Kiri

Justiitsministeerium 12.06.2023 nr 2-1/2023/3184 Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuna eelnõu esitamine on kiireloomuline ja vajab kiiret edastamist Riigikogule ning eelnõu esitati juba esimesel kooskõlastusringil Justiitsministeeriumile, siis palume esitada kooskõlastus seitsme tööpäeva jooksul eelnõu kättesaadavaks tegemisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) kooskõlastustabel. Arvamuse avaldamiseks: Rahandusministeerium Maaeluministeerium Kätlin Ründla [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Kooskõlastustabel Ettepaneku sisu Seisukoht Sotsiaalministeerium Arvestatud. 1. Eelnõu p 10 (ÜTS § 32 lg 3) – Eelnõu Eelnõu sõnastust täpsustatud ja seletuskirja punktiga 10 muudetakse puudega isiku täiendatud. kaardiga seotud sätet. Soovime välja tuua, et hetkel pakutud eelnõu sõnastus „tõendatakse riikliku penisonikindlustuse seaduse või puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel väljastatud dokumendiga, millele on kantud puude raskusaste, liik ja kestus“ ei ole korrektne. Sotsiaalministri määruses nr 43 on välja toodud puudega isiku kaardile kantavate andmete loetelu, millest nähtub, et puude liik kantakse kaardile vaid nägemis- või liikumispuude korral ja nii see ka Sotsiaalkindlustusameti kui kaardi väljastaja praktikas on. Seetõttu soovitame jätta vaid viite dokumendi aluseks olevale seadusele ja sõnastada paragrahvi 32 lg 4 järgmiselt: „tõendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel väljastatud puuet tõendava dokumendiga/puudega isiku kaardiga“. Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud. 2. Eelnõu punkti 11 osas teeme ettepaneku täiendada § 32 lõiget 4 puudutavat sätet ning Juhime tähelepanu, et kuna infotehnoloogilise seletuskirja osa. lahenduse arendustööd ei ole veel alanud ega ole teada infosüsteemi mehhanisme, ei saa täpsemalt Hetkel näeb säte ette võimaluse suure arvu reguleerida andmete avaldamise tingimusi. isikute erinevatesse registritesse kantud Päringu infotehnoloogiline lahendus saab olema isikuandmete töötlemise, mh puudutavad selline, et vedajale ei kuvata delikaatseid töödeldavad andmed eriliigilisi puudega isikuandmeid, vaid süsteem annab kontrolli seotud isikuandmeid sotsiaalkaitse hetkel vastuse, kas isikul on tasuta sõitmise õigus infosüsteemist. Nende andmete või mitte ning vedaja piletisüsteemi delikaatseid kättesaadavaks tegemiseks on vajalik täpselt isikuandmeid ei salvestata. välja tuua kellele, mis tingimustel, mis ulatuses ja mis andmed täpsemalt on Infotehnoloogilise lahenduse loomisel võetakse nähtavad (nt kas tehniline lahendus annab arvesse isikuandmete töötlemise Eesti Vabariigi ja teada üksnes selle, kas isikul on/ei ole Euroopa Liidu õigusakte, s.h. Euroopa Liidu soodustuse õigustus või antakse teada ka isikuandmete kaitse üldmäärust ja isikuandmete inimese puude raskusaste ja liik). Antud kaitse seadust. võimalusega kaasnevat isikuandme õiguse piiramist võib pidada intensiivseks ja nii Riigikohus kui ka Euroopa Kohus on oma praktikas kinnitanud, et mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda täpsem peab olema selleks riiveks alust andvad põhjused ja vastav regulatsioon. Arvestatud. Seletuskirja ja eelnõud muudetud. 3. Eelnõu punktis 12 tunnistatakse kehtetuks ÜTS § 34 ei tunnistata terves ulatuses kehtetuks. § 34. Leiame, et sätte kehtetuks tunnistamisel Kehtetuks tunnistatakse ÜTS § 34 teine lause, mis on oluline mõju teatud puudega inimestele ja välistas vedajatele tasuta vedamise kohustuse eest väikelastega peredele, kellel oli eelnevalt hüvitise maksmise. Eelnõu väljatöötamise käigus tasuta sõidu õigus kõikide vedajate poolt ja on hinnatud eelnõuga planeeritud muudatuste kelle võimalused transporti kasutada võivad mõju erinevatele sihtgruppidele mõjuvaldkondade sätte kehtetuks tunnistamisel oluliselt kaupa, vastavalt Justiitsministeeriumi ja halveneda. Teatud sõitjate gruppide Riigikantselei mõjude hindamise metoodikale. sõidusoodustusega vedamise kohustus teatud Mõjude olulisuse hindamisel on analüüsitud mõju vedajate poolt on üle viidud § 231 , kuid ulatust, mõju avaldumise sagedust, mõjutatud loodava sättega ei laiene enam kohustus sihtgrupi suurust ja ebasoovitavate mõjude kõikidele vedajatele. Mõistame, et sätte kaasnemise riski. Mõjude analüüsi tulemusel leiti, kehtetuks tunnistamise taga on Euroopa et mõju puudub puudega inimestele ja Kohtu otsus, mis kohustab vedu teostavatele väikelastega peredele, kuivõrd muudatusega ei ettevõtjatele hüvitama positiivse ja suurene kulusid ja säilib tasuta, soodne ja negatiivse finantsmõju, mida ei ole senini mõistliku ajakuluga transport sihtgrupile. tehtud. Samas leiame, et antud sätte kehtetuks tunnistamise mõju puudega inimestele ja väikelastega peredele ei ole piisaval määral seaduse mõjude peatükis analüüsitud ja küsitavusi tekitab puudega inimeste osas mõju hindamine kokkuvõtvalt mitteoluliseks. Näiteks ei ole välja toodud, kas või milliseid alternatiive on analüüsitud või milline oleks hüvitamise korral võimalik kulu võrrelduna võimaliku kahjuga puudega inimestele. Lisame, et mõjude osas viidatud sotsiaaltransporditeenus ei ole mõeldud asendama ühistranspordi teenust, sest tegu on KOV korraldatava teenusega, mille eesmärk on võimaldada transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks nendele puudega inimestele, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. Samuti on mõjude osas viidatud puudega inimestele ette nähtud sotsiaaltoetustele, kuid soovitame rõhutada, et puudega inimeste suhtelise vaesuse määr on märkimisväärselt kõrgem puudeta inimestest (nt 2020.a oli suhtelise vaesuse määr puudega inimestel 42,3% vs puudeta inimestel 20,6%). Hetkel puudub ka selgus, kas sihtgrupi esindajatega täpsustati mõjude osas toodud väite tõesust, et kommertsliinide kasutamine on puudega inimeste puhul seotud eelkõige vaba aja veetmisega. Toome siinkohal ka välja, et Eesti ratifitseeris 2012. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja fakultatiivprotokolli, mille artikkel 9 sätestab, et andmaks puuetega inimestele võimaluse iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, võtavad osalisriigid kasutusele asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs mh transpordile nii linna- kui ka maapiirkondades. Lastegarantii Eesti tegevuskava koostamisel selgus kaasatud osapoolte tagasisidest, Eesti olukorda kirjeldavast statistikast ja uuringutest, et Eestis on lastel ebavõrdsed tingimused teenustele ligipääsuks sõltuvalt piirkonnast. Lähtudes EL komisjoni soovitustest, Eesti laste olukorrast ja kaasatud osapoolte tagasisidest, on lastegarantii tegevuskava abivajavad sihtgrupid järgmised: 1. erivajadusega, sh puudega lapsed; 2. ühe vanemaga kasvavad lapsed; 3. vaimse tervise probleemidega lapsed; 4. asendushooldusel viibivad lapsed; 5. vägivaldsest perest ja vägivalda kogevad lapsed. Seetõttu peame oluliseks muudatusest mõjutatud sihtgruppide esindajatega lahenduste leidmist ennekõike just neis piirkondades, kuhu sõitmiseks võrreldes praeguse tasuta, soodsa või mõistliku ajakuluga ühistranspordi kasutamise võimalust eelnõus planeeritud muudatuse tulemusel ei ole. Seejuures tuleb arvestada eriti haavatavate sihtgruppide ja laste õigusega tervisele. Palume Teil täiendada antud punkti osas seletuskirja ja vajadusel eelnõud, et selguks, millised saavad olema riigi poolsed plaanid (ja ka ajakava) tulevikus. Arvestatud. Seletuskirja muudetud 4. Eelnõu seletuskirjas punktis 7 on välja toodud, et kommertsvedajale avaliku Lisaks tuleb riigil kaaluda vajadust luua teenindamise kohustuse panemisel tuleb infotehnoloogiline lahendus sõidusoodustuse tagada, et vedajale on olemas tehnilised aluseks oleva asjaolu kontrollimiseks riigi lahendused sõidusoodustuse aluseks oleva andmekogudest. Puudest tuleneva asjaolu kontrollimiseks riigi andmekogudest. sõidusoodustuse saamise asjaolu kontrollimiseks Lisaks olete seletuskirjas välja toonud meie on mõistlik luua võimalus saada andmeid poolt teile antud sisendi sotsiaalkaitse infosüsteemist. Kuna tegemist on Sotsiaalkindlustusameti poolsete päringute eriliigiliste isikuandmete, mille kaitseks tuleb teostamiseks vajalike arendustööde kohta. rakendada kõrgemaid turvameetmeid, kättesaadavaks tegemisega, siis peab andmete Seletuskirja tekstist jääb ekslik mulje, et saamiseks vajalike päringute tehnilise võimaluse sõidusoodustuse pakkumise eelduseks on looma riik. Sotsiaalministeeriumi hinnangul kulub tehniline arendus, mille valmimine võtab tehnilise lahenduse loomiseks kaks-kolm aastat, Sotsiaalministeeriumi hinnangul aega ja kuna IT-arenduste tegemist planeeritakse aastaid milleks hetkel eelarvelisi vahendeid ette, välja tuleb kuulutada riigihange, mis eeldab planeeritud ei ole. Sellega me nõustuda ei saa aga eelnevalt riigieelarvest rahaliste vahendite ja leiame, et sõidusoodustust on võimalik planeerimist. Arendustööde maksumust ei ole tagada ja kontrollida ka ilma tehnilise ilma eelanalüüsita võimalik prognoosida. 2023. a lahenduseta (nt puudega isiku kaardi riigieelarves ei ole arendustööd tegemiseks ettenäitamisel nii nagu see on täna). vahendeid planeeritud. Kuni eelpool mainitud infotehnoloogiline lahendus ei ole välja Samas oleme nõus, et sõidusoodustuse arendatud, saab olulises osas jätkata 2023. aastal aluseks oleva asjaolu kontrollimine võiks Transpordiameti poolt rakendatava metoodika olla inimese jaoks võimalikult lihtne ja kasutamist, millega Transpordiamet hüvitab mugav ning selleks võiksid olemas olla nimetatud avaliku teenindamise kohustuse eest vastavad tehnilised lahendused. Tehnilisteks kommertsliiniveo vedajatele põhjendatud lahendusteks vajalike arenduste elluviimine nõuetest proportsionaalse osa saamata jäänud vajab riigieelarvelisi vahendeid, millega ei piletitulust. ole kehtivas RES-is arvestatud. Eelnõu menetluses tuleb need Sotsiaalkindlustusametile ette näha. Palume Teil täiendada antud punktis eelnõu seletuskirja, et siit selguksid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi plaanid, kuidas nähakse ette kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse panemisel ka infotehnoloogilise lahenduse loomine, sest puude andmete päringu võimaluse loomine on vaid üks väike osa kogu infosüsteemist. Eesti Linnade ja Valdade Liit Antud selgitus ja eelnõud muudetud. 