Riigi huvi väljaselgitamine

Maapõuebüroo Keskkonnaamet Narva mnt 7a Teie 01.06.2023 nr DM-124404-10 15172 Tallinn Meie: 06.06.2023 nr DM-124404-11 Tariston AS vastus kohaliku omavalitsuse keelduva otsuse edastamisele (Vilivere uuringuruum) Keskkonnaamet palus esitada Tariston AS poolse arvamuse Keskkonnaameti poolt 01.06.2023 saadetud kirjale nr 124404-10. Saadetud kirjal oli kaasas lisa 1, mis on Kohila Vallavalitsuse keelduv otsus taotletavas Vilivere uuringuruumis geoloogilise uuringuloa andmiseks. Vastuseks Keskkonnaameti kirjale on Tariston AS huvitatud geoloogilise uuringu loa taotluse menetlemise jätkamisest. Kohila Vallavalitsuse keelduv otsus lähtub asjaolust, et Kohila valla kruusa- ja liiva varustuskindlus on tagatud. Kuigi varustuskindlus on hetkel tagatud, tuleks varustuskindluse hindamisel arvestada, et üle 50% hetkel arvel olevast maavaravarust asub Männiku liivakarjäärides, võttes aluseks optimaalse veokauguse (30 km raadius). Tariston AS arvates on see oluline, sest nimetatud karjäärid varustavad puistematerjalidega suure osa Harjumaast (sh Tallinna linna). Samuti on karjääride materjal vajalik Rail Baltic raudteetrassi ehitamisel. Kuigi taotletav Vilivere uuringuruum asub Rail Baltic raudteetrassi ääres, peab Tariston AS vajalikuks uurida potentsiaalset maavaravaru eesmärgiga tagada piirkonnas varustuskindlus ka peale Rail Baltic raudteetrassi ehitust. Samuti toob Kohila vallavalitsus välja, et taotletav uuringuruum asub rohevõrgustiku alal, millel kaevandamist koostatav Kohila valla üldplaneering ei toeta. Samas Rohevõrgustiku planeerimisejuhend [1] toob välja, et Rohevõrgustiku alad ja koridorid ei takista maavarade kaevandamiseks keskkonnakaitseloa taotlemist. Juhend ei too välja takistusi geoloogilise uuringuloa taotlemiseks või geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Raplamaa maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas on öeldud kaevandamise kohta [2]: 1. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele; 2. Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele, rakendades maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid. Maavarade uurimise kohta rohevõrgustiku aladel pole ka Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ [2] eraldi nõudeid ega takistusi välja toodud. Eeltoodust tulenevalt palub Tariston AS jätkata Vilivere geoloogilise uuringuloa taotluse menetlust. Kui Keskkonnaamet keeldub uuringuloa väljastamisest, siis soovib Tariston AS Keskkonnaametil küsida Vabariigi Valitsuse nõusolekut uuringuloa väljastamiseks. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimise korral esitada eeltoodud seisukohad ja põhjendused valitsusele tutvumiseks. Lugupidamisega, Tariston AS Siim Eensoo /allkirjastatud digitaalselt/ Mäetööde tööjuht Tariston AS Kauri Kiiman /allkirjastatud digitaalselt/ Mäetööde valdkonna juht Kasutatud allikad [1] Rapla maakonnaplaneering 2030+. Rapla Maavalitsus, OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rapla. Kättesaadav https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/raplamaa/rapla-maakonnaplaneering-2030/ [2] R. Kutsar, P. Metspalu, K. Eschbaum, S. Vahtrus, K. Sepp. „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend”. Keskkonnaagentuur, OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Tallinn-Tartu. Kättesaadav https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/rohevorgustik/  Keskkonnaministeerium [email protected] 09.06.2023 nr DM-124404-12 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Riigi huvi väljaselgitamine Vilivere uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse menetluses AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Toompuiestee 35, 10149) esitas Keskkonnaametile Vilivere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse. Nõuetele vastav taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 05.04.2023 nr DM-124404-1 all ning lisatud käesolevale kirjale. Vilivere uuringuruumi geoloogilise uuringu luba taotletakse Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas katastriüksusel Vardi metskond 129 (katastritunnus 31701:002:0424). Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 24,68 ha ning uuritav maavara on täiteliiv. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 27 lg-le 3 palus Keskkonnaamet 04.05.2023 kirjaga nr DM-124404-5 riigivara valitseja volitatud asutuselt (antud juhul Riigimetsa Majandamise Keskuselt) nõusolekut riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks geoloogilise uuringu tegemise eesmärgil. Riigimetsa Majandamise Keskus andis 15.05.2023 kirjaga nr 3-1.1/2023/2990 riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks tingimusliku kooskõlastuse (registreeritud KOTKAS-es 17.05.2023 nr DM-124404-8 all ja lisatud käesolevale kirjale). Keskkonnaamet küsis 04.05.2023 kirjaga nr DM-124404-4 uuringuloa taotlusele Kohila Vallavalitsuse arvamust (MaaPS § 27 lg 7). Kohila Vallavolikogu ei nõustunud Vilivere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusega (25.05.2023 otsus nr 17 on registreeritud KOTKAS-es 31.05.2023 nr DM-124404-9 all ning lisatud käesolevale kirjale). Keskkonnaamet edastas vallavolikogu keelduva otsuse AS-ile Tariston arvamuse avaldamiseks 01.06.2023 kirjaga nr DM-124404-10 ning selgitas, et MaaPS § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 andmisega. MaaPS § 35 lg 3 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. MaaPS § 35 lg 4 sätestab, et loa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. AS Tariston palus 06.06.2023 kirjaga Keskkonnaametil taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (registreeritud KOTKAS-es 06.06.2023 nr DM-124404-11 all ning lisatud käesolevale kirjale). Käesolevaga palume riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi seisukohta Vilivere uuringuruumi uuringuloa taotlusele. Palume seisukohta põhjendada ja võimalusel tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume seisukoht esitada hiljemalt 10.07.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. RMK tingimuslik nõusolek.asice 2. KOV otsus.asice 3. VV poole pöördumise soov.asice 4. Taotlus 05.04.2023.bdoc Teadmiseks: AS Tariston, Kohila Vallavalitsus Viktoria Burtin 5688 5603 [email protected] 2(2)  TARISTON AS Tariston AS Vilivere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus Töö nr 6/05.23.402 Tallinn 2023 Geoloogilise Uuringuloa Taotlus. Vilivere Uuringuruum GEOLOOGILISE UURINGULOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Uuringuruumi asukoht ja geoloogilise uuringu eesmärk Tariston AS taotleb geoloogilise uuringu luba Vilivere uuringuruumis liiva geoloogiliseks uuringuks. Taotletav uuringuruum, mille pindala on 24,68 ha, asub Vilivere külas, Kohila vallas, Rapla maakonnas. Taotletav uuringuruum paikneb riigiomandis oleval katastriüksusel Vardi metskond 129 (katastritunnus 31701:002:0424). Tariston AS on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hooldusega ja erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle kümne aasta maavarade kaevandamisega. Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade kättesaadavus ning varustuskindlus. Ehitusmaavarade nõudlus tõuseb lähiajal hüppeliselt mastaapsete taristuprojektide ehitamisel, mispärast tuleb avada uusi karjääre varustuskindluse tagamiseks. 2022. aastal Riigikontrolli poolt koostatud audit1 toob välja, et suurim nõudlus ehitusmaavarade järgi on 2023-2028. aastatel, kui ainuüksi Rail Baltic raudteetrassi valmis ehitamiseks vajatakse ehitusmaavarasid keskmiselt 2,3 miljonit m3 aastas. Sellele lisaks tuleks arvestada, et ehitusmaavarasid vajatakse ka lähitulevikus teiste suurte taristu projektide elluviimisel nagu põhimaanteede Tallinna-Pärnu-Ikla nr 4 ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa nr 2 maanteede 2+2 või 2+1 teelõikude ehitamine aastaks 2030. Riigikontrolli hinnangul oleks vaid nende projektide valmimisega ammendunud praegusel hetkel arvel olevad liiva- ja kruusa varud Raplamaal enne 2030. aastat. Kuigi taotletava uuringuruumi varustuskindluse määramisel arvestataks ka näiteks Tallinn-Saku liivamaardlaga, siis poleks keskkonnasäästlikum tagada selle baasil piirkonna kruusa ja liivaga varustatus. Piirkonna ehitusmaavarade varustatuse tagamiseks on oluline uurida ja võtta kasutusele uusi maavara ressursse, et jätkuks ka ehitusmaavarasid tulevaste taristu- ja ehitusobjektide ehitamiseks. 