Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Justiitsministeerium Meie 07.06.2023 nr 17-10/23-0012/3104 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud Kalle Laanet Esitame kooskõlastamiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1) seaduse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) seletuskirja lisa. Kristjan Kaldmaa 5885 1135 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 05.06.2023 Elektrituruseaduse muutmise seadus Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõiked 41–5 tunnistatakse kehtetuks; 2) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 422 ja 423 järgmises sõnastuses: „422. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamine (1) Kui süsteemihalduri hinnangul ei ole elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas nimetatud varustuskindluse norm kasvõi ühel aastal järgneva kümneaastase perioodi jooksul täidetud, teeb ta viivitamata Kliimaministeeriumile ettepaneku rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 sätestatud tingimustel ja korras reservvõimsuse mehhanismi (edaspidi mehhanism). Ettepanekus põhjendatakse ära, millisel ajaperioodil esineb varustuskindluse normi täitmisega probleeme ning kui pikalt tuleks mehhanismi rakendada. (2) Mehhanismi rakendamise ettevalmistamiseks koostab süsteemihaldur mehhanismi elluviimise kava (edaspidi käesolevas peatükis kava), mis sisaldab plaanitava mehhanismi tüübi kirjeldust, rakendamise perioodi elektrisüsteemi võimekuse tagamiseks ning võimalikku kaasnevat mõju naaberriikidele. (3) Süsteemihaldur esitab kava esimesel võimalusel Konkurentsiametile ja Kliimaministeeriumile ning mõlemal on õigus põhjendatult kava muuta. Konkurentsiamet viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega kavas esitatud mehhanismi ülesehituse ja piiriülese mõju suhtes. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemihalduri ettepaneku saamisel mehhanismi rakendamiseks koostab Konkurentsiamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 20 lõikes 3 sätestatud rakenduskava ning esitab selle esimesel võimalusel Kliimaministeeriumile. Koos rakenduskavaga esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt avaliku konsultatsiooni läbinud kava. Kliimaministeerium esitab rakenduskava koos mehhanismi kavaga Euroopa Komisjonile. (5) Mehhanismi rakendamiseks võidakse anda riigiabi ning selle andmise korral järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ja riigiabi andmist lubavat Euroopa Komisjoni asjakohast otsust. (6) Mehhanismi vähempakkumise riigihanke korras ja selle kasutamise korraldab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 22 kohaselt. Süsteemihaldur esitab vähempakkumise tingimused eelnevalt turuosalistele avalikule konsultatsioonile ja seejärel kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. 1 (7) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse ja Konkurentsiameti kooskõlastatud vähempakkumise tingimused koos rakendamise korraga. (8) Kui mehhanismi rakendamise periood lõpeb, selle rakendamise vajadus langeb ära või kui mehhanismi hankimiseks ei ole kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul sõlmitud ühtegi uut lepingut, lõpetab süsteemihaldur mehhanismi rakendamise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 21 ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusele. 423. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise rahastamine (1) Käesoleva seaduse § 422 alusel rakendatud mehhanismi rakendamise kulud kannavad tarbijad proportsionaalselt võrguteenuse tarbimise mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogusele vastavalt Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistele. (2) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva seaduse § 422 lõike 6 alusel korraldatud mehhanismi hanke tulemused lepingu sõlmimisest 30 päeva jooksul ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur mehhanismi rakendab. Süsteemihaldur koostab iga aasta 1. detsembriks hinnangu, kui suur on mehhanismi rakendamise kulu järgmisel kalendriaastal, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus nimetatud hinnangut ja mehhanismi rakendamise kulu jooksvalt muuta kaks korda aastas, hiljemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks. (3) Süsteemihalduri nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja mõistliku aja jooksul süsteemihaldurile hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mehhanismi rakendamise kulu hinnangu alusel määrab süsteemihaldur 1. detsembriks järgmise kalendriaasta mehhanismi rakendamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse elektrienergia põhjendatud üle- ja alalaekumisi eelmistel perioodidel. Süsteemihaldur avaldab järgmise aasta kulu oma veebilehel koos selle arvutamise aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga. (5) Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergiaarvel eraldi real reservvõimsusemehhanismi rakendamise kulu. (6) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks. (7) Süsteemihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale ja liinivaldajale mehhanismi rakendamise kulu arve, milles ette nähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on neile esitatud arvete alusel mehhanismi rakendamise kulu tasunud. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid ettenähtud tähtpäevaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve käesoleva paragrahvi lõike 3 jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja prognoosi alusel. Täpsete andmete selgumise korral teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel.“. 2 Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ...................2023. ____________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ...................2023. (allkirjastatud digitaalselt) 3  05.06.2023 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse elektrituruseadusesse (ELTS) täiendused, mille eesmärk on kehtestada regulatsioon olukorraks, kui elektri süsteemihalduri Elering AS-i hinnangul ei ole elektrisüsteemis piisavalt elektrienergia tootmisvõimsust, et katta varustuskindluse norm. Kavandatu kohaselt, kui süsteemihalduri hinnangu järgi on tõenäoline, et kasvõi ühel aastal järgneva kümne aasta jooksul pole varustuskindluse norm täidetud, teavitab ta koheselt Konkurentsiametit ja Kliimaministeeriumit ning teeb ettepaneku rakendada reservvõimsuse mehhanismi. Ilma Euroopa Komisjoni heakskiiduta ei tohi reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtta. Kuigi Elering AS-i ehk süsteemihalduri koostatud aruandest „Eesti varustuskindluse aruanne 2022“ lähtuvalt võib varustuskindluse normi täitmisel probleeme tekkida alles 2027. aastal, kuna Eesti põlevkivielektrijaamad ei pruugi olla elektriturul enam konkurentsivõimelised, siis on oluline eelnõu seadusena vastu võtta praegu, võimalikult vara. Reservvõimsuse mehhanismi rakendustegevused algavad mitu aastat enne elektritootmisvõimsuse oletatava puudujäägi tekkimist, kuna vähempakkumise korraldamise eelduseks on muudatused käesolevas seaduses ja riigiabi loa saamine Euroopa Komisjonilt ning need protsessid on ajamahukad. Vähempakkumine omakorda peab toimuma piisavalt pikka aega enne reservvõimsuse mehhanismi rakendamist, et anda turuosalistele aega kohaneda, uusi tingimusi arvesse võtta ja vajalikud investeeringud teha. Elering AS-i püstitatud ajakava järgi tehakse vähempakkumine kuni neli aastat enne reservvõimsuse mehhanismi jõustumist.1 Kokkuvõttes on eelnõu sisu järgmine: 1) luua võimalus rakendada Eestis reservvõimsuse mehhanismi kui ajutist meedet, et tagada soovitava tasemega varustuskindlus; 2) sätestada seadusega meetme rakendamise osaliste rollid; 3) määrata seaduse tasandil meetme rakendamiseks vajalikud rahastuspõhimõtted. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks (telefon 625 6347, [email protected]) ja sama osakonna energiaturgude talituse varustuskindluse nõunik Kristjan Kaldmaa (telefon 5885 1135, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 1 (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu2 (edaspidi elektrienergia siseturu määrus) rakendamisega. Eelnõuga muudetakse ELTS-i redaktsiooni RT I, 07.03.2023, 67. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on lisada ELTS-i reservvõimsuse mehhanismi rakendamise regulatsioon ning määrata kindlaks süsteemihalduri, Konkurentsiameti ja Kliimaministeeriumi kohustused reservvõimsuse mehhanismi elluviimise kava väljatöötamisel, turutõrgete ja regulatiivsete moonutuste kõrvaldamise rakenduskava koostamisel ja Euroopa Komisjonist riigiabi asjakohase loa taotlemisel, samuti võimalus rahastada reservvõimsuse mehhanismi kulud koguma hakatavast strateegilise reservi tasust, mis lisatakse tarbijate arvele eraldi reana sõltuvalt nende tarbitud elektrienergia mahust (sarnaselt taastuvenergia tasu arvestuspõhimõttele). Elektrisüsteemi varustuskindlus on elektrisüsteemi võime tagada tarbijatele nõuetekohane elektrivarustus. Olemasolev elektrisüsteem peab tagama, et oodatav elektritarbimine on kaetud kohaliku tootmise, impordivõimaluste ja tarbimise juhtimise võimalustega. ELTS-i § 38 kohaselt vastutab Eesti elektrienergia varustuskindluse eest süsteemihaldurina põhivõrguettevõtja, kelleks on Elering AS. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ (edaspidi elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri) § 141 lõike 1 kohaselt koostab Elering AS tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu, lähtudes elektrienergia siseturu määrusest. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 141 lõike 2 kohaselt lähtub põhivõrguettevõtja nimetatud hinnangu koostamisel põhimõttest, et elektrisüsteemi varustuskindluse norm elektrienergia siseturu määruse artikli 25 mõistes ei ületa 9 tundi aastas ning varustuskindluse tagamiseks tehtud tarbimise juhtimise ja muude toimingute tulemusena eelduslikult tarnimata jääv elektrienergia kogus ei ületa 4,5 gigavatt- tundi aastas. Kui ELTS-i § 39 lõike 7 alusel koostatud aruandest nähtub, et Eesti elektrisüsteemi tootmisseadmete võimsuse varu on väiksem kui tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik (lähtudes elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 141 lõike 1 kohaselt elektrienergia siseturu määrusest), võib Konkurentsiamet ELTS-i § 4 lõike 41 kohaselt kohustada Elering AS-i korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete loomiseks – teisisõnu, võtma meetmeid, et kindlustada varustuskindlust tagava süsteemi võimekus. Kirjeldatud tegutsemisviis ei sobi enam, kuna elektrienergia siseturu määruse lähenemine näeb ette teistsuguse korralduse, kus reservvõimsuse mehhanismi saab rajada ainult riigiabi korras ja seetõttu on vaja käesolevat seadust muuta. Sobiv vahend Eesti elektrivarustuskindluse tagamiseks on reservvõimsuse mehhanism, mille rakendamine on reguleeritud elektrienergia siseturu määruse artiklitega 21 ja 22. Nimetatud määruse artikli 21 lõike 1 kohaselt saab liikmesriik rakendada reservvõimsuse mehhanismi, kui liikmesriigis on tuvastatud süsteemi varustuskindluse puudujääk ning liikmesriik on mõistlikult kõrvaldanud regulatiivsed moonutused ja turutõrked sama määruse artikli 20 lõike 3 alusel koostatud rakenduskava järgi. Reservvõimsuse mehhanismi vajadust ja mõju tuleb nimetatud määruse kohaselt enne põhjalikult hinnata. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5 juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud), ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124. 2 Elering AS-i värske „Eesti varustuskindluse aruanne 2022“ toob esile vajaduse rakendada reservvõimsuse mehhanismi, et tagada varustuskindluse normi täitmine ka pärast 2027. aastat. Kaugemale tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad enam olla elektriturul konkurentsivõimelised ja 2027. aastal võib piirangutunde olla näiteks 9,7. See aga ületab varustuskindluse lubatud normi, mis on 9 tundi.3 Et olla tulevikus valmis reservvõimsuse mehhanismi rakendama, on Elering AS teinud ettevalmistusi ja töötanud välja strateegilise reservi kontseptsiooni4, mille ta on esitanud nii Konkurentsiametile kui ka Kliimaministeeriumile. Kontseptsioonis on kirjeldatud reservvõimsuse mehhanismi vajaduse hindamise metoodikat, erinevaid reservvõimsuse mehhanismi võtmise meetmeid, nõudeid tootmisvõimsuse pakkujatele, tootmisvõimsuste hankimise protsessi ja reservvõimsuse mehhanismi rahastamise skeemi. See kontseptsioon on esmane alus, millest lähtudes on võimalik koostada reservvõimsuse mehhanismi elluviimise üksikasjalikum kava. Kuigi reservvõimsuse mehhanismi rakendamine on suures osas reguleeritud elektrienergia siseturu määrusega, sisaldab Elering AS koostatud strateegilise reservi kontseptsioon siiski mitut tegevust, mida selles määruses ei ole kajastatud, kuid on enne reservvõimsuse mehhanismi rakendamise olukorda vaja ette näha õigusnormidega. Õigusnormiga on vaja reguleerida: a) süsteemihalduri, Konkurentsiameti ja Kliimaministeeriumi kohustused reservvõimsuse mehhanismi elluviimise kava väljatöötamisel, naaberriikidele reservvõimsuse mehhanismi poolt tekkivate võimalike mõjude uuringu läbiviimisel, regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava koostamisel ja Euroopa Komisjonist riigiabi asjakohase loa taotlemisel; b) võimalus rahastada reservvõimsuse mehhanismi kulud võrgutasust, samamoodi taastuvenergiatoetuste rahastamise regulatsiooniga ELTS-i §-s 592. Eelviidatu ei ole praegu sätestatud üheski õigusaktis. Et tulevikus oleks võimalik reservvõimsuse mehhanismi tootmisvõimsuse puudujäägil rakendada, tuleks selle rakendamist ja rahastamist puudutavad tegevused lisada uute õigusnormidena ELTS-i ja muuta kehtetuks olemasolevad, reservvõimsuse mehhanismi kaudselt puudutavad sätted ELTS-i § 4 lõiked 41– 5. Kehtetuks tunnistatavaid sätteid hakkavad asendama uued lisatavad sätted. Üksikasjalikud reservvõimsuse mehhanismi rakendamist puudutavad nõuded ja reeglid, sh reservvõimsuse hankimise protsessi kirjeldus, nõuded tootmisvõimsuse pakkujatele, lepingute sõlmimise ja lõpetamise kord, arveldamise kord jms, kajastatakse reservvõimsuse mehhanismi elluviimise kavas, Euroopa Komisjoni antavas riigiabi loas või nende alusel kehtestatavas reservvõimsuse mehhanismi rakendamise korras. Lõppastmes on Euroopa Komisjoni antav riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamise, sh reservvõimsuse hankimise ja kasutamise eeldus ja õiguslik alus. Joonisel 1 on ülevaatlikult esitatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks vajalikud etapid. 3 Eesti elektrivarustuskindluse aruanne 2022. Tallinn: Elering AS 4 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 3 Joonis 1. Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise etapid 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga lisatakse ELTS-i reservvõimsuse mehhanismi rakendamise regulatsioon. Eelnõu koosneb neljast punktist. 3.1. Eelnõu punkt 1 Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõiked 41–5. Nende asemele luuakse käesoleva eelnõuga lisatavad sätted §422 ja 423, mis on kooskõlas elektrienergia siseturu määrusega. 3.2. Eelnõu punkt 2 – ELTS § 422 Eelnõuga täiendatakse ELTS-i §-ga 422 „Reservvõimsuse mehhanismi rakendamine“, mis koosneb kaheksast lõikest. Lõige 1 kohustab süsteemihaldurit tegema ettepanekut Konkurentsiametile ja Kliimaministeeriumile rakendamaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ette nähtud tingimustel ja korras reservvõimsuse mehhanismi, kui tema hinnangul esineb elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja §-s 141 sätestatud varustuskindluse normi täitmisega probleeme järgmise kümne aasta jooksul. See tähendab, et kui kasvõi ühel aastal kümne aastase perioodi jooksul esineb süsteemihalduri hinnangul probleeme varustuskindluse normi täitmisega, siis peab ta viivitamata tegema ettepaneku rakendada reservvõimsuse mehhanismi. Varustuskindluse normi mitte täitmisest teavitamise kohustus tuleneb elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja §141 lõikest 3, mis kohustab varustuskindluse probleemide korral viivitamata teavitama Konkurentsiametit ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit (alates 01.07.2023 Kliimaministeeriumit). Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 141 lõike 2 kohaselt on varustuskindluse normiks maksimaalselt üheksa piirangutundi aastas (ingl loss of load expectation, LOLE) ning tarnimata 4 jääva elektrienergia kogus 4,5 gigavatt-tundi aastas. See tähendab, et sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest lähtuvalt on seadusandja elektritootmisel võimaldanud lasta tekkida mõned tunnid, kus tarbimist ei pea suutma üks päev ette turupõhiselt katta, seeasemel, et ehitada lisatootmisvõimsus, millega katta vajadus elektrienergia järele ka nendel üksikutel tundidel. Kui neid tunde oleks aga rohkem kui üheksa, siis tekiks ühiskonnale suurem kahju. Reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõtt on sotsiaalmajanduslikult põhjendatud, kui kahju, mille põhjustab erakordse sündmuse tagajärjel andmata jäänud energia, on suurem kui selle mehhanismi ülevalpidamise kulu. Konkurentsiamet on määranud saamata jäänud energia hinnaks (ingl value of lost load, VoLL) Eesti territooriumil 7287 eurot ühe megavatt-tunni eest.5 See on elektri hinnanguline maksimumhind, mida tarbijad on nõus maksma elektrikatkestuse ärahoidmise eest. Näiteks, kui Eestis jääks 4,5 GWh ulatuses elektrienergiat tarnimata, tähendaks see ühiskonnale aastas u 32,8 miljonit eurot sotsiaalmajandusliku kahju (4500 MWh × 7287 € = 32 791 500 €). Võrdluseks, Elering AS-i hinnangul oleks strateegilise reservi kulu 2020. aasta andmete põhjal olnud ligikaudu 18 miljonit eurot.6 Strateegiline reserv on üks reservvõimsuse mehhanismi variantidest, mille rakendamine aitab tagada elektrisüsteemi varustuskindlust ja vähendada võimalikku sotsiaalmajandusliku kahju, mis võiks vastasel juhul tekkida elektripuudujäägi