Kiri

INVESTEERINGU KIRJELDUS SÄÄSTVA MITMELIIGILISE LINNA LIIKU VU SKESKKONNA EDENDAMISE INVESTEERINGUTE KAVASSE 20 21 – 202 7 ÜLDINE INFO PROJEKTI NIMI TAOTLEJA Taotleja täielik juriidiline nimi Registreerimisnumber Kontaktandmed Telefon: Aadress: E-mail: Taotleja seaduslik esindaja (vajadusel lisada volitus) Nimi: Ametikoht: Taotleja kontaktisik Nimi: Ametikoht: Ettevõte (sh kontaktandmed/ kontaktisiku kontaktandmed): PROJEKTI INFO Projekti asukoht (millis t linna või linnapiirkonda tegevused hõlmavad) Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel Kus trammi-, jalgratta- või jalgtee kulgema hakkab (meetme sekkumiste abikõlblik sihtpiirkond on loetletud määruse §-s 1 ) ? Kuhu tuleb mitmeliigiline ühistranspordi ( ÜT ) sõlm? Millisesse sekkumisse projekt panustab oma tegevustega? (tuua sekkumise nr ja nimetus) Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel Kirjeldada projekti eesmärki ja tulemusi. Ü le vaadata, kas eesmärk on kooskõlas meetme eesmärgiga . Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel . Projekt peab panustama juurdepääsu (avalikele) teenustele, olulistele (ühis-)transpordisõlmedele muudele ühistranspordi peatustele ja/või koolidele-lasteaedadele ja töökohtadele. Kirjelda da ja põhjend ada järgmist: Lühidalt olemasolevat olukorda ja probleeme, mille lahendamisele on projekt suunatud. Samuti põhjenda da , miks kavandatav projekt nende lahendamiseks vajalik on. Lisa da rajatava jalgratta- või jalgtee asukohavaliku põhjendus teenustele või töökohtadele ligipääsetavuse paranemise ning lähima jalgratta- või jalgteede võrgustikuga ühenduvuse ja terviklikkuse kohta. Teenuste ja töökohtade kaugus ei tohiks olla rohkem kui 500m kaugusel kergliiklusteest. Kuidas on plaanis projekti raames suurendada rajatava jalgratta tee kasutajamugavust (nt elektrilaadimistaristu, parkimisvõimalused , hooldusvõimalused, muu toetav või õhtust soodustav infrastruktuur ning arvestamine inimeste liikumisharjumustega. Kirjeldada mitmeliigilise ühistranspordisõlme arend ustegevusi – kas laiendatakse olemasolevat sõlme või rajatakse täiesti uus? Põhjendada valikuid (täpsustades Pargi&Reisi parklate rajami se asukohti , kuhu tulevad reaalajatablood jne) Kirjeldada hetkeolukorda, arendatavat infrastruktuuri. Kirjeldada probleemi, mida projektiga lahendatakse ning projekti kooskõla rakenduskava , Transpordi ja liikuvuse arengukava ja toetuse andmise tingimustes toodud eesmärkidega. Loetleda projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused ning kirjeldada, kuidas ja milliste tegevustega projekti eesmärgid saavutatakse. Kui tegemist on uue taristu ehitusega (nt uus trammiliin ), siis miks on valitud need trassid/piirkonnad – kas on analüüsitud alternatiive ja kuidas paigutu b investeeringuettepanek sots iaal maj anduslikust tasuvusest lähtudes teiste alternatiividega ? (investeerimisotsuste tegemisel kooskõla nelja astme printsiibiga ) Soovitus on läheneda investeeringutele / projektidele kompleksselt. Näide – kui on sekkumise nr 21.2.5.13 „ T rammiliikluse arendamine Tallinnas“ raames on plaanis rajada uus trammiliin, võiks esitada eraldi projekt i ka sekkumise nr 21.2.5.11 „ J algrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine“ ja vajadusel sekkumise nr 21.2.5.12 „ M itmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamine“ juures ja igas ühes neis kirjeldada vastastikust sünergiat. Vähem punkte saavad kaootilised ja läbimõtlemata lahendused (need ei pruugi läbida ka eelkonsultatsiooni) . Kirjeldada, milliseid uuringuid/analüüse on projekti elluviimise edukuse tagamise hindamisel läbi viidud ning kuidas on need tulemused aidanud kaasa parima lahenduse leidmisel. Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel Kas projekti teostatavusuuringud, analüüsid, ekspertiisid on läbiviidud? (kirjeldada, millal valmib/on valminud) Kas MKMilt on saadud kooskõlastus eskiis-/ projektilahendusele? ( mi lli s el kuupäeval on kohustuslik eelnõustamine läbitud) Kas on olemas, eel- või põhi projekt ? (kirjeldada, mis on projekti seisukohast vajalik ning tuua valmimise aeg) Kas on olemas kõik vajalikud ehitusload? (kirjeldada, tuua loa saamise aeg) Kas projekt vajab keskkonnamõjude (KMH) hindamist? Kas sellega on alustatud või on KMH teostatud? Kas riigiabi andmise luba on olemas? (kui asjakohane) Kas projekti maksumuse arvutamiseks on küsitud hinnakalkulatsioone jmt? Kirjeldada, kuidas avaldab projekt mõju järgmistele teguritele: need võiks mh lisada teostatavus- ja tasuvusanalüüsi sots.maj näitajate juurde ja leida rahaline väärtus (vajalik edasisel taotluse esitamisel ) Ü histranspordiga, jalgrattaga või jalgsi liikujate s õiduaegade ja -kulude hindamine Seda hin n a takse projektide eelistusnimekirja koostamisel Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti raames ü histranspordiga, jalgrattaga või jalgsi liikujate sõiduaegade ja -kulude vähenemise eelduse rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist , ning esitada aruanne rakendusasutusele. Vähenevale s õltuvusele isiklikest autodest ja sellest tulenevale ebavõrdsuse vähenemise le antav hinnang Seda hin n a takse projektide eelistusnimekirja koostamisel Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti raames isiklikest autodest sõltuvuse vähenemise eelduse rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele. S äästvate liikumisviiside kasutamise suurenemise hinnang Seda hin n a takse projektide eelistusnimekirja koostamisel Ühtlasi palume tuua arendatava taristu kasutajate arvu hetkeseis liikumisviisi lõikes (jalgsi-, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga). Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti raames isiklikest autodest sõltuvuse vähenemise eelduse rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele. need võiks mh lisada teostatavus- ja tasuvusanalüüsi sots.maj näitajate juurde ja leida rahaline väärtus (vajalik edasisel taotluse esitamisel) T ranspordiga seotud energiatõhususe ja CO 2 -heite vähenemise hinnang Seda hin n a takse projektide eelistusnimekirja koostamisel Siin tuleb taotlejal lahti kirjutada CO 2 ekvivalendi ja energia kokkuhoiu arvutus. Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti energiasäästu ja CO 2 vähenemise eeldus t e rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamise l , s.o 5 aastat p ärast projekti lõpp emist ning esitada aruanne rakendusasutusele. need võiks mh lisada teostatavus- ja tasuvusanalüüsi sots.maj näitajate juurde ja leida rahaline väärtus (vajalik edasisel taotluse esitamisel) N egatiivsete tervisemõjude vähendamisele antav hinnang Seda hin n a takse projektide eelistusnimekirja koostamisel Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti raames negatiivsete tervisemõjude ( nt õhu saaste, müra, jäätmed, sademevesi, vähene jalgsi-, jalgrattaga liikumine , mis põhjustab rasvumist ) vähenemise eelduse rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele. M aakasutuse ja transpordi planeerimise parema integreerimise hinnang Seda hin n a takse projektide eelistusnimekirja koostamisel need võiks mh lisada teostatavus- ja tasuvusanalüüsi sots.maj näitajate juurde ja leida rahaline väärtus (vajalik edasisel taotluse esitamisel) Kui palju saab olema potentsiaalseid tulevasi taristu kasutajaid 1000 euro taotletava toetuse summa kohta ? Taristu kasutajate all mõeldakse ÜT ga , jalgratta ga ja jalgsi liikujaid. (eeldus on, et autokasutus väheneb ning taotleja on kohust at u d esita m a metoodika, kuidas ta potentsiaalseid tulevasi taristu kasutajaid arvutab + hiljem kontrollib ) Se e on määruse § 5 tingimus Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et taristu kasutajaid 1000 euro taotletava toetuse summa prognoosi rakenduvust ( reaalne taristu kasutajate arv 1000. euro saadud toetuse kohta) praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele. Kirjeldada p rojekti eeldatavat omavaheli st sünergia t taotleja teiste projektidega / sekkumistega Seda hin n a takse projektide eelistusnimekirja koostamisel Näidata projekti tegevuste kajastatust taotleja valdkondlikes arengustrateegiates ning investeeringute prioriteetides, samuti teemakohastes analüüsides Lisa da viid e nii KOV kui ma ka maakonna planeeringu dokumendile aktiivse hüperlingina ning info täpse asukoha kohta dokumendis (lk nr). Vältida pikkade tekstilõikude kopeerimist maakonna arengustrateegiast. Arvestatakse nii KOV üld- ja detailplaneeringuid, maakonnaplaneeringuid, nii kehtivaid planeeringuid kui ka veel kehtestamata planeeringute kavandeid (juhul kui kehtivates planeeringutes ei ole viidet). Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel Kui projekt on üks etapp suuremast projektist, kirjeldada projekti teisi etappe ning seda, mille alusel on projekt etappideks jagatud Loetleda projekti kõik väljundnäitajad ning näidata, mitu % rakenduskavas toodud indikaatorist projekt saavutab. Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel . Ühe projekti raames saab panustada ühte sekkumisse. Sekkumises nr 21.2.5.11 „ J algrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine“ panustab toetuse andmine järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad (3 tk), toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu (min 10 km). Sekkumises nr 21.2.5.12 „ M itmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamine“ panustab toetuse andmine väljundnäitaja „uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused“ saavutamisse (min 1 tk). Sekkumises nr 21.2.5.13 „ T rammiliikluse arendamine Tallinnas“ panustab toetuse andmine väljundnäitaja „ uute trammi- ja metrooliinide pikkus “ saavutamisse (min 3 km). Kliimakindluse tagamine Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et investeeringu projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kirjeldada lühidalt , kuidas on tagatud/tagatakse taristu tulevane kliimakindlus. Kliimakindluse tagamisega tuleb arvestada juba projekteerimisel. Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel ja jälgitakse hiljem rakendusüksuse poolt projekti elluviimise vältel Projekti rakendamise üldine ajakava Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel Projekti eeldatav alguskuupäev PP/KK/AAAA Esimese ehitushanke väljakuulutamine PP/KK/AAAA Projekti eeldatav lõppkuupäev PP/KK/AAAA Indikaatori „…“ vahetase (202 4 lõpu seisuga) Indikaatori „…“ lõpptase (projekti lõppemisel) % rakenduskava indikaatorist (projekti lõppemisel) Kas olete saanud/taotlenud käesoleva projekti finantseerimiseks vahendeid teistest EL i programmidest, rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest, riigieelarvest jmt? Jah/Ei Kirjeldada täpsemalt, millisele osale ja tegevustele, kui vastate „jah“ Hinnang investeeringuobjekti edasistele ülalpidamiskuludele (EUR) ja nende katmise allikad. Seda hin n a takse projektide eelistusnimekirja koostamisel Kui suured olid objekti iga-aastased keskmised ülalpidamiskulud enne projekti rakendamist? ……………. eurot Kui suured on objekti iga-aastased keskmised ülalpidamiskulud projekti abikõlblikkuse perioodil ning pärast projekti elluviimist projekti kestvuse nõude täitmise ajal (kuni 5 aastat peale projekti lõppu) ? Kui ülalpidamiskulud suurenevad/ vähenevad aastate lõikes, siis tuleb ki info esitada aastate kaupa . ……………. eurot Täpsustada, millistest allikatest ülalpidamiskulud kaetakse. Kas seadusega on ette nähtud selliste kulude riiklik rahastamine? Selgitada . Kirjeldada täpsemalt objekti hilisemaid ( pärast projekti kestvuse nõude täitmis t) ülalpidamis-/ hoolduskulusid või siis uuendamise lisakulusid seoses tehtava investeeringuga (nt elektri tarbimise suurenemine, teehoolde kulude suurenemine seoses lisanduvate taristu osade või kergliiklusteedega vms) Kooskõla riigiabi reeglitega (arvestades nii sektorispetsiifiliste kui ka horisontaalsete tegevustega) Tuleb täita füüsilisest isikust ettevõtjatel Tegemist on riigiabiga juhul kui on täidetud üks või mitu järgmistest kriteeriumidest: Avaliku raha kaasamine ettevõtja investeeringutes Eelise loomine: teatud soodustuse saamine Valikulisus: teatud ettevõt jad või teatud kaupade tootmine Võimalik liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamine Konkurentsimoonutus või selle võimalus Palun põhjendada ( kui asjakohane ), miks on vaja kavandatavale projektile anda toetust riigiabina EL i riigiabi eeskirjade tähenduses ning milliste EL riigiabi eeskirjade sätetega on antav abi kooskõlas, sh hinnata punktis 4.2 taotletava toetuse osakaalu arvestades EL i riigiabi eeskirjadest tulenevaid tingimusi. Ühtlasi tuleb taotlejal hinnata, kas projekti rakendamise raames ei anna KOV edasi lubamatut riigiabi (nt parendades ettevõtja tehnilist taristut). Se e info võetakse rakendusasutuse poolt teadmiseks ning hinnatakse rakendusüksuse poolt maksetaotluste läbivaatamisel Investeeringu kooskõla „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH ) printsiibiga. Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel Hinnata investeeringu mõju järgnevatele kliima ja keskkonnaalastele küsimustele sisuliselt vastates: Kas ja kuidas investeering panustab transpordisektori kasvuhoonegaaside heitekoguse vähendamisse? Kas ja kuidas investeering panustab transpordisektori energiakulu vähenemisse? Kas ja kuidas vähendab investeering praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima negatiivset mõju inimestele, loodusele või varale? Kas ja kuidas investeering parandab : (1) veekogusid, sh pinna- ja põhjavee seisundit või ökoloogilist potentsiaali (2) mereakvatooriumi seisundit? Kas ja kuidas investeering toob eeldatavasti kaasa jäätmete tekke, põletamise või kõrvaldamise vähenemise (va mittetaaskasutatavate ohtlike jäätmete põletamine)? Kas ja kuidas suurendab investeering loodusvarade otsese või kaudse kasutamise tõhusust nende terve olelusringi jooksul? Kas ja kuidas investeering parandab ringmajandusega seoses pikaajalist keskkonnaka s u? Kas ja kuidas investeering vähendab saasteainete heidet õhku, vette või maapinda? Kas ja kuidas investeering võib parandada : (1) ökosüsteemide seisundit ja vastupidavust ; (2) elupaikade ja liikide, sh ELi esile toodud liikide, kaitsestaatust? Investeeringu seos Eesti 2035 sihiga „elukeskkond“ ja horisontaalsete põhimõtetega Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel Hinnata investeeringu mõju horisontaalsetele põhimõtetele Eesti 2035 sihi „ E lukeskkond“ kaudu – eelkõige, kas investeeringul on seos (milline?) või ei ole (allpool on lihtsustamiseks mõju kirjeldus koos abistavate küsimustega toodud): Ligipääsetavus ( Kas ja kuidas t aristu planeeritakse ja ehitatakse selliselt, et see oleks ühiskonna liikmetele kättesaadav eneseteostuseks terve elukaare ulatuses (8 – 80 printsiip)? Kas ja kuidas lahendus on ligipääsetav liikumispuudega inimesele? Kas ja kuidas lahendus on ligipääsetav kuulmispuudega inimesele? Kas ja kuidas lahendus on ligipääsetav nägemispuudega inimesele? Kas ja kuidas lahendus on ligipääsetav intellektipuudega inimesele? ) Regionaalne tasakaalustatus ( Kas ja kuidas investeering mõjutab inimeste liikumis- ja ühendusvõimalusi (sh transporditaristu ja ühistranspordi kättesaadavus ja kvaliteet) eri piirkondades eri moel? Kas ja kuidas soodustab investeering üle E esti ühetaoli s e lt rakenda des piirkondade vahel erinevuste vähenemist ühendusvõimaluste puhul ? ) Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ( Kas lahendus mõjutab kasvuhoonegaaside heidet? Kas lahendus arvestab kliima muutumisega (kliimakindel lahendus) – liigsed sademed, üleujutused, tormid, põud, ekstreemse d külm akraadid ) Keskkonnahoid ( Kas lahendus mõjutab looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku ja loomastikku? Kas lahendus mõjutab jäätmete tekke või taaskasutamise suurenemist või vähenemist? Kas lahendus mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonna-alaseid hoiakuid, käitumist või väärtusi? ) Kirjeldada, kuidas i nvesteeringu puhul rakendatakse Uue Euroopa Bauhausi (NEB) põhiväärtusi . Anda hinnang iga põhiväärtuse kohta, st 3-le 3-st , kas ja kuidas rakendatakse . Seda hin n a takse eelnõustamisel ja eelistusnimekirja koostamisel ning jälgitakse hiljem rakendusüksuse poolt projekti elluviimise vältel Taotlejale on a biks tööleht andmaks hinnangut selle kohta, kas ja kuidas on taotleja oma investeeringuobjektiga täitmas kvaliteedieesmärke arhitektuuris ja kõigile mõeldud elukeskkonnas . Toetuse andja eeldab, et projekte koostavad teatud kutsekvalifikatsiooniga pädevad spetsialistid, kes toovad meeskonda NEB i põhimõtted ( volitatud (maastiku-)arhitekt, vähemalt tase 7) . M õned objektid