2017. aastal toonase Tehnilise Järelevalve Ameti (alates 2019. a Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) tellimusel koostatud varustuskindluse uuringuga2 on küll varustuskindluse tagamisel soovitatud eelistada väiksema savi- ja tolmusisalduse sisaldusega (kuni 3%, Keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 järgi)3 maavara arvele võtmist. Siiski on välja toodud, et kui hinnata potentsiaalsete varude lisandumisel ka optimaalse veokaugust, siis on Raplamaa liiva ja kruusa varustuskindlus ikka kriitilisel tasemel. Samuti muutub Rail Baltic raudteetrassi valmimisega oluliselt selle äärne taristu. 1 Riigikontroll. Ehitusmaavaradega varustamise kindlus. Riigikontrolli aruanne Riigikogule. 2022. Kättesaadav https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/3556/language/et-EE/Default.aspx 2 Teede Tehnokeskus AS. „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“. 2017. Kättesaadav http://www.railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 3 Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrus nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ 2 Geoloogilise Uuringuloa Taotlus. Vilivere Uuringuruum See tähendab, et muutuvad teed ja juurdepääs, mis mõjutab nii keskkonda kui ka ehitusvaldkonda üldiselt. Taotletav Vilivere uuringuruum asub Rail Baltic raudteetrassi läheduses ning sellele on juurdepääs tagatud mõlemalt poolt trassi. Kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on selgitada välja Vilivere uuringuruumi piires maavara levik koos kasuliku kihi paksuse, materjali kvaliteedi ja kaevandamistingimustega. See võimaldab hinnata võimaliku maavara kogust aktiivse tarbevaruna. Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, soovib Tariston AS kindlasti alale taotleda maavara kaevandamise keskkonnaluba. Geoloogilise uuringuloa koostamisel lähtutakse Maapõueseaduses sätestatud nõuetest. Geoloogilist uuringuluba taotleb Tariston AS kolmeks aastaks. 2. Uuringuruumi teenindusala ja lähiümbruse kirjeldus Taotletav Rava uuringuruum, teenindusala pindalaga 24,68 ha, asub Vilivere külas, Kohila vallas, Rapla maakonnas. Taotletav uuringuruum jääb Aespa alevikust ca 2,3 km kaugusele kagu suunda, Kohila alevikust ca 1,65 km kaugusele põhja suunda ning on Tallinn-Rapla-Türi kõrvalmaantee nr 15 24-ndast kilomeetripunktist ca 2 km kaugusel lääne suunas. Taotletavale uuringuruumile lähim asula on Vilivere umbes 335 m kaugusel loode suunas. Taotletav uuringuruum paikneb katastriüksusel Vardi metskond 129 (katastritunnus 31701:002:0424, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Nimetatud katastriüksus on riigiomandis, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandandamise Keskus. (graafiline lisa 1) Taotletava uuringuruumi teenindusalast jätkub ida, lõuna ja lääne suunas katastriüksus Vardi metskond 129. Uuringuruum piirneb põhja suunas katastriüksusega Kurtna tee L6 (katastritunnus 31701:001:1961). (graafiline lisa 1) Taotletava uuringuruumi põhjapoolse lahustüki maa-alal on Maa-ameti kaardirakenduse andmetel enamuses metsastatud tasandik, mille vahel on mõned lagendikud. Taotletava uuringuruumi maapinna absoluutkõrgused Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on vahemikus 49 m kuni 52,5 m. Taotletava uuringuruumi teenindusala põhjapiir jääb avalikus kasutuses oleva kohaliku Kurtna tee nr 3170009 välimisest servast ca 5 m kaugusele. (graafiline lisa 1) Taotletav uuringuruum paikneb Vilivere külast ca 335 m kaugusel kagu suunas, mis tähendab, et uuringuruumi alast 500 m raadiuses asub mitmeid majapidamisi. (graafiline lisa 1) Taotletavasse uuringuruumi ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega mõnda teist looduskaitsepiirangutega ala. Samuti puuduvad uuringuruumi mõjualas arheoloogilise väärtusega alad ning ajaloo- ja kultuurimälestised. 