3.1 nimetatud tagasisidele. Pakkuja esitab hankijale korrigeeritud disaini seitsme päeva jooksul alates tagasiside saamisest. Korrigeeritud disain peab olema esitatud hiljemalt punktis 1.5.3 toodud tähtpäeval koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 2.3.3. Tööde teise etapi lõpus esitatakse punktis 1.5.3. nimetatud tähtpäevaks töövõtulepingus nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akt, millele lisatakse punktis 2.2.6 nimetatud terviklik kirjalik ja vastavalt punktile 2.2.7 täiendatud aruanne ning punktis 2.3.1 nimetatud disain, mida on vajadusel täiendatud vastavalt punktile 2.3.2. 2.4. Töökohtumised, s.o punktides 2.2.5 ja 2.3.1 nimetatud esitluste läbiviimine, võivad vastavalt pakkuja soovile toimuda ministeeriumis koha peal või läbi elektrooniliste kanalite. Töökohtumisteks tagab vajadusel ruumid ja tehnika hankija. Pakkuja ja hankija võivad vajadusel kokku leppida lisakohtumisi. 3. Pakkuja spetsialistid, töörühma liikmed ja töörühma juht 3.1. Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt üks spetsialist. Juhul kui meeskonnas on vähemalt kaks spetsialisti, töötavad nad iseseisvate liikmetena, ent koos moodustavad töörühma (edaspidi töörühm), et punktis 2 kirjeldatud tegevused oleksid teostatud aegsasti ja koordineeritult ühtse, omavahel kooskõlas oleva tervikuna. Juhul kui meeskonnas on rohkem kui üks meeskonnaliige, täidab üks neist mh ka töörühma juhi ülesandeid, vastavalt töövõtulepingule. 3.2. Pakkuja spetsialistidel peavad olema täidetud vähemalt järgmised nõuded, mille kohta esitatakse teave CV vormil (lisa 1): 3.2.1. töörühmas vähemalt ühel spetsialistil akadeemiline kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus või magistrikraad omandamisel); 3.2.2. töörühmas vähemalt ühel spetsialistil merendusvaldkonna projektis osalemise kogemus (või seda asendav merendusalane töökogemus või merendusalane haridus); 3.2.3. töörühmas vähemalt ühel spetsialistil merendusalane töökogemus või haridus; 3.2.4. töörühmas vähemalt ühel spetsialistil eesti keele oskus kõrgtasemel (C1) ja inglise keele oskus kõrgtasemel (C1); 3.2.5. töörühma liikme kohale pakutaval spetsialistil, kes täidab mh töörühma juhi ülesandeid, peab lisaks olema vähemalt kolme projekti juhtimise kogemus (sõltumata valdkonnast). 3.3. CV vormil (lisa 1) võib detailinfo osas kasutada viitamist Linkedini, ETIS-e või muule avalikule CV profiilile. 3.4. Pakkuja peab kasutama töö teostamisel pakkumuses esitatud vähemalt ühte nõuetele vastavat spetsialisti. Pakkumuses esitatud nõuetele vastava spetsialisti muutmine on võimalik vaid 2 tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et pakkumuses esitatud spetsialist vahetatakse välja spetsialisti vastu, kes vastab väljavahetatava spetsialisti nõuetele, esitades selle tõenduseks teabe uue spetsialisti poolt allkirjastatud CV vormil (lisa 1). 3.5. Pakkuja on hankelepingu täitmisel kohustatud vältima huvide konflikti, st pakkuja väldib enda või temaga seotud isikute otsest või kaudset tegutsemist tööde teostamisel, tasu eest või tasuta, mistahes muu isiku huvidest lähtuvalt, mille tõttu pakkuja huvid lähevad vastuollu hankija huvide ja pakkuja sõltumatuse kohustusega. Pakkuja kohustub tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele tööde teostamisel. 4. Pakkumus ja selle hindamine, kulud 4.1. Pakkumus (esitatavate dokumentide kogum) tuleb enne esitamist pakkuja allkirjaõiguslikul isikul allkirjastada. 4.2. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid, va ingliskeelsed dokumendid, peavad olema tõlgitud eesti keelde, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. 4.3. Pakkumus esitatakse kõigi HD-s nimetatud tööde etappide kohta. 4.4. Pakkumus peab sisaldama kõiki punktis 4.6 nõutud dokumente ning vastama HD-s esitatud tingimustele ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ega või olla mistahes viisil eksitav. 4.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud hankedokumentides esitatud tingimustega. 4.6. Pakkumus peab sisaldama: 4.6.1. iga spetsialisti poolt allkirjastatud vormikohast (lisa 1) CV-d, mille allkirjastamisega spetsialist kinnitab, et ta saab osaleda töövõtulepingu täitmisel lepingu kehtivuse ajal ning et ta nõustub hanke tingimustega, et ta ei ole esitanud valeandmeid ja et hanke objektiks olev töö ei seondu otseselt tema poolt ametiasutuses ametnikuna või töötajana täidetavate töökohustustega; 4.6.2. pakkumuse maksumust koos käibemaksu infoga. 