Energeetika tulemusaruanne 2022

KÄSKKIRI 12.06.2023 nr 115 Energeetika tulemusaruanne 2022 Esitan energeetika tulemusvaldkonna 2022. aasta tulemusaruande vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastu võetud määrusele nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  Energeetika tulemusvaldkonna 2022. aasta tulemusaruanne Aruande on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele. Tallinn 2023 1 Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo 3 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud 5 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine 6 5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 7 6. Programmi üldinfo 11 7. Programmi mõõdikud 13 8. Programmi tegevuste täitmise analüüs 16 10.1. Meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ 17 10.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ 19 10.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ 21 10.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2023-2027 21 10.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek: 21 10.4.2. Taastuvenergia 23 10.4.3 Energiatõhusus 24 10.4.4 Maapõueressursid 24 9. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 25 LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruandesse 27 2 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond Energeetika Arengukava Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Tulemusvaldkonna Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, eesmärk mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Strateegia „Eesti 2035“ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik siht (alasihi täpsusega) Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesti energiamajanduse ning maapõueressursside haldamise ja kasutamise areng peab olema kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Energeetika tulemusvaldkonda panustab üks programm energeetika ja maavarade programm, mis on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamiseks. Energeetika tulemusvaldkond hõlmab energeetika ja maavarade valdkondade tegevusi, mis on seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet, jaotamist ja tarbimist, maapõueressursside (sh maavarade) haldamist ja kasutamist ning geoloogilise kompetentsi arendamist. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. Maapõue valdkond ja maavarade kasutuselevõtt on tihedalt seotud riigi keskkonna-, majandus- ja julgeolekupoliitikaga, mis on oma huvides sageli vastandlikud, aga eesmärk on kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaal - majanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. 3  Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm sh vastutavad (valdkonna arengukavad, poliitika põhialused ministeeriumid jms) Energeetika Energiamajanduse arengukava aastani Energeetika ja maavarade 2030 programm 2022-2025 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) Energeetika Maapõuepoliitika põhialused aastani Energeetika ja maavarade 2050 programm 2022-2025 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Programmi ellu viimine on prognooside kohane, mida näitab 2022. aastal täidetud meetmete mõõdikud: Meede „Energiavarustuse Meede „Primaarenergia tõhusam Meede „Maapõue- tagamine ja energiaturu korraldus“ kasutus ja taastuvenergia osakaalu ressursside uurimine suurendamine lõpptarbimises“ ja kasutamine“ 2022. sihttaseme meetmete mõõdikud -Tagatud on energiataristu n-1 -Energia lõpptarbimine, TWh* -Maapõue-ressursside kriteerium ja energiaturu tõhus - Primaarenergia sisemaine tarbimine, uurimine ja kasutamine toimimine TWh* on jätkusuutlik ja - Tagatud on elektri- ja gaasituru koordineeritud toimimine Eestis *esialgsete andmete põhjal. 2022 andmed avaldatakse kahe aastase viibega., 2021 aasta seisuga on mõõdikud saavutatud ENMAK 2030 mõõdikud on suures osas täidetud. 2022. aasta kohta puuduvad statistilised andmed primaarenergia tarbimise, energia lõpptarbimise ja taastuvate energiaallikate osatähtsuse kohta. Võimalik on toetuda esialgsetele andmetega, mille kohaselt oli 2022. aasta taastuvenergia osakaal 35% ja kattis 28% kogutarbimisest1. Primaarenergia tarbimise ja energia lõpptarbimise sihid olid 2021. aastal saavutatud. Strateegia Eesti 2035 näeb ette aastaks 2050 energiajulgeoleku tagamise kliimaneutraalse energiatootmisega. Vastavalt ENMAK 2035 koostamise ettepanekule2 alustati 2022. aastal ENMAK 2035 koostamise protsessi. Energeetika ja ENMAK 2030 meetmetesse panustavad ka teised tulemusvaldkonnad ja neis koostatud programmid. Järgnevaid ENMAK 2030 meetmeid käsitletakse transpordi ja ehituse valdkondade programmides ja tulemusaruannetes: 1 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 2 Dokumendid | Energiatalgud 4   Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine. Tõhus sõidukipark  Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine  Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine Lisaks on ENMAK 2030-s meede Avaliku sektori eeskuju, mis sisaldab meetmeid nii keskvalitsusele kui kohalikele omavalitsustele ning mida planeeritakse ja viiakse läbi mitmes asutuses. Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses järjepidevalt tegeleda taastuvast energiaallikast toodetud energia osakaalu ning energiatõhususe suurendamisega ning energiajulgeoleku kõrge taseme hoidmisega. Maapõueressursside kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu Maavarade kasutusest tingitud keskkonnamõjude vähendamisele. Tulemusaruanne on saadetud tutvumiseks ka ENMAK juhtkomisjonile ning tagasiside koondatud kujul on koondatud LISA 2 dokumenti. 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesti energiamajanduse visiooni kohaselt on aastal 2050 Eestist kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnahoidlilike tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Riigil on välja töötatud kindel ja pikaajalise visiooniga ressursside omanikupoliitika, mis toetab Eesti tööstussektori arengut. Energiaressursside kasutamise eest saadav riigi omanikutulu suunatakse peamiselt kestliku energiavarustuse edendamise programmidesse, kindlustades sellega riigi energeetilise sõltumatuse jätkumise pärast fossiilkütuse varude ammendumist3. ENMAK 2030 visioonist ja üldeesmärgist lähtudes on tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks valitud Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Tabel 1. Energeetika tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 2035* Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus BAB ABB ABA ABB ABB tarbijale** Allikas: Maailma Energeetikanõukogu 3 Ptk 2.2, tabel 1.1 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (mkm.ee) 5 * märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga ** Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. ENMAK 2030 üldeesmärgi mõõdikuks on taastuvenergia osakaal, mis tuleneb taastuvenergia direktiivist4. Taastuvenergia osakaal Eestis on kasvanud ning esialgsete andmete põhjal ületab see 2022. aastal 34%5. Seni tehtud ja kavandatud tegevuste tulemusel on põhiliste energeetika eesmärkide sihttasemete (2022. aastal uuendatud) täitmine aastaks 2030. saavutatav, vt graafik 1. ENERGEETIKA PÕHINÄITAJAD 2030. AASTA SIHTTASEMEGA 2000 2005 2010 2015 2021 2030 100 65 62 60 59 53 52 34 34 33 33 32 30 29 28 25 17 Taastuvenergia Energia lõpptarbimine, TWh Primaarenergia tarbimine, TWh osakaal summaarses lõppenergia kogutarbimises, % Graafik 1 -Energeetika põhinäitajad 2030 aasta sihttasemega6 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Energeetika tulemusvaldkonnas on üks programm „Energeetika ja maavarade programm 2022-2025“. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine on esitatud tabelis 2, mis on ühtlasi ka programmi eelarve täitmine, kuna valdkonda panustab üks programm. Programmi eelarve kulude jaotus tegevuste kaupa on esitatud peatükis 11. Tabel 2. Energeetika tulemusvaldkonna 2022. aasta eelarve ja selle täitmine tuhandetes eurodes. Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Programmi eelarve kokku: -55 049 -315 540 -180 415 Tulemusvaldkonna lõplik eelarve suurenes võrreldes esialgsega kokku 260,5 mln euro võrra, sh kasvatas 2022. a riigi lisaeelarve tulemusvaldkonna eelarvet 8,45 mln eurot, Vabariigi Valitsuse reservidest eraldati 4 (EL) 2018/2001 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN 5 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 6 Home - Eurostat (europa.eu) 6 täiendavaid vahendeid kõrgete energiahindade kompenseerimiseks 57 mln euro ulatuses, CO2 kvooditulust rahastatavate projektide eelarve kasvas 87 mln euro võrra, taastuvenergia statistiliste ülekannete vahendeid kanti eelmisest aruandeperioodist üle 36,5 mln eurot, majandustegevusest laekunud tulu arvelt tehtud kulude eelarve kasvas võrreldes algselt planeerituga 0,7 mln eurot. Välistoetusteks algselt planeeritud eelarve vähenes samas 10 mln euro võrra. 2021. aastast kanti piirmääraga vahendeid 2022. aastasse üle kokku 80,2 mln eurot, sh Vabariigi Valitsuse reservidest kõrgete energiahindade kompenseerimiseks eraldatud vahendeid summas 74,4 mln eurot ja Eesti Varude Keskuse ASi tegevustoetuse kasutamata jääk 5,2 mln eurot. Tulemusvaldkonna lõplikust eelarvest kasutati ära 57%. Peamisteks põhjusteks madala eelarve täitumusel on:  19,8 mln eurot jäi kasutamata Vabariigi Valitsuse reservidest kõrgete energiahindade kompenseerimiseks eraldatud vahenditest, kuna tarbijad kasutasid energiat oodatust vähem ning 2022. aasta lõpus energiahinnad langesid kiiremini kui meetme raames prognoositud olid. Selle meetme kogukulust sai 43% hüvitada reservist eraldatud vahenditest. Nimetatud jäägist tagastati 2023. aastal kesksesse reservi 19,6 mln eurot; kõrgeid energiahindu kompenseeriti 57% ulatuses meetme maksumusest ka CO2 kvooditulust eraldatud vahenditest. Nendest kasutati ära 36% ja vahendite kasutamist jätkati samal eesmärgil 2023. aasta I kvartalis;  taastuvenergia statistiliste ülekannete vahendite eelarvest kasutati ära 4 mln eurot ehk 11%. Nimetatud eelarve hulka kuuluvad näiteks Kaitseministeeriumi poolt radari soetamiseks mõeldud vahendid, vesiniku ja elektribusside pilootprojektidele mõeldud vahendid. Sellised projektid on väga pikaajalised, neid viiakse ellu mitme aasta jooksul ja vahendeid saab kasutada, kuni projektid on ellu viidud. Piirmääraga vahendite kasutamata eelarvest kantakse 2023. aastasse eeldatavalt üle 4,8 mln eurot, millest 3,5 mln moodustab Eesti Varude Keskuse ASi tegevustoetuse jääk. 5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Energeetika tulemusvaldkonda panustab üks programm, mistõttu käsitletakse tulemusaruandes tulemusvaldkonna ja programmi üldisi peatükke koos. Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy Trilemma Index. Antud indeksi alusel oli Eesti energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. Eestist ees olid aastal 2020 nii Läti ja Leedu kui Skandinaaviamaad. 2022. aastal oli Eesti koos Lätiga 101 riigi järjestuses 9. kohal (ABA7)8, 7 Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. (The value of the grade depends on which quartile the country’s score falls into: Grade A: top 25% countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between 50% and 75%; Grade D: between 75% and 100% https://www.worldenergy.org/publications/entry/world-energy-trilemma-index-2022) 8 https://trilemma.worldenergy.org/ 7 ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Koondindeksi heasse tulemusse panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka energeetika keskkonnamõju järjest paremad tulemused, energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt olnud väga hea. ENMAK 2030 ja Eesti 2035 tegevuskavas9 toodud vajaliku muutuse saavutamisel on kõige suuremad väljakutsed energeetikas: 1. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamisel elektrivõrgu sünkroniseerimine Mandri- Euroopa sagedusalaga, energiataristu arendamine kasvavatele hajatootmise, salvestuse, (sõidukite) laadimise jms nõudmistele vastavaks), kõrgete energiahindade kompenseerimine, 1000MW juhitava (tootmis- ja/või salvestus) võimsuse olemasolu tagamine turutingimustel. 