3 Geoloogilise Uuringuloa Taotlus. Vilivere Uuringuruum Taotletava Vilivere uuringuruumi teenindusala kattub täielikult maaparandussüsteemiga Vetuka2 (vid tunnused 4109610030600005). Taotletava uuringuruumi põhjaosast ca 170 m kaugusel kirdes paikneb maaparandussüsteem Kohila MP1 (vid tunnus 4109790011010001). Uuringuruumi lõunapiirist ca 275 m kaugusel lõunas paikneb maaparandussüsteemi Vetuka2 eesvool (vid tunnus 41096100306000051M). Uuringuruumi kagunurgast asuvad ca 320 m kaugusel maaparandussüsteemide Urge2 ning Urge4 eesvoolud (vid tunnused 41096100306000021M, 41096100306000011M) ja ca 340 m kaugusel paikneb maaparandussüsteem Urge2 (vid tunnus 4109610030600002). Taotletava uuringuruumi idaosast ida ja kagu suunas ca 340 kuni 485 m kaugusel kulgeb maaparandussüsteemi Urge4 teine eesvool (vid tunnus 41096100306000012M) ning ca 345 kuni 500 m kaugusel maaparandussüsteem Urge4 (vid tunnus 4109610030600001). Uuringuruumist paiknevad ca 640 m kaugusel põhja suunas ja ca 930 m kaugusel ida suunas maaparandussüsteem Saare (vid tunnus 4109790010010002, 4109610030600004). Maaparandussüsteemi Saare eesvool (vid tunnus 41096100306000041M) jääb uuringuruumist ca 920 m kaugusele kirde suunda. (graafiline lisa 1) Taotletavast uuringuruumist paikneb ca 150 m kaugusel kirde suunas Võiba oja (Võiba soon, vid tunnus VEE1097900_). Uuringuruumist lääne suunas asub ca 375 m kaugusel Keila jõgi (vid tunnus VEE1096100). (graafiline lisa 1) Vilivere külas on mitmeid registreerituid puurkaevusi. Lähimad puurkaevud taotletava uuringuruumi lääneosast asuvad ca 355 ja 425 m kaugusel (vid tunnused PRK0023304, PRK0022562). Lähimad puurkaevud taotletavast uuringuruumist kirde suunas asuvad ca 470 kuni 635 m kaugusel (vid tunnused PRK0018200, PRK0017673, PRK0030518, PRK0017525). Uuringuruumist asuvad edela suunas puurkaevud ca 690 kuni 810 m kaugusel (vid tunnused PRK0056472, PRK0021606, PRK0016683, PRK0066522). (graafiline lisa 1) Taotletava uuringuruumi teenindusalast ca 315 m kaugusel lõunas paikneb vääriselupaik nr 209931 (vid tunnus VEP209931). (graafiline lisa 1) Taotletavast uuringuruumist ca 110 m kaugusel idas asub Rail Baltic raudteetrassi planeeringu ala (vid tunnus 32127). Rail Baltic planeeritav raudteetrass jääb taotletavast uuringuruumist ca 260 m kaugusele. Taotletavast uuringuruumist ca 335 kuni 430 m kaugusel läänes asub kehtiva Kohila valla üldplaneeringu ala (vid tunnus 3172001_546769). (graafiline lisa 1) Taotletava uuringuruumi teenindusala lääneosast jäävad ca 375 kuni 425 m kaugusele elektriõhuliinid alla 1 kV AÜ Kalda (vid tunnus M6803709) ja AMKA.3x120+95 (vid tunnus 166514361) ning sidekaabel EC (vid tunnused 302072150, 302102505, 302102509). Taotletava uuringuruumi teenindusala lääneosast jäävad ca 515 kuni 630 m kaugusele elektriõhuliinid alla 1 kV AÜ Vilivere 26, AÜ Tarmel (vid tunnus M56870287) ja AMKA.3x120+70 (vid tunnus 141839158, 141825103, 141834573) ning sidekaabel EC (vid tunnused 302064866, 302064867, 302064868, 302064898, 302064905). 4 Geoloogilise Uuringuloa Taotlus. Vilivere Uuringuruum Uuringuruumist edelas asuvad ca 810 m kaugusel elektriõhuliin alla 1 kV Soone talu (vid tunnus M6650095) ja ca 835 m kaugusel elektrimaakaabelliin Soone talu (vid tunnus MKL6650095). Uuringuruumi edelanurgast ca 985 m kaugusel asuvad elektriõhuliin alla 1 kV AMKA.3x70+95 (vid tunnus 28863175) ning elektrimaakaabelliin Sepa talu vid tunnus MKL6650094). (graafiline lisa 1) Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel oleva maavaravaruga. Vilivere uuringuruumi teenindusalale lähim kruusamaardla on ~3,5 km kaugusel kagu suunas asuv Urge kruusamaardla (registrikaart nr 975), millel on OÜ Eesti Killustik aktiivne mäeeraldis Urge kruusakarjäär (keskkonnakaitseluba nr KL- 508354, kehtiv kuni 12.10.2035). 