1. Eelnõu kohaselt tunnistatakse Vt käesolevas kooskõlastustabelis toodud ühistranspordiseaduse § 34 kehtetuks ning Sotsiaalministeeriumi ettepanekut nr 3 ja eelnõu kommertsvedajatel ei ole enam seadusest autorite selgitusi ettepanekule. tulenevat teatud sõitjate tasuta vedamise kohustust, mistõttu võivad suureneda seni kommertsliinidel tasuta sõita saanud eelkooliealiste lastega perede ja puudega inimeste või nende perede kulutused linnadevahelistel kommertsvedajate poolt teenindatavatel kaugliinidel sõitmisel. Samas on eelnõus märgitud, et eelkooliealistel lastel ja puudega inimestel on õigus endiselt tasuta sõita liinidel, mille teenindamine toimub avaliku teenindamise lepingu alusel. Kuigi eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena on teatud sõitjate tasuta vedamise kohustus endiselt riigi pädeva asutusega sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel (samuti otselepingu või haldusakti alusel) veoteenust osutavatel vedajal ja sellest eest makstakse vedajale ühistransporditoetust, siis valla- ja linnaliinidel sõidusoodustuste kehtestamine antakse kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse. Eelnõu kohaselt sõidusoodustustega sõitjate määratlemine, soodustuse ulatuse ja vedajale hüvitise maksmise täpsema regulatsiooni kehtestab olenevalt sellest kas tegemist on kaug- või maakonna- või kohaliku liiniga valdkonna eest vastutava minister, tema volitusel Transpordiamet või kohaliku omavalitsuse üksus. Eelnõus kavandatav regulatsioon, kus valla- ja linnaliinidel sõidusoodustuste kehtestamine ja sõidusoodustuse suuruse üle otsustamine antakse täies ulatuses kohaliku omavalitsuse pädevusse ning seaduse tasandil ei kirjutata ette, kellele ja kui suures ulatuses peab kohalik omavalitsus sõidusoodustusi andma, võib endaga kaasa tuua sõidusoodustuste hüppelise erinevuse/ebavõrdsuse ja seda eriti liikumisraskustega inimeste grupile. Liikumisraskustega inimestele peavad liikumisvõimalused olema tagatud üleriigiliselt ühtsetel alustel, võrdselt kohelduna, sõltumata kohaliku omavalitsuse finantssuutlikkusest. Seega tuleb nende soodustuse õigus jätkuvalt kehtestada seaduse tasandil ja näha selleks ette riigi poolne finantseerimine, sõltumata, kas seda kaetakse sotsiaalvaldkonna või muudest toetustest. Kokkuvõtteks leiame, et kuna eelnõus on tegemist olulise mõjuga regulatsioonidega nii avaliku sektori kui ka seniste sõidusoodustustega isikute sihtgruppide jaoks, on vajalikud täiendavad selgitused ja arutelud nõuete ja kohustuste rakendamise tingimustest. Haridus- ja Teadusministeerium Antud selgitus ja arvestatud. 1. Eelnõu punktiga 18 täiendatakse 1. Vt käesolevas kooskõlastustabelis toodud Eesti paragrahvi 36 lõikega 43, mille kohaselt Linnade ja Valdade Liidu ettepanekut ja eelnõu valla- või linnavolikogu võib määrusega autorite selgitusi ettepanekule. kehtestada sõidusoodustuse avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval 2. Ettepaneku punktis 2 on viidatud määrusele nr liiniveol maakonna- või kaugliinil. Valla- või 41 „Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise linnavolikogu kehtestatavad kord ja ulatus“, mille väljaandja on haridus- ja sõidusoodustused ja omavalitsusüksuse teadusminister. Eelnevast tulenevalt, antud eelarvest sõidusoodustuste hüvitamise kord olukorra lahendamine läbi määruse muutmise on kooskõlastatakse eelnevalt avaliku HTM pädevuses. teenindamise lepingu sõlminud pädeva asutusega. Sõidusoodustuse üle otsustamise andmine kohalikule omavalitsusele võib endaga kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise ja seda eriti erivajadustega ning liikumisraskustega õpilastele. 2. Ühistranspordiseaduse § 35 lõike 2 ning § 36 lõigete 2 ja 5 alusel on kehtestatud haridus- ja teadusministri 02.09.2015 nr 41 määruse „Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus“, mille § 2 lõikega 2 kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena tegutsevas üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis (edaspidi õppeasutus) statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandavale õpilasele, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet läbivale õpilasele (edaspidi õpilane) ühistranspordi sõidukulu hüvitamise ulatus ja kord. Üleriigilise vastuvõtuga üldhariduskoolid on käesoleva määruse tähenduses Nõo Reaalgümnaasium, Noarootsi Gümnaasium, Tallinna Muusikakeskkool, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool, Maarjamaa Hariduskolleegium, Tartu Emajõe Kool, Tartu Hiie Kool ja Haapsalu Viigi Kool. Õpilasele ei hüvitata sõidukulu sama asula piires (määruse § 3 lg 5). Kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määruses võivad jääda sõidusoodustuseta määruses nimetamata riigikoolides õppivad õpilased sh erivajadusega õpilased (nt liinil Tartu Kammeri Kool). Ettepanek on täiendada määrust selliselt, et kui kohalik omavalitsus kehtestab sõidusoodustuse avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol maakonna- või kaugliinil, peab olema tagatud võrdne kohtlemine kõikidele õpilastele, sõltumata koolipidajast. Autoettevõtete Liit Arvestatud ja antud selgitus. Kavandataval viisil sõidusoodustuste määramise ja nende vedajatele Vt käesolevas kooskõlastustabelis toodud kompenseerimise praktikad selguvad Sotsiaalministeeriumi ettepanekut nr 3 ja eelnõu seaduse rakendamisel. Seaduse rakendamisel autorite selgitusi ettepanekule soovitame vältida olukorda, kus tekkida võib soodustusega sõitjate kategooriate Eelnõu väljatöötamise käigus on hinnatud ebavõrdne kohtlemine, kuna erinevad eelnõuga planeeritud muudatuste mõju ühistranspordi korraldajad (riik ja kohalikud erinevatele sihtgruppidele mõjuvaldkondade omavalitsused ning nende asutused) võivad kaupa, vastavalt Justiitsministeeriumi ja sõidusoodustusega isikute kategooriaid ja Riigikantselei mõjude hindamise metoodikale. soodustuse määra ulatusliku kaalutlusõigusega rakendada erineval viisil. Vedajatele on oluline, et sellistel juhtudel vedude kompenseerimise põhimõtted oleksid ühtsed ja arvestaksid sõitjateveo tegelikke kulusid. Ilmselt vajab eelnõu mõjuanalüüs ja - hinnangud läbirääkimist seniste soodustusega sõitjate gruppide esindusorganisatsioonidega, sest seadusemuudatuste mõjude hindamisel leitud valdavalt minimaalse või olematu mõju hinnangud sõitjate gruppidele ei pruugi olla nii ühesed, sest vastasel juhul ei oleks selliseid soodustusi enam kui kahekümne aasta jooksul rakendatud. Eesti Puuetega Inimeste Koda Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. 1. Kahjuks on ühistranspordiseaduse 1. Vt käesolevas kooskõlastustabelis toodud (edaspidi ÜTS) muutmise seaduse eelnõu Lastekaitse Liidu ettepanekut ja eelnõu väga hea näide väga halvast kaasamisest. autorite selgitusi ettepanekule Puuetega inimesi ei ole plaanitavast 2. Arvestatud tähelepanekuga täielikult. ÜTS § muudatusest teavitatud ega kordagi arutama 34 ei kehtestada terviklikult kehtetuks. palutud. Oleme äärmiselt nördinud, et Kehtetuks tunnistatakse ÜTS § 34 teine puuetega inimeste transpordi küsimusse on lause, mis välistas vedajatele tasuta suhtutud jõupositsioonil olles üleolevalt ja vedamise kohustuse eest hüvitise maksmise. läbimõtlematult. Tahame rõhutada, et isegi, kui hea õigusloome tava järgi konkreetne Eelnevast tulenevalt, seni tasuta sõiduõigust eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist ei kasutada saanud sõitjad saavad ka edaspidi eelda, siis igasugune hea õigusloome kommertsliinidel tasuta sõita. koostamise ja kaasamise tava näeb ette 3. Vt käesolevas kooskõlastustabelis toodud sihtgruppide kaasamist, vajadusel kohtumisi Sotsiaalministeeriumi ettepanekut nr 3 ja ja kokkuleppeid, eriti olukorras, kus see eelnõu autorite selgitusi ettepanekule. mõjutab haavatavat sihtgruppi. EPIKoja 4. Vt käesolevas kooskõlastustabelis toodud võrgustik ei saa sellise töö, kaasamise viisi Sotsiaalministeeriumi ettepanekut nr 4 ja ega mõjude hindamisega nõus olla. eelnõu autorite selgitusi ettepanekule. Toetame Eesti Lastekaitse Liidu arvamust täies mahus ning lisame käesolevas pöördumises täiendavalt juurde puuetega inimestega seotud vaate. Rõhutame siinjuures, et EV Põhiseaduse § 28 alusel on lisaks lasterikastele peredele riigi ja kohalikeomavalitsuste erilise hoole all ka puuetega inimesed. Iga õigusakti koostades, poliitikaid kujundades ning kaasamist läbi viies tuleb seda silmas pidada. 2. Küll aga ei ole EPIKoja võrgustik absoluutselt nõus lahendusega, mille MKM esitatud eelnõuga välja pakub. Lühidalt väljapakutust: Eelnõu kohaselt kaotatakse kommertsvedajatele seadusega pandud kohustus vedada tasuta ilma selle eest hüvitist saamata (kehtiv ÜTS § 34) järgmisi sõitjaid: 1) laps, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. Oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, 2) laps, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud; 3) puudega kuni 16-aastane laps; 4) sügava puudega 16-aastane ja vanem inimene; 5) raske nägemispuudega inimene; 6) sügava või raske nägemispuudega inimese saatja; 7) puudega inimest saatev juht- või abikoer. Seni tasuta sõiduõigust kasutada saanud sõitjad peavad edaspidi kommertsliinidel sõitmisel maksma tasu. Riigipoolne lahendus on nimetatud sihtgrupid tasuta sõiduõigusest ilma jätta ning ilma pikema analüüsita sedastada, et maakondade ülene sõitjatevedu, selle korraldus ja rahastus on KOV olemuslik ülesanne (seletuskiri lk 15). Juhime tähelepanu, et Euroopa Liidu õigusaktid ega ka praeguse muudatuse aluseks olev kohtuotsus ei keela loetletud sihtgruppe tasuta vedada, vaid keelab riigil jätta need kulud vedajale hüvitamata. 3. Eelnõule koostatud mõjuanalüüs ning järeldused ei ole adekvaatsed. Kõige enam hämmastab mõjude analüüsis hinnang, mille järgi on kommertsliinidel tasuta sõiduõiguse ärakaotamise puhul tegemist inimestele mitteolulise mõjuga. EPIKojal puudub teadmine, millistele andmetele tuginedes sellise järelduseni jõuti, kuid teeb äärmiselt murelikuks, kui kergekäeliselt on ametkond sellise järelduse teinud ning minister oma allkirjaga järeldust ka kinnitanud. 4. Meile jääb arusaamatuks kriitiline vajadus siduda tasuta sõiduõiguse tõendamine IT lahenduse väljatöötamisega. Täna väljastatakse puudega inimesele puudega isiku kaart, mis kehtib koos isikuttõendava dokumendiga ning mille alusel on võimalik inimese tasuta sõiduõigus tuvastada. See on üks võimalus IT-lahenduste valmimiseni inimestele senini kehtinud tingimustel kommertsliinidel sõitmist jätkata. Eesti Kutsehaigete Liit pakub välja ka linnaliinide ühistranspordis kasutatavate infosüsteemide sobivuse hindamise. Süsteem loeb isikustatud kaardilt andmed õiguste kohta - tasuta, sooduspilet ja täispilet. Samalaadse süsteemi rakendamise võimalust saab kaaluda ka kommertsliinide puhul. Puudest tuleneva sõidusoodustuse õigust saab hetkel kehtival moel tõendada sobiva ITl ahenduse valmimiseni. Ootame riigilt tahet lahendada seadusandluse kitsaskohti mitte õiguste äravõtmise ning inimeste elu halvendamisega, vaid õiguseid säilitavate lahenduste väljatöötamisega. Kokkuvõtteks: - praegusel kujul tuleb ÜTS muudatuste menetlemine peatada, - vajalik on koostada adekvaatne mõjuanalüüs, kaasates mh puuetega inimeste ja laste esindusorganisatsioone ning - tuleb leida viisid tasuta sõiduõiguse kompenseerimiseks kommertsvedajale või sõidukulude hüvitamiseks puuetega inimestele. MTÜ Lastekaitse Liit Arvestatud. MTÜ Lastekaitse Liit teeb eelnõu osas Vt eelnevaid selgitusi, eelkõige Eesti Puuetega alljärgnevad tähelepanekud: Inimeste Koja ning Sotsiaalministeeriumi 1. Lapse õigustest lähtumine ja ettepaneku nr 3 ja eelnõu autorite vastavaid edendamine peab olema seotud reaalsete selgitusi. rakenduslike meetmetega, mis on suunatud laste põhivajaduste Selgitame, et eelnõu koostamise eel ei ole rahuldamisele ja heaolu tagamisele. koostatud eelnõu väljatöötamise kavatsust. ÜRO Lapse Õiguste Komitee oma Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja perioodilise aruande kohta rõhutas, et riik normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike viiks läbi kärpemeetmete 2 punktiga 2 ei ole seaduse väljatöötamiseks mõjuhindamised valdkondades, mis on koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna antud otseselt ja kaudselt lapse õigustega juhul on tegemist Euroopa Liidu õiguse seotud. Käesoleval eelnõu puhul seda rakendamisega. Lisaks on tegemist kiireloomulise tehtud ei ole. Murelikuks teeb viimasel eelnõuga, sest kuni ÜTS § 34 praeguses ajal kasutatav praktika, kus eelnõudele ei redaktsioonis kehtivuseni on riigi kohustus eelne VTK´d, huvigruppe kaasatakse kommertsvedajatele hüvitada avaliku siis, kui eelnõu on valminud, ning aina teenindamise kohustuse täitmisega seonduvad sagenev selgitus – kiireloomuline. kulud, kuid puudub regulatsioon vedajatele Paraku tekib praegu paralleel laste ja sihtotstarbelise toetuse maksmiseks. noorte kaasamisega Eestis, kus isegi väga aktiivsed noored tunnetavad, et nende Vastavalt Riigikantselei kodulehel olevale kaasamine on sageli pigem formaalne ja informatsioonile hõlmab elukeskkonna näiline. Käesoleva eelnõu puhul räägime ligipääsetavuse tagamine kõikidele inimestele mh 99 000 eelkooliealisest lapsest ja ca ligipääsu võimaldamist nii füüsilisele 8700 puudega kuni 16-aastasest lapsest. keskkonnale kui ka infovahetus- ja e-teenuste Lastekaitse Liit leiab, et mida laiemaid keskkonnale, tagades sel viisil võrdsed sihtgruppe kavandatav seadusmuutatus võimalused ning parandades kõikide hõlmab ning mida isiklikumate õiguste ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning riivet see puudutab, seda analüüsivam toimetulekuvõimet. Eelnevast tulenevalt ei ole ning põhjendatum peab kogu Lastekaitse Liidu ligipääsetavuse tõlgendus õigusloomeprotsess olema. korrektne ega asjakohane. 2. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus Vastavalt Statistikaametile tehtud päringule, ei kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et tehta leibkonna eelarve uuringut iga-aastaselt ning õiguskorraga talle antud õigused ja viimased andmed on aastast 2020. Eelnevast pandud kohustused püsivad stabiilsetena tulenevalt on Majandus-ja ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas Kommunikatsiooniministeerium tuginenud 2019. suunas. Riigikohtu põhiseaduslikkuse ja 2020. aasta statistikale. Järgmised andmed järelevalve kolleegium märkis 1994. avaldatakse statistikaameti andmetel kas aastal aastal, et õiguspärase ootuse printsiibi 2025 2024. a kohta või aastal 2027 2026. a kohta. kohaselt "[...] on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik" (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. septembri 1994. a. otsus asjas nr III-4/A-5/94 - RT I 1994, 80, 1159). Juhul kui käesoleva eelnõuga ei tagata haavatavatele gruppidele sarnased sotsiaalsed garantiid kui seni, on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet. 3. Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande 22 põhieesmärgiks on saavutada ligipääsetav Eesti aastaks 2035. Eesmärk eeldab, et tervikliku ligipääsetavuse poliitika tulemusena lõppeb ligipääsmatu keskkonna loomine ning avalik sektor näitab eeskuju ja loob piisava motivatsiooni erasektorile luua ligipääsetavaid lahendusi. Juhul kui käesoleva eelnõuga ei tagata haavatavatele gruppidele sarnased sotsiaalsed garantiid kui seni, vähendatakse oluliselt haavatud gruppide ligipääsetavust ja kaugenetakse eesmärgist ligipääsetav Eesti aastaks 2035. 4. Eelnõu seletuskirjas on nenditud, et eelnõuga kavandatud muudatusel on mõju väikelastega perede ja puudega inimeste sotsiaalsetele garantiidele ning võimalustele vaba aja veetmisel või vajalike teenustele juurdepääsemisel. Kulude kasvust tingituna võib väheneda väikelastega perede ja puudega inimeste juurdepääs erinevatele vaba aja veetmise võimalustele. Samuti võib väheneda puudega inimeste liikumisvabadus, sest juhul kui inimese liikumisvõimalused ei ole piiratud tema puudest tulenevalt, võib takistuseks saada kulude suurenemine ja selleks vajalike rahaliste vahendite puudumine. On murettekitav, et antud mõju hinnatakse seletuskirjas mitteoluliseks. Sotsiaalteenuste kättesaadavust puudutavalt on Eestis tõsiseks probleemiks see, et kohalike omavalitsuste erinevat finants- ja haldusvõimekust arvestades ei ole sotsiaalteenuste kättesaadavus alati tagatud. Sotsiaalteenuste ebaühtlast kättesaadavust ja kvaliteeti ei tasakaalusta ka sotsiaaltoetuste süsteem. Kohalikud omavalitsused maksavad sotsiaaltoetusi vabatahtlikkuse põhimõtte alusel oma eelarvest (mõne üksiku erandiga, nagu näiteks toimetulekutoetus). Tingimused ja korra selliste sotsiaaltoetuste maksmiseks kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Arvestades Eesti 79 kohaliku omavalitsuse väga erinevat finants- ja haldusvõimekust, on tulemuseks ebaühtlane sotsiaaltoetuste määr, mis lapse aga ka puuetega isikute heaolu mõjutab. Õiguskantsler on osundanud, et probleemid sotsiaalteenuste kättesaadavuses puudutavad puudega lapsi eriti teravalt. Praktikas on probleemiks ka ravijärjekorrad, ning nt lastepsühhiaatria kättesaadavuse piirkondlik ebavõrdsus. Lapse õiguste konventsioon sisaldab enamikus samu õigusi nagu teised inimõigusi puudutavad kokkulepped, eripäraks ainult lastega seotud õigused, nagu lapse huvide primaarsus, õigus areneda, lapse õigus tema arvamusega arvestamisele, õigus erikohtlemisele ning õigus puhkusele, mängimisele ja vabale ajale. ÜRO Lapse Õiguste Komitee on rõhutanud, et lapsepõlve tuleb vaadelda ainulaadse perioodina, mille käigus laps  areneb ja mille jooksul toimunud lapse õiguste rikkumised võivad tuua kaasa eluaegseid põlvkondade piire ületavaid tagajärgi. Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsiooni (2021) kohaselt on ennetuse eesmärk toetada kogu elanikkonna aga eeskätt laste ja noorte arengut, toimetulekut ja heaolu. Ennetus on oluline inimese terve elukaare vältel, kuid riskikäitumise ja vaimse tervise probleemide ennetuse osas on põhirõhk aga lastel ja noortel. Tõhusa ennetuse mõju kandub üle täiskasvanuikka – suurendab elu jooksul inimese heaolu, parandab toimetulekut ja mõjutab tervisekäitumist. Juhul kui käesoleva eelnõuga ei tagata haavatavatele gruppidele sarnased sotsiaalsed garantiid kui seni, seatakse muuhulgas ohtu lapse õigus arengule, sh sisukale vaba aja veetmisele. Teenuste ebaühtlasest regionaalsest kättesaadavusest tingituna ka lapse õigus tervisele. 5. Positiivne, et seletuskirjas on kasutatud statistikat, paraku on viidatud võrdluses aastatele 2019 ja 2020, mil kulutused justkui statistiliselt vähenesid. Samas ei tasuks siiski unustada olulist fakti, et 2020 märtsis kehtestati Eestis eriolukord ja vastavad COVID´iga seonduvad liikumispiirangud jätkusid vahelduvalt kuni 2022 aasta esimese pooleni. Seega ei saa 2020 puhul piirangutest tingituna rääkida nn vajaduspõhistest numbritest. 6. Eraldi ohukohana tõstab Lastekaitse Liit esile, et ÜTS §-i 36 täiendatakse uute lõigetega 42 ja 43 , st eelnõuga ei nähta enam ette, kellele tuleb valla- ja linnaliiniliikluses sõidusoodustusi anda ja millises ulatuses. Iga kohaliku omavalitsuse üksus on seda pädev ise otsustama. Kehtivas seaduses on ette nähtud sõidusoodustusega sõitjate kategooriad ja osade sõitjate puhul ka soodustuse suurus. Punktis 4 oli viidatud pikaajalisele regionaalsele ebavõrdsusele, mis ajas ainult süveneb. Arvestades Eesti 79 kohaliku omavalitsuse väga erinevat finants- ja haldusvõimekust, on hetkel tulemuseks ebaühtlane sotsiaaltoetuste määr, mis lapse heaolu mõjutab. Sama analoogi arvestades ei saa olla kindel edaspidi ka haavatud gruppide võrdses kohtlemises KOV´ide poolt tasuta sõiduõiguse küsimuses. Seletuskirja kohaselt puudub muudatusel mõju majandusele, kuna muudatus ei mõjuta leibkondade toimetulekut. Siiski väljendatakse seletuskirjas ka selles osas kahtlust: Kuigi valla- ja linnaliinidel sõidusoodustuste kehtestamine antakse kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) pädevusse, siis tõenäoliselt ei muutu sõidusoodustuste kehtestamise regulatsioonis midagi ka avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavatel valla- või linnaliinidel. Samas on sellel muudatusel tulevikus negatiivne mõju leibkondade toimetulekule prognoositav, kui arvestada üldist majanduslikku olukorda riigis ja KOV´ide seniseid praktikaid sarnaste nn üleandmiste puhul. Sellisel juhul võib saada taaskord pihta lapse õigus arengule, eriti huvihariduse kättesaadavust arvesse võttes. “Väga tahaks mõnes huviringis käia, aga ei saa; Raha ei jätku kõige jaoks, vahel isegi kõht tühi. Narritakse, kiusatakse, tehakse lolliks. Ma ei julge teistest erineda” – Nii vastasid kaks 6-9 klassi last novembris 2022 ühes Eesti koolis läbi viidud küsitluses õnnetunde ja selle takistajate kohta. Erinevates uuringutes on probleemkohana välja toodud, et maapiirkondades elavatele lastele on huviharidus ja huvitegevus vähem juurdepääsetavad. Eelkõige on välja toodud probleemid transpordiga. Tõmbekeskustes kaugemal elavad lapsed saavadki pahatihti huviringides osaleda vaid juhul, kui lapsevanemal endal on võimalik lapsele huviringis käimiseks eraldi transport korraldada. Augustis 2020 kinnitas Vabariigi Valitsus noortevaldkonna arengukava 2021-2035, mis seab visiooniks, et aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Jääb vaid loota, et käesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste valguses see visioon ka riigi ja KOV´ide ühisel panustusel ka tegelikult teostub  EELNÕU 01.06.2023 Ühistranspordiseaduse muutmise seadus § 1. Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Avaliku teenindamise kohustuse alusel sõitjateveo korraldamisel raudtee-, parvlaeva- ja teeliikluses lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust osas, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 03.12.2007, lk 1–13), ei reguleeri.“; 2) paragrahvi 18 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Pädev asutus võib avaliku teenindamise kohustuse kehtestada avaliku teenindamise lepinguga, sealhulgas avaliku teenindamise otselepinguga, või õigusaktiga.“; 3) paragrahvi 20 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) avaliku teenindamise kohustuse alusel teostatava liiniveo majandusarvestuse eraldamisel muust ettevõtlusest ei ole täidetud käesoleva seaduse §-s 23 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007 sätestatud nõuded;“; 5) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) toetuse saajale on makstud toetust, mida käsitatakse ebaseadusliku riigiabina;“; 6) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kommertsliiniveol käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud sõitjate tasuta vedamise kohustuse täitmise eest riigieelarvest makstava sihtotstarbelise toetuse arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 7) paragrahvi 32 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „täishinna“ sõnaga „tasu“; 8) paragrahvi 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Inimese puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu tõendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel väljastatud puuet tõendava dokumendi või puudega isiku kaardiga.“; 9) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: 1 „(4) Sõidusoodustuse aluseks oleva asjaolu kontrollimiseks võib avaliku teenindamise kohustuse täitja ja tema volitusel piletimüüki korraldav isik saada vastava tehnilise lahenduse olemasolu korral andmeid rahvastikuregistrist, Eesti hariduse infosüsteemist, sotsiaalkaitse infosüsteemist ning liiklusregistrist.“; 10) paragrahvi 34 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 36 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „ning“ tekstiosaga „lennu-,“; 12) paragrahvi 36 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „veeliikluses“ tekstiosaga „valla- või linnavolikogu määrusega valla- või linnaliinile ning“; 13) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) lennuliikluses valdkonna eest vastutav minister määrusega käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 4 nimetatud lennuliinile.“; 14) paragrahvi 36 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud sõidusoodustustele kehtestada sõidusoodustuse mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate kategooriale või suurendada käesolevas paragrahvi lõikes 3 sätestatud sõidusoodustuse määra, kui selleks on avalik huvi. Maakonna- või kaugliinil valla- või linnavolikogu kehtestatavad sõidusoodustused tuleb kooskõlastada Regionaalministeeriumiga.“; 15) paragrahvi 45 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud isikutele“ sõnadega „puudega või piiratud liikumisvõimega inimestele“; 16) paragrahvi 79 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 23“ tekstiosaga „ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. …………………. Riigikogu esimees Tallinn, „........”...........................” 2023. a. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) 2  08.06.2023 Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga korrastatakse ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni. Eelnõu koostamine on tingitud Euroopa Kohtu 8. septembri 2022. aasta otsusest nr C-614/20, milles leiti, et teatud reisijate kategooriate ‒ eelkooliealiste laste ja puudega inimeste ‒ tasuta vedamise kohustuse panemisel tuleb Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (edaspidi määrus nr 1370/2007), mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (edaspidi määrus nr 1370/2007) kohaselt ettevõtjale hüvitada kohustuse täitmisest tulenev finantsmõju. Ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 34 ei ole selles osas kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu kohaselt tunnistatakse ÜTS § 34 teine lause, mille kohaselt vedajale teatud kategooria sõitjate tasuta vedamise kohustust ei hüvitatud, kehtetuks ning lisatakse alus vedajatele seadusega pandud sõitjate tasuta vedamise kohustuse eest sihtotstarbelise toetuse maksmiseks. Lisaks täpsustakse eelnõuga avaliku teenindamise kohustuse mõistet ning lisatakse viited määrusele 1370/2007. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunikud Katrin Andre (teenistussuhe lõppenud) ja Kätlin Ründla (tel 625 6407, e-post [email protected]) ning seletuskirja koostasid Katrin Andre, Kätlin Ründla ja teede- ja raudteeosakonna osakonnajuhataja Ain Tatter (tel 625 6385, e-post [email protected]). Eelnõu kohta on teinud õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2023-2027 tegevusprogrammi punktiga 6.2.1. ja Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse 1. aprillil 2022. a jõustunud ÜTS (RT I, 22.03.2022, 10) redaktsiooni. Eelnõu koostamise eel ei ole koostatud eelnõu väljatöötamise kavatsust. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktiga 2 ei ole seaduse väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna antud juhul on tegemist Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Lisaks on tegemist kiireloomulise eelnõuga, sest kuni ÜTS § 34 praeguses redaktsioonis kehtivuseni on Euroopa Kohtu otsuse järgi riigi kohustus kommertsvedajatele hüvitada avaliku 1 teenindamise kohustuse täitmisega seonduvad kulud, kuid puudub regulatsioon vedajatele sihtotstarbelise toetuse maksmiseks. Mitmed vedajad pöördusid hüvitise saamiseks kohtusse ning kohtuasjad lõpetati halduskohtu kinnitatud kompromissidega, mille kohaselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maksis kommertsvedajatele hüvitise, kaasnevad viivised ja kohtukulud. Kohtuväliste sihtotstarbeliste toetuste maksmist ning 2023. a vedude alusel toimuvate vedude eest toetuse maksmist kommertsvedajatele korraldab 2023. aastal Transpordiamet. Arvestades, et tegu on erakorraliste kuludega, taotleti selleks vahendeid Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest, kuid 2024. aastaks ja edasi tuleb vastavad vahendid taotleda sihtotstarbelisena riigieelarve protsessi raames. Kuna õigusaktis ei ole eelnevalt kehtestatud sihtotstarbelise toetuse arvutamise põhimõtteid, tuleb sihtotstarbelise toetuse suuruse üle otsustamisel arvestada Euroopa Liidu õigusaktist tulenevaid suuniseid. Õiguslikult korrektse lahenduse korral peavad sihtotstarbelise toetuse arvutamise alused olema avaliku teenindamise kohustuse panemisele eelnevalt kindlaks määratud. Eelnõuga antakse volitusnorm kehtestada õigusaktiga pandud avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest toetuse arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise kord. Eelnõu seletuskirja koostamisel on siiski arvestatud HÕNTE-s seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse sisule esitatud nõuetega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on tagada kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse eest sihtotstarbelise toetuse maksmine ja täpsustada sõidusoodustustega seonduvalt regulatsiooni üldiselt. Määrus (EÜ) nr 1370/2007 näeb ette, et kui ettevõtjale, kes osutab oma majandushuvist lähtuvalt sõitjate veoteenust, on pandud pädeva asutuse poolt ka avaliku teenindamise kohustus ehk kohustus, mida ettevõtja majanduslikust huvist lähtuvalt ei osutaks, näiteks teatud sõitjate sõidusoodustusega veo kohustus, tuleb talle maksta hüvitist. Kehtiv ÜTS § 34 teine lause välistab kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest hüvitise maksmise. Vastav sõnastus on ühistranspordiseaduses peaaegu muutumatult kehtinud alates 2000. aastast. Ilma ühistranspordiseadust muutmata ei ole võimalik majanduslike või halduslike lahendustega soovitud eesmärki saavutada. Ka teiste riikide praktika analüüs näitab, et sihtotstarbelise toetuse (hüvitise) maksmine nähakse ette õigusaktis, kui ettevõtjaga ei sõlmita avaliku teenindamise lepingut. Kehtiv ÜTS § 34 näeb ette, et riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, samuti last, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Liinivedu korraldatakse Eestis kas liiniloa alusel (kommertsliinivedu) või avaliku teenindamise lepingu alusel (avaliku teenindamise lepingu alusel teostatav liinivedu). ÜTS §-s 34 nimetatud sõitjate tasuta vedamise kohustus on seadusega pandud kõikidele vedajatele, nii riigihankemenetluse tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise lepingu, avaliku teenindamise otselepingu kui ka erakorralise meetmena 2 määratud avaliku teenindamise kohustust täitvale vedajale, samuti kommertsvedajatele, kes teenindavad liine oma ärihuvidest lähtuvalt liiniloa alusel. Eelnõuga muudetakse ÜTS 3. peatükki ning nähakse ette, et avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest tuleb maksta kommertsvedajale sihtotstarbelist toetust. Eelnõu koostamine on tingitud Euroopa Kohtu 8. septembri 2022. a otsusest Lux Express Estonia kohtuasjas C- 614/20, ECLI:EU:C:2022:6411, mille ese on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 267 alusel Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2020. a otsusega esitatud eelotsusetaotlus. Otsuses andis Euroopa Kohus tõlgenduse mitmele määruse nr 1370/2007 sättele. Euroopa Kohus otsustas, et määruse nr 1370/2007 artikli 3 lõiget 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et pädevad asutused on kohustatud liikmesriigi territooriumil avaliku teenusena tee- ja raudteeliikluses liinivedu teostavatele ettevõtjatele hüvitama positiivse või negatiivse finantsmõju, mis tuleneb kuludest ja tuludest, mis kaasnevad sellega, kui need ettevõtjad täidavad neile üldeeskirjaga kehtestatud kohustust vedada tasuta teatud reisijate kategooriaid, eeskätt eelkooliealisi lapsi ja teatud kategooriatesse kuuluvaid puudega isikuid. Kehtiv ÜTS § 34 on selle tõlgendusega