2. Taastuvenergia väljakutse on jõuda vähempakkumiste, pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ja turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise tulemusena taastuvelektri toodangu olulise kasvuni oludes, kus maismaal on tuuleparkideks sobivaid alasid väga piiratult ning planeerimis- ja mõjuhindamiste menetlusprotsessid võivad võtta aastaid. Riiklike eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek) täitmiseks vajalikus mahus taastuvenergia projektide tagamiseks on oluline leida ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, arendajate jt koostöös taastuvenergia tootmiseks sobivad alad mahus, mis tagaks taastuvenergia osakaalu kasvu ning energiajulgeoleku. 3. Energiatõhususe osas on suurimateks väljakutseteks hoonete kavandatud rekonstrueerimismahtude realiseerimine (sh avaliku sektori hooned) ja transpordikütuste kasutuse vähendamine. Lisaks on oluline täiustada energiasäästu prognoosimise metoodikat energiasäästukohustuse täitmise seiramiseks ja koguda energiatõhususe meetmete tulemuste kohta andmeid energiasäästu hindamiseks. Euroopa Liidu kliimapaketis sisaldub energiatõhususe direktiivi ümbersõnastamine, mille raames suureneb alates 2024. aastast liikmesriigi energiasäästukohustus senisega võrreldes ligi kaks korda. Ambitsioonikama energiasäästukohustuse eesmärgi täitmiseks ei ole Eesti tänased energiatõhususe meetmed piisavad. Seetõttu peab suurema energiasäästukohustuse eesmärgi kehtestamisel olema oluline kavandada täiendavaid energiatõhususe meetmeid nii hoonete, transpordi, avaliku sektori kui ettevõtete ja tööstuse energiatõhususe suurendamiseks. 4. Maapõue temaatikas on suurimaks väljakutseks teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti on jätkuv teema maapõueressursside majandamine sellises olukorras, kus arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Energiajulgeoleku, sh varustuskindluse tagamine Eestis on torugaasi import Venemaalt keelustatud alates 31.12.2022. 2022. aasta talveks rajati Pakrineemele LNG ujuvterminali vastuvõtuvõimekus. Regiooni täiendavad gaasitaristud: Inkoo ja Hamina vedelgaasi terminalid Soomes, BalticConnector10, GIPL11, Leedu LNG terminal – tähendavad seda, et LNG 9 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus 13 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 13 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 8 baasilt on tagatud regiooni, sh Eesti varustuskindlus. Eesti Varude Keskus AS on 2023.a märtsikuu seisuga saavutanud Vabariigi Valitsuse poolt ülesandeks seatud 1 TWh gaasivaru eesmärgi. Antud gaasikogus vastab ligikaudu 27% Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest. Balti riikide Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumine on plaanitud 2025. aasta lõppu. Selleks ajaks saavad valmis liitumiseks vajalikud investeeringud ja kokku lepitud vajalikud protsessid. Sünkroniseerimise raames tehtavad tööd on ajakavas. 2023. aasta alguses pingestati Balti-Tartu kõrgepingeliin ja käivitus Eesti esimene sünkroonkompensaator. Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Biomassi järsk hinnatõus, toorme kättesaadavuse vähenemine sõja tõttu on reguleeritud turul samuti tarbijatele mõju avaldanud. Tarbijaid toetati leevendamaks kiirelt kerkinud energiahindade mõju. Valminud uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ toob välja peamised tegevused selle saavutamiseks. Kütteperioodidel 2021/2022 ja 2022/2023 toetas Eesti kõrge energiahinna (elekter, maagaas, kaugküte) kompenseerimiseks äri- ja kodutarbijaid kokku 282 mln euro ulatuses. Riigiettevõttel Eesti Energia on alates 1. oktoobrist 2022 kohustus müüa kodutarbijatele elektrit universaalteenusena12. Taastuvenergiale üleminek Esialgsetel andmetel oli taastuvenergia tootmine 2022. aastal (2,62TWh) sarnasel tasemel 2021. aastaga (2,59TWh)13. Taastuvenergeetikas on vastu võetud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus14, mille kohaselt on taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 65% riigisisesest energia summaarsest tarbimisest (sh elektrienergia tarbimisest vähemalt 100%). Võeti vastu õigusaktide muudatused merel ja maismaal tuuleenergeetika arendamisest saadava kogukonna kasu kohta. Muudatused kohustavad alates 1. juulist 2023. a tuuleelektrijaamade rajajaid omavalitsusele ja kohalikele elanikele maksma tasu, et soodustada taastuvenergia tootmist. Taastuvenergia kiirema arendamise põhifookus on tuuleenergial ning kiirendada soovitakse eelkõige juba arenduses olevaid projekte, et tõsta taastuvenergiale ülemineku tempot. Samuti jätkatakse planeeritud taastuvelektri vähempakkumiste korraldamisega. Energiatõhususe suurendamine 2022. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjonile seni seatud energiatõhususe eesmärkide täitmist. Järgmine fookus on 2021-2030 perioodi energiatõhususe eesmärkide täitmine. Euroopa Tehnilise toe instrumendi15 kaudu rahastatud uuringu põhjal selguvad peamised meetmete paketid, kuidas seatud eesmärke kõige optimaalsemalt saavutada. Uuring valmib eeldatavasti 2023 IV kvartalis. Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine. 2022. aastal oleme teinud selles 13 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 13 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 15 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-instrument/technical- support-instrument-tsi_et 9 suunas olulisi samme - Eesti Geoloogiateenistus on formeerinud esialgsed fosforiidi ja kriitiliste toormete uuringute tulemused ja teinud lähivaate plaani uuringutega edasiminekuks. Geoloogiliste süvapuurimiste käigus on saadud esialgsed andmed sulfiidse maagistumise kohta (kulla-hõbeda ilmingud) Kirde Eesti aluskorra kivimites. Jätkusid geotermaalenergeetika võimaluste uuringud ja pilootprojektide ettevalmistamine. Maapõue ressursside geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents Teostati plaanipärast kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagati parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeleti avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viidi läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning interpreteeriti neid andmeid. Järgmise nelja aasta (2023-2027) suurimad väljakutsed on:  Kolme Balti riigi elektrisüsteemide edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ning sellega seonduvad tegevused (juhitava võimsuse tagamine, süsteemiteenused (nt sageduse hoidmine)) ning elektrituru disain, mis nimetatud tegevused regulatiivse raamistikuga turule aitab ning vastavate teenuste ja toodete tarbeks vajalikud tingimused loob. Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turu käivitada juba 2025. aastal. See viib Balti riikide elektrivõrkude täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja julgeoleku.  Taastuvenergia tootmise potentsiaali on Eestis rohkem kui vajalik sisemaise tarbimise 100% katteks taastuvelektriga, nagu on seatud 2030. aastaks eesmärk. Seega on järgmistel aastatel väljakutsed mitmes valdkonnas: võrguarenduste kiirendamine, meretuulikute turupõhine arendamine, salvestustehnoloogiate turu käivitamine, loamenetluste kiirendamine, vajalike regulatsioonide loomine või täiendamine. Taastuvenergeetika arendamisel on järjest olulisem arvestada ühiskondliku kaasamisega (mitte minu tagahoovis-probleemi lahendamine), arendamisele seatud bürokraatlike piirangute eemaldamisega, kestliku rahastuse ja taksonoomia reeglitega projektide rahastamisel ning silmas pidada looduskeskkonna tasakaalu.  Avalikul sektoril on kasvavalt oluline roll võetud taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ning kohustus näidata eeskuju enda tarbimisvalikutega. Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on olla eeskujuks turuosalistele, näiteks elektrienergia rohehange Riigi Kinnisvara AS-i poolt.  Energiatõhususe direktiivi täitmise eest vastutav ministeerium on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Energiatõhususe eesmärgid on seni täidetud ilma teiste ministeeriumite haldusalade (avalik sektor) panuseta, kuid 2023.a. kevadel kokku lepitud direktiivi sõnastusest lähtuvat eesmärki ei ole võimalik selliselt enam täita. Väljakutseks on energiatõhususe eesmärgi saavutamisesse panustamine kõigis valdkondades, sh teiste ministeeriumite haldusalade lõikes läbivalt.  Maavarad maailmas tervikuna ja seega ka Eestis on tõusnud esiplaanile rohepöörde võtmes ehk eelkõige vajalike ressursside varustuskindlus. Selle teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks 10  kriitiliste toormete/maavarade ja sekundaarse toorme projektide fookused on Eestis seni nõrgalt kaetud teema, mille edasimineku osas on oluline saavutada oluline läbimurre strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel. Suureks väljakutseks on taastuvenergia erinevate võimaluste uurimine - näiteks geotermaalenergia (nii maa süvaenergia kui ka põhjavee energia) pilootprojektide ettevalmistamine ja käivitamine.  Kuna hoonete energiatõhusus ja teede korrashoid eeldab kasvavat ehitusmaavarade kasutuselevõttu, siis on fookuses taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine. Uuendasime ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise juhendit, mis kinnitati 2023. märtsis. Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine koostöös Keskkonna- ja Rahandusministeeriumiga.  Jätkub dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle – jätkuvalt on plaanis konstruktiivsed arutelud ettevõtjate, kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega, et leida lahendusi olukorras, kus ehitusmaavarade teemaplaneeringud on veel koostamisel. Tulemusvaldkonna areng on tugevalt seotud strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas16. Energeetika tulemusvaldkonna tegevused panustavad eeskätt strateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning täpsemalt tegevuskava teemakimbu „Majandus ja kliima“ muutuse E „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku“ saavutamisse. Lisaks panustab tulemusvaldkond strateegia "Eesti 2035" tegevuskava teemakimbu "Ruum ja liikuvus" muutuse D "Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu" ning läbi maapõuepoliitika elluviimise muutuse B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste 6. Programmi üldinfo Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Strateegia „Eesti 2035“ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik siht (alasihi täpsusega) Programmi periood 2022-2025 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Varude Keskus AS (Eesti Vedelkütusevaru valitsemisala asutused) Agentuur AS) 16 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus 11  Kaasvastutaja Ei ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) Energeetika ja maavarade programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) eesmärkide saavutamiseks. Programm hõlmab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja hoonete energiakasutusega ning maapõueressursside uurimise ja kasutamisega seonduvad tegevused. Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Joonis 1 Energiamajanduse osaliste panus ENMAK kaudu rohepöördesse. Kliimaneutraalsus, kliimanutikus, Rohepööre, elurikkus, sh õiglane ringmajandus, puhas üleminek energia, ressursi- ja Eesmärgid ja energiatõhusus, meetmed tervislik ja ENMAK 2030 keskkonnahoidlik toit, säästev ja arukas Energia- Eesti 2035 liikumine, tõhus majanduse ENMAK 2035 ehitamine ja osalised renoveerimine REKK 2030 Energeetika ja ENMAK 2030 meetmetesse panustavad ka teised tulemusvaldkonnad ja neis koostatud programmid. Järgnevaid ENMAK 2030 meetmeid käsitletakse transpordi ja ehituse valdkondade programmides ja tulemusaruannetes:  Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine  Tõhus sõidukipark  Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine  Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine Lisaks on ENMAK 2030-s meede Avaliku sektori eeskuju, mis sisaldab abinõusid nii keskvalitsusele kui kohalikele omavalitsustele ning mida planeeritakse ja viiakse läbi erinevate ministeeriumite allasutustes. Energiamajanduse korralduse seadus kohustab keskvalitsust rekonstrueerima keskvalitsuse hoonete köetavast põrandapinnast igal aastal 3%, mille täitmise eest vastutab Rahandusministeerium. Avaliku 12 sektori eeskuju aitavad täita keskvalitsuse hoonete17 ja kohaliku omavalitsuse hoonete18 energiatõhususe toetusmeetmed. Täiendavalt on näiteks Struktuurifondide toetuste raames suunatud meetmeid kooli192021-, lasteaia22-, tervisekeskuste23, haiglavõrgu24 ja hoolekandeasutuste25 hoonete korrastamisse. Lisaks hoonete korrastamisele on mitmete programmide raames meetmed olnud suunatud kommunaaltaristu (vesi, kanalisatsioon, lokaal- ja kaugküte, tänavalgustus) korrastamiseks ning säästva liikuvuse arendamiseks (näiteks kergliiklusteede rajamine ja investeeringud ühistranspordivõrgustikku). 