AS Eesti Liinirongid korralise üldkoosoleku otsus 06.06.2023

AS Eesti Liinirongid nõukogu aruanne 20 2 2 . aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Eesti Liinirongid , registrikood 10520953 ASUKOHT : Vabaduse pst 176, Tallinn , Eesti Vabariik A INUAKTSIONÄR : Eesti Vabariik , keda esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister AKTSIAKAPITAL: 671 080 EUR AKTSIATE ARV : 6 7 108 aktsiat I Ülevaade majandusaasta tegevustest AS Eesti Liinirongid (edaspidi ka Aktsiaselts) on 100% riigile kuuluv aktsiaselts , kes korraldab Eestis reisirongili iklust Elroni kaubamärgi alt . AS-i Eesti Liinirongid põhitegevusalaks on rei sijateveo korraldamine raudteel ning r eisijateveo teenust osutab aktsiaselts 2017. aastal riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel, mis kehtib perioodil 2018-2022. Novembris 2021 sõlmi s Aktsiaselts riigiga uu e raudtee reisijateveo avaliku teenindamise leping u perioodiks 2023-2032. Juhtimi s- ja kontrollisüsteem Aktsiaseltsi juhtimisel rakenda b juhatus H ea Ü hingujuhtimise T ava , arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega . Tagatud on A ktsiaseltsi tegevusega seotud õigusaktide järgimine , nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine , finantsaruandlus ja teabe avalikustamine . Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses A ktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktide s ja sisekorraeeskirjade s sätestatud nõuete täitmise. Aktsiaseltsi s toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem , mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekal lete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib A ktsiaseltsi s ka sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: Põhikiri Sisekorraeeskiri Raamatupidamise sise-eeskiri Auditikomitee töökord Siseauditi põhimäärus Töötajate ametijuhendid Huvide konflikti vältimise juhend Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. Nõukogu kinnitab auditikomitee ettepanekul igaks kalendriaastaks siseauditite kava ning siseauditite tulemused ja parendusettepanekud raporteeritakse auditikomiteele ja nõukogule . Siseaudiitori teenust osutab aktsiaseltsile riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel KPMG Baltics OÜ. II Juhtorganite koosseis , tegevus ja t asustami n e AS Eesti Liinirongid nõukogu on koostöös osaluse valitseja ga ning juhatusega Aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalv et teostanud lähtudes põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga antud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites A ktsiaseltsi huve järgides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu A ktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. Juhatus Põhikirja kohaselt on j uhatuse l üks kuni kolm liiget, kes valitakse nõukogu poolt viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 202 2 . a asta l oli AS-i Eesti Liinirongid juhatuse esimeheks Lauri Betlem ja juhatuse liikmeks Riho Seppar ning juh atuse koosseisus muudatusi ei toimunud . Seoses juhatuse liikme Riho Seppari ametilepingu korralise lõppemisega 31.03.2023 otsustas nõukogu detsembris 2022 viia läbi avalik konkurss ja sihtotsing juhatuse uue liikme leidmiseks ning valida värbamisprotsessi läbiviijaks Fontes PMP OÜ. Uueks juhatuse liikmeks valiti ja nimetati 2023 alguses Märt Ehrenpreis, kelle volituse d algavad 24.04.2023. J uhatuse liikmetele 20 2 2 . aastal makstud bruto tasud (EUR) : Nimi Lauri Betlem Riho Seppar Kokku Periood 01.01.2022-31.12.2022 01.01.2022-31.12.2022 Juhatuse liikme tasu 95 026 69 600 1 64 600 Tulemustasu 2021. a eest 3 75 0 8 7 00 12 45 0 Kokku (EUR) 98 7 76 78 300 1 77 0 76 Arvestades Aktsiaseltsi 2021. aasta üldiste eesmärkide täitmist ja head tööd keerulistes piirangutega majandu stingimustes , otsustas nõukogu a prillis 2022 määrata 2021 aasta eest juhatuse esimehele (ametis alates 30.08.2021) tulemustasu 0,5 keskmise kuutasu suuruses summas ning juhatuse liikmele tulemustasu 1,5 keskmise kuutasu suuruses summas. Aktsiaseltsi 2022. aasta on kujune nud edukamaks ning hoolimata tööjõu- ja energia kulude kasvust on juhatuse tulemuskaardil kajastatud Aktsiaseltsi nii mõõdetavad kui ka tegevuspõhised tulemus eesmärgid valdavas osas täidetud. Nõukogu hindab juhatuse tegevuse 2022. aastal heaks. Nõukogu Põhikirja kohaselt on n õukogul kolm kuni kuus liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt kuni viieks aastaks. 2022. aasta alguse seisuga olid nõukogu liikmeteks Andres Allikmäe (esimees), Kai Realo, Hindrek Allvee ja Kalle Viks ( kõik volituste lõpptähtajaga 21.05.2023) . Lähtu d es n õuko gu liikme, Kai Realo sooviavaldusest ja sellest tulenevast Nimetamiskomitee ettepaneku st, kutsus a inuaktsionär 14.07.2022 otsusega Kai Realo AS-i Eesti Liinirongid nõukogust ennetähtaegselt tagasi ning vali s Andres Uusoja AS i Eesti Liinirongid nõukogu liikmeks volituste pikkusega kolm aastat. 2022. aasta lõpu seisuga olid nõukogu liikmeteks Andres Allikmäe (esimees), Hindrek Allvee, Kalle Viks ja Andres Uusoja. Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad Aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimalda b kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Kokku toimus 20 2 2 . aastal 7 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 3 otsust vastu kirjalikus menetluses koosolekut kokku kutsumata . Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate Aktsiaseltsi müügi- ja majandustulemustest, mis võimaldab Aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis Aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Nõukogu käsitles 202 2 . aastal toimunud koosolekutel järgmisi olulisemaid teemasid : Aktsiaseltsi 2030 strateegia arutelu ja strateegiadokumendi uuendamine ; Perioodilised ülevaated müügi - ja finants tulemus t e st ; Organisatsiooni arendamine ja uute rekruteeritud võtmeisikutega kohtumine; Ülevaated kahesüsteemsete elektri rongi de hanke hetkeseisust; Ülevaated olemasoleva hooldusdepoo laiendamise või uue hooldusdepoo rajamise projekti hetkeseisust; Koostöö erinevate partnerite ja sidusrühmadega; Ülevaated kollektiivlepingu läbirääkimistest ametiühinguga; Aktsiaseltsi 2021. aasta majandusaasta aruande ja nõukogu 202 1. a tegevuse ülevaate heaks kiitmine ja esitamine üldkoosolekule ; Juhatuse liikmetele 2021. aasta eest tulemustasu määramine; Juhatuse 2022. a motivatsioonisüsteemi kinnitamine; Siseauditi 2022. a I ja II poolaasta tööplaanide kinnitamine; S iseauditi 2023. a riskipõhi s e tööplaan i kinnitamine; Finantsplaani kinnitamine aastateks 2023-2027; Aktsiaseltsi 2023. aasta eelarve kinnitamine; Aktsiaseltsi põhikirja ja n õukogu töökorra muutmise ettepaneku te edastamine üldkoosolekule ; IT arendamine ja protsesside digitaliseerimine; Ülevaa ted riski- ja ohutusjuhtimise tegevustest; Aktsiaseltsi maineuuringu ja töötajate rahulolu-uuringu tulemuste ülevaa te d; Juhatuse uue liikme värbamisprotsessi alustamine ; Auditikomitee liikmete Piret Kustasson-Seilmaa ja Kalle Viksi volituste pikendamine järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks ning Kalle Viksi määramine auditikomitee esimeheks. Hääletamist vajavates küsimustes jõudis nõukogu otsusele konsensuse alusel ja üksmeeles. Nõukogu liikmete osalemine 202 2 . aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel: Toimumise kuupäev Nõukogu koosolek Andres Allikmäe Kai Realo Hindrek Allvee Kalle Viks Andres Uusoja 10.01.2022 165* jah jah jah jah - 26.01.2022 166 jah jah jah jah - 09.03.2022 167 jah jah jah jah - 14.04.2022 168 jah jah jah jah - 08.06.2022 169 jah ei jah jah - 22.06.2022 170* jah ei jah jah - 31.08.2022 171 jah - jah jah jah 09.11 .202 2 1 72 jah - jah jah jah 28.11 .202 2 1 73 * jah - jah jah jah 14.12.202 2 1 7 4 jah - jah jah jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata Nõukogu liikmetele 20 2 2 . aastal makstud brutotasud: Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Andres Allikmäe nõukogu esimehe tasu 12 000 01 .0 1 .202 2 -31.12.202 2 Hindrek Allvee nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2022-31.12.2022 Kai Realo nõukogu liikme tasu 3 238 01.01.202 2 - 14 . 07 .202 2 Andres Uusoja nõukogu liikme tasu 2 7 86 14.07.2022-31.12.2022 Kalle Viks nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2022-31.12.2022 Kokku 30 024 Auditikomitee Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Komitee esimehe määrab nõukogu. 