5 Geoloogilise Uuringuloa Taotlus. Vilivere Uuringuruum 3. Uuringruumi ala geoloogia, varasem uuritus, maavara eeldavate kvaliteedinäitajate ja lasumistingimuste ülevaade, eeldatavad kasutusvaldkonnad Taotletav Vilivere uuringuruum asub Harju lavamaa keskosas. Piirkonda iseloomustab enamjaolt tasane reljeef, kus tasased alad vahelduvad laugjate kõrgendikega4. 1:50 000 geoloogilise baaskaardi5 andmetel jääb uuringuruum jääjärvelisele tasandikule, mis lasub pinnakattesetetega täitunud aluspõhja mattunud orul. Pinnakattesete paksus uuringuruumi alal on vahemikkus 5 kuni 10 m. Pinnakatesetete ülemise kihi moodustab Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelise tekkega peeneteraline liiv. Aluspõhja kivimid on esindatud Ülem- Ordoviitsiumi Nabala lademe Paekna kihistu lubjakiviga Taotletavas uuringuruumis ei ole varem geoloogilisi uuringuid tehtud. 2018. aastal teostas ehitusgeoloogilist uuringut vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimiseks Vilvere külas OÜ Rakendusgeoloogia6. Uuringuga rajati 85 uuringupunkti sügavusega kuni 5,5 m. Uuringuruumile lähemates puuraukudes esines peene- kuni keskmiseteraline, kohati jämedateraline liiv savikate vahekihtidega, mis lasus möllsavil. Kihi paksus oli kuni 1,95 m ja lasus abs kõrguste vahemikkus 47 kuni 49 m. Uuringuruumist ca 335 m kaugusele jäävas Vilivere asulas paiknevate puurkaevude PRK0015265 ja PRK0023304 (suudmete abs kõrgused 45,2 m)7 andmetel on pinnakattesete paksus 9 kuni 10 m, millest kuni 5 m moodustab liiv. Uuringuruumist ca 430 m kaugusele Vilivere asulas asetsevate puurkaevude PRK0016331 ja PRK0017523 (Suudmete abs kõrgus 50,2 m)7 on pinnakatesetete paksus kuni 11,5 m, mille moodustab liivsavi munakatega ning liiv ja moreen. Uuringuruumist ca 870 m kaugusel kagus asub 1980. aastate teisel poolel puuritud puurauk D-131 (suudme abs kõrgus 51,55 m)7, milles oli pinnakatesetete paksus 7,2 m. Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi5 andmetel on taotletava uuringruumi Silur- Ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveetase abs kõrgusel 45 m langusega lõuna-edela suunas. 2018. aasta aprillikuus teostatud ehitusgeoloogilise uuringu käigus mõõdeti Vilivere külas pinnaseveetase abs kõrguste vahemikkus 39,7 kuni 49,8, uuringuruumile lähemates puuraukudes abs kõrguste vahemikkus 47,75 kuni 49,6 m, langusega Keila jõe suunas. Keila jõe veetaseme abs kõrgus Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on 42,5 m. Arvestades, et taotletava uuringuruumi teenindusalale pole varasemalt rajatud uuringupunkte, siis pole teada maavara lasumistingimused. Kasuliku kihi võiks moodustada 4 K. Suuroja, K. Kaljuläte, T. Mardim, E. Morgen, K. Ploom, M. Karimova, T. Vahtra, A. Veski, M. Shtokalenko. Eesti geoloogilise baaskaardi Järva-Jaani (6413) leht. Seletuskiri. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Geoloogilise kaardistamise osakond, Tallinn. 2017 Kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Geoloogilised-andmed/Geoloogiline- baaskaart/Juhendid-ja-seletuskirjad-p139.html 5 Eesti geoloogiline baaskaart. Maa-amet. Eesti Geoloogiateenistus 2023. 6 R. Välja, P. Lillak, M. Ristna. Vilivere küla vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimine. EGF 35576, 2018. Kättesaadav https://www.maaamet.ee/egf/?lht=aru&id=35576 7 Puursüdamike andmebaas. Maa-amet, 2023. 6 Geoloogilise Uuringuloa Taotlus. Vilivere Uuringuruum peene- kuni keskmiseteraline liiv, milles esineb savikaid vahekihte. Kasuliku kihi lamamiks on moreen või liivsavimoreen. Katendi paksus ja maht pole teada. Taotletava uuringuruumi pinnaseveetaseme sügavus maapinnast on teadaolevate andmete põhjal vahemikkus 0 kuni 4 m. Hinnanguliselt on uuringuruumi kasuliku kihi paksus 2 kuni 5 m, keskmiselt 3 m. Selle alusel võiks olla maavara maht Vilivere uuringuruumis ligikaudu 740 tuh m3, mis lasub osaliselt pinnaseveetasemest sügavamal. Kaevandatav materjal sobib kasutamiseks teede- ja taristuehituses. Tegelik maavaravaru kogus, lasumistingimused, kasutusalad ja põhjaveetase selguvad geoloogilise uuringu käigus. 