7. Programmi mõõdikud Programmi mõõdik energeetika osas ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga. Tabelis 3 esitatakse programmi tegevuste mõõdikud. Tabel 3. Energeetika ja maavarade programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevuste mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 1 BAB ABB ABA ABB ABB Elektrivarustuse tagamine Taastuvate energiaallikate osatähtsus 28,29 29,34 34* 20% 20% elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, %26 17 Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/113022020006 18 Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/115122020018 19 Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020 – https://www.riigiteataja.ee/akt/102032022003?leiaKehtiv 20 Gümnaasiumivõrgu korrastamine perioodil 2014-2020 https://www.riigiteataja.ee/akt/102032022002?leiaKehtiv 21 Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele https://www.riigiteataja.ee/akt/123032022003?leiaKehtiv 22 Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/113082019002?leiaKehtiv 23 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused” investeeringute kava kinnitamine https://www.riigiteataja.ee/akt/313092016001 24 Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine https://www.riigiteataja.ee/akt/125032022009?leiaKehtiv 25 Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel https://www.riigiteataja.ee/akt/101092020004?leiaKehtiv 26 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega 13  Tegelik Sihttase Programmi tegevuste mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites 157,9 158,1 218,6 < 110 <110 tarbimiskoha kohta aastas, minut27 Gaasivarustuse tagamine Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 4 450 4 158 4100* 4 500 3 750 kodutarbijate müük Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Allikas: Eesti Varude Keskus Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest 12,16 11,24 12* 7,5% 9% lõpptarbimisest transpordisektoris, % Allikas: Eurostat % Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Allikas: Keskkonnaministeeriu m Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Taastuvate energiaallikate 58,83 61,32 62* 56.8% 57.6% osatähtsus soojuse ja jahutuse 27 https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 14  Tegelik Sihttase Programmi tegevuste mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Energiatõhususe suurendamine Energia lõpptarbimine, TWh 32,6 32,6 33* 33,3 33,3 Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine tarbimine, 50,0 52,3 60* 65,6 65,6 TWh Allikas: Eurostat Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Taastuvate energiaallikate osatähtsus 28,29 29,34 34* 20% 20% elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, %28 Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest 12,16 11,24 12* 7,5% 9% lõpptarbimisest transpordisektoris, % Allikas: Eurostat % Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse 58,83 61,32 62* 56,8 57,6 summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents 28 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega 15  Tegelik Sihttase Programmi tegevuste mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Mõõtkavas 1:50000 geoloogilise kompleksse - - 38 38 42 kaardistamisega kaetud ala % Eesti territooriumist Teavitusürituste arv 4 4 5 5 5 Seireprojektide arv 4 4 4 4 4 Allikas: EGT *Esialgsed andmed või pole avaldatud, tavaliselt viibega 2 aastat 8. Programmi tegevuste täitmise analüüs Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammides29 kavandatud tegevused panustasid programmi täitmisesse. Vabariigi Valitsuse tegevuskavades toodud ja täidetud ülesanded olid järgmised: - Õigusaktide muudatused merel ja maismaal tuuleenergeetikast saadava kogukonna kasu kohta - Ülevaade LNG ujuvterminali vastuvõtuvõimekuse loomiseks vajaliku infrastruktuuri rajamise tagamisest ning vajalikest otsustest - Analüüs ja ettepanekud Venemaalt pärit gaasi ostmise keelustamise võimaluste kohta - Eesti seisukohad REPowerEU paketi raames esitatud taastuvenergia, energiatõhususe ja hoonete energiatõhususe direktiive muutva direktiivi eelnõu kohta - Ülevaade tootmissuunaliste võrguga liitumiste kitsaskohtade lahendamisest koostöös elektri võrguettevõtjatega - Energiakandjate hinnatõusu mõju leevendamise meetme määrused - Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus seadmaks 2030. aasta eesmärgiks 100% taastuvelektri osatähtsus - Taastuvelektri tootmise vähempakkumise väljakuulutamine 650 GWh taastuvelektri turule toomiseks - Meetme "Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord" tingimuste uuendamine - Täiendavate taastuvenergia vähempakkumiste kava aastateks 2024 ja 2025. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ettepanek seadmaks 2030. aasta eesmärgiks 100%-line taastuvelektri osatähtsus - Analüüs ja ettepanekud energiasäästu investeeringute edendamise kohta 29 Kaja Kallase I valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus ja Kaja Kallase II valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 16 Toodud tegevused panustasid erinevate meetmete eesmärkide saavutamisesse, millest allpool ülevaade antakse. 10.1. Meede „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ Meetme eesmärk: Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Meetme tegevuse analüüs antakse edasi valdkondlike tegevuste analüüsi. Elektrisüsteem Energiahinnad hakkasid Euroopas ja Eestis tõusma 2021 aasta suvel, mil Venemaa järk-järgult langetas elektrienergia ja maagaasi eksporti Euroopasse. Majanduse taastumine COVID19 piirangute leevendamisest, 2021 põuane suvi ja külm talv tõid kaasa energiavarude alanemise, mille tulemusena suure nõudluse ja vähese pakkumise valguses energiahinnad kasvu jätkasid. Venemaa rünnak Ukrainasse 2022. a kevadel vähendas veelgi Venemaa energiakandjate importi Euroopasse ja tõi kaasa ebakindluse maailmaturgudel, seeläbi süvendades täiendavalt energiakandjate vähesust ning kõrgeid hindu turgudel. 2022. aastal tabasid Eestit ja tervet Euroopat rekordilised elektrihinnad, mis ühel tunnil küündisid Baltikumis lausa 4000 euroni/MWh. Kõrgete hindadega toimetulemiseks võeti liikmesriikide poolt EL tasandil vastu mitmed kiired määrused, mis sisaldasid meetmeid energiakriisiga toimetulemiseks. Ühed olulisemad kokkulepped olid vähendada elektritarbimist 10% ja elektri tiputarbimist 5% võrreldes eelmiste aastatega. Elektri tiputarbimine vähenes perioodil 2022. november kuni 2023. märts keskmiselt 5,6%. Energiatarbimise vähendamiseks viidi 2022. aastal läbi energiasäästukampaania, mille raames kutsuti tarbijaid üles ka tiputundidel energiat säästma. Selleks, et leevendada 2022-2023 kütteperioodil tarbijatele kõrgeid elektrihindu, sätestati järgmised leevendusmeetmed:  1. oktoobrist 2022 kehtib kodutarbijale võimalus soetada elektrit universaalteenuse hinnaga. Äritarbijatele osutatakse universaalteenust alates 2022. aasta 1. novembrist.  Elektri kodutarbijale kompenseeriti kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 8 senti kilovatt-tunni (kWh) kohta, kuni 5 senti/kWh perioodil 1. oktoobrist 2022. aastal kuni 31. märtsini 2023. Tulenevalt Venemaa agressioonist Ukrainas lõpetati 2022. aastal elektrikaubandus Venemaaga. 2022. aastal jätkusid Baltikumi Mandri-Euroopa sünkroniseerimise projekti raames tehtavad tööd. 2023. aasta alguses pingestati Balti-Tartu kõrgepingeliin ja käivitus Eesti esimene sünkroonkompensaator. Alates 2025. aastast plaanivad Balti süsteemihaldurid alustada elektrisüsteemi ühise sagedusreservide turuga, et tagada elektrisüsteemi toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist mandri-Euroopa sünkroonalaga. Gaasisüsteem 7.04.2022 tegi Vabariigi Valitsus põhimõttelise otsuse Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks, ja Vene gaasist kiire loobumisega seonduvate riskide maandamiseks. Selle tulemusena rajati 2022. aasta sügiseks 17 Pakrineeme veeldatud maagaasi ujuvterminali vastuvõtmise võimekus. Eestis on torugaasi ja LNG import Venemaalt keelustatud alates 31.12.2022. Gaasi varustuskindlust tagavad solidaarsusmeetmete kokkulepped on Eestil sõlmitud Soome Vabariigi ja Läti Vabariigiga, kelle gaasisüsteemiga on Eesti otseselt ühendatud30. 2022. aasta mais alustas tööd Poola ja Leedu vaheline gaasiühendus GIPL, sama aasta lõpus avati täiendav veeldatud maagaasi terminal Soomes Inkoos. Samas regioonis olevad LNG terminalid (Klaipeda ja Inkoo) on piisava mahuga, et tagada regiooni, sh Eesti varustatus LNG baasilt. Eesti maagaasi tarbimine vähenes 2022. aastal märkimisväärselt ja moodustab varasemate aastate keskmise näitaja 5 TWh asemel järgmise 12-kuulise perioodi jooksul hinnanguliselt 3,7 TWh. Eesti strateegilise maagaasivaru moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus riigi tegevusvaru moodustamiseks 31, mille kohaselt tuleb varuna hoida 1 TWh gaasi. Eesti Varude Keskus on 2023.a märtsikuu seisuga saavutanud 1 TWh gaasivaru eesmärgi. Gaasivarusid hoitakse Inčukalnsi gaasihoidlas (Lätis). Antud gaasikogus vastab ligikaudu 27% Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest. Eesmärgiks on regionaalsel gaasiturul ühtseks bilansitsooniks liita Eesti, Läti, Leedu ja Soome. Praeguseks on loodud Eesti-Läti-Soome ühine turupiirkond. 2022 kõrgete energiahindade ja piirkonna energia defitsiidi tõttu omas põlevkivi elekter olulist strateegilist rolli elektrivarustuskindluse tagamisel. Kaugemale tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad enam olla elektriturul konkurentsivõimelised. Põlevkivist elektrienergia tootmise vähenemisel (otsepõletamise järkjärguline lõppemine, sest Eesti 2035 tegevuskava näeb ette põlevkivienergeetika osakaalu järkjärgulise vähendamise sama näeb ette Eesti Energia strateegia32) tagavad elektri varustuskindluse uued tootmisvõimsused ning ühendused naaberriikidega. Elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks luuakse Eestis võimalus kohaldada reservvõimsuse mehhanismi, juhul kui esineb probleeme varustuskindluse normi täitmisel. ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist üks väiksemaid. Lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia: biomass, tuul, päike ja energiatõhususe kasv energia tootmisel, edastamisel ja tarbimisel. Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Biomassi järsk hinnatõus, toorme kättesaadavuse vähenemine sõja tõttu on reguleeritud turul samuti tarbijatele mõju avaldanud. Tarbijaid toetati leevendamaks kiirelt kerkinud energiahindade mõju. Valminud uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ toob välja peamised tegevused selle saavutamiseks. Kõrgete energiahindade (nt erakordselt kõrge elektri ja gaasi hind augustis 2022) tõttu oluliselt vähenenud energia tarbimine (nt maagaasi tarbimise vabatahtlik vähendamine 26% võrra aastal 2022) näitab energiasäästu võimalikkust, võimekust, tahet ja teadlikkust ühise eesmärgi nimel pingutada. Kui 2021. aastal langetati COVID kriisi mõjude leevendamiseks energiakandjate aktsiisi määrasid, siis kütteperioodidel 2021/2022 ja 2022/2023 toetas Eesti kõrge energiahinna kompenseerimiseks äri- ja kodutarbijaid kokku 282 mln euro ulatuses. Riigiettevõttel Eesti Energia on alates 1. oktoobrist 2022 kohustus müüa kodutarbijatele elektrit universaalteenusena (riigipoolne tähtajaline valikmeede, mis aitab elektritarbijatel maandada riske ja leevendada elektrihinna tõusu). 30 https://www.espa.ee/et/gaasivaru-suurus-ja-asukoht 31 https://www.riigiteataja.ee/akt/302082022003 32 PowerPoint Presentation (energia.ee) 18 Tabel 4. 2021/2022 kütteperioodi äri- ja kodutarbijate toetusmeetmete tegelik maksumus. 2021/2022 kulu (tuh €) Käibemaksuga Elektri kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine (okt-märts) 112 985 Gaasi kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine (jaanuar-märts) 29 896 Kaugkütte kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks toetuse andmine (veebruar-märts) 13 549 Vähekindlustatud leibkondade meede (okt-aprill) 13 000 KOKKU 169 431 Tabel 5 Oktoober 2022 kuni märts 2023 toetusmeetmed kodutarbijatele. 