vastuolus, kuna sõnaselgelt välistatakse kommertsvedajale hüvitise maksmine. Eelnõuga reguleeritakse avaliku teenindamise kohustuse panemisega seonduvalt järgmiseid aspekte: a) sätestatakse, et sõidusoodustusega sõitjate vedu hüvitatakse vedajale, makstes sihtotstarbelist toetust. b) avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstava sihtotstarbelise toetuse arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister (ÜTS § 30 täiendus). Eelnõuga ei muudeta sõitjate tasuta vedamise kohustust ning endiselt saavad eelkooliealised lapsed ja puudega inimesed tasuta sõita nii avaliku teenindamise lepingu alusel korraldataval liiniveol kui kommertsliinidel tasuta sõita. Eelnõu seadusena jõustumisel peavad kommertsvedajad saama eelkooliealiste laste ja puudega inimeste vedamise kohustuse eest sihtotstarbelist toetust ja valkdonna eest vastutav minister peab kehtestama toetuse arvutamise alused. Kuna hüvise maksmine on seotud sõidusoodustust saavate inimeste veoga, on vaja usaldusväärseid andmeid veetud inimeste kohta. Soodustuse saamise aluseks olevaid asjaolusid peab vedaja või piletimüüja saama kontrollida vastavatest riigi andmekogudest. Andmekogudest reaalajas päringute tegemine eeldab vastavate infotehnoloogiliste lahenduste loomist ja selleks eelnevalt riigi eelarvest vahendite eraldamist. Kuivõrd eelviidatud infotehnoloogilisi lahendusi ei ole seni loodud, siis Euroopa Kohtu 8. septembri 2022. aasta otsusest lähtuvalt hüvitab Transpordiamet majandus- ja taristuministri 03.03.2023 käskkirja nr 33 alusel kõnealuse avaliku teenindamise kohustuse eest kommertsliiniveo vedajatele määruse nr 1370/2007 kohast sihtotstarbelist toetust nullpiletite arvu ja proportsionaalselt saamata jäänud piletitulu arvestuste põhjal. Vastavat hüvitamise põhimõtet saab vajadusel rakendada kuni võimalike infotehnoloogiliste lahenduste valmimiseni. Siiski tuleks vajalikud infotehnoloogilised lahendused luua esimesel võimalusel, et lihtsustada nii vedajate võimalusi tasuta sõidu õiguse kontrollimiseks kui sihtotstarbelise toetuse maksmiseks. 1 Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=265061&pageIndex=0&doclang=ET&mode=l st&dir=&occ=first&part=1&cid=4349861 3 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse ühistranspordiseadust. Paragrahv koosneb 16 punktist. ÜTS § 1 lõiget 5 täpsustatakse määruse nr 1370/2007 kohaldamisega seonduvalt. Avaliku sõitjateveo kohustuse panemine ettevõtjale toimub vastavalt määrusele nr 1370/2007. Määruse nr 1370/2007 artikli 1 lõike 1 kohaselt on määruse eesmärgiks määratleda, kuidas pädevad asutused võivad kooskõlas ühenduse õiguse eeskirjadega sekkuda avaliku reisijateveo valdkonda, et tagada üldhuviteenuste osutamine, mis oleksid muu hulgas mitmekesisemad, turvalisemad, parema kvaliteediga või odavamad kui üksnes turuseaduste poolt reguleeritud teenused. Selleks sätestatakse määrusega tingimused, mille kohaselt pädevad asutused hüvitavad transpordiettevõtjale, kellele nad avaliku teenindamise kohustuseks teevad või kellega lepingu sõlmivad, sellega kaasnevad kulud ja/või annavad neile avaliku teenindamise kohustuse eest ainuõigused. Määrust nr 1370/2007 kohaldatakse ühistransporditeenuste korraldamisele maantee- ja raudteetranspordis, kuid liikmesriigid võivad otsustada seda kohaldada ka avalikule reisijateveole siseveeteedel ja riikide territoriaalvetes. Eesti on seda võimalust 2015. a kasutanud ja kohaldab vastavalt ÜTS § 1 lõikele 5 määrust nr 1370/2007 ka siseriiklikus parvalaevaliikluses. Kehtiva ÜTS § 1 lõikes 5 sätestatakse, et raudtee-, parvlaeva- ja teeliikluses avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveo korraldamise puhul lähtutakse eelkõige määrusest nr 1370/2007. Nimetatud sõnastus on määruse nr 1370/2007 kohaldamist kitsendav, kuna avaliku teenindamise lepingu sõlmimine on vaid üks avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise viise. Määruse nr 1370/2007 kohaselt on avaliku teenindamise kohustuse kehtestamine võimalik avaliku teenindamise lepinguga, avaliku teenindamise otselepinguga, erakorralise meetmena või üldeeskirjaga. Eelnõuga viiakse ÜTS § 1 lõike 5 sõnastus vastavusse määrusega nr 1370/2007 ja sätestatakse, et avaliku teenindamise kohustuse alusel sõitjateveo korraldamisel lähtutakse määrusest nr 1370/2007. Ainult olukordade puhul, mis on raudtee-, parvlaeva- ja teeliikluse puhul määruses nr 1370/2007 reguleerimata, tuleb lähtuda ühistranspordiseadusest. Näiteks kui ühistranspordiseadus näeb ette avaliku teenindamise lepingusse kohustulikult märgitavate tingimuste nimekirja, milles sisaldub selliseid tingimusi, mida määrus nr 1370/2007 ei nõua, tuleb avaliku teenindamise lepingus kajastada ka ühistranspordiseaduses nõutavad tingimused. Parvlaevaliikluse puhul tuleb järgida ka otsekohalduvat nõukogu määrust (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž). Tuleb märkida, et määrus nr 1370/2007 ei kohaldu lennuliiklusele, mistõttu tuleb lennuliikluse puhul lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta ja ühistranspordiseadusest. ÜTS § 18 tekst leotakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2, kus nimetatakse ettevõtjale avaliku teenindamise kohustuse panemise viisid. Säte seondub ÜTS § 1 lõike 5 sõnastuse täpsustamisega ja ÜTS § 20 lõike 1 kehtetuks tunnistamisega. ÜTS 3. peatükk (avaliku teenindamise kohustus) reguleerib ettevõtjale avaliku teenindamise kohustuse panemisega seonduvat. Nagu eelnevalt nimetatud, siis määruse nr 1370/2007 kohaselt on avaliku teenindamise kohustust võimalik ettevõtjale panna avaliku teenindamise lepinguga, avaliku teenindamise otselepinguga, erakorralise meetmena või üldeeskirjaga. Nõukogu määruse mõistes üldeeskirjaks on Eestis nii õigustloovad aktid kui ka haldusaktid (sh üldkorraldused). ÜTS 3. peatükis on need viisid reguleeritud, kuid selguse huvides loetletakse kõik võimalused ka §-i 18 lisatavas lõikes 2. 4 ÜTS § 20 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna säte on sisult ebavajalik. Sätte kustutamine seondub ÜTS § 18 täiendamisega lõikega 2. Kuna ÜTS § 18 lõikes 2 loetletakse ettevõtjale avaliku teenindamise kohustuse panemise viisid, siis puudub vajadus ÜTS § 20 lõike 1 järele. Asjakohane on ÜTS § 20 lõigete 2‒4 regulatsioon, mis näeb ette nõuded avaliku teenindamise lepingu sisule. ÜTS § 29 lõikes 1 täpsustatakse riigieelarvest makstud ühistranspordi toetuse tagasimaksmise aluseid. ÜTS § 29 lõige 1 näeb ette juhud, mil riigieelarvest saadud toetus tuleb täielikult või osaliselt tagasi maksta. ÜTS § 29 lõike 1 punkti 3 lisatakse viide määrusele nr 1370/2007 ning asendatakse viide avaliku teenindamise lepingule viitega avaliku teenindamise kohustusele. Kehtiva punkti 3 sõnastuse kohaselt võib vedajalt toetuse tagasi nõuda, kui avaliku teenindamise lepingu alusel veoteenust osutav vedaja ei ole järginud ÜTS §-s 23 sätestatud majandusarvestuse eraldamise nõuet. Otselepingu või õigusaktiga (haldusaktiga) kehtestatud avaliku teenindamise kohustuse korral tuleneb majandustegevuse eraldamise nõue aga määruse nr 1370/2007 lisast. Kui vedaja tegeleb lisaks avaliku teenindamise kohustusele ka äritegevusega, tuleb tagada, et ta ei saa kasutada talle makstavat sihtotstarbelist toetust oma konkurentsivõime tugevdamiseks valdkondades, kus ta tegutseb ärilisel eesmärgil. Selleks nähakse määruse nr 1370/2007 lisas ette avaliku teenuse ja äritegevuse raamatupidamise lahusus ning kulude jaotamise meetod, mis kajastab avaliku teenuse osutamise tegelikke kulusid. Ükskõik millisel alusel teostatava avaliku teenindamise kohustuse puhul majandustegevuse eraldamise nõude eiramine või rikkumine võib kaasa tuua ÜTS § 29 kohase ühistransporditoetuse tagasimaksmise kohustuse. ÜTS § 29 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse ümber ja sättest jäetakse välja tingimus, et kui toetuse saaja kasum on ebamõistlikult suur, tuleb riigieelarvest eraldatud ühistransporditoetus tagasi maksta vaid siis, kui vedajaga ei sõlmitud avaliku teenindamise lepingut avatud hankemenetluse tulemusel. Määruse nr 1370/2007 artikkel 4 lõige 1 näeb ette ülekompenseerimise keelu. See kohaldub nii riigihankemenetluse teel sõlmitud avaliku teenindamise lepinguga kui ka otselepinguga või õigusaktiga (haldusaktiga) pandud avaliku teenindamise kohustusele. Pädeval asutusel on kohustus ka pärast lepingu sõlmimist või muul viisil avaliku teenindamise kohustuse panemist hinnata vedaja kulude ja tulude tasakaalu ning ülemäärase kasumi teenimise korral nõuda enammakstu tagastamist. Määruse nr 1370/2007 nõuete mittejärgimine võib kaasa tuua keelatud riigiabi andmise, mis tuleb vedajalt tagasi nõuda või tasaarvestada järgmiste perioodi eest makstava toetusega. Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagastamist reguleerib konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 42, mille lõige 4 näeb ette, et kui riigiabi andja on ise tuvastanud, et antud riigiabi on ebaseaduslik või väärkasutatud, peab riigiabi andja selle omal algatusel riigiabi saajalt tagasi nõudma. Riigiabi andja nõuab ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasi koos intressidega. KonkS §-s 42 on viidatud ka intressi arvutamise põhimõtteid sisaldavale Euroopa Liidu õigusaktile. ÜTS §-i 30 täiendatakse volitusnormiga kehtestada õigusaktiga § 34 alusel pandud avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest toetuse arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise kord. ÜTS § 25 sisaldab ühistranspordi rahastamise põhimõtteid ning viitab nii lõikes 1 kui ka 2 lisaks avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavale liiniveole ka muule sõitjateveole, mistõttu ei ole 5 kommertsliiniveol avaliku teenindamise kohustuse panemisel makstava sihtotstarbelise toetuse finantseerimise allika kohta täiendavat regulatsiooni vaja kehtestada. Määruse nr 1370/2007 artikli 3 lõike 2 kohaselt hüvitab pädev asutus vastavalt artiklitele 4 ja 6 ning lisas sätestatud põhimõtetele avaliku teenuse osutajatele üldeeskirjadega kehtestatud tariifikohustuste täitmisest tulenevate kulude ja tulude positiivse või negatiivse finantsmõju sellisel viisil, mis väldib ülekompenseerimist. Määruse nr 1370/2007 artikkel 6 lõige 1 sätestab, et üldeeskirjade puhul peab sihtotstarbeline toetus olema kooskõlas määruse nr 1370/2007 sätetega ja selle lisaga, et tagada ülemäärase hüvitamise puudumine. Määruse nr 1370/2007 lisa punktist 2 tuleneb, et sihtotstarbeline toetus ei või ületada summat, mis vastab avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevalt avaliku teenuse osutaja kulude ja tulude suhtes avalduvale kogu positiivse või negatiivse finantsmõjuga võrdsele finantsmõjule. Nimetatud mõju hindamiseks võrreldakse avaliku teenindamise kohustuse täitmise olukorda selle olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui seda kohustust ei oleks täidetud. Netofinantsmõju arvutamine toimub järgmise valemi alusel: ‒ kulud, mis on tehtud tulenevalt üldeeskirjas sisalduvast avaliku teenindamise kohustusest; ‒ miinus mis tahes positiivne finantsmõju, mis on saadud avaliku teenindamise kohustusega seonduvas võrgus; ‒ miinus avaliku teenindamise kohustuse täitmisel saadud mis tahes muu tulu; ‒ pluss mõistlik kasum. Seega sihtotstarbelise toetuse suuruse arvutamiseks tuleb avaliku teenindamise kohustuse täitmise kulust lahutada avaliku teenindamise kohustuse täitmisest saadud tulu ja võimalikust võrgumõjust tulenev tulu ning liita mõistlik kasum. Mõistliku kasumina käsitatakse määruse nr 1370/2007 lisa punkti 6 kohaselt selle sektori tavapärast kapitali tootlust antud liikmesriigis, mis võtab arvesse ametivõimude sekkumise näol avaliku teenuse osutajale põhjustatavaid riske või riskide puudumist. ÜTS § 30 lõike 21 alusel õigusakti kehtestamisel saab eeskuju võtta teiste riikide praktikast. Erialakirjanduses on viidatud riikidele, kus ettevõtjatele makstakse teatud sõitjate sõidusoodustusega vedamise eest sihtotstarbelist toetust.2 Väga põhjalik ja 20 aasta jooksul välja kujunenud praktika on Suurbritannias. Kuigi Suurbritannia ei ole enam Euroopa Liidu liikmesriik, siis kohaldab riik endiselt määrust nr 1370/2007, mistõttu on asjakohane viidata selle riigi praktikale. Kohustuslikult rakendatavad sõidusoodustused eakatele ja puudega inimestele kehtivad alates 2001. a. Soodustusega sõitude õigust on järk-järgult pikendatud alates selle kehtestamisest ning alates 2008. a aprillist saavad eakad ja puudega inimesed sõita kohalikel bussiliinidel kõikjal Inglismaal tasuta. Kohaliku bussitranspordi kasutamise õigust saab kasutada tööpäeviti kl 9.30-23.00 ning nädalavahetustel ja riigipühadel. Sõidusoodustuste regulatsioon koosneb viiest riigisisesest õigusaktist ja määrusest nr 1370/2007, mille rakendamiseks on Transpordiministeerium koostanud juhendi3 bussiettevõtjatele sihtotstarbelise toetuse arvutamise ja maksmise metoodika kohta. Sihtotstarbelise toetuse suuruse arvutamise aluspõhimõtteks on "ei parem ega halvem olukord“ 2 https://www.mambaproject.eu/wp-content/uploads/2018/08/GoA_2.4_Legal-pre-study_IKEM.pdf 3 Juhendmaterjalid koos viidetega õigusaktidele bussiettevõtjatele sõidusoodustusega reisijate vedamise hüvitamise kohta on kättesaadavad: https://www.gov.uk/government/publications/guidance-on-reimbursing-bus- operators-for-concessionary-travel 31.10.2022 6 (no better and no worse off) ning võrreldakse olukordi, mis oleks valitsenud avaliku teenindamise kohustuse puudumisel ja selle olemasolul. See on kooskõlas määruse nr 1379/2007 lisa punktiga 2. Saksamaa Rheinland-Pfalzi liidumaal makstakse koolibussitranspordi osutajatele sihtotstarbelist toetus õpilaste, üliõpilaste ja praktikantide sõidusoodustusega vedamise eest.4 Saksamaa on määruse nr 1370/2007 artikli 3 lõike 3 alusel jätnud sihtotstarbelise toetuse nimetatud määruse reguleerimisalast välja ja teavitanud Euroopa Komisjoni kohaldatavast meetmest, kuid viimane on, kontrollides meetme kooskõla Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadega, lähtunud siiski määrusest nr 1370/2007. Komisjon leidis riigiabi asjas SA.34155 (2013/N), et siseriiklikus õiguses on avaliku teenindamise kohustus selgelt määratletud, nõudes transpordiettevõtjalt õpilastele, üliõpilastele ja praktikantidele sõidusoodustuse pakkumist. Seadus määratleb ka selle, kuidas arvutada sihtotstarbelist toetust avaliku teenuse osutamise eest objektiivsel ja läbipaistval viisil. Lisaks on piirkondliku seadusega ette nähtud kohustuslik järelkontrollimehhanism, et vältida ülekompenseerimist. Ka seda komisjoni otsust on võimalik kasutada sihtotstarbelise toetuse arvutamise metoodika väljatöötamisel ühe võimaliku lähenemisviisina. ÜTS § 32 lõike 1 punktis 2 tehakse sõnastuse täpsustus ja selles asendatakse sõna „täishinna“ sõnaga „tasu“. Sõidusoodustused võib jagada kaheks. Esimesel juhul on sõitjal sõidusoodustuse olemasolul õigus sõita tasuta või osalise tasu eest (ÜTS § 32 lõike 1 punkt 1), teisel juhul maksab sõitja vedajale tasu ja talle hüvitatakse tehtud kulutus täielikult või osaliselt enne või pärast sõitu (ÜTS § 32 lõike 1 punkt 2). Kehtiv seadus näeb ette, et eelkirjeldatud teisel juhul maksab sõitja täishinna. Nimetatud viide on aga sisult eksitav, kuna vedajad pakuvad ise juba teatud sõitjate gruppidele, näiteks õpilastele, sõidusoodustust. Seega ei sõida õpilane bussis mitte täishinna eest, vaid soodushinnaga ehk tasu eest, mille vedaja on kehtestanud. Kui õpilasele hiljem kulutus osaliselt või täielikult hüvitatakse, siis lähtutakse konkreetsest vedajale tasutud piletihinnast. ÜTS § 32 lõiget 3 muudetakse, et viia regulatsioon kooskõlla inimese puude tõendamise muu regulatsiooniga. Inimese puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu saab tõendada riikliku pensionikindlustuse seaduse või puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel väljastatud puuet tõendava dokumendiga/puudega isiku kaardiga. Vastavaid dokumente väljastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) alusel. RPKS § 35 kohaselt väljastatakse pensionärile pensionitunnistus. Vastavalt PISTS § 25 lõikele 1 väljastab Sotsiaalkindlustusamet isiku soovi korral pensionitunnistust mitteomavale puudega isikule puudega isiku kaardi, mis tõendab puude raskusastet, puude liiki ja kestust. Puudega isiku kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga. Puudega isiku kaart lihtsustab puudega inimesele ettenähtud õiguste kasutamist ja erinevate soodustuste saamist, samuti hõlbustab soodustuse õigustatuse kontrollimist. Vastavalt sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määrusele nr 43 „Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“ võib puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse anda välja ühtse kaardina. Seega kui pensioni saajal on tuvastatud puue, lisatakse pensionitunnistusele ka puude andmed. Nii pensionitunnistuse kui ka puudega isiku kaardi väljastamine on inimesele riigilõivuvaba. 4 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_14_60 31.10.2022 https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_34155 31.10.2022 7 ÜTS § 32 lõikest 3 jäetakse välja viide eraldi raske nägemispuude olemasolu tõendavale dokumendile, kuna Sotsiaalkindlustusamet ei väljasta enam sellist tõendit ja puude liik on kantud puudega isiku tunnistusele või ka puudega inimesele väljastatud pensionitunnistusele. ÜTS § 32 täiendatakse lõikega 4, mis annab õigusliku aluse riigi andmekogudest andmete saamiseks. Lõike 4 kohaselt võib sõidusoodustuse aluseks oleva asjaolu kontrollimiseks avaliku teenindamise kohustuse täitja ja tema volitusel piletimüüki korraldav isik saada vastava tehnilise lahenduse olemasolul andmeid rahvastikuregistrist, Eesti hariduse infosüsteemist, sotsiaalkaitse infosüsteemist ning liiklusregistrist. Infotehnoloogilise lahenduse loomisel võetakse arvesse isikuandmete töötlemise Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusakte, s.h. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärust ja isikuandmete kaitse seadust. Rahvastikuregistrist ja liiklusregistrist päritakse juba praegu andmeid, et kontrollida saareelanike ja nende sõidukite veo sõidusoodustuse saamise alust. Puudest tuleneva sõidusoodustuse saamise asjaolu kontrollimiseks peaks olema tulevikus võimalus saada andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemist. Päringu tehniline lahendus peab olema selline, et vedajale ei kuvata delikaatseid isikuandmeid, vaid süsteem annab kontrolli hetkel vastuse, kas isikul on tasuta sõitmise õigus või mitte ning vedaja piletisüsteemi delikaatseid isikuandmeid ei salvestata. Kuna vedajale avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest sihtotstarbelise toetuse maksmine on rangelt seotud veetud sõidusoodustusega sõitjate arvuga, siis ülekompenseerimise välistamiseks on sõidusoodustuse aluse kontrollimise võimalus olulise tähtsusega ka seetõttu, et veenduda veoteenuse tegelikus osutamises ja välistada sellega põhjendamatu hüvitamise riskid. ÜTS § 34 teine lause tunnistatakse kehtetuks. ÜTS § 34 näeb ette, et riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, samuti last, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Nimetatud sõitjate tasuta vedu vedajale ei hüvitata. Sättes nimetatud sõitjate tasuta vedamise kohustus on seadusega pandud kõikidele vedajatele, nii riigihankemenetluse tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise lepingu, avaliku teenindamise otselepingu kui ka erakorralise meetmena määratud avaliku teenindamise kohustust täitvale vedajale, samuti kommertsvedajale, kes teenindab liine liiniloa alusel oma ärihuvidest lähtuvalt. Teatud sõitjate tasuta veo kohustus kehtib tee-, vee- ja raudteeliikluses ehk sõitjate veol bussi, trammi, trollibussi, laeva, väikelaeva, parvlaeva ja rongiga. ÜTS § 34 kehtib esitatud sõnastuses 2015. aasta 1. oktoobrist. ÜTS §-ga 34 sõnastusega sarnane sõnastus on kehtinud ühistranspordiseaduses alates 2000. aastast (1. oktoobril 2000. a jõustunud ÜTS § 27). Kohtuasjas C-614/20 leidis Euroopa Kohus, et ÜTS §-ga 34 avaliku teenusena tee- ja raudteeliikluses liinivedu teostavatele ettevõtjatele riigisisese õigusnormiga pandud kohustus vedada teatud reisijate kategooriaid, eeskätt eelkooliealisi lapsi ja teatud kategooriatesse kuuluvaid puudega isikuid, tasuta ja ilma riigilt sihtotstarbelist toetust saamata, on määruse nr 1370/2007 artikli 2 punkti e mõistes avaliku teenindamise kohustus. ÜTS § 34 on üldeeskiri määruse nr 1370/2007 artikli lõike 2 punkti l mõttes, kuna sellega pannaks vedajale teatud sõitjate vedamise kohustus seadusega kindlaks määratud sõidusoodustust rakendades (100%-line sõidusoodustus ehk tasuta sõit). Euroopa Kohus leidis, et pädevad asutused on kohustatud määruse nr 1370/2007 artikli 3 lõike 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaselt liikmesriigi territooriumil avaliku teenusena tee- ja raudteeliikluses liinivedu teostavatele ettevõtjatele hüvitama