202 2 . a asta l olid a uditikomitee liikmeteks Kalle Viks (esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson -Seilmaa ning aasta jooksul auditikomitee koosseisus muudatusi ei toimunud . Jaanuaris 2022 otsustas nõukogu pikendada auditikomitee liikme Piret Kustasson-Seilmaa volitusi tagasiulatuvalt alates 23.05.2021 järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks. Augustis 2022 otsustas nõukogu pikendada auditikomitee esimehe Kalle Viksi volitus i alates 15.10.2022 järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks ning määrata Kalle Viksi taas AS-i Eesti Liinirongid auditikomitee esimeheks. Auditikomitee liikmetele 202 2 . aastal makstud brutotasud: Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Kalle Viks auditikomitee esimehe tasu 937,50 01.01.2022-31.12.2022 Piret Kustasson auditikomitee liikme tasu 1 250,00 01.01.2022-31.12.2022 Marko Roots auditikomitee liikme tasu 1 250,00 01.01.2022-31.12.2022 Kokku 3 437,50 Aasta jooksul toimus 5 auditikomitee koosolekut ning üks otsus võeti vastu ilma koosolekut kokku kutsumata. Koosolekutel ja otsuste vastuvõtmisel osalesid kõik auditikomitee liikmed. Auditikomitee koosolekutel osalesid regulaarselt juhatuse liikmed ja siseaudiitor (KPMG Baltics OÜ) ning vastavalt koosolekutel käsitletud teemadele ka finantsaudiitor (AS PricewaterhouseCoopers), ohutusjuht, finantsjuht ja teiste struktuuriüksuste juhid. Auditikomitee liikmetele anti ülevaateid aktsiaseltsis läbiviidud siseauditite ja finantsauditi tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee on kokku leppinud üldise töökorralduse, mille kohaselt vaadatakse regulaarselt igal kevadel üle Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus, suvel toimub riskihindamise tulemuste ja maandusmeetmete arutelu, sügisel auditikomitee tööplaani ja siseauditi kava arutelu ning talvel vaheauditi tulemuste ja Aktsiaseltsi järgmise aasta eelarve ülevaatus. Kaks korda aastas vaadatakse üle ohutusjuhtimise ja riskijuhtimise tegevuskava täitmine. Olulisemad auditikomitee 202 2 . aastal toimunud koosolekutel käsitletud teemad olid: Finantsarvestuse, -juhtimise ja -auditi valdkonnas: Aktsiaseltsi 2021 majandusaasta aruanne ning finantsaudiitori (PwC) aruanne ja tähelepanekud; Finantsaudiitori (PwC) 2022 majandusaasta vaheauditi aruanne ja tähelepanekud; Riskijuhtimise valdkonnas: Ohutusjuhtimise tegevuskava ja selle täitmine, operatiivkontrollide tulemused ja ohutusnäitajad; Riskijuhtimise tegevuskava ja selle täitmine; Riskihindamise tulemused ja riskide maandusmeetmed; Siseauditi valdkonnas: Siseauditi (KPMG) riskipõhine tööplaan ja selle täitmise ülevaade, siseauditi lõppenud töövõttude olulisemad tähelepanekud ning järeltegevuste seire. Auditikomitee liikmete osalemine 202 2 . aastal toimunud koosolekutel: Toimumise kuupäev Auditikomitee koosolek Kalle Viks Marko Roots Piret Kustasson 03.01.2022 61* jah jah jah 21.02.2022 62 jah jah jah 31.03 .202 2 63 jah jah jah 25.05 .202 2 64 jah jah jah 26.08 .202 2 6 5 jah jah jah 07.12.2022 66 jah jah Jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata Aastatel 2022-2024 osutab riigihanke tulemusel ning nõukogu 10.11.2021 otsuse alusel Aktsiaseltsile siseaudiitori teenust KPMG Baltics OÜ. Poolte kokkuleppel võib lepingut pikendada samadel tingimustel veel üheks üheaastaseks perioodiks. A asta jooksul vii si d siseaudiitorid läbi kolm kindlust andvat töövõttu : Alla lihthanke piirmäära jäävate ostude siseaudit eesmärgiga anda hinnang Elroni alla lihthanke piirmäära jäävate ostude vastavusele õigusaktidele (RHS) ja AS Eesti Liinirongid sisemistele regulatsioonidele; Kriitiliste protsesside talitluspidevuse siseaudit eesmärgiga anda hinnang Elroni kriitiliste protsesside talitluspidevuse korraldusele, lähtudes Business Continuity Institute „Good Practice Guidelines“’ i soovitustest; Sõiduplaani koostamise ja muutmise siseaudit eesmärgiga anda hinnang, kas sõiduplaani koostamise ja muutmise protsess toimib vastavalt sisemise regulatsiooni nõuetele ning kas sisemine regulatsioon katab kogu protsessi ja on asjakohane. A uditikomitee on seisukohal, et Aktsiaseltsi kontrollikeskkond toimib, kuid vajab mõningaid täiendusi. Läbiviidud ja auditikomiteele esitatud finants- ja siseauditite ning muude kontrolltegevuste tulemustest lähtuvalt ei ole auditikomiteele teada ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimimise katkemise ja/või võiks avaldada olulist mõju Aktsiaseltsi majandusaasta aruandele. III Ülevaade omaniku ootuste ga kehtes tatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid AS Eesti Liinirongid omamise eesmärk on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastav kvaliteetne avalik reisijateveo teenus avalikul raudteel. AS Eesti Liinirongid on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordiarengukavast. Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks seab omanik aktsiaseltsile Eesti Liinirongid eesmärgiks toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Strateegilised eesmärgid on täidetud. Aktsiaselts tagab kaasaegse, ohutu ja kvaliteetse avaliku reisijateveoteenuse maksimaalse kättesaadavuse avalikul raudteel. Lähtudes transpordi ja liikuvuse arengukavast ning olemasolevast veeremipargist pakub aktsiaselts optimaalseimat võimalikku sõidugraafikut ja maksimeerib piletitulu ja reisijate arvukust teenindatavatel liinidel. Finantseesmärgid Kasumlikkus Kuna AS Eesti Liinirongid ei tegutse vabal turul (tegutseb riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel) ja riigisisene avalik reisijatevedu raudteel ei ole Eesti tingimustes kasumlik tegevus (riik maksab iga-aastaselt avaliku liiniveo toetust), siis ootab riik omanikuna, et aktsiaselts tegutseks efektiivselt, ressursisäästlikult ja avaliku liiniveo tulud (piletitulu, avaliku liiniveo toetus ja muud tulud) ei oleks väiksemad kui avaliku liiniveo kulud. Akts i aseltsi majanduslikud e esmär gid on täidetud. P õhitegevuse tulem on positiivne, Aktsiaselts jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub Aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, piletitulu osakaalu suurendamise ja vajaliku riikliku dotatsiooni osakaalu vähendamise eesmärkidest. Osaluste valitsemise 2021. a koondaruandes on Rahandus ministeerium hinnanud AS i Eesti Liinirongid omakapitali hinnaks 202 2 . aastal 7 ,2% ja 2023. aastal 8,1%, kuid sihtfinantseerimise brutomeetodi kohustusliku kasutamise tõttu on Aktsiaseltsi omakapitali tootlus negatiivne ( 202 2 : -3, 5 %) . Sihtfinantseerimise mõju arvestamata oli Aktsiaseltsi omakapitali tootlus 202 2 . aastal ca 0,1% . Rahandusministeeriumi poolt osaluste valitsemise koondaruandes lei tud omakapitali tootluse sihttaset ei ole võimalik saavutada. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Arvestades suure avaliku huviga, panustab lisaks äriühingu põhitegevuse rahavoogudest tehtavatele investeeringutele ka riik omapoolselt projektidesse, mis on seotud eeskätt reisijateveo kvaliteetse teenusega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Konservatiivsus e e esmärk on täidetud. Osaluste valitsemise 2021. a koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali optimaalseks osakaaluks 6 0- 6 5%. 20 2 2 . aasta lõpu seisuga moodustas omakapital 6 1 , 9 % bilansimahust. Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riske jälgi takse regulaarselt . Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. AS Eesti Liinirongid peab tegelema aktiivselt reisijateveo teenuse kvaliteedi tõstmisega raudteel, et tagada seeläbi reisijate arvu kasv raudteel ning aktsiaseltsi tulude suurenemine. Efektiivsuseesmär k on täidetud läbi ressursisäästliku majandamise, arvestades tööjõukulude ja energiakulude kasvu. Piletihindade tõus kuni 10 % ja reisijate arvu märgatav kasv on võimaldanud kasvatada piletimüügitulu ning vähendada vajaliku riikliku dotatsiooni osakaalu Aktsiaseltsi tuludes. Omatulude osakaal oli 2022.a. 35%, aasta varem 32%. Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kuna AS Eesti Liinirongid ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik omanikuna ei oota äriühingult kapitalikulu tagasiteenimise ja iseseisva investeerimise võimekust ja peab võimalikuks/vajalikuks ettevõtte doteerimist. Aktsiaselts ei oma iseseisva investeerimise võimekust ega maksa riigile omanikutulu, kuid põhitegevuse tulem on positiivn e. IV Nõukogu arvamus 20 2 2 . a. majandusaasta aruande kohta Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on AS-i Eesti Liinirongid nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 20 2 2 . a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud . Nõukogu teeb Aktsiaseltsi ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning katta aruande aasta puhas kahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi st , tegemata ainu aktsionärile väljamakseid. /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Andres Allikmäe AS Eesti Liinirongid nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: AS Eesti Liinirongid registrikood: 10520953 tänava/talu nimi, Vabaduse pst 176 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10917 telefon: +372 6737400 faks: +372 6737440 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.elron.ee AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 21 Bilanss 21 Kasumiaruanne 22 Rahavoogude aruanne 23 Omakapitali muutuste aruanne 24 Raamatupidamise aastaaruande lisad 25 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 25 Lisa 2 Raha 28 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 29 Lisa 4 Varud 30 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 30 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 31 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 32 Lisa 8 Kapitalirent 32 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 33 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 34 Lisa 11 Eraldised 34 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 34 Lisa 13 Sihtfinantseerimine 34 Lisa 14 Aktsiakapital 35 Lisa 15 Müügitulu 36 Lisa 16 Muud äritulud 36 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 36 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 37 Lisa 19 Tööjõukulud 37 Lisa 20 Muud ärikulud 37 Lisa 21 Intressikulud 38 Lisa 22 Intressitulud 38 Lisa 23 Seotud osapooled 38 Aruande allkirjad 39 Vandeaudiitori aruanne 40 2 AS Eesti Liinirongid 2022. aasta tegevusaruanne Üldine informatsioon AS Eesti Liinirongid (edaspidi Elron) on 100% riigile kuuluv Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) haldusalas tegutsev äriühing, mille põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine Eesti raudteedel. Lisaks õigusaktidele reguleerib Elroni tegevust Eesti Vabariigiga sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise leping (edaspidi ATL), mille alusel toetab riik reisijatevedu raudteel. 