korral. Lisatava lõikega 1 sätestatakse, et kui süsteemihalduri hinnangust selgub, et varustuskindluse norm pole täidetud, teeb ta viivitamata Konkurentsiametile ja Kliimaministeeriumile ettepaneku rakendada reservvõimsuse mehhanismi elektrienergia siseturu määruse mõistes, tingimustel ning korras. Elektrienergia siseturu määruse artiklis 2 on reservvõimsuse mehhanism defineeritud kui ajutine meede ressursside piisavuse vajaliku taseme tagamiseks, milleks tasustatakse ressursside omanikke ressursside kättesaadavuse eest, v.a tugiteenustega seotud meetmed ja ülekandevõime piiratuse juhtimine. Elering AS-i tellitud ja AFRY Management Consulting tehtud „Võimsusmehhanismi uuringu“7 (2020) kohaselt on tõenäosus, et Eestis esineb lähitulevikus varustuskindlusega probleeme, väga väike. Siiski tasub meeles pidada, et see uuring tehti enne Ukraina sõda ja energiakriisi. Liikudes aga 2030. aastate poole, võib varustuskindluse oht „Võimsusmehhanismi uuringu“ kohaselt põhjustada tootmispuudujääke (nt tootmisüksuste avariid ja elektritaristurikked, sh elektrikatkestused). Seetõttu järeldatakse, et reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõtt strateegilise reservi vormis on varustuskindluse tagamiseks üks võimalik lahendus. Ka Konkurentsiamet tõi 2021. aastal elektri- ja gaasituru aruandes esile, et Eesti varustuskindlus on tagatud välisühendustega kuni aastani 2030 ning strateegilist reservi saab luua alles siis, kui analüüsid näitavad ohtu riikliku varustuskindluse normi rikkuda.8 Süsteemihaldur Elering AS-i hiljuti avaldatud „Varustuskindluse aastaaruande 20229“ põhjal võidakse 2027. aastal ületada varustuskindluse lubatud normi ja piirangutundide arv võib prognooside kohaselt ulatuda 9,7 tunnini. Eleringi hinnangul on üks põhjuseid asjaolu, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad olla elektriturul enam konkurentsivõimelised ja see võib kaasa tuua piirangutundide kasvu. Seetõttu peetakse oluliseks, et Eestis hoitakse varustuskindluse tagamiseks piisavalt tootmisvõimsusi. 5 Konkurentsiameti 3. juuli 2020. a otsus nr 7-26/2020-007 saamata jäänud energia hinna määramiseks 6 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 7 Capacity remuneration mechanism for Estonia: models and assessment (2020). AFRY Management Consulting AS-i Elering tellimusel. 8 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2021. Tallinn: Konkurentsiamet. 9 Eesti elektrivarustuskindluse aruanne 2022. Tallinn: Elering AS. 5 Eleringi tellimusel analüüsis10 AFRY Management Consulting järgmiseid reservvõimsuse mehhanismi tüüpe, mille potentsiaalset kasutuselevõttu Eestis võiks kaaluda: 1) strateegiline reserv – võimsusmehhanismi hanke tulemusel ostetakse piiratud kogus tootmisvõimsust, mille pakkujale tehakse makseid ja mida käivitatakse ainult süsteemihalduri käsul. Strateegiline reserv võetakse kasutusele viimase abinõuna. Strateegilisse reservi määratud tootmisvõimsused hoitakse lahus tavapärasest turust, need võimsused ei tohi osaleda elektri- ja süsteemiteenuste turgudel. 2) võimsusturg tootmisvõimsuse optsioonilepingutele – võimsusmehhanismi hanke käigus ostetakse võimsuse ostuoptsioone, millega tekitatakse elektritootjatele finantskohustus kallite elektrihindade korral oma võimsustega elektrit toota. Elektritootjad on hanke käigus müünud ostuoptsioone ja kui optsiooni referentshind ületab optsiooni tehinguhinda, peab tootja optsioonide müüdud mahus oma võimsusega elektrit tootma või olema valmis kompenseerima referentshinna ja optsiooni tehinguhinna vahe. 3) võimsusturg võimsuslepingutele – see sarnaneb tootmisvõimsuse optsioonilepingute hankimisega mehhanismile, kuid antud juhul on võimsuse olemasolu tagamine füüsiline, mitte finantskohustus. Võimsusmehhanismi hankes osaleja peab garanteerima tootmisvõimsuse olemasolu ja töötamise hankes määratud perioodil, vastasel juhul rikutakse lepingu tingimusi ja järgnevad sanktsioonid. 4) detsentraliseeritud võimsuskohustused – see võimsusmehhanismi tüüp paneb tootmisvõimsuse garanteerimise kohustuse elektrienergia müüjatele või tarnijatele. Elektrienergia tarnijad peavad ostma enda portfelli tarbimise katmiseks „võimsuse pileteid“. Antud olukorras tekib detsentraalne võimsusturg, kus elektritootjad müüvad ja elektri tarnijad ostavad „võimsuse pileteid“, millega tarnijad enda kohustusi täita saavad. Reservvõimsuse mehhanismi eelmainitud nelja tüübi põhjal järeldati analüüsis, et strateegiline reserv võimsusmehhanismina on Eesti tingimustes hetkel kõige sobivam järgmistel põhjustel:11 1. Kuigi reservvõimsuse mehhanismi kõik mainitud tüübid vähendavad ootamatu sündmuse tõttu tekkinud elektrisüsteemi võimekuse probleeme ja kulusid, mis tulenevad andmata jäänud energiast, suudab strateegiline reserv võrreldes teistega seda pakkuda väiksema kulu eest elektritarbijatele. 2. Strateegilise reservi haldamise kulud on soodsamad võrreldes turuüleste mehhanismide haldamise kuludega. 3. Kuna Euroopa Komisjoni meelest mõjutab strateegiline reserv vabaturgu kõige vähem, sobitub see võimsusmehhanismi tüüp kõige paremini Euroopa Komisjoni nõudmiste ja reeglitega, eeldusel, et taoliseks turusekkumiseks on kindel vajadus. 4. Teiste võimsusmehhanismi tüüpide suur puudus on, et need osalevad pidevalt ka teistel elektriturgudel ning võimsusmehhanismi maksete saamine moonutab normaalset turuhinda ja konkurentsi elektriturul. 5. Turuülese võimsusmehhanismi tekitatud turumoonutused omakorda võivad takistada uute turupõhiste tootmisvõimsuste rajamist ja kiirendada teiste, võimsusmehhanismi makseid mittesaavate võimsuste sulgemist, sealhulgas naaberriikides. 10 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 11 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 6  6. Strateegiline reserv sobitub hästi Eesti olukorras, kus tootmisvõimsuse piisavuse peamine probleem võib olla mitme välisühenduse samaaegne avarii. Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõus toob Elering AS esile, et reservvõimsuse mehhanismid on strateegilise reservi vormis praegu kasutusel Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Saksamaa strateegiline reserv sai Euroopa Komisjoni riigiabiloa veebruaris 2018 ning 2019. aasta lõpus korraldati hange täitmisperioodile oktoobrist 2020 – septembrini 2022. Nii Soome kui ka Rootsi strateegiline reserv on kasutusel olnud üle kümne aasta ja neid pole väga pikka aega aktiveeritud, mõned korrad on lülitatud ooteseisundile.12 Siiski tuleb meeles pidada, et strateegiline reserv näib hetkel kõige sobilikum reservvõimsuse mehhanism katmaks varustuskindluse normi lühemaks perioodiks (näiteks 1-3 aastat). Juhul kui selgub, et varustuskindluse normi täitmisega esineb probleeme pikema perioodi jooksul, siis võib olla turuülene mehhanism sotsiaalmajanduslikult kasulikum Eestile. Tulevikus ei saa välistada, et pärast strateegilise reservi kasutuselevõttu minnakse Eestis üle alternatiivsele turul osalevale reservvõimsuse mehhanismile. Lõiked 2–3 sätestavad, et reservvõimsuse mehhanismi rakendamise ettevalmistamiseks koostab süsteemihaldur võimsusmehhanismi elluviimise kava ja esitab selle Konkurentsiametile ja Kliimaministeeriumile. Konkurentsiametil ja Kliimaministeeriumil on õigus teha kavasse muudatusi või. Kuna nõuded elluviimise kava sisule ja struktuurile tulenevad elektrienergia siseturu määrusest, koostab süsteemihaldur kava selles määruses esitatud põhimõtete järgi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 21 lõikes 2 on esile toodud, et enne reservvõimsuse mehhanismide kasutusele võtmist korraldavad asjaomased liikmesriigid ulatusliku uurimuse, et selgitada välja selliste mehhanismide võimalikud mõjud naaberliikmesriikidele, konsulteerides vähemalt naaberliikmesriikidega, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmadega. Elektrienergia siseturu määruse kohaselt on süsteemihaldur kohustatud tegema asjakohase uuringu, et hinnata Eestis rakendatava strateegilise reserviga kaasnevaid võimalikke mõjusid Lätile ja Soomele. Elluviimise kava sisaldab ka naaberliikmesriikidele mõjude uuringu tulemusi ning see tehakse paralleelselt elluviimise kava koostamisega. Süsteemihalduri esitatav elluviimise kava sisaldab hinnanguid võimalikest mõjudest, mis võivad naaberriikidele selle rakendamisega kaasneda. Lisaks teeb Konkurentsiamet avaliku konsultatsiooni turuosalistele elluviimise kavas esitatud mehhanismi ülesehituse ja naaberriikidele tekkiva mõju kohta. Konsultatsiooni vahendusel soovitakse anda elektrituru osalistele ülevaade mehhanismi olemusest ja vastata turuosaliste küsimustele. Varem on Elering AS tutvustanud strateegilise reservi kontseptsiooni ka Konkurentsiametile ja Kliimaministeeriumile. Selles on kirjeldatud reservvõimsuse mehhanismi vajaduse hindamise metoodikat, erinevaid reservvõimsuse mehhanismi meetmeid, nõudeid tootmisvõimsuse pakkujatele, tootmisvõimsuste hankimise protsessi ja reservvõimsus mehhanismi rahastamise skeemi. Strateegilise reservi kontseptsioon on osaliselt aluseks, et tulevikus koostada mehhanismi elluviimise detailsem kava.13 Detailses elluviimise kavas peab süsteemihaldur näiteks ära põhjendama, millises ligikaudses ulatuses tuleb strateegilist reservi hankida, milline on selle mõju naaberriikidele ning milline on selle rakendamise aeg, et tagada elektrisüsteemi toimimine. 12 samas 13 samas 7 Lõige 4 sätestab, et pärast § 422 lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamist koostab Konkurentsiamet elektrienergia siseturu määruse artiklis 20 sätestatud regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava ning esitab selle kommenteerimiseks Kliimaministeeriumile, kes omakorda esitab selle Euroopa Komisjonile koos süsteemihalduri esitatud elluviimise kavaga. Konkurentsiameti ülesanne on hinnata turutõrkeid ja kirjeldada ära nende maandamise tegevused ning hinnata, kas pärast turutõrgete kõrvaldamist jääb endiselt vajadus reservvõimsuse mehhanismi rakendada. Elektrienergia siseturu määruse artikli 20 lõikes 3 on esitatud kesksed põhimõtted, kuidas tuleb lahendada ressursside piisavusega seotud probleeme ja turutõrkeid, nagu hinnapiirangute kõrvaldamine, kulutõhusa ja turupõhise hankimise tagamine jt. Konkurentsiamet koostab rakenduskava koos põhjaliku elektrituru ülevaatega ja ajakavaga, mille jooksul tuvastatud turutõrked lahenevad või tuleb võtta asjakohased meetmed, et kõrvaldada tuvastatud regulatiivsed moonutused ja turutõrked riigiabi menetluse raames. Riigiabi loa taotlemise eest vastutab Kliimaministeerium. Euroopa Komisjon esitab nelja kuu jooksul pärast rakenduskava saamist arvamuse, kas pakutud meetmetest piisab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks. Puuduste korral võib Euroopa Komisjon paluda rakenduskava muuta. Elektrienergia siseturu määruse artikli 21 lõike 5 kohaselt ei tohi liikmesriik ilma Euroopa Komisjoni heakskiiduta reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtta. Elektrienergia siseturu määruse artikli 20 lõike 8 kohaselt antakse reservvõimsuse mehhanismile heakskiit maksimaalselt 10 aastaks. Lõige 5 sätestab, et reservvõimsuse mehhanismi rakendamine on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt (c) tähenduses14. Riigiabi andmisel tuleb järgida: a) Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning b) riigiabi andmist lubavat Euroopa Komisjoni asjakohast otsust. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 sätestab, et „kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.“ Siiski võimaldab toimimise leping teha erandeid teatud juhtudel. Üks võimalusi on esitatud artikli 107 lõike 3 punktis c, mis sätestab, et abi võib anda „teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.“ Elering AS-i tellitud AFRY võimsusmehhanismide uuring toob esile, et kasutades seda suunda, on riigiabi suunistes esitatud tingimused, mille alusel võib energia- ja keskkonnaabi pidada siseturuga kokkusobivaks. Antud juhul kuuluks riigiabi alla ka strateegilise reservi rakendamine. Alles siis, kui elektrisüsteemi võimekuse tegelik olukord on kehvem kui varustuskindluse normis on lubatud, võib taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist ja kehtestada Eestis reservvõimsuse mehhanismi. Lähtudes süsteemihalduri Elering AS-i koostatud „Eesti elektrivarustuskindluse aruandest 2022“15, nähakse juba praegu kindlat vajadust reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks, kuna 2027. aastal võib tekkida probleeme varustuskindluse normi täitmisel. Sisult on reservvõimsuse mehhanism riigiabi elektritootjatele või juhitavale tarbimisele, et elektritootjad oleksid valmis vajalikul ajal oma võimsust pakkuma. 14 Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT 15 Eesti elektrivarustuskindluse aruanded. Elering AS 8 Lõikega 6 sätestatakse, et reservvõimsuse hankimise ja selle kasutamise korraldab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigiabi andmist lubava otsuse ning elektrienergia siseturu määruse kohaselt. Vähempakkumine korraldatakse riigihanke korra järgi. Lisaks esitab süsteemihaldur riigihanke tingimused avalikule konsultatsioonile ja seejärel kooskõlastamiseks Konkurentsiametile, kes peab andma neile heakskiidu. Konkurentsiametil on õigus hinnata ja vajaduse korral paluda esitatud tingimusi süsteemihalduril täpsustada. Elektrienergia siseturu määruse artikli 25 lõike 4 alusel kiidab liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus reguleeriva asutuse ettepanekul heaks parameetrid, mille alusel määratakse kindlaks reservvõimsuse mehhanismi raames hangitava võimsuse kogus. Reservvõimsuse mehhanismi hankimise korraldab süsteemihaldur vähempakkumisega. Vähempakkumine tehakse piisavalt pikka aega enne mehhanismi rakendamist, et anda turuosalistele aega kohaneda, uusi tingimusi arvesse võtta ja vajalikud investeeringud teha. Vähempakkumise toimumise ja selle tingimuste kohta avaldab süsteemihaldur Elering teate oma kodulehel vähemalt kolm kuud enne vähempakkumise algust. Teates avalikustatakse vähempakkumise ajakava ja tingimused, sealhulgas vähempakkumisega hangitav reservvõimsuse kogus. Vähempakkumisega hangitav reservvõimsus peab sõltumata reservvõimsuse mehhanismi tüübist vastama kõigile elektrienergia siseturu määruse artiklis 22 loetletud nõuetele. See tähendab, et need nõuded kehtivad ka strateegilisele reservile. Nõuded on järgmised. Reservvõimsuse mehhanism: a) on ajutine; b) ei tekita tarbetuid turumoonutusi ega piira hinnapiirkondade vahelist kauplemist; c) ei ole ulatuslikum, kui on vaja tootmispiisavuse probleemi lahendamiseks; d) valib võimsusepakkujad läbipaistva, mittediskrimineeriva ja konkurentsipõhise protsessi abil; e) loob võimsusepakkujatele vastavaid stiimuleid, et need oleksid eeldatava süsteemi võimekuse probleemi korral kättesaadavad; f) tagab, et tasu määratakse kindlaks konkurentsipõhise protsessi kaudu; g) kehtestab enne valikuprotsessi alustamist võimsusepakkujate osalemiseks tehnilised tingimused; h) on avatud kõigi ressursside osalemiseks, sealhulgas salvestamine ja tarbimise juhtimine, mis suudavad pakkuda nõutud tehnilist taset; i) kohaldab asjakohaseid karistusi võimsusepakkujatele, kes ei ole süsteemi võimekuse probleemi korral kättesaadavad. Igale reservvõimsuse mehhanismi tüübile on lisanõuded. Kuna Eestis plaanitakse rakendada reservvõimsuse mehhanismina esialgu strateegilist reservi, peab elektrienergia siseturu määruse artikli 22 lõike 2 kohaselt vastama strateegilise reservi ülesehitus järgmistele nõuetele: a) kui reservvõimsuse mehhanism on kavandatud strateegilise reservina, jaotatakse strateegilisse reservi kuuluvaid ressursse üksnes juhul, kui põhivõrguettevõtjad ammendavad oma pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks vajalikud tasakaalustamisressursid; b) bilansiarveldusperioodidel, mil strateegilise reservi ressursse edastati, tehakse arveldused seoses turul esineva ebabilansiga vähemalt saamata jäänud energia hinna alusel või elektrienergia siseturu määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud päevasisesest tehnilisest piirhinnast kõrgema hinna alusel, olenevalt sellest, kumb on kõrgem; c) edastamise järel suunatakse strateegilise reservi väljundvõimsus bilansihalduritele bilansiarveldusmehhanismi kaudu; 9  d) strateegilises reservis osalevaid ressursse ei hüvitata elektri hulgimüügiturul ega bilansiturul; e) strateegilisse reservi kuuluvaid ressursse hoitakse vähemalt lepinguperioodi vältel väljaspool turgu. Kui tulevikus selgub, et turuülene reservvõimsuse mehhanism oleks Eesti näitel sobilikum, siis sellele rakenduvad elektrienergia siseturgude määrusest vastavad nõuded. Peale eespool mainitud nõuete peavad reservvõimsuse mehhanismid vastama süsinikdioksiidiheite piirnormide nõuetele, mis on esitatud elektrienergia siseturu määruse artiklis 22 lõikes 4. Uutel elektrijaamadel, kes on alustanud tootmisega 4. juulil 2019 või hiljem, ei tohi fossiilkütustest pärineva süsinikdioksiidi heidete kogus olla suurem kui 550 kg elektrienergia iga megavatt-tunni kohta. Vanematel, enne 4. juulit 2019 tootmist alustanud elektrijaamadel peavad fossiilkütustest pärinevad süsinikdioksiidi heitmed jääma alla 550 kg elektrienergia iga megavatt-tunni kohta või aasta keskmisena alla 350 tonni elektritootmise installeeritud võimsuse ühe megavati kohta. Lõike 7 järgi avaldab süsteemihaldur oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigiabi otsuse ja süsteemihalduri kehtestatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamise korra, mille rakendamise põhimõtted lähtuvad käesoleva paragrahvi kuuendast lõikest. Riigiabi saamiseks on vaja Euroopa Komisjoni asjakohast otsust. Lõige 8 sätestab reservvõimsuse mehhanismi kasutamise lõppemise. Kui reservvõimsuse mehhanismi rakendamise periood lõpeb, mehhanismi rakendamise vajadus varustuskindluse normi tagamiseks langeb ära või kui reservvõimsuse hankimiseks ei ole kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul sõlmitud ühtegi uut lepingut, lõpetab süsteemihaldur võimsusmehhanismi rakendamise. Nõuded reservvõimsuse mehhanismi lõpetamisele või lõppemisele tulenevad elektrienergia siseturu määruse artiklist 21. 3.3. Eelnõu punkt 2 – ELTS § 423 Punktiga 2 täiendatakse ELTS-i §-ga 423 „Reservvõimsuse mehhanismi rakendamise rahastamine“, mis koosneb kaheksast lõikest. Lõige 1 sätestab, et ELTS-i § 422 alusel rakendatud reservvõimsuse mehhanismi kulud kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust. Sisult tähendab see, et kehtestatud elektrihindadesse on arvestatud tootmisvõimsuse kulud, mis on mõeldud strateegilise reservi loomiseks. Need kulud makstakse strateegilise reservi pakkujale kinni vastava tariifi alusel, mille on kehtestanud süsteemihaldur. Kõikide tarbijate elektriarvetel kajastatakse eraldi real „reservvõimsuse mehhanismi tasu“ komponenti. Reservvõimsuse mehhanismi kulude kandmine elektritarbijate poolt on kooskõlas Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistega. Strateegilise reservi rahastamise skeem on esitatud joonisel 2. 10  Maksed võimsuste pakkujatele - maksed kuiste maksetena vastavalt üks Varustuskind kolmekümnekuuendik pakkumise reservvõimsuse luse tasu Strateegilise püsikulu hinnast. tarbijatelt - reservi haldur maksed vastavalt tarbimise mahule Strateegilise reservi haldamise kulud Joonis 2. Strateegilise reservi rahastamine16 Lõige 2 kohustab süsteemihaldurit avaldama oma veebilehel käesoleva seaduse § 422 lõike 6 alusel korraldatud reservvõimsuse hanke tulemused lepingu sõlmimisest 30 päeva jooksul. Lisaks peab süsteemihaldur esitama seejärel iga aasta 1. detsembriks hinnangu, kui suur on järgmise kalendriaasta reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Järgmise aasta kulude ja mahtude põhjal saavad elektritarbijad infot, milliseks kujuneb järgneva aasta strateegilise reservi kulu (senti/kWh). Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus käesolevas lõikes nimetatud hinnangut ja võimsusmehhanismi rahastamise kulu jooksvalt muuta kaks korda aastas, tehes seda hiljemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks. Põhjendatud juhtudeks võib pidada, kui reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega seoses selgub ettenägematuid kulusid. Näiteks, kui ootamatu olukorra tõttu on reservvõimsuse mehhanismi vaja rakendada pikema aja vältel, võivad kaasneda lisakulud reservvõimsuse mehhanismi töös hoidmiseks, kuna selle rakendamise periood ületab hankes ette nähtud tingimusi, tuues kaasa lisakulusid reservi pakkujale. Elering AS-i esitatud kontseptsiooni kohaselt peab võimsusepakkuja olema võimeline reservvõimsuse teenust pakkuma vähemalt 200 järjestikkusel tunnil ja ühtekokku vähemalt 380 tunnil kogu aasta jooksul, välja arvatud varem kokku lepitud hooldusperioodil.17 Juhul kui tootmisvõimsuste puudujääk esineb pikema ajaperioodi vältel ja ületab lepingus ettenähtud mahte, näiteks välisühenduse ulatuslik avarii, tuleb see reservi pakkujale kompenseerida. Lõike 3 kohaselt esitavad jaotusvõrguettevõtjad ja liinivaldajad süsteemihalduri nõudmisel oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta. Need hinnangud on vajalikud, et süsteemihaldur saaks ülevaate võimalikest suurusjärkudest, mille alusel on võimalik planeerida järgmise aasta strateegilise reservi maksumust. Lõige 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 mainitud hinnangu alusel määrab süsteemihaldur järgmise kalendriaasta reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu suuruse ühe kilovatt-tunni kohta, võttes arvesse tarbitud võrguteenust ja otseliini kaudu tarbitud 16 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 17 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 11 elektrienergiat ning põhjendatud üle- ja alalaekumisi eelmistel perioodidel. Selliseid laekumisi võib juhtuda, kui tarbimine oli prognoositust väiksem või suurem. Näiteks kui eelmisel aastal oli oodatust külmem talv ja elektritarbimine oli oodatust tunduvalt kõrgem, siis selle tulemusel kogunes rohkem raha strateegilise reservi ülevalpidamiseks võrreldes eelnevalt prognoosituga. Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu suuruse, selle arvutamise aluseks olevad andmed ja arvutuskäigu. Lõike 5 kohaselt esitab võrguettevõtja tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest arve, millel on eraldi real esitatud võimsusmehhanismi rahastamise kulu. Lõige 6 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguste andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks. Seega kogub süsteemihaldur nimetatud andmeid regulaarselt. Aluseks on võetud sama arvestuspõhimõte, mis taastuvenergia tasu kogumise puhul. Strateegilise reservi kulu jaotatakse võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse vahel. Strateegilise reservi kuluks prognoositakse igal aastal kindel summa, mille katmine jaguneb tarbitud elektrienergia koguste peale. Lõike 7 kohaselt esitab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale või liinivaldajale võimsusmehhanismi rahastamise arve, milles ette nähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on reservvõimsuse mehhanismi rahastamise eest tasunud. Reservvõimsuse mehhanismi rahastamiseks rakendatakse sama põhimõtet, mis taastuvenergia tasu kogumise puhul. Kuna lõpptarbijad ei ole enamasti ühendatud Elering AS-i võrguga, esitab Elering AS arve jaotusvõrguettevõtetele ja liinivaldajatele, need omakorda jagavad reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu lõpptarbijate vahel, esitades neile võrguteenuse arve, mille eraldi real on osutatud reservvõimsuse mehhanismi rahastamise kulu. Lõige 8 reguleerib olukorra, kui jaotusvõrguettevõtjad või liinivaldajad pole mõõteandmeid ettenähtud tähtpäevaks süsteemihaldurile esitanud. Kui ELTS-i 433 lõikes 6 nimetatud andmeid, nagu võrguteenuste maht ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogus, ettenähtud tähtajaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve prognoosi alusel. Pärast täpsete andmete selgumist teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel. 3.4. Eelnõu § 2 – seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub üldises korras, kuna puudub vajadus hilisema jõustumisaja määramiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga tuuakse seadusesse järgmised uued terminid: a) reservvõimsuse mehhanism18– ajutine meede ressursside piisavuse vajaliku taseme tagamiseks, milleks tasustatakse ressursside omanikke ressursside kättesaadavuse eest, v.a tugiteenustega seotud meetmed ja ülekandevõime piiratuse juhtimine; b) reservvõimsuse mehhanismi elluviimise kava – süsteemihalduri esitatav plaan, mis sisaldab ka uuringutulemusi reservvõimsuse mehhanismi mõju kohta naaberriikidele ning milles tuuakse esile vajamineva reservvõimsuse mehhanismi kirjeldus, täpsed 18 tuleneb elektrienergia siseturu määruse artikli 2 punktist 22 12  tegevused ja vajaminevad võimsuse mahud, tagamaks elektrisüsteemi võimekuse ajavahemikul, mil võib esineda probleeme varustuskindluse normi täitmisega; c) regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava19 – rakenduskava koos ajakavaga, mille jooksul tuleb võtta meetmed tuvastatud regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks riigiabi menetluse raames. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga tehtavad muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Need on vajalikud, kuna värske süsteemihalduri varustuskindluse hinnangul võib 2027. aastal tekkida raskusi varustuskindluse normi täitmisel. Sellest lähtudes on vajalik seadusega sätestada raamistik, mis võimaldab õigeaegselt rakendada strateegilist reservi tootmisvõimsuste puudujäägi korral. 6. Rakendusaktid Seaduse rakendamisega ei ole vaja muuta rakendusakte. 7. Seaduse mõjud Mõju riigi julgeolekule Strateegilise reservi rakendamine avaldab positiivset mõju Eesti pikaajalisele energiajulgeolekule, kuna tootmisvõimsuseid, mida kriiside korral saab kasutada, on rohkem. Lähtudes Elering AS-i järeldusest „Varustuskindluse aruandes 2022“ võib energiaturg vaatamata praegustele kallitele elektrihindadele 2027. aastal jälle pöörduda nii, et Eesti põlevkivielektrijaamad ei pruugi elektriturul olla enam konkurentsivõimelised. Strateegilise reserviga hoitakse Eestis varustuskindluse tagamiseks piisavalt elektritootmisvõimsust ka juhul, kui elektrituru olukorda arvestades ei oleks see majanduslikult tasuv. Strateegiline reserv sobitub Eestile hästi olukorras, kus elektrienergia nappimise peamiseks põhjuseks võib olla näiteks mitme välisühenduse samaaegne rike. Ent võib ette tulla teisigi ootamatuid olukordi, mille tõttu on vaja reageerida kohe. Seega, arvestades nimetatud asjaolusid, siis mida rohkem on strateegilises reservis tootmisvõimsust, seda väiksemad on avariide ja ootamatute olukordade tagajärjed Eesti elektritarbijatele. Majanduslikud mõjud Reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõtt annab ühiskonnale rahalist kokkuhoidu. Varustuskindluse normiga on tarnimata elektrienergia aastaseks piirmääraks seatud 4,5 GWh. Sellest lähtudes on Konkurentsiamet määranud saamata jäänud energia hinnaks (ingl value of lost load, VoLL) Eesti territooriumil 7287 eurot ühe megavatt-tunni kohta, mis viitab sotsiaalmajanduslikule kulule.20 Näiteks, kui Eestis oleks tarnimata elektrienergia kogus 4,5 GWh, tähendaks see ühiskonnale ühes aastas u 32,8 miljonit eurot kahju (4500 MWh × 7287 € = 32 791 500 €). Võrdluseks, Elering AS-i hinnangul oleks reservvõimsuse mehhanismide tüüpidest strateegilise reservi kulu 2020. aasta andmete põhjal olnud 18 miljonit eurot.21 See tähendab, et ühiskonnale on tulusam ülal hoida strateegilist reservi, võrreldes olukorraga, kui turul ei oleks võimalust nimetatud reservi kasutusele võtta. a) Mõju tarbijatele 19 tuleneb elektrienergia siseturu määruse artiklist 20 20 Konkurentsiameti 3. juuli 2020. a otsus nr 7-26/2020-007 saamata jäänud energia hinna määramiseks. 