2022 okt - 2023 märts kulu (€) Käibemaksuga Elektrienergia 59 969 Gaas 28 377 Kaugküte 24 402 KOKKU 112 748 10.2 Meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Suur osa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammides33 toodud ülesannetest ENMAK 2030 üldeesmärgi täitmiseks täideti, panustades mh kliimaneutraalsele taristule, energiatootmisele ja tarbimisele üleminekusse, mh olulisemad tegevused olid:  Võeti vastu energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus, millega seati eesmärgiks, et 2030. aastaks moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%.  Võeti vastu elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille raames uuendati elektrivõrguga liitumise põhimõtteid. Kehtiv regulatsioon ei soodustanud võrgu tõhusat kasutamist. Muudatuse järgi peab üle 15 kW võimsusega tootja võrguga liitumisel rakendama tagatist ning tasuma võrgu kasutamata võimsuse eest võrguettevõtjale võimsustasu.  Valitsus kiitis heaks tegevused, kuidas riik saab lihtsustada ja kiirendada Eesti üleminekut taastuvenergia kasutamisele. Taastuvenergia kiirema arendamise põhifookus on tuuleenergial ning kiirendada soovitakse eelkõige juba arenduses olevaid projekte.  Võeti vastu keskkonna tasude seaduse õigusaktide muudatused merel ja maismaal tuuleenergeetikast saadava kogukonna kasu kohta34. Muudatused35 kohustavad alates 1. juulist 33 VVTP täitmise ülevaade 2021 Kaja Kallase valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 34 https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022001 35 https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022028?tegevus=salvesta-link 19  2023. a tuuleelektrijaamade rajajaid omavalitsusele ja kohalikele elanikele maksma tasu, et kompenseerida omavalitsusele ja kohalikele elanikele arendustega põhjustatud häiringuid36.  Taastuvenergia vähempakkumisprotsessi täiendati toetudes eelnevale kogemusele, pärast mida muudeti nii seadust kui ka vähempakkumisi reguleerivat määrust. 2021. aastal tehti Eesti esimene suuremahuline vähempakkumine mahuga 450 GWh. Pakkumisi laekus ligikaudu kolm korda rohkem kui riiklikult soovitud energiakogus. Vähempakkumiste võitjate pakutud hind jäi vahemikku 18-34,9 €/MWh. Varasemalt fikseeritud toetussüsteemi puhul oli riiklik toetus 53,7 eur/MWh, millele lisandus elektrienergia börsil maha müümise hind. Vähempakkumiste puhul on võitjatel võimalik toetust küsida ainult juhul kui börsihind langeb alla nimetatud piiri 18-34,9 eur/MWh.  Eesti-Läti ühise meretuulepargi (ELWIND) eelarenduse projekti Eesti meretuulepargi ala asukoht sai kinnitatud 2022 IV kvartalis. Projekti raames rajatakse kokku kuni 1000 MW meretuuleenergia tootmisvõimsust aastatoodanguga enam kui 3 TWh. Projekti kulud ja tulud jagatakse riikide vahel ja uuringuteks kui ka elektriühenduse rajamiseks on plaanis kaasata kuni 50% ulatuses EL rahastust37 (Connecting Europe Facility - CEF). Paralleelselt sellega toimus projekti avalikustamine. Taotletav toetuse maht on 18,7 mln EUR. Tegemist on kogu maailma mõistes tähelepanuväärse riikidevahelise koostööga, kus soovitakse ühiselt parandada võrguühendust, suurendades taastuvenergia osakaalu ning elavdades majandust (luues võimalikult väikese kuluga võimalikult suurt kasu ühiskonnale). Energiatõhusus 2022. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjonile energiatõhususe eesmärkide saavutamist. Eesti täitis seatud eesmärgid ligikaudu 130% ulatuses. Järgnevate aastate fookus on energiatõhususe valdkonnas 2021- 2030 perioodi energiatõhususe eesmärkide täitmine. 2022. aastal toimusid energiatõhususe direktiivi läbirääkimised, mille raames uus direktiivi tekst küll 2023.a. märtsis kokku lepiti, ent mille jõustumine on lükkunud aasta teise poolde. Direktiivi jõustumisele järgneb direktiivi ülevõtmine kaheaastase tähtajaga. Energiatõhususe direktiivi rakendamist on Eestis võimendanud osalemine projektides Concerted Action Energy Efficiency Directive38 ja StreamSAVE39 . 2022. aasta panus energiatõhususe valdkonna edendamiseks hõlmas endas näiteks järgmisi tegevusi:  2014-2020 energiasäästukohutuse täitmise aruande esitamine Euroopa Komisjonile. Eesti täitis energiatõhususe direktiiviga seatud 2014-2020. aasta energiasäästu eesmärgi 130% ulatuses.  Üleriigilise energiasäästu kampaania läbiviimine – kampaania oli suunatud kõikidele majapidamistele. Kampaania raames koostati infomaterjalid, sh veebis ja viidi läbi reklaamikampaania nii teles kui raadios. Elektri tarbimise vähenemine 2021-2022 oli 6% ja Gaasi tarbimine vähenes Eestis 2022. aastal 26%, vähenemisele aitas kindlasti kaasa ka kõrged energiahinnad. 36 https://www.mkm.ee/uudised/uute-tuuleparkide-rajamisel-hakatakse-kohalikele-maksma-tasu 37 https://cinea.ec.europa.eu/programmes/connecting-europe-facility/about-connecting-europe-facility_en#cef-energy 38 https://www.ca-eed.eu/about/about-the-concerted-action/ Tegemist on projektiga, kus liikmesriigid saavad vahetada kogemusi ja teha koostööd energiatõhususe direktiivi ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse. 39 streamSAVE projekti eesmärk on aidata liikmesriike nende püüdlustes saavutada nõutud energiasääst energiatõhususe direktiivi artiklite 3 ja 7 kohaste eesmärkide edukaks saavutamiseks.. 20   Koostati taotlus, lähteülesanne ja saadi EL rahastus energiatõhususe uuringu läbiviimiseks, mida rahastab Euroopa Liit40. Töödega alustati 2022.a. lõpus. Uuring valmib eeldatavasti 2023.a. sügisel. Uuringu eesmärk on leida täiendavad ja kulutõhusad meetmed ambitsioonikamate energiatõhususe eesmärkide täitmiseks ning kaardistada selleks vajalikud tegevused, sh tulemuste seirega seonduv, võimalikud seadusemuudatused energiasäästukohutuse täitmiseks, arvestades uues direktiivis seatud eesmärkidega.  Vabariigi Valitsusele esitati 2021-2030 perioodi energiasäästukohustuse täitmise esialgne analüüs ja kokku on lepitud edasine ajakava, mis hõlmas 2023. aastal energiatõhususkohutuse jaotuskava koostamist, 2021. aasta energiasäästu eduaruande täitmist ning riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 energiatõhusust puudutavate jaotiste uuendamist. 10.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ Meetme eesmärk: Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus  Maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmiste põhine uurimine.  Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents. Teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viiakse läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist. 10.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2023-2027 Valdkondlikud peamised väljakutsed on tihedalt seotud erinevate majandusharudega ning on strateegilise tähtsusega kliimaeesmärkide saavutamiseks. Allpool nimetatud väljakutsed on sisendiks olnud Riigikantselei poolt juhitud ja loodud rohepöörde tegevusplaani eelnõule41. Tegevusplaan on koostatud lähima kolme aasta vaates, et hoida fookust tegevustel, mille elluviimisest sõltub kõige enam pikaajaliste sihtide saavutamine. 10.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek:  Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga Balti riikide elektrivõrkude lahti ühendamine Venemaa kontrollitavast elektrisüsteemist ja liitmine Mandri-Euroopa vastava sagedusala ja elektrisüsteemiga on Euroopa Liidu energiapoliitika 40 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-instrument/technical- support-instrument-tsi_et 41 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/tegevusplaan?view_instance=0&current_page=1 21  strateegiline eesmärk ja prioriteet. See viib Balti riikide elektrivõrkude täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja –julgeoleku, vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest ning aitab kaasa elektrituru kiiremale arengule ja ausamale konkurentsile elektriturul. Rajatavad ühendused loovad uusi ärivõimalusi ja elektritootjate ning -müüjate jaoks paraneb ekspordipotentsiaal, suurema ja paindlikuma turuga kaasnevad uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. Sünkroniseerimise protsess nõuab seega rahvusvahelist koostööd, suuremahulisi investeeringuid, regulatsioonide uuendamist.  Elektrisüsteemi varustuskindluseks vajaliku juhitava võimsuse tagamine Juhitava võimsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad regulatiivsed muutused ning tuleb taotleda riigiabi luba võimsusmehhanismi rakendamiseks. Need protsessid peavad liikuma tavapärasest kiiremini, tagamaks samaaegselt seatud eesmärgi saavutamise ja varustuskindluse. Lisaks piisavate reservide olemasolu tagamisele on oluline ühine sagedusreservide turg, et tagada elektrisüsteemi toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga, kui süsteemi juhtimiseks on vaja hakata kasutama tänasest olulisemal määral automaatselt ja manuaalselt käivitatavaid sageduse juhtimise reserve. Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turu käivitada 2025. aastal.  Tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali efektiivsem kasutuselevõtt Salvestustehnoloogiad saavad pakkuda lisaks salvestamisele ka muid teenuseid elektrisüsteemis, nt sageduse hoidmine, reservvõimsus jne, tänaseni on seda teenust osutanud sünkroonühendus Venemaa sagedusturuga. Turumudeli ning andmevahetuse toimimise arendamine ja loomine, vastavad regulatsioonimuudatused, turgude kaasatus nii kohalikul kui regionaalsel tasandil vajavad hoolikat ning põhjalikku protsessi juhtimist. Eelduslikult suureneb ka võrgu paindlikkus, kui võrguinvesteeringute asemel pakuvad vajalikku teenust turuosalised ning paraneb tarbijate teadlikkus ja kaasamine (tarbimise juhtimine ja salvestus).  Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine Soojus- ja jahutusmajanduses on Eestis eeskujulik taastuvenergia kasutaja, mis baseerub peamiselt biomassi kasutamisel. Valminud analüüsid on toonud välja võimalikud lahendused soojus- ja jahutusmajanduse üleminekuks süsinikneutraalsusele, andes vajaliku alternatiivi biomassi kasutusele. Tänaseid suundumusi arvestades - biomassi kasutamise kriteeriumite täiendamine järjest suurenev nõudlus biomassi ressursi kasutusele – on tegevuste ettevalmistamine strateegiliselt oluline eeltöö kindlustamaks soojus- ning jahutusmajanduse jätkusuutlikkust kliimaneutraalses Euroopas.  Gaasisüsteemi dekorboniseerimise tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine Eesti on osa Põhja-Balti gaasiturust. 2021. ja 2022. a energiakriis näitas ilmekalt, et fossiilsele gaasile ei saa edukat ja konkurentsivõimelist majandust rajada. Seetõttu on vajalik rakendada kogu regioonis tegevusi, mille raames on võimalik suurendada regioonis taastuvgaaside toodangut ning kasutamist.  Võrgukvaliteedi näitejate parandamine. Võrgukvaliteedi parandamiseks on plaan läbi vaadata määrus võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused42 kvaliteedinõuete rikkumise korral, mille raames vaadatakse üle varustuskindluse ja pingekvaliteedi mõõdikud. 42 Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral–Riigi Teataja 22 10.4.2. Taastuvenergia  Meretuule- ja salvestuse potentsiaali rakendamise käivitamine, sh regulatsiooni väljatöötamine ja sobiliku investeerimiskeskkonna loomine Meretuuleparke ja suuremaid salvestusprojekte ei ole Eestis veel ehitatud ning arendajate esmane soov on saada tegevuse alustamiseks riigipoolset finantsgarantiid. Järgnevatel aastatel tuleb leida meretuuleparkide ja salvestuse rajamiseks lahendused, mis ei hõlma riigipoolseid otsetoetusi.  Taastuvenergia arendamise kiirendamine elektrisüsteemis Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 1 TWh/a mahus aastateks 2024-2025 vähendavad toetusmeetmete üldist kulu ning pakuvad taastuvenergia arendajatele hinnagarantiid madalate hindade puhul. Täielikult turupõhisusele ülemineku eelduseks on sobiliku investeerimiskeskkonda panustamine, kus lisanduvale taastuvenergia kogusele on tarbija olemas, millega on võimalik tagada vajalik nõudluse/pakkumise tasakaal.  