4. Ülevaade geoloogilise uuringu käigus tehtavatest töödest Taotletavas Vilivere uuringuruumis (pindala 24,68 ha) planeeritav geoloogiline uuring viiakse läbi vastavalt Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 („Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“) kehtestatud nõuetele. Geoloogilise uuringuga viiakse läbi välitööd, mille andmed analüüsitakse kameraaltöödega. Sellele eelnevad ettevalmistustööd, mille käigus planeeritakse täpsemalt välitööde läbiviimine. Välitöödel rajatakse varasemalt planeeritud uuringupunktid. Nendele määratakse maavara lasumistingimused, hüdrogeoloogiline situatsioon ning võetakse proovid materjali kvaliteedi määramiseks. Geoloogilise uuringuruumi ala koos rajatud uuringupunkti suudmetega mõõdistatakse. Selle põhjal koostatakse uuringuruumi topograafiline plaan. Kameraaltööde käigus koostatakse uuringu aruanne, mille põhjal võetakse maavara varu arvele keskkonnaregistris. Geoloogilise uuringu käigus rajatakse uuringupunktid kas puurmasinaga puuraukude (tigupuurimine) või ekskavaatoriga šurfide rajamise teel. Kõik uuringupunktid kirjeldatakse ning nendes määratakse nii katendi kui ka kasuliku kihi paksus. Seda tehakse vastavalt kas lamami sügavusele või uuringu sügavusele, milleks on kuni 10 m looduslikust maapinnast. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks katsetamiseks. Nii puuraukudes kui ka šurfides vee ilmumisel mõõdetakse veetase. Rajatavate uuringupunktide vahekaugused on kuni 200 m, mis planeeritakse rajada ühtlase võrguna. Alale planeeritakse rajada kuni 20 uuringupunkti, millest osa on tähistatud graafilisel lisal 1 ning ülejäänud rajatakse šurfidena vastavalt vajadusele. 7 Geoloogilise Uuringuloa Taotlus. Vilivere Uuringuruum 5. Geoloogilise uuringuga kaasnevad võimalikud keskkonnahäiringud ja kaevandamisjäätmed Geoloogilise uuringu läbiviimisel kasutatakse tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ja ei kasutata keskkonnaohtlikke materjale. Kavandatava geoloogilise uuringuga ei kaasne keskkonnahäiringuid, mis võiks mõjutada piirkonna veerežiimi ja vee ning pinnase kvaliteeti. Geoloogilise uuringu käigus ei tekitata riiklikke normatiive ületavat vibratsiooni, müra ega tolmu. Taotletava uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku ega muid looduskaitselisi alasid. Taotletava uuringuruumi teenindusalal ei paikne ühtegi hoonet. Taotletav uuringuruum paikneb Vilivere külast ca 335 m kaugusel kagu suunas, kus asub mitmeid majapidamisi. (graafiline lisa 1) Geoloogilised välitööde toimuvad lühiajaliselt ning ainult päevasel ajal. Uuringupunktid rajatakse viisil, mis ei kahjusta uuringuruumis paiknevate maaparandussüsteemide toimimist ja terviklikkust. Kõik uuringupunktid likvideeritakse koheselt pärast proovide võtmist ning korrastatakse nende ümbrus. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomanike poolt ning kooskõlastatakse seejärel Keskkonnaametiga. Geoloogilise uuringuga kaevandamisjäätmeid ei teki. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõike 5 kohaselt tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmeladustuskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel on kaevandamisjäätmed kõik, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Jäätmeseaduse § 71 lõike 3 alusel on maavara uuringutega tekkinud jäätmed kõik, mis on tekkinud proovivõtmise, koondproovi võtmise, puurimise ja kaevamise teel. Kuna antud geoloogilise uuringu puhul kasutatakse materjali proovide võtmisest ülejäävat materjali ja kattepinnast ära uuringupunktide likvideerimisel, ei teki uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine vajalik pole. 8 Geoloogilise Uuringuloa Taotlus. Vilivere