Leping

Saatja: <"Kaja Roosipuu"> Saadetud: 07.06.2023 10:50 Adressaat: <"MKM info"> Teema: notar KW 070623 104221.asice Manused: notar KW 070623 104221.asice Tere Palun registreerida notari leping. Palun seostada 21.05.2023 käskkirjaga nr 89. Palun suunata mulle täitmiseks ja Merle Järvele kaastäitmiseks (sisestamiseks RKVRi). Tänan! Kaja TALLINNA NOTAR ANNIKA KUIMET NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1485 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Annika Kuimet asendaja notari ülesannetes Kaia Kivisaar videosilla vahendusel notaribüroos Tallinnas Maakri tn 30 seitsmendal juunil kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (07.06.2023.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (registrikood 70003158), kui riigivara valitseja, aadress Tallinn Suur-Ameerika 1 (e-posti aadress [email protected]), mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Kaja Roosipuu, isikukood 46501060219, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA elektroonilise andmebaasi alusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn, Aktsiaselts ELVESO, registrikood 10096975, aadress Harju maakond Rae vald Jüri alevik Ehituse tn 9 (e-posti aadress: [email protected]), edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Meelis Kasemaa, isikukood 37507024711, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Harju maakond Rae vald Jüri alevik Ehituse tn 9. Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. KINNISTUSRAAMATU SEIS JA LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on kinnistusregistri registriossa nr 21754950 kantud kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega. Eelnimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusregistri registriosa andmed on: 1.1.1. Esimeses jaos (kinnistu koosseis) – katastriüksus katastritunnusega 65301:001:5934, asukohaga Harju maakond Rae vald Lehmja küla 11330 Järveküla-Jüri tee L23, pindalaga 214 m², sihtotstarbega transpordimaa (100%); 1.1.2. Teises jaos (omanik) – Omanik; 1.1.3. Kolmandas jaos (koormatised ja kitsendused) – 1.1.3.1. 1) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Isiklik kasutusõigus on tähtajatu ja seatud talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse §-le 158 ülamärkega 1 elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 04.12.2014 lepingu punktidele 2 ja 3 ning lisaks olevale plaanile. Kaaskoormatud kinnistud nr 13767402, 21755050. 1.1.3.2. 2) Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks. Isiklik kasutusõigus on tähtajatu ja seatud talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse §-le 158 ülamärkega 1 elektroonilise side võrgu ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks liinirajatiste kaitsevööndis ulatuses vastavalt 08.12.2014 lepingu punktidele 2 ja 3 ning lisaks olevale plaanile. Kaaskoormatud kinnistud nr 13767402, 21755050. 1.1.3.3. 3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ alusel tähtajatu isiklik kasutusõigus juurdepääsutee ehitamiseks ja majandamiseks ning ühiskanalisatsiooni rajatiste ehitamiseks, kasutamiseks ja majandamiseks kasutusõiguse ala ulatuses vastavalt 29.11.2017 lepingu punktile 3. ja lepingu lisaks olevale plaanile. Kaaskoormatud kinnistud nr 13767402, 21755050. 1.1.4. Neljandas jaos (hüpoteegid) – kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilises andmebaasis käesoleva lepingu tõestamise päeval enne lepingu tõestamist. 1.3. Maa-ameti maakatastri kitsenduste kaardi andmetel kehtivad katastriüksuse katastritunnusega 65301:001:5934 suhtes järgmised kitsendused: - elektripaigaldise kaitsevöönd; - sideehitise kaitsevöönd; - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; - Järveküla-Jüri maantee avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; - Sinikivi ringi tee avalik kasutus; - 2.Pürguvälja ühendustee teekaitsevöönd; - Riigi eriplaneeringu ala (Rail Baltic raudtee trassi koridor); - muinsuskaitsemälestiseks tunnistatud Ohvrikivi Tohtrikivi (mälestise kood 18851) kaitsevöönd. 1.4. Riikliku ehitisregistri andmetel katastriüksusel katastritunnusega 65301:001:5934 paikneb veetorustik (staatus: kavandatav). 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omanik kinnitab, et: 2.1.1. Käesolevas lepingus toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega koormatud ühegi käesolevas lepingus nimetamata kolmandale isikule kuuluva õigusega (s.h. kinnistusraamatusse mittesissekandekohustusliku kolmanda isiku õigusega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), samuti ei ole sõlmitud mingeid võlaõiguslikke kokkuleppeid selle võõrandamiseks ja/või koormamiseks. 2.1.3. Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi ega kehti mingeid keelde. 2.1.4. Omanikule teadaolevalt ei kehti lepingu eseme suhtes mingeid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, samuti, et lepingu eseme suhtes ei ole algatatud kaitse alla võtmise menetlust ning Omanik ei 2  ole saanud kaitsekohustuse teatist. 2.1.5. Lepingu esemel paikneb üksnes lepingu punktis 1.4. nimetatud rajatis. 2.1.6. Kliimaministri 21.05.2023.a käskkirjaga nr 89 on otsustatud lepingu ese koormata Aktsiaselts ELVESO kasuks tähtajatu isikliku kasutusõigusega. Riigile kuuluvale maale ehitatud tehnorajatise talumise eest lepingu sõlmimise ajal kehtiva seaduse järgi tasu ei maksta. 2.1.7. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.1.8. Tema esindaja volitused on kehtivad ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud nõusolekud, volitused ja kooskõlastused. 