21 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 13 Reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega kaasneb majanduslik mõju elektritarbijatele, kes maksavad olenevalt tarbitud elektrienergia kogusest strateegilise reservi ülalpidamise kulud. See kulu esitatakse nende elektriarvel eraldi real. Pärast muudatuste tegemist kogutakse elektritarbijatelt strateegilisse reservi raha eraldi komponendiga „reservvõimsuse mehhanismi tasu“ elektriarvel. Iga aasta 1. detsembriks prognoosib süsteemihaldur strateegilise reservi ülalpidamise järgmise aasta kulud. Jaotusvõrgud ja liinivaldajad koguvad strateegilise reservi tasu lõpptarbija tegeliku elektritarbimise järgi nii, nagu kogutakse ka taastuvenergiatasu. Süsteemihaldur esitab reservvõimsuse mehhanismi tasu arved jaotusvõrkudele ja liinivaldajatele, lähtudes neilt saadud infost tarbimiskoguste kohta. Näiteks, strateegilise reservi tasu arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: strateegilise reservi tasu = [võimsuse ostmise kulu + reservvõimsuse mehhanismi haldamise kulu ± eelmise perioodi jääk + 10% likviidsusreservist] / lõpptarbimise prognoos lõpptarbimise prognoos (kWh) – järgmise aasta kohta kõigi tarbijate võrguteenuse tarbimise hinnanguline maht ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia hinnanguline kogus kokku. võimsuse ostmise kulu (eurodes) – kulu, mille moodustavad reservvõimsuse püsikulu, reservvõimsuse käivitamise kulu ja reservvõimsuse aktiveerimise muutuvkulu. reservvõimsuse mehhanismi haldamise kulu (eurodes) – moodustavad kõik strateegilise reservi haldamise kulud, mille hulka kuuluvad: 1) strateegilise reservi rakendamise ettevalmistamise kulud; 2) vähempakkumiste läbiviimise kulud; 3) tootmisvõimsuse testimisega seotud kulud strateegilise reservi haldurile; 4) tootmisvõimsuse valmisoleku üle järelevalve tegemise kulud; 5) strateegilises reservis osalemise eest tehtavate maksete arveldamise kulud; 6) strateegilise reservi kulude katteks kogutavate tasude arveldamise kulud; 7) muud reservvõimsuse mehhanismi haldamise kulud. Reservvõimsuse mehhanismi haldamise kulu kompenseeritakse reservvõimsuse mehhanismi haldurile strateegilise reservi tasust. eelmise perioodi jääk – strateegilisse reservi eelmisel perioodil ala- või ülelaekunud raha. Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõus22 on näitena esitatud, et 2020. aastal oleks strateegilise reservi kulu olnud 18 miljonit eurot. Arvestades 2020. aasta tarbimist oleks strateegilise reservi tasu olnud elektritarbijale ligikaudu 2,26 eurot ühe megavatt-tunni eest. See tähendab, et kui Eesti keskmise majapidamine tarbib aastas elektrit 3000 kilovatt-tundi23, on ühe majapidamise lisakulu aastas u 6,8 €. Käesoleva eelnõu koostajate hinnangul leibkondade rahaline koormus küll suureneb, ent see ei mõjuta märkimisväärselt nende toimetulekut. Näiteks, kui tööstusettevõte tarbib elektrit aastas 800 megavatt-tundi, tekib neile lisakulu u 1800 € (800 MWh × 2,26 € = 1808 €). Võrdluseks, kui strateegilist reservi pole rakendatud ja tekib elektrivõimsuse puudujääk, võidakse elektritarbimist tipptundidel piirata. Selle tõttu võib ettevõtte olla ajutiselt sunnitud tootmise peatama. Kulud, mis kaasnevad tootmise peatamisega üheks-kaheks tunniks, võivad ettevõttele olla tunduvalt suuremad kui 1800 €. 22 Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu. Tallinn: Elering AS 23 Kuum teema: elekter (14.08.2018). Eesti Energia 14 Täpset hinda on praegu keeruline ennustada, kuna see sõltub strateegilise reservi hangitavast mahust ja läbiviidava hanke pakkumustest. Näiteks, kui vajaduspõhiselt hangitakse elektrienergiat 400 megavatti ja pakkumuse hinnaks kujuneb 30 000 eurot ühe megavati eest, on kõikide tarbijate kogukulu aastas 400 MW × 30 000 € = 12 miljonit eurot. Peale strateegilise reservi tasu võib süsteemihaldur tulu teenida trahvide ja bilansiselgitusega, müües strateegilise reservi raames toodetud energiat bilansihalduritele. Strateegilise reservi kulude katmiseks kogutud tulu ülejääk võetakse arvesse järgmise perioodi tasu arvutamisel. Mõju riigiasutustele Muudatused suurendavad Konkurentsiameti töökoormust. Konkurentsiamet peab hindama süsteemihalduri reservvõimsuse mehhanismi rakendamise kava. Lisaks peab Konkurentsiamet koostama regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava, mis tuleb esitada Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Samuti tuleb teha avalik konsultatsioon elluviimise kava tingimustele ja hinnata süsteemihalduri esitatud vähempakkumise tingimusi reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks. Suurenevad Konkurentsiameti kulud ja töökoormus, kuna teha tuleb lisatööülesandeid, mis praegu veel pole selle asutuse teenistujate tööülesannete hulgas. Mõju halduskoormusele Muudatused suurendavad süsteemihalduri Elering AS-i koormust, kelle ülesanne on täita halduskohustusi, näiteks vähempakkumise korraldamine ja järelevalve tegemine. Lisaks suureneb nii jaotusvõrguettevõtjate kui ka liinivaldajate koormus, kuna nad peavad igal aastal koostama hinnangu edastamismahu kohta järgnevatel aastatel. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Strateegilise reservi rakendamise keskkonnamõju on olematu või väga väike. Võib juhtuda, et strateegilist reservi ei rakendata, kuna selleks ei teki vajadust, ent kui reservi rakendatakse, tekib mõju – süsinikdioksiidi heide. Elektrienergia siseturu määrusega on seatud ka süsinikdioksiidi piirnormid, millest strateegilise reservi valikul lähtutakse. Uutel elektrijaamadel, kes on tootmisega alustanud 4. juulil 2019 või hiljem, ei tohi fossiilkütustest pärinevate süsinikdioksiidi heitmete kogus olla suurem kui 550 kg elektrienergia iga megavatt-tunni kohta. Vanematel, enne 4. juulit 2019 tootmisega alustanud elektrijaamadel peavad fossiilkütustest pärinevad süsinikdioksiidi heitmed jääma alla 550 kg elektrienergia iga megavatt-tunni kohta või aasta keskmisena alla 350 tonni elektritootmise installeeritud võimsuse ühe megavati kohta. Praegu pole teada, millise kütuse toitel strateegilist reservi kasutama hakatakse. See selgub süsteemihalduri läbiviidava vähempakkumise tulemusel. 8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei too riigile ega kohaliku omavalitsuse üksustele kaasa lisakulusid ega kohustusi. Ainsad kulud kaasnevad Konkurentsiametile tööjõukulude suurenemisega, kuna nende teenistujatele lisanduvad uued tööülesanded. Kogu reservvõimsuse mehhanismi kulu kannavad elektritarbijad vastavalt nende tarbitud mahule. Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid, kuna strateegilise reservi kulu maksavad tarbijad vastavalt selle rakendamise hinnale. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub üldises korras. 15 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning ettepanekute tegemiseks ja arvamuste esitamiseks AS-ile Elering, Konkurentsiametile ja Eesti Elektritööstuse Liidule. Seletuskirja lisas on esile toodud EIS-i saabunud ettepanekud ja kommentaarid. Lisas on esitatud saabunud kommentaaride vastused. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................. 