Uuringuruum 6. Geoloogilise uuringuga tehtavate tööde ajakava • Uuringu ettevalmistustööd – 6 kuud; • Võimalik välitööde seisak – 4 kuud; • Välitööde tegemine (uuringupunktide rajamine, proovide võtmine, topograafiline mõõdistamine) – 8 kuud; • Laboratoorsed tööd – 6 kuud; • Kameraaltööd – 6 kuud; • Uuringuaruande kinnitamine – 6 kuud. Hinnanguline ajakulu kokku – 36 kuud. Seletuskiri koostatud: 04.04.2022 Taotleja: AS Tariston Kauri Kiiman /allkirjastatud digitaalselt/ Mäetööde valdkonna juht Seletuskirja koostas: AS Tariston Siim Eensoo /allkirjastatud digitaalselt/ Mäetööde tööjuht Kauri Kiiman /allkirjastatud digitaalselt/ Mäetööde valdkonna juht 9  1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi AS Tariston Taotluse koostaja kontaktisik Kauri Kiiman Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi J.Viru Markšeideribüroo OÜ Registrikood / Isikukood 11644539 Postiaadress Tartu mnt 84a-50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Vilivere uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 24.68 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0317 Kohila vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, Teede- ja taristuehitus 740 tuh m³ täitepinnas Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 10 Puuraukude arv 20 Uuringukaeveõõnte arv 20 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Laboratoorsed tööd, Topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Vilivere_uuringuruum__Geoloogilise_uuringu_loa_seletuskiri.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Graafiline_lisa_1_Vilivere_uuringuruumi_teenindusala_plaan.asice  ASUKOHA SKEEM M 1:50 000 1 2 Kaardilehe nr: 6332 6 5 3 4 LEPPEMÄRGID: 1 Uuringuruumi teenindusala piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maakonna ja omavalitsusüksuse piir Puurkaevu sanitaarkaitseala Asustusüksuse piir Kavandatav uuringupunkt Katasriüksuse piir ja tunnus Vääriselupaik Elektripaigaldise kaitsevöönd Detail- ja riigi eriplaneeringu ala Maaparandussüsteemi maa-ala Planeeritava Rail Baltic raudteetrassi kaitsevöönd Ranna või kalda piiranguvöönd Eesvoolu kaitseala Veehaarde sanitaarkaitseala  Keskkonnaamet Teie 04.05.2023 nr DM-124404-5 [email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-1.1/2023/2990 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX Nõusolek geoloogilise uuringu tegemiseks (Vilivere uuringuruum) Tulenevalt maapõueseaduse §-dele 27 ja 90 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse 18.01.2022 otsuse nr 1-32/1 „RMK kinnisasjade kasutusse andmise juhend“ punktist 12 ja RMK juhatuse 20.04.2021. a otsuse nr 1-32/34 „Volituste andmine vara kasutusse andmise otsustamiseks“ punktist 1.4 annan nõusoleku geoloogilise uuringu tegemiseks Vilivere uuringuruumis Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas asuval katastriüksusel Vardi metskond 129 (katastritunnus 31701:002:0424) järgmistel tingimustel: 1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Raplamaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sepp Metsaosakond Peametsaülem Urve Jõgi 566 33867 [email protected]  Kohila 25.05.2023 nr 17 delta_docName Arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa taotlusele Keskkonnaamet andis 03.05.2023 kirjaga nr DM-124404-3 teada, et võttis menetlusse AS-i Tariston (registrikood 10887843, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Toompuiestee 35, 10149) Vilivere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse. Nõuetele vastav taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 05.04.2023 nr DM-124404-1 all. Vilivere uuringuruumi geoloogilise uuringu luba taotletakse Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas Vardi metskond 129 (katastritunnus 31701:002:0424) katastriüksusel. Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 24,68 ha (katastriüksuse pindala on kokku 144,77 ha). Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 20 uuringupuurauku ja kuni 20 uuringukaeveõõnt. Uurimissügavus on kuni 10 m. Uuritavaks maavaraks on täiteliiv. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid on 740 tuh m 3 . Uuritava maavara võimalik kasutusvaldkond on taotluse kohaselt teede- ja taristuehitus. Taotletava loa kehtivusaeg on 3 aastat. Uuringu teostaja on J.Viru Markšeideribüroo OÜ. Taotletava uuringuruumi teenindusalal kattumist maavarade registris arvel oleva maavara varuga ei ole. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult maaparandussüsteemiga VETUKA2, mille maaparandussüsteemide registri kood/ehitise kood on 4109610030600/005. Taotletava uuringuruumi teenindusala põhjaserv jääb avalikus kasutuses oleva kohaliku Kurtna tee nr 3170009 äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 4 m kaugusele. Kavandatav Rail Balticu trassikoridor jääb taotletava uuringuruumi teenindusalast kuni 95 m kaugusele idasuunda. Maapõueseaduse § 30 lõike 2 alusel avalikustab Keskkonnaamet teate geoloogilise uuringu loa taotluse menetlusse võtmise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ( www.ametlikudteadaanded.ee ). Kohila valla uue üldplaneeringu alusel asub taotletav uuringuala rohevõrgustiku alal. Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) algatas 05.01.2023 korraldusega nr 20 „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ raames maavarade teemaplaneeringu. Teemaplaneering koostatakse riiklike huvide väljendamiseks, leides samas võimalusi tasakaalustada neid kohalike omavalitsuste ja teiste puudutatud isikute huvidega. Teemaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute ja teiste arengudokumentide, samuti erinevate riiklike ja valdkondlike arengudokumentide koostamisel. 08.03.2023 andis majandus- ja kommunikatsiooniminister välja käskkirja nr 42 „Ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava kinnitamine“. Käskkirja lisa „Ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava“ punkt 2.6. käsitleb riigi huvi hinnangu andmist varustuskindluse aspektist geoloogilise uuringu lubade taotlustele Harjumaal. Vastavalt lisa punktile 2.6.1. Maavara geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) andmisest keeldumise alused on sätestatud maapõueseaduses ( MaaPS ) § 35. Paragrahvi lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja (Keskkonnaamet) taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV- lt . VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. MaaPS § 35 lõike 4 kohaselt võib loa andja keelduda VV nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Riigi huvi varustuskindluse aspektist hinnatakse uuringulubade taotluste menetlustes vastavalt vajadusele ja informatiivsena lähtudes käesoleva kava punktides 2.1. - 2.3. märgitust. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et geoloogiline uuring annab riigile maavarade leviku ja nende kvaliteedi ning keskkonnatingimuste seisukohast olulist informatsiooni, mille alusel täiendatakse maavarade registri ja geoloogilise kaardistamise andmeid ning et muude takistavate asjaolude puudumisel on geoloogilise uuringu tegemine riigi huvides. Kohila vallale teadaolevalt on hetkel Kohila vallas tagatud maavarade varustuskindlus. Kuna Vardi metskond 129 (katastritunnus 31701:002:0424) katastriüksus asub rohevõrgustiku alal , on tegemist takistava asjaoluga nõusoleku andmiseks uuringute tegemiseks. Kuigi uuringuluba ei loo mingit õiguskindlust kaevandusloa saamiseks, ei näe kohalik omavalitsus perspektiivi edaspidi taotletud alal kaevandusloa väljastamiseks. Lähtuvalt maapõueseaduse § 27 lõikest 7 j a eelpool toodud asjaoludest Kohila Vallavolikogu o t s u s t a b: Mitte n õustuda Kohila vallas Vilivere külas Vardi metskond 129 (katastritunnus 31701:002:0424) katastriüksusel geoloogiliste uuringutega uuringuloa taotluses toodud alal ja tingimustel . Otsuse peale võib esitada Kohila Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest. Otsus jõustub teatavakstegemisest. /digiallkiri/ Heiki Hepner Volikogu esimees