positiivse või negatiivse finantsmõju, mis tuleneb kuludest ja tuludest, mis kaasnevad sellega, kui need ettevõtjad täidavad neile üldeeskirjaga kehtestatud 8 kohustust vedada tasuta teatud reisijate kategooriaid, eeskätt eelkooliealisi lapsi ja teatud kategooriatesse kuuluvaid puudega isikuid. ÜTS §-ga 34 vedajatele teatud sõitjate tasuta vedamise kohustuse panemine ilma sihtotstarbelise toetuseta ei ole määrusega nr 1370/2007 kooskõlas, mistõttu tunnistatakse Euroopa Liidu õigusega vastuoleva säte ehk § 34 teine lause kehtetuks. ÜTS § 34 esimene lause, mis sätestab teatud sõitjate kategooriate tasuta vedamise kohustuse, ei ole Euroopa Liidu õigusega vastuolus jääb kehtima senisel kujul. ÜTS §-i 36 lõikes 1 sisalduvasse loetellu, mis määratleb, millisel transpordiliigil võib teatud sõitjate kategooriatele anda kuni 100 % sõidusoodustust, lisatakse ka lennuliiklus, mida teostatakse avaliku teenindamise lepingu alusel. Kehtiv ÜTS § 36 lennuliikluses sõidusoodustuste andmist otseselt ei reguleeri, kuid vastavate soodustuste kehtestamise alusena on seni kasutatud ÜTS § 36 lõiget 5, mistõttu on otstarbekas see seaduses ka selgelt sätestada. ÜTS § 36 lõiget 2 täiendatakse täpsustusega, et ka kohalikul omavalitsusel, kes korraldab avaliku teenindamise lepingu alusel liinivedu veeliikluses, oleks samamoodi selge alus määrata kuni 100 % sõidusoodustusi analoogselt riigile antud võimalusega. Kehtiv ÜTS § 36 lg 3 lubab küll liiniveol veeliikluses kehtestada soodustusi sõidukitele ja nende haagistele, kuid näiteks lõikes 1 nimetatud õpilastele, sügava puudega isiku saatjatele ning puudega kuni 16-aastase isiku saatjale mitte. Kuigi seda vastuolu on võimalik lahendada, kasutades lõikes 4 ja 5 sätestatut, on selguse huvides vajalik teha täpsustus ka lõikesse 1. ÜTS § 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada § 35 lõikes 1 nimetatud õpilastele, sügava puudega isiku saatjatele ning puudega kuni 16-aastase isiku saatjale sõidusoodustusi kuni 100% siseriiklikul avaliku teenindamise lepingu aluselt korraldataval lennuliinil (Eesti mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel lennuliinil). Nagu eelpool märgitud, siis hetkel kasutatakse sõidusoodustuste andmiseks § 36 lõiget 5, kuid korrektsem on selline soodustuste andmise õigus § 36 lõikes 1 määratleda. ÜTS § 36 lõikes 4 nähakse ette võimalus, et lisaks juba selles paragrahvis ettenähtud soodustustele võib avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol kehtestada sõidusoodustuse mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile või suurendada lõikes 3 nimetatud sõidusoodustuse määra, kui selleks on avalik huvi. ÜTS § 34 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktidega on täiendavad sõidusoodustused kehtestatud saarte püsielanikele, et vähendada nende saarel elamisest tingitud kulutusi. Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusel on võimalik suurendada ÜTS § 36 lõikes 3 sätestatud saareelaniku 50%- list sõidusoodustust tema sõiduki ja selle haagise veol. ÜTS § 45 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud isikutele“ sõnadega „puudega või piiratud liikumisvõimega inimestele. Kehtivas lõikes 5 nähakse ette, et valla-, linna- ja maakonnaliinide igas ühissõidukis peab olema vähemalt kaks tähistatud istekohta ÜTS §-s 34 nimetatud isikutele. Paragrahvi pealkirjast tulenevalt kohaldub ÜTS § 45 regulatsioon ühissõidukitena kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele. Sättest jäetakse välja viide §-le 34 ning selle asemel sätestatakse, et tähistatud istekohad tuleb ette näha puudega või piiratud liikumisvõimega inimestele Nimetatud sõnastus on laiem kui kehtiv § 34 ja hõlmab ka ajutiselt liikumisvõimetuid inimesi. Kui inimese puude mõiste on sisustatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses, siis piiratud liikumisvõime mõistet Eest õigusaktidest ei leia. Euroopa 9 Liidu õigusaktides5 käsitatakse puudega isikuna või piiratud liikumisvõimega isikuna isikut, kelle liikumisvõime on reisi ajal füüsilise (sensoorse või lokomotoorse, alalise või ajutise) või vaimse puude või kahjustuse või muu puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu ning kõikidele sõitjatele kättesaadavate teenuste kohandamist tema erivajadustele. Seega hõlmab piiratud liikumisvõimega inimese mõiste ka inimest, kes nt sporditrauma tõttu peab ajutiselt kasutama liikumiseks karke, või lapseootel naist. Kaasreisijate kohustus puudega või piiratud liikumisvõimega kaasreisijale istekoht vabastada seondub elementaarse viisakusega ja hooliva käitumisega. ÜTS § 79 lõiget 2 täiendatakse selliselt, et pädeval asutusel oleks võimalik saada infot ka vedajalt, kellele on pandud avaliku teenindamise kohustus õigusaktiga. ÜTS § 79 reguleerib pädeva asutuse õigust saada vedajatelt teavet ning pääseda ligi vedaja raamatupidamisdokumentidele. Nimetatud paragrahvi lõikes 2 on sätestatud pädeva asutuse ametnike või töötajate juurdepääsuõigus vedaja raamatupidamisdokumentidele, et kontrollida muu hulgas ka vedajale makstud toetuse õigsust. ÜTS §-s 23 on sätestatud avaliku teenindamise lepingu alusel liinivedu teostava vedaja kohustus pidada raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo teenuse kohta. Vastavalt ÜTS § 79 lõikele 2 on päeva asutuse esindajal õigus tutvuda ÜTS §-s 23 nimetatud tulude ja kulude arvestusega. Määruse nr 1370/2007 lisa kohaselt on raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestuse pidamise kohustus ka vedajal, kes täidab avaliku teenindamise kohustust vastavalt sama määruse artikli 5 lõigetele 2, 4, 5 või 6 sõlmitud otselepingu või üldeeskirja alusel, ning on seotud ka muu majandustegevusega. Selleks et pädeval asutusel oleks võimalik juurde pääseda kõikide vedajate, kellele on pandud avaliku teenindamise kohtustus kas avaliku teenindamise lepinguga, ka otselepinguga, või haldusakti või õigusaktiga, raamatupidamisdokumentidele ning kulude ja tulude arvestusele, lisatakse kulude ja tulude arvestuse osas lisaks viitele ÜTS §-le 23 ka viide määrusele nr 1370/2007. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas määrusega nr 1370/2007. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ÜTS §-ga 34 see osa, mis kommertsvedajatele teatud sõitjate kategooriate tasuta vedamise kohustuse eest hüvitist ette ei näinud ja mis ei ole kooskõlas määrusega nr 1370/2007. Seega viiakse eelnõuga ühistranspordiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Eelnõu väljatöötamise käigus on hinnatud eelnõuga planeeritud muudatuste mõju erinevatele sihtgruppidele mõjuvaldkondade kaupa, vastavalt Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei mõjude hindamise metoodikale. Mõjude olulisuse hindamisel on analüüsitud mõju ulatust, mõju avaldumise sagedust, mõjutatud sihtgrupia suurust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski. Alljärgnevalt on välja toodud eelnõuga kavandatavad muudatused ja hinnatud seaduse rakendamisest eeldatavasti kaasnevaid mõjusid. Ühegi kavandatud muudatusega ei tuvastatud mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 5 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004. 10 6.1. Muudatus I Eelnõu seadusena vastuvõtmisel nähakse ette regulatsioon, millega lisatakse seadusesse kommertsvedajatele avaliku teenindamise kohustuse (seadusest tulenev eelkooliealiste laste, puudega kuni 16-aastaste isikute, sügava puudega 16-aastaste ja vanemate isikute, raske nägemispuudega isikute ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjate tasuta vedamise kohustus) eest õigus saada sihtotstarbelist toetust. Mõjuvaldkond: mõju majandusele Sihtgrupp I: liiniloa alusel riigisisest reisijate liinivedu teostavad kommertsvedajad. Sihtgrupi suurus: 21 ettevõtjat. Transpordiamet (ja tema eelkäija Maanteeamet) on 20. aprilli 2023. a seisuga väljastanud 133 liiniluba 15 ettevõtjale Eesti-siseste kaugliinide teenindamiseks. Kohtla-Järve linnavalitsus, Saku vallavalitsus, Ida-Viru ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskused on väljastanud kokku 28 liiniluba maakonna ja kohalikele liinidele.6 Muudatusel on positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele. Muudatuse tulemusena suureneb sihtgrupi sõitjateveo teenuse osutamisest saadav tulu, kuna kaob seadusest tulenev kohustus vedada teatud sõitjate kategooriaid tasuta, saamata selle eest hüvitist. Muudatuse tulemusena võib kaugliinide bussiveoturule siseneda suurema tulu teenimise võimaluse ootuses uusi ettevõtjaid, mis suurendab teenusepakkujate arvu ja vähendab iga ettevõtja täiendava tulu suurust. Statistikaameti andmete kohaselt (tabel TS541) sõitis riigisisestel kaugliinidel aastatel 2017– 2019 aastas ca 4 miljonit sõitjat, 2020 – 2,4 miljonit sõitjat ja 2021 – 2,2 miljonit sõitjat. Kommertsvedajate andmete kohaselt moodustavad tasuta sõiduõigusega inimesed sõitjate koguhulgast 3%. Seega sõitis aastatel 2017–2021 kaugliinidel tasuta ca 66 000-120 000 sõitjat. Mõju olulisus: Ettevõtjaid, kellele on ühenduste tegevusluba, mis võimaldab tasulist sõitjatevedu korraldada, on majandustegevuse registri andmete kohaselt 539 (10.11.2022. a seisuga). Äriregistrisse (293 121) ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (24 851) kantud juriidilisi isikuid on novembris 2022 kokku 317 972. Võttes aluseks liinilube omavate ettevõtjate arvu, on mõju sihtgrupp väike. Võrreldes viimases neljas kvartalis (III 2021 – II 2022) Eesti riigisisese maanteetranspordis sõitjateveo eest laekunud kogutulu (106 mln eurot) vedajatele makstava hüvitisega, on mõju positiivne. Kuigi mõju avaldumine võib olla igapäevane, ei saa mõju kokkuvõtvalt hinnata oluliseks, sest laekuva täiendava hüvitise suurus on marginaalne. Mõjuvaldkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtgrupp II: riigi- ja KOV asutused Sihtgrupi suurus: potentsiaalseid liinilubade väljastajaid on Eestis kokku 89: Transpordiamet, 79 KOVi ja üheksa ÜTK-d Tulenevalt Euroopa Kohtu Lux Express Estonia kohtuasjas C-614/20 tehtud otsusest tuleb kommertsvedajale maksta avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest sihtotstarbelist toetust. Kuigi õigusakt (kuni käesoleva eelnõuga sätte teise lause tühistamiseni) otsesõnu sihtotstarbelise toetuse maksmise välistas, on avaliku teenindamise kohustuse täitjal siiski õigus sihtotstarbelisele toetusele. 