4.7. Pakkuja esitab pakkumuses kogumaksumuse suuruse (kogumaksumus sisaldab töö kõiki etappe, koos hankija poolt maksmisele kuuluvate maksudega), märkides eraldi info käibemaksu kohta. Füüsilisest isikust pakkuja puhul, kes ei ole FIE, arvestatakse kõik maksud lepingu hinna sisse ning pakkumuse piirmäär ei tohi ületada punktis 1.4. nimetatud summat. 4.8. Lepinguliste kohustuste täitmiseks tehtud kulud sisalduvad hanke hinnas. Hankija ei hüvita töörühma liikmetele kulusid (nt majutuse ja transpordikulud), mis on tehtud lepinguliste kohustuste täitmiseks. 4.9. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 kalendripäeva punktis 1.6. nimetatud pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 4.10. Eduka tingimustele vastava pakkumuse valiku aluseks on hind (kogumaksumuse suurus). Edukaks pakkumuseks tunnistatakse kõikidele tingimustele vastav pakkumus, milles esitatud kogumaksumus on madalaim. 5. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine 5.1. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse enne töövõtulepingu sõlmimist kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 5.1.1. kui kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hanke eeldatava maksumuse piirmäära (p 1.4); 5.1.2. kui hanke läbiviimise aluseks olevad asjaolud või tingimused on muutunud või tekib vajadus hanke tulemusel sõlmitava töövõtulepingu eset muuta, mille tulemusena osutub töövõtulepingu sõlmimine ebaotstarbetuks või võimatuks; 5.1.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega 3 hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 6. Hankelepingu sõlmimine 6.1. Hankija sõlmib eduka pakkujaga töövõtulepingu, mille eritingimuste projekt on esitatud lisas 2. 6.2. Pakkuja kohustub talle edastatud töövõtulepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud töövõtulepingu hiljemalt kümne päeva jooksul lepingu edastamisest arvates. Lepingu allkirjastab pakkuja allkirjaõiguslik isik. 6.3. Juhul, kui edukas pakkuja loobub lepingu sõlmimisest, on hankijal õigus sõlmida leping maksumuse poolest järgmise madalaima maksumuse esitanud pakkujaga, kes on esitanud vastavaks tunnistatud pakkumuse. 6.4. Hankijal on õigus edukalt pakkujalt nõuda kahju hüvitamist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses, mis hankijal tuleb kanda seoses hankelepingu sõlmimisega selle pakkumuse alusel, mis tunnistati edukaks pärast pakkumuste uuesti hindamist, samuti kulutuste ulatuses, mis tulenesid uuest pakkumuste hindamisest. Lisad: Töörühma liikme ja töörühma juhi CV vorm – lisa 1. Töövõtulepingu eritingimused – lisa 2. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm – lisa 3. 4 TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-8/23-363-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja KPMG Baltics OÜ, registrikood 10096082, asukoht Narva mnt 5, Tallinn 10117, mida esindab juhatuse esimees Andris Jegers, (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega, sh hanke alusdokumendid, kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi, parandusi ja erisusi võrreldes üldtingimustega. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese ja alus 2.1. Lepingu esemeks on „Eesti laevaregistri teenusedisain“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö hõlmab lepingu lisas 1 (hankedokument HD) toodud tööde teostamist. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke1 tulemusena, vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Lepingu täitmisel tuleb lähtuda, lisaks punktis 2.1 toodud nõuetest, ka muudest dokumentidest, mille järgimine on professionaalse teenuseosutaja hinnangul antud lepingu eesmärkide täitmiseks vajalik. Tellija võib kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töövõtja olemasolevaid ülesandeid tööde teostamise käigus täpsustada, kui see pole vastuolus hanke alusdokumentidega. 2.4. Pakkumuse mahu ja hinna sisse kuuluvad ka need tööd, mis ei ole hankedokumendis (edaspidi HD) kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale ja töövõtja professionaalsusele vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks, mõistlikult arvestades tellija huve. 3. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ning annab tööde tulemused tellijale üle kahes etapis vastavalt HD punktis 1.5 ettenähtud tähtpäevadele. 3.2. Töö tähtaegse teostamise eelduseks on töövõtjale vajaliku info kättesaadavuse tagamine tellija poolt ning tihe pooltevaheline koostöö (eelkõige intervjuudel ja koosolekutel osalemine). Tellija esitab töövõtjale info juhul kui tellijal on andmed või vajalikud juurdepääsud olemas, ilma tellijale lisakulusid ning olulist ajakulu tekitamata. Vajaliku info sisu lepivad pooled kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vajaliku info alla ei kuulu teave ega andmed, mida töövõtja peab töö nõuetekohaseks teostamiseks ise hankima. 1 MKM Hankekord § 8, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 3.3. Hiljemalt HD-s sätestatud tööde teise etapi tähtpäevaks esitab töövõtja teostatud tööde täiendatud lõppversiooni(d) kirjalikus vormis tellija volitatud esindajale koos töövõtja esindaja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt), arvestades HD-s ja käesolevas lepingus sätestatut. 3.4. Tellija vaatab töö üle hiljemalt kümne tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest ja teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul teate mittesaatmisel loetakse töö kirjalik lõppversioon tellija poolt heakskiidetuks. Koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga esitatud töö täiendatud lõppversiooni lepingutingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava töö esitamiseks. 3.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 4. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 4.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 24 820 eurot KM-ta (29 784 eurot KM-ga). 4.2. Lepinguga hõlmatud muude tööde ja tasude (nt tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamisel ja isiklike õiguste litsentsimisel) eest eraldi ei tasuta, vaid nimetatud tööde hind sisaldub punktis 4.1 toodud hinnas, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 4.3. Tellija tasub töövõtjale tellija poolt allkirjastatud akti alusel pärast töö vastuvõtmist (tulemuse saavutamist) arve alusel, vastavalt töövõtulepingu üldtingimustele. 5. Poolte volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindaja (tellija poolne kontaktisik) lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel, töövõtjaga suhtlemisel, teadete vastuvõtmisel ning lepinguga seotud muudes küsimustes on meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus, telefon 625 6491 , e-post [email protected] . 5.2. Töövõtja volitatud esindaja (töörühma juht, töövõtja poolne kontaktisik) lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja lepinguga seotud muudes küsimustes on Mihkel Sinisalu, telefon 626 8732, e-post [email protected] . 5.3. Töörühma juhi ülesanne on sealhulgas juhtida töörühma tööd ning tagada selle ühtne koordineerimine, olla peamiseks suhtlusisikuks tellijaga ning tagada lepingu täitmine töörühma poolt lepingus ettenähtud tähtaegadeks. 6. Vormistamine 6.1. Kõik lepingu täitmise käigus ja tulemusel valminud tellijale esitatavad dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde ning keeleliselt toimetatud. Nimetatud tegevused teeb töövõtja ise või korraldab nende tegevuste tellimise oma kulul. 6.2. Kõik tööga seotud dokumendid ja esitlused edastatakse telljale nii PDF kui ka töödeldavas formaadis. 7. Lepingu lisad 8.1 Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 7.1.1. Lisa 1. Hankedokument (HD); 7.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus. 8. Muud sätted 8.1.Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 8.2. Töövõtja on teadlik, et leping on riigihangete seaduse §-s 461 sätestatud ulatuses avalik. 8.3. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on tellijaga eelnevalt kooskõlastatud. 8.4. Töövõtja kohustub andma tellijale täiendavat infot tehtud tööde kohta, kui tellija vajab seda seoses projekti aruannete koostamisega või muu asjaolu esinemisel, mis vastava vajaduse tingib, viie aasta jooksul arvates lepingu lõppemisest. 8.5. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel