Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn, 10122
[email protected]
12.06.2023.a
Seaduse muudatuse ettepanek.
Eesti Tehnoülevaatajate Liit teeb ettepaneku kaotada kontrollija nõue omada auto või traktori erialal
kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni (liiklusseadus § 74 lg 1 p 1).
Senine praktika ning kogemus näitab, et tehnoülevaataja süva teadmised sõiduki ehitusest ei anna
olulist lisandväärtust tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel. LS § 74 lg 1 p 2 kohaselt peab
tehnoülevaataja omama asjakohaseid praktilisi teadmisi, väljaõpet ja kogemusi vähemalt kolm aastat.
Tuginedes sellele nõudele ning lähtudes Majandus -ja kommunikatsiooniministeeriumi määrusest nr 49
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord“
julgeme kinnitada, et selliste teadmiste ja kogemustega ülevaataja on täiesti pädev kontrollima sõidukite
ohutust ja nõuetele vastavust. Nimetatud määruse Lisa 3, „Ülevaataja väljaõppe, praktika ja
täiendusväljaõppe õppekavad“, näeb ülevaatajatele ette piisavalt ranged teadmised ja praktilised
oskused. Sama määruse Lisa 4 selgitab, et kontrollimise käigus saadud hinnangu tulemused peavad
olema – niipalju kui ilma sõiduki osi demonteerimata on visuaalsel vaatlusel või mõõtmisega võimalik
kontrollida – vastavuses sõidukile ja selle varustusele kehtestatud nõuetega. Vaatlusega kontrollimine
hõlmab endas ka sõiduki või selle osa käsitlemist või abinõu kasutamist kui sõiduki või selle osa
korrasolekus ei saa ainult vaatlusega veenduda. Kuna ülevaatajale ei ole ettenähtud sõiduki osi
demonteerida siis detailide ja mehhanismide korrasolekus veendumiseks ei ole nii põhjalikud teadmised
sõiduki ehitusest vajalikud. Hetkel kehtiva koolitussüsteemi läbinud ülevaataja oskab sõiduki erinevaid
mehhanisme käitada ning hinnata nende tehnonõuetele vastavust.
Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/45/EL lisa 4 kehtestab inspektorite pädevuse, koolituse ja
sertifitseerimise miinimumnõuded. Selles kirjeldatakse, et kandidaadil peab olema tõendatud teadmised
ja arusaam sõidukitest teatud valdkondades. Selliseid teadmisi on võimalik kontrollida efektiivsemalt ja
adekvaatsemalt ning vahetumalt kui seda peaks tõendama kutseõppe taseme tunnistusega.
Aja möödudes muutuvad sõidukid aina elektroonilisemaks ning tehnilisest seisukorrast annab ülevaate
arvuti programm. Juba praegu kasutatakse kontrollimisel muuhulgas EOBD lugerit mis ühendatakse
sõidukiga ning saadud tulemustele tuginedes tehakse vastav otsus. Selliste otsuste tegemiseks on
vastava koolituse läbimine täiesti piisav.
Lisaks tekitab tehnoülevaataja nõuete muutmine võimaluse märgatavale hulgale potentsiaalsete uutele
töötajatele kes seni on rangete nõudmiste pärast valdkonnast eemale jäänud. 2023 aasta seisuga on
tehnoülevaatajate keskmine vanus murettekitavalt kõrge ning noori inimesi valdkonda lisandumas on
vähe. Käesolev ettepanek on tehtud silmas pidades jätkusuutlikku ning kvaliteetset ja ohutut sõidukite
tehnilist kontrollimist. Oleme veendunud, et antud nõuete muutmine ei vähenda liiklusohutust. Olukord
valdkonnas võib muutuda hoopis vastupidiselt sest tööandjatel on suurem võimalus valida omale veelgi
kvaliteetsemaid töötajaid.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt
Tarmo Kahem
Eesti Tehnoülevaatajate Liit
59068900
[email protected]
www.tul.ee
Lisa: Kaaskiri „Ülevaataja atesteerimine ja täiendkoolitamine“.
KAASKIRI
Ülevaatajate atesteerimine ja täiendkoolitus
Ülevaatus ettevõtted on huvitatud sellest, et tööturul oleks tagatud jätkusuutlik tööjõu peale kasv.
Loodud tingimused peavad olema sellised, et oleks võimalik leida sobiv töötaja ja teda ülevaatajaks
välja koolitada. Nii riik kui ka ettevõtjad on huvitatud sellest, et sõidukeid kontrollivad pädevad isikud,
kellel on olemas vajalikud teadmised ja oskused. Samuti on oluline, et neid teadmisi ja oskusi
uuendatakse järjepidevalt ja regulaarselt. Selle nimel tuleb kõvasti tööd teha, aga palju rohkem kui
täna.
Riigile on täna kogu atesteerimise korraldamine võrdlemisi odav ja lihtne. Ülevaataja sobivuse
hindamine toimub CV põhjal ja atesteerimistunnistuse pikendamine on formaalsus, mitte sisuline.
Sellisel kujul hindamine ja atesteerimine ei ole jätkusuutlik ega vajalik.
Ettepanek on vaadata läbi kogu ülevaatajaks saamise ja atesteerimise korraldus ning mõelda, milliseid
teadmisi ja oskuseid on ülevaataja tööks vaja, millisel tasemel peavad need teadmised/oskused olema,
kuidas neid hinnata ja hoida ühtlaselt heal tasemel.
Kuna täna puudub sisuline atesteerimine ja täiendkoolitus, siis tegevülevaatajate teadmiste/oskuste
tase on väga ebaühtlane. Riigi poolne kvaliteedi tagaajamine käib läbi järelevalve, aga see tegeleb
üksnes tagajärgedega ja ei jõua igaüheni.
Mida tuleks muuta ülevaataja kandidaadi sobivuse hindamisel?
Tööturult on raske leida head töötajat, kes vastaks täielikult ülevaatajale kehtestatud nõuetele.
Liiklusseaduse kohaselt peab ülevaataja kandidaat omama asjakohaseid praktilisi teadmisi, väljaõpet
ja kogemusi vähemalt 3 aastat (LS § 74 lg 1 p 2), mis lahti seletatuna on vähemalt 3-aastat töökogemust
autoremondi, -hoolduse või -ehituse alal. Samuti peab kandidaat omama auto või traktori erialal kõrg-
, keskeri- või kutsekeskharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni (LS § 74 lg 1 p 1). Need nõuded
loovad ülevaataja ametikohale suhteliselt kõrge lävendi, mille tõttu on suur tööjõu puudus.
Liiklusseaduse nõude eesmärk on kehtestada minimaalne lävend ülevaatajale. Liiklusseaduses toodud
nõuete täitmisel peaks olema tagatud, et ülevaatust teeb isik kellel on olemas minimaalsed vajalikud
teadmised ja oskused autonduses. Nendele teadmiste ja oskustele tuginedes on isikul olemas tase,
mille põhjal oskab ta hinnata sõiduki seisukorda, tunneb autoehituse üldpraktikat, oskab määrata selle
remondi vajadust ja orienteeruda ülevaatust reguleerivates normides.
Tänane lävend on kehtestatud põhimõttega, et kandidaadi sobivust oleks väga lihtne, odav ja kiire
hinnata. Kandidaadi sobivuse hindamine ei tekita Maanteeametile märkimisväärset halduskoormust,
tuleb kontrollida CV-d ja selle põhjal saab öelda kas isik vastab või ei vasta nõuetele. Selline hindamine
jätab aga uksed suletuks inimestel, kellel ei ole vormiliselt kõik nõuded täidetud, aga on olemas
praktilised teadmised, oskused ja tahtmine teha ülevaataja tööd.
Ülevaataja sobivuse hindamine ei tohiks toimuda pelgalt CV-i alusel, vaid tema ülevaatajaks sobivus
tuleks välja selgitada isikupõhiselt ja seda olenemata sellest kas tal on autoerialane haridus või
töökogemus.
Täna konkureerib ülevaatuspunkt tööjõuturul paljude valdkonna ettevõtetega sh autoremondi
ettevõtetega. Kui autoremondi töökoda otsib endale autotehnikut, siis töökuulutuses seatakse
tööotsijale üheks tingimuseks vajalikku kvalifikatsiooni ja/või töökogemuse olemasolu. Kui
ülevaatuspunkt otsib ülevaatajat, siis on tingimuseks vajalik kvalifikatsioon ja töökogemus. Kõik see
kokku tähendab, et suure tõenäosusega ei leidu tööjõuturul ülevaatuspunktidele vajalikke inimesi,
sest sobiva isiku valiku kriteeriumid on oluliselt kitsendatud. Täna pudenevad enamasti
ülevaatuspunktile need, kes on otse koolist tulnud (kogemuseta) või on vaikselt tööturult lahkumas
(pensioni eelikud). Üldiselt ei tule noored või keskealised inimesed ülevaatajaks. Midagi tuleb teha
teisiti.
Saab ka teisiti ehk Läti kogemus
Eestil ei tuleks väga kaugele vaadata ega hakata jalgratast leiutama. Võiks lähemalt uurida ja õppida
Läti kogemusest. Lätis ei ole ülevaataja kandidaadile seatud nii rangeid nõudeid, sest on enesele
teadvustatud tööjõu puuduse probleemi. Seal on arusaadud, et tööturul konkureeritakse teiste
valdkondade ettevõtetega ja häid töötajaid on raske leida. Vaatame lähemalt Läti mudelit – nõuded
ülevaatajale, sobivuse hindamine, atesteerimine.
Läti nõuded kandidaadile
Töökogemuse või hariduse poolest peab kandidaat täitma ühe nendes nõuetest:
• rakenduskõrgharidus või kutsekeskharidus transporditehnika või mehaanika erialal;
• kõrgharidus ja vähemalt 2 aastane töökogemus transporditehnika või mehaanika erialal;
• kutsekeskharidus ja vähemalt 2 aastane töökogemus transporditehnika erialal;
• keskharidus ja vähemalt 2 aastane töökogemus transporditehnika erialal;
• kesk- või kutsekeskharidus ja vähemalt 100 ainepunkti mahus õpinguid rakenduskõrgkoolis;
• kutsekeskhariduse omandamisel on 75 % mahus täitnud õppekava.
Ülevaatajaks saavad kandideerida isikud, kellel on väga erineva töökogemus või haridus. Seda selleks,
et tagada piisavalt suur ja mitmekesine ülevaatajate järelkasv.
Ülevaataja õiguste taotlemine Lätis
Kui isik vastab ülevaataja kandidaadile esitatud nõuetele, tuleb ülevaatajaks saamisel läbida 3
astmeline atesteerimine: kutsesobivuse eksam, teooriaeksam ja praktiliste oskuste kontroll.
Kutsesobivuse eksam
Kutsesobivuse eksamile pääseb isik, kes vastab ülevaataja kandidaadi nõuetele. Eksam on filter, kus
selgitatakse välja kas isik üldse sobib oma teadmiste poolest ülevaatajaks. Eksami võtab vastu
komisjon, mis koosneb autoeriala ekspertidest (autoeriala õppejõududest, erialaliidu esindajast,
ülevaatust korraldava ameti esindajast). Komisjon hindab isiku autoerialaseid teadmisi. Isik valib
eksamipileti, millel on 4 küsimust. Küsimused on seotud auto üldehitusega (pidurid,
sisepõlemismootor, jõuülekanne, sõiduki liikumise dünaamika vms). Isikule antakse 45 minutit, et ette
valmistuda küsimustele vastamiseks. Eksam võetakse vastu suuliselt. Komisjoni liikmed kuulavad
eksamineeritava vastuseid, selgitusi ja küsivad vajadusel lisaküsimusi, et aru saada eksamineeritava
teadmistest. Komisjon võtab eksamineeritava vastuste põhjal vastu otsuse, kas isik sobib ülevaatajaks
või mitte. Sobiv kandidaat saab õiguse osaleda teooriaeksamil.
