AS Tallinna Lennujaam korralise üldkoosoleku otsus 05.06.23

Ülevaade nõukogu koosolekutel 2022. aastal käsitletud päevakorrapunktidest: I. Nõukogu ülevaade 2022. aasta äriühingu tegevuse korraldamisest, Nr Kuupäev Päevakord juhtimisest ja järelevalve 246 26.01.2022 1. 2021. aasta esialgsed majandustulemused. 2. 2021. eesmärkide täitmise kokkuvõte. teostamisest 3. Päikeseparkide arendusplaan 2022-2030. 4. Omaniku ootuste uuendamine, ettepanek muudatuste esitamiseks üldkoosolekule. 247 10.02.2022 1. Juhatuse liikmete valimine. 2. Isikliku kasutusõiguse seadmine ASi Tallinna Vesi ja Elektrilevi OÜ kasuks. AS Tallinna Lennujaam nõukogu on korraldanud ning juhtinud riigi äriühingu tegevust lähtudes ettevõtte põhikirjast ning tuginedes 248 23.03.2022 1. Hoonestatud kinnisasja (registriosa number 5115350, katastritunnus 68901:001:034) aadressiga äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide Ilmajaama, Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond, võõrandamine. nõuetest. 249 06.04.2022 1. 2021. aasta majandustulemuste kinnitamine ja juhatuse tulemustasu määramine. Üldkoosoleku teemad. 2. Ukraina kriisimõjude ülevaade ettevõttele. Majandustulemustest andis juhatus nõukogule ülevaate kord kvartalis. 3. Lennundustasude muudatuse I lugemine. Kohtumiste põhiteemad olid seotud Ukraina sõja ja inflatsiooni mõjudega, 4. Võimalikud kütuse terminali asukohad. lennundustasude muutmisega ja äriprojektidega. Lisaks käsitleti aasta 5. Lõuna-ala hoonete paigutus ja õhusõidukite angaar. olulisemate projektide ülevaateid, omaniku ootuseid ja strateegia 6. Gaasi katlamaja üleviimine alternatiivsele kütteallikale. muudatusi ning 2023. aasta strateegilisi eesmärke ja eelarvet. 250 11.05.2022 1. Strateegia uuendamine. Ainuaktsionäri otsusega kutsuti 08.06.2022 nõukogust tagasi Jaanus 2. 2022 mõõdikud. Uiga ja valiti samast tähtpäevast nõukogu liikmeks Jaak Viilipus volituste 3. Lennujaamatasude kinnitamine. pikkusega 3 aastat. 251 29.06.2022 1. Strateegia 2024 uuenduse kinnitamine. 05.04.2023 toimunud koosolekul kiitis nõukogu heaks 2. 5 kuu majandustulemused. konsolideerimisgrupi 2022. majandusaasta auditeeritud aruande. Samas 3. Lennuliikluse ja reisijateenuste ülevaade. 4. Lennujaama tasude muutmise hetkeseis. anti hinnang ka ettevõtte juhatuse tegevusele - nõukogu hindas 2022. 5. Päikeseparkide hetkeseis. majandusaasta lõikes juhatuse tegevuse väga heaks. 6. Detailplaneeringute hetkeseis. 3 AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu aruanne Nr Kuupäev Päevakord Auditikomitee 252 31.08.2022 1. Kinnisvara strateegia põhipunktid ja neile tagasiside küsimine nõukogult. 2. 7 kuu majandustulemused. Ettevõtte nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille põhikirjalisteks 3. Juhatuse boonusskeem 2022 aasta eest. ülesanneteks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud 4. CEF projekti laenuvõtmise kinnitus. küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi 5. Infojagamine: teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja a) Lennujaama tasude muutmise hetkeseis b) Kaugküttele ülemineku hetkeseis tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja c) Julgestuse konkurssi põhipunktid majandusaasta aruande kinnitamise osas. d) Maapealsete teenuste turu avamine. 6. Isikliku kasutusõiguse seadmine OÜ Elektrilevi kasuks Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Kuressaare 2022. aastal olid auditikomitee liikmeteks Toivo Jürgenson (esimees), linnas kinnistule, registrisoa nr 3633250, Roomassaare tee 1 maaüksus (katastritunnus 34901:001:0158), millele soovitakse paigaldada uus 10 kV elektrimaakaabelliin, mille arvutuslik kaitsevööndi ala on 232 m². Jaanus Uiga ja Piret Kübbar. 7. Isikliku kasutusõiguse seadmine Lennuliiklusteeninduse AS kasuks Tartumaal, Kambja vallas, Reola külas, Lennu tn 4 kinnistule, registriosa 2400104, katastritunnus:94901:007:1713, seoses elektrooniliste side Vaadati üle ja kiideti heaks lennujaama 2021. aasta majandusaasta võrgu liinirajatiste paigaldamisega, koormatava pindala alaga 101m². aruanne, ning viidi ennast kurssi 2022. aasta aruande vaheauditi tulemustega. 253 23.11.2022 1. Eelarve 2023 esimene lugemine. Arutati välisaudiitori hanke tingimusi ja tulemust, siseaudiitori lepingu 2. Lennuliikluse ülevaade 10 kuud 2022. 3. Kinnisvara strateegia kinnitamine. pikendamist. Siseauditi valdkonnas analüüsiti IT, andmekaitse ning 4. Infojagamine: ostukontrolli auditiga seonduvat. Viidi läbi üks erakorraline audit. i) RYR kaebus ii) Rahandusministeeriumi ÜF audit Ülevaade nõukogu koosolekutel 2022. aastal käsitletud iii) Kaugküttega liitumine iv) CEF elektri projekt päevakorrapunktidest: v) CEF kütuseterminali projekt. vi) Julgestushange vii) Ruhnu 254 07.12.2022 1. Eelarve 2023 kinnitamine. 2.Infojagamine: 4 AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu aruanne i) RYR kaebus ii) Rahandusministeeriumi ÜF audit Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Alus Riivo Tuvike Juhatuse liikme tasu 794 01.01.2022-31.12.2022 Juhatuse liikme leping Tulemustasu 638 Kokku 432 Einari Bambus Juhatuse liikme tasu 872 01.01.2022-31.12.2022 Juhatuse liikme leping Tulemustasu 638 Kokku 510 Anneli Turkin Juhatuse liikme tasu 808 01.01.2022-31.12.2022 Juhatuse liikme leping Tulemustasu 638 Kokku 446 Eero Pärgmäe Juhatuse liikme tasu 000 01.04.2022-31.12.2022 Juhatuse liikme leping Tulemustasu 0 5 AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu aruanne II. Äriühingu juhtorganitele aastal, Kokku 000 nõukogu liikmete osalemine nõukogu Katrin Hagel Juhatuse liikme tasu 000 01.04.2022-31.12.2022 Juhatuse liikme leping Tulemustasu 0 koosolekutel Kokku 000 Juhatuse liikmetele välja makstud tasud 388 kokku EUR 6 AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu aruanne välja makstud tasud 2022. 2.1. Juhatuse liikmetele väljamakstud tasud. 2.2. Nõukogu liikmetele väljamakstud tasud 2022 Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood John William Elvidge Nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2022- 31.12.2022 Kokku 6 000 Toivo Jürgenson Nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2022- 31.12.2022 Auditikomitee liikme tasu 1 313 Kokku 7 313 Piret Kübbar Nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2022- 31.12.2022 Auditikomitee liikme tasu 875 Kokku 6 875 Kadri Land Nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.2022- 31.12.2022 Kokku 6 000 Jaanus Uiga Nõukogu liikme tasu 3 150 01.01.2022- 08.06.20220 Auditikomitee liikme tasu 750 7 AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu aruanne Kokku 3 900 Märten Vaikmaa Nõukogu liikme tasu 12 000 1.01.2022- 31.12.2022 Kokku 12 000 Jaak Viilipus Nõukogu liikme tasu 2 875 08.06.2022- 31.12.2022 Kokku 2 875 Nõukogu liikmetele välja makstud tasud 2022 kokku EUR 44 963 2.3. Nõukogu liikmete osalemine nõukogu koosolekutel 2022 Jaanus Uiga/ Toivo Jaak Viilipus Nimi Piret Kübbar Märten Vaikmaa Kadri Land Sir John Elvidge Jürgenson alates 08.06. 26.01.2022 Jah Jah Jah Jah Jah Jah 10.02.2022 Jah Jah Jah Jah Jah Ei 23.03.2022 Jah Jah Jah Jah Jah Ei 06.04.2022 Jah Jah Jah Jah Jah Jah 11.05.2022 Jah Jah Jah Jah Jah Jah 8 AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu aruanne 29.06.2022 Jah Jah Jah Jah Jah Jah 31.08.2022 Jah Jah Jah Jah Jah Jah 23.11.2022 Jah Jah Jah Jah Jah Jah 07.12.2022 Jah Jah Jah Ei Jah Jah III. Nõukogu heakskiidud 3.1. Nõukogu on juhatuse poolt esitatud AS Tallinna Lennujaam konsolideeritud 2022. majandusaasta aruande läbi vaadanud ning tuginedes juhatuse poolt esitatud lähteandmetele (puhaskasum 8 688 tuhat eurot, varade maht seisuga 31.12.2022.a. kokku summas 258 333 tuhat eurot), kiidab heaks juhatuse poolt nõukogule esitatud 2022. majandusaasta aruande. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 76 294 tuhat eurot. Märten Vaikmaa Jaak Viilipus Toivo Jürgenson Piret Kübbar Kadri Land Sir John Elvidge 3.2. Nõukogu kiidab heaks juhatuse ettepaneku jaotada AS Tallinna Lennujaam puhaskasum kogusummas 8 688 tuhat eurot järgmiselt: • 434 tuhat eurot kanda reservkapitali 9 AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu aruanne • 8 254 tuhat eurot jätta jaotamata ning kanda jaotamata kasumisse.  Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022 Tegevusaruanne Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022 Sisukord Tegevusaruanne  3 Juhatuse esimehe pöördumine  4 Ülevaade kontsernist  7 Fookused ja tegevuskeskkond  8 Ühingujuhtimine  9 Riskijuhtimine  15 Majandus­tulemused ja investeeringud  18 2023. aasta väljavaade  22 Strateegia ja eesmärkide täitmine  23 Lennuliiklus meie lennujaamades  29 Lennuvälja- ja reisijateenused  33 Meeskond  41 Kestlikkuse aruanne  45 2022. konsolideeritud majandusaasta aruanne  58 Infograafika, kujundus ja küljendus: Velvet Fotod: Jarek Jõepera ja Hannus Vard 3 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022 Tegevusaruanne Sisukord 4 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Juhatuse esimehe Lennuliikluse oodatust tempokama taastumise tõestuseks võib pidada veel asjaolu, et 2021. aasta reisijate arvu ületasime juba 2022. 2022 jääb meelde aasta juunis ja eesmärgiks seatud 2,5 miljoni reisija piiri novembris. aastana, mil lennuliiklus pöördumine Kokku läbis Tallinna lennujaama 2022. aastal 2,7 miljonit reisijat, mis on 84% 2019. aasta tasemest. Suurimad lennufirmad olid Ryanair, airBaltic, asus pärast mitut aastat taas tõusuteele ja täitis Finnair ja Lufthansa, kes kokku vedasid veidi üle 60% reisijatest. Lennuplaan oli meil üks kõigi aegade parimaid: suvel said reisijad lennujaamad üle maailma valida lausa 50 sihtkoha vahel ja aasta ringi oli võimalik lennata 42 liinil, reisijatega! mida teenindas 15 lennufirmat. Kokku tehti Tallinna lennujaamas Hea lugeja! 2022. aastal 38 044 lennuoperatsiooni (LOP-i), mis tähendab keskmiselt 104 õhkutõusu ja maandumist päevas. Aasta 2022 jääb meelde. See jääb meelde kui aasta, mil 21. sajandil Regionaalsete lennujaamade tegevust iseloomustasid tihenenud algas Euroopas sõda, mil ehitus- ja toorainehinnad tõusid kiiresti ning lennuliiklus ja hulk uuendusi. Märtsis taastas Finnair lennuühenduse hakkasid sellega mõjutama ehitus- ja arendustegevust, samuti kui aasta, Tartu ja Helsingi vahel, mis kahjuks oktoobris katkes. Üle aastate olid mil elektri- ja energiakriis pani meid mõtlema, kuidas ja kust on võimalik Pärnu lennujaamast jälle avatud rahvusvahelised lennuliinid: 25. juunist kokku hoida. Mis peamine: 2022 jääb meelde aastana, mil lennuliiklus kuni 16. augustini sai SAS-iga lennata Stockholmi ja tagasi ning 5. maist asus pärast mitut aastat taas tõusuteele ja täitis lennujaamad üle kuni 21. augustini NyxAiriga Helsingisse ja tagasi. Peale selle toimusid maailma reisijatega! regulaarlennud Kärdla ja Kuressaare lennujaamast ja Ruhnu lennu- Me teadsime, et 2022. aasta tuleb ettearvamatu ja just seetõttu väljalt ning soovijad jõudsid õhusõidukite abil ka Kihnu. Kokku läbis nimetasime selle paindliku taastumise aastaks. Kindlasti ei osanud me 2022. aastal regionaalseid lennujaamasid 63 946 reisijat ja tehti 9 987 2021. aasta lõpus näha ette selliseid katsumusi, kuid seatud eesmärgid lennu­operatsiooni. ja sihid ning tugev meeskond pöörasid need eduks. Lennundus ja meie Lennuliikluse kasv tõi kaasa tulude kasvu ja aasta kujuneks heaks: kontsern toimib taas tugevatel alustel. Me ühendame iga päev Eesti lõpetasime selle kasumiga, teenides 8,7 miljonit eurot. Kontserni maailmaga, tehes seda aina rohelisemalt. intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) oli Oleme paindlikud ja tekkinud olukordadele valmis reageerima. Just 16,7 miljonit eurot. Keerulisest ajast hoolimata oleme pidanud oluliseks tänu kärmele reageerimisele ja kohanemisele saime hakkama ka siis, jätkata tulevikku­vaatavate investeeringute tegemist. Kokku investee- kui üle maailma täitusid lennujaamad kevadel hoogsalt reisijatega ning risime 2022. aastal 13,4 miljonit eurot ja viimase kolme aasta jooksul lennule pääsu ootajate järjekorrad olid kohati Tallinnaski pikemad kui oleme investeerinud kokku 63,8 miljonit eurot. oleksime soovinud. Sisukord 5 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Endiselt väärtustame Tallinna lennujaama terminali arendamist Lõppenud aasta suvi pani Tallinna lennujaama meeskonna ja laiendamist, et pakkuda reisijatele mõnusat, kodust ja digitarka proovile, sest hüppeliselt kasvanud reisijate arv tõi kaasa suure keskkonda. Juunis avasime seal reisijatele iseteenindusliku pagasi- pinge, mis mõjutas paratamatult ka reisijate rahulolu meie teenuste loovutuse ja septembris uue väravaala, lisaks sai saabuvate reisijate kvaliteediga. Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (Airport Council ooteala uue ilme. Reisijate silme alt eemal tegutseb nüüd uus, täis­ International, ACI) korraldatava reisijarahulolu uuringu küsitluse automaatne pagasisorteerimissüsteem. Pärnu lennujaama rekonstruee- tulemused olid seepärast suvel mõnevõrra tagasihoidlikumad, kuid hea rimine on suures osas lõpetatud: 2022. aastal uuendasime seal lennu- meel on tõdeda, et sügisel olime jälle Euroopa esimeste seas. liiklusala, rajasime lennukite hooldusangaari ja viimast lihvi saavad Aitäh kõigile Tallinna Lennujaama töötajatele! Meie ettevõtte reisiterminali uuendused. kultuuris on oluline vastutusele ja tulemustele suunatus, aga me Keskkonna ja jätkusuutlikkusega seotud teemad on viimastel oskame ka edu üle rõõmustada ning koos väikeseid ja suuri võite aastatel pälvinud meie järjest suurema tähelepanu. Usume, et ette- tähistada. võtted, kes ei ole 2030. aastaks oma keskkonnamõju vähendanud, Alanud 2023. aastale läheme vastu ühtse ja tugeva meeskonnana, langevad konkurentsist välja. Just seetõttu astusime ka lõppenud et tagada ka tulevikus kõrgel tasemel teenindus kõigile Tallinna saabu- aastal suure sammu edasi oma keskkonna jalajälje vähendamise suunas vatele ning siit lahkuvatele reisijatele. Me jätkame tööd, et pakkuda ning pakkusime oma teadmiste ja kogemustega abi ja tuge teistelegi. mitmekesist ja heade ühendustega lennuplaani, ning selliste investeerin- Liitusime Rohetiigri koostööplatvormiga, kutsusime ellu lennujaama gute tegemist, mis aitavad kasvatada reisijarahulolu ja tagada ohutust. esimese rohefoorumi, algatasime lennujaama kogukonda kaasavad Seejuures ei unusta me hoida keskkonda, milles elame ja tegutseme. rohehommikud ja osalesime koos partneritega maailmakoristuspäeval. Oleme Eesti visiitkaart ja õhuvärav ning kanname seda rolli uhkusega. Teame, et koostöös ja ühise eesmärgi nimel jõuame palju kaugemale. 2022. aastal pälvisime lennundussektori rohepöörde eestvedamise Uute kohtumisteni maailma koduseimas lennujaamas! eest Eesti Lennuakadeemia välja antava maineka auhinna „Aasta tegu lennunduses“. Usume, et jätkusuutlik lennundus töötab elektri kõrval ka Riivo Tuvike vesiniku jõul. Oleme Eesti Vesinikuoru asutajaliige ja näeme vesinikus juhatuse esimees lennujaamade tulevikuäri võimalusi. Peale inimeste ja koostöövõrgustike investeerisime ligikaudu 3 miljonit eurot oma CO₂ jalajälje vähendamisse, rajades päikeseparke, liikudes gaasiküttelt kaugküttele ning soetades keskkonnasäästlikku tehnikat. Sammud, mille oleme astunud 2022. aastal, vähendavad meie heitmeid võrreldes eelmiste aastatega peaaegu poole võrra. Sisukord 6 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Joonis 1. Kontserni 2022. aasta olulisimad tegevusnäitajad (sulgudes 2021. aasta näitaja) AS Tallinna Lennujaam LOP – lennuoperatsioon, st õhusõiduki start või maandumine 349* töötajat (309) AS Tallinn Airport GH Tallinna lennujaam 237* töötajat (205) Kärdla lennujaam 284 töötajat (250) * Näitajad seisuga 31.12.2022 18 töötajat (19) 2 748 255 reisijat (1 301 066) 12 004 reisijat (10 769) 38 044 LOP-i (26 689) 1534 LOP-i (1654) Pärnu lennujaam 8 töötajat (5) 2887 reisijat (379) 791 LOP-i (152) Tartu lennujaam 14 töötajat (10) 8653 reisijat (497) 4805 LOP-i (4468) Kuressaare lennujaam 21 töötajat (21) 38 749 reisijat (29 447) 2197 LOP-i (2361) Kihnu lennuväli 1 töötaja (1) 12 reisijat (0) Ruhnu lennuväli 186 LOP-i (0) 3 töötajat (3) 1641 reisijat (1571) 474 LOP-i (556) Sisukord 7 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Ülevaade kontsernist Loome võimalusi selleks, et Tallinna lennujaamast saaks reisida Euroopa olulisimatesse sihtpunktidesse mõistliku sageduse ja ajakuluga. Töötame selle nimel, et sihtkohtade arv ja lennuühenduste sagedus suureneks. Regionaalsetes lennujaamades soovime tagada toimivad regionaalsed lennuühendused ja lennujaamade tõhusa käitamise. Tähtsal kohal on reisijate ja teenuste ohutus ja turvalisus. Juhime AS Tallinna Lennujaam ja selle tütarettevõte AS Tallinn Airport GH oma tegevuse mõju looduskeskkonnale ja rakendame meetmeid moodustavad kontserni Tallinna Lennujaam. AS-i Tallinna Lennujaam negatiivse mõju vähendamiseks. Oma tegevuses lähtume väärtustest: ainuomanik on Eesti Vabariik ning ettevõte on Majandus- ja me oleme usaldusväärsed, avatud ja hoolivad. Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. AS-i Tallinn Airport GH asutaja ja aktsiate omanik on AS Tallinna Lennujaam. Tabel 1. Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad AS Tallinna Lennujaam on Eesti lennujaamade käitaja ja arendaja. Ühik 2022 2021 Muutus 2022–2021 % Ettevõtte tegevuse eesmärk on pakkuda rahvusvahelisi lennuühen- dusi, mis aitavad kaasa Eesti riigi ettevõtluse ja turismi arengule ning Reisijaid Tallinna lennujaamas reisijad 2 748 255 1 301 066 111% sedakaudu konkurentsivõime kasvule. AS Tallinn Airport GH osutab Lennuoperatsioone Tallinna lennujaamas LOP-id 38 044 26 689 43% reisijatele ja õhusõidukitele maapealseid teenuseid, toetades sellega Reisijaid regionaalsetes lennujaamades reisijad 63 946 42 663 50% emaettevõtte eesmärke. Lennuoperatsioone regionaalsetes lennujaamades LOP-id 9 987 9 191 9% Kui aruandes viidatakse ettevõttele, siis on mõeldud AS-i Tallinna Lennujaam. Tütarettevõtte kohta kasutatakse ärinime AS Tallinn Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale FTE 520 473 10% Airport GH. Müügitulu tuh eurodes 49 958 29 777 68% Äritulu kokku tuh eurodes 63 868 45 099 42% Kontserni tegevusalad on Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* tuh eurodes 16 967 11 030 54% • Tallinna, Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Tartu lennujaama ning Kihnu ja Puhaskasum tuh eurodes 8 688 2 300 278% Ruhnu lennuvälja käitamine; Rahavood äritegevusest tuh eurodes 19 758 7 992 147% • lennuvälja- ja aeronavigatsiooniteenuse osutamine; Investeeringud tuh eurodes 13 351 33 760 –60% • õhusõidukite, reisijate ja kauba maapealne teenindamine; Omakapitali tootlus % 7% 2% 251% • müük ja kinnisvaraarendus. EBITDA marginaal % 34% 37% –8% * Ei sisalda põhivara sihtfinantseeringut 8 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Fookused ja Lennuliikluse hüppeline taastumine tõi kevadel tähelepanu keskmesse reisijate ja õhusõidukeid teenindavate ametikohtade mehi- tatuse tagamise. Uute kolleegide leidmise kiiruse huvides kaasasime tegevuskeskkond värbamis­protsessi nii välise koostööpartneri kui ka oma töötajad. Et toetada kontserni äristrateegiat, kohandasime ettevõtte struktuuri ja rajasime juurde kompetentsikeskuseid. Uute töötajate lisandumise ja väljaõppe kõrval muutus tähtsaks pädevuste säilitamine ja juhtide Juba 2022. aasta alguses teadsime, et tegevuskeskkond on endiselt arendamine. haavatav. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuli meil taastada kasumlikkus. Meil oli kõrgelennuline eelarve, kuid olime teadlikud sellest, et peame olema paindlikud ja valmis oma plaane muutma juhul, kui olud seda Inflatsioon ja laenukulude kasv nõuavad. Aasta fookuses oli inimeste ja koostöökultuuri arengu toetamine, tulude kasvatamine ja äri arendamine ning nutikas ja hästi 2022. aastal jätkus energiahindade tempokas tõus, mida soodustasid toimiv lennujaam. Meie jaoks oli oluline taastuda nii, et kulud on kontrolli nõudluse kasv ja Covidi ajal tekkinud tarneahelate probleemide all, ja lihtsustada protsesse automatiseerimise abil. Aasta kujunes keeruli- kestmine. Sõja tõttu Ukrainas kehtestati Venemaa vastu sanktsioonid ja seks, aga me saavutasime oma eesmärgid ja saame toetuda oma tugeva- tooraineturgude senine toimimine katkes osaliselt. Piiratud ressursside ja tele külgedele ka 2023. aasta muutlikus keskkonnas. pakkumise tingimustes hoogustus inflatsioon. Aasta teisel poolel hakkas Eesti majandus jahtuma. Eesti Panga andmetel kahanes majandus aastaga 1,3% ja inflatsioon oli 17,6%. Majan- Lennuliikluse kiire taastumine ja duslangus ning sellest tulenev tarbijate süvenev ebakindlus ei mõjutanud tugev meeskond 2022. aastal siiski lennundusvaldkonna pakkumist ja nõudlust. Euroopa Keskpanga peamine tööriist hinnatõususurve vähendami- Reisijate arv kasvas võrreldes 2021. aastaga 111%. Covidi piirangute seks on muuta laenamine ja investeerimine kallimaks. Nii tõstis Euroopa kaotamine tõi kaasa lennuliikluse prognoositust kiirema taastumise ning Keskpank 2022. aastal järsult intressimäärasid, mille tagajärjel kerkis ühtlasi lendude hilinemise ja pikad järjekorrad, sest Euroopa lennujaamad 6 kuu Euribor aasta lõpuks 2,7%-ni. Need otsused kasvatavad märkimis- olid alamehitatud ja see põhjustas teenindusvõimsuse tõrkeid. Neid väärselt meie laenukulusid. esines ka Tallinna lennujaamas, ent võrreldes muu maailmaga toimisime Kontserni jaoks tõi inflatsioon kaasa kulubaasi ulatusliku kasvu, surve tipptundidel tavaviisil. Tallinna lennujaama reisijate arv jäi 2019. aasta suurendada tööjõukulusid ja vajaduse muuta teenuste hindasid. Lennun- tasemest alla 16%. Seda mõjutas Venemaa kallaletung Ukrainale, sest seetõttu peatus lennuühendus Ukraina, Valgevene ja Venemaaga. dustulu jääb 2019. aasta näitajast 18% alla, ent kulud ületavad 2019. aasta Sisukord kulusid 9%. 9 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Ühingujuhtimine Meie eesmärk on osutada teenuseid lennufirmadele, reisijatele ja partneritele kvaliteetselt ja ohutult. Ohutus tähendab meie jaoks seda, et me ennetame ja väldime õnnetusi ning kaitseme inimesi, vara ja keskkonda. • Kvaliteedijuhtimine tähendab meie jaoks eesmärkide saavutamist, vastavust kohalduvatele nõuetele ja kokkulepetele ning eeltoodu kaudu saavutatavat huvipoolte rahulolu pakutavate teenuste ja Juhtimispõhimõtted väärtusega. Kvaliteedijuhtimissüsteem loob omaniku ootuste ja strateegiliste eesmärkide saavutamise raamistiku ning põhineb Riigile kuuluva ettevõttena rakendame hea ühingujuhtimise tava, mille kvaliteedi, tõhususe ja jätkusuutlikkuse põhielementidel. põhimõtted on avalikustatud Tallinna lennujaama kodulehel. Omaniku Kvaliteedijuhtimise juhtpõhimõtted on keskendumine kliendile, ootus on, et kontsern oleks Eesti äriühingutele juhtimise, sotsiaalse eestvedamine ja kaasamine, protsessipõhine lähenemine, vastutuse ja kõrge ärikultuuri poolest eeskujuks. Kontsern, järgides parendamine, faktidel põhinev otsustamine ning mõju juhtimine. vastutus­tundliku ühingujuhtimise põhimõtteid, lõimib need igapäeva­ tegevusse, juhtimisse ja strateegiasse. Juhatus ja nõukogu lähtuvad • Kestliku arengu põhimõtete alusel oleme pühendunud keskkonna juhtimises omaniku ootustest, missioonist, visioonist, väärtustest ja kaitsmisele, sest säästev ja vastutustundlik suhtumine meid strateegiast ning tegevust reguleerivatest õigusaktidest. ümbritsevasse keskkonda on väärtus, mida hindavad kõik ettevõtte töötajad ja kogukonnaliikmed. Pingutame iga päev selle nimel, et • Tulemusjuhtimine on kontserni juhtimise lahutamatu osa. See tagada oma keskkonnategevuse tulemuslikkus ning vähendada oma algab kontserni visiooni ning viie aasta strateegiliste eesmärkide ja tegevuse mõju keskkonnale, lähtudes kestliku arengu põhimõtetest. võtmemõõdikute seadmisega juhtkonna poolt, aidates nii kontsernil Meie eesmärk on saavutada CO₂-neutraalsus hiljemalt aastaks 2030. saavutada tulemused ja vastata omaniku ootustele. Samuti seatakse kontsernile iga aasta fookused ja võtmemõõdikud. Nende alusel sõnastavad valdkonnad ja osakonnad oma aastaeesmärgid. Alates 2021. aasta sügisest kehtivad kontsernis ühtsed juhtimis­ põhimõtted. Iga lennujaamas töötav juht on ettevõtte väärtustest lähtuv • Ohutus on alati esikohal. Me rakendame just culture-ohutuskultuuri tulemustele keskendunud suunanäitaja, inimeste ja meeskonna arendaja põhimõtteid: me ei karista inimesi nende sellise tegevuse või ning toetava töökeskkonna looja, viies seejuures ellu ettevõtte visiooni ja tegevusetuse või selliste otsuste eest, mis on tehtud, võttes arvesse strateegiat. nende töökogemust ja väljaõpet. Kontsernil on toimivad, kõiki töötajaid ja kogukonnaliikmeid kaasavad ohutusjuhtimissüsteemid. Sisukord 10 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Aruandluspõhimõtted Hea ärieetika põhimõtted Kvaliteetsete juhtimisotsuste tegemiseks on ettevõttes loodud Kontsernis on kokku lepitud käitumisreeglid ettevõtete nimel tegutse- aruandlus­süsteem. AS-i Tallinna Lennujaam juhatus koostab kontserni miseks. Kõik töötajad peavad tegutsema eetiliselt, vastutustundlikult ja majandus­aasta finantsaruande, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud seadusi järgides ning kaitsma ettevõtete head nime ja mainet. Igasuguse finants­aruandluse põhimõtteid. Aruannet kontrollivad audiitor ja korruptsioonivormi puhul lähtub kontsern nulltolerantsi põhimõttest. AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu. Kvartaliaruanded avalikustab kontsern Oleme töötajatele, partneritele ja klientidele usaldusväärne partner nõuetekohaselt kodulehel. ning järgime oma tegevuses jätkusuutliku äritegevuse põhimõtteid. Toetame ausat ja avatud konkurentsi igal turul. Meie sise- ja välis­ kommunikatsioon on avatud ning me edastame oma töötajatele, partneritele, klientidele ja avalikkusele olulist ja õigeaegset teavet. Me lähtume võrdse kohtlemise põhimõtetest sõltumata inimese soolisest identiteedist, perekonnaseisust, vanemlikust staatusest, ühen- dustesse ja parteidesse kuulumisest, rahvusest ja rassist, nahavärvusest, usutunnistusest, sisemistest veendumustest, vanusest, puudest ning seksuaalsest sättumusest. Kontserni juhtkond tegutseb töötajaid väärtustades ning loob usaldusliku töökeskkonna ja tingimused, kus töötajatel on võimalus tegutseda üldtunnustatud eetikanormide alusel. Kontsernis on avatud vihjeliin, mille eesmärk on võimaldada töötajatel teavitada õigusaktide, sisemiste normide ja käitumiseeskirjade rikkumistest ning nende rikku- miste varjamisest. Tagame vihjeliini kasutaja anonüümsuse, et vältida tema ahistamist ja tagakiusamist. Võrdsest kohtlemisest lähtume ka oma klientide, teenuseosutajate ja teiste koostööpartnerite valimisel, neile kehtestatud maksetingimustes ning muudes suhetes nendega. Sisukord 11 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Joonis 2. Kontserni struktuur Nõukogu Valdkond Osakond Grupp Auditikomitee Juhatuse esimees Juriidiline tugi Turundus ja Inimesed ja kommunikatsioon organisatsioonikultuur Tütarettevõte Lennuvälja- ja Digitaliseerimine ja Kommertsteenused Finants-, kvaliteedi- Taristu arendus Ohutus ja lennuväljade AS Tallinn Airport GH reisijateenused infotehnoloogia ja riskijuhtimine ja haldus arendusprojektid Liiniarendus Reisijateenindus Projektijuhtimine Aeronavigatsiooni Raamatupidamine Taristu arendus Koordineerimiskeskus süsteemide haldus Ärijuhtimine Müük Lennundusjulgestus Finantsjuhtimine Taristu haldus Lennuohutus IT tootejuhtimine ja raporteerimine Õhusõidukite VIP- ja äriklassi Elektrivõrkude teenindus teenindus IT Kasutajatugi Kvaliteedi-, vastavus- hooldus ja keskkonnajuhtimine Klienditugi Süsteemide Avarii- ja administreerimine Riskijuhtimine remonttööd ja infoturve Eritehnika ja hooldeteenistus Seadmete hooldus Hanked Tallinna ja regionaalsete Kinnisvarahaldus lennujaamade käitus Tartu Pärnu lennujaam Kärdla Kuressaare Päästeteenistus lennujaam ja Kihnu lennuväli lennujaam lennujaam ja Ruhnu lennuväli Sisukord 12 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne AS-i Tallinna Lennujaam üldkoosolek Esimees Märten Vaikmaa Ametisse määramise aeg 31.08.