võivad olla suuremat tähelepanu ja kompetentsi nõudvad (keerukamad transpordisõlmed, kultuuriväärtuslikke objekte hõlmavad projektid, miljööalasid läbivad ja suurema avalikkuse tähelepanuga projektid jne) , sellisel juhul on otstarbekas kaasata 8 . taseme volitatud (maastiku)arhitekt. T aotlejal tuleb muuhulgas selgitada pädeva projekteerija (maastiku)arhitekti kaasamist alates juba eskiislahenduse staadiumist. Suurema liiklussõlme/ taristulahenduse ehitamisel võib taotleja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega arvestamist näidata täiendavalt (maastiku)arhitektuuri võistluse korraldamise kaudu, mille ettevalmistamisse on kaasatud erialaliidud ( A rhitektide L iit, M aastikuarhitektide L iit). Lisaks on abiks rahvusvaheline Davosi kvaliteedisüsteem i hindamisleht , mis kätkeb rahvusvaheliselt aktsepteeritud head tava, siis NEB i põhimõtteid „kestlik, kaasav ja kaunis“ saa b rakendada Eestis 2019. aastal ministeeriumi d e vahel kokku lepitud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimisega. Vastavalt riigihalduse ministri 2. aprilli 2019 käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekutele tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos elluviimiskavaga. PROJEKTI HINNANGULINE KOGUMAKSUMUS Projekti hinnanguline kulu- ja tegevusplaan Projekti eelarve koostatakse põhitegevuste lõikes ning vajadusel esitatakse täpsem liigendus Tegevuse kirjeldus/ kulu Tegevuse ajavahemik (KK/AAAA-KK/AAAA) Tegevuse hinnanguline maksumus (eurodes, käibemaksuta) Tegevuse tulemus või indikaator, et määratleda seda, kas tegevus on ellu viidud ja allikas, mis seda kinnitab Kirjeldada, kas on eeldada või on näha riske, mis ohustavad tegevuse/toimingu elluviimist tähtaegselt või üldse Soetatavad seadmed (loetleda) Ehitustööd (loetleda võimalusel objekti kaupa) … Ehitus-/ omanikujärelevalve (loetleda) … PROJEKTI EELDATAV ABIKÕLBLIK MAKSUMUS KOKKU (ilma käibemaksuta) …………… eurot Abikõlblik käibemaks (riigiasutus, KOV) .…………. eurot Taotletav toetuse osakaal % abikõlblikest kuludest (max 70 %) ……………. % Projekti eeldatava maksumuse arvutamise metoodika kirjeldus. Kas on arvestatud ehitushinnaindeksi muutumisega ajas ja ruumis? Millel põhineb punktis 4.1 toodud eelarve (nt pakkumised, maksumuse eeluuring, riigihange – näidata eraldi eri komplekstööde lõikes)? HINNANG PROJEKTI TASUVUSELE Projekti eeldatavad kulud ning finantstulud ja sotsiaalmajanduslikud tulud rahalises väärtuses ning hinnangu metoodika . Välja tuua eeldatav tulude-kulude suhtarv. Seda hin n a takse projektide kvalifitseerimisel (Lähtuma peab tulu-kulu analüüsi põhimõtetest. Esmastes arvutustes kasutatakse reaalset diskontomäära 4% , arvutustes peab välja tooma peamiste tulude ja kulude tekkimise eeldused (sh prognoosid tuleviku kohta), jälgitav peab olema arvutuskäik ning välja toodud lõpptulemused (sh projekti tasuvuse näitajad, finantseerimisvajak jne). Kui pole finantstulu, siis muu mõju/tulu – kaudne tulu või kuidas soosib kaudselt tulude suurendamist, prognoositavad tulu tõus, efektiivsem töö, ajasääst jmt) Eeldatav positiivne mõju looduskeskkonnale. Võimalusel esitada mõju rahalises väärtuses ja tuua tähtsaimad mõjuindikaatorite väärtused kontrollaastate lõikes (2021/2024/2029). Seda hin n a takse kompleksselt projektide eelistusnimekirja koostamisel ( Kliimapoliitika. Võtta arvesse CO 2 , NO x jt vähenemise eeldust, rajatiste keskmise eluea pikenemist, kütusekulu vähenemist jmt kus asjakohane , v.a p 5.1 kajastatud sotsiaalmajanduslikud tulud) Taotleja eelhinnang negatiivsete keskkonnamõjude kohta ja maandamismeetmed, kus seadusest tulenevalt on vajalik keskkonnamõjude hindamine (nt uute transpordikoridoride loomine jmt). Seda hin n a takse kompleksselt projektide eelistusnimekirja koostamisel (Kirjeldada, millise i d keskkonnamõjude leevendamise viise konkreetse investeeringu juures kasutatakse: nt ökoduktid, müratõkkeseinad, sujuvam liiklus , kuidas on tagatud rohevõrkude toimimine ja ökosüsteemide jätkuv sidusus, sekundaarsete materjalide kasutus, pinna- ja põhjavett ning elurikkust säästva d taristuehitus e lahendused, mereakvatooriumi hea seisundi tagamine jmt) PROJEKTI PARTNERID Kas projekti kaas a takse partner(id)? Partneri seaduslik esindaja (nimi). Kontaktandmed. Loetleda partneri tegevused projekti raames. Võimaluse korra l märkida rahaline maht, mida partneri tegevused katavad. Investeeringu kirjelduse LISA : linnaruumi/ taristu eskiislahendus (kooskõlas p.