2022. aastal teenindas Elron reisijaid kokku 16 liinil: elektrirongidega 6 liinil diiselrongidega 10 liinil Tallinn - Aegviidu Tallinn - Viljandi Tallinn - Riisipere - Turba Tallinn - Türi Tallinn - Paldiski Tallinn - Rapla Tallinn - Kloogaranna Tallinn - Tartu Tallinn - Keila Tallinn - Narva Tallinn - Pääsküla Tallinn - Rakvere Tartu - Jõgeva Tartu - Koidula - (Piusa) Tartu - Valga Tallinn - Pääsküla Liinivõrgu kogupikkus on 795 km, millest on elektrifitseeritud 138,7 kilomeetrit. Elroni rongiparki kuuluvad 20 diiselrongi (6 neljavagunilist, 8 kolmevagunilist ja 6 kahevagunilist) ja 18 elektrirongi (6 neljavagunilist ja 12 kolmevagunilist). 3 Elroni strateegia • Elroni strateegia lähtekohtadeks on omaniku ootused, Transpordi- ja liikuvuse arengukava ning ATL-iga võetud kohustused MKM-i ees. Omaniku ootused Elronile on sõnastatud ainuaktsionäri otsusega, milles märgitakse, et osaluse valitseja on ettevõtte riigivaraseaduse alusel klassifitseerinud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks. Elroni kaudu soovib riik tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastava kvaliteetse avaliku reisijateveo teenuse avalikul raudteel. • Elronil on avalikku huvi kandvad eesmärgid, mille täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast (Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035). Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks on omanik seadnud Elronile eesmärgi toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Vastutustundliku ettevõttena on eesmärk olla oma valdkonnas majandustegevusega tegelemisel efektiivne, täita riigi kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele ning olla Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest. Järgime vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid (ESG - Environmental, Social and Governance) ja integreerime need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse. E – keskkond • Keskendume fossiilsete kütuste osakaalu minimeerimisele. Meie elektrirongid kasutavad 100% roheenergiat. • Eesmärgistame energiakasutuse efektiivsuse tõstmist. Järgmise 4 aasta jooksul kasvab meie veerem 40% ja seda just keskkonnaefektiivsete elektrirongide näol. • Keskendume sorteerimata olmeprügi osakaalu minimeerimisele. • Tegutseme 99% paberivabalt ja pilvepõhiselt. S – sotsiaalne sfäär • Keskendume puuetega inimestele maksmaalselt mugava reisikeskkonna tagamisele. • Toetame oma töötajate tervist läbi spordikompensatsiooni ja tervisekontrollide. 4  • Korraldame töötajatele täiendkoolitusi ja toetame edasi õppimist. • Järgime soolist võrdõiguslikkust ja palgavõrdsust tasustamissüsteemide rakendamisel. G – juhtimine • Lähetume kehtivast seadusandlusest ja regulatsioonidest ning valdkonna eksperdina räägime kaasa regulatsioonide ja nõuete kaasajastamisel. • Järgime eetikakoodeksit ning kehtestame samad nõuded kõigile meie lepingulistele partneritele. 5 Visioon Olla reisija esimene valik Missioon Luua Sulle aega – viime Sind kohale kiiresti, turvaliselt ja mugavalt Väärtused Kiirus Pakume kõige kiiremaid ühendusi sihtkohtade vahel, reageerime kiiresti nii klientide soovidele ja muredele kui töötajate tagasisidele. Toimetame tempokalt ning oleme seetõttu konkurentidest ees. Turvalisus Rong on kõige turvalisem liiklusvahend – meie sõidame iga ilmaga. Samas hoolime raudteeohutusest ja ka oma töötajate turvalisusest. Usaldusväärsus Meie sõiduplaanist kinnipidamine on üle 97% - viime Sind alati kohale. Täidame nii klientidele kui töötajatele antud lubadused, oleme ausad ja viisakad. Elron on hinnatud ja usaldusväärne tööandja. Kliendikesksus Oleme kliendi esimene valik, aitame kõikide murede korral nii rongis kui väljaspool. Arvestame klientide tagasisidet, et pakkuda võimalikult mugavat teenust. Keskkonnasõbralikkus Rongiliiklus on üks rohelisemaid transpordiliike. Meie elektrirongid sõidavad taastuvatest allikatest toodetud elektriga ning ka meie uued rongid saavad olema keskkonnasõbralikud elektrirongid. Elroni strateegilised eesmärgid • Elroni rong on reisija eelistatuim transpordivahend • Elron on kaasaegne ja oma tegemistes maksimaalselt efektiivne • Elron on kõrgelt hinnatud tööandja omas sektoris • Elron on eetiline ja keskkonnasõbralik 6 Elroni rong on reisija eelistatuim transpordivahend Rongireisijate arvu suurendamine on Elroni peamiseks eesmärgiks. Aastaks 2030 on soov kahekordistada reisijate arv ning teenindada aastas 15 miljonit reisijat. Selleks tuleb tagada kiire, turvaline, usaldusväärne, kliendi- ja keskkonnasõbralik teenus. Rongireisijate arvu kasvatamisega panustab Elron riigi transpordipoliitika prioriteetidesse, milleks on ühistranspordi kasutajate arvu suurendamine. 2022. aastal on reisijate arvu kasv olnud märkimisväärne. Reisijate arv 2018-2022 (tuhat reisijat) 7 656 8 265 7 134 5 982 6 067 2018 2019 2020 2021 2022 Aasta alguses mõjutas inimeste liikumist veel koroonaviirus, kuid alates märtsist piirangud tühistati, samasse aega jäi ka kiire kütusehindade tõus. Nende kahe teguri koosmõjul kasvas nõudlus hüppeliselt ning ületas kohati juba pandeemiaeelset taset. Aasta teises pooles vähendasid sõitude arvu raudtee remonttööd ja sellest tingitud piirangud, mille tõttu oli reisijate teenindamine oluliselt häiritud. 2022. aastal tehti Elroni rongidega võrreldes 2021. aastaga üle miljoni reisi rohkem. Reisijate arv kasvas kiiremini pikematel liinidel ning mõnevõrra aeglasemalt linnalähiliinidel. 2022. aastal sõitis Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu liinidel läbi aegade kõige rohkem reisijaid. Narva suunal vastavalt 569 tuhat reisijat, Tartu suunal 1,21 miljonit reisijat. Kõige enam tehti 2022. aastal sõite Tallinna-Riisipere-Turba (1 203 272 reisi) ja Tallinna-Paldiski (1 180 264 reisi) liinil. Reisijate arvu edasise suurendamise oluliseks eelduseks peame ühenduskiiruste jätkuvat kasvatamist sihtkohtade vahel ja sõiduplaani tihendamist kõikidel suundadel. Klienditeeninduse tase rongides on jätkuvalt suurepärane. 2022. aastal läbiviidud kliendirahulolu uuring näitas, et klientide üldine hinnang Elronile on positiivne ning rahulolu meie poolt pakutava teenusega on samuti kasvanud. Alates 2020. aastast kasutab Elron kliendirahulolu hindamiseks ka soovitusindeksit, mis 2022. aasta lõpul oli 51. Rongide tehnilise töökindluse jätkusuutlikkuse tagamiseks lisati 2022. aasta alguses tehnikaosakonda avariitehnikute öine vahetus, mis andis võimaluse kiiremini lahendada tekkinud probleeme ja valmistada ette ronge hommikuseks väljumiseks. Diiselrongide töökindluse tõstmiseks suurendati 2022. aastal vahetusfondi 15 diiselmootori võrra, jätkati pöördvankrite 1 miljoni kilomeetri läbisõidujärgsete remontidega ja teostati 13 mootorpöördvankri kapitaalremont. 7 Uute rongide soetamise osas oli 2022 oluline aasta. 2020. aastal sõlmitud uute rongide soetamise objektiks olevate rongide osas alustati esimeste vagunikerede koostamisega ja lisaks sõlmiti leping 10 täiendava koosseisu ostmiseks. 2023. aastal jätkub koosseisude tootmine. Elroni ülesandeks on jälgida tootmise kvaliteeti ja vastavust meie ootustele. 2023. aasta jooksul alustatakse ettevalmistustega uute rongide Eestisse vastu võtmiseks ja katsetamiseks. Sõiduplaanist kinnipidamine on olnud Elroni oluline prioriteet ja elektrirongide osas on keskmine näitaja 98,9%. Paraku mõjutavad sõiduplaanist kinnipidamist ka ettevõttevälised tingimused, nagu näiteks raudtee remondid, mis 2022.aastal venisid oodatust pikemale perioodile. Seega päris soovitud kvaliteedini (98,8%) kõigi rongide osas veel ei jõutud, diiselrongide puhul on vastav näitaja 96%. Ohutuse ja turvalisuse tagamine on Elroni prioriteet nii töökeskkonnas kui avalikul raudteel. Ohutuse valdkonna strateegilisteks eesmärkideks on raudteeõnnetuste ja napikate ennetamine. 2022. aastal leidis aset 14 õnnetusjuhtumit, kus hukkus neli inimest. Kolme puhul oli tegemist tahtliku tegevusega. Ropkas toimus 11.03.2022 tõsine õnnetusjuhtum, kus rong läks rööbastelt maha ja selle käigus said raskemaid vigatusi kaks ja kergemaid kehavigastusi kuus reisijat. Rongi kahjud on üle 2 .miljoni euro. Vahejuhtumeid registreeriti 6, tehnilisi juhtumeid 23. Napikaid registreeriti kokku 79. 