Teooriaeksam
Teooriaeksam selgitab välja kas kandidaat tunneb sõidukite kehtivaid tehnilisi nõudeid ja ülevaatuse
eeskirju. Kõik küsimused on avalikud, aga vastused mitte. Teooriaeksami läbinud võib taotleda
praktikaeksami tegemist.
Praktikaeksam
Praktikaeksamil hinnatakse vigade leidmise ja hindamise oskust. Eksam tehakse eksamikeskuses.
Eksamineeritav tuleb kohale ja ta peab tegema ülevaatuse ühele ette antud sõidukile. Eksamiks
antakse sõiduk, millel on või on tekitatud mitu erinevat puudust. Eksami läbimise kriteeriumiteks on
vigade leidmise ja hindamise oskus. Sõiduki kontrollimiseks on antud aega 20 minutit, see järel tuleb
tulemused vormistada. Eksamil ei tehta heitgaaside mõõtmist, aga pidureid kontrollitakse.
Eksamil pole otseselt määravaks töömaht, aga see võib mõjutada eksami tulemust. Kui jätta kõik
sõlmed kontrollimata on oht, et midagi jääb kahe silma vahele ja viga leidmata.
Perioodiline atesteerimine Lätis
Perioodilise atesteerimise eesmärk on tagada ülevaatuse ühetaolisus ja hoida ülevaataja teadmised
ajakohased.
Atesteerimine võetakse vastu eksamikeskuses. Atesteerimiseks tuleb ülevaatajal teha talle etteantud
sõidukile ülevaatus. Sõidukiks on M1 kategooria sõiduk, millel on mitu puudust (vähe olulised ja
olulised). Atesteerimisel hinnatakse kui palju puuduseid suudab ülevaataja tuvastada, kuidas neid
hindab ja mis otsuse teeb. Tehtud ülevaatuse tulemuse õigsusest sõltub järgmise atesteerimise
tähtaeg. Sõltuvalt tulemusest on see 6 kuu kuni 2 aasta pärast. Mida õigemini ülevaataja sõiduki
seisukorda hindab, seda kaugemal on järgmise atesteerimise tähtaeg (2 aastat). Mida halvemini
ülevaataja sõiduki seisukorda hindab (puudused leidmata, vearaskusaste valesti hinnatud), seda
lähemal on järgmise atesteerimise tähtaeg (6 kuud).
Atesteerimise eesmärk ei ole kellegi ülevaatuse õiguseid ära võtta. Pigem antakse ülevaatajale ja tema
tööandjale tagasisidet, kas ta teeb ülevaatust nõuete kohaselt või mitte. Järelduste tegemine
atesteerimise tulemustest jääb ülevaataja ja tema tööandja teha.
Läti on enda jaoks läbi mõelnud, kuidas tagada enamvähem jätkusuutlik ülevaatajate järelkasv, mis on
atesteerimise eesmärk, kuidas püüelda ühetaolise ülevaatuse tegemise poole.
Mida tuleks Eestis teisiti teha?
Sobiva kandidaadi hindamine
Tänane olukord ei ole jätkusuutlik. Ülevaatajaks saamise tingimused tuleb üle vaadata ja pidada silmas
ülevaatuse direktiivi suuniseid.
Direktiivi kohaselt peab ülevaatajal olema tõendatud teadmised ja arusaam sõidukite ehitusest
(sõiduki dünaamika, sisepõlemismootorid, mehaanika, elektrisüsteem vms). Direktiiv ei ütle täpselt
kuidas peab kontrollima või tõendama ülevaataja teadmisi ja arusaama sõidukitest. Iga liikmesriik on
vaba otsustamaks kas seda tehakse hariduse ja töökogemuse põhjal, eksamite sooritamise või mõnel
muul viisil.
Täna on Eestis lähtutud sellest, et teadmisi ja arusaama tõendab auto- või traktori erialane haridus.
Tõepoolest kui inimene on omandanud nimetatud hariduse peab ta olema kuulnud mis asi on auto või
traktor. Samas ei pruugi omandatud haridus tõendada teadmiste olemasolu või arusaama. Teadmiste
omandamisest või viimasest praktilisest kogemusest autode vallas võib olla möödunud üle
mitmekümne aasta. Selle ajaga on elu edasi läinud, teadmised ei pruugi olla enam väga ajakohased,
palju on ununenud. Teadmised, mis on omandatud nõukogude ajal traktorite remondilukksepana või
2 aastat tagasi autolukksepa erialal, on ju erineva sisu ja tasemega. Vaevalt sai nõukogude ajal anda
õpilasele edasi teadmisi sõiduki juhiabisüsteemidest, diagnostikast, elektroonilistest osadest või IT-
rakendustest.
Peale teadmiste olemasolu on kandidaadilt nõutud veel praktilist kogemust sõidukitega seotud
valdkonnas1. Selleks võib olla töökogemus või õpingud. Töökogemus või õpingud sõidukite valdkonnas
on väga lai mõiste. See võib olla otseselt autoremont ja -ehitus, kuid ka üldiselt transport, logistika,
põllumajanduse mehhaniseerimine. Ilmselt on sellist lähenemist kasutanud Läti oma mudeli loomisel
ja õigustatult, sest seal on üldiseks nõudeks transpordi või mehhaanika alane töökogemus või haridus.
Kui nüüd vaadata direktiivi nõudeid just teadmiste tõendamise nurga alt, siis tänane Eesti süsteem
justkui ei täidaks eesmärki kandidaadi teadmiste hindamisel, aga samas on rangem direktiivist
töökogemuse/hariduse hindamisel.
Ülevaataja teadmiste hindamiseks tuleb leida lahendus. Üks viis on Läti valitud tee, kus ülevaataja
teadmiste hindamine käib läbi vastava komisjoni. Komisjoni eest tuleb läbi käia kõigil, olenemata
sellest kui muljetavaldav on tema CV (hariduskäik, töökogemus). Nagu öeldud, võib haridus olla
omandatud või viimane kokku puude sõidukitega, väga ammu. Samal ajal inimene, kes on iga
päevaselt tegelenud autodega töö või hobi korras, omamata õiget paberit, ei pääse löögile. Aga võib
olla leidub mõni muu lahendus, mis annaks võimaluse oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks.
Perioodiline atesteerimine ja täiendkoolitused
Tänane seis on selline:
• täiendkoolitusi ei toimu
• iga 3 aasta järel atesteerimistunnistuse pikendamine
• atesteerimistunnistuse pikendamiseks tuleb teha teooriaeksam
• eksamiks ettevalmistus on iseseisev
• teooriaeksami küsimused ja vastused on teada
• teooriaeksami küsimused on koostatud sõiduki tehniliste nõuete kohta
• küsimused on koostatud 2013 aastal ja püsinud sellisel muutmatul kujul kuni tänaseni
Tänane 3-aastane atesteerimine on vormiline nõue ja ei oma endast sügavamat sisu. Sellisel kujul
atesteerimistunnistuse pikendamine on üks teooriaeksam, kus kontrollitakse täpselt samu teadmisi,
mida küsitakse uue ülevaataja esmakordsel atesteerimisel. Tegevülevaatajatele ei ole vaja korraldada
sellisel kujul teadmiste kontrolli.