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg 17.08.2023 AS-i Tallinna Lennujaama üldkoosolek kogunes 2022. aasta jooksul viiel korral. Üldkoosolekutel Liikmed Toivo Jürgenson Ametisse määramise aeg 17.08.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg 17.08.2023 • kinnitati 2021. majandusaasta aruanne, kasumi jaotamise ettepanek ja audiitori järeldusotsus; Piret Kübbar Ametisse määramise aeg 17.08.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg 17.08.2023 • kinnitati järgmise kolme majandusaasta audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers; Kadri Land Ametisse määramise aeg 17.08.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg 17.08.2023 • kinnitati põhikirja uus redaktsioon ja omaniku ootused; Sir John Elvidge Ametisse määramise aeg 21.09.2021 • valiti nõukogu liikmeks Jaak Viilipus; Volituste kehtivuse tähtaeg 17.08.2023 • muudeti 10.12.2021. aasta otsuse „Aktsiakapitali suurendamine“ Jaanus Uiga Ametisse määramise aeg 21.11.2019 tingimusi, eemaldades piirangud vahendite kasutamiselt ja Volituste kehtivuse tähtaeg 08.06.2022 lisades riigile dividendi maksmise kohustuse vastavalt kinnitatud riigieelarvele. Jaak Viilipus Ametisse määramise aeg 08.06.2022 Volituste kehtivuse tähtaeg 17.08.2023 Nõukogu kogunes kümnel korral. Kohtumiste põhiteemad olid seotud AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu Venemaa sõjaga Ukrainas ja inflatsiooni mõjuga, lennundustasude AS-i Tallinna Lennujaam nõukogus on põhikirja alusel kuni kuus liiget. muutmise ning äriprojektidega. Majandustulemustest andis juhatus Nõukogu teeb juhatuse tegevuse üle järelevalvet ja osaleb oluliste nõukogule ülevaate kord kvartalis. Lisaks käsitleti aasta olulisimate otsuste tegemisel. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ettevõtte ja aktsionäri projektide ülevaateid, omaniku ootusi ja strateegia muudatusi ning parimates huvides. Nõukogu kiidab heaks strateegia, üldise tegevus- 2023. aasta strateegilisi eesmärke ja eelarvet. kava, riskijuhtimise põhimõtted ja eelarve. Nõukogu liikmete tööjõukulud on näidatud nõukogu aruandes, Nõukogu liikmed määratakse kolmeks aastaks ja nende tasu mis on kättesaadav Tallinna lennujaama kodulehel. määrab üldkoosolek. Sisukord 13 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Auditikomitee AS-i Tallinna Lennujaam juhatus Esimees Toivo Jürgenson Juhatus esindab kontserni ning juhib selle tööd kooskõlas seaduste ja põhikirjaga, tegutsedes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Liikmed Piret Kübbar Otsuste tegemisel lähtutakse ettevõtte ja omaniku parimatest Jaanus Uiga huvidest ning kohustutakse tagama jätkusuutlik areng, tuginedes seatud eesmärkidele ja strateegiale. Auditikomitee kogunes kümnel korral. Siseaudiitor analüüsis isiku­­ andmete töötlemist, tegi ISO 27001 eeldusanalüüsi, ühe erakorralise Esimees Riivo Tuvike Ametisse määramise aeg 01.06.2019 auditi ning auditeeris ettevõtte hankeid ja nendega seostuvat. Auditi­ Volituste kehtivuse tähtaeg 31.05.2024 komitee käsitles siseaudiitori aruannete tulemusi. Samuti kinnitas komitee nii 2021. majandusaasta aruande kui ka 2022. aasta vahe­ Liikmed Einari Bambus Ametisse määramise aeg 01.04.2005 auditi tulemused. Volituste kehtivuse tähtaeg 31.03.2024 AS-i Tallinna Lennujaam siseaudiitor on KPMG Baltics OÜ. Sise­audiitor tegutseb auditikomitees kinnitatud tööplaani alusel ning Katrin Hagel Ametisse määramise aeg 01.04.2022 haldab eetika, pettuste ja korruptsiooni vihjemeili. Volituste kehtivuse tähtaeg 31.05.2024 Üldkoosolek on kinnitanud 2022. majandusaasta finantsaudiitoriks Eero Pärgmäe Ametisse määramise aeg 01.04.2022 audiitorühingu AS PricewaterhouseCoopers. Konsolideeritud Volituste kehtivuse tähtaeg 31.05.2024 raamatupidamise aruande auditi eest vastutab vandeaudiitor Janno Hermanson. Finantsauditi tegemisel lähtutakse rahvusvahelistest Anneli Turkin Ametisse määramise aeg 01.04.2009 auditeerimis­standarditest. Volituste kehtivuse tähtaeg 31.03.2024 2022. aastal pidas juhatus 91 koosolekut (2021: 95). Juhatuse liikmete tööjõukulud on näidatud nõukogu aruandes, mis on kättesaadav lennujaama kodulehel. Sisukord 14 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Kontserni juhtkond AS-i Tallinn Airport GH juhtimine Kontserni igapäevategevust juhib ning otsuseid võtab vastu 11-liikme- AS-i Tallinna Airport GH põhiline tegevusala on reisijate, kauba ja line juhtkond, kuhu kuuluvad strateegiliste valdkondade ja osakondade õhu­­sõidukite maapealne teenindamine. AS-i Tallinna Lennujaam tütar­ juhid ning juhatuse liikmed. Otsused langetatakse ühiselt juhatuse ettevõtte AS-i Tallinn Airport GH üldkoosolek on AS-i Tallinna Lennujaam koos­olekutel. juhatuse esimees. Nõukogu volitused ja vastutus on sätestatud põhikirjas. Juhatuse esimehe nimetab ametisse ettevõtte nõukogu ja Juhtkonna liikmed see koosneb AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse liikmetest. Nõukogu peab koosolekuid vastavalt vajadusele ja seaduses toodud tingimustel. • Riivo Tuvike, juhatuse esimees Nõukogu liikmetele eraldi tasu ei maksta. • Einari Bambus, juhatuse liige, ohutuse ja lennuväljade arendusprojektid • Katrin Hagel, juhatuse liige, lennuvälja- ja reisijateenused • Eero Pärgmäe, juhatuse liige, kommertsteenused • Anneli Turkin, juhatuse liige, finants-, kvaliteedi- ja riskijuhtimine • Indrek Nõlvak, AS-i Tallinn Airport GH juhatuse liige • Margot Holts, turundus ja kommunikatsioon • Andrus Järg, digitaliseerimine ja infotehnoloogia • Anneli Lille, inimesed ja organisatsioonikultuur • Tõnu Mühle, taristu arendus ja haldus • Kristina Randveer, juriidiline tugi Sisukord 15 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Riskijuhtimine Põhiriskid ja nende maandamine Väliskeskkonnas on kasvanud geopoliitilised, äärmuslike ilmastiku- Kontsernis kehtib kõiki töötajaid ja kogukonna­ tingimuste, majanduskeskkonna ja pandeemiariskide realiseerumise liikmeid kaasav, avatud ja tõenäosus. Kontserni eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad läbipaistev ohutuskultuur Riskijuhtimine on kontserni juhtimisprotsessi lahutamatu osa. riskid on tegevus­riskid, sh vastavusrisk, infosüsteemi- ja infoturberisk, Riskijuhtimise eesmärk on toetada kontserni äri- ja ohutuseesmärkide personali­risk, äririskidest majanduskeskkonna ja kolmandate osapoolte saavutamist ning olla valmis nende riskide käsitlemiseks, mille mõju sõltuvuse riskid, hinnarisk, krediidirisk ja projektide riskid. või tõenäosust ei ole võimalik vähendada. Tuvastame, hindame, analüü- sime ja juhime toimingute käigus tekkivaid või eesmärkide saavutamist takistada võivaid riske ja nende tagajärgi ning arendame töötajate Vastavusrisk riskiteadlikku käitumist. Riskijuhtimissüsteem toetab kontserni ohutus- Lennuvälja- ja aeronavigatsiooniteenus on sertifitseeritud Euroopa ja ärieesmärkide saavutamist. Komisjoni määruse (EL) 139/2014 nõuete ning komisjoni rakendus­ Kontsernis kehtib kõiki töötajaid ja kogukonnaliikmeid kaasav, määruse (EL) 2017/373 nõuete alusel. Sertifikaatide väljastaja on avatud ja läbipaistev ohutuskultuur ning hästi toimiv ohutusjuhtimis- Transpordi­amet. Tallinna, Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu lennu­ süsteem, tänu millele liigub ohutusinfo operatiivselt. Ohutusjuhti- jaamadel on lennuvälja käitaja sertifikaat. Kihnu ja Ruhnu lennuväljadel missüsteem toetab teavitamist kõigist töös ette tulnud lennuohutust on lennuvälja käitaja sertifikaadid, mille on Transpordiamet väljastanud mõjutavatest juhtumitest, et neid saaks uurida ja tagada, et need ei Rahvusvahelise Tsiviil­lennunduse Organisatsiooni (ICAO, International korduks. Civil Aviation Organization) nõuete ning majandus- ja kommunikatsiooni­ Riskijuhtimise põhimõtete abil analüüsime, hindame ja juhime ministri määruse alusel. kontserni tegevusriske (sh keskkonna-, töökeskkonna ja vastavus- Vastavusriski juhtimiseks kontrollime oma tegevuste ja teenuste riske), äri- ja finantsriske (sh hinna-, likviidsus- ja krediidiriske) ning vastavust regulaarsete siseste ja väliste vastavushindamiste käigus. projekti- ja ümberkorraldusriske. Siseste vastavushindamiste eesmärk on enesekontrolliga hinnata tegevuste ja teenuste vastavust nõuetele. Väliseid vastavushindamisi Kontserni strateegilisi ja valdkonnariske hindame kord aastas. ja auditeid teevad kliendid, lennundust reguleerivad ametkonnad ning sertifitseerimisega tegelevad asutused. Sisukord 16 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Lennufirmadega on meil lepinguga kokku lepitud teenuse tasemed, Majanduskeskkonna, hinna- ja krediidirisk millele peame teenust osutades vastama. Selle vastavusriski maandami- seks teeme ise ja teevad lennufirmad perioodilisi seireid. Kütuse- ja energiahindade volatiilsus mõjutab meie majandustulemust. Investeeringute rahastamiseks kasutame Euroopa Liidu võimalusi Selle riski juhtimiseks läks Tallinna lennujaam 2022. aasta novembris ja on oluline vastata kehtestatud nõuetele. Raha kasutamise auditeid gaasiküttelt üle reguleeritud hinnaga kaugküttele. Me jälgime teenuste teeb Rahandusministeerium. Lisaks kontrollib hanketingimusi ja lepingu müügi- ja omahindasid ning korrigeerime kulude tõustes ka müügi- sõnastusi rakendusüksusena Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. hinda. Majanduslangus võib tuua kaasa krediidiriskide teostumise ehk võimaluse, et ettevõtte kliendid ei suuda täita oma finantskohustusi. Selle riski juhtimiseks oleme kehtestanud nõuete regulaarse jälgimise ja Infosüsteemide ja infoturberisk hindamise korra. Inflatsiooni kiirenemisega koos on suurenenud ka intressirisk. Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse veebruaris 2022 on kasvanud Kontsernil on majandusaasta lõpu seisuga 22% laenudest euriborist Eesti ettevõtete vastu tehtavate küberrünnakute maht ja teiste hulgas sõltumatu fikseeritud intressiga ning 78% euriborist sõltuva intressiga. puudutab see AS-i Tallinna Lennujaam. Riskide vähendamiseks teeme koostööd Riigi Infosüsteemi Ametiga ja oleme suurendanud kontserni infoturbevõimekust. Koolitame järjepidevalt oma töötajaid infoturbe- Pettuse- ja väärkasutuse risk teadlikkuse alal. Korruptsiooni suhtes kehtib nulltolerantsi põhimõte. Kõik töötajad peavad tegutsema eetiliselt, vastutustundlikult ja õigusakte järgides Personalirisk ning kaitsma ettevõtte head nime ja mainet. Ettevõtete juhatuste ja nõukogude liikmed esitavad välisaudiitorile kord aastas majandushuvide Kontserni töötajatel peavad töö tegemiseks olema mitmesugused deklaratsiooni. Töötajad, kes korraldavad hankeid ja/või on eelarve vastu- pädevused ja sertifikaadid. Töötajate väljaõppeaeg on pikk ja nende tavad täitjad, esitavad kord aastas huvide konflikti deklaratsiooni. leidmine on raskendatud, sest tööealiste elanike arv väheneb. Riski Korruptsiooni vältimiseks ja eetilise käitumise normide kokkuleppimi- maandamiseks tagame tähtsaimatele ametikohtadele kontserni pika­ seks kehtivad ettevõttes korruptsiooniohu ennetamise reeglid ning hea ajalist kasvu toetava välise ja sisemise järelkasvu. ärieetika põhimõtted. 2022. aastal ei tuvastatud ühtegi tõsist eetika- või korruptsiooni­ teemalist vahejuhtumit (2021: 2). Sisukord 17 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Kolmandatest osapooltest sõltuvuse riskid Osutame Eesti vaates ainulaadseid teenuseid. Meie töös on spetsiifilisi tehnoloogilisi lahendusi ja teenuseid, mille allhankimine toob kaasa riski, et me ei saa koostööpartnerit valida ning sõltume ühest partnerist. Kui see koostööpartner ei suuda täita lepingut kokkuleppe kohaselt, siis ei ole meil võimalik partnerit vahetada. Selle riski maandamiseks oleme välja töötanud tegevusplaani nende teenuste partnerite valiku laiendamiseks, et kirjeldatud olukorras oleks meil vähemalt kaks teenusepakkujat. Sisukord 18 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Majandus­tulemused Reisijate ja lennukite teenindamise tulud suurenesid kooskõlas lennu- operatsioonide arvu kasvuga: tulud kasvasid 69% ja lennuoperatsioonide arv 43%. Tulude suurenemise põhjustasid ühtlasi ilmastikuolud, mis ja investeeringud nõudsid tavalisest rohkem lennukite jäätõrjeteenuse osutamist. Tabel 2. Müügitulu kokku tuhandetes eurodes 2022 2021 Muutus 2022–2021 % Müügitulu kokku 49 958 29 777 68% Sh. Lennundustulu 14 358 8 686 65% Kontserni 2022. aasta Sh. Mittelennundustulu 35 600 21 091 69% majandustulemused Reisijate ja lennukite maapealne teenindamine, GH 16 859 10 039 68% Covidi piirangute kaotamine ja sihtkohtade suurenenud valik aitas kaasa Reisijate ja lennukite maapealne teenindamine, muu 1 659 934 78% lennuliikluse prognoositust hoogsamale taastumisele, mis peegeldub Ruumide üür ja muu rent (sh. vahendatud kommunaalid) 5 338 4 183 28% ühtlasi kontserni majandustulemustes. Tallinna lennujaama läbis 2022. aastal 2,7 miljonit reisijat, mida on 111% rohkem kui 2021. aastal, kuid Reisijatega seotud teenused (parkimine, kontsessioonid, terminali üür) 11 299 5 511 105% siiski 16% vähem kui 2019. aastal. Kontserni müügitulu kasvas 68%. Muu mittelennundustulu 445 424 5% Kasum suurenes 278% ning intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) 54%. Muud äritulud vähenesid regionaalsete lennujaamade ning julgestus- ja Kasumi suurenemine saavutati tänu tegevusmahu kasvule. Konso- päästekulude sihtfinantseeringu puhul kokku 1,0 miljonit eurot. Siht­ lideeritud müügitulust moodustab 29% lennundustulu ja 71% mitte­ finantseering ei katnud kõiki tegevusega seotud kulusid. Sihtfinantsee- lennundustulu. Võrreldes 2021. aastaga on lennundustulu kasvanud 65%. ringu defitsiit oli regionaalsete lennujaamade puhul 467 500 eurot ning Mittelennundustulu seas on kasvanud reisijatega seotud teenuste julgestus- ja päästekulude puhul 689 800 eurot. käive, mis on kooskõlas reisijate arvu kasvuga. Kontsessioonid ning Kontserni tegevus oli suunatud kiire kasvu haldamisele ja kulude terminali üür suurenesid 102% ja autode parkimise tulud 119%. Ruumide juhtimisele muutlikus keskkonnas. Meie kulud olid kokku 54,8 miljonit üüri ja muu rendi kategooria tulud on kasvanud 28%. Kasv on tingitud eurot, mida oli 12,2 miljonit eurot ehk 28% rohkem kui eelmisel aastal. sellest, et 2022. aastal rakendasime eelmise aastaga võrreldes vähem Kulude suurenemist mõjutas osutatavate teenuste mahu kasv ja soodustusi. üleüldine hinnatõus. Sisukord 19 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Tabel 3. Lennundus ja mittelennundus 2021–2022 Kontserni ärikulud jagunevad järgmiselt: 38% moodustavad tööjõu- tuhandetes eurodes kulud (2021: 40%), 35% kaubad, materjalid ja teenused (2021: 28%), AS Tallinna lennujaam: lennunduse teenused 2022 2021 2022 vs 2021, % 4% mitmesugused tegevuskulud (2021: 2%) ning 22% amortisatsiooni- kulud (2021: 30%). Kommunaalkulud tõusid võrredes 2019. aastaga 110% Tulud 21 362 17 132 25% ja on müügikäibest 13% (võrdlus 2019. aastaga, kuna see oli viimane tava­ Kulud koos üldhalduskuludega 24 026 19 606 23% pärase majandustegevuse aasta). Kahjum –2 664 –2 474 –8% Kaupade, materjalide ja teenuste rühma kulude kogumaht oli 19,4 sh lennuvälja- ja reisijateenuste ning lennukite parkimise teenuse kahjum –1 976 –4 257 54% miljonit eurot. Peale kommunaalkulude suurenesid tunduvalt lennuraja hooldusmaterjalide kulud ning klientide ja õhusõidukite teenindamise sh julgestuse- ja päästeteenuste kahjum -688 1 783 –139% kulud. Reisijate arvu ja keskmise palga kasvuga seoses suurenesid AS Tallinna lennujaam: mittelennunduse teenused julgestusteenuse kulud. Sõidukite majandamise kulude kasvu põhjustas nii mootorikütuse hinnatõus kui ka vahepealsetel aastatel edasi lükatud Tulud 18 591 10 944 70% sõidukite remondi ja hoolduse kulu. Info- ja kommunikatsioonitehno- Kulud koos üldhalduskuludega 10 235 7 558 35% loogia valdkonnas tegime 2022. aastal olulisi oste riistvara uuendamiseks. Kasum 8 356 3 386 147% Mitmesuguste tegevuskulude rühma kulud kokku olid 2,0 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aastaga kasvasid märgatavalt nii koolituskulud kui AS Tallinna Lennujaam: regionaalsed lennujaamad ka vormi- ja tööriietuse ning turunduskulud. Tulud 5 218 4 223 24% Aasta majandustulemust mõjutab 2022. aasta oktoobris Rahandus­ Kulud koos üldhalduskuludega 5 686 3 932 45% ministeeriumi poolt algatatud Ühtekuuluvusfondist saadud sihtfinant- seeringu sihtotstarbelise kasutamise audit, mille tulemusel hindas Kasum/kahjum –468 291 –261% Rahandusministeerium, et kontsern on eksinud hankeseaduse vastu Finantstulud ja -kulud –370 –137 170% ning seetõttu soovitas sihtfinantseeringu väljastanud Rakendusüksusel 5% auditi ulatuses olnud välja makstud toetusest tagasi küsida. Raken- AS Tallinna Lennujaam kasum kokku 4 854 1 066 355% dusüksus algatas auditi 2022. aasta detsembris ning väljastas 2023. aasta veebruaris otsuse, mille alusel küsib tagasi 5% auditi ulatuses AS Tallinn Airport GH kasum 3 810 1 224 211% olnud ning Rakendus­üksuse poolt väljastatud toetusest, s.o 600 tuhat konsolideerimise kasum 24 10 140% eurot. Juhatus ei ole toetuse tagasinõudmise põhjendustega nõus ning kaebas Rakendus­üksuse otsuse edasi. Käesoleva aastaaruande kinni- Kontserni kasum/kahjum 8 688 2 300 278% tamise ajahetkel ei ole vaidluse tulemus veel selgunud. Kuna juhatus 20 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne hindab, et on tõenäoline, et Rakendusüksus algatab auditi ka ülejäänud Investeeringud projekti etappide osas, siis on 31.12.2022 seisuga kajastatud eraldis lennuliiklusala arendusprojektiga seotud abikõlbulike kulude tagasimakse Investeeringuid tegime kogusummas 13,4 miljonit eurot(-60%, osas summas 1 696 tuhat eurot. Kajastatud eraldis moodustab 5% kogu 20,4 miljonit eurot). Suurimad projektid olid Tallinna lennujaama lahkuva saadud toetustest, s.t kajastatud eraldis hõlmab 2023. aasta veebruaris pagasi ala rekonstrueerimine ja laiendamine ning pagasisorteerimis­ väljastatud otsusega tagasiküsitavat 600 tuhandet eurot. Kogu saadud süsteemi uuendamine, Schengeni väravate ala laiendus, samuti Pärnu toetusest, mida kontsern on arvestanud tuludesse, on seetõttu 5% kajas- lennujaama rekonstrueerimine ning päikeseparkide rajamine Tallinna, tatud muudes ärikuludes summas 308 tuhat eurot. Pärnu ja Tartu lennujaamas. Tallinna lennujaama lahkuva pagasi ala laiendamise käigus ehitasime Rahavood kinni reisiterminali varjualuse osa, millega suurendasime pagasiala Äritegevuse rahavood olid 19,8 miljonit eurot. Seoses maksude ette­ pindala. Võttes arvesse maapealse teenuse turu lähenevat avanemist, maksete vähenemisega kujunesid rahavood EBITDA-st 2,8 miljonit eurot ehitasime kolmele maapealse teenuse osutajale olmeruumid. Olemasole- suuremaks. Investeerimistegevuse rahavood olid –14,9 miljonit eurot vasse pagasisüsteemi paigaldasime ühe uue pagasikarusselli ning auto- ning finantseerimistegevuse rahavood –3,7 miljonit eurot. Käibekapitali maatsorteerija, mis lihtsustab ja kiirendab pagasi teekonda lennukisse. mõjutasid lühiajaliste kohustuste vähenemine 0,9 miljoni euro võrra, Jätkasime päikeseparkide ehitamist. Tallinnas valmis neli uut päikese­ varude kasv 0,6 miljoni euro võrra ja lühiajaliste nõuete vähenemine parki koguvõimsusega 2,7 MW. Pärnus algas uue, koguvõimsusega 2,9 miljoni euro võrra. 1,35 MW suuruse pargi ja Tartus kahe, koguvõimsusega 340 kW suuruse pargi rajamine. Need kolm päikeseparki valmivad 2023. aasta kevadel ja seejärel on ettevõtte päikeseparkide koguvõimsus 6,47 MW. Päikese­ parkide rajamine aitab meil täita kaht ettevõttele olulist eesmärki: elektri­ energia sisseostukulude kokkuhoidu ja CO₂-vaba lennujaama suunas liikumist. Sisukord 21 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne Tabel 4. 2022. aasta suurimad investeeringud Pärnu lennujaama ehitustöid rahastasime riigi 2019. aastal eraldatud sihtrahastusest (18,5 miljonit eurot) ja tööd lõpetasime 2022. aastal. Kokku mln % kogu Investeeringu nimetus eurodes mahust Projekti kogumaksumuseks kujunes 18,8 miljonit eurot. Selle summa eest renoveerisime lennuraja, rajasime uue perrooni, rekonstrueerisime Lahkuva pagasiala ehitus koos automaatsorteerimisega 2,67 20% reisiterminali, ehitasime pääste- ja hooldetehnika angaari ja õhusõidukite Päikeseparkide ehitus (Tallinn pargid 4-7; kokku 2,7 MW) 1,79 13% teenindamise angaari ning soetasime pääste- ja rajahooldustehnikat. Reisiterminali A osa 0-korruse Schengeni eelooteala 1,53 11% ehitus, sh mööbel Bilanss ja kovenandid Lennuliiklusala laiendus ida- ja lõunaasuunal 0,28 2% Kontserni võlakohustuste maht on aasta lõpus 45 miljonit eurot (2021: (Ühtekuuluvusfond) 49 miljonit eurot). Aasta lõpu seisuga kuulusid pikaajaliste võlakohus- Personali- ja palgaarvestuse süsteemi väljavahetus 0,22 2% tuste hulka Euroopa Investeerimispangalt (EIB) saadud laenud summas Muud projektid 2,03 15% 29 miljonit eurot ja Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) saadud laen Tallinna lennujaam kokku 8,51 64% summas 16 miljonit eurot. Aasta jooksul maksis kontsern EIB-le, NIB-le ja Pohjola pangale Pärnu lennujaama rekonstrueerimine 2,88 22% laene korraliselt tagasi summas 3,6 miljonit eurot. Laenulepingutega on ettevõte võtnud kohustuse mitte ületada teatud finantssuhtarvude Päikeseparkide ehitus (Tartus 2×340kW; Pärnu 1×1,35MW) 1,18 9% piirmäärasid ehk kovenante ning seisuga 31.12.2022 on ettevõte kove- Muud projektid regionaalsetes lennujaamades 0,48 4% nantidega kooskõlas. Regionaalsed lennujaamad kokku 4,54 34% 2021. aastal tegi AS-i Tallinna Lennujaam aktsiate omanik Eesti Vabariik uute investeeringute rahastamiseks omakapitali sissemakse AS Tallinn Airport GH investeeringud kokku 0,29 2% summas 20 miljonit eurot, mille kasutamisel olid piirangud. Piirangud eemaldati 2022. aastal, kuid samal aastal lisandus riigile dividendi Kontsern kokku 13,35 100% maksmise kohustus vastavalt kinnitatud riigieelarvele. Sisukord 22 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Tegevusaruanne 2023. aasta Tabel 5. Tegevus- ja finantsnäitajate prognoos aastaks 2023 ühik 2023 prognoos 2022 väljavaade Reisijaid Tallinna lennujaamas Lennuoperatsioonid Tallinna reisijad LOP-id 3 075 815 41 665 2 748 255 38 044 lennujaamas Müügitulu tuh eurodes 57 607 49 958 Ärikasum enne kulumit tuh eurodes 18 180 16 967 Järgmist aastat oleme enda jaoks mõtestanud kui uuele kasvule vunda- mendi rajamise aega. Vaatamata majanduskeskkonnast tulenevatele Investeeringute maht tuh eurodes 24 531 13 351 riskidele on kontsern pandeemiast taastunud ja uue kasvu tõusunurgas. Täidetud ametikohtade arv 579,2 520,0 Liigume 1–3 miljoni reisijaga lennujaamade kategooriast 3–6 miljoni aasta lõpul (koormuste alusel) reisijaga lennujaamade kategooriasse ning seepärast muudame ka oma protsesse: tegevusmahu kasv eeldab, et meie toimimismudel kohaneb Euroala majanduse väljavaade ei ole paranenud: hinnatõusu aeglustu- sellega. Muu hulgas valmistume tegevuskeskkonna muutuseks seoses mine Euroopa Keskpanga eesmärgiks oleva 2%-ni võtab veel aega ja maapealsete teenuste turu avanemisega 2024. aastal. inflatsioon jätkub. Majanduslangus ja tarbija turvatunde kahanemine Tugeva meeskonna, digitaalsete ja reisijateekonda parandavate pärsib inflatsiooni. Euroopa Keskpank on öelnud, et tõstab intresse seni, lahenduste rakendamise ning kinnisvarastrateegia elluviimisega loome kuni inflatsioon on püsivalt 2%. See tähendab, et intressitõus jätkub aluse jätkusuutlikuks ja kasumlikuks kasvuks järgmistel aastatel. 