-ga 3.17 , läbinud eel nõustamise ) ning laiema kontaktala tervikteekondade joonis ja tervikteekondade valmimise investeeringukava lühiülevaade KINNITUS Allakirjutanuna, olles toetust taotleva organisatsiooni projekti eest vastutav esindusõiguslik isik ( volitus lisatud ), kinnitan, et kõik investeeringu ettepanekus toodud andmed on õiged ja usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta. Nimi: Ametikoht: Allkirjastatud digitaalselt Aeg ja koht: Pärnu Linnavalitsus Tartu Linnavalitsus 09.06.2023 nr 25-8/3145-1 Tallinna Linnavalitsus Kutse eelkonsultatsioonile säästva liikuvuse toetamise projektide ettevalmistamisel Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning neid ümbritsevates linnapiirkondades ning investeeringu kirjelduse esitamiseks Austatud potentsiaalsed toetuse taotlejad, Tallinna, Tartu ja Pärnu keskuslinna ning linnapiirkondade esindajad Kirjutame teile perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu vahenditest kaasrahastatava säästva liikuvuse toetamise meetme elluviimise alustamise raames. Kõigepealt tahame tänada kõiki omavalitsusi, kes esitasid oma projektiideed selleks, et saaksime toetusmeetmeid paremini kavandada! Nendest ideedest oli väga suur abi. Oleme vahepeal toetusmeetmete loomisega edasi töötanud ning jõudnud olulise verstapostini ehk 92 miljoni eurose toetusmeetme eelnõu kooskõlastamiseni eelnõude infosüsteemis (EIS) asjaomaste asutustega – kliimaministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“.1 Pärast eelnõu kooskõlastamist saame edasi liikuda määruse kinnitamisega. Määruse eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt teavitab rakendusasutus eelnõustamisega alustamisest vähemalt kuus kuud enne investeeringute kava koostamiseks investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruvat tähtaega, milleks on 8. jaanuar 2024. a. Eelnõustamise periood algab alates 6. juunist 2023. a ning kestab kuni 6 kuud (6. detsembrini 2023. a) ning selle aja sisse peab mahtuma ka eskiislahenduse hinnangute ja ettepanekute vormistamine kirjaliku protokollina. Eelnõustamise läbimine on investeeringu kirjelduse läbivaatamisel ning edasises hindamises kvalifitseerimistingimuseks. Eelnõustamise etapis nõustab rakendusasutuse konsultant toetuse taotlejat investeeringute kava koostamiseks kvaliteetsete dokumentide ettevalmistamisel (arvesse võetakse muuhulgas ka määruse kohaseid projekti kvalifitseerimistingimusi ja valikukriteeriume). Eelnõustamisse peab taotleja tulema linnaruumi esialgse eskiislahenduse ja investeeringu kirjeldusega, millele annab rakendusasutuse konsultant hinnangu või teeb ettepanekuid, kuidas 1 Määruse eelnõu on leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6bc511a1-11dc-46b9-8b17- e7551fca5258#Ak2Xv1Uw Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 saaks seda paremini lahendada, mida muuta jne. Eskiislahendusega koos tuleb taotlejal esitada laiema kontaktala tervikteekondade joonis, millel on näha eskiislahenduse ühilduvus muu rattateede võrguga, ja tervikteekondade valmimise investeeringukava lühiülevaade. Eskiislahenduse hinnangud ja ettepanekud vormistatakse kirjalikult kõigi osapoolte poolt allkirjastatuna. Määruse eelnõu kohaselt reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda kooskõlas Euroopa Liidu programmperioodi 2021–2027 rakendus- ja rahastamiskavaga. Rakenduskava2 eesmärkide täitmiseks meetme nr 21.2.5.1 „säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine“ raames on planeeritud 96 miljonit eurot, millest valminud määruse eelnõu raames rahastatakse prioriteetide eelarvest investeeringute kavade rahastamisskeemiga Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) toel kokku 92 miljoni euro ulatuses, millest omakorda rahastatakse: 1) Jalgrattaliikluse prioriteedi projekte summas 36 mln eurot, mis on planeeritud