1
vähemalt kolmeaastane dokumenteeritud kogemus või samaväärne kogemus, nagu dokumenteeritud
nõustamisalane tegevus või õpingud, ning ta on läbinud sobiva väljaõppe eespool nimetatud sõidukite
valdkonnas
Vaja on luua mehhanism, mis kontrollib ja värskendab regulaarselt ülevaatajate teadmisi ja oskusi.
Perioodilisel atesteerimisel hinnata nende teadmisi ja oskuseid, mis mõjutavad otseselt ja
igapäevaselt nende tööd. Atesteerimiseks ette valmistusel tuleb korraldada ülevaatajatele
regulaarseid täiendkoolitusi.
Ettepanekud kandidaadi sobivuse hindamiseks
1. Võtame ülevaataja kandidaadi sobivuse hindamisel aluseks tema tegelikke autoerialaseid
teadmisi, mitte pelgalt CV-d. Ehitame ülese süsteemi, mis hakkab sellist hindamist korraldama
ja läbi viima. Olgu selleks MNT, TÜL või keegi kolmas.
2. Laiendame isikute ringi kelle seast leida sobiv ülevaataja ja hea töötaja. Lepime kokku, et
ülevaataja kandidaadiks sobib isik kellel on:
• transporditehnika, transpordi/logistika või mehaanika alane kõrgharidus,
rakenduskõrgharidus, kutseharidus, või
• vähemalt kolme aastane töökogemus transporditehnika, transpordi/logistika või
mehaanika valdkonnas.
Mehaanika valdkonnad on masinaehitus, robotitehnika, mehhatroonika, tööstustehnika,
tootmistehnika, tootearendus, materjalitehnika ...
Transporditehnika valdkonnad on mootorsõidukite tehnika, autoehitus, laevaehitus,
lennundustehnika, raudteetehnika ...
Transpordi ja logistika valdkonnad on autoveod, transpordikorraldus, liikluskorraldus, logistika jne.
Ettepanek perioodilise atesteerimise ja täiendkoolituste korraldamiseks
1. Korraldada regulaarseid täiendkoolitusi – iga ülevaataja peab saama vähemalt korra aastas
ühe päevase täiendkoolituse. Koolituse eesmärk on läbi töötada ja lahti seletada kõik aasta
jooksul toimunud muudatused.
2. Luua atesteerimise süsteem, kus kontrollitakse perioodiliselt ülevaataja teadmisi ja oskusi. S.t.
atesteerimine võiks olla kahe osaline: teoreetiline ja praktiline osa.
Teooriaeksami eesmärk on kontrollida teadmisi toimunud muudatuste vallas. Teooriaeksami
sooritamise eelduseks on täiendkoolitusel osalemine.
Praktilise osa eesmärgiks on hinnata kas ülevaataja suudab sõidukil esinevaid puuduseid
tuvastada ja kuidas neid puuduseid hindab. Selleks on vaja korraldada sobivate sõidukite
leidmine, ettevalmistamine, praktiliste osa toimumis koha määramine, praktilise osa kontrolli
maht, praktilise osa tulemuste hindamine, nendest tulenevad otsused ja palju muud.
3. Leida atesteerimise ja täiendkoolituse korraldaja kui riigil endal puudub selleks ressurss.
Saatja: "Tehnoülevaatajate Liit" <
[email protected]>
Saaja: "MKM info", "Sven Nurk"
Teema: Tehnoülevaataja nõuete muutmine
Kuupäev: 2023-06-12 09:06
Tere
Edastame manuses liiklusseaduse muudatuse ettepaneku seoses
tehnoülevaataja nõuetega.
Manuses ettepanek koos kaaskirjaga, koopia Transpordiamet.
Lugupidamisega
Tarmo Kahem
Eesti Tehnoülevaatajate Liit
Tegevjuht
59068900
[email protected] <mailto:
[email protected]>