2023. aastal. Lisaks mõjutab 2023. aasta majanduskeskkonda olukord Muutused ja kiire kohanemine on saanud maailmas uueks normaalsuseks. Ukrainas. Kontserni 2023. aasta fookuses on töötajakogemuse parandamine, Järgmisel aastal plaanime teha investeeringuid summas 24,5 miljonit sh töötaja heaolu väärtustamine, pädevused ja järelkasvu arendamine, eurot. Aastail 2023–2027 on suurima mõjuga strateegiline investee- samuti kliendikeskne äri, nutikas ja roheline lennujaam ning toime­ ring Tallinna lennujaama lõunaala arendus, reisiterminali laiendus ja pidevuse tagamine. mitmesuguste protsesside digitaliseerimine. Reisiterminali laiendusega Järgmiseks aastaks prognoosime reisijate, lennuoperatsioonide, suurendame terminali paljude osade läbilaskevõimet ning parandame müügitulu ja EBITDA kasvu. Näeme 2022. aastal alguse saanud trendide reisijakogemust julgestuskontrollis ja väravate alal. jätkumist keskkonnas, kus ebakindlus ja inflatsioon ei mõjuta tugevalt reisijate käitumist. Peaaegu kaks aastat kestnud piirangud on kadunud ja inimeste soov taas reisida on suur. Sisukord 23 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022 Strateegia ja eesmärkide täitmine Sisukord 24 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Strateegia ja eesmärkide täitmine Kontserni missioon on ühendada Eesti maailmaga. Meie visioon on olla atraktiivseim lennujaam Euroopas ning ettevõtte peamised väärtused on usaldusväärsus, avatus ja hoolivus. Ainuaktsionärina on Eesti Vabariik kinnitanud AS-ile Tallinna Lennujaam järgmised ootused. • Ettevõte hoiab ja suurendab lennuliiklust. • Ettevõtte tegevus on äriliselt kasumlik ja tõhus. • Ettevõte toimib jätkusuutlikult ja vastutustundlikult (ohutus ja keskkonnasäästlikkus). • Ettevõte käitab Eesti regionaalseid lennujaamu Eesti eri piirkondade majanduskeskkonna arengu toetamiseks riigilt saadud sihtotstarbelise toetuse ulatuses. Kontserni strateegilised eesmärgid on ühendada Eesti maailmaga nii inimeste kui ka kauba liikumise osas, olla atraktiivne lennujaam reisija- tele, ettevõtetele, partneritele ja talentidele, käitada lennujaamu ohutult ja turvaliselt, olla oma tegevuses vastutustundlik looduskeskkonna suhtes ning majandada kulutõhusalt, kasumlikult ja vastutustundlikult, lisaks on ettevõtte kinnistud väärtustatud ja teenivad tulu. Sisukord 25 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Strateegia ja eesmärkide täitmine Joonis 3. Kontserni strateegilised Atraktiivne lennujaam eesmärgid aastaks 2024 nii lennuettevõtjale kui Maailma koduseimad ka partneritele lennujaamad, Tallinna territooriumil 17 000 t lennujaama ASQ 4,45 50 otselennuliini olulistesse Lennukauba maht 17 000 tonni aastas. sihtkohtadesse Euroopas Arendame kaubalendude teenindamiseks ja õhusõidukite hoolduseks taristut Tallinna lennujaamas Käitame Tallinna lennujaama ja regionaalseid lennujaamasid ohutult ja turvaliselt Avatud kultuuriga, koostööle suunatud uuenduslik ettevõte ja hinnatud tööandja Oleme lõpuni viinud kinnistute planeeringud Kontsern on hästi majandatud ja jätkusuutlik Tallinna lennujaama Tallinna reisiterminali lennujaama läbilaskevõime on 4 mln reisijate arv on reisijat aastas 3,5 miljonit Vähendame kasvuhoonegaaside teket Reisijateekonnal ja kogu ja sisseostetava elektrienergia kontsernis rakendame tarbimist kontsernis. 35% oma digi- ja automaatlahendusi elektrist toodame päikesest Sisukord 26 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Strateegia ja eesmärkide täitmine 2022. aasta eesmärkide täitmine Tabel 7. Eesmärk 2: Tallinna lennujaam on atraktiivne lennujaam reisijale, lennundusettevõttele, partnerile ja talendile Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas eelmise aastaga võrreldes 111%. Mõõdik Eesmärk 2022 Täitmine Seoses sõjaga Ukrainas ja Vene õhuruumi sulgumisega kadus Eesti atraktiivsus Aasia-suunalise lennuliikluse alal ning lennukauba maht ei Reisijate rahulolu kasv 4,45 4,37 ASQ-indeksi järgi suurenenud. Aastaringseid sihtkohti ja regulaarliine oli eesmärgistatud tasemel. Järgnevates tabelites võtame võtmenäidikute abil kokku oma E-teenused reisijatele 1. Iseteeninduslik pagasiloovutus on kasutuses kahe 1. Täidetud lennufirma reisijatele olulisimate eesmärkide täitmise tulemused. 2. Suuremõõdulise pagasi lint on paigaldatud ja 2. Täidetud Tabel 6. Eesmärk 1: Tallinna lennujaam ühendab Eesti maailmaga nii protsess muudetud inimeste kui ka kauba liikumise osas Läbilaskevõime suurendamine 1. Lahkuva pagasi ala laiendamine koos 1. Täidetud ja protsessi sorteerimissüsteemiga on lõpetatud täiendamine jätkub Mõõdik Eesmärk 2022 Täitmine 2. Schengeni väravate ala laiendamine on lõpetatud 2. Täidetud Regulaarliine (suvised ja aastaringsed) 40 42 3. Terminali laienduse projekteerimine on lõppjärgus 3. Täidetud. Valmib 2023. Reisijaid miljonites 2,55 2,74 Mittelennundustulu kasv Müügitulu 28,3 miljonit eurot 35,6 miljonit eurot Lennukauba maht tuhandetes tonnides 14 11 Juhtumite arv, millega oleme 0 0 põhjustanud lennuliikluse järjestikuse Reisijate rahulolu püsis endiselt väga kõrgel tasemel ja Tallinna lennujaam seisaku kauem kui 30 minutit on Euroopa lennujaamade seas esiviisikus. Reisijate e-teenuste alal Väljuvate lendude punktuaalsus 99% 97,4% võtsime kasutusele iseteenindusliku pagasiloovutussüsteemi. Kuna Töötajate pühendumus TRI*M-indeksis 65 punkti (kontsern) TRI*M-indeksis 61 lennundusseaduse muudatusega kaotati väravas isiku tuvastamise nõue, punkti (kontsern) saame 2023. aastal juurutada ka iseteenindusväravad. Tööandja maine uuringu tulemused Viie parima tööandja seas Tööandjate edetabelis teine Septembris avasime reisijatele reisiterminali laienduse: uue 0-korruse (Kantar) koht Schengeni väravate ala koos iseteeninduspoega. Samuti läbis uuendus- kuuri saabuvate reisijate ooteala. Kuigi töökoormus kasvas hüppeliselt, oli kontserni töötajate pühen- dumus rahuldaval tasemel. Sisukord 27 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Strateegia ja eesmärkide täitmine AS Tallinna Lennujaam pälvis lennujaamadele mõeldud akrediteerimis­ Tabel 8. Eesmärk 3: Tallinna Lennujaama käitatakse ohutult ja turvaliselt süsteemi Airport Carbon Accreditation (ACA) CO₂ akrediteerimise ning ettevõte käitub looduskeskkonna suhtes vastutustundlikult kolmanda taseme rahvusvahelise sertifikaadi. See on tunnustus ettevõtte Mõõdik Eesmärk 2022 Täitmine püüdlustele vähendada oma keskkonna jalajälge ja saavutada 2030. aastaks CO₂-neutraalsus. Kuigi küberrünnakute arv ja intensiivsus Lennujaamadele mõeldud ACA kolmanda taseme Täidetud akrediteerimissüsteemi Airport sertifikaat kasvasid 2022. aastal, tuli suurema mõjuga vahejuhtumeid ette üksainus Carbon Accreditation (ACA) tase (ummistus­rünnakute tõttu ei olnud lennujaama koduleht ajutiselt kätte- saadav). CO₂ heitkogus reisija kohta kg 5,1 Täidetud, 3,7 kg Reisijate ja lennuoperatsioonide arvu kasvust hoolimata ei toimunud Julgestuse vahejuhtumeid 0 tõsist puudust 2 tõsist puudust, suuri muutusi lennuohutust mõjutavate vahejuhtumite arvus ning lennu- mis aasta lõpuks lahendati jaamad üle Eesti olid käitatud ohutult. Tööohutuse vahejuhtumeid Alla 8 11 Lennuoperatsioonide ja reisijate arvu kasv tõi kaasa tulude suurenemise, Ohutuse vahejuhtumeid 1000 0 lennuõnnetust ja 0 mis aitas kaasa seatud finantseesmärkide saavutamisele. Aasta majan- lennuoperatsiooni kohta tõsist vahejuhtumit dustulemusi mõjutas tugevalt hinnatõus, ennekõike kommunaalkulude Infoturbe vahejuhtumeid 0 tõsist vahejuhtumit 0 ja lennuradade hooldekulude puhul. CO₂ jalajälje vähendamise ja maade Andmekaitse vahejuhtumeid 0 tõsist vahejuhtumit 0 väärtustamise eesmärgil rajasime kuus uut päikeseparki ning sellega on ettevõtte päikeseparkide koguvõimsus 6,47 MW. Infoturbe juhtimissüsteemi ISO 27001 Täidetud loomine ja täiendamine vastavusanalüüs ja tegevusplaan Sisukord 28 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Strateegia ja eesmärkide täitmine Tabel 9. Eesmärk 4: Tallinna Lennujaam on kulutõhus, kasumlik ja Peame oluliseks ettevõtte maade väärtustamist ja hea ärikeskkonna uuenduslik ettevõte loomist, et meelitada ligi uusi ettevõtteid. Lisaks hindame kõrgelt regionaalsete lennujaamade arendamist, sinna uute ärivõimaluste ning Mõõdik Eesmärk 2022 Täitmine ohutu ja turvalise keskkonna loomist. Kontserni intressi-, maksu- ja 32% 34% amortisatsioonieelse kasumi (EBITDA) marginaal % Kontserni kulu (v.a amort) reisija 14,3 15,2 kohta (Tallinna lennujaam ja regionaalsed lennujaamad) eurodes Kontserni müügitulu reisija 15,7 17,8 (Tallinna lennujaam ja regionaalsed lennujaamad) kohta eurodes Algatatud ja ellu viidud Päikesepargid (lisanduv Täidetud uued äriprojektid toodang 3,2 MW): Tallinn: 2 MW Tartu: 320 kW Pärnu: 1 MW Tabel 10. Eesmärk 5: AS-i Tallinna Lennujaam kinnistud on väärtustatud ja teenivad tulu Mõõdik Eesmärk 2022 Täitmine Äriplaanid on 1. Kinnisvarastrateegia on loodud 1. Täidetud koostatud või koostamisel 2. Pärnu reisiterminal on 2. Täidetud renoveeritud ja angaar valminud Alustatud on planeerimist ja 3. Ruhnu lennuvälja 3. Projekteerimine on ehitust rekonstrueerimine on lõpetatud lõpetatud, ehitus toimub aastal 2023 Sisukord 29 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022 Lennuliiklus meie lennujaamades Sisukord 30 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Lennuliiklus meie lennujaamades Lennuliiklus Tallinna lennujaamas Joonis 4. Tallinna lennujaama reisijate jaotus sihtkohtade (regulaarlennud) ja vedajate alusel 2022. aastal Sihtkohtade valikut nii Tallinnas kui ka kogu maailmas on viimase kahe Helsingi 10,3% Muu 20,8% aasta jooksul tugevalt mõjutanud Covidi pandeemia, mis viis lennu- liikluse 2020. aasta märtsis rohkete piirangute ja nendega kaasnenud Riia 9,6% tarbija­käitumise muutuste tõttu järsku langusesse. Sellest ajast alates on nõudlus järk-järgult taastunud, kuid Euroopa reisijate arvu jõudmist Viin 2,0% pandeemiaeelsele tasemele prognoosib Rahvusvaheline Lennujaamade Vilnius 2,4% Sihtkohad Frankfurt 9,1% Nõukogu (Airport Council International, ACI) alles 2025. aastaks (allikas; Berliin 2,5% 20 December 2022 Forecast). München 2,5% Siiski oli 2022. aasta Euroopa lennuliikluses erakordse kasvu aasta. Rooma 2,6% Ka Tallinna lennujaamas kasvas nõudlus eelmise aastaga võrreldes Napoli 2,8% Stockholm 8,8% hüppeliselt: reisijate arv kahekordistus, tõustes 1,3 miljonilt 2021. aastal Istanbul 2,9% Pariis 3,0% 2,7 miljoni reisijani. Kuna eelmise aasta esimesel poolel oli reisijaid väga Oslo 3,0% Varssavi 6,3% London 4,4% vähe, oli just 2022. aasta esimesel poolel selle näitaja protsentuaalne Amsterdam 3,1% Milano 3,9% kasv väga suur. Esimeses kvartalis mõjutas Tallinna lennujaama reisijate hulka Muud endiselt Covidi omikrontüve levik. Seetõttu püsis reisijate arv jaanuaris Freebird 1,8% Norwegian 2,5% Ryanair 22,1% ja veebruaris pandeemiaeelse ajaga (s.o 2019. aasta samade kuudega) Turkish Airlines 4,1% võrreldes 65% tasemel. Viiruspuhangu taandumisega koos hakkas taastumis­määr tõusma ja on alates 2022. aasta maist stabiliseerunud SAS 4,6% 88–90% juures. Aasta kokkuvõttes jääb reisijate arvu taastumise määr LOT 5,5% keskmiselt 84% juurde 2019. aasta tasemest. Vedajad Veebruari lõpus Ukrainas alanud sõja tõttu peatati regulaarlennud Smartlynx 5,5% Kiievisse ja Harkivisse. Samal põhjusel ei ole lähitulevikus ette näha Moskva ja Minski lendude taasavamist. Nende nelja lennuliini reisijate Wizz Air 5,6% koguarv oli 2019. aastal ligikaudu 220 000. airBaltic 22,0% Aasta vältel teenindasid kõige rohkem reisijaid Ryanair (22%) ja Lufthansa 9,0% airBaltic (22%). Kokku oli odavlennufirmade osakaal 30% (2021: 24%). Finnair 9,2% Sisukord 31 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Lennuliiklus meie lennujaamades Joonis 5. Rahvusvahelised Tabel 11. Reisijate arv, kauba ja posti vedu ning lennuoperatsioonide regulaarliinid Tallinna arv Tallinna lennujaamas 2018–2022 lennujaamast 2022. aasta Ühik 2022 2021 2020 2019 2018 detsembris Reisijaid kokku reisijad 2 748 255 1 301 066 863 589 3 267 910 3 007 644 sh siselendudel reisijad 51 303 39 454 24 841 31 768 28 709 sh välislendudel reisijad 2 696 952 1 261 612 838 748 3 236 142 2 978 935 sh ümberistujaid reisijad 11 077 8 102 6 600 13 334 50 392 Kaup ja post kokku tonn 11 110 10 560 9 190 10 916 11 519 Savonlinna sh post tonn 1 279 1 205 1 319 2 932 2 535 Helsingi Oslo Tallinn sh lennukaup tonn 9 831 9 355 7 871 7 984 8 984 Stockholm Lennuoperatsioone kokku LOP-id 38 044 26 689 22 962 47 867 48 568 Riia sh reisilendudel LOP-id 28 478 16 617 14 461 38 808 39 892 Billund Kopenhaagen Vilnius sh kaubalendudel LOP-id 1 609 1 602 1 552 1 538 1 597 Dublin sh mitteärilistel lendudel LOP-id 7 957 8 470 6 949 7 521 7 079 Amsterdam Berliin Varssavi London Brüssel Frankfurt Uue lennufirmana alustas Tallinna lendamist Türgi-Saksa ühisettevõte Nürnberg Pariis München Viin SunExpress, tehes aprillist oktoobrini hooajalisi regulaarlende Antalya Zürich ja Tallinna vahel. Ryanair avas liinid Saksamaale Nürnbergi ja Itaaliasse Treviso Milano Veneetsia Trevisosse ning Wizz Air taastas lennud Lutoni lennujaama Londonisse ja Kutaisisse Gruusias. Barcelona Rooma Kutaisi Aasta jooksul tehti Tallinna lennujaamast regulaarlende 42 sihtkohta, Istanbul Napoli millele lisandusid regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem, umbes 30% reisijatest lendas suurematesse sõlmjaamadesse, st Helsingisse, Riiga ja Málaga Frankfurti. Gudja/Luqa Paphos Sisukord 32 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Lennuliiklus meie lennujaamades Ekspress- ja kullerposti kauba liikumine lennukitega sai aasta alguses Lennuliiklus regionaalsetes lennujaamades hoo sisse ning püsis kõrgel tasemel kuni septembrini. Kaubamahu vähenemise põhjuseks viimases kvartalis võib pidada majanduse üldist Regionaalseid lennujaamasid läbis 63 946 reisijat, mida oli 50% rohkem jahtumist. võrreldes 2021. aastaga (2021: 42 663). Kolmandas kvartalis tehti 2022. aastal ei kasvanud lennukaupade maht eesmärgistatud regulaarlende kõigist meie lennujaamadest, kusjuures nii Pärnust kui ka tasemel, sest kaupade liikumist mõjutavad tugevalt geopoliitiline olukord Tartust olid avatud rahvusvahelised lennuühendused. Pärnu-Helsingi ning regulaarlendudega kaupa ja posti transportivate lennufirmade hooajalisel suveliinil lendas NyxAir ja Pärnu-Stockholmi hooajalist lennu- (Lufthansa, Turkish Airlines, SAS, LOT jt) lennugraafikud. Kaubapõhiste liini teenindas SAS. tellimuslendude arv kahanes, olles seotud nii lendude tiheduse kui ka Märtsis taasalustas Finnair regulaarlennud Tartu ja Helsingi vahel. maanteetranspordi võimaluste kasvuga. See oli oodatud sündmus, milleks oli Tartu lennujaam teinud ettevalmis- tusi ning värvanud ja koolitanud lisapersonali. Finnairi keeruline majan- Korrapäraselt koguneb Tallinna lennujaama kasutajate komitee, mis on dusolukord ja samal ajal viie Soome-sisese liinihanke võitmine põhjustas loodud lennundusseaduse nõuete täitmiseks ja kuhu kuuluvad Tallinna aga olukorra, et oktoobris lõpetas lennufirma Tartu liini teenindamise. regulaarlende tegevate lennufirmade esindajad. Liiniarenduse meeskond töötab koos Tartu Linnavalitsusega uue regu- Nagu eelmisel aastal nii toimus ka 2022. aastal Tallinnas üks kasuta- laarliini avamise nimel. Siselendude täituvus püsis üldiselt heal tasemel. jate komitee kohtumine, kus jagati operatiivinfot ning arutati investee- Kuressaare lennujaama läbis 2022. aastal 38 749 reisijat (2021: 29 447) ja ringute plaani ja lennujaamatasude uusi määrasid. Tekkinud küsimuste Kärdla lennujaama 12 004 reisijat (2021: 10 769). teemal peeti lennujaama kasutajatega eraldi nõu, selgitusi jagati ka e-kirjade vahendusel ja lisakohtumistel. 19. juulil teavitasime partnereid uute lennujaamatasude kehtestami- sest 1. jaanuaril 2023. Üks lennuvälja kasutaja vaidlustas tasumäärade muudatused Konkurentsiametis enne nende kehtestamist ja seepärast lükati uute tasumäärade kehtestamine edasi kuni vaidluse lõpetamiseni. Sisukord 33 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022 Lennuvälja- ja reisijateenused Sisukord 34 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Lennuvälja- ja reisijateenused Kontserni kõigi tegevusvaldkondade eesmärkide saavutamisel on on lisada süsteemi ka teisi lennufirmasid. Uus süsteem pakub kiiret ja esmatähtis tagada ohutus, regulaarne ja katkematu lennutegevus kõigis mugavat pagasiloovutust ning võimalust vältida järjekordasid. Juulis avasime reisijatele lennujaamades ning klientide teenindamine igal ajal ja iga ilmaga, järgides Tallinna lennujaama reisiterminalis osutatavate teenuste tasemete kasutamiseks neli rahvusvahelisi ohutusnõudeid ja standardeid. ühtlustamiseks ning infovahetuseks on loodud reisiterminali kasuta- pagasi registreerimise Hoogsalt taastunud reisijate arv ja suurenenud lennuoperatsioo- jate komitee, kuhu kuuluvad reisiterminalis tegutsevad rentnikud ja nide arv mõjutas eelkõige Tallinna lennujaama käitamist. Nagu paljud koostööpartnerid. Sel aastal toimus üks koosolek (2021: 1), kus muu ja loovutamise teised Euroopa lennujaamad nii tundsime ka meie survet ruttu värvata hulgas tutvustati Tallinna Lennujaama strateegiat, keskkonnaeesmärke iseteenindusseadet ja koolitada uut personali. Lisaks oli vajalik partnerite kiire kohanemine ja -tegevusi, lisaks terminali ehituse ja arendusega seotud plaane ning uue olukorraga, sest julgestuskontrolli pikenenud järjekordade vähen- reisijaküsitluse tulemusi. damiseks tuli uusi töötajaid palgata ka meie partneritel. Suve tipphetkel kujunesid julgestusjärjekorrad kuni 60 minuti pikkuseks, aga juba Tallinna lennujaama klientide tagasiside augustiks oli olukord stabiliseerunud ja järjekorrad lühenenud. Aasta jooksul registreerisime 365 kliendipöördumist (2020: 141, 2021: 378). Enamik pöördumisi on seotud lennule registreerimise ja julgestus- kontrolli järjekordade pikkusega. Tööjõupuudus Euroopa lennujaamades Reisijakogemus Tallinna lennujaamas mõjutas ka saabuvate reisijate pagasi hilinemist, mille kohta andsid reisijad meile samuti tagasisidet. Septembris võtsime Tallinna lennujaama reisiterminalis kasutusele uue Reisiterminalis kasutusel olevad reaalajas tagasiside mõõtmise väravate ala koos mugavate eelootealadega. 2023. aastal on plaanis seadmed näitasid, et rahulolu piiriületusega püsis 2021. aasta tasemel. mitte-Schengeni väravate ja eelootealade ümberehitus, et pakkuda reisi- Meeldiva kogemuse osaliseks sai 87,5% reisijatest. Toitlustusasutustes jatele mugavaid tingimusi lennu ootamiseks. saadud teeninduse hindas heaks 84,7% reisijatest (2021: 96%) ja toiduva- Viisime lõpule pagasiala ja pagasisorteerimissüsteemi arendamise. likuga oli rahul 87,5% vastanutest (2021:86%). Uus pagasisüsteem ja -karussell võimaldavad meil tõhusalt ja ruttu käidelda kuni kuue miljoni reisija äraantavat pagasit. Valmis ka suuremõõ- Reisijaküsitlus Tallinna lennujaamas dulise pagasi lint, mida praegu käitavad lennujaama töötajad, kuid mis hakkab 2023. aastal toimima reisijate kasutatava iseteenindusseadmena. Jätkasime Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (Airport Council Juulis avasime reisijatele kasutamiseks neli pagasi registreerimise ja International, ACI) reisijaküsitluse (ingl airport service quality, ASQ) loovutamise iseteenindusseadet. Nende abil saavad oma pagasi lennule korraldamist koos rohkem kui 300 lennujaamaga üle maailma. Uuring registreerida SAS-i ja airBalticuga lendavad reisijad ning meie eesmärk annab meile võimaluse analüüsida oma lennujaama tugevaid külgi ja arenguvõimalusi ning võrrelda tulemusi teiste lennujaamadega. Sisukord 35 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Lennuvälja- ja reisijateenused 2022. aastal muudeti tulemuste esitamise formaati ning küsitlusse Erivajadustega reisijate teenindamine lisati uusi elemente. Nende seas on üldise kogemuse näitaja, millega mõõdetakse seda, mida reisijad tundsid ja mäletavad seoses teenuste Meie jaoks on tähtis pakkuda tuge ja abi kõigile lennureisijatele, kes osutamisega (st seda, mis mulje jäi neil teenuse osutamisest), samuti alustavad Tallinnast oma reisi või saabuvad siia. Selleks on igaühel, mõõdetakse nüüdsest kolme reisijatüübi rahulolu. kes vajab terminalis lisatuge, võimalik tellida endale eraldi teenus. Aasta jooksul küsitlesime kokku 1408 reisijat ja tulemused näitasid, Tallinna lennujaam võttis 2022. aastal vastu 6219 erivajadustega et rahulolu püsis vaatamata reisijate arvu kiirele kasvule kõrge. Euroopa reisijate teeninduse tellimust, mida oli 109% rohkem võrreldes eelmise 2-5 miljoni reisijaga lennujaamade kategoorias saavutasime selle tulemu- aastaga ning mis moodustas 86% kriisieelsest mahust. Aastal 2022 oli sega Euroopa parima lennujaama tiitli. erivajadustega reisijate osakaal 0,2% kogu reisijate arvust ja see näitaja Tallinna lennujaamast väljuvad reisijad hindavad väga kõrgelt reisiter- on pidevas kasvutrendis. Me täitsime 63% kõigist erivajadustega reisijate minali jõudmise lihtsust (4.59) ja terminali selget viidastust (4.47). Lihtsus teenindamiseks esitatud tellimustest (ülejäänud juhtudel klient siiski leida õige teekond (4.40) ja lennuinfo (4.33) ning terminalis liikumise lennujaama abi ei soovinud). Alla 12 tunnise etteteatamisega tellimusi oli teekond (4.49) on kindlasti olnud ja on ka tulevikus Tallinna lennujaama 18%, millest viimase hetke tellimused moodustasid kolmandiku. ühed tugevaimad küljed. Eri­tehnikat kasutasime 20% tellimuste täitmiseks. Kõige rohkem reisijaid (50%) vajas meie töötajate abi pikkade Rahuloluhinnangud kujunesid aasta kokkuvõttes eri vahemaade läbimiseks (ingl wheelchair ramp, WCHR), 26% kliente vajas segmentides järgmiselt: tuge näiteks treppidest liikumisel (ingl wheelchair steps, WCHS) ja 13% • ärieesmärgil reisija rahulolu oli 4.32 punkti, reisijatest muu hulgas õhusõidukisse sisenemisel või sealt väljumisel (ingl wheelchair carry, WCHC). Ülejäänud 11% moodustasid muu erivajadusega • puhkusereisija rahulolu oli 4.43 punkti, reisijad. Erivajadustega reisijate teenindamise kulud olid 322 361 eurot • muudel põhjustel reisija rahulolu oli 4.36 punkti. (2021: 232 930 eurot). Lennundusjulgestus Reisijate arvu hoogne kasv ja julgestuskontrolli pikenenud järjekorrad tõid kaasa vajaduse värvata juurde julgestustöötajaid, et ennetada pikkade järjekordade tekkimist ning seetõttu reisijate lendudest maha- jäämist või lendude hilinemist. Kui tavaolukorras on meie eesmärk hoida Sisukord 36 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Lennuvälja- ja reisijateenused julgestus­kontrolli järjekordade pikkus 15 minuti juures, siis 2022. aasta Ohutusjuhtimissüsteemi osad on ohutuspoliitika ja -eesmärgid, suve alguses, mil lennu- ja reisijamaht taastusid väga ruttu, ulatusid järje- riskijuhtimine ning ohutuse edendamine ja hindamine. 2022. aastal Ohutusjuhtimissüsteemi korrad kohati kuni 60 minutini. Koostöös teenusepakkujaga leppisime ühtlustasime AS-i Tallinna Lennujaam ja AS-i Tallinn Airport GH ohutuse rakendamise siht on kokku tegevuskava lisatöötajate leidmiseks ja kiireks kaasamiseks juht­põhimõtted ning sõnastasime kontserni ühise ohutuspoliitika. tagada ärieesmärkide reisijate teenindamise protsessi. Suvise tipphooaja saabudes olidki järje- Ohutusjuhtimissüsteem toimib siis, kui kontserni kõik töötajad ja korrad juba vähenenud. koostööpartnerid on teadlikud selle eesmärkidest ja tähtsusest, oma saavutamine ohutul viisil, Politsei- ja Piirivalveameti paigaldatud automaatsete piiriületus- rollist süsteemi toimimise tagamisel ning järgivad seda. Oleme kehtes- vältides õnnetusi ning väravate kasutus kasvas oktoobriks 40%-ni nii kolmandatest riikidest tanud kõiki töötajaid ja kogukonnaliikmeid kaasava, avatud ja läbipaistva kaitstes inimesi, saabuvate kui ka sinna suunduvate reisijate seas. Selleks, et julgustada ohutuskultuuri ning hästi toimiva ohutusjuhtimissüsteemi, tänu millele vara ja keskkonda automaatväravaid kasutama rohkemaid reisijaid, plaanivad Politsei- ja liigub ohutusinfo operatiivselt. Ohutusjuhtimissüsteem toetab teavi- Piirivalveameti töötajad neid kohapeal juhendada ja abistada. tamist kõigist töös ette tulnud lennuohutust mõjutavatest juhtumitest, Üleilmne hinnatõus avaldas mõju ka kavandatud investeeringu- et neid uurida ja nende kordumist vältida. Järgime just culture-ohutus­ tele lennundusjulgestusse. Hinnatõusu ja euro nõrgenemise tõttu jäid kultuuri põhimõtteid. 2022. aastal soetamata uued läbivalgustusseadmed, mis olid mõeldud reisijatega kaasas olevate esemete läbivaatuseks ning võimaldaksid Tallinna lennujaamas tegutseb ohutuskomitee, kuhu kuuluvad Tallinna lubada jätta käsipagasisse suured elektroonikaseadmed ja vedelikud. lennuväljal tegutsevate ettevõtete lennuohutuse eest vastutavad Kuna see on lennujaama jaoks oluline uuenduslik samm, plaanime need esindajad. Komitee eesmärk on teavitada osalisi olulistest ohutust mõju- seadmed osta 2023. aastal. tavatest muudatustest, suurendada teadlikkust ja kaasata osalisi ohutus- Julgestusteenuse osutamisega seotud lepingud lõppevad novembris juhtimissüsteemi parendamisse. Nagu eelmisel aastal nii korraldati ka 2023. Juba 2022. aasta kevadel alustasime uute hangete tegemise ette- 2022. aastal neli ohutuskomitee koosolekut. Neil anti ülevaade Tallinna valmistusi ja hangete võitjad selguvad 2023. aasta esimesel poolel. lennuvälja arendustegevustest ja nendega seotud käitamispiirangutest lennuväljal viibijatele, samuti lennuohutust mõjutavatest juhtumitest ning lennuvälja käitamis- ja juhtimissüsteemi protseduuride muudatustest. Lennuohutus Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Tartu lennujaamas kogunevad vähemalt kord kvartalis ohutus- ja kvaliteedigrupid, mille eesmärk on teostada Lennunduses on ohutus alati esmatähtis ja seepärast on ohutuse esmast kontrolli ohutusjuhtimissüsteemi toimivuse üle, saada tagasisidet tagamine kontsernis kesksel kohal. Ohutusjuhtimissüsteemi rakendamise parendustegevusteks ning edendada ohutust. Koosolekutel käsitletakse siht on tagada ärieesmärkide saavutamine ohutul viisil, vältides õnnetusi lennujaama jooksvaid käitamise, lennuohutuse ja kvaliteediteemasid, ning kaitstes inimesi, vara ja keskkonda. klientide tagasisidet ning lennujaamas auditite käigus avastatud puudusi. Sisukord 37 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Lennuvälja- ja reisijateenused Koosolekutele kaasatakse lennujaamade territooriumitel tegutsevad lind oli põrganud kokku õhusõiduki oluliste detailidega. Kolm intsidenti ettevõtted. 