Eesti taastuvenergia potentsiaali rakendamise strateegia peale taastuvelektri 100 eesmärgi täitmist  Eesti eesmärki (toota 2030. aastaks 100% elektritarbimisest taastuvatest allikatest) ületava taastuvenergia potentsiaali rakendamiseks on kaks võimalikku lahendust: eksport või energiatõhusa tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu elektrienergia tarbimise suurendamine. Tegevuste planeerimise ja rakendamine on pikaajaline (sageli +10 aastat), siis on oluline võimalike lahendustega seonduvaid väljakutsed (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine, taastuvenergia potentsiaali rakendamise maht) varasemalt, tagamaks ühiskondlikku kõige kasulikumaid lahendusil (sotsiaalmajanduslik mõju, mõju keskkonnale, ühiskondlik mõõde). Taastuvenergia planeerimise ja lubade menetluse protsessi kiirendamine, arendamisele seatud bürokraatia vähendamine Taastuvenergia seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik taastuvenergia projektid seatud ajaraamis ka lõpetada. Selleks on vajalik arendusprojektidega seotud protsesse kiirendada, võttes üle Euroopa Liidu regulatsioone Eesti õigusruumis (nt RePower direktiiv). Täiendavalt on vajalik tuuleparkide kõrguspiirangutest vabastamise otsused realiseerida, võimaldamaks taastuvenergia projekte ehitada, samal ajal seadmata ohtu Eesti kaitsevõimet (radarite häirete vältimiseks täiendavate radarite soetamise otsused)  Avaliku sektori järkjärguline üleminek taastuvenergiale Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on eeskujuks turuosalistele, nt. elektrienergia rohehange Riigi Kinnisvara AS-i poolt43. Riigihangete (sh kohalikul tasandil) tingimuste kujundamisel on võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab nii energeetikas kui transpordis (biometaan, vesinik, elekter). Väljakutseteks on renoveerimiskohustuse täitmine ning seni kasutud energeetika hangete tingimuste muutmine, et oleks tagatud tootjate ja tarbija vaates sobilikud tingimused.  Olemasolevate võrguplaneeringute kiirendamine Välisühenduste ning elektrivõrkude arendamiseks on aastal 2022 tehtud olulised otsused – Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 Eesti ja Soome vahel ja Eesti-Läti neljas ühendus. Järgmiste aastate olulised väljakutsed on seotud tehtud otsuste realiseerimisega vajalikus tempos, tagamaks seatud eesmärkide saavutamist.  Taastuvenergeetika, looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kooseksisteerimine 43 https://www.rkas.ee/et/rohehange 23  Taastuvenergeetika arendamise ja keskkonnakaitse eesmärkide (sh inimeste elukeskkonnaga seotud huvid) eest seismine on loonud ühiskondlikke pingeid, millele on vajalik leida leevendus. Näiteks saab oluliseks keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) „Mitte minu tagaaias“ kitsaskohaga arvestamine ning ühisosa suurendamine läbi sügavama energeetika integreerimise teiste valdkondadega (nt transport, tööstus). Üheks lisakriteeriumiks, millega peab arvestama, on „Kestliku rahastuse taksonoomia“ rakendamise kohustus. Valdkonnaüleste ebakõlade lahendamine nõuab paremat koostööd erinevate ministeeriumite, finantsasutuste ja turuosaliste vahel. Olulise eelduse loob 2023 ministeeriumite tööde ümberkorraldus, mille raames antud teemad koonduvad ühte ministeeriumisse. 10.4.3 Energiatõhusus  Energiatõhususe direktiividega seatud eesmärkide valdkondade ülene täitmine Energiatõhususe direktiivi täitmise eest vastutav ministeerium on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Energiatõhususe eesmärgid on seni täidetud, kuid 10. märtsil 2023 osapoolte vahel kokku lepitud direktiivi eesmärki ei ole võimalik seniste suundumustega täita. 10.4.4 Maapõueressursid  Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel Eesmärgiks on saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel.  Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine ministeeriumide üleses koostöös.  Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle - kõiki mõjutatud osapooli kaasavad arutelud kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega Energeetika tulemusvaldkonna ülene väljakutse on märtsis 2023 kehtestatud määrus millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (nullnetotööstuse määrus). Üleminek kliimaneutraalsele ja keskkonnasäästlikule majandusele ning vastav energiasüsteemi ümberkujundamine annavad märkimisväärseid võimalusi, mis on seotud nullnetotehnoloogia sektorite arendamise, kvaliteetsete töökohtade loomise ja majanduskasvuga. Peamiste masstoodetud nullnetotehnoloogiate üleilmne turg kolmekordistub eeldatavasti 2030. aastaks ja selle aastaseks väärtuseks kujuneb ligikaudu 600 miljardit eurot44.Maavarade, energeetika ja transpordi valdkondlikud tulemused ning nende õige turunduslik rakendamine võimaldab Eestil sellest turust osa haarata. 44 Energiatehnoloogia perspektiivid (2023), Rahvusvaheline Energiaagentuur. 24  9. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 2022. aasta lõplik eelarve oli esialgsest ligi 6 korda suurem, mis oli tingitud kõrgete energiahindade kompenseerimise meetmetest, CO2 kvooditulust mida esialgses eelarves ettenähtud ei olnud. Tabelis 6. on esitatud tegevuste lõikes lõplik eelarve ning sellele järgnevalt vastavad selgitused kõrvalekallete osas. Tabel 6. Energeetika ja maavarade programmitegevuste 2022.a. eelarve ja selle täitmine tuhandetes eurodes. Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Elektri- ja - 408 - 189 966 - 127 177 gaasivarustuse tagamine Elektri-, - - 43 239 - 26 256 gaasivõrgutasude kompenseerimine Võrgutasude - - 54 682 - 54 682 kompenseerimine Gaasi võrgutasude - - 19 705 - 19 691 kompenseerimine Transpordikütuse - 6 266 - 11 893 - 7 904 korraldus ja kütusevarude säilitamine Soojusenergia tõhus - 235 - 14 360 - 11 493 tootmine ja ülekanne Energiatõhususe - 15 190 - 17 258 - 17 205 suurendamine Taastuvenergia - 29 910 - 76 306 - 13 001 osakaalu suurendamine lõpptarbimises Maapõueressursside - 1 216 - 2 232 - 1 181 uurimine ja kasutamine Geoloogiline - 1 824 - 3 524 - 2 455 kaardistamine ja maapõuealane kompetents Programmi eelarve - 55 049 - 315 540 - 180 415 kokku: Eelarve täitmise selgitused programmi tegevuste kaupa: Elektri ja gaasivarustuse tagamine Kütteperioodidel 2021/2022 ja 2022/2023 toetas Eesti kõrge energiahinna kompenseerimiseks äri- ja kodutarbijaid võrgutasude kompenseerimise kaudu. Neid vajadusi 2021. aastal eelarvet koostades teada ei 25 olnud, mistõttu esialgne 2022. aasta eelarve kavandati väiksemana. Lõplikusse eelarvesse kavandati hinna kompenseerimise vajadust kogu kütteperioodi ajaks, sh eraldati Vabariigi Valitsuse reservist täiendavalt 43,2 mln eurot, CO2 kvooditulust 72 mln eurot ning kanti elektri ja võrgutasude kompenseerimiseks 2021. aasta eelarvest üle 54,7 mln eurot ning gaasi võrgutasude kompenseerimiseks kandus 2022. aastasse üle 19,7 mln eurot. 2022. eelarvet ei täidetud lõpliku eelarve mahus, kuna tarbijad kasutasid energiat oodatust vähem ning 2022. aasta lõpus langesid oluliselt energiakandjate hinnad. 45,7 mln eurosest CO2 kvooditulu eelarve jäägist jätkati kõrgete energiahindade kompenseerimist ka 2023. aasta I kvartalis. 16,9 mln eurot Vabariigi Valitsuse reservist saadud vahendeid tagastati kesksesse reservi 2023. aasta aprillis. Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine Eelarve kasutamises esines kõrvalekaldeid kavandatud eelarvest järgmistel asjaoludel: Nimetatud programmi tegevuse all moodustab peamise osa Eesti Varude Keskuse (EVK) eelarve summas 11,2 mln eurot, millest täideti 7,7 mln ehk 69%.Osade varuliikide(ravimid, meditsiinitarvikud, generaatorid) moodustamine ja toimepidevusmeetmete juurutamine olid EVK-s veel välja töötamise faasis, mistõttu ei tekkinud 2022. eelarveaastasse ka kulusid. Lisaks eelpooltoodule jäi 2022. aastasse ka EVK kui organisatsiooni protsesside ülesehitamine ja mehitamine, mida teostatakse eelarve perioodi üleselt.. Vahendite jääk summas 3,5 mln eurot kantakse 2023. aastasse üle, selle eest viiakse ellu EVK 2023. aasta tegevusi, sh rahastatakse uute tegevussuundade tegevusi. Lisaks eraldati EVK-le 2022. aasta lisaeelarvega 450 tuh eurot riigi teravilja delegeeritud varu moodustamiseks, mis otsustati EVK poolt teostada 2023. aastal. Vahendid kanti uude eelarveaastasse üle ning kasutati nimetatud eesmärgil ära. Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne ning taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Tegevuste eelarvete kasutamise kõrvalekalded on seotud CO2 kvooditulu, taastuvenergia statistika müügitululust tekkinud vahendite kasutamise perioodi pikenemisega. Näitena saab tuua elektribusside ja vesiniku väärtusahela pilootprojektid, mis töötati välja 2022. aastal, kuid vahendite kasutamine toimub 2023. aastal. Kasutamata jäänud eelarve nendes kahes programmi tegevuses on kokku 66 mln eurot, millest kantakse üle 63 mln (sh piirmääraga vahendid 0,1 mln). 2,7 mln eurot Vabariigi Valitsuse reservist saadud vahendeid tagastati kesksesse reservi 2023. aasta aprillis. Maapõue-ressursside uurimine ja kasutamine ning geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents Eelarvete täitmisest esines kõrvalekaldeid, kuna uue projekti HORIZON-WIDERA (EGT-TWINN) välistoetus laekus alles 2022. aasta lõpus (22.12.2022), mis suurendas eelarvet, kuid kulusid ei jõutud veel teha ning edasi lükkusid ka osad uurimis- ja arendustööd. Tegevustega jätkatakse 2023. aastal ja kasutamata jäänud eelarve summas 2,3 mln eurot kantakse üle (sh piirmääraga vahendid 0,6 mln). 26 LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruandesse Positiivsed arengud  Varustuskindlus ja energiajulgeolek. Eestis on torugaasi import Venemaalt keelustatud alates 01.01.2023. 2022. aasta talveks rajati Paldiskisse veeldatud maagaasi vastuvõtuvõimekus. Regiooni täiendavad taristud: Inkoo (Soome) vedelgaasiterminal, Baltic Connector45, GIPL46, Leedu veeldatud maagaasi terminal – veeldatud maagaasi baasilt on tagatud regiooni, sealhulgas Eesti varustuskindlus. Eesti Varude Keskus on 2023. aasta märtsikuu seisuga saavutanud gaasivaru eesmärgi: üks teravatt-tund. Antud gaasikogus vastab ligikaudu 27 protsendile Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest.  Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus tarbijate ja teenusepakkujate huvid on tasakaalustatud. Viimaste aastate kriiside puhul ei ole see siiski toiminud. Kütteperioodidel 2021/2022 ja 2022/2023 toetas Eesti kõrge energiahinna kompenseerimiseks äri- ja kodutarbijaid kokku 282 miljoni euro ulatuses. Riigiettevõttel Eesti Energia on alates 1. oktoobrist 2022 kohustus müüa kodutarbijatele elektrit universaalteenusena47.  Taastuvenergeetikas on vastu võetud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus48, mille kohaselt on taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest tarbimisest (sealhulgas elektrienergia tarbimisest vähemalt 100 protsenti). Võeti vastu õigusaktide muudatused merel ja maismaal tuuleenergeetikast saadava kogukonna kasu kohta. Muudatused kohustavad tuuleelektrijaamade rajajaid alates 1. juulist 2023 omavalitsusele ja kohalikele elanikele tasu maksma, et soodustada taastuvenergia tootmist. Taastuvenergia kiirema arendamise põhifookus on tuuleenergial ning kiirendada soovitakse juba arenduses olevaid projekte, kiirendamaks taastuvenergiale üleminekut. Samuti jätkatakse planeeritud vähempakkumiste korraldamisega.  2022. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjonile energiatõhususe eesmärkide saavutamise kohta. Eesti täitis seatud eesmärgid. Järgnevate aastate fookus on energiatõhususe valdkonnas perioodi 2021–2030 energiatõhususe eesmärkide täitmine. Euroopa tehnilise toe instrumendi kaudu rahastatud uuringu põhjal selguvad peamised meetmete paketid, mille abil seatud eesmärke kõige optimaalselt saavutada. Uuring valmib 2023. aasta IV kvartalis.  Maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine. 2022. aastal on tehtud selles suunas olulisi samme – Eesti Geoloogiateenistus on formeerinud esialgsed fosforiidi ja kriitiliste toormete uuringute tulemused ja teinud lähivaate plaani uuringutega edasiminekuks. Geoloogiliste süvapuurimiste käigus on saadud esialgsed andmed sulfiidse maagistumise kohta (kulla-hõbeda ilmingud) Kirde-Eesti aluskorra kivimites. Jätkusid geotermaalenergeetika võimaluste uuringud ja pilootprojektide ettevalmistamine. 45 Eesti-Soome gaasi ülekandeühendus. 46 Leedu-Poole gaasi ülekandeühendus. 47 Riigipoolne tähtajaline valikmeede, mis aitab elektritarbijatel maandada riske ja leevendada elektrihinna tõusu. 