2022. aastal viisid raudteeohutuse saadikud ohutussõnumid 1000 lapseni. Elroni eesmärgiks on ka tööõnnetuste ja ohuolukordade ennetamine ning töötamise- ja ohutuskultuuri tõstmine. Tööõnnetusi leidis aset sarnaselt 2021. aastale viis. Ohutuskultuuri tõstmiseks juurutati 5S süsteem hooldustehnikute tööruumides ja 5S laiendamisega töökohtadel jätkatakse ka järgnevatel aastatel. 8 Elron on kaasaegne ja oma tegemistes maksimaalselt efektiivne Elroni tegevuskulud kaetakse riigieelarvest ja piletimüügitulust. Piletimüügitulu ületas 2022.aastal 20 miljoni euro piiri, mis on läbi aegade parim tulemus. Tõus eelmise aastaga võrreldes on 5,9 miljonit eurot (+41%). See tuleneb aasta alguse hinnatõusust (keskmiselt 10%) ja nõudluse tugevast kasvust, ühtlasi kasvas keskmise sõidu pikkus kilomeetrites. Piletitulu 2018-2022 (tuhat eurot) 20 075 18 577 15 931 13 730 14 208 2018 2019 2020 2021 2022 Elroni 2022. majandusaasta äritulud kokku olid 55,83 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2021. aastaga 17%. Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 2022. aastal 30,39 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2021. aastaga 9%. Diiselrongide liisingumaksete katmiseks eraldas riik 2022. aastal 5,3 miljonit eurot (-4% võrreldes eelmise aastaga). Riigi sihtfinantseering (tuhat eurot) 40 000 põhivara soetuseks tegevuskuludeks 35 000 5 279 30 000 5 495 25 000 7 014 5 696 6 437 20 000 22 143 21 219 24 033 27 957 30 389 15 000 10 000 5 000 0 2018 2019 2020 2021 2022 9 Omatulu ja ärikulude suhte järkjärguline parendamine Ettevõtte strateegiliseks ambitsiooniks on katta oma tuludega maksimaalselt suur osa ettevõtte ärikuludest. Strateegias oleme näinud ette suhtarvu paranemise igal aastal. Märkimisväärse energiakulude kasvu kontekstis suutsime 2022. aastal omatulude osakaalu ärikulude katmisel parandada ja tõsta selle 35-le protsendile. Sellele aitas kaasa rekordiline piletitulu, 2019. rekordilise reisijate arvuga aasta tulmustele jäime siiski veel alla. Omatulude/ärikulude suhe 2018-2023 36% 28% 32% 35% 40% Ärikulud 100% 2018 2019 2020 2021 2022 Omatulu osakaal Ettevõtte ärikulud olid 2022. aastal 56,66 miljonit eurot, kasvades 2021. aastaga võrreldes 16%. Suurim osa kuludest (40%, 22,6 miljonit eurot)) on seotud liiklemiseks vajalike infrastrukuuri kuludega (partnerid AS Edelaraudtee ja Eesti riigile kuuluv AS Eesti Raudtee). Seoses globaalse energiahindade tõusuga suurenesid materjali ja energiakulud võrreldes eelmise aastaga üle 50% (kokku 14 miljoni euroni) ja nende osakaal kuludes oli 25%. Muud tegevus- ja ärikulud; 4 353 333; 8% Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu; Põhivara kulum ja 22 560 941; 40% allahindluskulud; 6 388 809; 11% Materjali - ja energiakulud; 14 176 408; 25% 2022.aasta ärikulud kokku 56,7 miljonit Tööjõukulud; eurot 9 182 683; 16% 10 Finantsnäitajad ja suhtarvud 2022 2021 2020 Äritulud (tuh €) 55 830 47 744 43 525 EBITDA (tuh €) 5 556 5 275 5 137 Ärikasum/-kahjum (tuh €) -832 -1 074 -994 Puhaskasum/-kahjum (tuh €) -4 844 -5 302 -5 424 EBITDA marginaal (%) 10,0% 11,0% 11,8% Ärirentaablus (%) -1,5% -2,2% -2,3% Puhasrentaablus (%) -8,7% -11,1% -12,5% Omakapitali ja varade suhe (%) 61,9% 65,9% 68,7% * EBITDA marginaal = EBITDA / Äritulud ** Ärirentaablus = Ärikasum / Äritulud *** Puhasrentaablus = Puhaskasum / Äritulud **** Omakapitali ja varade suhe = Omakapital / varad kokku Vastavalt „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile” on riigi äriühingud kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid. Vastavalt Nimetatud juhendil kohaselt kajastatakse tulu põhivara sihtfinantseerimisest tingimuste täitumisel. Ettevõte täitis tingimused 2013. aastal rongide soetamisel, mil kajastati tulu täies ulatuses ning tekkis suur jaotamata kasum. Edaspidiselt ei peegelda klassikaline kasumiaruanne ettevõtte põhitegevuse tulemit ega tegelikku majanduslikku seisu objektiivselt. 2022. aasta põhivara sihtfinantseerimise mõju oli 5,279 miljonit eurot (2021: 5,495 miljonit eurot), mistõttu on korrigeeritud majandusaasta puhaskasum 2022. aastal 200 tuhat eurot (2021: 142 tuhat eurot). 11 Juhtimissüsteem 2022. aasta lõpus loodi uus integreeritud juhtimissüsteem (edapidi IJS), mis liidab erinevad nõuded, äriprotsessid ja süsteemid ühtseks tervikuks. Uus elektrooniline siseveebis asuv juhtimissüsteem lõimib erinevad valdkonnad ja nõuded ühte süsteemi, sh ohutusjuhtimissüsteemi (OJS) määruse, veeremi hooldusele kohalduva ECM määruse, protsessipõhise juhtimise põhimõtted ja ESG (Environmental, Social and Governance) ning CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) direktiivi (kestlikkuse aruandlus) ning mitmed teised nõuded. Uus juhtimissüsteem ühendab kõik valdkonnad ja protsessid ühte tervikusse, selle elementideks on ettevõtte juhtimine, tegevuste planeerimine sh riskijuhtimine, kõik põhitegevuse ja tugiprotsesside osad, tulemuslikkuse hindamine ja juhtimissüsteemi täiustamine. IJS-i selgitav joonis: Jaanuaris 2023 tegi Elron taotluse ühtse ohutustunnistuse saamiseks ja toimiva juhtimissüsteemi olemasolu on selle baasnõudeks. 2023 ja järgnevatel aastatel on plaanis loodud juhtimissüsteemi arendada, lisada juurde protsessimudelid ja teha süsteem veelgi mugavamaks. 2023. aastal on plaanis koolitada kõiki töötajaid ja luua e-õppe keskkonda juhtimissüsteemi teemaline e-koolitus. 5S põhimõtete juurutamine 2022 aastal alaustasime 5S (Sorteeri; Sea korda; Löö särama; Standardiseeri; Säilita) pideva parendamise tööriista kasutuselevõtu ja töökultuuri arendamise projektiga. Pilootprojektina koolitasime tehnikaosakonna töötajad ja juurutasime Pääsküla depoo tehnikute ruumis 5S metoodika. 2023. aastal jätkame projektiga kaasates süsteemi järgmisi töötsoone, eesmärgiga juurutada süsteem järgmise kolme aastaga üle ettevõtte. Riskide juhtimine Juhtimise osaks on ka riskide hindamine. Elron hindab igal aastal ettevõtte-üleseid riske nende mõju ja avaldumise tõenäosuse kaudu. Elronis on kasutusel tarkvara PlanPro, mis võimaldab jälgida ettevõtte strateegiliste eesmärkide täitmist, siduda ettevõtte strateegilised eesmärgid osakondade eesmärkidega ning töötajate isiklike eesmärkidega. 12 Lisaks võimaldab tarkvara siduda ettevõtte riskid nende maandamiseks vajalike meetmetega ning hallata nii riske kui ka riskidega seotud juhtumeid. 2022. aastal hinnati keskmise riskitasemega oluliseks tarnetingimustest sõltuv vajalike varude puudumine tehnikaosakonnas, millest omakorda tuleneb suurim risk ehk ebapiisav rongide arv tellimuste täitmiseks. Nimetatud riski maandamisega tegeletakse pidevalt, otsides paremaid tarnevõimalusi rongide varuaosade hankimiseks. Finantsriskid Valuutarisk – ettevõtte kõik tehingud tehakse eurodes, mis maandab valuutariski. Intressid – rongide finantseerimisleping on sõlmitud fikseeritud intressiga kogu lepingu perioodiks, sellega on maandatud risk intressimäärade muutusele. Krediidirisk – ettevõtte kliendid tasuvad oma arved õigeaegselt. Arvete tasumist jälgitakse igapäevaselt ja võlas olevate klientidega võetakse koheselt ühendust. Ministeeriumile esitatakse aruandlus õigeaegselt, mis tagab, et sihtfinantseerimise tulu tegevuskulude katteks laekub aruande esitamise päevast 10 päeva jooksul. Likviidsuse juhtimine – klientidele väljastatakse arved maksetähtajaga 10 päeva, ministeeriumilt laekub sihtfinantseerimise tulu 10 päeva jooksul aruande esitamisest. Sellega on tagatud võime täita oma kohustusi õigeaegselt. Elron on kõrgelt hinnatud tööandja omas sektoris Ettevõtte edukust saab hinnata väärtuse järgi, mida suudetakse oma klientidele ja töötajatele luua – olgu see siis kõrgetasemeline teenus või hea töökoht. Elroni eesmärk on olla hinnatud tööandja ning pakkuda meie töötajatele positiivset töökogemust. Elron seisab tööandjana hea selle eest, et ettevõtte kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja ausalt ning neile on tagatud võrdsed arenguvõimalused kooskõlas töötaja pädevuse, kogemuse ja töösooritusega. Kõikides personaliprotsessides peame tähtsaks võrdõiguslikkuse tagamist ja diskrimineerimisest hoidumist. Aastal 2022 kehtestati ettevõttes Inimeste juhtimise üldpõhimõtted, milles on eraldi sõnastatud ettevõtte alusväärtused seonduvalt võrdõiguslikkuse tagamise ja diskrimineerimisvaba töökohaga. 2022. aasta lõpu seisuga töötas Elronis kokku 318 inimest (2021: 312). 92,5% neist töötas täiskoormusega ja 7,5% osakoormusega (2021: vastavalt 93,6% ja 6,4%). Vabatahtlik tööjõuvoolavus võrreldes aasta varasemaga mõnevõrra suurenes, tõustes 11,6%-ni (2021: 9,5%). Samas jäi vabatahtliku tööjõuvoolavuse näit alla Eesti keskmise, mis oli Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ uuringu kohaselt 2022. aastal 14%. 13 Elron väärtustab töötajate tagasisidet töö ja organisatsiooni kohta tervikuna. Seetõttu viiakse iga kahe aasta tagant läbi üle-ettevõtteline töötajate rahulolu-uuring. Uuring annab hea ülevaate, mis on ettevõttes hästi ja millised valdkonnad vajavad enam tähelepanu. 2022. aasta uuringu küsimustikule vastas 70% töötajatest (2020: 74%). 2022. aasta uuringu kohaselt oli oma tööga väga rahul või rahul kokku 81% töötajatest (2020: 96%). Elroni edu tagab optimaalne arv pädevaid töötajaid ja oma järelkasvu koolitamine. Soovime, et Elronis töötaksid parima erialase ettevalmistusega pädevad inimesed ja toetame igati oma töötajate tööalast ja isiklikku arengut. 