2022. aastal peeti Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamas oli seotud õhusõiduki tehnilise rikkega, mille tõttu kuulutas õhusõiduki Tallinnas ja regionaalsetes neli koosolekut (2021: neli). Kärdla lennujaamas toimus 12 koosolekut kapten välja hädaolukorra. Kõik hädaolukorrad lahenesid hästi ja lennu- lennujaamades sel aastal (2021: 12). jaama päästemeeskonna sekkumist ei olnud vaja. Üks intsident seisnes lennuõnnetusi ega tõsiseid Kontsernis korraldatakse regulaarselt safety review board’i koos­ selles, et lennurajal oli takistus ja seetõttu pidi õhusõiduk minema olekuid. Safety review board’i kuuluvad kontserni juhatuse liikmed ning kordusringile. Kahel korral vigastati maapealsete tegevuste käigus lennu- intsidente ei olnud see jälgib ettevõtte ohutusjuhtimissüsteemi tulemuslikkust, kinnitab välja liiklusalal õhusõidukit. Lisaks toimus lennuvälja liiklusalal sõidukite ohutuseesmärgid, hindab ohutustaset ning ohutusmeetmete rakenda- avariisid ja tuli ette taristu vigastamisi. mise tõhusust ja mõjusust. 2022. aastal oli 12 (2021: 12) safety review Tallinna lennujaamas ja regionaalsetes lennujaamades registreeriti board’i koosolekut. aasta jooksul kokku 730 ohutusteavitust (2021: 647), mis on tingitud lennuoperatsioonide kasvust, aga viitab ka kontserni ohutuskultuuri Tabel 12. Registreeritud ohutusteavituste arv Tallinna lennujaamas heale tasemele. Kõigist lennujaamades registreeritud ohutusteavitus- 2019–2022 test oli 196 seotud lindude ja loomadega (2021: 133) ning neist enamik puudutas lindude-loomade liikumist liiklusalal. Tõsisemaid juhtumeid, Ohutusjuhtumi tõsiduse aste 2022 2021 2020 2019 mis oleksid võinud mõjutada lennu toimumist või ärajäämist, oli üheksa Kokku 586 532 333 415 (2021: kolm). Lindude ja loomadega seotud teavituste osakaal kõigi Õnnetus 0 0 0 0 ohutusteavituste seas oli 15%. Tõsine intsident 0 1 1 1 Linnud ja loomad võivad kujutada õhusõidukitele suurt ohtu ning tuua kaasa ulatuslikke kahjustusi. Ohtude vähendamiseks kasutame Intsident 14 9 22 23 lennuväljadel aktiivselt mitmesuguseid lindude ja loomade eemale Vahetu mõjuta ohutusjuhtum 258 226 155 169 peletamise meetmeid. Ornitoloogilise seisukorra hindamiseks ja jälgi- Tähelepanek 314 296 155 222 miseks on Tallinna lennujaam palganud ornitoloogi, kellega koostöös teeme otsuseid lindudega seotud ohtude vähendamiseks ning looduse Tallinnas ja regionaalsetes lennujaamades sel aastal lennuõnnetusi ega säästmiseks. tõsiseid intsidente ei olnud (2021: üks tõsine intsident). Tallinna lennu- jaamas registreeriti 14 intsidenti ehk õhusõiduki kasutamisega seotud lennuohutust mõjutavat, kuid mitte kahjustavate tagajärgedega lõppenud juhtumit (2021: üheksa). Kolmel korral oli tegu õhusõiduki ja linnu kokkupõrkega, mille puhul tehti õhusõidukile tehniline lisakontroll, sest Sisukord 38 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Lennuvälja- ja reisijateenused Lennuohutuse suurendamise eesmärgil oleme kutsunud Aeronavigatsiooniteenus ellu järgmised projektid. • Tallinna lennuväljal arendasime linnupeletuse eesmärgil välja AS Tallinna Lennujaam pakub side- ja navigatsiooniteenust ning lennu­ Tallinn CNS keskkonna­säästlike gaasikahurite süsteemi ja soetasime kaks uut infoteenust. Osutatava aeronavigatsiooniteenuse liik sõltub lennu­ jaamast. 2022. aastal pakkusime Kärdla seadet, mille tulemusena on peletussüsteemi mõjuulatuses nüüd kogu CNS liiklusala. • lennuinfoteenust Kuressaares, Kärdlas ja Pärnus; Pärnu • 2022. aastal korraldasime koostöös Airsight GmbH-ga • side- ja/või navigatsiooniteenust Kuressaares, Kärdlas, Kuressaare CNS vastavushindamise, et analüüsida Tallinna lennujaama vastavust CAT II Pärnus ja Tallinnas. CNS (ingl category II) instrumentaallähenemise süsteemi rakendamise Algsest plaanist aeglasemas tempos jätkub irdtorniprojekt, mille eesmärk nõuetele. Vastavushindamise alusel on väljatöötamisel CAT II on koondada regionaalsete lennujaamade lennujuhtimise teenus protseduuride rakendamise kava. CAT II võimaldab õhusõidukitel Tallinnas asuvasse juhtimiskeskusesse. Projekti veab Lennuliiklustee- turvaliselt maanduda Tallinna lennujaamas ka selliste ilmastikuolude ninduse AS ning sellesse on kaasatud AS Tallinna Lennujaam, Trans- CNS Side- ja navigatsiooniteenus korral, mis olemasoleva CAT I puhul maanduda ei lubaks. Projekti on pordiamet ja Keskkonnaagentuur. Kuressaare lennuväljale paigaldatud Lennuinfoteenus kaasatud Lennuliiklus­teeninduse AS. irdtorniseadmed said 2022. aasta novembris Transpordiametilt aerona- vigatsiooniseadme sertifikaadi ning järgmine samm on sertifitseerida Regionaalsete lennuväljade peamised projektid lennuohutuse irdtornist lennuliiklusteenuse osutamine. suurendamiseks on järgmised. Kui Lennuliiklusteeninduse AS alustab Kuressaare lennuinfoteenuse • Kärdla lennujaama paigaldati lindude peletamiseks kolm gaasikahurit. osutamist irdtornist, on AS-il Tallinna Lennujaam plaanis 2023. aasta lõpus loobuda lennuinfoteenuse osutamisest Kuressaare lennujaamas. • Ruhnu lennuvälja katendi uuendamine on kavandatud 2023. aastasse. Alates 2020. aastast osutab meie lennujaamadele aeronavigatsiooni- teenust lennuväljade ilmavaatluse ja ilmaprognooside kohta Keskkonna­ agentuur. AS Tallinna Lennujaam tagab lennumeteoroloogiateenuseks vajalike seadmete olemasolu ja nõuetele vastavuse. 2022. aastal alustasime Tartu, Kuressaare ja Kärdla lennujaama uute, automaatsete ilmastiku­vaatlussüsteemide (ingl automated weather observing system, AWOS) paigaldamist. Need alustavad tööd pärast sertifitseerimist 2023. Sisukord 39 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Lennuvälja- ja reisijateenused aasta esimesel poolel ja võimaldavad minna üle lennumeteoroloogia täis­ automaatsele ilmavaatlusteenusele, mis omakorda toetab irdtorniprojekti. Päästeteenus Meie igas lennujaamas tegutseb oma päästemeeskond koos tehnikaga, mille suurus ja varustatus sõltub lennuvälja päästekategooriast. Pääste­ kategooria määrab ära, mis tüüpi ning kui suure kerepikkuse ja läbi- mõõduga õhusõidukid tohivad lennuväljal maanduda. Kategooria sõltub lennuvälja päästeteenistuse kasutuses olevast kustutusaine mahust ja tehnikast. Tallinna lennujaamas on eesmärk tagada päästekategooria 8 ja regionaalsetes lennujaamades päästekategooria 5. Sellega on tagatud valmisolek reageerida ning tegutseda kriisi- ja hädaolukordade korral kõigis meie lennujaamades. Kui 2021. aastal pidime Tallinna lennujaamas Covidi olukorrast tingituna alandama päästekategooriat isegi pikemaks ajaks, sest ühest küljest ei toimunud lennuoperatsioone ja teisest küljest ei olnud meil Covidi-­puhangute tõttu võimalik tagada piisavat mehitatust, siis 2022. aastal alandasime päästekategooriat lühiajaliselt 51 korral (2019: 8). Peamiselt tegime seda mehitatuse ja tehnika hooldusega seotud põhjustel. 2023. aastal näeme olukorra märkimisväärset paranemist, sest aruandeaasta kolmandas kvartalis lisandunud ametikohtade toel oleme taastanud päästeteenuse mehitatuse pandeemiaeelse olukorra. Septembris korraldasime Kärdla lennujaamas suuremahulise koostöö­ õppuse, mille eesmärk oli kontrollida lennujaama võimekust tagada esmane otsimis- ja päästevõimekus 5 meremiili raadiuses lennurajast. Sisukord 40 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Lennuvälja- ja reisijateenused Õppusele olid kaasatud Häirekeskus, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalve­ pakkus kõigile väljuvatele reisijatele check-in ja väravateenust ning amet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskus ning Kärdla lennujaama võttis vastu saabuvad reisijad. Lisaks regulaarlendudele teenindas Oma igapäevases töötajad, sh Kärdla lennuinformaatorid. Vaatlejana osales õppusel ettevõte teisi siia saabuvaid lende, näiteks era- ja militaarlende. tegevuse lähtub ettevõte Transpordiamet. Igapäevase reisijateeninduse protsessi kiirendamiseks viidi oma missioonist Lennundus­seaduses sisse muudatus, mistõttu ei ole Schengeni alast väljuvate lendude puhul väravas enam isikut tõendava dokumendi pakkuda õiget teenust Reisijate ja õhusõidukite esitamine vajalik. kokkulepitud ajal ja teenindamine 2021. aastal integreeriti AS Tallinn Airport GH keskkonnajuhtimis­ kvaliteediga, tagades süsteem emaettevõtte juhtimissüsteemiga ning jätkusuutlikkus ning võrdse kasu nii klientidele, Tallinna lennujaamas pakub õhusõidukite ja reisijate maapealset roheline majandamine on muutunud igapäevase tegevuse lahutama- omanikule kui ka teenindust kontserni kuuluv ettevõte AS Tallinn Airport GH. Ettevõte tuks osaks. Oma jalajälje vähendamiseks soetas ettevõte sel aastal tegutseb vaid Eestis ning on hetkel turul ainuke taolise teenuse uue õhusõidukite elektrivarustuse tagamiseks kasutatava elektrilise töötajatele pakkuja. voolumuunduri (ingl ground power unit, GPU) ning täiendas oma Ettevõtte strateegiline eesmärk on kasvada Põhja-Euroopa kvali- elektriliste tõukerataste parki. Lisaks sellele tehti hange esimeste teetseima teenindusega maapealse teeninduse ettevõtteks, teenindada elektriautode soetamiseks, mis jõudsid töötajate kasutusse 2023. aasta kõiki lennufirmasid vähemalt 97,5% täpsusega ning olla lennujaamade esimesel nädalal. kvaliteedihinnangus esimese viie hulgas. Seoses reisijate arvu kasvuga tehti sel aastal ettevalmistusi maapealse teeninduse turu avamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks parendame pidevalt on kvaliteedi­ juhtimissüsteemi, lähtudes Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) väljatöötatud standardi „Safety Audit for Ground Operations“ (ISAGO) nõuetest. Selleks et arendada ettevõtte teenindusstandardeid ja rahuldada klientide ootusi veelgi paremini, analüüsime regulaarselt klienditagasisidet. Sisekoolitustel analüüsime ettevõtte tegevusnäitajate sihttasemeid, nende näitajate võimalikke mõjureid ja negatiivsete mõjude vähendamise meetmeid. Oma igapäevases tegevuse lähtub ettevõte oma missioonist pakkuda õiget teenust kokkulepitud ajal ja kvaliteediga, tagades võrdse kasu nii klientidele, omanikule kui ka töötajatele. Ettevõte Sisukord 41 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022 Meeskond Sisukord 42 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Meeskond Lennuliikluse tempokas taastumine tõi Kantar Emori 2022. aasta tööandjate maine kevadisest uuringust selgus, et AS Tallinna Lennujaam on jätkuvalt Eesti elanike ihaldatuim Kantar Emori tähelepanu meeskondade mehitatusele tööandja kohe Eesti Energia järel. Jätkasime Eesti Lennuakadeemia 2022. aasta tööandjate üliõpilaste õpingute toetamist, andes välja iga-aastaseid AS-i Tallinna Hindame ja väärtustame oma töötajaid ning teeme kõik selleks, et neil maine kevadisest Lennujaam ja AS-i Tallinn Airport GH stipendiume. Pälvisime Eesti oleks mugav, nüüdisaegne ja ohutu töökeskkond. Aasta alguses kesken- Lennuakadeemia välja antava maineka auhinna „Aasta tegu lennunduses“. uuringust selgus, et dusime sellele Covidi punase stsenaariumi tingimustes: tuletasime meelde Kontserni kui tööandja tutvustamiseks korraldasime virtuaalseid karjää- AS Tallinna Lennujaam isikukaitsevahendite kasutamise vajadust, võimaldasime Covidi vastu vaktsineerida ja kontoritööd tegevad töötajad said kasutada hübriidtöö ripäevi ja Tallinna lennujaama karjääripäeva kogukonna ettevõtetele ning on jätkuvalt Eesti elanike osalesime karjäärimessil Võti Tulevikku. ihaldatuim tööandja kohe võimalust. Iganädalase monitooringu raames jälgisime kollektiivis tuvas- tatud Covid-positiivsete, lähikontaktsete ja/või eneseisolatsiooni jäänud Eesti Energia järel töötajate arvu. Teisel poolaastal, mil lennuliiklus hakkas järsult taastuma, Organisatsioonimuudatused ja liikus fookus meeskondade mehitatusele ja uute töötajate väljaõppele. meeskondade mehitamine Peamised näitajad Et toetada lennuliikluse taastumist, keskendusime alates kevadest mees- kondade mehitatuse tagamisele. Kõige rohkem puudutas see reisijaid AS Tallinna Lennujaam tegutseb Eestis ja järgib siin tööjõule kehtivaid ja õhusõidukeid teenindavaid ametikohti. Värbamistegevuse kiiruse ja õigusakte. Järgime soolise, vanuselise, haridusliku ja vaadete mitmekesi- tõhususe huvides võtsime kasutusele värbamistarkvara ning kaasasime suse toetamise põhimõtteid. välise koostööpartneri. Selleks, et soodustada uute kolleegide soovita- Kontsernis Tallinna Lennujaam töötas 2022. aasta lõpu seisuga mist, töötasime kontserni töötajatele välja süsteemi „Soovita uut kolleegi“. 586 töötajat, kellest 64% on mehed ja 36% naised. Juhtide seas on naisi Aasta jooksul kasvas töötajate arv kontsernis 14% (514-lt 586-le), 40%, juht­konnas on vastav näitaja 45%. AS-is Tallinna Lennujaam on sh maapealseid teenuseid osutuvas tütarettevõttes 16% (205-lt 237-le). 43% töötajatest töötanud üle kümne aasta, AS-is Tallinn Airport GH on Kontserni äristrateegia toetamiseks tegime mitu struktuurimuu- sama näitaja 25%. datust: ühendasime reisija- ja lennuväljateenuste valdkonna, IT- ja Töötajate vabatahtlik voolavus oli emaettevõttes ligikaudu 8,4% digitaalvaldkonnas asutasime ja mehitasime IT tootejuhtimise osakonna (2021: 8%) ja tütarettevõttes ligikaudu 18,7% (2021: 13%). Koguvoolavus ning lisaks asutasime ja mehitasime hankeosakonna. Otsustasime jagada (sh koondamised) oli emaettevõttes 13% ja tütarettevõttes 20%. Jälgime kvaliteediosakonna kaheks eraldi osakonnaks, millest üks keskendub töötajate lahkumise põhjuseid regulaarselt, et võtta koguvoolavuse kvaliteedi-, vastavus- ja keskkonnajuhtimisele ning teine riski- ja vähendamiseks kasutusele meetmeid, mida ettevõte saab mõjutada. infoturbe juhtimisele. Sisukord 43 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Meeskond Töötajate pädevuste arendamine Tulemusjuhtimine, töötajate kaasamine ja väärtuspakkumine Kontsernis lähtume 70 : 20 : 10 õpperaamistikust, mille alus on põhimõte, et õppimisvõimalused on kõikjal ja inimesed õpivad kõige paremini Et jälgida ja mõõta eesmärkide saavutamist, jätkasime tulemusjuhtimise töösooritusi tehes. See õpperaamistik hõlmab teadmiste omandamise protsessi elluviimist. Seadsime nii ettevõtte kui ka iga osakonna ja kolme viisi: kogemuslik, sotsiaalne ja formaalne viis. Teadmisi ja kogemusi valdkonna ning töötaja tasandil eesmärke, mida oli võimalik omavahel annavad edasi välis- ja sisekoolitajad ning praktikajuhendajad. seostada ja vaadata üle kord kvartalis. Koolituskulude osakaal oli tööjõukulude seas 2,2% (2021: 1%). Jätkasime koostöös Kantar Emoriga kontserni tööelu-uuringu korral- Kontserni koolitus- ja arenduskulud olid 448 094 eurot (2021: damist, mille siht on selgitada välja töötajate pühendumuse koondnäitaja 172 008 eurot). ehk rahvusvaheliselt kasutatava TRI*M-indeksi väärtus. Koolituste peatähelepanu oli pädevuste säilitamisel ja juhtide arenda- Seoses kiirete muutustega ärikeskkonnas ja tööturul tegime 2022. misel. Lisaks värskendasime sisekoolitajate, juhendajate ja siseaudiitorite aasta kevadel veel ühe töötajate uuringu ning oktoobris põhiuuringu, teadmisi ning panime rõhku klienditeeninduse parendamisele ja toetami- milles osales 74% kontserni töötajatest. Uuringu tulemustest selgus, sele. Samuti korraldasime kriisijuhtimis- ja küberturbekoolitusi. et töötajate pühendumusindeksi keskmine väärtus on 61 punkti Võtsime kasutusele töötajate ametikohtade ja pädevuste andme- (2021: 56 punkti), mis on mõnevõrra alla Eesti keskmise (2022. aasta baasi eesmärgiga jälgida tõhusamalt töötajatele esitatavaid pädevus- kevad: 68 punkti). Hoolimata töömahukast aastast olid hinnangud nõudeid. Süsteemi eesmärk on selgitada välja pädevusnõuded, siduda juhtimis­kvaliteedile endiselt kõrged. Eelkõige tõstsid töötajad esile need koolituste ja töötajate vajalike ametikohtade ja rollide nõuetega muudatusi seoses töökorralduse parendamise, uute kolleegide ning luua sel viisil kasutajasõbralik ja selge süsteem koolituste kavanda- värbamise, töövahendite ja keskkonna parendamise ning töötasuga. miseks. Õppe- ja arendustegevuse toetamiseks tegime ettevalmistusi Inflatsiooni mõjuga toimetulekuks jätkame tasustamissüsteemi uue õppehaldussüsteemi kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2023. konkurentsivõimelisena hoidmist, töökeskkonna ja -vahendite parenda- Tuginedes 2021. aastal väljatöötatud juhtimispõhimõtetele, jätkasime mist ning töötajate värbamist, et tagada töötajate mõistlik töökoormus juhtide arenguprogrammi koolitusi, kus keskendusime üks ühele vestlus- ning töö- ja eraelu tasakaal. tele, mõjusa tagasiside andmisele ja mitterahalisele motiveerimisele. Avatud ja operatiivse suhtluse nimel jätkasime töötajate ja juhtide regulaarsete infotundide korraldamist, et jagada infot kontserni finants- tulemuste ja saavutuste ning eelseisvate muudatuste kohta. Tasustamise põhimõtetes järgime välist konkurentsivõimet ja ametirühmade jaotust ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. Suhtume Sisukord 44 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Meeskond oma töötajatesse võrdselt olenemata nende soost ja muudest 2022. aasta lõpuks kuulus klubisse 67 liiget. Muu hulgas pakume neile tunnustest. nii individuaal- kui ka ühistreeninguid ning võistlusi. Igal aastal tõstame esile kolleege, kes on lõppeval aastal eriliselt Spordiklubi osales 2022. aastal Eesti suurimatel rahvaspordivõist- silma paistnud, ja 2022. aasta parimaid tunnustame 2023. majan- lustel: Eesti Firmaspordi Liidu spartakiaadidel, Tartu Maratoni Klassiku dusaasta avaüritusel. Klientidelt laekunud hea tagasiside avaldame sarja üritustel, Kõrvemaa neliküritusel ning muudel ratta- ja jooksu- jooksvalt siseveebis. maratonidel. Aasta kokkuvõttes saavutas Tallinna Lennujaama Spordi- Hindame pikaajalisi töösuhteid, sest nende taga on pühendumus ja klubi Eesti sportlikemate ettevõte edetabeli 101 ettevõtte seas kõrge tahe ühendada Eestit maailmaga. Tunnustame ja täname kolleege, kes kolmanda koha. on meie kontserni ettevõtetes töötanud 10, 20, 30 ja 40 aastat. Et toetada töötajate rahatarkuse omandamist, alustas 2022. aastal Tallinna lennujaama 86. sünnipäeva puhul korraldasime oktoobris tegevust investeerimisklubi. Sellele lisanduvad 2023. aastal Raamatu­klubi kontserni töötajatele ühise piduliku sündmuse. Sügistalvisele hooajale ja Motoklubi. vastu minnes korraldasime huvilistele gripivastase vaktsineerimise. Jõulude ajal pidasime töötajate lapsi meeles kingipakiga ja pühade ajal tööl olnud kutsusime jõululõunale. Tunnustame sportlikku eluviisi ja hoolitseme selle eest, et meie töötajatel oleks alati võimalus valida neile sobiv tervislik vaba aja veetmise viis. Stebby keskkonna kaudu kasutas 2022. aastal sporti- mise ja tervise edendamise toetust regulaarselt ligikaudu 486 ema- ja tütarettevõtte töötajat ehk 87% meie kolleegidest. Kevadel vaatasime üle tööandja väärtuspakkumise ja lisasime tervise edendamiseks tööandja pakutava tervisekindlustuse. Töötajatel on nüüd võimalik kvartaalse erisoodustusmaksuvaba summa piires valida, kui palju soovivad nad toetusest kasutada spordi- ja kui palju tervisekindlustuste kulude katmiseks. Jätkasime tööpsühholoogi teenuse pakkumist koostöös projekti „Võõras sõber“ nõustajatega. MTÜ Tallinna Lennujaama Spordiklubi pakub juba aastaid meie töötajatele klubilise tegevuse kaudu mitmesuguseid sportimis­ võimalusi, et edendada tervislikku eluviisi ja head meeskonnavaimu. Sisukord 45 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022 Kestlikkuse aruanne Sisukord 46 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Kestlikkuse aruanne Kestliku arengu eesmärgid Oma äritegevuses juhindume kestlikkuse põhimõtetest. Alates 2018. aastast järgime oma tegevuses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärke (ingl sustainable development goals, SDG). Et illustreerida seda, kuidas meie tegevus aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, oleme sidunud need meie jaoks oluliste teemadega ja tähistanud aruandes SDG-tähisega. Kontserni 2022. majandusaasta aruanne on kestlikkuse ja raamatupidamise liidetud aastaaruanne. Kestlikkuse all mõtleme keskkonda, sotsiaalset vastutust ja hea ühingujuhtimise tava Sisukord 47 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Kestlikkuse aruanne Tabel 13. Kestliku arengu eesmärgid SDG Maailm Tallinna Lennujaam SDG Maailm Tallinna Lennujaam Tagada kõikidele vanuserühmadele Ettevõttes on toimiv töötervishoiu ja tööohutuse Tagada säästev tarbimine ja Meil on keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001 hea tervis ja heaolu juhtimissüsteem tootmine sertifikaat. Tagame ohtlike jäätmete üleandmise nende käitlejale. Vähendame jäätmeteket reisija kohta. Suurendame taaskasutatavate jäätmete osakaalu. Tagada kõikidele kaasav ja õiglane Toetame töötajate arengut ning korraldame nende Tagame ettevõtte koosseisu kuuluvate lennujaamade kvaliteetne haridus ning elukestva õppetegevust ja juhendamist tõhusa ressursikasutuse ja säästliku ja vastutustundliku käitamise. Loome ettevõtte õppe võimalused paindlike õpivõimalustega jäätmekäitlussüsteemi strateegia Saavutada sooline võrdõiguslikkus Järgime soolise, vanuselise, haridusliku ja vaadete Võtta kiiresti kasutusele meetmeid Peame arvestust kasvuhoonegaaside heitkoguste ning suurendada naiste ja mitmekesisuse toetamise põhimõtteid kliimamuutuste ja nende mõjudega üle. Uusi masinaid soetades jälgime CO₂ heitmeid. tütarlaste mõjuvõimu võitlemiseks Vähendame fossiilkütuste tarbimist Tagada kõikidele joogivesi ja Seirame pidevalt sademevett. Kasutame veeressursse Kaitsta ja taastada maismaa Majandame meie lennuväljasid ümbritsevaid metsi kanalisatsioon ning veevarude säästvaid tehnilisi lahendusi. Väldime keskkonnareostust, ökosüsteeme ning propageerida loodust säästvalt. Tallinna lennujaama territooriumil säästev majandamine maandades riske. Tagame lennujaamades puhta joogivee nende säästvat kasutamist; tagame pesitsusajal raierahu. Kasutame tehnoloogilisi reisijale, töötajale ja partnerile majandada metsi säästvalt ning protsesse, mehhanisme ja materjale, mis ei avalda peatada ja pöörata ümber pinnase keskkonnale kahjulikku mõju või hoiavad seda kindlates Tagada taskukohane, Vähendame elektrienergia tarbimist reisija kohta. halvenemine ja bioloogilise piirides usaldusväärne, säästev ja Suurendame taastuvenergia tarbimise osakaalu energia mitmekesisuse hävimine kaasaegne energia kõikidele lõpptarbimises. Kavandame energiatõhusaid hooneid Toetada rahumeelseid ja kaasavaid Avatud tingimuste ja protsessi läbipaistvuse abil tagame Toetada jätkusuutlikku, kaasavat Aitame kaasa riigi majanduskeskkonna arengule. ühiskondi, et saavutada säästev pakkujate võimalikult suure konkurentsi ja säästvat majandusarengut Väärtustame tulemuslikkust ja töötajate silmapaistvat areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning tagada kõikidele inimestele panustamist ning vastastikku lugupidavaid suhteid ning luua kõikidel tasanditel inimväärne töö töötajatega tõhusad, vastutustundlikud ja Ehitada vastupidav taristu, Arendame ja käitame taristut, arvestades ühiskonna ja kaasavad institutsioonid toetada kaasavat ja säästvat sidusrühmade ootusi ning jätkusuutlikkuse põhimõtteid Tugevdada tegevuskava Tasume keskkonnamakse välisõhu saasteloa ja industrialiseerimist ning rakendamise meetodeid ja vee-erikasutusloa alusel. Määrame kindlaks ettevõtte innovatsiooni taaselustada säästva arengu alane sidusrühmad ja arvestame nende ootustega Muuta linnad ja asulad kaasavaks, Jälgime välisõhku paisatavaid peenosakeste heitmeid. ülemaailmne partnerlus turvaliseks, vastupidavaks ja Osaleme aktiivselt müraga seotud küsimuste säästvaks käsitlemises. Vähendame heitkoguseid ja koostame CO₂ vähendamise tegevuskava Sisukord 48 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Kestlikkuse aruanne Keskkonnamõjud Tabel 14. Päikeseparkide tootmismaht ja toodang 2022. aastal ning 2025. aasta prognoos ja -juhtimine Päikeseparkide tootmismaht ja toodang 2022 Toodetud päikeseenergia Osakaal elektrienergia Tootmisvõimsus, kW 2022, kWh tarbimises 2022 Tallinna lennujaama päikesepargid 1440 1 583 061 12% Regionaalsete lennujaamade 300 329 048 25% Lennundus kui valdkond mõjutab keskkonnaseisundit paratamatult päikesepargid suurel määral. Seetõttu peame pingutama, et leevendada oma Kokku 1740 1 912 109 12% ettevõtte negatiivset mõju ja koormust keskkonnale ning olla oma tegevuses kooskõlas kestliku arengu põhimõtetega. Päikeseparkide tootmismaht ja toodang 2025 (prognoos) Tegutseme iga päev selle nimel, et tagada lennujaamade kestlik ja vastutustundlik käitamine ning kvaliteetse teenuse osutamine, Tootmisvõimsuse kasv Toodetud päikeseenergia Osakaal elektrienergia säästes seejuures looduskeskkonda ning vähendades õhku eralduvaid võrreldes 2022, kW 2025, kWh tarbimises 2025 heitkoguseid miinimumini. Tallinna lennujaama päikesepargid 4140 4 140 000 26% Oma tegevuses lähtume kuuest keskkonnaeesmärgist. Regionaalsete lennujaamade 6230 6 230 000 131% päikesepargid 1. Energiatõhususe tagamine ja Kokku 10370 10 370 000 65% taastuvenergiale üleminek CO₂-neutraalsuse saavutamiseks analüüsime energiatõhusust, leiame Suure osa Tallinna Lennujaama süsinikdioksiidi heitest moodustab taristus ja tarbimises parenduskohti ning suurendame järjepidevalt elektritarbimine. Taristu, mille osad on lennurada koos valgustusega ja taastuv­energia osakaalu. lennujaamahooned, tarbib energiat ööpäev läbi ning tekitab arvestatava CO₂ jalajälje. Oleme alustanud üleminekut taastuvenergiale ja rajanud päike- separke nii Tallinna lennujaama kui ka kõikidesse regionaalsetesse lennujaamadesse. Sisukord 49 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Kestlikkuse aruanne 2. Õhku eralduva CO₂ ja õhusaaste vähendamine Joonis 6. Kogu CO₂ Tallinna lennujaamas Tallinna lennujaam kuulub Euroopa Lennujaamade Nõukogusse 59 565 t (ACI Europe), kus 2021. aastal andsid paljud Euroopa lennujaamad lubaduse saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050, ent 91 lennu- jaama, nende seas Tallinna lennujaam, lubasid seda teha juba aastaks 35 214 t 2030. See kõrgelennuline eesmärk on kinnitus meie sihist liikuda 30 909 t kliima­neutraalse majandamise suunas. Oleme liitunud maailma lennundussektoris tunnustatud akredi- 13 467 t teerimissüsteemiga Airport Carbon Accreditation (ACA), mille raames saame koos paljude teiste lennujaamadega seada CO₂ vähendamise eesmärke ja hinnata nende poole liikumist. Juba 2021. aastal töötasime 2022 2021 2020 2019 välja tegevuskava, et visualiseerida põhitegevused sihiga saavutada * Skoop 1, 2 ja 3 süsinikuemissioonid kokku süsinikuneutraalsus. Süsinikuneutraalseks lennujaamaks saamiseks peame viima oma energia­tarbimise võimalikult väikseks, suurendama taastuvenergia kasutust, uuendama masinaparki ja taristut ning arendama oma Joonis 7. CO₂ heidete tekke allikad Tallinna lennujaamas 2022. aastal protsesse keskkonnasäästlikumaks, kaasates kogukonda, partnereid ja Elekter 5598,4 t reisijaid. Katlamaja 2291,5 t Masinapark 1241,2 t Kõige suurema muudatuse tegi Tallinna lennujaam oma heidete vähen- damisel novembris, kui läks gaasiküttelt üle kaugküttele. See vähendab Jäätõrje 730,5 t ettevõtte CO₂ jalajälge peaaegu 20% võrra tänu sellele, et taastumatu Jäätmed 198,0 t maavara ehk maagaasi asemel võeti energiaallikana kasutusele Kaugküte 195,5 t puiduhake, mis on taastuv maavara ja seetõttu ka keskkonnasääst- Varugeneraator 1,3 t likum. Kestlikkuse vaates on kohaliku raie- ja puidutööstusjääkide kasutamine soojuse tootmiseks kooskõlas ka ringmajanduse põhi­ mõtetega, mille alusel leitakse kasutus kõigile materjalidele. Sisukord 50 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Kestlikkuse aruanne Joonis 8. Kontserni süsinikuneutraalsuse saavutamise tegevuskava 2030 CO₂-neutraalsus 2022 Parendusvõimaluste kaardistamine Järjepidev CO₂ heite vähendamine Keskkonnaaspektide Energiakasutuse Taastuvenergia Jäätmete sorteerimine ja Taristu uuendamine, lähtudes Taastuvenergia osakaalu Süsinikuneutraalsuse hindamine parenduskohtade kasutuse osakaalu vähendamine CO₂-neutraalse nullsaaste kontseptsioonist järjepidev suurendamine, saavutamine CO₂-neutraalsuse eesmärgi kaardistamine ja rakendamine suurendamine lennujaama kontseptsiooni et saavutada 100% osakaal seadmine ja keskkonnakava toetamiseks Masinapargi uuendus­ Päikeseparkide rajamine täiendamine võimaluste kaardistamine Kaugküttele üleminek CO₂ jalajälje optimeerimise Kogukonna ja partnerite Protsesside optimeerimine Kogukonna CO₂ jalajälje Masinapargi uuendamine ja nõuete lisamine lepingutesse teadlikkuse tõstmine ja nende ja selle kaudu CO₂ jalajälje vähendamise toetamine säästlike võimaluste leidmine ja hangetesse CO₂-neutraalsuse vähendamine maapealsete protsesside Reisijate teadlikkuse strateegiasse kaasamine toimimiseks suurendamine nende CO₂ jalajäljest Sisukord 51 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Kestlikkuse aruanne 3. Puhas joogi- ja sademevesi Tabel 15. Jäätmete näitajad aastate lõikes Tallinnas ja regionaalsetes lennujaamades Peame oluliseks nii puhta joogivee tagamist kui ka taastumatute Jäätmekäitluse näitaja Ühik 2022 2021 2020 2019 ressursside tarbimise vähendamist. Tallinna lennujaamas on reisijatel võimalik oma veepudelid täita Segaolmejäätmed tonni 417 361 215 556 selleks ettenähtud kohtades, et vältida vajadust osta julgestuskontrolli Jäätmekogus reisija kohta kg 0,18 0,29 0,26 0,20 läbimise järel uus veepudel. Sademe- ja sulavee puhtuse nimel oleme Liigiti kogutavate jäätmete osakaal % 16% 9% 7% 16% uuendanud oma sademeveesüsteeme, et tagada sademevee kaitstus reostuste korral. Nii hoiame puhtana ka Ülemiste järve ja pinnasevee. * Tabelis esitatud andmed on arvutatud täpsemate andmete põhjal kui 2020. a aastaaruandes esitatud ning koondab nii Tallinna kui regionaalsete lennujaamade jäätmete andmed. Veekvaliteeti seirame kord kvartalis, lähtudes meile väljastatud keskkonnalubadest. 2023. aastal jätkame jäätmete liigiti kogumise parendamist ja liigume lennujaama poole, mis on vaba ühekordsest plastist. Eesmärk on 4. Jäätmetekke vähendamine kaugeleulatuv ja selle täitmiseks on vajalik kõigi osaliste panus. Seepärast otsime võimalusi, kuidas soodustada joogi ja toidu müümist Jäätmekäitlusel on CO₂-neutraalsuse saavutamisel kaalukas roll. kliendi anumasse ning korduvkasutatavate nõude ja biolagunevate Edendame jäätmete liigiti kogumist ning harime sel ja jäätmekäitluse pakendite kasutamist meie toitlustuspartnerite poolt. alal laiemalt kontserni töötajaid, partnereid ja reisijaid. Töötame selle nimel, et vähendada jäätmeteket, ning toetame ringmajanduse 5. Mürataseme nõuetele vastavuse tagamine eesmärke ja nulljäätmete põhimõtet. Jäätmete liigiti kogumise võimaluste suurendamiseks rakendasime Ehkki lennunduse ja linnastumisega kaasneb vältimatult müra, teeme 2022. aastal eelneval aastal teostatud jäätmetekke analüüsiga leitud kõik endast oleneva, et mürahäiringuid vähendada. Covidi kriisi ajal lahendusi. harjusid inimesed vaikse taevaga, kuid piirangute kaotamine tõi kaasa lennuoperatsioonide arvu kasvu ja ka mürataseme tõusu. Peame tähtsaks oma tegevuse tõttu tekkiva müra minimeerimist, võttes kasutusele keskkonnasäästlikke ja vaiksemaid seadmeid, mis aitavad igapäevast mürafooni vähendada. Lennukite testimiseks oleme rajanud müratõkkeseinad ja ehitustöödel arvestame ümbritsevat keskkonda. Sisukord 52 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Kestlikkuse aruanne Koostöös Tallinna Linnavalitsuse, Terviseameti ja Keskkonna­ Osalemine sektori edendamises ministeeriumiga tegime 2022. aastal uuringu, et analüüsida müra­­ seisundit ning leida parenduskohti. Mõõdame oma territooriumil ja liikmelisus mürataset regulaarselt ja analüüsime saadud tulemusi. Ööpäeva Kontsern on aktiivselt esindatud lennundusklastris ja koostöövõrgus- keskmine müratase lennujaama nii ida- kui läänesuunal oli 66 dB, mis tikes, et üheskoos arendada nii lennundus- kui ka mittelennundus- mahub riiklike piirmäärade sisse (päeval 75 dB, öösel 65 dB). Võrdluseks: valdkondi, mis on vajalikud kontserni kestlikkuse tagamiseks. tavavestlus on keskmiselt 60 dB ja Tallinna-Tartu maantee liiklusmüra Aasta alguses liitusime valdkonnaülese koostööplatvormiga Rohe- vahemikus 60–80 dB. tiiger, et võimendada koos teiste kestlike organisatsioonidega Eesti rohepööret. Koostöös loome pikaajalisi lahendusi, mis viivad meid 6. Bioloogilise mitmekesisuse tagamine kliimaneutraalse tuleviku poole. AS Tallinna Lennujaam on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi Peame oluliseks, et meid ümbritsevad metsad oleksid majandatud liige. Vastutustundliku ettevõtluse indeksi kohaselt pälvisime 2022. heaperemehelikult, tegemata seejuures mööndusi lennuohutuses. aastal hõbetaseme märgise, mis annab meile tagasisidet selle kohta, Jätkame metsamajandamise kavade uuendamist ja elluviimist ning kui vastutustundlikult me toimime võrreldes teiste ettevõtetega. 2023. aastal plaanime alustada ka metsade tagasiistutamist. Sellega Ettevõtteid hinnatakse üle aasta. Kolmel varasemal hindamisel anname lennuohutuse huvides maha võetud puud elukooslusele (sh 2020. aastal) saavutasime kuldtaseme märgise. Pärast märgise tagasi, aidates parendada metsakultuuri ja säilitada looduslikku tingimuste muutumist 2022. aastal ja majanduslikult rasket aega mitmekesisust. lennundussektoris langesime ühe taseme võrra. Oleme pühendunud Tagame oma territooriumil pesitsusajal raierahu, et hoida veelgi sügavamalt keskenduma lõimitud juhtimise, sotsiaalsete liigirikkust meie ümber. Tallinna lennujaama sihtkaitsevööndis elab aspektide ja keskkonnateemade arendamisesse ning usume, II kaitsekategooriasse kuuluv kanakull, kelle pesitsus oli ka sel aastal et kuldtase on meile taas saavutatav. edukas: pesakonnas kasvas teist aastat järjest viis poega. See näitab, et suudame toimida loodusega käsikäes. Korraldame oma igapäevategevuse keskkonnasäästu põhi­ mõtetest lähtudes. Kasutame tehnoloogilisi protsesse, mehhanisme ja materjale, mis ei avalda keskkonnale kahjulikku mõju või hoiavad seda kindlates piirides. Hindame pidevalt oma tegevuse mõju ja riske keskkonnale ning arvestame neid ettevõtte toimimises. Sisukord 53 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Kestlikkuse aruanne Kaasamine, koostöö ja majandusmõju Detsembris alustasime rohehommikute korraldamist, et leida ühiselt koostööpartneritega lahendusi põhilistele keskkonnaproblee- Lennunduses on koostöö väga tähtis nii eesmärkide saavutamiseks midele, millega seisame lennujaamas iga päev silmitsi. kui ka igapäevase ohutuse tagamiseks. Peame kogukonna ja sidus­ Kontsernis on kestliku arengu tegevuse korraldamiseks ja tõhusaks rühmade puhul vajalikuks avatud ja ausat suhtlust. juhtimiseks loodud keskkonna juhtrühm. Sellesse kuuluvad kontserni Lennujaama kogukond ühendab lennujaama territooriumil võtmeisikud, kelle ülesanne on seada, uuendada ja täiendada kestliku tegutseva ligikaudu 80 ettevõtte peaaegu 2000 töötajat. Meie arengu eesmärke ning tagada liikumine nende täitmise poole. kogukond mõistab, et iga töötaja on osaline lõpptulemuses ja vastutab Juhtrühm osaleb keskkonnakava koostamises, keskkonnapoliitika lennujaama üldise hea kuvandi eest. Sidusrühmad, kellega teeme ajakohasena hoidmises, keskkonnaküsimuste lahendamises ning kõige tihedamat koostööd ja keda meie tegevus mõjutab, on töötajad, teadlikkuse suurendamises säästva ja vastutustundliku majandamise territooriumil tegutsevad ettevõtted ja nende töötajad, samuti lennu- teemadel. firmad, äripartnerid, reisijad ja omanik ning lennujaamade lähipiir- Oleme lennundusklastri tegevliige. Klastri kaudu arendatakse konnas elavad inimesed ja laiem avalikkus. kaubalendude ühendumuse parendamist ja vesiniku kasutus­lahendusi. Strateegia kujundamisel lähtume otsesest majandusmõjust, kuid Koostöös Tartu ja Pärnu kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega lisaks arvestame ohutuse, keskkonna ja sotsiaalseid aspekte. Koostöös töötasime regionaalsete lennuühenduste taastamise nimel. sidusrühmade ja kogukonnaga viime ellu mitmesuguseid projekte ja Lennujaama majandusmõju hinnatakse neljast aspektist: otsene, ühisalgatusi. kaudne, tingitud ja katalüütiline mõju. Annika Lentso 2019. aastal Keskkonnategevuste tulemuslikkus algab teadlikkuse kasvust, sest tehtud uuringu „Tallinna lennujaama reisijate mõju Eesti majandusele“ edusamme saame teha koostöös töötajate, partnerite ja reisijatega. tulemused kinnitasid, et iga 100 000 reisijat, kelle Tallinna lennujaam Ühe sammuna kutsusime 2022. aastal ellu rohefoorumi, mis toimub saadab reisile või võtab vastu, lisab lennujaama teeninduspiirkonda kord aastas ja mille eesmärk on suurendada transpordisektori kesk- keskmiselt 76 uut töökohta (2013: 113). See suurendab palgatulu ja riigi konnateadlikkust. Esimesel rohefoorumil tutvustasime partneritele sisemajanduse mahtu. ja laiemale üldsusele lennujaama keskkonnaeesmärke ning süsiniku­ neutraalsuse saavutamise strateegiat. Lisaks jagati üritusel häid praktikaid ning kasulikke nippe keskkonnahoiu ja kestliku arengu ees­märkide saavutamiseks. Päeva viimases osas arutasid oma ala eksperdid ühiselt, kuidas muuta Eesti väravad maailma jätkusuutliku- maks ja millised on suurimad katsumused sel teel. Sisukord 54 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Kestlikkuse aruanne Vastutustundlik maksumaksja GRI sisukord Oleme vastutustundlik maksumaksja ning lähtume oma tegevuses Kestlikkuse aruandes tugineme üle maailma tunnustatud globaalse õigusaktidest ja peame kinni tähtaegadest, teeme tehinguid turu- aruandlusalgatuse (ingl global reporting initiative, GRI) aruandlus- hinnas ning tähtsustame avatud ja abivalmis suhtlust maksuhalduriga. standardile, mis toetab kõige päevakajalisemate teemade käsitlemist 2022. aastal oli kontserni maksujalajälg 8,6 miljonit eurot (2021: 5,9), aruandes. GRI standardi järgi oleme võtnud oluliste mõjukohtade näidates meie panust ühiskonda maksude maksmise kaudu. kindlaks määramise ja ulatuse piiritlemise aluseks ettevõtte töötajate ja juht­konnaga tehtud intervjuud, kirjandus-, andme- ja meediaanalüüsi, Tabel 16. Kontserni makstud ja kogutud maksud* külastus­vaatluse ning eksperdihinnangud. Mõju olulisuse määramisel oleme kasutanud intervjuusid ettevõtte töötajate ja juhtkonnaga. tuhandetes eurodes 2022 2021 Muutus 2022-2021 % Olulisuse hindamist mõjutavad ka riigi õigusaktid ja ühiskonna Tööandja maksud (tasutud maksud) 4 978 3 430 45% seaduskuulekus, mis hea toimimise puhul vähendavad teema tähtsust Maamaks (tasutud maksud) 321 321 0% ettevõtte jaoks ja vastupidi. Kaasatud sidusrühmad on täpsemalt kirjel- datud sellekohases peatükis. Töötajatelt kinnipeetud maksud 3 137 2 126 48% (kogutud maksud) Tuvastatud olulised teemad on järgmised (allolevas GRI sisuregistris ja Muud tasutud ja kogutud maksud 174 60 190% aruandes jooksvalt tähistatud SDG-märgisega): Maksud kokku 8 610 5 937 45% • energia • koolitus ja haridus * Kassapõhine arvestus. • bioloogiline mitmekesisus • mittediskrimineerimine Märkus. Makstud maksude puhul on kontsern kulu kandja. Kogutud maksude puhul on ettevõte koguja rollis, kandes maksud edasi • heitkogused • sotsiaal-majanduslik nõuetelevastavus Maksu- ja Tolliametile. • heitvesi ja jäätmed • keskkonnanõuetele vastavus • majandustulemused • tööhõive • kaudne majandusmõju • töötervishoid ja -ohutus • korruptsiooni tõkestamine Sisukord 55 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Kestlikkuse aruanne Tabel 16. GRI sisuregister Standard Avalikustatav teave Lk-d Standard Avalikustatav teave Lk-d GRI 102: Organisatsiooni profiil Strateegia Üldine 102-14 Juhatuse esimehe pöördumine 4–5 102-1 Ettevõtte nimi 7 avalikustatav teave 102-15 Peamised mõjud, riskid ja võimalused 15–17 102-2 Peamised tegevused, kaubamärgid, tooted ja/või teenused 7 Eetika 102-3 Peakontori asukoht 7 102-16 Väärtused, põhimõtted, standardid ja käitumistavad 9–10 102-4 Ettevõtte tegevuskohad 6 Ühingujuhtimine Kestliku arengu eesmärk nr 9 21, 28 Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat 102-18 Juhtimisstruktuur 13–14 industrialiseerimist ning innovatsiooni Huvigruppide kaasamine 102-5 Omandisuhte iseloom ja õiguslik vorm 7 102-40 Huvigruppide nimekiri – 102-6 Riigid, kus ettevõte tegutseb 7 102-42 Huvigruppide kaardistamine ja valik 36–37, 42–44, 53 102-7 Ettevõtte suurus 6 102-43 Huvigruppide kaasamise põhimõtted 36–37, 42–44, 53 102-8 Tööjõu struktuur 11 102-44 Olulisemad tõstatatud teemad ja murekohad 8 102-9 Tarneahela kirjeldus 18-20 Aruandluspõhimõtted 102-10 Olulised muudatused organisatsioonis ja selle tarneahelas 11–14, 42 102-45 Finantsaruandes hõlmatud üksused 7 102-11 Ettevaatusabinõude rakendamine 15–17 102-46 Aruande sisu ja teemade ulatuse määratlemine 10 102-12 Osalemine välistes algatustes (peamised toetusvaldkonnad 44, 52–53 102-47 Oluliste teemade loetelu 24–25 ja -tegevused) 102-48 Avalikustatava teabe korrigeerimine – 102-13 Liikmesus ja kuuluvus organisatsioonidesse 52–53 102-49 Muutused aruandluses – 102-50 Aruandlusperiood 01.01.2022–31.12.2022 102-51 Viimase aruande avaldamise kuupäev 31.03.2022 56 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Kestlikkuse aruanne Standard Avalikustatav teave Lk-d Standard Avalikustatav teave Lk-d 102-52 Aruandlustsükkel Aruanne koostatakse igal aastal. GRI 205: 205-1 Korruptsiooniga seotud riskide hindamine 16 GRI juhistele vastavat aruannet on Korruptsiooni koostatud alates aastast 2014. Kõik tõkestamine 205-2 Korruptsioonivastase poliitika ja protseduuride alane 10, 16 varasemad aruanded on suhtlus ja koolitus kättesaadavad AS-i Tallinna 205-3 Korruptsioonijuhtumid ja järgnenud 2022. aastal ei tuvastatud ühtegi Lennujaam kodulehel. tegevused korruptsioonijuhtumit 102-53 Aruannet puudutavate küsimuste kontakt [email protected] Kestliku arengu eesmärk nr 16 10 102-54 Aruande vastavus GRI standardile 55–57 Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua 102-55 GRI sisuregister 55–57 kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad 102-56 Väline kinnitus Kontserni aastaaruande on institutsioonid kinnitanud audiitor GRI 302: 302-1 Energia tarbimine organisatsiooni sees 48 AS PricewaterhouseCoopers Energia 302-3 Energiatõhusus 48 GRI 103: 103-1 Aruande ulatus ja piirid 10, 46 302-4 Energiatarbimise vähendamine 48 Juhtimisviisi kirjeldus 103-2 Juhtimispõhimõtted ja selle komponendid 9, 11–14 Kestliku arengu eesmärk nr 7 9 103-3 Juhtimispõhimõtete hindamine 11–14 Tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõikidele Kestliku arengu eesmärk nr 12 9 Tagada säästev tarbimine ja tootmine GRI 304: 304-2 Tegevuste ja teenuste oluline mõju bioloogilisele 52 Bioloogiline mitmekesisusele mitmekesisus GRI 201: 201-1 Ettevõtte loodav ja jaotatav väärtus 18–20 Kestliku arengu eesmärk nr 15 9 Majandus­- Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propagee- tulemused Kestliku arengu eesmärk nr 8 9, 18, 28, 42–43 rida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majan- ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja dusarengut ning tagada kõikidele inimestele inimväärne töö bioloogilise mitmekesisuse hävimine GRI 203: 203-1 Infrastruktuuri investeeringud ja toetatud teenused 18–20 Kaudne majandusmõju Sisukord 57 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Kestlikkuse aruanne Standard Avalikustatav teave Lk-d Standard Avalikustatav teave Lk-d GRI 305: 305-5 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 49–50 GRI 403: 403-1 Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem 27 Heitkogused Töötervishoid 305-7 Lämmastikoksiid ja vääveloksiid ning teised olulised 49–50 ja -ohutus 403-2 Ohu tuvastamine, riskihindamine ja vahejuhtumite uurimine 15–17 õhuheitmed 403-4 Töötajate osalemine, konsulteerimine ja suhtlemine 10 Kestliku arengu eesmärk nr 17 9 töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taas- elustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus Kestliku arengu eesmärk nr 3 42–44 Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu Kestliku arengu eesmärk nr 11 9, 21 Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, GRI 404: 404-1 Keskmine koolitustundide arv töötaja Kuna ettevõte panustab praktilisse vastupidavaks ja säästvaks Koolitus ja kohta aastas õppesse töökohal, siis ei ole see Kestliku arengu eesmärk nr 13 9 haridus näitaja asjakohane Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjudega 404-2 Programmid töötajate oskuste arendamiseks ja ülemineku 42–44 võitlemiseks toetamiseks GRI 306: 306-1 Vee väljalase kvaliteedi ja sihtkoha järgi 51–52 404-3 Töötajate osakaal, kellega viiakse regulaarselt läbi tulemus- 42–44 Heitvesi ja 306-2 Jäätmed vastavalt tüübi ja käitluse meetodile 51–52 ja arenguvestlusi jäätmed 306-3 Olulised lekked – Kestliku arengu eesmärk nr 4 8, 43 Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning 306-4 Ohtlike jäätmete vedu 51–52 elukestva õppe võimalused 306-5 Veekogud, mida mõjutab vee väljavool ja/või äravool 51–52 Kestliku arengu eesmärk nr 5 8, 10, 42 Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste Kestliku arengu eesmärk nr 6 9 ja tütarlaste mõjuvõimu Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine GRI 406: 406-1 Diskrimineerimise juhtumid ja 2022. aastal ei tuvastatud ühtegi Mittediskriminee­ parandusmeetmed diskrimineerimise juhtumit GRI 307: 307-1 Mittevastavused keskkonnanõuetele ja 2022. a mittevastavusi rimine Keskkonna­alane regulatsioonidele ei tuvastatud nõuetele­vastavus GRI 419: 419-1 Mittevastavus sotsiaalmajanduslikele 2022. aastal ei tuvastatud ühtegi Sotsiaal­ nõuetele mittevastavust GRI 401: 401-1 Uute töötajate värbamine ja töötajate 42 majanduslik Tööhõive voolavus nõuetelevastavus Sisukord 58 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022 2022. konsolideeritud majandusaasta aruanne 59 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022   Konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed  60 Lisa 17. Viitvõlad töötajatele  101 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne  61 Lisa 18. Omakapital  101 Konsolideeritud koondkasumiaruanne  62 Lisa 19. Müügitulu  102 Konsolideeritud rahavoogude aruanne  63 Lisa 20. Muud äritulud  103 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne  64 Lisa 21. Kaubad, materjal ja teenused  103 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 65 Lisa 22. Mitmesugused tegevuskulud  103 Lisa 1. Üldine informatsioon  65 Lisa 23. Tööjõukulud  104 Lisa 2. Kokkuvõte olulisematest arvestus- Lisa 24. Tingimuslikud ning siduvad tulevikukohustused 104 ja aruandluspõhimõtetest  65 Lisa 25. Tehingud seotud osapooltega  105 Lisa 3. Finantsriskide juhtimine  82 Lisa 26. Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta  106 Lisa 4. Olulised raamatupidamishinnangud  86 Konsolideerimata finantsseisundi aruanne  106 Lisa 5. Materiaalne põhivara  88 Konsolideerimata koondkasumiaruanne  107 Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud  91 Konsolideerimata rahavoogude aruanne  108 Lisa 7. Kasutusrent  92 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne  109 Lisa 8. Varud  92 AS Tallinna Lennujaam (emaettevõte) Lisa 9. Nõuded ja ettemaksed  92 korrigeeritud omakapitali aruanne  109 Lisa 10. Finantsinstrumendid  93 Lisa 11. Raha ja raha ekvivalendid  95 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne  110 Lisa 12. Võlakohustused  95 Kasumi jaotamise ettepanek  112 Lisa 13. Laenu tagatis ja panditud vara  97 Majandusaasta aruande allkirjad  112 Lisa 14. Sihtfinantseerimine  98 Kontserni Tallinna Lennujaam müügitulu Lisa 15. Võlad tarnijatele ja muud võlad  100 vastavalt EMTAK 2008-le  113 Lisa 16. Maksuvõlad  101 60 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed Kontsern tegutseb Eesti Vabariigis, käitab Tallinna, Kärdla, Kuressaare, Tartu, Pärnu lennujaamu ning Ruhnu ja Kihnu lennuvälju. Kontserni põhitegevusvaldkondadeks on lennujaamade käitamine ja arendamine ning lennukite ja reisijate maapealne teenindamine. 2022. aastal andis kontsern tööd keskmiselt 559-le (2021: 505-le) töötajale. Majandusaasta lõpul töötas kontsernis 586 töötajat (2021: 514). AS-i Tallinna Lennujaam aktsiate omanik on Eesti Vabariik ning ettevõte kuulub Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Juriidiline aadress: Tartu mnt 101, 10112 Tallinn, Eesti Vabariik Telefon: +372 6 058 701 Faks: +372 6 058 333 E-post: [email protected] www.tallinn-airport.ee Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Sisukord 61 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud Omakapital Aktsiakapital Lisa nr Lisa 18 31.12.2022 45 617 31.12.2021 45 617 Lisad lehekülgedel 65 kuni 109 on konsolideeritud raamatupidamise finantsseisundi Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum 2 625 76 728 2 510 68 155 aastaaruande lahutamatud osad. aruanne Omakapital kokku 124 970 116 282 Kohustused tuhandetes eurodes Pikaajalised kohustused Varad Lisa nr 31.12.2022 31.12.2021 Võlakohustused Lisa 12 40 684 45 394 Põhivara Rendikohustused Lisa 12 48 27 Materiaalne põhivara Lisa 5 180 098 179 218 Sihtfinantseerimine Lisa 14 75 801 80 773 Ettemaksed materiaalse põhivara eest Lisa 5 308 1 942 Muud võlad 140 181 Immateriaalne põhivara 848 565 Eraldis Lisa 14 1 696 0 Kasutamisõiguse esemeks olev vara 83 59 Pikaajalised kohustused kokku 118 369 126 375 Kinnisvarainvesteeringud Lisa 6 16 376 14 737 Põhivara kokku 197 713 196 521 Lühiajalised kohustused Võlakohustused Lisa 12 4 796 3 663 Käibevara Rendikohustused Lisa 12 35 33 Varud Lisa 8 1 096 527 Võlad ja ettemaksed Lisa 15 10 163 11 934 Nõuded ja ettemaksed Lisa 9 8 529 11 425 Lühiajalised kohustused kokku 14 994 15 630 Raha Lisa 11 50 995 49 814 Käibevara kokku 60 620 61 766 Kohustused kokku 133 363 142 005 Varad kokku 258 333 258 287 Kohustused ja omakapital kokku 258 333 258 287 Sisukord 62 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa nr 2022 2021 Müügitulu Lisa 19 49 958 29 777 Muud äritulud Lisa 20 13 910 15 322 Kaubad, materjal ja teenused Lisa 21 –19 433 –12 085 Mitmesugused tegevuskulud Lisa 22 –2 036 –1 001 Tööjõukulud Lisa 23 –20 825 –17 194 Põhivara kulum ja väärtuse langus Lisa 5, 6 –12 136 –12 324 Muud ärikulud Lisa 14 –385 –61 Ärikasum 9 053 2 434 Finantstulud ja -kulud –365 –134 Aruandeaasta kasum 8 688 2 300 Aruandeaasta koondkasum 8 688 2 300 Lisad lehekülgedel 65 kuni 109 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Sisukord 63 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes Põhitegevuse rahavood Lisa nr 2022 2021 Rahavood finantseerimisest Lisa nr 2022 2021 Laekumised klientidelt 58 767 32 388 Saadud laenu tagasimaksed Lisa 12 –3 642 –3 286 Tarnijatele ja töötajatele tasutud –48 296 –34 405 Saadud rahaline sissemakse aksiakapitali Lisa 18 0 20 000 Saadud intressitulu 35 35 Makstud rendimaksed –39 –36 Makstud intressid –261 –143 Rahavood finantseerimisest kokku –3 681 16 678 Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine Lisa 14 9 067 10 067 riigieelarvest Rahavood kokku 1 181 284 Saadud muu tegevuskulude sihtfinantseerimine Lisa 14 446 50 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul Lisa 11 49 814 49 530 Põhitegevuse rahavood kokku 19 758 7 992 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul Lisa 11 50 995 49 814 Rahavood investeerimisest Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 181 284 Tasutud immateriaalse, materiaalse põhivara ja Lisa 5,6 –16 728 –33 497 kinnisvarainvesteeringute soetamisel Lisad lehekülgedel 65 kuni 109 on konsolideeritud raamatupidamise Laekunud materiaalse põhivara müügist Lisa 5 0 6 aastaaruande lahutamatud osad. Saadud põhivara sihtfinantseerimine Lisa 14 1 832 9 105 Rahavood investeerimisest kokku –14 896 –24 386 Sisukord 64 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Kohustuslik Jaotamata tuhandetes eurodes Aktsiakapital reservkapital kasum Kokku Saldo seisuga 31.12.2020 25 617 2 510 65 855 93 982 Aktsiakapitali suurendamine rahalise sissemakse teel 20 000 0 0 20 000 2021. aasta koondkasum 0 0 2 300 2 300 Saldo seisuga 31.12.2021 45 617 2 510 68 155 116 282 Kasumijaotus reservkapitali 0 115 –115 0 2022. aasta koondkasum 0 0 8 688 8 688 Saldo seisuga 31.12.2022 45 617 2 625 76 728 124 970 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud Lisas 18. Lisad lehekülgedel 65 kuni 109 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Sisukord 65 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud LISA 2. Kokkuvõte olulisematest arvestus- ja aruandluspõhimõtetest raamatupidamise Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte konsolideeritud raamatu­pidamise aastaaruande koostamisel rakendatud olulisematest arvestus- ja aastaaruande lisad aruandlus­põhimõtetest. Nimetatud arvestus- ja aruandluspõhimõtteid on kasutatud järjepidevalt kõikidel aruandeperioodidel, v.a. juhtudel, kui info on avaldatud eraldi. (A) Arvestuse alused Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud LISA 1. Üldine informatsioon kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja Emaettevõte AS Tallinna Lennujaam on Eesti Vabariigis 30.12.1997 regist- Rahvusvaheliste Finantsaruandlusstandardite Tõlgendamise Komitee reeritud 100% riigile kuuluv äriühing. (IFRIC) tõlgendustega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. Kontserni Tallinna Lennujaam konsolideeritud raamatupidamise Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud finants­ aastaaruanne hõlmab AS-i Tallinna Lennujaam (emaettevõte) ja tema näitajad tuginevad põhiliselt ajaloolisele soetusmaksumusele, välja 100%-list tütarettevõtet AS-i Tallinn Airport GH, mis tegeleb õhusõidu- arvatud õiglases väärtuses muutustega läbi koondkasumiaruande kajas- kite ja reisijate maapealse teenindamisega ning kelle aktsiad on registree- tatavad finantsvarad ja -kohustused. ritud Eestis. Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel on kasutatud teatud Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on juhatus raamatupidamishinnanguid, samuti on kasutatud mitmete arvestus- ja kinnitanud 22. märtsil 2023. aruandluspõhimõtete rakendamise osas juhatuse otsuseid. Konsoli- deeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 4 on avalikustatud need valdkonnad, kus raamatupidamishinnangutel on oluline mõju kontserni aastaaruandes kajastatud informatsioonile. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aruanne on koostatud tuhandetes eurodes, kui ei ole kirjutatud teisiti. Sisukord 66 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne (B) Arvestus- ja avalikustamispõhimõtete avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe muutused määratluse. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muuda- Muutused arvestus­ ja avalikustamispõhimõtetes alates 1.01.2022 tuses on toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted ning Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave põhimõtted info esitusviisi osas on samad, mida kasutati kontserni ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta konsolideeritud aruandes. tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esma- toetamiseks muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 “Olulisuse otsuste kordselt kehtima 1.jaanuaril 2022 algaval aruandeaastal, ei ole olulist tegemine”, et anda juhiseid olulisuse mõiste rakendamiseks arvestus­ mõju kontsernile. põhimõtete avalikustamisel. Kontsern hindab muudatuse mõju finants­ Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste aruandele. rakendamine alates 1.01.2023 Muudel uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontsernile. Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2023 või hilise- matel perioodidel ja mida kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt: (C) Konsolideeritud aruannete koostamine IAS 8 muudatused: „Arvestushinnangute mõiste” (rakendub 1. jaanuaril Konsolideerimise põhimõtted 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele) – IAS 8 muudatus Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab emaettevõtte selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestuspõhimõtete AS-i Tallinna Lennujaam ning selle tütarettevõtte AS-i Tallinn Airport muutuseid arvestushinnangute muutustest. Kontsern hindab muudatuse GH finantsnäitajaid konsolideerituna rida-realt. Ema- ja tütarettevõtte mõju finantsaruandele. vaheliste tehingute tulemusena tekkinud nõuded, kohustused, tulud, kulud ning realiseerimata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: „Arvestuspõhimõtete Vajadusel on tütarettevõtte arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia need avalikustamine” (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. aruandeperioodidele) – IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe Sisukord 67 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Tütarettevõte (D) Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas Tütarettevõte on kontserni poolt kontrollitav ettevõte. Kontroll eksis- fikseeritud finantsvarad ja -kohustused teerib, kui emaettevõte omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspõhimõtteid, millega kaasneb reeglina enam kui pool Arvestus- ja esitusvaluuta hääleõigustest tütarettevõttes. Kontrolli olemasolu hindamisel võetakse Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestusvaluutadeks on nende ette­ arvesse hetkel kasutatavate või konverteeritavate potentsiaalsete hääle- võtete äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta. Ema- ja õiguste olemasolu ja võimalikku mõju. Tütarettevõte konsolideeritakse tütar­ettevõtte arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle koostatud eurodes. lõppemiseni. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded varad ja kohustused Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades on avaldatud Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud vastava valuuta ametlikud noteeringud. Raha ülekandmise ja tehingu­ samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud päeva kursside erinevuse korral tekkivad kursivahed kajastatakse raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a. tütarettevõtete kajas- koondkasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja tamist käsitlevad arvestuspõhimõtted, mis on emaettevõtte eraldiseis- kohustused on ümber hinnatud aruande kuupäeval kehtinud Euroopa vates põhiaruannetes muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja Keskpanga ametliku noteeringu või, kui Euroopa Keskpank vastavat Eraldiseisvad raamatupidamise aruanded” nõuetele ning investeeringud valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva riigi keskpanga ametliku notee- tütarettevõtete aktsiatesse on kajastatud soetusmaksumuses miinus ringu alusel euro suhtes. Võlakohustuste ning raha ja raha ekvivalentide vajadusel allahindlused vara väärtuse langusest (vt Lisa 26). ümber­hindamisest tulenevad kasumid ja kahjumid on kajastatud koondkasumiaruandes finantstulude- ja kuludena; muud valuutakursside muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid aga muude äritulude või tegevus­kuludena. Sisukord 68 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne (E) Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja Soetusmaksumus pikaajalisteks Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. Varad ja kohustused on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pika- 1. Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja ajalisteks. Lühiajalisteks loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara järgmisel majandusaastal või kontserni tavapärase äritsükli käigus. viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Kohustusi liigitatakse lühiajalisteks kui nende tasumise tähtaeg on 2. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha 12 kuu jooksul alates aruande kuupäevast või kontsernil pole tingimus- ettevalmistamise kuludest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud teta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast kulutustest materjalidele ja teenustele ning hüvitistest tööjõule. aruande kuupäeva. Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruande ning seda finantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, siis kuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruande kapitaliseeritakse sellega seotud laenukasutuse kulutused (intressid) kuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalis- valmistatava objekti soetusmaksumusse. Laenukasutuse kulutuste tena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse oli õigus aruande kuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. tingimuste rikkumise tõttu. Laenu­kasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkel, mil vara Kõik ülejäänud varad ja kohustused on näidatud pikaajalistena. on valmis või selle kasutamine on pikemaks ajaks peatatud. (F) Materiaalne põhivara Kulum Materiaalse põhivara objekti iga osa, millel on oluliselt erinev kasulik Materiaalse põhivarana käsitletakse materiaalset vara, mida kasutatakse eluiga ning mille soetusmaksumus on oluline võrreldes selle objekti teenuste osutamiseks, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida kogumaksumusega, amortiseeritakse eraldi. eeldatavasti kasutatakse üle aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse Põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel finantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara soetus- meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa, mida maksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja võimaliku väärtuse ei amortiseerita. languse võrra. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõpp- väärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus ja kui uued Sisukord 69 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupida- Masinad ja seadmed: mislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt. Põhivara eeldatavat Mitmesugused süsteemid 3 – 20 aastat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvelevõtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Rajahooldusmasinad ja seadmed 5 – 20 aastat Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtesta- Mootorsõidukid 2 – 10 aastat tust, kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes Muud seadmed 2 – 20 aastat vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. Muu inventar, tööriistad, sisseseaded: Põhivara kasuliku eluea hindamine Mööbel ja sisustus 2 – 20 aastat Arvutid ja võrguseadmed 3–10 aastat Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et Muu vara 3–10 aastat varade tegelik kasutusaeg on osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Parendused Kontsernis kasutatavate põhivarade eeldatavad kasulikud eluead on järgmised: Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele või võetakse arvele eraldi varana ainult juhul, kui Ehitised, rajatised: on tõenäoline, et kontsern saab tulevikus varaobjektist majanduslikku Perroonid, lennurajad ning seotud süsteemid 5 – 50 aastat kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, Hooned ning seotud süsteemid 5 – 50 aastat lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele Maarajatised (kanalisatsioonid ja muud trassid) 10 – 30 aastat ning asendatud komponent või proportsionaalne osa asendatud põhi- Väikerajatised (angaarid, alajaamad, tanklad jm) 5 – 50 aastat varast kantakse finantsseisundi aruandest maha. Jooksva hoolduse ja Muud rajatised (piirdeaiad, väravad jm) 5-25 aastat remondiga seotud kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena. Sisukord 70 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Kajastamise lõpetamine loodud ja kontrollitav tarkvara kajastatakse immateriaalse varana, kui on täidetud järgmised tingimused: Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel, kasutuselt eemaldamisel või kui kontsern ei eelda selle vara müügist 1. tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik; majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpeta- 2. juhatus kavatseb tarkvara valmis saada ja seda kasutada; misest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, koondkasumiaruandes real ”muud äritulud” või 3. tarkvara on võimalik kasutada; ”muud ärikulud”. 4. on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob tõenäolist tulevast majanduslikku kasu; Varade väärtuse langus 5. tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on olemas piisavad Varad hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varade kaetav tehnilised, rahalised ja muud vahendid; väärtus on väiksem bilansilisest jääkväärtusest – vt lõiku „mittefinants­ varade väärtuse langus“. 6. tarkvara arendustegevusega seotud kulutusi saab usaldusväärselt mõõta. Kapitaliseeritavad tarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid (G) Immateriaalne põhivara ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arenduskulud, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, kajastatakse kuludena. Tarkvaraga Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis seotud kulutusi, mis on algselt kajastatud kuludena, ei kajastata hilisemal koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kuludest. Finants- perioodil immateriaalse varana. Tarkvara kulud amortiseeritakse seisundi aruandes kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksu- kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille muses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. pikkus on kuni 3–10 aastat. Immateriaalse põhivara all kajastatakse soetatud tarkvara, mis on piiratud kasuliku elueaga. Kontsernil ei olnud aruandeperioodil ega ka võrdlusperioodil määramata kasuliku elueaga immateriaalset põhivara. Tarkvara Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse soetatud tarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Kontserni poolt Sisukord 71 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne (H) Kinnisvarainvesteeringud (I) Mittefinantsvarade väärtuse langus Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse kinnisvara objekti, mida kontsern Kontserni juhtkond hindab igal aruande kuupäeval soetusmaksumuse hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil ning mida ei meetodil kajastatavate materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvara­ kasutata kontserni enda majandustegevuses. investeeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate Kontsern kasutab soetusmaksumuse meetodit, mis tähendab, asjaolude esinemist. Hindamisel arvestatakse järgmisi asjaolusid: et kinnisvarainvesteeringute kajastamisel rakendatakse samu arvestus- põhimõtteid, mida kasutatakse materiaalse põhivara arvestuses. Välised tunnused võimlikust varade väärtuse langusest: Kontsernis kasutatavate kinnisvarainvesteeringute eeldatavad • sarnaste varade turuväärtus on langenud; kasulikud eluead on järgmised: • üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, mistõttu on tõenäoline, et varadest genereeritav tulu väheneb; Angaarid: • turu intressimäärad on tõusnud, mistõttu varade tulusus võib jääda alla Hooned ja angaarid 10–50 aastat intressimäärale; Muud rajatised (kanalisatsioonid ja muud trassid) ja 3–20 aastat seadmed • varade bilansiline maksumus on suurem ettevõtte turukapitalisatsioonist. Bürookompleks: Sisesed tunnused võimalikust varade väärtuse langusest: Kontorihoone 30 aastat Kõrvalhooned 15–20 aastata • varade füüsiline seisund on järsult halvenenud; Rajatised 5 aastat • varadest saadavad tulud on väiksemad planeeritust; Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt • mõningate tegevusvaldkondade tulemused on oodatust halvemad; muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. • teatava raha teeniva üksuse tegevus kavatsetakse lõpetada. Kinnisvarainvesteeringute kaetava väärtuse määramisel lähtutakse Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning lõigus (I) Mittefinantsvarade väärtuse langus kirjeldatud põhimõtetest. võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Sisukord 72 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille (J) Finantsvarad võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügi- Klassifitseerimine kulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Kontsern klassifitseerib kõik finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuse Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust, mõõtmiskategoorias. Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansi- kuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpeta- varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust takse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel antakse üle ja kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse Mõõtmine aruandeaasta koondkasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, Sisukord 73 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav (L) Varud intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumi­ Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb aruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisun- Konterni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud disse. soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetami- Omakapitaliinstrumendid sega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinna­ Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. alandid ja dotatsioonid. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO (first-in, first-out) meetodit. FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki (K) Finantsvarade väärtuse langus finantsseisundi aruandes viimasena saabunud ja veel müümata (kasu- tamata) partiide soetusmaksumuses. Varud hinnatakse finantsseisundi Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võla­ aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või instrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast oluliselt suurenenud. maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja viimiseks ja müügi sooritamiseks. tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja (M) Raha ja raha ekvivalendid põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes Nõuetele ostjate vastu rakendab kontsern IFRS 9 järgi lubatud liht- kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja kuni 3-kuulisi tähtajalisi sustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse deposiite. oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest. Sisukord 74 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne (N) Aktsiakapital ja kohustuslik reservkapital (P) Võlakohustused Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Eelisaktsiaid ei ole Võlakohustused võetakse algselt arvele õiglases väärtuses vähendatuna emiteeritud. Uute aktsiate emiteerimisega seotud omakapitali tehingute tehingukulude võrra ning kajastatakse pärast esmast arvelevõtmist korri- tehingukulud kajastatakse omakapitalist mahaarvamisena eeldusel, et geeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse ja lunastus­maksumuse need on käsitatavad omakapitali tehinguga otseselt kaasnevate vältima- vahe kajastatakse koondkasumiaruandes kuluna võlakohustuse kehtivuse tute lisakuludena. perioodi jooksul, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Laenu­ Äriseadustiku nõuete kohaselt peab emaettevõte moodustama lepingute sõlmimisel makstavaid teenustasusid kajastatakse laenukasu- puhaskasumist kohustusliku reservkapitali, mille miinimumsuuruseks on tuse kuludena selles ulatuses, mille osas on tõenäoline, et kontsern laenu 1/10 aktsiakapitalist. Iga-aastase kohustusliku eraldise suurus on 1/20 välja võtab. Sellised teenustasud kajastatakse finantsseisundi aruandes aruande­aasta puhaskasumist kuni reservkapitali määra täitumiseni. tulevaste perioodide kuludena ja kajastatakse laenukasutuse kuluna, Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi kui laenu väljavõtmine aset leiab. Võlakohustuste jaotust lühi- ja pika­ katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist, ajalisteks vt lõigus (E). samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsio- näridele väljamakseid. (Q) Laenukasutuse kulutused (O) Võlad hankijatele Üldotstarbelised ja kindla otstarbega laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seotud tingimustele vastavate varade soetamise või ehitamisega, Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kohustused milleks on vara, mille otstarbekohasesse kasutus- või müügivalmidusse tasuda hankijatele ostetud kaupade või teenuste eest. Hankijate võlgade viimine võtab olulisel määral aega, lisatakse varaobjektide soetusmaksu- jaotust lühi- ja pikaajalisteks vt lõigus (E). Võlad hankijatele võetakse musse kuni hetkeni, mil varad on valmis nende ettenähtud kasutuseks või algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse peale esmast arvele- müügiks. võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi- Kõik muud laenukasutuse kulutused kajastatakse koondkasumi­ määra meetodit. aruandes kuludena nende tekkimise perioodil. Sisukord 75 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne (R) Finantskohustused Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat Kõik finantskohustused, mida kajastatakse korrigeeritud soetus­ ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja koondkasumiaruandes maksumuse meetodil (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad), tulumaksukuluna samal perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib divi- Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on dendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finants- Kuna tulumaksu objektiks on ettevõtte kasumi asemel väljamaks- kohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas tavad dividendid, siis ei eksisteeri erinevusi varade ja kohustuste summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks edasi- arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses lükkunud tulumaksu nõue või kohustus. (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksuko- perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära hustust kontserni vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapi- meetodit. tali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 18. (S) Maksustamine Sotsiaalmaksu maksed sisaldavad ka makseid riiklikusse pensioni- fondi. Kontsernil ei ole juriidilist ega faktilist kohustust maksta lisaks Dividendi tulumaks Eestis sotsiaalmaksule muid pensioni- või sarnaseid makseid. Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende ja teatud liiki väljamakseid Edasilükkunud tulumaks ning kulusid, mis on ära toodud tulumaksuseaduses. Jaotatud kasumi Edasilükkunud tulumaks on arvestatud kõikidelt olulistelt ajutistelt erine- maksumäär on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast vustelt maksuarvestuse ja finantsraamatupidamise varade ja kohustuste on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. väärtuste vahel. IAS 12.52A tulenevalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide välja- edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus- makseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse. Edasilükkunud tulumaksuvara kajas- majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on aasta 2018 tatakse ettevõtte finantsseisundi aruandes juhul, kui on tõenäoline, et see esimene arvesse võetav aasta. tulevikus realiseerub. Alljärgnevaid ajutisi erinevusi ei arvestata: Sisukord 76 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne • maksustamisel mittemahaarvatav firmaväärtus; • varade või kohustuste arvele võtmine, mis ei mõjuta ei raamatupidamislikku kasumit ega ka maksustatavat tulu; • tütarettevõtete investeeringutest tulenevad erinevused, kui ajutise erinevuse realiseerumine lähitulevikus on ebatõenäoline. Edasilükkunud tulumaksukohustist kajastatakse konsolideeritud bilansis juhul kui ema- ettevõte hindab, et tütarettevõtte dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus ning siis mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Edasi- lükkunud tulumaksusumma leidmisel kasutatakse maksumäärasid, mis on jõustunud või reaalselt seadusega sätestatud bilansipäeva seisuga ja mida eeldatavasti rakendatakse arvestuse aluseks oleva edasilükkunud tulumaksu vara realiseerimisel või tulumaksukohustuse tasumisel. (T) Hüvitised töötajatele Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud), kui eeldatakse, et töölepingu ajutine peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi, ning muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi. Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab kontsern prognoositava hüvitise summa ulatuses diskonteerimata kohustuse (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad. Sisukord 77 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne (U) Eraldised ja tingimuslikud kohustused (V) Tulude arvestus Eraldisi kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset leidnud sünd- Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. mustest tulenev seaduslik või faktiline kohustus, mis nõuab ressurssidest Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida loobumist ja kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta. Eraldisi kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleand- kajastatakse kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste nüüdisväärtuses, mise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad kasutades intressimäära, mis kajastab turu hinnanguid raha ajaväärtusele summad. Kontsern kajastab müügi- tulu siis, kui kontroll kauba või ja kohustusele iseloomulikele riskidele. Eraldiste suurenemist seoses teenuse üle antakse üle kliendile. realiseerumistähtaja lähenemisega kajastatakse koondkasumiaruandes intressikuluna. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangutest, Lennundustulud kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Reisija-, maandumis-, lennukite parkimis-, navigatsiooni- ja starditasud Eraldisi ei moodustata tulevikus aset leidvate tegevuskahjumite kajastatakse lennundustuludena. Kontsern osutab lepingute alusel katteks. lennutranspordi ja reisijate teenidamise teenuseid muutuva hinnaga. Mitmete sarnaste kohustuste olemasolu korral määratakse kohustuste Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenuseid täitmiseks vajalike ressursside vähenemise tõenäosus kindlaks, vaadeldes osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see kohustuste klassi kui üht tervikut. Kuigi iga üksiku objekti puhul võib müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei ressursside vähenemise tõenäosus olla väike, võib kohustuste klassi osas tühistata. tervikuna ressursside teatav vähenemine osutuda tõenäoliseks. Sellisel juhul eraldis kajastatakse (kui teised kajastamiskriteeriumid on täidetud). Mittelennundustulud Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja korrigeeritakse Tulu vabade pindade rentimisest, rentnikele kommunaalteenuste osuta- lähtudes selle hetke parimast hinnangust. Eraldiste moodustamisega misest ja vahendamisest, autode parkimisest ning reisijate- ja lennukite seotud kulu kajastatakse koondkasumiaruandes ärikuludes. maapealse teenindamisega seotud teenustest kajastatakse mittelennun- Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks dustuluna. Müügitulu tee- nuste osutamisest kajastatakse perioodil kui need olid moodustatud. teenuseid osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajasta- Muud võimalikud või olemasolevad kohustused, mille realiseerumine takse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole ei tühistata. võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupida- mise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. Sisukord 78 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Finantseerimise komponent Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse konsolideeritud koond- kasumiaruandes real ”muud äritulud”. Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern tehinguhinda raha (X) Rendid ajaväärtuse mõju osas. Kontsern rendib sõidukeid. Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga (W) Sihtfinantseerimine või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendilepingvõi sisaldab rendi- suhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaks- Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui eksis- määratud vara kasutamist teatud ajavahemikus. teerib piisav kindlus, et kontsern vastab sihtfinantseerimisega seotud Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui Varade sihtfinantseerimine rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseeri- ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas mise abil soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema ta kasutab pikendamise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantsee- uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluline sündmus või oluline asjaolude rimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohus- muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab seda, kas rentnik on tusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud piisavalt kindel, et ta kasutab mõnda algse rendiperioodi määratlemisel vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse arvesse võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse, soetatud vara kasuliku eluea jooksul. mis on algse rendiperioodi määratlemisel arvesse võetud. Kontsern muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral. Tegevuskulude sihtfinantseerimine Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajas- Esmane mõõtmine tatakse vastavate kulude kajastamise perioodil. Sihtfinantseerimisena Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi ei kajastata valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldus- rendiperioodi alguse seisuga. Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasu- väärselt hinnata (näiteks tasuta konsultatsioonid). Info sellise abi kohta tamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendiperioodi alguse avaldatakse aastaaruande lisades. seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab: Sisukord 79 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne • rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat; Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendimaksed järgmisi alusvara rendiperioodil kasuta- • kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest mise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole rendiperioodi alguseks on lahutatud saadud rendistiimulid; tasutud: • kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi; a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid; Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille aruandes eraldi kirjel. esmaseks mõõtmiseks kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud maksed, diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on intressi viitemääraga (nt LIBOR) seotud maksed või turu rendimäärade võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti järgi muutuvad maksed. Kontserni osades rendilepingutes on sees kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, muutuvad rendimaksed; mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas c) summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et garantiide alusel; omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara. d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib õigust, ja Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on kontsern: e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui • kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu rendiperioodi kindlaksmääramisel eeldatakse, et rentnik kasutab intressimäära, mida on korrigeeritud peegeldamaks toimunud rendilepingu lõpetamise õigust. muutuseid finantseerimise tingimustes alates laenu saamise hetkest; • selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist Edasine kajastamine marginaali, mida on korrigeeritud kontserni krediidiriskiga; Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks • korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli rendiperiood, riik, alusvaluuta ja tagatised. kasutamiseks mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on Sisukord 80 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendi- Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud lepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rendimaksed muudetud diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmis- rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kind- test olukordadest: laksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele olenevalt sellest, kumb saabub varem. kuuluvate summade muutusele. Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt: Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendi- a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile; maksed juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest: b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja a) muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel. Rentnik teeb kindlaks muudetud c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii alusel tasumisele või rendilepingu muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt kuuluvate summade muutusele. fikseeritud rendimaksetele. b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille kindlaksmääramiseks kasutatava indeksi või määra muutumisega tulemusena on intressimäär igal osaperioodil kohustise lõppväärtuse (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus pärast turu suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab rentnik kasumiaru- rendihindade analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt andes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub rendikohustise hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Rentnik makseid tingiv sündmus või tingimus. teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik hinnata. Rentnik kajastab rendikohustise ümberhindluse summat kasu- muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete tamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimisena. Kui aga kasutamisõi- muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest. guse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa kasumiaruandes. Sisukord 81 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui (AA) Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused a) muudatusega suurendatakse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind suureneb tasu võrra, Korrigeerivad sündmused – need, mis kinnitavad asjaolusid, mis eksistee- mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korrigee- risid juba aruande kuupäeval, kajastatakse lõppenud aasta konsolidee- ritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele. ritud majandusseisundi- ja koondkasumiaruandes. Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste Mittekorrigeerivad sündmused – need, millel ei ole seost aruande rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus kuupäeval eksisteerinud asjaoludega, avaldatakse aastaaruande lisades. on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendi­ (BB) Tehingud seotud osapooltega periood on kuni 12 kuud või lühem. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu ja juhatuse liikmed (Y) Dividendid ning teised isikud ja ettevõtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada kontserni finants- ja äriotsuseid. Lisaks loetakse seotud Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi osapoolteks eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud vähendamisena ning kohustusena aktsionäri ees. ettevõtted. Kuna AS-i Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koosta- misel on loetud seotud osapoolteks Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva (Z) Rahavoogude aruanne mõju all olevad lennundusettevõtted, vt lisa 25. Rahavood klassifitseeritakse rahavoogudeks äritegevusest, investeerimi- sest ja finantseerimisest. Rahavoogude aruande koostamisel on rahavood äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest kajas- tatud otsemeetodil. Sisukord 82 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne LISA 3. Finantsriskide juhtimine võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Kontserni laenukohustused on ujuva intressi- määraga ning sõltuvad Euribori kõikumistest. Võrreldes 2020. aastaga aastal 2021 keskmised intressimäärad oluliselt ei muutunud (Lisa 12). (A) Finantsriskid 2022.aastal suurenesid kontserni laenukohustustega seotud keskmised intressimäärad seoses Euribori tõusuga 0,4% võrra, mille tõttu olid 2022. Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis aasta intressikulud 118% kõrgemad kui 2021.aastal. 2023.aastal tõusevad hõlmab valuutariski, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski kontserni intressikohustused tõenäoliselt veelgi kuna Euroopa Keskpank ja hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine riskijuhtimise on lubanud intresse tõsta kuni inflatsioon on stabiilselt 2%. Kuna programm keskendub finantsturu prognoosimatusele ja üritab minimee- kontserni laenukohustused on seoses tagasimaksetega vähenemas, siis rida võimalikke ebasoodsaid mõjusid kontserni finantstegevusele. intressikulud ei tõuse euribori tõusuga proportsionaalselt. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Kontserni finantsriske Hinnarisk on risk, et vajalike teenuste ja kaupade hinnad kõiguvad juhitakse vastavalt juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele kontserni tulevikus. 2022.aastal on kontserni olulised sisendhinnad tõusnud. 2021. tasandil. aastal alanud energiahindade tõus jätkus ka 2022.aastal. Hindade kiiret kasvu soodustasid nõudluse kasv ning Covidi ajal tekkinud tarneahelate jätkuvad probleemid. Ukraina sõda tõi kaasa Venemaale suunatud (B) Tururiskid sanktsioonid ning toorainete turgude senise toimimise osalise katkemise. Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood Piiratud ressursid ja pakkumine soodustas inflatsiooni süvenemist. Eesti kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Varasid ja kohustusi, mis majandus hakkas jahtuma aasta teises pooles ning Eesti Panga hinnangul on nomineeritud eurodes, loetakse valuutariski suhtes neutraalseteks kahanes majandus 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 1,3%. Inflatsioon varadeks ja kohustusteks. Valuutariski vältimiseks toimuvad arveldused tõusis Eesti Panga andmetel 2022.aastal 17,6% võrreldes 2021.aastaga. valdavas enamuses eurodes. 2022. ja 2021. aastal on need nõuded ja Majanduslangus ning sellest tulenev tarbijate süvenev ebakindlus kohustused, mis on avatud valuutariskile, ebaolulised. lennunduse valdkonna pakkumist ja nõudlust 2022. aastal ei mõjutanud. Kontserni jaoks tõi inflatsioon kaasa kulubaasi olulise kasvu, surve Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus tööjõukulude suurendamisele ning vajaduse muuta teenuste hindasid. või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Lennunduse mahud jäid 2019. aastaga võrreldes 18% madalamaks, kuid Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga kulud ületasid 2019. aasta kulusid kokku 9%.   Sisukord 83 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne (C) Krediidirisk Krediidiriski vähendamiseks on rakendatud järgmiseid meetmeid: 1. uutele sõlmitavatele rendilepingutele rakendatakse ettemaksu ühe kuu Krediidirisk seisneb kontserni võimalikus kahjus, mis on põhjustatud ulatuses; finantsinstrumendi teise osapoole võimetusest oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha pangadeposiitidel, nõuded ostjate vastu ja 2. lennufirmadele, kellel puudub kontserni ettevõttega leping (sinna muud nõuded. kuuluvad tšarterreise korraldavad lennundusettevõtted) rakendatakse Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuded, mille ettemaksu prognoositava ühe lennu kulude ulatuses; laekumise tõenäosus väike, alla hinnatud oodatava krediidikahjumi võrra. Klientide tähtajaks tasumata võlgadega tegeleb igapäevaselt raamatu- Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele pidamise- ja ärijuhtimise osakond. Ostjatele esitatud arvete laekumise ja lepingulised varad lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning tähtaja ületamise korral kasutatakse kordusarvete, meeldetuletuste ja aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad hoiatuste saatmist. Võla mittelaekumisel lõpetatakse lepingus ettenähtud viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2022 maksedistsipliinil ning vasta- tingimustel teenuse pakkumine. On kehtestatud tingimused, mille korral vatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu või antakse võla sissenõud- kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku mine üle inkassofirmale. informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate Kontserni riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on kontserni lühiajali- võimet nõuete maksmiseks. Kontsern on hinnanud, et SKP ja töötuse selt vabu rahalisi vahendeid lubatud paigutada krediidiasutuste üleöö- ja määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige rele- tähtajalistesse deposiitidesse ning intressi- ja rahaturufondidesse. vantsemad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest. järgmistest printsiipidest: Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. likviidsuse tagamine; 31. detsembri 2022 ja 31. detsembri 2021 seisuga. 2. kapitali säilimine. Täiendav info nõuete, ettemaksete ja krediidiriski kohta on avalikustatud Lisas 10. Sisukord 84 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne (D) Likviidsusrisk Likviidsusriski maandamiseks kasutab kontsern erinevaid finant- seerimise allikaid, milleks on pangalaenud, arvelduslaenu võimalus Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustusi täita ning ostjate nõuete pidev monitooring. Aruandepäeva seisuga ületas rahavoo puudujäägi tõttu. Likviidsusriski maandatakse erinevate finants- kontserni käibevara lühiajalisi kohustusi 45 626 tuhande euro võrra instrumentidega, näiteks laenudega. (31.12.2021: 46 136 tuhat eurot). Majandusaasta lõpu seisuga oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid Allpool toodud likviidsusanalüüsis on esitatud kontserni lühi- ja 50 995 tuhat eurot (31.12.2021: 49 814 tuhat eurot) (Lisa 11). pikaajaliste kohustuste jaotus kohustuste realiseerumistähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad on lepingute alusel tasumisele kuuluvad diskonteerimata rahavood. Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi tuhandetes eurodes 3 kuud kuni Diskonteerimata Bilansiline seisuga 31.12.2022 Kuni 1 kuu 1 kuni 3 kuud 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta rahavood kokku väärtus Võlakohustused (Lisa 12)1 399 191 5 060 31 246 12 863 49 759 45 563 Võlad tarnijatele ja muud võlad (Lisa 15) 4 624 362 0 0 140 5 126 5 126 Kokku 5 023 553 5 060 31 246 13 003 54 885 50 689 seisuga 31.12.2021 Võlakohustused (Lisa 12)2 96 192 3 208 27 104 25 258 55 858 49 117 Võlad tarnijatele ja muud võlad (Lisa 15) 2 873 4 790 0 0 181 7 844 7 844 Kokku 2 969 4 982 3 208 27 104 25 439 63 702 56 961 1 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2022. aasta lõpus kasutatud intressimäära 2 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2021. aasta lõpus kasutatud intressimäära Sisukord 85 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne (E) Kapitalriski juhtimine Võlakohustuste suhe omakapitali ning netovõla suhe kogukapitali tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 AS-i Tallinna Lennujaam kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividen- dide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise osas teeb Võlakohustused (Lisa 12) 45 477 49 096 Eesti Vabariik, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu. Raha ja raha ekvivalendid (Lisa 11) –50 995 –49 814 Kontsern on viimastel aastatel kasutanud võõrkapitali põhivarasse Netovõlg (võlakohustused-raha ja raha ekvivalendid) –5 518 –718 tehtavate investeeringute finantseerimiseks. Ettevõtte omakapital oli seisuga 31.12.2022 nagu ka 31.12.2021 Omakapital 124 970 116 282 kooskõlas äriseadustiku nõuetega. Kogukapital (netovõlg + omakapital) 119 452 115 564 AS-i Tallinna Lennujaam omakapital koosneb aktsiakapitalist summas Võlakohustuste suhe kogukapitali 38% 42% 45 617 tuhat eurot (31.12.2021: 45 617 tuhat eurot), kohustuslikust reserv kapitalist 2 625 tuhat eurot (31.12.2021: 2 510 tuhat eurot) ja jaotamata Netovõla suhe kogukapitali –5% –1% kasumist summas 76 728 tuhat eurot (31.12.2021: 68 155 tuhat eurot). 2021. aastal suurendas omanik ettevõtte aktsiakapitali uute aktsiate väljalaskmise teel 20 000 tuhande euro võrra. Aktsiate eest tasumine (F) Õiglase väärtuse hinnangud toimus rahalise sissemaksena. 2022. aastal suurendas emaettevõte kohustuslikku reservkapitali Äriseadustiku nõuete kohaselt 115 tuhande Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud euro võrra. Kohustuslik reservkapital moodustab 31.12.2022 seisuga 5,8% soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja kohustuste õiglased aktsiakapitalist (31.12.2021: 5,5%). 2023. aastal suurendab emaettevõte väärtused oluliselt kontserni konsolideeritud finantsseisundi aruandes, kohustuslikku reservkapitali Äriseadustiku nõuete kohaselt. 2022. aasta seisuga 31.12.2022 ja 31.12.2021, kajastatavatest jääkväärtustest. Kuna jooksul vähenesid AS-i Tallinna Lennujaam võlakohustused laenukohus- valdav osa kontserni pikaajalistest laenukohustustest on ujuva intressi- tuste korraliste tagasimaksete tõttu ning raha ja raha ekvivalendid suure- määraga, mis muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades, nesid seoses põhitegevuse kasvu ning väiksema investeeringute mahuga. siis nende õiglane väärtus ei erine oluliselt bilansilisest väärtusest. Võlakohustuste suhe kogukapitali kahanes võrreldes 2021. aastaga Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete 4% võrra (2021 vs 2020: kahanes 3% võrra). Võlakohustuste suhe jääkväärtus, millest on maha arvatud allahindlused, võrdub hinnanguliselt kogukapitali kahaneb kontserni prognoosi kohaselt 2023. aastal seoses nende õiglase väärtusega. teostatavate investeeringutega (vt ka Lisa 12). 31.12.2022 ning 31.12.2021 Kontsern on pikaajalised laenukohustused liigitanud õiglase seisuga on netovõla suhe kogukapitali negatiivne kuna raha ja raha ekvi- väärtuse hierarhia tasemele 3. Aktiivsel turul mittekaubeldavate finants­ valendid ületavad võlakohustuste mahtu. instrumentide õiglane väärtus (näiteks avalikud tuletisinstrumendid) Sisukord 86 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne määratakse hindamismeetodeid kasutades. Hindamismeetodid maksi- LISA 4. Olulised raamatupidamishinnangud meerivad jälgitava turu andmete kasutamist, seal kus see on kättesaadav, ja toetuvad nii vähe kui võimalik üksuse spetsiifilistele hinnangutele. Kui Konsolideeritud aastaruande koostamisel on kasutatud mitmeid raama- kõik olulised instrumendi õiglase väärtuse määramiseks nõutud sisendid tupidamishinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud on jälgitavad, kajastuvad instrumendid tasemel 2 ning kui informatsioon varasid ja kohustusi. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna sisendite kohta ei ole jälgitav, kajastuvad instrumendid tasemel 3. parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse Finantsvarade ja kohustuste väärtuse hindamiseks kasutatavad spetsiifi- muudatuse toimumise perioodi koondkasumiaruandes. Alljärgnevad lised hindamismeetodid hõlmavad: hinnangud omavad suurimat mõju käesolevas raamatupidamise aastaaru- • noteeritud turuhind või kaupleja pakkumishind sarnastele andes kajastatud finantsinformatsioonile. instrumentidele; Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute • intressimäära muutuste õiglane väärtus arvutatakse eeldatavate kasuliku eluea hindamine tuleviku rahavoogude, mis põhinevad jälgitavatel intressimäärade Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kasuliku eluea määra- kõveratel, nüüdisväärtusena. misel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga (vt Lisa 5 „Jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmak- sumus”). Seisuga 31. detsember 2022 oli kontserni materiaalse põhivara jääk- maksumus (sh põhivara ettemaksete) 180 406 tuhat eurot (31.12.2021: 181 160 tuhat eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 10 965 tuhat eurot (2021: 9 728 tuhat eurot) (vt Lisa 5). Põhivarade amortisatsiooni- määra muutmine ühe aasta võrra mõjutaks põhivara amortisatsioonikulu 960 tuhande euro võrra (2021: 798 tuhande euro võrra) ning sihtfinant- seerigu tulu 232 tuhande euro võrra (2021: 208 tuhande euro võrra). Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil kinnisvarainvesteeringuid jääkmaksumuses 16 376 tuhat eurot (31.12.2021: 14 737 tuhat eurot), Sisukord 87 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 916 tuhat eurot (2021: 1 003 Kontserni juhtkond hindas võimalike vara väärtuse langusele viitavate tuhat eurot) (vt Lisa 6). Kinnivarinvesteeringute amortisatsioonimäära asjaolude esinemist kontsernis ning leidis, et nii 2021.aasta kui ka 2022. muutmine ühe aasta võrra mõjutaks kasumit 56 tuhande euro võrra aasta jooksul indikatsioone, mis viitaksid sellele, et varad on kaotanud (2021: 64 tuhande euro võrra). olulise osa raha genereerimise võimest, ei esinenud ning vara kaetavat väärtust ei hinnatud. Oodatava krediidikahjumi mõõtmine 2022.aasta esimeses kvartalis mõjutas Tallinna lennujaama reisijate Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele hulka endiselt Covidi omikrontüve levik. Seetõttu püsis reisijate arv ja lepingulised varad lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris pandeemiaeelse ajaga (s.o 2019. aasta aegumise perioodist. Oodatava krediidikahjumi mõõtmise põhimõtted samade kuudega) võrreldes 65% tasemel. Viiruspuhangu taandumisega ning nõuete allahindlus 31. detsembri 2022 ja 31.detsermbri 2021 seisuga koos hakkas taastumismäär tõusma ja on alates 2022. aasta maist on esitatud lisas 10. stabiliseerunud 88–90% juures. 2022.aasta kokkuvõttes jääb reisijate arvu taastumise määr keskmiselt 84% juurde 2019. aasta tasemest. Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kaetava Seoses sõjaga Ukrainas ja Vene õhuruumi sulgumisega kadus Eesti väärtuse hindamine atraktiivsus Aasia-suunalise lennuliikluse alal ning lennukauba maht ei suurenenud. Aastaringseid sihtkohti ja regulaarliine oli eesmärgistatud IAS 36 fikseerib indikatsioonid vara väärtuse languse määramiseks. tasemel. 2022. aasta veebruari lõpus Ukrainas alanud sõja tõttu peatati Kontserni juhtkond hindas võimalike vara väärtuse langusele viitavate regulaarlennud Kiievisse ja Harkivisse. Samal põhjusel ei ole lähitulevikus asjaolude esinemist kontsernis ning leidis, et 2021 ja 2022. aasta jooksul ette näha Moskva ja Minski lendude taasavamist. Nende nelja lennuliini indikatsioone, mis viitaksid sellele, et varad on kaotanud olulise osa raha reisijate koguarv oli 2019. aastal ligikaudu 220 000. genereerimise võimest, ei esinenud ning seetõttu vara kaetavat väärtust 31.12.2022 seisuga oli AS Tallinna Lennujaam vastavuses kõikide ei hinnatud. laenulepingute eritingimustega. Kontserni juhtkond hindab, et kontserni Covid-19 ning sõja mõju kontsernile finantsseis on tugev ning ka Covid-19 ning sõja mõjul ei lähe AS Tallinna Lennujaam mittevastavusse laenulepingu tingimustega. Vastavuses Juhtkond on hinnanud Covid-19 ning Ukraina sõja mõju kontserni olekut jälgitakse jooksvalt ning pankadega toimub pidev suhtlus. 