48 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456- 1a77f9bf0ac3/Elektrituruseaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 27  Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents. Teostati plaanipärast kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagati parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeleti avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viidi läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid, veevarude uuringuid, põhjavee kvaliteedi uuringuid, põhjaveekogumite seisundi uuringuid, põhjaveeseireid, mereranniku seiret, seismoseiret ja radooniseiret ning tõlgendati neid andmeid. Väljakutsed  Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Kesk-Euroopa võrguga ning sellega seonduvad tegevused (juhitava võimsuse tagamine, süsteemi teenused (näiteks sageduse hoidmine)) ning elektrituru disain, mis nimetatud tegevused regulatiivse raamistikuga turule aitab ning vajalikud tingimused loob. Balti süsteemihaldurid plaanivad sagedusreservide turuga alustada juba 2025. aastal. See viib Balti riikide elektrivõrkude täieliku koostoimimiseni Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja -julgeoleku.  Taastuvenergia potentsiaali on Eestis rohkem kui taastuvelektri 100 protsendi eesmärgi täitmiseks vajalik. Seega on järgmistel aastatel väljakutsed mitmetes valdkondades – võrguarenduste kiirendamine, meretuulikute turupõhine arendamine, salvestustehnoloogiate turu käivitamine, loamenetluste kiirendamine, vajalike regulatsioonide täiendamine ja loomine. Taastuvenergeetika arendamisel on järjest olulisem arvestada ühiskondliku kaasamisega (mitte „minu tagahoovis“ lahendamine), kestliku rahastuse ja taksonoomia reeglitega projektide rahastamisega ning looduskeskkonna tasakaaluga.  Avalikul sektoril on aina olulisem roll seatud taastuvenergia eesmärkide saavutamisel, kuna eeskuju tuleb näidata ka enda tarbimisvalikutega. Riigihangete (sealhulgas kohalikul tasandil) tingimuste kujundamisel on võimalik luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab nii energeetikas kui ja transpordis (biometaan, vesinik). Väljakutse on tavapäraste hindamiskriteeriumite muutmine ning vajalike strateegiliste otsuste tegemine, mis eeldab selget pikemaajalist nägemust valdkonna arengu kohta.  Energiatõhususe direktiivi täitmise eest vastutav ministeerium on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiatõhususe eesmärgid on seni täidetud ilma teiste ministeeriumite haldusalade (avalik sektor) panuseta, kuid 10. märtsil 2023 vastu võetud direktiivi eesmärki ei ole võimalik selliselt täita. Väljakutse on energiatõhususe eesmärgi saavutamisesse panustamine valdkondade, sealhulgas teiste ministeeriumite haldusalade lõikes läbivalt.  Maavarad maailmas tervikuna ja seega ka Eestis on rohepöörde kontekstis tõusnud esiplaanile vajalike ressursside varustuskindlus. Selle teema koordineerimine ja hoidmine, sealhulgas näiteks kriitiliste toormete/maavarade ja sekundaarse toorme projektide fookused, on Eestis seni vähe kajastatud teema, mille edasimineku jaoks on oluline saavutada oluline läbimurre strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel ning kasutuselevõtu edendamisel. Suur väljakutse on taastuvenergia erinevate võimaluste uurimine – geotermaalenergia (nii maa süvaenergia kui ka põhjavee energia) pilootprojektide ettevalmistamine ja käivitamine.  Kuna hoonete energiatõhusus ja teede korrashoid eeldab kasvavat ehitusmaavarade kasutuselevõttu, siis on fookuses taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine. Uuendasime ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise juhendit, mis kinnitati 2023. aasta märtsis. Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade 28  kasutuselevõtu ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine koostöös keskkonna- ja rahandusministeeriumiga.  Jätkub ühiskondlik dialoog maavarade kasutamise üle – jätkuvalt on plaanis konstruktiivsed arutelud ettevõtjate, kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega, et leida lahendusi olukorras, kus ehitusmaavarade teemaplaneeringud on veel koostamisel. 29  LISA 2 – Energeetika tulemusaruanne 2022 ENMAK juhtkomisjoni liikmete tagasiside Energeetika 2022 tulemusaruandele Energeetika tulemusvaldkond hõlmab energeetika ja maavarade valdkondade tegevusi, mis on seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet, jaotamist ja tarbimist, maapõueressursside (sh maavarade) haldamist ja kasutamist ning geoloogilise kompetentsi arendamist. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud MKM-i põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. Maapõue valdkond ja maavarade kasutuselevõtt on tihedalt seotud riigi keskkonna-, majandus- ja julgeolekupoliitikaga, mis on oma huvides sageli vastandlikud, aga eesmärk on kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaal - majanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Energeetika ja maavaarade programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamiseks. Tulemusaruanne annab ülevaate vastavalt programmi elluviimise ja vastavate vahendite kasutamisest üldistavalt tasemel. Tulemusaruanne on tagasivaatava loomuga (va väljakutsete osas) ning pigem üldistava iseloomuga. ENMAK juhtkomisjoni liikme Vastus kommentaar/küsimus. Ingrid Nielsen, Eestimaa Looduse Fond - "Üleriigilise energiasäästu kampaania Osaliselt arvestatud läbiviimine – kampaaniasse kaasati kõik majapidamised. Kampaania raames Tulemusaruanne annab ülevaate Energeetika ja koostati infomaterjalid sh veebis ja viidi Maavarade programmis 2022-2025 seatud eesmärgi läbi reklaamikampaania sh teles ja saavutamiseks1. raadios.” Palume täiendada antud lõiku Tulemusaruanne ei peegelda ega koonda kõikide kampaania tulemustega: Mitmes tegevuste tulemusi eraldiseisvalt välja. Tulemusaruande majapidamises vähenes peamised väljundid vastavad valdkondlikele mõõdikutele, elektritarbimine? Mille arvelt energiat mis on toodud peatükis 8. säästeti? Kas Eestis energiasäästmine suurenes ning millisel määral oli Tulemusaruandele on lisatud elektri ja gaasitarbimise muutus püsiv? Kas alanenud muutus üldistavalt: energiahindade valguses on tarbimine jäänud “säästuaegsele” tasemele või Elektri tarbimise vähenemine 2021-2022 oli 6% ja Gaasi kasvanud tavapäraseks/suuremaks? tarbimine vähenes Eestis 2022. aastal 26%, vähenemisele aitas kindlasti kaasa kõrged energiahinnad. - "Taastuvenergeetika arendamisel Arvestatud keskkonnakaitse eesmärkide ja inimeste Sõnastust on parandatud järgmiselt: elukeskkonnaga seotud huvide vahel Taastuvenergeetika, looduskeskkonna ja tasakaalu leidmine ja sünergia tehiskeskkonna kooseksisteerimine suurendamine. Näiteks saab oluliseks Taastuvenergeetika arendamise ja keskkonnakaitse keskkonnavaldkonna strateegilise eesmärkide (sh inimeste elukeskkonnaga seotud huvid) arengudokumendi (KEVAD) mh „Mitte eest seismine on loonud ühiskondlikke pingeid, millele on minu tagaaias“ kitsaskohaga arvestamine vajalik leida leevendus. Näiteks saab oluliseks ning ühisosa suurendamine läbi sügavama energeetika integreerimise keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi teiste valdkondadega (nt transport, (KEVAD) „Mitte minu tagaaias“ kitsaskohaga tööstus)…. Valdkonnaüleste ebakõlade arvestamine ning ühisosa suurendamine läbi sügavama 1 https://www.mkm.ee/media/7099/download LISA 2 – Energeetika tulemusaruanne 2022 lahendamine nõuab paremat koostööd energeetika integreerimise teiste valdkondadega (nt erinevate ministeeriumite, finantsasutuste transport, tööstus). Üheks lisakriteeriumiks, millega peab ja turuosaliste vahel.” Palume selgitada, arvestama, on „Kestliku rahastuse mida tähendab "sügavam energeetika taksonoomia“rakendamise kohustus. Valdkonnaüleste integreerimine teiste valdkondadega"? (Tooge näiteid ka palun) Lisaks ebakõlade lahendamine nõuab paremat koostööd soovitame erinevate ministeeriumite, finantsasutuste ja turuosaliste vahetada “turuosalised” huvirühmadega vahel. Olulise eelduse loob 2023 ministeeriumite tööde ning määratleda erinevad võimalused, ümberkorraldus, mille raames antud teemad koonduvad kuidas paremat koostööd on võimalik ühte ministeeriumisse. teha (hea kaasamise tava järgimise Üldistavalt võiks mõista seoseid ja mõjusid (looduslik, juurutamine, koosloomelised töögrupid, majanduslik, sotsiaalne jm) ühiskonna toimimiseks kliimakogude põhimõttel (elamine, töötamine, transport) vajaliku energeetika toimuvad “energeetikakogud”)? süsteemide arendamisel ning vajalike mõjude aktsepteerimist kõikide osapoolte poolt. Konkreetset tegevuskava veel loodud ei ole, tulemusaruanne ei ole see koht, kuhu neid lisada. Küll on aga toodud näited head ja oluline sisend järgmise aasta programmi või selle väljakutse lahendamise tegevuskava - Pealkirjas "Taastuvenergia planeerimise Arvestatud ja lubade menetluse protsessi kiirendamine, piirangute kaotamine” - Tekst parandatud: palume täpsustada, milliseid piiranguid  Taastuvenergia planeerimise ja lubade silmas peetakse. menetluse protsessi kiirendamine, arendamisele seatud bürokraatia vähendamine Taastuvenergia seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik taastuvenergia projektid seatud ajaraamis ka lõpetada. Selleks on vajalik arendusprojektidega seotud protsesse kiirendada, võttes üle Euroopa Liidu regulatsioone Eesti õigusruumis (nt RePower direktiiv). Täiendavalt on vajalik tuuleparkide kõrguspiirangutest vabastamise otsused realiseerida, võimaldamaks taastuvenergia projekte ehitada, samal ajal seadmata ohtu Eesti kaitsevõimet (radarite häirete vältimiseks täiendavate radarite soetamise otsused) - Puudu on väljakutsete alt Osaliselt arvestatud kogukonnaenergeetika arenemine ja selleks toetava raamistiku loomine. Kogukonnaenergeetika teema on markeeritud Palume vastav lõik lisada. ENMAK 2035 uuendamisel. Lisaks toimub jooksev töö TREA eestvedamisel, kus just kogukonnaenergeetika teemadega tegeletakse. Praktikas töö käib. Kogukonnaenergeetika väljakutsena eraldi väljatoomine ei ole vajalik. Kogukonna energeetika laheneb energia tootmise/tarbimise vaates, koos taastuvenergeetika väljakutsetega. Väga kitsad regulatsiooni või muul tasandil väljakutseid ei ole mõistlik välja tuua. See LISA 2 – Energeetika tulemusaruanne 2022 tähendaks ka teiste valdkondade detailsuse tõstmist, mida tulemusaruande formaat ette ei näe. Mihkel Annus, Taastuvenergia Koda Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni Arvestatud taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on Tekst muudetud: tarbijate ja teenusepakkujate huvid Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud tasakaalustatud. Viimaste aastate kriiside jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on puhul ei ole see siiski toiminud. - Hetkel tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. jääb selgusetuks, mida selle hinnangu Biomassi järsk hinnatõus, toorme kättesaadavuse sisuga täpsemalt mõeldud on. Vajab vähenemine sõja tõttu on reguleeritud turul samuti täiendavat selgitust. tarbijatele mõju avaldanud. Tarbijaid toetati leevendamaks kiirelt kerkinud energiahindade mõju. Valminud uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ toob välja peamised tegevused selle saavutamiseks. Turupõhisele taastuvenergia tootmisele Arvestatud üleminek Väljakutse sõnastus muudetud: Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 1 TWh aastateks 2024- 2025 vähendavad toetusmeetmete üldist  Taastuvenergia arendamise kiirendamine kulu ning omavad taastuvenergia elektrisüsteemis arendajatele hinnagarantiid madalate hindade puhul. Täielikult turupõhisusele Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 1 TWh/a üleminek võib osutada väljakutseks mahus aastateks 2024-2025 vähendavad toetusmeetmete arendajate vastuseisu tõttu.