2023 (allkirjastatud digitaalselt) 16  Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Märkustega arvestamise tabel Säte Kommenteerija Kommentaar/ettepanek Tagasiside Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu Eesti Energia AS Esiteks leiame, et käsitletav eelnõu on väga asja- ja Teadmiseks võetud. Konkreetse elluviimise ajakohane. Võttes arvesse väga kõrget CO2 kvoodi kava valmimisel kaasatakse ka Eesti hinda EL-i heitkogustega kauplemise süsteemis, turuosalisi. Avaliku konsultatsiooni viib läbi oluliselt langenud maagaasi hinda ja taastuvelektri Konkurentsiamet. Vastavasisulise infoga on projektide kiiret arendamist väheneb juba lähiaastatel täiendatud seletuskirja. põlevkivist elektritootmine oluliselt. Kui riik soovib perspektiivis põlevkivil põhinevaid energiaplokke hoida alles põhivõrguettevõtja poolt vajalikuks peetava võimsusreservina, siis on kõige mõistlikum luua Eestis õiguslikud alused strateegilise reservi loomiseks. Just strateegiline reserv võimaldaks kõige odavamalt kindlustada vajalike juhitavate võimsuste olemasolu ajani, mil need asendatakse uute ja avatud elektriturul konkurentsivõimeliste võimsustega. Ministeeriumi huvi korral on Eesti Energia valmis edaspidi kommenteerima ka Eleringi ettevalmistatud Strateegilise reservi kontseptsiooni eelnõu või selle alusel tulevikus koostatavat reservvõimsuse mehhanismi elluviimise detailsemat kava. Kavandatav punkt Konkurentsiamet Konkurentsiamet ei saa nõustuda eelnõus esitatud Põhimõte arvesse võetud. Regulatsiooni ja ELTS §422 lõige 1. kontseptsiooniga, mille kohaselt sellises küsimuses seletuskirja viidi vastavad muudatused sisse Osapoolte rollid antakse juhtiv roll Konkurentsisametile. Jääb ehk Konkurentsiamet ja MKM mõlemad arusaamatuks, miks peaks muutma kehtivat ja praktikas hindavad ettepanekut. väljakujunenud olukorda, kus Eesti Vabariigi piires varustuskindluse puudutavate probleemide korral on juhtiv ja vastutav roll MKM-il. Erinevalt MKM- ist ei ole Konkurentsiametil ka seadusest tulenevat võimalust varustuskindluse ohtu sattumisel kuulutada välja kriisiolukorda või tunnistada seda kehtetuks. Ka ei tulene sellised pädevusi ametile määrusest (EL) 2019/943. MKM-i kui elektrivarustuskindluse tagaja rolli kinnitavad ka hädaolukorra seadusest tulenevad alused ning seda ei kavandata muuta ka menetluses oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga. Lähtudes eeltoodust teeb Konkurentsiamet ettepaneku muuta lõiget 1 nii, et lõikes kirjeldatud olukorras teeb süsteemihaldur nimetatud ettepaneku Konkurentsiametile ja MKM-ile, misjärel mõlemad asutused hindavad süsteemihalduri ettepanekut. Kavandatav punkt Konkurentsiamet Arvestades lõike 1 kohta esitatut, ei saa Põhimõte arvesse võetud. Regulatsiooni on ELTS §422 lõige 2. Konkurentsiamet olla pädevaks asutuseks, kes sellise viidud vastavad muudatused sisse seoses Elluviimise kava kava kooskõlastab. Amet teeb ettepaneku muuta lõiget elluviimise kava esitamise ja osapoolte rolliga. kooskõlastamine 2 nii, et süsteemihaldur esitab nimetatud kava Nii Konkurentsiamet kui MKM saavad kava ülevaatamiseks MKM-ile ja Konkurentsiametile ning põhjendatult muuta, kuid eraldi taolist kava ei kooskõlastata. Samas võib amet aga kooskõlastamise kohustust elluviimise kavale nõuda kava muutmist. ei tule. Sarnane regulatsioon on kehtestatud ELTS § 66 lõikes 14, mille järgi võib Konkurentsiamet nõuda põhivõrguettevõtja arengukava muutmist ilma kava  kooskõlastamata. Lisaks, kuna ELTS-ist tulenevalt tähendab kooskõlastamine haldusakti väljaandmist ning võttes arvesse sellega kaasnevat regulatsiooni, ei tavatse see kiirete olukordade lahendamiseks olla efektiivne ja otstarbekas menetlusviis. Ka võib taolises olukorras kooskõlastust puudutava haldusakti väljaandmine olla käsitatav üle reguleerimisena. Kavandatav punkt Konkurentsiamet Lähtudes eelnevast, teeb Konkurentsiamet ettepaneku Põhimõte arvesse võetud. Regulatsioonis ja ELTS §422 lõige 3. muuta lõiget 3 nii, et Konkurentsiamet koostab seletuskirjas on tehtud vastavad muudatused. Turutõrgete regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi ning Elluviimise kava ja 2019/943 art. 20 lõikes 3 rakenduskava esitamise esitab selle MKM-ile, kes esitab seejärel rakenduskava nimetatud turutõrgete eemaldamise kava loogika koos ajakavaga Euroopa Komisjonile. esitab MKM Euroopa Komisjonile. Kavandatav punkt Konkurentsiamet Eelnõu seletuskirja lk 7 on välja toodud Arvesse võetud. Seletuskirja on vastavad ELTS §422 lõige 4. „Konkurentsiamet koostab rakenduskava koos täpsustused sisse viidud, mis käsitlevad Riigiabi küsimus ajakavaga, mille jooksul tuleb võtta asjakohased riigiabiga seonduvat. meetmed, et kõrvaldada tuvastatud regulatiivsed moonutused ja turutõrked riigiabi menetluse raames. Euroopa Komisjon esitab nelja kuu jooksul Konkurentsiametilt rakenduskava saamisest arvamuse, kas pakutud meetmetest piisab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks.“ Konkurentsiamet selgitab, et riigiabi puudutvad küsimused ei ole ameti pädevuses menetleda ja/või nende üle otsustada. ELTS-ist tulenevalt teeb riigiabi küsimustes Euroopa Komisjonile ettepanekuid MKM. Konkurentsiseaduse järgi on riigiabi puudutavad küsimused Rahandusministeeriumi pädevuses. (EL) 2019/943 Konkurentsiamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 Arvesse võetud. Regulatsiooni on tehtud Artikkel 21 lõige 2. artikli 21 lõikes 2 on toodud, et enne reservvõimsuse vastav muudatus. Lisaks on seletuskirjas Küsimus mehhanismide kasutusele võtmist korraldavad tehtud vastav muudatus, mis avab eelneva naaberriikidele asjaomased liikmesriigid ulatusliku uurimuse, et uuringu vajadust naaberriikide näitel. võimaliku mõju selgitada välja selliste mehhanismide võimalikud mõjud uuringuga. naaberliikmesriikidele, konsulteerides vähemalt naaberliikmesriikidega, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmadega. Eelnõud lugedes ei selgu, kas üldse korraldatakse selline uurimus, kui soovitakse Eestis võimsusmehhanismi rakendada ja kui korraldatakse, siis kes sellise uurimise teeb. Mõju Konkurentsiamet “Muudatused suurendavad Konkurentsiameti Arvesse võetud. Halduskoormuse mõjude all halduskoormusele töökoormust. Konkurentsiamet peab hindama ja tuuakse seletuskirjas välja tööjõukulude kooskõlastama süsteemihalduri reservvõimsuse suurenemist Konkurentsiametile. mehhanismi rakendamise kava. Lisaks peab Konkurentsiamet koostama regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava, mis tuleb esitada Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Konkurentsiameti töökoormus suureneb, kuid selle kompenseerimiseks ei ole vaja lisaraha, sest ametil on vastavad ametikohad olemas.“ Konkurentsiamet leiab, et selline MKM-i järeldus ei tugine konkreetsetele andmetele – ameti hinnangul ei ole analüüsitud, kas lisanduvaid ülesandeid on võimalik Konkurentsiameti rahastusmudelist rahastada ning kui suured on lisanduvad kulud riigieelarvele. Kui töökoormus suureneb, siis paratamatult suurenevad ka kulud nii tööjõule kui majanduskuludele. Seletuskirjast ei nähtu, mismoodi on MKM Konkurentsiameti  ametikohti ja nendega seotud ülesandeid hinnanud ning sellest teinud järelduse, et „ametil on vastavad ametikohad olemas“. Mida üldse mõeldakse vastavate ametikohtade olemasolu all, seda ei ole võimalik seletuskirjast aru saada. Konkurentsiametis on palju erinevaid ametikohti erinevate ülesannete ja eesmärkidega. Antud seaduseelnõuga sätestatavad ülesanded ei ole praegu ühegi Konkurentsiameti teenistuja ülesannete hulgas ning juhul, kui soovitaks niimoodi seadust muuta, siis see toob paratamatult kaasa töökoormuse ja kulude kasvu ning lisaeelarve vajaduse. Kavandatav punkt Rahandusministeerium Eelnõuga lisatava § 422 lõike 1 viide elektrisüsteemi Mitte arvesse võetud. Kuna läbivalt on seaduses 2 ELTS §42 lõige 1. toimimise võrgueeskirjale tuleb asendada viitega ka praegu nii viidatud, siis on ka lisatavas §-s nii Varustuskindluse norm elektrituruseaduse § 39 lõikele 7, kuna määrus on viidatud. Mõned näited seadusest, sh analoogselt ja seaduslik alus seaduse alamakt ja selle kehtestaja Vabariigi Valitsus on viidatud läbivalt seaduses ka ministri poolt võib seda nt normitehniliselt muuta ka siis, kui kehtestatud elektrituru toimimise võrgueeskirjale: elektrituruseadus ei ole muutunud.  § 4 lg 4-1: Konkurentsiamet võib kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete loomiseks, kui käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande põhjal on süsteemi tootmisseadmete võimsuse varu väiksem tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalikust elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatud varust või kui see on vajalik keskkonnakaitse huvides uute tehnoloogiate edendamiseks.   § 39 lg 1 p 1: Käesoleva seaduse §-s 38 nimetatud kohustuse täitmiseks süsteemihaldur: 1) tagab süsteemi varustuskindluse kooskõlas elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjaga;  § 40 lg 3: Süsteemihalduril on õigus anda teistele võrguettevõtjatele ja tarbijatele järgimiseks kohustuslikke korraldusi tarbijate elektrivarustuse piiramiseks või katkestamiseks või tal on õigus piirata tarbimist või katkestada see käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punkti 5 alusel ettevalmistatud tegevuskava kohaselt, kui see on vajalik süsteemihaldurile §-s 38 ettenähtud kohustuse või muude kohustuste täitmiseks. Käesolevas lõikes nimetatud elektrivarustuse piiramise ja katkestamise täpsem kord ning võrguettevõtjate ja tarbijate kohustused seoses elektrivarustuse piiramise ja katkestamisega sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas. Lisaks, elektrituru seaduse § 3 punkti 30 kohaselt on võrgueeskiri – käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud õigusakt ning läbivalt on nii seaduses ka viidatud. Kavandatav punkt Rahandusministeerium Eelnõuga lisatava § 422 lõike 1 kohaselt on Arvesse võetud. Seletuskirjas täpsustatakse ELTS §422 lõige 1. süsteemihalduril võimalus teha Konkurentisametile kohustust ning lisatakse viide elektrisüsteemi Varustuskindluse ettepanek reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks, toimimise võrgueeskirjale (§141). normi mittetäitmisest kui varustuskindlus ei ole tagatud. Teeme ettepaneku Regulatsioonis on samuti sõnastust teavitamine. muuta süsteemihaldurile taolisel juhul reservvõimuse parandatud.  