2.2. Kasutaja kinnitab, et: 2.2.1. Käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse esemeks olev tehnorajatis ehitatakse avalikes huvides, kuna selle kaudu osutatakse avalikku teenust. 2.2.2. Kasutaja on üle vaadanud kasutusõiguse ala, mida Kasutaja on õigustatud kasutama käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse alusel ning teadlik maaüksuse ja kasutusõiguse ala paiknemisest, suurusest ja piiridest. 2.2.3. Kasutaja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, samuti ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit ega algatatud Kasutaja likvideerimismenetlust. 2.2.4. Tema esindaja volitused on kehtivad ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud äriühingusisesed nõusolekud, volitused ja kooskõlastused. 3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Isiklike kasutusõiguste seadmine 3.1.1. Isiklike kasutusõiguste seadmisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni majandamine on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja käitamine, muuhulgas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni püstitamine, asendamine, lammutamine, rekonstrueerimine, omamine, kasutamine, kasutusse andmine, teenindamine, hooldamine ja remontimine ilma ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndit suurendamata, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiskohustuse täitmise tagamine ja muul viisil kasutamine vee- ja kanalisatsioonitrassi talituses hoidmine. 3.1.2. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Omanik seab Kasutaja kasuks lepingu esemele esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku servituudi (isikliku kasutusõiguse) veetorustiku majandamiseks kasutusõiguse ala ulatuses. 3.1.3. Isikliku kasutusõiguse alaks on lepingu lisaks oleval plaanil viirutatud ala ligikaudse pindalaga 5 m2. 3.1.4. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada kasutusõiguse ala ühisveevärgi ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks, likvideerimiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks (edaspidi majandamiseks), samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused. 3.1.5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse paragrahvis 3¹. 3 3.2. Omaniku ja Kasutaja kohustused 3.2.1. Omanik kohustub: 3.2.1.1. hoiduma tegevusest, mis takistaks kasutusõiguse alal ühisveevärgi majandamist, takistaks juurdepääsu, halvendaks selle korrashoidu ja/või ohustaks nende toimimist. 3.2.1.2. järgima isikliku kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. 3.2.1.3. tagama Kasutaja töötajatele ja/või volitatud isikutele igal ajal tasuta pääsu kasutusõiguse alale ühisveevärgi ehitamiseks ja majandamiseks, samuti tagama võimalused eelnimetatud tegevusteks vajaliku tehnika liikumiseks ja manööverdamiseks. 3.2.1.4. järgima ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndis tegutsemisel kaitsevööndis kehtivaid piiranguid ning teavitama kinnistul tegutsevaid isikuid kaitsevööndi olemasolust. 3.2.2. Kasutaja kohustub: 3.2.2.1. teavitama isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu omanikku ühisveevärgi majandamise töödest, millega kaasnevad ehitus- ja kaevetööd, vähemalt kolm (3) päeva enne töödega alustamist. Ühisveevärgi majandamise töid, millega ei kaasne ehitus- ja kaevetöid ning avariitöid võib teha omanikku eelnevalt teavitamata. 3.2.2.2. pärast kinnistul teostatud ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist taastama omal kulul mõistliku aja jooksul tööde alustamise hetke olukorra, kusjuures mõistlikuks loetakse seda aega, mis töö iseloomu arvestades on vajalik töö kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks. 3.2.2.3. kasutusõiguse eseme valdamisel ja kasutamisel säilitama selle senise majandusliku sihtotstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil. 3.3. Omaniku ja Kasutaja muud kokkulepped 3.3.1. Käesoleva lepinguga seatav isiklik kasutusõigus on tähtajatud. 3.3.2. Kõik kinnistuga seotud maksud (kaasaarvatud maamaks) kuuluvad tasumisele kinnistu omaniku poolt. 3.3.3. Kasutaja võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle anda kolmandatele isikutele. 3.3.4. Isikliku kasutusõiguse võib kinnistusraamatust kustutada Kasutaja ja kinnistu omaniku kokkuleppel. 3.3.5. Omanik jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel on õigustatud isik kohustatud omal kulul kinnisasja omaniku nõudel tehnorajatise likvideerima ja maa korrastama kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest. 3.4. Kasutusõiguse ala valduse üleandmine Omanik avaldab, et kasutusõiguse alad on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Omanik ja Kasutaja on lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmises vastavalt asjaõigusseaduse § 158¹ kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi 4  kanda kinnistusregistri registriosa nr 21754950 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ alusel tähtajatu isiklik kasutusõigus veetorustiku majandamiseks kasutusõiguse ala ulatuses Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975) kasuks vastavalt käesoleva lepingu punktile 3. ja lepingu lisaks olevale plaanile. 5. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 5.1. Isiklik kasutusõigus tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega, ning isiklik kasutusõigus lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Kannete tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine riigilõivuseaduses ettenähtud suuruses. 