jagunema Tallinna, Tartu ja Pärnu vahel ligikaudsetes proportsioonides 12-12-12 mln eurot. Prioriteedi rakendamise sihtpiirkonnaks on Tallinna, Tartu ja Pärnu linnad, mis tähendab, et jalgrattaliikluse prioriteedi raames rahastatakse ainult keskuslinnade poolt taotletavaid projekte. Suuremate linnade linnapiirkondadele3 (v.a keskuslinnad) on MKMil lisaks kavas luua eraldiseisvad toetuse andmise tingimused „Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade investeeringud jalgrattateedesse perioodil 2021–2027“ avatud taotlemise skeemiga, kogumahus 4 miljonit eurot. Jalgrattaliikluse prioriteedi tegevuste raames on toetuse andmise eesmärk edendada säästvate liikumisviiside mugavat ja turvalist kasutamist läbi terviklike jalgrattateede põhivõrkude oluliste puuduolevate lülide ehitamise ning rattaparkimisvõimaluste parandamise Tallinna, Tartu ja Pärnu linnades. 2) Mitmeliigilise taristu prioriteedi projekte summas 16 mln eurot, mis on planeeritud jaotada Tallinna linnale 10 miljonit eurot ja Tartu linnale 6 miljonit eurot. Prioriteedi rakendamise sihtpiirkonnaks on Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad. Mitmeliigilise taristu prioriteedis on toetuse andmise eesmärk aidata kaasa terviklike säästva liikuvuse teekondade tekkimisele ja mugavate ning ligipääsetavate mitmeliigiliste ühistranspordi ümberistumiste võimaluste loomisele, et seeläbi jalgsi, jalgrattaga liikumise ja ühistranspordikasutuse osakaalu suurendada ning pendelrändega seotud autokasutust vähendada. 3) Trammiliikluse prioriteedi projekte summas 40 mln eurot. Prioriteedi rakendamise piirkonnaks Tallinna linnapiirkond. Trammiliikluse prioriteedis on toetuse andmise eesmärk laiendada trammiteede võrku Tallinna linnapiirkonnas, et seeläbi ühistranspordikasutuse osakaalu suurendada ja pendelrändega seotud autokasutust vähendada. 2 https://pilv.rtk.ee/s/6nBxRwrmjfwNgzL 3 Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“: Pärnu linnapiirkond – Pärnu linn (Pärnu linn asustusüksusena, Paikuse alev, Silla küla); Tori vald (Sauga alevik, Sindi linn, Tammiste küla). Tartu linnapiirkond – Tartu linn (Tartu linn asustusüksusena, Märja alevik); Luunja vald (Lohkva küla, Veibri küla); Kambja vald (Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme alevik); Tartu vald (Tila küla, Vahi alevik). Tallinna linnapiirkond (lisaks vastavalt „Harju maakonna arengustrateegiale 2040+“) – Tallinna linn; Maardu linn; Viimsi vald; Saue vald (Laagri alevik, Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla); Rae vald (Aaviku küla, Assaku alevik, Järveküla, Jüri alevik, Karla küla, Lagedi alevik, Pajupea küla, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla, Vaskjala küla, Ülejõe küla); Harku vald (Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevik); Jõelähtme vald (Iru küla, Uusküla); Saku vald (Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevik, Üksnurme küla); Kiili vald (Kangru alevik, Luige alevik, Kiili alev ja Vaela küla); Keila linn; Lääne-Harju vald (Kulna küla). Allikad: Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodika: https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Asustuspiirkond_1.pdf Harju maakonna arengustrateegia 2040+: https://www.hol.ee/docs/file/HMAS_26_04_2023.pdf 2 (4) Eelnevalt toodud rahastuse proportsioonid on ligikaudsed, kuna rakendusasutuse konsultant võib need 10% ulatuses ümber hinnata linnadele kavandatava toetuse summade proportsioonid lähtuvalt juba konkreetsete projektide lahendustest, et maksimaalselt saavutada rakenduskavaga seatud eesmärgid. ERF toetuse määr on kuni 70% ning toetuse saaja omafinantseering moodustab vähemalt 30%. Omafinantseeringuna ei lähe arvesse mitteabikõlblike kulude katmine ega ka mitterahaline panus. Määruse eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt on määratud taotlejateks ainult Tallinna, Tartu ja Pärnu linnad. Linnadel on siin võtmeroll, kuna probleemide kese (heitmed, ummikud ja pendelränne) toimub nende territooriumil. Linnad saavad suures osas kaasa rääkida, millistes suundades liikuvust arendatakse ning kuhu soovitakse linna vaates nt ümberistumissõlme(d) või uued