6 https://transpordiamet.ee/kehtivad-liiniload. Vaadatud 16.11.2022 11 20. aprilli 2023. a seisuga on Transpordiamet (ja tema eelkäija Maanteeamet) väljastanud 133 liiniluba 15 ettevõtjale Eesti-siseste kaugliinide teenindamiseks. Kohtla-Järve linnavalitsus, Saku vallavalitsus, Ida-Viru ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskused on väljastanud kokku 28 liiniluba maakonna ja kohalikele liinidele Muudatuse tulemusena võib suureneda ametnike halduskoormus, kuivõrd sihtotstarbelise toetuse taotluste lahendamine tingib töökorralduse ümberkorraldamise ning lisaressursside vajaduse. Mõju olulisus: Arvestades, et mõju sihtgrupi suurus on väike, mõju avaldumine on ühekordne, suurendab see siiski ametnike töökoormust (sihtotstarbelise toetuse maksmiseks sihtotstarbelise toetuse taotlemine ja taotluse lahendamine, sihtotstarbelise toetuse taotluste läbivaatamine ja lahendamine) ja tekib vajadus sisemise töökorralduse muutmise järele, võib mõju hinnata kokkuvõtvalt mitteoluliseks. Mõjuvaldkond: Mõju elu- ja looduskeskkonnale Seoses kommertsliinidel eelkooliealiste laste ja puudega inimeste tasuta sõiduveoga ja seadusega pandud avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest sihtotstarbelise toetuse maksmisega ei ole mõju elu- ja looduskeskkonnale. Muudatusel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna muudatuse tulemusena ei suurene ega vähene ühistranspordi ega sõiduautode kasutamine. Mõjuvaldkond: Mõju regionaalarengule Muudatusel ei ole otsest ega kaudset mõju piirkondade konkurentsivõimele. Kuivõrd muudatusega ei suurene kulusid ja säilib tasuta, soodne ja mõistliku ajakuluga transport sõitjatele, siis ei muutu tarbijate käitumisharjumused ja mõju puudub. 6.2. Muudatus II Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tekib riigil sihtotstarbelise toetuse maksmise kohustus kommertsvedajatele seadusega avaliku teenindamise kohustuse eest. Mõjuvaldkond: Mõju majandusele Sihtgrupp I: liiniloa alusel riigisisest reisijate liinivedu teostavad kommertsvedajad. Muudatusel on mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele. Avaliku teenindamise kohustuse tõttu suureneb puudutatud kommertsvedajate halduskoormus, rakenduvad täiendavad raamatupidamise nõuded, lisanduda võib kohustus kontrollida sõidusoodustuse aluseks olevat asjaolu andmekogust. Avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstakse vedajale sihtotstarbelist toetust, mis katab teenuse osutamisega seotud kulu ja võimaldab teenida mõistlikku kasumit. Kuna tegemist on sihtotstarbelise toetusega, mille maksmisel tuleb vältida ülekompenseerimist, ei ole vedajal võimalik teenuse osutamisel teenida suurt kasumit. Mõju olulisus: Eelnevalt on tuvastatud (muudatuse I majanduslik mõju sihtgrupile), et mõju sihtgrupp on väike. Uute raamatupidamisnõuete rakendamine on ühekordne tegevus ja nende järgimine ei põhjusta ettevõtjatele suuri kohanemisraskusi. Mõju ulatust võib seetõttu hinnata väikseks. Mõju avaldub vedaja igapäevasele majandustegevusele, mistõttu on mõju avaldumise sagedus suur. Muudatusega kaasnevad mõjud on ettevõtjale pigem koormavad. Eelnimetatud kriteeriumide põhjal ilmneb, et muudatus võib ettevõtjale avaldada olulist mõju. Avaliku 12 teenindamise kohustuse täitmise eest makstava kohase sihtotstarbelise toetuse maksmiseks kohalduvad eeltingimused ja nõuded tulenevad Euroopa Liidu õigusest, mistõttu ei saa neid leevendada. Avalikest vahenditest makstava toetusega seotud asjaolud peavad olema kontrollitavad. Rangemad nõuded kohalduvad vaid osale ettevõtja tegevustest ega sea piiranguid tema muule majandustegevusele ega tulu teenimisele. Mõjuvaldkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtgrupp II: riigi- ja KOV asutused Riigi kehtestatud avaliku teenindamise kohustus kommertsvedajatele võib avaldada mõju Transpordiameti töökorraldusele, kes hakkab eelduslikult vedajate taotlusi menetlema. Avaliku teenindamise kohustuse täitmise hüvitamiseks kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega toetuse arvutamise põhimõtted, sealhulgas nähakse ette andmestik, mida sihtotstarbelise toetuse suuruse arvutamiseks vedajal on asutusele vaja esitada. Toetuse maksmisega kaasneb taotletava toetuse suuruse kontrollimine, et täita määrusest (EÜ) nr 1370/2007 tulenevaid kohustusi, samuti järelevalve teostamine. Mõju olulisus: Mõju sihtgrupi suurus on väike. Muudatuse tulemusena kasvab hüvitise maksmist administreeriva asutuse töökoormus, kuid mõju ulatust võib hinnata väikseks, kuna see tegeleb nagunii igapäevaselt ühistransporditoetuste administreerimisega, samuti toetuse kasutamise kontrollimisega, kuna avaliku teenindamise kohustuse panemisega seonduvad kohustused tulenevad ka avaliku teenindamise lepingutega seoses ÜTS-ist ja määrusest (EÜ) nr 1370/2007. Kontroll ülekompenseerimise vältimiseks on ka praegu pädevate asutuste kohustuseks. Sellest, kui sagedasti hakkab toimuma sihtotstarbelise toetuse maksmine vedajale, sõltub mõju avaldumise sagedus. Kuna mõju avaldumine on regulaarne, kuid mitte igapäevane, saab mõju hinnata keskmiseks. Mõjuvaldkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale Muudatusel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna muudatuse tulemusena ei suurene ega vähene ühistranspordi ega sõiduautode kasutamine. Mõjuvaldkond: mõju regionaalarengule Kuivõrd kehtivad sõidusoodustused kommertsliinidel täielikult säilivad, siis puudub mõju piirkondade konkurentsivõimele ja regionaalarengule.. Kokkuvõttes saab mõju hinnata mitteoluliseks. Muudatusel puudub sotsiaalne mõju, kuna ühistranspordi kasutajatele pakutavate sõidusoodustuste osas muudatusi ei tehta. Seaduses nimetatud sõidusoodustuste pakkumise jätkamiseks takistused puuduvad. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga tehtavate muudatuste mõju riigiasutustele on hinnatud seletuskirja eelnõu mõjude hindamise peatükis 6. Eelnõu seadusena rakendamisel suurenevad riigi kulud. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kaotatakse kommertsvedajate ilma sõidutoetuseta teatud sõitjate tasuta vedamise kohustus, kuid juba täidetud avaliku teenindamise kohustuse eest on kommertsvedajal õigus saada sihtotstarbelist toetust. Ettevõtjad, kes ei ole seni sihtotstarbelise toetuse saamiseks taotlust 13 esitanud, saavad seda õigust endiselt realiseerida. Kuna kõik ettevõtjad ei ole sihtotstarbelise toetuse taotlust esitanud ning Transpordiamet korraldab sihtotstarbelise toetuste maksmist ka 2023. aasta jooksul kuni seaduse eelnõu jõustumiseni, siis täpset sihtotstarbelise toetuse summat pole teada, kuid hinnanguliselt võib see ulatuda ca 500 000 euroni aastas. Kommertsliinivedajatele sõitjate tasuta vedamise eest hüvitise maksmiseks tuleb leida täiendavad vahendid riigieelarve strateegia planeerimise protsessis. Aastase makstava sihtotstarbelise toetuse suuruse hindamisel ja eelarves vahendite eraldamise taotlemisel on võimalik aluseks võtta juba ettevõtjatele makstavat toetust. Kuivõrd 2023. a riigieelarves ei ole kommertsvedajatele avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest sihtotstarbelise toetuse maksmiseks vahendeid planeeritud, maksab Transpordiamet toetusi Valitsuse reservist eraldatud vahenditest. 2023. a riigieelarvest toetatakse liinivedusid (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) ca 124,4 mln euroga. Kommertsvedajatele makstav sihtotstarbeline toetus suurendab toetuse vajadust riigieelarvest veelgi. Lisaks tuleb riigil kaaluda vajadust luua infotehnoloogiline lahendus sõidusoodustuse aluseks oleva asjaolu kontrollimiseks riigi andmekogudest. Puudest tuleneva sõidusoodustuse saamise asjaolu kontrollimiseks on mõistlik luua võimalus saada andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemist. Kuna tegemist on eriliigiliste isikuandmete, mille kaitseks tuleb rakendada kõrgemaid turvameetmeid, kättesaadavaks tegemisega, siis peab andmete saamiseks vajalike päringute tehnilise võimaluse looma riik. Sotsiaalministeeriumi hinnangul kulub tehnilise lahenduse loomiseks kaks-kolm aastat, kuna IT-arenduste tegemist planeeritakse aastaid ette, välja tuleb kuulutada riigihange, mis eeldab aga eelnevalt riigieelarvest rahaliste vahendite planeerimist. Arendustööde maksumust ei ole ilma eelanalüüsita võimalik prognoosida. 2023. a riigieelarves ei ole arendustööd tegemiseks vahendeid planeeritud. Kuni eelpool mainitud infotehnoloogiline lahendus ei ole välja arendatud, saab olulises osas jätkata 2023. aastal Transpordiameti poolt rakendatava metoodika kasutamist, millega Transpordiamet hüvitab nimetatud avaliku teenindamise kohustuse eest kommertsliiniveo vedajatele põhjendatud nõuetest proportsionaalse osa saamata jäänud piletitulust. 8. Rakendusaktid Eelnõuga lisatakse ÜTSi uus volitusnorm (§ 30 lõige 21) valdkonna eest vastutava ministri määruse kehtestamiseks. Avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest riigieelarvest makstava sihtotstarbelise toetuse arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse sisu osas tuleb lähtuda määruses nr 1370/2007 sätestatust. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Kuivõrd 2023. a maksab Transpordiamet kommertsvedajatele avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest sihtotstarbelisi toetusi Valitsuse reservist eraldatud vahenditest, siis korrektse õiguskorra ja õigusselguse tagamiseks on oluline seaduse muudatused jõustada hiljemalt 2024. aastast, seda koostoimes riigieelarveseadusega, milles tuleb vastavalt ette näha vahendid avaliku teenindamise kohustuse rahastamiseks. 14 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Eesti Linnade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Lastekaitse Liidule, Autoettevõtjate Liidule. Ettepanekuid ja märkuseid esitasid Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Autoettevõtete Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Lastekaitse Liit. Eelnõu kooskõlastamise märkustega arvestamise tabel on seletuskirja Lisas 2. __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2023. a. 15  Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 KAVAND REGIONAALMINISTER MÄÄRUS Riigisisesel kommertsliiniveol avaliku teenindamise kohustuse eest makstava sihtotstarbelise toetuse arvutamise põhimõtted, esitatavate andmete loetelu ning toetuse maksmise kord Määrus kehtestatakse ühistranspordiseaduse § 30 lõike 21 alusel. § 1. Reguleerimisala § 2. Toetuse maksmise põhimõtted § 3. Taotluse esitamise kord § 4. Taotlusele esitatavad nõuded § 5. Taotluse läbivaatamine § 6. Toetuse maksmine § 7. Toetuse tagasinõudmine Kristen Michal Kliimaminister 16