5.2. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb käesolevasse lepingusse märkida kõik lepingu eseme koormamisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 5.3. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb üle asja üleandmisega (võlaõigusseaduse § 214 lg 2), kui ei ole kokkulepitud teisiti. 5.4. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev õiguslikul alusel püstitatud tehnovõrk või - rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa (asjaõigusseaduse § 158). 5.5. Koormatud kinnistu võõrandamise või isikliku kasutusõiguse üleandmise korral kehtivad kinnistu või isikliku kasutusõiguse uue omaniku suhtes käesoleva lepingu sätted vaid ulatuses, milles need on kinnistusraamatusse kantud. Isiklik kasutusõigus 5.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 5.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 lg 2 ei ole juhul, kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. 5.8. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15² kohaselt peab kinnistu omanik muuhulgas võimaldama tehnovõrgu või rajatise teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid. Omanik võib nõuda tehnorajatise kõrvaldamist kui see ei ole enam eesmärgipärasel kasutusel. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon 5.9. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos (ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse § 2 lg 1). 5.10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi: 1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; 2) ühisveevärgi ja 5  -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 3) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 3¹ lg 2). 5.11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse kehtestab keskkonnaminister määrusega, lähtudes ehitiste otstarbest, asukohast, paigaldamissügavusest ja läbimõõdust (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 3¹ lg 3). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus 5.12. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m (keskkonnaministri 16.12.2005. a määrus nr 76 § 2 lg 1). 5.13. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m (keskkonnaministri 16.12.2005. a määrus nr 76 § 2 lg 2). 5.14. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa- ja veepealsete torustike kaitsevööndi ulatus on 2 m torustiku välispinnast või kandekonstruktsioonist mõlemale poole (keskkonnaministri 16.12.2005. a määrus nr 76 § 3). 5.15. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veealuste torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) jõgedes ja järvedes 50 m; 2) meres 200 m (keskkonnaministri 16.12.2005. a määrus nr 76 § 4). 5.16. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber ulatub kaitsevöönd piirdeaiani, selle puudumisel 2 m kaugusele ehitisest (keskkonnaministri 16.12.2005. a määrus nr 76 § 5). 6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes ning osalejatele kättesaadav aadressidel https://www.eesti.ee ja https://www.notar.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osaleja soovil väljastatakse osalejale vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. 6.2. Osalejate soovil neile käesoleva akti koostamise päeval notariaalakti kinnitatud ärakirju ei väljastata. 6.3. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja ka kinnistusosakonnale. Notar esitab ärakirja kinnistusosakonnale ühe (1) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu tõestamisest. Ühtlasi volitavad osalejad notarit vajadusel esitama kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas parandama/täiendama kinnistamisavaldust ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus osalejate poolt taotletavaga, kuid mis ei muuda notariaaldokumendi sisu. 6 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 7.2. Notari tasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest pangaülekandega notari arveldusarvele. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu maksmise kohta on lepingu tõestamisel kehtiv vaid nende omavahelise kokkuleppena ning notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt. 7.3. Riigilõiv tasutakse ühe (1) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi arvele ning notarile tuleb kinnistusosakonnale edastamiseks esitada riigilõivu tasumist tõendav nõuetekohane maksedokument. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta käesolevas notariaalaktis sisalduv(ad) taotlus(ed) läbi vaatamata. Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, esitatud enne heakskiitmist ekraanil tutvumiseks ja läbivaatamiseks, osalejate poolt heaks kiidetud ning seejärel notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Käesolevas dokumendis on 8 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. Notari tasu tehingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639 eurot, notari tasu seaduse § 3, 12 lg 3,10 lg 3, 22 ja 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamisel 20 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 21). Notari tasu kokku 58,30 eurot. Käibemaks 11,66 eurot. Kokku 69,96 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4 eurot (tehinguväärtus 130 eurot, riigilõivuseaduse § 356 lg 7, 354, 77 lg 1). Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Kaja Roosipuu: allkirjastatud digitaalselt Aktsiaselts ELVESO esindaja Meelis Kasemaa: allkirjastatud digitaalselt Notar Annika Kuimet’i asendaja Kaia Kivisaar: allkirjastatud digitaalselt 7