2022. aastal koostati Elroni üldised koolituspõhimõtted, mille eesmärgiks on reguleerida koolitustegevuse korraldamise aluseid, määratleda erinevate tasandite töötajate ülesanded koolitustegevuse protsessis, sätestada koolituste korraldamise ning nendel osalemise tingimused, ettevõttesisese välja- ja täiendõppe alused ning pädevuse hindamise ja taastamise põhimõtted. 2022. aastal oli keskmine koolitustundide arv töötaja kohta 14,8 tundi (2021: 9,3 tundi). Tulenevalt valdkonna eripärast pöörame erilist tähelepanu töötajate ohutusalase teadlikkuse tagamisele ja enim koolitusi toimus tööohutuse valdkonnas, eelkõige olid teemadeks esmaabi, tuleohutus ja töökeskkond. Muuhulgas toimus 2022. aastal tuleohutuse suurõppus, mille käigus mängiti läbi olukord, kus Pääsküla depoos süttis rong. Kasutame koolitamiseks üha enam digilahendusi ja näiteks ohutusalane juhendamine on suures osas viidud Elroni e-õppe keskkonda. Elron tegutseb muuhulgas koolituskeskusena, korraldades Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusloa alusel vedurijuhi üldkoolitusi. Koolituse oluline eesmärk on tagada vedurijuhtide järelkasv Elronis. 2022. aastal läbis vedurijuhi üldkursuse kümme osalejat, kellest üheksa alustas iseseisva vedurijuhina tööd detsembris 2022. Töötajatele suunatud väärtuspakkumise osana jätkas ettevõte 2022. aastal töötajate sporditegevuse toetamist Stebby keskkonna vahendusel. Kokku kasutas sporditoetust aasta jooksul 153 töötajat (2021: 138 töötajat). Lisaks sporditoetusele pakkus Elron töötajatele mitmeid erinevaid soodustusi, muuhulgas lisapuhkus, tasustatud vabad päevad olulise isikliku elu sündmuse puhul, kaks tervisepäeva aastas, puhkusetoetus ja 1. klassi mineva lapse vanemale toetus õppevahendite soetamiseks. Elron on eetiline ja keskkonnasõbralik Elroni strateegiliseks eesmärgiks on keskkonna ja kestlikkuse valdkonna eesmärgistamine ja sidumine ettevõtte igapäevategevustesse. Elroni elektrirongid kasutavad energialllikana 100% taastuvatest allikatest pärit elektrienergiat. Strateegiliseks ambitsiooniks oleme võtnud fossiilkütuste osakaalu minimeerimise, millele aitab oluliselt kaasa 2022 aastal sõlmitud veeremi hankeleping, mille kohaselt saabuvad perioodil 2024-2026 Eestisse 16 14 uut täiselektrilist rongikoosseisu. Sellele lisaks oleme kaardistamas võimalusi olemasolevate diisel-elektriliste rongide ümberehituseks keskkonnasõbralikumale tehnoloogiale. Keskendume sorteerimata segaolmejäätmete koguse minimeerimisele soodustades sorteerimist ettevõtte töötajate hulgas nii tööruumides kui kodus. Töötajatele korraldatakse vastavaid koolitusi ning jälgime, et ettevõttes oleksid tagatud võimalused jäätmete liigiti kogumiseks. 2022. aastal sõlmisime lepingu KPMG-ga kelle abiga koostame Elroni kestlikkuspoliitika ja meetmed ning integreerime selle ettevõtte strateegiasse. 2023. aasta jaanuaris alustasime koostöös ESG valdkonna spetsialistidega kestlikkusstrateegia joostamist- hindame olulisusteemad kaasates erinevaid huvirühmasid, analüüsime hetkeolukorda ja arvutame Elroni kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälge, koostame kestlikkuse teekaardi ja paneme paika kestlikkuse valdkonna mõõdikud. 2023.aasta lõpuks valmib CSRD raporti raamistik, mis annab sisendi edasiseks süsteemi loomiseks ja Elroni jaoks kohustusliku kestlikkuse aruande koostamiseks aastal 2026. Eetiline tegutsemine on äritegevuse lahutamatu osa. 2022. novembris jõustus hangete läbiviimise korra versioon, mille lisaks on Elroni koostööpartneri eetikanormid (Code of Conduct). 15 2022. aasta olulisemad sündmused Märtsis käivitus uus vedurijuhi üldkursus, õppima asus 10 vedurijuhi õpilast. Aprillist alates saab Tallinna ümbruse ühistranspordi kasutamiseks osta pileti, mis kehtib nii rongides, maakonna bussides kui ka Tallinna linnatranspordis. Toimus seminar kohalike omvalitsustega teemal “Ratas+ rong”. Maikuust alates leiab Balti jaamas Elroni uuenud välimusega info- ja piletimüügikassa ning ootesaali Balti jaama paviljoni hoonest. Toimus Raudteeohutusnädal ja MTÜ Operation Lifesaver Estonia (edaspidi) OLE ohutuskampaania „Märka rongi“. Järkjärgult võtame kasutusele uue CVI (corporate visual identity), mille kujundus on uus ja värviline. Juuni allkirjastas Elron Škoda tehasega uute rongide tehnilise regulatsiooni, mis kinnitab, et olulistes osades on rongi parameetrid ja tehnilised näitajad kokku lepitud. Augustis lisandus piletimüügisüsteemis rattakoha broneerimise võimalus. Septembrist alates on Elron ametlikult OLE liige. Osalesime koolialguse ohutuse ja „Tule (tõuke)rattalt maha“ kampaaniates ning raudteeohutusnädalal „Lase rong läbi“. Viidi läbi töötajate rahulolu-uuring. Lisaks varasemale uute rongide soetusele kinnitas 06.09.2022 Vabariigi Valitsus täiendava optsiooni 10 rongi soetuseks ja võttis vastu otsuse uute kahesüsteemsete elektrirongide soetamise kohta Moderniseerimisfondi vahendite arvelt. 20.09.2022 täitus Elronil 98 tegutsemisaastat. Oktoobris toimus maineuuring ja kinnitati uus strateegia aastani 2030. Novembris oli Elroni oma ohutuskampaania, mille sisuks olid erinevad meediakajastused ja personaalsed lood sotsiaalmeedias. Detsembris läbis üheksa vedurijuhi õpilast vedurijuhi üldkursusele järgneva sertifikaadiõppe ja alustas iseseisvat tööd vedurijuhina. 2023. aasta plaanid 2023. aastal eeldame tugeva nõudluse püsimist. Selle eelduseks on kütusehindade püsimine pikaajalisest keskmisest kõrgemal tasemel. Taristuettevõtted plaanivad 2023. aastal ulatuslikke ehitus- ja remonttöid, mis avaldavad olulist mõju teenuse kvaliteedile ja seeläbi sõitude arvule, kuid plaanime taas teenindada üle kaheksa miljoni reisija. 2023. aastal jätkuvad töökindluse tõstmisele suunatud tegevused, optimeerime rongide hooldus- ja remondiprotsesse. Koostöös rongide valmistajaga on planeeritud diiselrongide tarkvara muudatused, mis tõstavad diiselmootorite töökindlst palavate ilmadega ja vähendavad ülekuumenemise võimalust. 16 2023. aastal alustab uus vedurijuhi üldkursus, kuhu võetakse vastu kuni 10 vedurijuhi õpilast ja kuni 5 reservõppurit. Elroni uus depoo saab tulevikus olema Soodevahe külas, Rae vallas, koos Rail Balticu depoorajatistega. Seoses sellega peame ühised plaane nii Eesti Raudtee kui Rail Balticu meeskondadega, et Elroni vajadused oleksid õigeaegselt ja soovitud viisil arvestatud. Osaleme aktiivselt Tallinna ringraudtee planeerimise aruteludel, et lisaks kaubaveole arvestataks ka reisijateveo vajadustega. Hea ühingujuhtimise tava Riigivaraseaduse ja ettevõtte põhikirja alusel on Elronil kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina järgib Elron HÜT-i põhimõtteid mõne erandiga, mida on ka kirjeldatud (ja nimetatud mittejärgimise põhjus). Üldkoosolek Kuna 2022. aasta majandusaasta jooksul oli ettevõtte ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, siis pole vajadust käsitleda aruandes HÜT-i ühe põhimõtte, milleks on tagada aktsionäride võrdne kohtlemine, järgimist. Ainuaktsionärile esitati tutvumiseks aktsiaseltsi majandusaasta aruanne koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega ja nõukogu aruanne 2021.majandusaasta aruande kohta. Korraline üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2021. majandusaasta aruande. Ettevõte täidab HÜT nõuet ning üldkoosoleku juhatajaks ei valitud nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. 2022. aastal deklareerisid juhatuse ja nõukogu liikmed, hangetega seotud spetsialistid, hankekomisjonide liikmed jt deklareerimise kohustusega töötajad tulenevalt ettevõttes kehtivast huvide konflikti vältimise korrast oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega, millega tagatakse töötajate toimingupiirangu võimaliku rikkumise ennetamine. Ettevõttes on efektiivselt toimiv siseauditi funktsioon, mille kohustusi täidab hankega väljavalitud teenusepakkuja KPMG Baltics OÜ. Siseaudit järgib oma töö korraldamisel audiitortegevuse seadust ja sellega seotud määruseid ning rahvusvahelisi siseauditeerimise kutsetegevuse standardeid. Siseaudiitori teenuse pakkujal on aruandluskohustus auditikomitee ees. Nõukogu Ettevõtte põhikirja kohaselt koosneb nõukogu kolmest kuni kuuest liikmest. Nõukogu liikme valib üldkoosolek kolmeks aastaks, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee ettepanekust. Nõukogu liikmed valivad üldkoosoleku otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. 17 2022. aastal oli nõukogu neljaliikmeline: Andres Allikmäe, Kalle Viks, Hindrek Allvee ja Andres Uusoja (alates 14.07.2022, kuni 13.07.2022 oli nõukogu liige Kai Realo). Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Ettevõtte nõukogu korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2022. aastal toimus seitse nõukogu koosolekut ja kolm otsust võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Kirja teel hääletamisel osalesid kõik nõukogu liikmed. Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse aruanded ettevõtte müügitulemuste, finantsseisundi ja äristrateegia kohta. Juhatus teavitas nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ning küsis nõukogult nõusoleku tehingute tegemiseks, mille ühekordne või aastane maksumus ületas 400 000 eurot. Nõukogu otsustas igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise, milleks seaduse või põhikirja kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele enne koosoleku toimumist, et nõukogu liikmetel oleks piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes. Nõukogu on moodustanud auditikomitee. Nõukogu moodustatud kolmeliikmelise auditikomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2022. aastal kuulusid auditikomitee koosseisu Kalle Viks (esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson. Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra, kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu koosolekul ei osale, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele komiteede koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele tulemustasu ega lahkumishüvist ei maksta. Igale nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses Elroniga samal tegevusalal. Juhatus Ettevõtte juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng seatud eesmärkide kohaselt. Juhatus tagab, et ettevõte täidab kehtivaid õigusakte, ning korraldab kontrolli ja aruandlust. 18 Põhikirja järgi võib ettevõtet kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees eraldi ja teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. Juhatuse esimehel eraldi ja teistel juhatuse liikmetel kahekesi ühiselt on ka edasivolitamise õigus. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad on piiritletud ning tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. 2022. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse esimehena Lauri Betlem ning juhatuse liikmena Riho Seppar. Juhatuse liikmed ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega ole seotud kolmandate osapooltega, kes pakuvad ettevõttele teenuseid või kaupu. Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes, mille on nõukogu läbi arutanud ja kinnitanud. Juhatuse liikmetele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu ettevõtte majandustulemustest, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisse. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu ning lahkumishüvitist võib juhatuse liikmele maksta üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ja mitte rohkem kui liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. Igale juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Elroni põhikirja punkti 4.4.10. alusel otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja. Lähtudes AS Eesti Liinirongid põhikirjast ning väljakujunenud töökorraldusest, teevad juhatus ja nõukogu tihedalt koostööd ettevõtte eesmärkide elluviimiseks. Teabe avaldamine Elron avaldab oma veebilehel teavet ainuaktsionäri kohta, juhatuse ja nõukogu koosseisu kohta ning nõukogu moodustatud auditikomitee koosseisu ning ülesannete kohta. Peale selle avaldatakse veebilehel reisijateveo eeskiri, ettevõtte põhikiri, huvide konfliktide vältimise juhend, isikuandmete töötlemise juhend, andmed audiitori kohta, üldkoosoleku otsused, nõukogu aruanded, hankeplaan, hangete läbiviimise kord ja hangete ajalugu ning majandusaasta aruanded. Samuti avaldatakse koos selgitustega kvartaalsed majandusaasta aruanded. Ettevõte avalikustab oma veebilehel teabe tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, ettepanekuid ega materjale, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär, kellele edastatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ka 19 päevakorras olevate küsimuste kohta otsuste vastuvõtmiseks vajalikud materjalid. Teave avaldatakse veebilehel peamiselt eesti keeles. Finantsaruandlus ja auditeerimine Elron koostab finantsaruanded vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile, mis lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhatuse koostatud 2022. majandusaasta aruannet auditeeris üldkoosoleku otsusega kinnitatud audiitorfirma Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused, (sh tasu, lepingu kehtivus, ajakava ja tööülesanded) on nõukogu heaks kiitnud. Lauri Betlem Riho Seppar Juhatuse esimees Juhatuse liige 20 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 376 899 2 540 420 2 Nõuded ja ettemaksed 8 464 086 7 699 958 3 Varud 4 358 293 3 074 984 4 Kokku käibevarad 14 199 278 13 315 362 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 54 085 996 57 633 779 3 Materiaalsed põhivarad 152 063 910 143 586 932 6 Immateriaalsed põhivarad 4 603 40 007 7 Kokku põhivarad 206 154 509 201 260 718 Kokku varad 220 353 787 214 576 080 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 7 659 658 15 537 207 9 Eraldised 87 074 73 416 11,23 Kokku lühiajalised kohustised 7 746 732 15 610 623 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 76 119 195 57 633 779 3,8,9,13 Kokku pikaajalised kohustised 76 119 195 57 633 779 Kokku kohustised 83 865 927 73 244 402 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 671 080 671 080 14 Kohustuslik reservkapital 67 108 67 108 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 140 593 490 145 895 390 Aruandeaasta kasum (kahjum) -4 843 818 -5 301 900 Kokku omakapital 136 487 860 141 331 678 Kokku kohustised ja omakapital 220 353 787 214 576 080 21 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Müügitulu 20 074 508 14 208 133 15 Muud äritulud 35 755 262 33 536 315 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused -36 737 349 -30 397 617 17 Mitmesugused tegevuskulud -3 208 280 -2 617 159 18 Tööjõukulud -9 182 683 -8 347 149 19 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -6 388 809 -6 348 361 6,7 Muud ärikulud -1 145 053 -1 107 927 20 Kokku ärikasum (-kahjum) -832 404 -1 073 765 Intressitulud 1 385 575 22 Intressikulud -4 012 799 -4 228 710 21 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -4 843 818 -5 301 900 Aruandeaasta kasum (kahjum) -4 843 818 -5 301 900 Sealhulgas: Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse 5 044 563 5 443 981 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise 200 745 142 081 netomeetodi korral 22 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -832 404 -1 073 765 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 6 388 809 6 348 361 6,7 Muud korrigeerimised -35 150 867 -33 208 069 13 Kokku korrigeerimised -28 762 058 -26 859 708 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -533 184 -877 756 3,5 Varude muutus -1 283 309 101 203 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 13 938 363 9 421 340 Makstud intressid -4 012 799 -4 228 710 21 Laekumised sihtfinantseerimisest 35 150 867 33 208 069 13 Kokku rahavood äritegevusest 13 665 476 9 690 673 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -14 830 382 -11 145 433 6 soetamisel Laekunud intressid 1 385 575 22 Kokku rahavood investeerimistegevusest -14 828 997 -11 144 858 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -3 316 838 -3 100 927 13 Laekumised sihtfinantseerimisest 3 316 838 3 100 927 13 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 0 Kokku rahavood -1 163 521 -1 454 185 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 540 420 3 994 605 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 163 521 -1 454 185 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 376 899 2 540 420 2 23 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2020 671 080 67 108 145 895 390 146 633 578 Aruandeaasta kasum -5 301 900 -5 301 900 (kahjum) 31.12.2021 671 080 67 108 140 593 490 141 331 678 Aruandeaasta kasum -4 843 818 -4 843 818 (kahjum) 31.12.2022 671 080 67 108 135 749 672 136 487 860 Lisa 14 Aktsiakapital 24 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Eesti Liinirongid, kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. AS Eesti Liinirongid tehingupartnerikood (alates 31.12.2014) on 012305. Kasumiaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused,mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse aruandekuupäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Nõuded ja ettemaksed Ostjate laekumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuded hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel „Ebatõenäoliselt laekuvad summad“. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel „Muud tegevuskulud“. Kõiki muid nõudeid (laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varud on soetatud ettevõttesiseseks kasutamiseks. Varude kuludes kajastamisel ja bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis lähtudes sellest, kumb on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Inventuuri käigus selgunud seisma jäänud mittekasutatavad materjalid kantakse kuluks. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivarana kajastatakse bilansis varad maksumusega alates 20 000 eurot ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Oma tarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb tegelikest valmistamiskuludest. Parenduskulud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Hoolduse ja jooksva remondiga seotud kulutused kajastatakse perioodikuluna. Ettevõtte veeremkoosseisu puhul on nõutud kapitaalremondi teostamine teatud kindla ajavahemiku järel. Nimetatud remondiga seotud kulud kapitaliseeritakse ja kajastatakse eraldi arvele võetud varaobjektina, mille amortisatsiooniperiood vastab remondi perioodilisusele (nt remont R5 - kolm aastat, R6 – kuus aastat). Kuna üks põhivaraobjekt võib koosneda erineva kasuliku elueaga osadest, on kasutusel komponentarvestus. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse mahakantavat maksumust lähtudes asendamise hetke 25 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Immateriaalse põhivarana võetakse arvele kõrge maksumusega pikaajalise kasutuseaga tarkvaraobjektid, mida kajastatakse sarnaselt materiaalsele põhivarale. Kasutusel on amortisatsiooninorm 20% aastas. Vara väärtuse vähenemine. Igal aruandekuupäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Veeremi kasuliku eluea määravad kasutamise tehnilised tingimused ja hoolduse tehnoloogia. Elron on riigile kuuluv äriühing ning peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Vastavalt sellele rakendatakse finantsaruandluse standardit ja ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 20000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 5-50 Rajatised 10-30 Veerem 3-35 Veeremi mootorid 5 Masinad ja seadmed 3-15 Muu põhivara 5 Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Rentnikuna kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Rendileandjana kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised( võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldavad ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtustega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. pikaajaliste finantskohustiste korrigeerimine soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. 26 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal aruandekuupäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär. Tingimuslikud kohustusteks klassifitseeritakse need kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustiseks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruandes „Muu äritulu“ kirjel. Kohustuslik reservkapital Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha Aktsionäridele väljamakseid. Tulud Tulud kaupade ja teenuste müügist kajastatakse siis, kui müügitulu on usaldusväärselt määratav, tehingust saadava tasu laekumine tõenäoline ja olulised omandiga seotud riskid on läinud müüjalt ostjale. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurus usaldusväärselt hinnatav. Kulud Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt. Kõik aruandekuupäevajärgselt sissenõutavad, kuid aruandekuupäeval teadaolevad arvestusperioodi kuuluvad kulud kajastatakse arvestusperioodis. Puhkusetasude reserv Puhkusetasu on kuluna kajastatud kohustise tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas – aruandeaasta lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustisena töövõtjate ees. Puhkusetasu reservis kajastub ka sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks. Maksustamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimiselt. Kehtiv maksumäär on 20%; tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest. Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisväärtuse ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid ja –kohustusi. Nimetatud seaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt dividendidena ja muus vormis jaotamata kasum tulumaksumääraga mille määr 2018 a. oli 20/80 väljamaksetelt. 2019 a. regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva äriühingu tulumaksumäär on 14/86. Madalam maksumäär rakendub 1/3 2018. aastal väljamakstud dividendide suurusele summale, ülejäänud jaotamata kasumi tulumaksuga maksustamise määr on 20/80. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning –kohustisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. Seotud osapooled 27 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku maavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega (v.a juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades). AS Eesti Liinirongid käsitleb seotud osapooltena: • tegev- ja kõrgemat juhtkonda, • eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid. Aruandekuupäevajärgsed sündmused. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. (Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval olemas.) Mitte-korrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui nad on olulised. (Mitte-korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest.) Rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustuste saldode muutused. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Kassa 8 864 8 856 Pangakontod 1 368 035 2 531 564 Kokku raha 1 376 899 2 540 420 28 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 366 917 366 917 0 0 Maksude ettemaksed 930 184 930 184 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 562 562 0 0 Intressinõuded 19 19 0 0 Viitlaekumised 543 543 0 0 Ettemaksed 1 565 779 1 565 779 0 0 Tulevaste 1 531 133 1 531 133 0 0 perioodide kulud Muud makstud 34 646 34 646 0 0 ettemaksed Saamata tegevuskulude 2 052 861 2 052 861 0 0 sihtfinantseerimine Saamata pv 57 633 779 3 547 783 21 806 753 32 279 243 8,9,13 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 62 550 082 8 464 086 21 806 753 32 279 243 ettemaksed 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 311 437 311 437 0 0 Maksude ettemaksed 1 132 675 1 132 675 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 1 680 1 680 0 0 Intressinõuded 107 107 0 0 Viitlaekumised 1 573 1 573 0 0 Ettemaksed 1 401 205 1 401 205 0 0 Tulevaste 1 396 451 1 396 451 0 0 perioodide kulud Muud makstud 4 754 4 754 0 0 ettemaksed Saamata tegevuskulude 1 536 123 1 536 123 0 0 sihtfinantseerimine Saamata pv 60 950 617 3 316 838 20 387 232 37 246 547 8,9,13 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 65 333 737 7 699 958 20 387 232 37 246 547 ettemaksed 29 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Tooraine ja materjal 3 491 074 3 027 187 Varuosad 3 489 804 3 019 367 Piletikandjad 1 270 7 820 Ettemaksed varude eest 867 219 47 797 Ettemaksed tarnijatele 867 219 47 797 Kokku varud 4 358 293 3 074 984 2022. aastal tehti seisvatele varuosadele allahindlust summas 112 414 eurot. 2021.aastal ei ole varudele allahindlusi tehtud. Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 930 184 0 1 132 675 0 Üksikisiku tulumaks 0 209 043 0 184 249 Erisoodustuse tulumaks 0 1 846 0 1 300 Sotsiaalmaks 0 489 905 0 440 257 Kohustuslik kogumispension 0 11 080 0 11 214 Töötuskindlustusmaksed 0 26 144 0 23 402 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 930 184 738 018 1 132 675 660 422 Lisa 9 30 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Muud põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed masinad ja projektid seadmed 31.12.2020 Soetusmaksumus 73 366 2 524 142 172 165 545 1 281 328 173 446 873 1 029 353 534 959 534 959 177 608 693 Akumuleeritud kulum 0 -1 130 722 -36 340 045 -894 220 -37 234 265 -500 137 0 -38 865 124 Jääkmaksumus 73 366 1 393 420 135 825 500 387 108 136 212 608 529 216 534 959 534 959 138 743 569 Ostud ja parendused 0 0 806 913 0 806 913 0 1 912 339 8 426 180 10 338 519 11 145 432 Amortisatsioonikulu 0 -119 239 -5 697 832 -136 763 -5 834 595 -3 068 0 0 -5 956 902 Allahindlused väärtuse 0 -277 962 0 -277 962 0 0 0 -277 962 languse tõttu Ümberliigitamised 0 47 390 1 872 082 0 1 872 082 0 -1 919 472 0 -1 919 472 0 Ümberliigitamised 0 47 390 1 872 082 0 1 872 082 0 -1 919 472 0 -1 919 472 0 ettemaksetest Muud muutused 0 0 -19 662 0 -19 662 -47 543 0 0 -67 205 31.12.2021 Soetusmaksumus 73 366 2 418 412 172 851 388 1 256 433 174 107 821 981 810 527 826 8 426 180 8 954 006 186 535 415 Akumuleeritud kulum 0 -1 096 841 -40 342 349 -1 006 088 -41 348 437 -503 205 0 0 0 -42 948 483 Jääkmaksumus 73 366 1 321 571 132 509 039 250 345 132 759 384 478 605 527 826 8 426 180 8 954 006 143 586 932 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 1 223 365 13 607 017 14 830 382 14 830 382 Amortisatsioonikulu 0 -119 240 -5 935 916 -133 294 -6 069 210 -48 787 0 0 0 -6 237 237 Allahindlused väärtuse 0 0 0 0 0 0 -106 945 0 -106 945 -106 945 languse tõttu Ümberliigitamised 0 0 1 197 359 0 1 197 359 0 -1 197 359 0 -1 197 359 0 Ümberliigitamised 0 0 1 197 359 0 1 197 359 0 -1 197 359 0 -1 197 359 0 ettemaksetest Muud muutused 0 0 -9 222 0 -9 222 0 0 0 0 -9 222 31.12.2022 Soetusmaksumus 73 366 2 418 412 173 754 131 1 256 433 175 010 564 981 810 446 887 22 033 197 22 480 084 200 964 236 Akumuleeritud kulum 0 -1 216 081 -45 992 871 -1 139 382 -47 132 253 -551 992 0 0 0 -48 900 326 Jääkmaksumus 73 366 1 202 331 127 761 260 117 051 127 878 311 429 818 446 887 22 033 197 22 480 084 152 063 910 Lisa 9 2022a. kanti maha amortiseerunud põhivarad: *masinad ning seadmed 294 616 eurot * hinnati alla lõpetamata projekte 106 945 eurot 11.03.2022.a. toimus suurem rongiõnnetus Ropka ülesõidul Külitsel, Tartumaal. Rongi jääkväärtus 2022.a. lõpu seisuga oli 2 725 454 eurot. Rongi remont peaks valmis saama 2023.a. lõpuks. Remondikulud hüvitab kindlustus. 