trammiliinid rajada. Linnade ümberkaudsed vallad (linnapiirkonnad) saavad linna projektides osaleda linnade partneritena. Määruse eelnõu kohaselt tuleks tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee ehitamisel järgida Eesti standardit EVS 843 või samaväärset või kasutatakse Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme või muid juhendmaterjale, millega luuakse tingimused aktiivsete liikumisviiside soodustamiseks ning ohutuks liiklemiseks. Ühtlasi tuleb tänavaruumi projekteerimisse kaasata liiklus- ja teedeehituse spetsialiste ning viia läbi ka kavandatava jalgrattatee ohutusaudit. Kuna Eesti standard EVS 843 on ajale jalgu jäänud ning selle uuendamine on hetkel päevakorras, siis soovitame pigem kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme või muid juhendmaterjale. Silmas tuleb pidada ka, et tulenevalt ühissätete määruse4 artikli 73 lõike 2 punktist tuleb tagada taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, kliimakindlus. See tähendab, et kliimakindluse analüüs tuleb teha enne ehitusprojekti koostamist (hea kui seda arvestatakse juba ka esialgses eskiislahenduses) ning kliimakindlusega tuleb arvestada projekteerimisel. Määruse eelnõu kohaselt toetatakse tegevust, mille linnaruumi lahendused on koostatud ja projekteeritud koostöös vähemalt 7. taseme volitatud arhitekti või maastikuarhitektiga. Vähemalt 7. taseme volitatud arhitekt või maastikuarhitekt peab olema kaasatud juba esmase eskiislahenduse koostamisse. 7. taseme volitatud arhitekt või maastikuarhitekti kaasamine tagab Uue Bauhausi kriteeriumide täitmise (see nõue tuleb taotleja poolt lähteülesandena hankedokumentidesse lisada). Euroopa uus Bauhaus toob pildile ka sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme. See tähendab, et linnal tuleb taristu planeerida ja ehitada selliselt, et see oleks inimestele kättesaadav eneseteostuseks terve elukaare ulatuses. Lahendus peab olema ligipääsetav ka nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis- intellekti- ja kuulmispuudega) inimestele, eakatele, lastele ja lapsevankriga liikujatele. Ehk siis lähtuda tuleb ka ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ligipääsetavuste nõuetest puuetega inimestele. Ühtlasi peavad projekti tegevused olema kajastatud taotleja valdkondlikes arengustrateegiates ja investeeringute prioriteetides ning teemakohastes analüüsides ning projekt peab olema kooskõlas linnapiirkonna strateegias nimetatud arendus- või tegevussuunaga. Eeltoodut arvesse võttes palume Tallinna, Tartu ja Pärnu linnadel, seejuures kaasates vajadusel oma linnapiirkonna teisi kohalikke omavalitsusi, esimesel võimalusel eelnõustamiseks esitada 4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R1060&from=ET#d1e39-159-1 3 (4) järgmised dokumendid: 1) investeeringu kirjeldus rakendusasutuse etteantud vormil (lisatud kirjale); 2) projekti esialgne eskiislahendus; 3) laiema kontaktala tervikteekondade joonis ja tervikteekondade valmimise investeeringukava lühiülevaade. Eelnõustamist viib läbi rakendusasutuse esindajana Liikuvusagentuur OÜ, mille esindaja on Marek Rannala (telefon 5330 5500; e-post: [email protected]). Rakendusasutuse poolne kontakt on Liis Sepp (telefon 5436 0337; e-post: [email protected]). Eelnõustamise periood algab alates 6. juunist 2023. a ning kestab määruse eelnõu kohaselt kuni 6 kuud ja lõpeb hiljemalt 6. detsembril 2023. Investeeringute kava(de) koostamiseks ootame eelnõustamise läbinud projektide investeeringu kirjeldusi orienteeruvalt 8. jaanuariks 2023. a aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisa: investeeringu kirjelduse vorm Lisaadressaadid: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Tori Vallavalitsus Luunja Vallavalitsus Kambja Vallavalitsus Tartu Vallavalitsus Maardu Linnavalitsus Viimsi Vallavalitsus Saue Vallavalitsus Rae Vallavalitsus Harku Vallavalitsus Jõelähtme Vallavalitsus Kiili Vallavalitsus Keila Linnavalitsus Lääne-Harju Vallavalitsus Riigi Tugiteenuste Keskus Liikuvusagentuur OÜ Ursula Sarnet 715 3404 [email protected] 5 e-maili aadress on muutumas, palume jälgida sellekohast infot Kliimaministeeriumi kodulehel 4 (4)