mehhanismi rakendamise ettepaneku tegemise kohustuslikuks. Seeläbi paraneks elektrivarustuskindluse riskide maandamine, kuna lisaks süsteemihaldurile peaks Konkurentsiamet alati oma seisukoha kujundama, kas potentsiaalne varustuskindluse probleem on selline, mille kõrvaldamiseks on mehhanismi rakendamine möödapääsmatu. Kavandatav punkt Rahandusministeerium Eelnõuga lisatava § 422 lõikes 4 sedastatakse, et Arvesse võetud. Sõnastuses “antakse” ELTS §422 lõige 4. reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks antakse asendati regulatsioonid “võidakse anda”. riigiabi – suure tõenäosusega see ongi vajalik, kuid teoreetiliselt võib asjaolude kokkulangemisel juhtuda ka Siiski, riigiabi luba on vajalik kõikide nii, et tegelikult riigiabi ei anta. Nt juhul kui reservvõimsuse mehhanismide näitel. reservvõimsuste abil toodetud elektrienergia hind Ülekompenseerimist ei saa toimuda, kuna osutub nii kõrgeks, et koos sellega kaasneks hanke tingimustes määratakse kindlad piirid, ülekompenseerimise risk. Seetõttu võiks kaaluda sh millises ulatuses peab olema valmisolek sõnastused asendada „antakse“ sõnadega „võidakse aastas toota. anda“. Lisaks on Konkurentsiameti poolt välja arvutatud VoLL ehk saamata jäänud elektri hinna, milleks on 7287€/Mwh kohta. Juhul kui mehhanismi ülevalpidamise kulu on kallim võrreldes olukorraga, kus mehhanismi ei rakendata, siis tegemist pole sotsiaalmajanduslikult kasuliku ja vajaliku otsusega. 2 Kavandatav punkt Rahandusministeerium Eelnõuga lisatava § 42 lõikes 5 viidatakse, et Teadmiseks võetud. Rakendamise vajadus ELTS §422 lõige 5. reservvõimsuse kasutamisel lähtutakse Euroopa tuleneb süsteemihalduri elluviimise kavast Riigiabi Komisjoni riigiabi otsusest. Palume sätte sõnastuse koos ajakavaga. Antud dokumendist korrektsust täiendavalt hinnata, kuna Euroopa lähtutakse ka riigiabi taotlemisel, mis sätestab Komisjoni riigiabi loa otsus võib küll kirjeldada ajakava. Riigiabi luba ei anta reservvõimsuse  mehhanismi rakendamise loogikat ja sellele riigiabi mehhanismile rohkemaks kui 10 aastaks, aga andmist, aga see, millal reservvõimsust töösse loa alusel riigiabi andmine otsustatakse rakendatakse, on loogiline sätestada siseriikliku aktiga. konkreetselt elluviimise kavaga. Eraldi Nii ka sama paragrahvi lõikes 6 viidatakse siseriikliku akti jaoks puudub vajadus. süsteemihalduri kehtestatavale korrale. Kavandatav punkt Rahandusministeerium Eelnõuga lisatava § 422 lõike 6 sõnastusest võib aru Teadmiseks võetud. Tulenevalt riigiabi loast ELTS §422 lõige 6. saada selliselt, nagu peaks reservvõimsuse mehhanismi on süsteemihalduril alles õigus edasi minna Riigiabi rakendamise korra avalikustamisel lähtuma Euroopa vähempakkumise läbiviimisega. Lisaks Komisjoni riigiabi andmise loa otsusest. Eeldatavasti on tehakse avalik konsultatsioon siiski mõeldud, et nimetatud kord peab lähtuma Euroopa vähempakkumise tingimuste üle, millele peab Komisjoni otsusest. heakskiidu andma Konkurentsiamet. Lisaks peavad tingimused vastama (EL) 2019/943 esile toodule, näiteks vastama heite lubatud piirnormidele jne. Seletuskirjas on seda täpsemalt kirjeldatud lõike 5 raames. Kavandatav punkt Rahandusministeerium Eelnõuga lisatava § 423 lõike 4 puhul jääb ebaselgeks, Osaliselt arvesse võetud. Sõnastust ELTS §423 lõige 4. miks erineb reservvõimsuse kulu katmise tasu loogika täpsustatakse seletuskirjas tasu loogika kohta. Reservvõimsusmehhan nii palju taastuvenergia tasu regulatsioonist § 592 lõikes Siiski tegemist on olemuselt kahe erineva ismi rahastamise 4. Ühtlasi on vaja lõike sõnastust täpsustada, kuna eesmärgiga tasuga. Taastuvenergia tasu on loogika reservvõimsuse rakendamise eest kogutud vahendite mõeldud taastuvenergiast elektri tootmise üle- ja alalaekumised saavad olla rahalised, mitte toetamiseks, kuid strateegilise reservi kulu on elektrienergia kujul. Samas teeme ettepaneku kaaluda mõeldud fossiilsetel kütustel põhineva reservvõimsuse kulu katmise allikana lisada ka mehhanismi valmisolekus hoidmiseks. piiriüleste ülekandevõimsuste eest saadavad vahendeid Selguse mõttes on mõistlik need eraldi hoida (ülekoormustasu). ELTS-is. Ala- ja ülelaekumised on mõeldud elektrienergia kohta. Ehk kui näiteks prognoositakse eelnevalt ette veebruari kuu ligikaudsed mahud, kuid tuleb ootamatult külm veebruar, näiteks terve kuu on –25  kraadi, siis kulub elektrit rohkem kütmisele. Ehk selle pealt maksavad tarbijad prognoositust rohkem ning ülelaekunud summaga arvestatakse järgmise aasta reservvõimsuse mehhanismi kulude arvestamisel. Arvesse ei võeta ettepanekud katta kulusid ülekoormustasust, kuna antud tasu kasutatakse teistel eesmärkide. 3 Kavandatav punkt Rahandusministeerium Eelnõuga lisatava § 42 lõigete 5-8 puhul tuleks kaaluda, Teadmiseks võetud. Andmete esitamise 3 ELTS §43 lõiked 5-8. kas neid saaks ühendada elektrituruseaduse § 592 põhimõtted on sarnased taastuvenergia tasu Andmete esitamine sätetega taastuvenergia tasu kohta, kuna täpselt sama andmete kogumisele. Käesoleva muudatusega infot tarbitud energia kohta juba esitatakse ei teki kohustust samasid andmeid kaks korda süsteemihaldurile ning täiendav info lisatakse arvele, esitada. mida niigi juba tarbijale esitatakse. Siiski hetkel on vajalik esitamise tingimused ka reservvõimsuse mehhanismi puhul eraldi ära mainida regulatsioonis, kuna tegemist on küll taastuvenergia tasule sarnase andme kogumisega, kuid reservvõimsuse mehhanism ise pole kuidagi seotud taastuvenergiaga. Rahandusministeerium Seletuskirjas viidatakse varustuskindluse analüüsile, Teadmiseks võetud. mille kohaselt ei pruugi põlevkivielektrijaamad 2027. aastast alates konkurentsivõimelised olla. Analüüsi seisukoht turule pääsemise suutlikkuse kohta põhineb eeldusel, et nimetatud jaamad on senikaua olemas ja panustavad varustuskindluse tagamisse tänu Eesti Energiale seatud omaniku ootustele. Juhime tähelepanu, et vastav omaniku ootus on juba 2019. aastast alates  seatud selle tõttu, et vanad põlevkivielektrijaamad ei ole piisavalt konkurentsivõimelised ega pääse turule mahus, mis kataks nende püsikulusid ja korrashoiuks vajalikke vahendeid. Heitmete Keskkonnaministeeriu Palume seletuskirja alapeatükki „Mõju loodus- ja Mitte arvestatud. Eelneva perioodi kohta ei arvutused/piirmäärad m elukeskkonnale“ täiendada informatsiooniga selle saa andmeid tuua, kuna reservvõimsuse kohta, kui palju varasematel perioodidel reservvõimsuse mehhanismi pole eelnevalt Eestis rakendatud. tagamine elektritootmises kasvuhoonegaaside heiteid põhjustas ning milline on prognoositav Enne elluviimise detailsemat kava ja kasvuhoonegaaside heite tase elektrienergia siseturu vähempakkumise tulemusi ei saa anda täpseid määruses välja toodud mahtude rakendamisel. Mõju arvutusi. Esiteks, kuna pole teada, mis suurust tuleks väljendada kvantitatiivselt, hinnates tehnoloogial mehhanismi baseerub (nt eelkõige, millise osakaalu see Eesti energiatootmise põlevkivi, gaas vm). Lisaks pole teada kasvuhoonegaaside heitest võib moodustada. vajaminevad mahud, millises ulatuses peab Elektrijaamade vastamine ettenähtud süsinikdioksiidi lepingu järgi mehhanismi pakkuja tagama heitkoguste piirmääradele ei ole võrdsustatav tegeliku valmisoleku võimsuse pakkumiseks(näiteks mõju ulatusega Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste 380 tunni ulatuses aastas). tasemele. Siinkohal tuleb mainida, et mehhanismi kasutatakse viimase võimalusena, kui muud turul olevad ressursid ei kata vajadust ära. Võib juhtuda, et mehhanismi ei olegi vaja tulevikus kasutada. Minimaalne heide tekib ainult kontrollkäivitamistel, et kontrollida mehhanismi töökorda ja valmisolekut. Hetkel pole teada ka need intervallid, mille alusel tehakse testkäivitusi. Lisaks on 2019/943 määruses seatud heite piirnormid uutele ja vanadele tootmisüksustele, mida reservvõimsuse mehhanismiga ületada ei tohi. Reservvõimsuse mehhanismid peavad vastama süsinikdioksiidiheite piirnormide nõuetele, mis on esitatud elektrienergia siseturu määruse artiklis 22 lõikes 4. Uutel elektrijaamadel, kes on alustanud tootmisega 4. juulil 2019 või hiljem, ei tohi fossiilkütustest pärineva süsinikdioksiidi heitmete kogus olla suurem kui 550 kg elektrienergia iga megavatt-tunni kohta. Vanematel, enne 4. juulit 2019 tootmist alustanud elektrijaamadel peavad fossiilkütustest pärinevad süsinikdioksiidi heitmed jääma alla 550 kg elektrienergia iga megavatt-tunni kohta või aasta keskmisena alla 350 tonni elektritootmise installeeritud võimsuse ühe megavati kohta.