31 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2020 Soetusmaksumus 182 330 182 330 Akumuleeritud kulum -96 029 -96 029 Jääkmaksumus 86 301 86 301 Amortisatsioonikulu -46 294 -46 294 31.12.2021 Soetusmaksumus 182 330 182 330 Akumuleeritud kulum -142 323 -142 323 Jääkmaksumus 40 007 40 007 Amortisatsioonikulu -35 404 -35 404 31.12.2022 Soetusmaksumus 182 330 182 330 Akumuleeritud kulum -177 727 -177 727 Jääkmaksumus 4 603 4 603 Lisa 8 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 57 633 779 3 547 783 21 806 753 32 279 243 6,75 EUR 2034 Kapitalirendikohustised 57 633 779 3 547 783 21 806 753 32 279 243 kokku 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 60 950 617 3 316 838 20 387 232 37 246 547 6,75 EUR 2034 Kapitalirendikohustised 60 950 617 3 316 838 20 387 232 37 246 547 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2022 31.12.2021 32 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Masinad ja seadmed 68 277 229 70 845 946 Kokku 68 277 229 70 845 946 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 2 285 372 2 285 372 0 0 Võlad töövõtjatele 535 887 535 887 0 0 10 Maksuvõlad 738 018 738 018 0 0 5 Muud võlad 122 460 122 460 0 0 Muud viitvõlad 122 460 122 460 0 0 Saadud ettemaksed 22 463 337 430 138 22 033 199 0 Tulevaste perioodide 430 138 430 138 0 0 tulud Muud saadud 22 033 199 22 033 199 0 ettemaksed Kapitalirendi võlg 57 633 779 3 547 783 21 806 753 32 279 243 3,8,13 Kokku võlad ja 83 778 853 7 659 658 43 839 952 32 279 243 ettemaksed 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 2 201 817 2 201 817 0 0 Võlad töövõtjatele 462 440 462 440 0 0 10 Maksuvõlad 660 422 660 422 0 0 5 Muud võlad 77 647 77 647 0 0 Muud viitvõlad 77 647 77 647 0 0 Saadud ettemaksed 8 818 043 8 818 043 0 0 Tulevaste perioodide 391 862 391 862 0 0 tulud Muud saadud 8 426 181 8 426 181 0 0 ettemaksed Kapitalirendi võlg 60 950 617 3 316 838 20 387 232 37 246 547 3,8,13 Kokku võlad ja 73 170 986 15 537 207 20 387 232 37 246 547 ettemaksed Ettemaksed on saadud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt uute hangitavate Škoda rongise makseteks. 33 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Töötasude kohustis 490 426 429 963 Puhkusetasude kohustis 45 461 32 477 Kokku võlad töövõtjatele 535 887 462 440 9 Lisa 11 Eraldised (eurodes) Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2021 31.12.2022 Lisa nr Töösuhtejärgne eraldis 73 416 0 73 416 23 kulueraldis 13 658 13 658 Kokku eraldised 73 416 13 658 87 074 Sealhulgas: Lühiajalised 73 416 13 658 87 074 Muud eraldised 73 416 13 658 87 074 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 108 599 738 112 474 792 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 27 149 935 28 118 698 Kokku tingimuslikud kohustised 135 749 673 140 593 490 Lisa 13 Sihtfinantseerimine (eurodes) 34 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne 31.12.2020 Laekunud Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2021 Lisa kasumiaruandes soetusmaksumuses nr Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 64 051 545 8 595 486 5 494 559 3 100 927 60 950 617 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 64 051 545 8 595 486 5 494 559 3 100 927 60 950 617 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 1 292 656 27 956 972 27 956 972 0 1 536 123 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 1 292 656 27 956 972 27 956 972 0 1 536 123 tegevuskuludeks Kokku 65 344 201 36 552 458 33 451 531 3 100 927 62 486 740 16 sihtfinantseerimine 31.12.2021 Laekunud Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2022 Lisa kasumiaruandes soetusmaksumuses nr Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 60 950 617 8 595 486 5 278 648 3 316 838 57 633 779 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 60 950 617 8 595 486 5 278 648 3 316 838 57 633 779 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 1 536 123 30 388 957 30 388 957 0 2 052 861 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 1 536 123 30 388 957 30 388 957 0 2 052 861 tegevuskuludeks Kokku 62 486 740 38 984 443 35 667 605 3 316 838 59 686 640 16 sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist saadakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. 2021. aastal on lisaks saadud põhivara ettemaksuna summas 8 426 181 eurot ja 2022. aastal 13 607 017 eurot uute rongide soetamiseks, mille eest on tasutud uute rongide ettemkased. Lisa 14 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Aktsiakapital 671 080 671 080 Aktsiate arv (tk) 67 108 67 108 Aktsiate nimiväärtus 10 10 35 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Müügitulu (eurodes) 2022 2021 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 20 074 508 14 208 133 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 20 074 508 14 208 133 Kokku müügitulu 20 074 508 14 208 133 Müügitulu tegevusalade lõikes reisijatevedu 20 074 508 14 208 133 Kokku müügitulu 20 074 508 14 208 133 Lisa 16 Muud äritulud (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 35 667 605 33 451 531 13 Trahvid, viivised ja hüvitised 23 356 1 617 Rendi- ja üüritulu 32 748 28 636 Vanametalli müük 10 747 10 335 Muud 20 806 44 196 Kokku muud äritulud 35 755 262 33 536 315 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2022 2021 Tooraine ja materjal 2 665 922 1 659 677 Energia 11 510 486 7 358 761 Elektrienergia 3 032 145 1 752 123 Soojusenergia 164 403 78 740 Kütus 8 313 938 5 527 898 Taristu kasutustasud 22 560 941 21 379 179 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 36 737 349 30 397 617 36 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2022 2021 Üür ja rent 167 599 138 081 Mitmesugused bürookulud 198 797 158 970 Lähetuskulud 16 297 5 396 Koolituskulud 46 262 15 458 Riiklikud ja kohalikud maksud 5 985 5 985 Turunduskulud 244 109 187 672 Infotehnoloogia ja sideteenused 608 042 466 472 Kinnisvara hooldus 353 393 264 749 Personali- ja juriidilised teenused 232 625 181 001 Töötajatega seotud kulud 121 784 68 376 Transporditeenused 360 003 477 730 Väheväärtuslik vara 133 892 50 882 Kindlustus 291 414 275 400 Seadmete hooldus 268 310 244 570 Muud 159 768 76 417 Kokku mitmesugused tegevuskulud 3 208 280 2 617 159 Lisa 19 Tööjõukulud (eurodes) 2022 2021 Palgakulu 6 878 302 6 249 003 Sotsiaalmaksud 2 304 381 2 098 146 Kokku tööjõukulud 9 182 683 8 347 149 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 318 312 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 318 312 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 8 8 Lisa 20 Muud ärikulud (eurodes) 2022 2021 Liikme- ja ametiühingumaksud 3 537 3 768 Muud 1 141 516 1 104 159 Kokku muud ärikulud 1 145 053 1 107 927 37 AS Eesti Liinirongid 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 21 Intressikulud (eurodes) 2022 2021 Intressikulu kapitalirendilt 4 012 799 4 228 710 Kokku intressikulud 4 012 799 4 228 710 Lisa 22 Intressitulud (eurodes) 2022 2021 Kokku intressitulud 1 385 575 Lisa 23 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 73 416 73 416 11 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 73 416 73 416 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 177 077 179 453 Isikliku auto kasutamise hüvitis 24 000 18 197 Juhtkonna lahkumise puhul makstav tasu on üles võetud eraldisena. 38  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS-i Eesti Liinirongid aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i Eesti Liinirongid (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2022; • kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Ettevõttest ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Janno Hermanson Vandeaudiitor, litsents nr 570 Kristiina Veermäe Vandeaudiitor, litsents nr 596 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Tatari 1, 10116 Tallinn 22. märts 2023 Tallinn, Eesti  AS Eesti Liinirongid (registrikood: 10520953) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT AS Eesti Liinirongid asukohaga Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 176, 10917, Eesti Vabariik. OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 06.06.2023. a. AKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina kliimaminister Kristen Michal Aktsiate/häälte arv: 67 108 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Kinnitan, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1) ning nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2). Tutvunud AS Eesti Liinirongid 2022. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 278, § 279, § 298, § 305 lg 1, § 332 lg 2, § 334 lg 1 ja § 335 lõikes 1 sätestatust: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2022. a majandusaasta aruanne (lisa nr 1). 3. Kinnitada AS Eesti Liinirongid 2022 majandusaasta puhaskahjum summas -4 843 818 eurot seisuga 31.12.2022 .a. ja jaotada see järgmiselt: a. katta 2022. aasta puhaskahjum summas -4 843 818 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Kokku jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 135 749 673 eurot. 4. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2022. aastal. Kõik omaniku ootustes kinnitatud strateegilised ja finantseesmärgid on saavutatud. Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta väga hea. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2022. a majandusaasta aruanne ja kahjumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega; 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2022. a majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Kristen Michal