- üldist kulu ning pakuvad taastuvenergia arendajatele hinnagarantiid madalate hindade puhul. Täielikult Selle kommentaariga ei ole võimalik turupõhisusele ülemineku eelduseks on sobiliku nõustuda. Vähempakkumised jm investeerimiskeskkonda panustamine, kus lisanduvale hinnagarantiid on olnud ja on ka edaspidi taastuvenergia kogusele on tarbija olemas, millega on nähtavas tulevikus vajalikud tänases võimalik tagada vajalik nõudluse/pakkumise tasakaal. reaalses olukorras taastuvenergia tootmisüksuste rajamiseks mitte arendajate suva, vaid turul avalduvate reaalsete riskide tõttu - projektide finantseerimistingimused sõltuvad olulisel määral sellest, kas ja kuidas on finantsriskid (nt hinnapõranda kaudu) maandatud; globaalse pingelise tarneahela ning üldise taastuvenergia seadmete nõudluse kasvu tingimustes eelistatakse tarneahela eri osade poolt projekte, kus riskid on enim maandatud, mis tähendab, et oleme mh sõltuvuses teiste riikide toetusmehhanismidest (hinnapõrand, võrgu eelarendus jm) meie regioonis; Eesti asukoht geopoliitilisel kaardil tähendab täna, et globaalses vaates on investeerimisriskide maandamine varasemast olulisemgi jpm. See on mõistagi ka arendajate huvides, et energeetikasektori areng soosiks just konkurentsivõimelise hinna kujunemist LISA 2 – Energeetika tulemusaruanne 2022 ning majanduse arengut ning seda mitte tavatarbija arvelt. Meretuule- ja salvestuse potentsiaali Arvestatud rakendamise käivitamine, sh regulatsiooni väljatöötamine ja sobiliku Väljakutse sõnastus muudetud: investeerimiskeskkonna loomine  Meretuule- ja salvestuse potentsiaali Meretuuleparke ja suuremaid rakendamise käivitamine, sh regulatsiooni salvestusprojekte ei ole Eestis veel väljatöötamine ja sobiliku ehitatud ning arendajate esmane soov on investeerimiskeskkonna loomine saada toetust, kindlustades tehtud Meretuuleparke ja suuremaid salvestusprojekte ei investeeringud. Eesmärk on mõlema valdkonna puhul pigem leida lahendused, ole Eestis veel ehitatud ning arendajate esmane mis ei hõlma riigipoolseid toetusi. soov on saada tegevuse alustamiseks riigipoolset finantsgarantiid. Järgnevatel aastatel tuleb leida Vt ka eelmist kommentaari. Eesmärgi meretuuleparkide ja salvestuse rajamiseks sõnastamine toetuse (mitte)saamise lahendused, mis ei hõlma riigipoolseid kaudu on selgelt ebaadekvaatne. Eesmärk otsetoetusi. saab olla energiasüsteemi arendamine ka siin dokumendis mainitud varustuskindus-keskkonnahoid- taskukohasus kolmemõõtmelisel skaalal (nn trilemma). Riigipoolsed tegevused - olgu see hinnagarantii, radarite soetamine jm investeeringud, seadusloome vms - on vaid instrumendid eesmärgi poole liikumisel. Avaliku sektori järk-järguline Arvestatud osaliselt üleminek taastuvenergiale Sõnastus muudetud: Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll  Avaliku sektori järkjärguline üleminek taastuvenergia tarbijana on eeskuju turuosalistele, elektrienergia rohehange taastuvenergiale Riigi Kinnisvara AS-i poolt .2 Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll (Kommentaar:: Lõiku tasuks täiendada taastuvenergia tarbijana on eeskujuks infoga, mis kirjeldab avaliku sektori turuosalistele, nt. elektrienergia rohehange Riigi täielikult taastuvenergiale üleminekut. Kinnisvara AS-i poolt3. Riigihangete (sh kohalikul Seni on progress olnud pigem tasandil) tingimuste kujundamisel on võimalik vaevaline kui eeskuju näitav, kuid loodetavasti peagi olukord paraneb!) luua vajalikud eeldused, et taastuvenergia osakaal kasvab nii energeetikas kui transpordis Riigihangete (sh kohalikul tasandil) (biometaan, vesinik, elekter). tingimuste kujundamisel on võimalik luua Väljakutseteks on tavapäraste vajalikud eeldused, et taastuvenergia hindamiskriteeriumite muutmine ning osakaal kasvab nii energeetikas kui renoveerimiskohustuse täitmine. Väljakutsete transpordis (biometaan, vesinik). lahendamiseks on eelduseks vajalike Väljakutseks on tavapäraste 2 https://www.rkas.ee/et/rohehange 3 https://www.rkas.ee/et/rohehange LISA 2 – Energeetika tulemusaruanne 2022 hindamiskriteeriumite muutmine ning strateegiliste otsuste tegemine, mis eeldab selget vajalike strateegiliste otsuste tegemine, pikemaajalist nägemust valdkonna arengust. mis eeldab selget pikemaajalist nägemust valdkonna arengus. (Kommentaar: Elektrisõidukeid ei tasu loetelus unustada Energeetikavaldkonda ja ENMAK 2030 Tulemusaruanded leitavad: Tegevuspõhine riigieelarve meetmetesse panustavad ka teised | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) tulemusvaldkonnad ja neis koostatud programmid. Järgnevaid ENMAK 2030 Eraldi eelnevat jagamist planeeritud ei ole. meetmeid käsitletakse transpordi ja ehituse valdkondade programmides ja tulemusaruannetes: Kommentaar: Kas ja millal neid tulemusaruandeid juhtkomisjoniga jagatakse? Meie poolt oleks huvi ka nendega tutvuda, aitäh! Eesti seisukohad REPowerEU paketi Arvestatud raames esitatud taastuvenergia, energiatõhususe ja hoonete Peatüki struktuur muudetud ning eemaldatud on Vabariigi energiatõhususe direktiive muutva valitsuse tegevuskavade üldprintsiibid. Tulemusaruanne direktiivi eelnõu kohta: annab ülevaate programmilistest tegevustest, mis toetavad Kommentaar: Mäletatavasti seadis Eesti 2035 strateegiat ja ENMAK sihipärast täitmist. REPowerEU menetlustähtaegadeks ambitsioonikama (ja vajalikuma!) Muudetud kujul on välja toodud seisukohtade eesmärgi kui 3 aastat. kujundamine REpower raames vastavalt: Eesti seisukohad REPowerEU paketi raames esitatud taastuvenergia, energiatõhususe ja hoonete energiatõhususe direktiive muutva direktiivi eelnõu kohta. REpowerEU raames seati loamenetlusteks vastavalt 1 aasta taastuvenergia projektidelening mere alal vastavalt 2 aastat. Nõuetekohaselt põhjendatud erakorralistel asjaoludel võib tähtaega pikendada kuni kuue kuu võrra.4 Ülevaade tootmissuunaliste võrguga Arvestatud liitumise kitsaskohtade lahendamisest koostöös elektri võrguettevõtjatega. Tulemusaruande peatüki struktuur on muudetud, tabeli TÄIDETUD formaat on kaotatud. Kommentaar: Väidame, et hetkel on tegu Kitsaskohtade lahendamise osas võeti vastu vastavad käimasoleva protsessiga ning regulatsioonid, mille mõju on alles avaldumas. seadusloome mõju ei ole veel tuntavalt rakendunud. Arvestatud 4 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2022/12/19/repowereu-council-agrees-on-accelerated-permitting- rules-for-renewables/ LISA 2 – Energeetika tulemusaruanne 2022 Töötame välja biometaanijaamade Tulemusaruande peatüki struktuur on muudetud, tabeli rajamise toetusmehhanismi. formaat on kaotatud. Taastuvelektri osakaalu kasvatamiseks tagame 2023. aastal vähemalt kahe Biometaani kasutamise hoogustamiseks on ühelt poolt vähempakkumise korraldamise ning pikendatud olemasolevat toetusmeedet, täiendavalt on paneme paika täiendavate taastuvenergia ettevalmistatud tegevused biometaani kasutusele võtmise vähempakkumiste kava aastateks 2024 ja hoogustamiseks ning eraldi täiendavalt gaasivõrgu 2025 vähemalt 1 TWh mahus. dekarboniseerimine tegevuste ettevalmistamine. Kommentaar: Sõnastatud eesmärk ei ole meie hinnangul kooskõlas teostatud tegevusega, sisuliselt olemasoleva meetme pikendamisega. Oleme üldiselt arvamusel, et biometaani kasutuselevõtu märkimisväärseks kasvuks praeguselt ca 0,2 TWh-lt vähemalt ca 1,0 TWh-ni (asendamaks imporditud fossiilkütust, vähendamaks põllumajanduse CO2 heidet, täitmaks transpordisektorile kohaldatavaid eesmärke jms) on vaja täiendavat motiveerivat meedet. Heigo Heitur, Eesti Gaasiliit Varustuskindluse ja Arvestatud energiajulgeoleku tagamisel Muudetud vastavalt: elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga, 1. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamisel elektrivõrgu arendamine elektrivõrgu sünkroniseerimine Mandri-Euroopa kasvavale hajatootmise, sagedusalaga, energiataristu arendamine salvestuse, laadimise jms kasvavatele hajatootmise, salvestuse, (sõidukite) nõudmistele vastavaks, laadimise jms nõudmistele vastavaks), kõrgete maagaasile alternatiivide energiahindade kompenseerimine, 1000MW leidmine, kõrgete energiahindade juhitava (tootmis- ja/või salvestus)võimsuse kompenseerimine,1000MW olemasolu tagamine turutingimustel. juhitava (tootmis- ja/või salvestus)võimsuse olemasolu tagamine turutingimustel. Ma ei tea, et kus on sõnastatud selline eesmärk, et Eesti riik proovib leida asendust maagaasile või diislikütusele transpordis või põlevkiviõlile energeetikas või söe asendamine? Juhul kui sellist dokumenti ei ole, palun arvake maagaasi osa siit välja, see lihtsalt on üleliigne ja ei ole majandust toetav tegevus. Varustuskindluse puhul on võimalik leida mitmeid lahendusi: 1) kas leida alternatiiv; LISA 2 – Energeetika tulemusaruanne 2022 2) infrastruktuuri rajamine. Viimane on ju peaaegu lõpusirgel ja riik ostis selle ettevõtjatelt ära. Nagu te ise dokumendis kirjutate, et maagaasi tarbimine on oluliselt vähenenud, siis me oleme täitnud kuhjaga EL soovituse/nõude 15% vähendamist. Keegi ei ole öelnud, et peab veel vähendama või on see kuskil kirjas? Ja miks peab vähendama? Energiatõhususe osas on suurimad Arvestatud väljakutsed kavandatud hoonete rekonstrueerimismahtude Teemaks on energiatõhusus ning selles kontekstis mõeldaks üldiselt tõhustamist, mille kohta saab üheks realiseerimine (sh avaliku sektori parameetriks just väiksem kasutus kas transpordis, hooned) ja transpordikütuste nõudluse energeetikas või mujal. vähendamine, lisaks on oluline Täiendavalt tuleb markeerida, et ka 0-süsinikuheitega täiustada energiasäästu kütuste kasutust tuleb vähendada, sest igasugune tootmine prognoosimise metoodikat (sh kütuste-, energia-, sõidukite jms tootmiseks ka 0- energiasäästukohustuse täitmise heitega energiatarbimise kasvul) nõuab täiendavaid seiramiseks ja koguda ressursse. Seetõttu on, oluline et nii praegune kui ka täiendav kasutus peab olema tõhus, arvestama energiatõhususe meetmete tulemuste keskkonnataluvuse piire. kohta andmeid energiasäästu [1] hindamiseks . Kliimapaketi käigus on muutmisel energiatõhususe direktiiv, mille raames plaanitakse alates 2024. aastast suurendada energiasäästukohustust ligi kaks korda. Ambitsioonikama energiasäästukohustuse eesmärgi täitmise osas pole eeldatavasti tänased Eestis käimasolevad energiatõhususe meetmed piisavad, mistõttu võib karmima energiasäästukohustuse eesmärgi kehtestamisel olla oluline kavandada täiendavaid energiatõhususe meetmeid nii hoonete, transpordi, avaliku sektori kui ettevõtete energiatõhususe suurendamiseks. Kas te saaksite palun lahti seletada, et miks on vaja transpordikütuste nõudlust vähendada? Biometaan, vesinik, elekter, e-kütused, sh 2. generatsiooni biokütused võivad olla väga väikse või negatiivse keskkonnajalajäljega ning aitavad transpordi dekarboniseerida. Seetõttu võiks teil olla sõnastatud järgmiselt: LISA 2 – Energeetika tulemusaruanne 2022 "kõrge süsinikusisaldusega transpordikütuste nõudluse vähendamine". Maapõue temaatikas on suurimaks Arvestatud väljakutseks teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku potentsiaaliga Eesmärk on maapõueressursse majandada sellisel maapõueressursside valdkondades, viisil, kus arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid. Samuti on jätkuv Kaevandamise kui protsess peaks dekarboniseeritud teema maapõueressursside majandamine saama läbi valdkondlike eesmärkide (nt transport, tööstus) selliselt, kus arvestatakse saavutamise. Kaevandamise saaduse kasutuse sihtotstarve sotsiaalmajandusliku olukorraga ning on see, mis on peamine heite allikas, mida põlevkivi leevendatakse seonduvaid negatiivseid kasutamine põhjustab. Põlevkivi elekter tänaste mõjusid. Maapõueressursside kasutuse suundumuste jätkumisel ei mahu lihtsalt turule ning selle suunamisel tuleb tagada ringmajanduse kasutuseks on ettevõtted arendamas alternatiive. põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning Põlevkivist elektri tootmisest on ettevõtted oma säästlik kasutamine minimaalsete kadude strateegiates kas loobumas või/ja arendavad täiendavaid ja minimaalsete jäätmetega ja samal ajal võimalusi kuidas põlevkivi ökoloogilisemalt, tagada tõhus ressursikasutus; efektiivsemalt kasutusse võtta. Näiteks Eesti Energia strateegia5: 2030 põlevkivist elektri Mulle tundub, et kui ma loen eelmisi tootmise lõpetamine ja 2040. aastaks jõuda punkte, et kuidas kõiki sektoreid on vaja ringmajandusel põhineva keemiatööstuseni. dekarboniseerida ja muuta energiatõhusamaks, siis seda põhimõtet Viru Keemia Grupp on enda visiooniks seadnud6: järgides tuleks maapõue poliitikas Visiooniks on olla avatud ja usaldusväärne ettevõte, mis põlevkivi kaevandamine esimesel töötab ühtse juhtimissüsteemi alusel liigirikka keskkonna võimalusel lõpetada, sest see on säilimise ja loodusressursside säästliku kasutamise nimel. keskkonda saastav. Suurim väljakutse on ikkagi põlevkivi kaevandamise lõpetamine. Birgit Parmas, Keskkonnaministeerium Järgneva 4 aasta olulisemate väljakutsete Arvestatud seas (lk 12) kirjeldatakse ka taastuvenergia, looduskeskkonna ja Lisatud täiendav tekst: tehiskeskkonna kooseksisteerimist. Ettepanek oleks seda osa täiendada juba Olulise eelduse loob 2023 ministeeriumite tööde praeguseks teadaoleva infoga nende ümberkorraldus, mille raames antud teemad koonduvad teemade koondamisest ühte ministeeriumisse. kliimaministeeriumisse, mis loob eeldused tugevamate seoste ja juhtimismudeli loomiseks 5 PowerPoint Presentation (energia.ee) 6 Keskkond - Viru Keemia Grupp (vkg.ee) LISA 2 – Energeetika tulemusaruanne 2022 Põlevkivi oli olulineenergiajulgeoleku Arvestatud tagaja Ukraina sõja alustamise ajal, kus iga riik pidi vaatama oma ressursid üle ja Teema tõstatatud tulemusaruandes peatükis 5.1. välistama Venemaa gaasi, aga seda sõja (ja energia hindade) teemat pole mainitudki Tõnis Vare Eesti Elektritööstuse Liit “Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni Osaliselt arvestatud taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus Lõiku on muudetud: on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Viimaste aastate kriiside Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud puhul ei ole see jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on siiski toiminud.” tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Biomassi järsk hinnatõus, toorme kättesaadavuse Kommentaar: vähenemine sõja tõttu on reguleeritud turul samuti tarbijatele mõju avaldanud. Tarbijaid toetati Liit teeb ettepaneku tulemusaruandes leevendamaks kiirelt kerkinud energiahindade mõju. fikseerida tuleviku suunatud tegevusena Valminud uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele luua elektri odavate soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ 7 toob tunnihindade ajaks võimalus toota elektri välja peamised tegevused selle saavutamiseks. abil soojust ja müüa seda soojusvõrgule ilma soojuse Ettepanekuna väga huvitav ning kindlasti on see oluline hinda ette kinnitamata tingimusel, et sisend soojus- ning jahutusmajanduse tegevuskavade elektrist toodetud soojuse hind on rakendamisel tekkivate aruteludes võimalike odavam, kui Konkurentsiameti poolt regulatsioonide muudatuste ettepanekuteks. kinnitatud piirhind, millega kütust kasutav soojuse tootja müüb soojust soojusvõrgule. See võimaldab vähendada põletatavate kütuste kasutamist soojuse tootmises ja vähendada tarbitava soojuse hinda ehk kaitsta tasakaalustatult tarbijate huve. Järgmise nelja aasta 2023-2027 suurimad Osaliselt arvestatud väljakutsed on: Olemasolevate võrguplaneeringute kiirendamine, lk 12 Liidu kommentaari ja ettepanekut adresseerib väljakutse: Kommentaar: ELTS kohaselt peab võrguettevõtja  Eesti taastuvenergia potentsiaali rakendamise esitama iga kahe aasta tagant strateegia peale taastuvenergia 100 eesmärgi Konkurentsiametile oma järgmise 10 aasta täitmist võrgu arengukava. Antud kava eeldab Eesti eesmärki (toota 2030. aastaks 100% avalikku konsultatsiooni ja elektritarbimisest taastuvatest allikatest) ületava Konkurentsiamet võib nõuda lähtuvalt taastuvenergia potentsiaali rakendamiseks on sellest kava muutmist. ELTS kohaselt on kaks võimalikku lahendust: eksport või põhivõrguettevõtja ühtlasi ka võrguettevõtja. Seega peab Elering AS energiatõhusa tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu põhivõrguettevõtjana täitma antud elektrienergia tarbimise suurendamine. kohustust ning esitama ja selgitama Tegevuste planeerimise ja rakendamine on avalikkusele oma konkreetsed pikaajaline (sageli +10 aastat), siis on oluline investeeringuplaanid iga 2 aasta järel. võimalike lahendustega seonduvaid väljakutsed Kahjuks ei ole seda senini toimunud. Selle 7 https://energiatalgud.ee/node/8931 LISA 2 – Energeetika tulemusaruanne 2022 asemel suunatakse siiamaani Eleringi (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine, investeeringuid omaniku ootuste kaudu taastuvenergia potentsiaali rakendamise maht) (nt investeeringud Lääne-Eesti ja saarte varasemalt, tagamaks ühiskondlikku kõige elektrivõrkudesse) ning turuosalistel ja kasulikumaid lahendusil (sotsiaalmajanduslik avalikkusel puudub võimalus regulatsioonidest tulenevalt rääkida kaasa mõju, mõju keskkonnale, ühiskondlik mõõde). Eleringi investeeringuplaanide kujundamisele. Eleringi kohustus esitada Võrkude planeerimise protsessi puhul on lisaks avalikustamisele, ka oluline peamised põhimõtted läbi iga-aastaseid varustuskindluse aruandeid ei asenda seaduses ettenähtud kohustust analüüsida ning vajadusel neid põhimõtteid muuta. Eleringile esitada iga kahe aasta järel järgmise 10 aasta võrgu arengukavad. Seega tuleb Eleringil teada anda oma kavatsustest arengukava koostamiseks ja millal algavad konsultatsioonid turuosalistega. Liidu ettepanek on, et antud protsess tuleb seada prioriteetseks, sest see otseselt kiirendab võrgu arenguplaanide realiseerumist. Järgmise nelja aasta 2023-2027 suurimad Arvestatud väljakutsed on: Turupõhisele taastuvenergia tootmisele Väljakutse sõnastus muudetud: üleminek, lk 11 „Täiendavad taastuvenergia  Taastuvenergia arendamise kiirendamine vähempakkumised 1 TWh aastateks 2024- elektrisüsteemis 2025 vähendavad toetusmeetmete üldist kulu ning omavad taastuvenergia Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised 1 TWh/a arendajatele hinnagarantiid madalate mahus aastateks 2024-2025 vähendavad toetusmeetmete hindade puhul. Täielikult turupõhisusele üldist kulu ning pakuvad taastuvenergia arendajatele üleminek võib osutada väljakutseks hinnagarantiid madalate hindade puhul. Täielikult arendajate vastuseisu tõttu.“ turupõhisusele ülemineku eelduseks on sobiliku investeerimiskeskkonda panustamine, kus lisanduvale Liidu kommentaar: Ei saa olla nõus taastuvenergia kogusele on tarbija olemas, millega on väitega, et arendajad on vastu täielikult võimalik tagada vajalik nõudluse/pakkumise tasakaal. turupõhisele taastuvelektri tootmisele. Arendajad investeerivad lihtsalt kõige soodsamatesse asukohtadesse. Arendajatel ei ole vastuseisu Eesti riigi tegevuse või tegemata jätmise suhtes. Selle asemel, et süüdistada arendajaid, peaks Eesti riik hoolitsema, et arendajad sooviksid Eestisse investeerida. Seetõttu teeb Liit ettepaneku sõnastada eelpool toodud allajoonitud lause alljärgnevalt: „Täielikult turupõhisusele üleminekuks tuleb arendajate jaoks luua Eestisse naaberriikides atraktiivsem investeerimiskeskkond.“ Eesti taastuvenergia potentsiaali Arvestatud rakendamise strateegia peale taastuvenergia 100 eesmärgi LISA 2 – Energeetika tulemusaruanne 2022 täitmist, alates 2030, lk 11 Väljakutse sõnastus muudetud: „Taastuvenergia 100 eesmärgi täitmist  Eesti taastuvenergia potentsiaali rakendamise ületava TE potentsiaali rakendamiseks on strateegia peale taastuvenergia 100 eesmärgi kaks võimalikku lahendust: eksport või täitmist tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu Eesti eesmärki (toota 2030. aastaks 100% tarbimise suurendamine. Oluline on elektritarbimisest taastuvatest allikatest) ületava lahendada seonduvad väljakutsed (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine, taastuvenergia potentsiaali rakendamiseks on taastuvenergia potentsiaali rakendamise kaks võimalikku lahendust: eksport või maht) ühiskondlikult kõige kasulikumal energiatõhusa tööstuse arengu (sh vesinik) kaudu viisil (sotsiaalmajanduslik, keskkond, elektrienergia tarbimise suurendamine. ühiskond). Üheks väljundiks on põhivõrgu Tegevuste planeerimise ja rakendamine on ja jaotusvõrgu pikaajaline (sageli +10 aastat), siis on oluline ühisnägemus pikaajaline võrkude võimalike lahendustega seonduvaid väljakutsed arengustrateegia.“ (nt võrgutasude jaotus, võrkude arendamine, Liidu kommentaar: eelpool toodud taastuvenergia potentsiaali rakendamise maht) allajoonitud lause on halvasti sõnastatud lahendada varasemalt, tagamaks ühiskondlikku kõige kasulikumaid lahendusil (sotsiaalmajanduslik mõju, mõju keskkonnale, ühiskondlik mõõde). Avaliku sektori järk-järguline üleminek Osaliselt arvestatud taastuvenergiale, lk 12 Väljakutse lõpulause muudetud: „Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on eeskuju Väljakutseteks on renoveerimiskohustuse täitmine ning turuosalistele, elektrienergia rohehange seni kasutud energeetika hangete tingimuste muutmine, et Riigi Kinnisvara AS-i poolt [1]. oleks tagatud tootjate ja tarbija vaates sobilikud Riigihangete (sh kohalikul tasandil) tingimused. tingimuste kujundamisel on võimalik luua RKASi poolt korraldatud hanke ebaõnnetumine oli pigem vajalikud eeldused, et taastuvenergia seotud kõrgete energiahindadega ja seega ajastamisega. osakaal kasvab nii energeetikas kui Pikaajaline leping 2022. a tingimustel toimiks tänaste transpordis (biometaan, vesinik). energiahindade juures olulise riskimaandus instrumendina Väljakutseks on tavapäraste taastuvenergia arendajale. hindamiskriteeriumite muutmine ning vajalike strateegiliste otsuste tegemine, Peamine on avaliku sektori otsustavus taastuvenergia mis eeldab selget pikemaajalist nägemust tarbimist ka edasipidi väärtustada. Oluline on, et valdkonna arengus.“ uuendatav hange ei jää ainukeseks. Liidu kommentaar: 1) Viide RKS poolt korraldatud ja läbikukkunud hankele tuleks teha 2022. a. tegevuste juures, näidates seda õppetunnina, kuidas asju ei tohi teha ja mitte esitada seda tulevase väljakutse juures varasema kogemuse hea näitena. Tegelikult ei ole praegu olemas kogemust, mille alusel saab avalik sektor oma elektri tarbimise abil osaleda taastuvelektri tootmise arendamises. Liit pakub esimeseks lauseks täpsemat sõnastust: LISA 2 – Energeetika tulemusaruanne 2022 „Väljakutse on luua avaliku sektori elektri ostu korraldus, mis aitab kaasa uute taastuvelektri tootmise seadmete ehitamisele Eestis.“ 2) Lõigu lõpulause teine pool alates sõnast ning on ebamäärane ja arusaamatu, mille kohta ja kui pikka nägemust ning strateegilisi otsuseid silmas peetakse. Liit teeb ettepaneku see lauseosa kustutada. Olemasolevate võrguplaneeringute Osaliselt arvestatud kiirendamine, lk 12 „Välisühenduste ning elektrivõrkude arendamiseks on aastal 2022 tehtud Lõigu viimane lause muudetud olulised otsused – Saaremaa 330kV võrk,  Olemasolevate võrguplaneeringute EstLink3 ja EST-LAT4 välisühendused. Järgmiste aastate olulised väljakutsed on kiirendamine seotud tehtud otsuste realiseerimisega Välisühenduste ning elektrivõrkude arendamiseks vajalikus tempos, et kindlustada on aastal 2022 tehtud olulised otsused – taastuvenergia projektide (sh Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 Eesti ja Soome meretuulepargid) realiseerumine.“ vahel ja Eesti-Läti neljas ühendus. Järgmiste aastate olulised väljakutsed on seotud tehtud Liidu kommentaar: Antud sõnastuses otsuste realiseerimisega vajalikus tempos, lõigu viimane lause väidab, et enne uute elektriühenduste ehitamist Läti ja tagamaks seatud eesmärkide saavutamist. Soomega ei ole Eestis võimalik meretuuleparke ega muid taastuvenergia projekte realiseerida. See ei ole meie arvates korrektne. Lõigu esimene lause jätab vale mulje, nagu oleks Saaremaa 330kV võrk, EstLink3 ja EST-LAT4 kohta langetatud otsused ühesugused. Teadaolevalt ei ole uute välisühenduste ehitamise kohta vastavates naaberriikides veel otsuseid langetatud. Samuti juhime tähelepanu, et uute elektriühenduste loomine välisriikidega vähendab arendajate motivatsiooni investeerida elektri tootmisesse Eestis, kui naaberriikides (Läti, Soome) on investeerimiseks soodsam ärikeskkond. Seega võivad uute välisühenduste ehitamise otsused osutuda põhjuseks, miks Eestisse ei ehitata piisavalt uusi taastuvelektri tootmise võimsusi, et täita 2030. aastaks seatud poliitilise eesmärki. Taastuvenergeetika, looduskeskkonna ja Osaliselt arvestatud tehiskeskkonna kooseksisteerimine, lk 12 „Taastuvenergeetika arendamisel Eemaldatud on taksonoomia ebatäpne rakenduse osa. keskkonnakaitse eesmärkide ja inimeste elukeskkonnaga seotud huvide vahel Väljakutsena ongi tasakaal erinevate väärtuste vahel. tasakaalu leidmine ja sünergia Taksonoomia kindlasti toetab taastuvenergeetika arengut, suurendamine. Näiteks saab oluliseks kuid selle rakendamisega võib tekkida väljakutseid. keskkonnavaldkonna strateegilise LISA 2 – Energeetika tulemusaruanne 2022 arengudokumendi (KEVAD) mh „Mitte minu tagaaias“ kitsaskohaga arvestamine ning ühisosa suurendamine läbi sügavama energeetika integreerimise teiste valdkondadega (nt transport, tööstus). Üheks lisakriteeriumiks, millega peab arvestama, on Kestliku rahastuse taksonoomia rakendamise kohustus. Valdkonnaüleste ebakõlade lahendamine nõuab paremat koostööd erinevate ministeeriumite, finantsasutuste ja turuosaliste vahel.“ Liidu kommentaar: Kestliku rahastuse taksonoomia rakendamine toimub määruste, mitte direktiivide alusel. Samas on meile arusaamatu, milliseid väljakutseid taksonoomia rakendamisega taastuvenergeetika arendamise juures silmas konkreetselt peetakse. Liit teeb ettepaneku täpsustada sõnastus ja mõtet või siis eemaldada viide taksonoomia rakendamisele, kui taastuvenergia arendamisega seotud probleemile. Kristjan Lepp Arendusnõunik [email protected]