2022. aasta majandustulemustele ning võimalikku mõju kontsernile tulevikus. Käesoleva majandusaasta aruande koostamisel on arvestatud koroona­viiruse ning Ukraina sõja mõjuga nii lõppenud majandusaasta aruandele kui ka järgnevate majandusaastate rahavoogudele ja finants- seisundile. Sisukord 88 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne LISA 5. Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes Lõpetama ehitised Põhivara Ehitised ja Masinad ja Muu Saldo seisuga 31.12.2020 ja ettemaksed ettemaksed Maa rajatised seadmed inventar Kokku Soetusmaksumus 11 663 1 539 11 796 173 623 88 632 2 474 289 727 Akumuleeritud kulum 0 0 0 –73 228 –56 125 –1 590 –130 943 Jääkmaksumus 31.12.2020 11 663 1 539 11 796 100 395 32 507 884 158 784 2021. aastal toimunud muutused Ostud ja parendused 31 006 1 987 0 277 420 127 33 817 Ümberklassifitseerimised –14 690 –1 584 0 12 997 3 266 11 0 Ümberklassifitseerimised kinnivarainvesteeringuks (Lisa 6) –42 0 0 0 0 0 –42 Ümberklassifitseerimised kuludesse –282 0 0 0 0 0 –282 Amortisatsioonikulu 0 0 0 –5 652 –3 842 –234 –9 728 Mahakantud varad jääkväärtuses 0 0 0 –1 183 –206 0 –1 389 Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 27 655 1 942 11 796 182 242 88 988 2 463 315 086 Akumuleeritud kulum 0 0 0 –75 408 –56 843 –1 675 –133 926 Jääkmaksumus 31.12.2021 27 655 1 942 11 796 106 834 32 145 788 181 160 Sisukord 89 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne tuhandetes eurodes Lõpetama ehitised Põhivara Ehitised ja Masinad ja Muu 2022. aastal toimunud muutused ja ettemaksed ettemaksed Maa rajatised seadmed inventar Kokku Ostud ja parendused 8 847 3 096 33 460 455 60 12 951 Ümberklassifitseerimised –32 045 –4 598 0 28 142 7 733 768 0 Ümberklassifitseerimised kinnisvarainvesteeringuks (Lisa 6) –2 426 0 0 0 0 0 –2 426 Ümberklassifitseerimised kuludesse –165 –132 0 0 0 0 –297 Amortisatsioonikulu 0 0 0 –6 748 –3 936 –281 –10 965 Mahakantud varad jääkväärtuses 0 0 0 0 –16 0 –16 Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 1 866 308 11 829 210 844 96 494 3 167 324 508 Akumuleeritud kulum 0 0 0 –82 156 –60 114 –1 832 –144 102 Jääkmaksumus 31.12.2022 1 866 308 11 829 128 688 36 380 1 335 180 406 Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusega alustati 2016. aastal. 2018. aasta septembris algas Pärnu lennujaama rekonstrueerimine, Kogu projekti maksumus on 74,6 miljonit eurot, millest abikõlblik on mille osas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eraldanud 70 miljonit eurot. Ühtekuuluvusfond panustab antud projekti 35 miljonit investeeringutoetuse (lisa 14). Seoses Pärnu lennujaama rekonstrueeri- eurot (vt lisa 14), ülejäänud investeeringuid rahastatakse omavahendite misega tehti 2022. aastal investeeringuid 2 879 tuhat eurot (2021. aastal ja laenude abil (vt lisa 12). 31.12.2022 seisuga on investeeringuid tehtud 10 377 tuhat eurot). 31.12.2022 seisuga on selle projekti raames lõpeta- kogumaksumuses 70,5 miljonit eurot ning saadud sihtfinantseeringu mata ehitusena kajastatud 0 tuhat eurot (31.12.2021 seisuga 628 tuhat kogumaksumus on 33,9 miljonit eurot. 2022. aastal tehti investeeringuid eurot). 31.12.2022 seisuga on investeeringuid tehtud kogumaksumuses 163 tuhande euro väärtuses (2021. aastal 17 994 tuhat eurot), millest 18 805 tuhat eurot. lõpetamata ehitisi ja ettemakseid 31.12.2022 seisuga 16 tuhat eurot Suurimad 2022. aastal arvele võetud põhivarad on lennuliiklusala (31.12.2021 seisuga ettemakseid 17 904 tuhat eurot). laiendus 24 751 tuhat eurot, Pärnu lennuliiklusala rekonstrueerimine ning lennukiangaari ehitus summas 3 630 tuhat eurot, Tallinna lennujaama Sisukord 90 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne pagasiala ja pagasisüsteemi laiendamine 6 119 tuhat eurot, Tallinna Kasutusrendile antud ehitised ja rajatised lennujaama reisiterminali Schengeni eelootealade laiendustööd 1 944 tuhandetes eurodes 2022 2021 tuhat eurot, nelja päikesepargi ehitus Tallinnas summas 1 812 tuhat eurot. Suurimad 2021. aastal arvele võetud põhivarad olid Pärnu lennu­liiklusala Soetusmaksumus seisuga 31.12. 34 216 31 323 rekonstrueerimine summas 14 355 tuhat eurot, kaks päikese­parki Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. -15 395 –14 226 Tallinnas summas 825 tuhat eurot, Tallinna reagendilao ehitus summas sh arvestusperioodi amortisatsioonikulu -1 162 –1 255 850 tuhat eurot Tavapärase äriprotsessi käigus kanti maha kontserni varasid Kasutusrendile antud ehitiste ja rajatiste jääkväärtus 18 822 17 097 seisuga 31.12. jääkmaksumuses 16 tuhat eurot (2021. aastal 1 389 tuhat eurot). Kõik mahakandmised kajastati koondkasumiaruandes põhivara kulumi ja väärtuse languse real. Maha kantud varadega seotud sihtfinantseeringuid Rendile antud põhivarad kuuluvad kõik kinnisvarainvesteeringute gruppi 2021. ega 2022. aastal tuludesse ei kantud. ja põhivaragruppi „Ehitised ja rajatised“ ning neid kasutatakse osaliselt 2021. ja 2022. aastal müüdi masinaid ja seadmeid jääkväärtusega oma äritegevuses ning osaliselt renditulu saamise eesmärgil (lisa 6 ja lisa 7). 0 eurot. Kasum varade müügist, mis on kajastatud koondkasumiaru- Jääkväärtusega null kasutuses olevad põhivarad andes muude tulude all, on kokku 0 tuhat eurot (2021. aastal 3 tuhat eurot) (lisa 20). Müüdud varadega seotud sihtfinantseeringuid 2021. ega tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 2022. aastal tuludesse ei kantud. Tallinna lennujaam 28 745 29 074 Kuressaare lennujaam 6 940 6 881 Tartu lennujaam 6 303 6 172 Kärdla lennujaam 4 182 4 080 Pärnu lennujaam 2 681 2 608 AS Tallinn Airport GH 2 411 2 002 Jääkväärtusega null kasutuses olevad põhivarad kokku 51 262 50 817 Sisukord 91 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne LISA 6. Kinnisvarainvesteeringud tuhandetes eurodes 2022 2021 Soetusmaksumus seisuga 01.01. 24 824 24 782 Väiksemate üüripindade puhul on sõlmitud lühikese ette teatamise ajaga tähtajatud üürilepingud. Spetsiaalselt üürnike tingimustele ehitatud või Akumuleeritud kulum seisuga 01.01. –10 087 –9 084 üürnike tarbeks kohandatud hoonetes on kasutusel tähtajalised üürle- Kokku kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus 14 737 15 698 pingud, mille lõpetamine toimub poolte kokkuleppel või pikema ette seisuga 01.01. teatamise tähtajaga. Kinnisvarainvesteeringute tavapärased hooldus- ja remondikohustused lasuvad kontsernil kui rendileandjal. Spetsiifiliste Kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil erisüsteemide hooldus- ja remondikohustus lasub üldjuhul rentnikul. Ümberklassifitseerimised lõpetamata ehitistest ja 2 426 42 Kinnisvarainvesteeringutest saadud renditulu oli 2 201 tuhat eurot ettemaksetest (2021: 2 134 tuhat eurot) (Lisa 7) ja otsesed tegevuskulud 1 233 tuhat Ostud ja parendused 129 0 eurot (2021: 608 tuhat eurot) (Lisa 21). Otsesed tegevuskulud ei sisalda Amortisatsioonikulu –916 –1 003 kinnisvara investeeringutega seotud amortisatsioonikulu, finantskulu, üldkulu, tööjõukulu ega maa kulu. Kokku kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil 1 639 –961 Lennukite hooldusangaaride õiglane väärtus ei erine juhtkonna hinnangul oluliselt bilansilisest maksumusest. Samuti ei erine juhtkonna Soetusmaksumus seisuga 31.12. 27 379 24 824 hinnangul kinnisvarainvesteeringuna soetatud büroohoone, angaari ning Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. –11 003 –10 087 garaaži õiglane väärtus selle bilansilisest maksumusest, kuna varad on soetatud avalikul pakkumisel turutingimustel ning vahepealsel perioodil Kokku kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus 16 376 14 737 seisuga 31.12. ei ole juhtkonna hinnangul toimunud olulisi muudatusi. Kontsern on liigi- tanud kinnisvarainvesteeringud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3. Sisukord 92 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne LISA 7. Kasutusrent LISA 8. Varud Renditulud on saadud ruumide, angaaride ja maa rendist (Lisa 5, 6, 19). tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Tingimusliku rendina kajastatakse kontsessioone. Teenuste kontses- Lennukite jäätõrje materjalid 371 209 sioonikokkuleppe puhul annab AS Tallinna Lennujaam lepingu kehtivuse ajaks kliendile õiguse osutada teenust oma territooriumil. Tingimuslik Rajahooldus- ja päästematerjalid 640 215 rendimakse sõltub lennujaama territooriumil osutatud teenuste käibest Kütus 78 76 ning aasta jooksul lennujaama läbinud reisijate arvust. Muud varud 7 27 Renditulu Varud kokku 1 096 527 tuhandetes eurodes 2022 2021 Aruandeperioodi jooksul ei ole tehtud varude allahindlusi, samuti ei ole Kontsessioonid rentnike tegevusest reisiterminalis 4 226 2 042 tehtud allahindlusi ka aastal 2021. Kinnisvarainvesteeringute üür (Lisa 6) 2 201 2 134 Reisiterminalide üür (Lisa 5) 912 620 Kaubaterminali ruumide üür (Lisa 5) 661 660 LISA 9. Nõuded ja ettemaksed Kontsessioonid muudest tegevustest 752 370 9.1 Nõuded ostjate vastu Infrastruktuuritasud 863 462 tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Muu üür 325 339 Ostjatelt laekumata arved 6 386 6 210 Kokku renditulu (Lisa 19) 9 940 6 627 Ebatõenäoliselt laekuvad arved –708 –709 Renditulu 12 kuu jooksul mittekatkestatavatest rendilepingutest3 seisuga Nõuded ostjate vastu kokku (Lisa 10) 5 678 5 501 31.12.2022 on 1 072 tuhat eurot (2021: 1 405 tuhat eurot). Andmed kasutusrenditulude kohta sisaldavad nii kinnisvarainvesteeringute kui ka Nõuded ostjate vastu sisaldavad seotud osapoolte nõudeid (vt Lisa 25). materiaalse põhivara renditulu. 3 Siin ei näidata tingimuslikku renti (kontsessiooni), kuna rendimäär ei ole fikseeritud vaid sõltub kliendi käibest, reisijate arvust ning tarbijahinnaindeksist. Sisukord 93 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne 9.2 Muud nõuded LISA 10. Finantsinstrumendid tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Nõue sihtfinantseerimise eest (Lisa 14.1) 16 1 207 Muud nõuded 0 9 (A) Finantsinstrumendid kategooriate järgi Muud nõuded kokku (Lisa 10) 16 1 216 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 9.3 Ettemaksed Nõuded ostjate vastu, saamata põhivara 5 694 6 717 tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 sihtfinantseering ja muud nõuded (Lisa 9.1 ja 9.2) Maksude ettemaksed 2 195 4 305 Raha ja raha ekvivalendid (Lisa 11) 50 995 49 742 Ettemaksed 603 380 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 56 689 56 459 Viitlaekumised 37 23 Ettemaksed kokku 2 835 4 708 Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes Nõuded ja ettemaksed kokku 8 529 11 425 tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Võlakohustused (Lisa 12) 45 563 49 117 Nõuete ja ettemaksete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilan- Võlad tarnijatele ja muud võlad (Lisa 15 ja 3) 4 986 7 664 silisest maksumusest. Nõuete laekumine ja ettemaksete eest saadavate teenuste ja kaupade laekumine ei ole tagatistega kaetud. Kõik kontserni Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi 50 549 56 781 aruandes nõuded ja ettemaksed on eurodes, vt ka Lisa 3 ja Lisa 10. Sisukord 94 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne (B) Finantsinstrumendid krediidikvaliteedi järgi Ostjatelt laekumata arvete analüüs tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Kontsernil on ühte tüüpi finantsvarasid, mille väärtust hinnatakse krediidi­kahju mudeli alusel: nõuded ostjate vastu. Ka muude nõuete ning Ostjatelt laekumata arvete analüüs 6 386 6 210 raha ja raha ekvivalentide puhul on vastavalt IFRS 9 standardile vajalik sh maksetähtaeg pole saabunud 5 006 5 068 krediidikahju hindamine, kuid 31.12.2022 ja 31.12.2021 seisuga on tuvas- sh maksetähtajast möödunud 1–30 päeva 713 510 tatud krediidikahju ebaoluline (Lisa 11). Kontsern rakendab IFRS 9 lihtsustatud mudelit krediidikahju määra- sh maksetähtajast möödunud 31–60 päeva 95 33 misel kõikidele nõuetele ostjate vastu, mille raames hinnatakse nõude sh maksetähtajast möödunud 61–90 päeva 7 4 võimalikku kahju terve nõude eluea vältel. Krediidikahju hindamiseks on kõik nõuded grupeeritud sarnaste tunnuste ja maksetähtaja ületamise aja sh maksetähtajast möödunud üle 91 päeva 11 11 järgi. Hinnanguline kahjumäär baseerub ajaloolisele kogemusele sarnaste sh Estonian Air AS maksetähtaja ületanud arved 554 584 nõuete osas ning käesoleva perioodi kahjumile nõuete allahindlusest. Ajaloolist kahjumäära on korrigeeritud nii, et ta peegeldaks hetke ning Ostjatelt laekumata arvete allahindlus 708 709 tulevikku vaatavat informatsiooni makromajanduslike näitajate põhjal. Muutused ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Allahindluse saldo aruande perioodi alguses 709 1 094 Aruandeperioodi allahindlused (Lisa 22) 248 193 Aruandeperioodil maha kantud nõuded –4 –3 Aruandeperioodil laekunud ebatõenäoliseks hinnatud –245 –575 nõuded (Lisa 22) Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 708 709 Sisukord 95 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne LISA 11. Raha ja raha ekvivalendid LISA 12. Võlakohustused tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Kõik võetud laenud on nomineeritud eurodes (vt ka Lisa 3 ja Lisa 10). Juhtkonna hinnangul ei erine laenude õiglane väärtus aruande kuupäeval Kassad 77 72 oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Arvelduskontod 50 915 49 742 2016. aastal sõlmiti laenulepingud investeerimisprojektide rahastami- Raha teel 3 0 seks Euroopa Investeerimispanga (European Investment Bank) ja Põhja- maade Investeerimispangaga (Nordic Investment Bank). Nende lepingute Raha ja raha ekvivalendid kokku (Lisa 10, Lisa 12) 50 995 49 814 alusel võeti laenud välja 2016-2020 aastal. 2020. ja 2019. aastal võetud laenudega rahastati Tallinna lennujaama lennuliiklusala laiendus- ja Arvelduskontode ja deposiitide jaotus uuendustöid ja muid investeeringuid. Põhjamaade Investeerimispanga erinevate krediidireitingutega pankade vahel laenu tagasimaksed algasid 2019. aastal ja Euroopa Investeerimispanga tagasimaksed algasid 2022. aastal. tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Pankades, mis omavad Moody’s krediidireitingut 31 739 30 592 tuhandetes eurodes Aa2/Aa3 Pikaajalised võlakohustused 31.12.2022 31.12.2021 Pankades, mis omavad Moody’s krediidireitingut Baa2 19 176 19 150 Pikaajalised pangalaenud 40 684 45 394 Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest ja 50 915 49 742 Pikaajalised rendikohustused 48 27 deposiitidest kokku (Lisa 11) Kokku pikaajalised võlakohustused 40 732 45 421 Lühiajalised võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 4 710 3 642 Pikaajaliste pangalaenude intressikohustus 86 21 Lühiajalised rendikohustused 35 32 Kokku lühiajalised võlakohustused 4 831 3 696 Kokku võlakohustused (Lisa 10) 45 563 49 117 Sisukord 96 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Pikaajaliste pangalaenude põhiosa ja tingimused Pikaajaliste pangalaenude põhiosa ja tingimused Lepingu Tagasimakse sõlmimine tähtaeg Tagatis Laenu­summa Intressimäär Pohjola pank 28.11.2011 30.09.2022 Vt Lisa 13 10 000 000 3k Euribor +1,0% Nordic Investment Bank 16.12.2016 1.12.2029 Vt Lisa 13 24 000 000 6k Euribor +0,74% European Investment Bank 7.12.2016 1.03.2030 Vt Lisa 13 30 000 000 6k Euribor +0,6% Laenukohustuste muutused 2022. aastal Laenukohustuste muutused 2021. aastal tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes Seisuga 31.12.2022 NIB Pohjola EIB KOKKU Seisuga 31.12.2021 NIB Pohjola EIB KOKKU Laenu jääk perioodi alguses 18 286 750 30 000 49 036 Laenu jääk perioodi alguses 20 572 1 750 30 000 52 322 Tasutud laenud perioodil –2 286 –750 –606 –3 642 Tasutud laenud perioodil –2 286 –1 000 0 –3 286 Laenu jääk perioodi lõpus 16 000 0 29 394 45 394 Laenu jääk perioodi lõpus 18 286 750 30 000 49 036 Laenude intressi kohustus 23 0 63 86 Laenude intressi kohustus 1 0 20 21 Sisukord 97 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Netovõlakohustused LISA 13. Laenu tagatis ja tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 panditud vara Raha ja raha ekvivalendid (Lisa 11) 50 995 49 814 Lühiajalised võlakohustused -4 796 –3 642 Nordic Investment Bank, European Investment Bank ja Pohjola panga laenu tagatiseks varasid panditud ei ole. Laenulepingud näevad ette, et Lühiajalised rendikohustused –35 –33 AS Tallinna Lennujaam ei tohi ilma panga eelneva kirjaliku nõusolekuta: Pikaajalised võlakohustused -40 684 –45 394 • võõrandada, anda üürile, rendile või muul lepingulisel alusel anda Pikaajalised rendikohustused –48 –27 kolmanda isiku kasutusse oma vara, kui see väljub igapäevase Netovõlg (Lisa 3) 5 518 718 majandustegevuse raamest; • pantida oma vara või koormata seda mistahes muu piiratud Raha ja raha ekvivalendid (Lisa 11) 50 995 49 814 asjaõigusega. Fikseeritud intressiga kohustused –45 477 –49 096 Laenulepingutele on seatud mitmed piirangud või eritingimused, mille Netovõlg (Lisa 3) 5 518 718 mittetäitmisel võib laenuandja nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaks- mist, sealhulgas: • omakapitali osakaal varadest kokku peab olema vähemalt 30%; Võla- Võla- Raha ja raha kohustused kohustused • võlakohustused kokku ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 4; tuhandetes eurodes ekvivalendid <1a >1a KOKKU • netovõla ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 3; Netovõlg 31.12.2021 49 814 –3 674 –45 422 718 • võlakohustuse teenindamise kattekordaja (põhitegevuse rahavoog Rahavoog 1 181 -1 071 4 690 4 799 jagatud puhas võlakohustus kokku) peab olema vähemalt 40%; Netovõlg 31.12.2022 50 995 -4 745 -40 732 5 518 • raha ja raha ekvivalentide ning järgneva 12 kuu intressikandvate võlakohustuste ja intressimaksete kogusumma jagatis peab olema suurem kui 1,5. 31.12.2022 seisuga oli AS Tallinna Lennujaam vastavuses laenulepingute tingimustega. Sisukord 98 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Pankadega oli enne 31.12.2021 sõlmitud kokkulepe, et pangad LISA 14. Sihtfinantseerimine loobuvad kahe kehtestatud eritingimuse nõuetest (võlakohustused kokku ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 4, netovõla ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 3) aruandekuupäevast kuni 30.06.2022. Sellest 14.1 Sihtfinantseerimise nõue tulenevalt oli 31.12.2021 ning 30.06.2022 seisuga kehtestatud täiendav tuhandetes eurodes 2022 2021 eritingimus: raha ja raha ekvivalentide ning järgneva 12 kuu intressi­ kandvate võlakohustuste ja intressimaksete kogusumma jagatis peab Saamata põhivara sihtfinantseerimine (Lisa 9.2) 0 1 194 olema suurem kui 1,5. Saamata tegevuskulude sihtfinantseerimine 16 13 Sihtfinantseerimise nõue kokku 16 1 207 14.2 Tegevuskulude sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2022 2021 Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus 9 067 10 067 sh lennundusjulgestuse ja päästekulude toetus 6 767 7 767 sh regionaalsete lennujaamade toetus4 2 300 2 300 Töötukassast saadud töötasu hüvitis 0 1 363 Muu kodumaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 449 63 Tegevuskulude sihtfinantseerimine kajastatud tuluna 9 516 11 493 (Lisa 20) 4 Toetus on ette nähtud regionaalsete lennujaamade: Kärdla-, Kuressaare-, Tartu-, Pärnu lennujaamade ja Ruhnu ning Kihnu lennuväljade käigus hoidmiseks. Sisukord 99 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne 14.3 Varade sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2022 2021 2017. aastal sõlmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Pikaajalised varade sihtfinantseerimised perioodi 80 773 75 900 Pärnu linn ning AS Tallinna Lennujaam kolmepoolse lepingu Pärnu lennu- alguse seisuga jaama rekonstrueerimiseks eesmärgiga taastada regulaarne lennuliiklus Pärnu piirkonna turismi arendamiseks. Lennujaam vastutab taristu Sihtfinantseeringute liikumised arvestusperioodil rajamise ja käitamise eest ning Pärnu linn lennuliikluse käivitamise eest. Sihtfinantseerimisega soetatud varade 638 8 602 Arendusprojekti põhieesmärk on uuendada projekti mahus kirjeldatud ja kohustuste soetus lennuliiklusala rajatisi ja süsteeme, et need vastaksid kehtestatud sh Ühtekuuluvusfondist (ISPA) 638 8 602 nõuetele, oleksid ülalpidamises võimalikult vastupidavad ja kauakestvad ning võimalikult väikeste ülalpidamiskuludega. Eraldis sihtfinantseerimise tagastamiseks –1 388 0 2021. ja 2022. aasta põhivarade kodumaine sihtfinantseerimine sh eraldis Ühtekuuluvusfondist (ISPA) saadud –1 696 0 seondub Pärnu lennujaama rekonstrueerimisega (vt Lisa 5) vastavalt toetuse tagasimakseks 2018.aastal sõlmitud sihtotstarbelise toetuse andmise lepingutele. sh varasematel perioodidel tuludesse arvestatud 308 0 2021. ja 2022. aasta põhivarade sihtfinantseerimine Ühtekuuluvus­ tagasiküsitav toetus fondist seondub lennuliiklusala arendusprojektiga (vt Lisa 5), mis on Sihtfinantseerimisega soetatud kohustuste –4 222 –3 729 tunnistatud abikõlbulikuks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt. Ühte- arvestamine tulusse kuuluvusfond panustab projekti maksumusest 50% ehk 35 miljonit eurot. sh kodumaine sihtfinantseerimine (Lisa 20) –759 –688 Lennuliiklusala arendusprojekti sihtfinantseerimiseks Ühtekuuluvus­fondi vahenditest on Euroopa Komisjoni poolt väljastatud riigiabi luba. sh Ühtekuuluvusfondist (ISPA) (Lisa 20) –2 962 –2 507 sh Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) (Lisa 20) –502 –534 Pikaajalised varade sihtfinantseerimised 75 801 80 773 perioodi lõpu seisuga sh kodumaine sihtfinantseerimine 19 021 19 780 sh Ühtekuuluvusfond (ISPA) 52 419 56 130 sh Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) 4 361 4 863 Sisukord 100 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022. aasta oktoobris algatas Rahandusministeerium auditi Ühte- LISA 15. Võlad tarnijatele ja muud võlad kuuluvusfondist saadud sihtfinantseeringu sihtotstarbelise kasutamise auditeerimiseks. Auditi tulemusel hindas Rahandusminsiteerium, et kontsern on eksinud hankeseaduse vastu ning seetõttu soovitas siht- 15.1 Võlad tarnijatele ja muud võlad finantseeringu väljastanud Rakendusüksusel 5% auditi ulatuses olnud välja makstud toetusest tagasi küsida. Rakendusüksus algatas auditi tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 2022. aasta detsembris ning väljastas 2023. aasta veebruaris otsuse, Võlad kaupade ja teenuste eest 2 853 2 308 mille alusel küsib tagasi 5% auditi ulatuses olnud ning Rakendusüksuse Võlad põhivara eest 1 677 5 341 poolt väljastatud toetusest, s.o 600 tuhat eurot. Juhatus ei ole toetuse Muud võlad 457 15 tagasi­nõudmise põhjendustega nõus ning kaebas Rakendusüksuse otsuse edasi. Käesoleva aastaaruande kinnitamise ajahetkel ei ole Võlad tarnijatele kokku 4 986 7 664 vaidluse tulemus veel selgunud. Kuna juhatus hindab, et on tõenäoline, et Rakendusüksus algatab auditi ka ülejäänud projekti etappide osas, siis on 31.12.2022 seisuga kajastatud eraldis lennuliiklusala arendusprojektiga 15.2 Viitvõlad töötajatele, maksuvõlad ja ettemaksed seotud abikõlbulike kulude tagasimakse osas summas 1 696 tuhat eurot. tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Kajastatud eraldis moodustab 5% kogu saadud toetustest, s.t kajastatud Viitvõlad töötajatele (Lisa 17) 3 463 2 920 eraldis hõlmab 2023. aasta veebruaris väljastatud otsusega tagasi­ küsitavat 600 tuhandet eurot. Kogu saadud toetusest, mida kontsern Maksuvõlad (Lisa 16) 1 503 1 136 on arvestanud tuludesse, on seetõttu 5% kajastatud muudes ärikuludes Ettemaksed 211 215 summas 308 tuhat eurot. Muud võlad ja ettemaksed kokku 5 177 4 271 Võlad hankijatele ja muud võlad kokku 10 163 11 935 Sisukord 101 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne LISA 16. Maksuvõlad LISA 18. Omakapital tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 Kõik AS-i Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäriõiguse teostajaks on Majandus- ja Sotsiaalmaks töötasudelt ja erisoodustustelt 892 677 Kommunikatsiooni­ministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul Tulumaks töötasudelt ja erisoodustustelt 514 382 majandus- ja taristuminister. Töötuskindlustusmakse 60 46 31.12.2022 31.12.2021 Pensionikindlustus 35 28 Aktsiakapital 45 617 280 eurot 45 617 280 eurot Aktsiis 2 2 Aktsiate arv 4 561 728 tk 4 561 728 tk Ettevõtte tulumaks 0 1 Aktsiate nimiväärtus 10 eurot 10 eurot Maksuvõlad kokku (Lisa 15) 1 503 1 136 Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2022 oli 76 728 tuhat Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevaid kohustusi vt Lisa 24. eurot (31.12.2021: 68 155 tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb tulumaksukulu 20/80 netodividendina väljamakstavalt summalt. Seega on aruande kuupäeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist LISA 17. Viitvõlad töötajatele omanikele võimalik dividendidena välja maksta 61 383 tuhat eurot (31.12.2021: 54 524 tuhat eurot) ning dividendide väljamaksmisega kaasneks dividendide tuhandetes eurodes 31.12.2022 31.12.2021 tulumaks summas 15 345 tuhat eurot (31.12.2021: 13 631 tuhat eurot). Riigi, kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi Preemiareservi kohustus 2 174 1 969 äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). AS-i Tallinna Arvestatud, kuid väljamaksmata palk 1 058 788 Lennujaam dividendipoliitika on fikseeritud ettevõtte strateegias ning Puhkusetasu kohustus 223 161 optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandus­ Muud võlad töötajatele 8 2 ministeerium “Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundus­ ühingute koondaruandega”. 2021. aastal tegi omanik (AS-i Tallinna Viitvõlad töötajatele kokku (Lisa 15) 3 463 2 920 Lennujaam aktsiate omanik on Eesti Vabariik) uute investeeringute rahasta- miseks omakapitali sissemakse summas 20 000 tuhat eurot, mille kasuta- misel olid piirangud. Piirangud eemaldati 2022. aastal, kuid lisandus riigile dividendi maksmise kohustus vastavalt kinnitatud riigieelarvele. Sisukord 102 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne LISA 19. Müügitulu Mittelennundustulu tuhandetes eurodes 2022 2021 Lennundustulu Reisijate ja lennukite teenindamine 16 944 10 104 tuhandetes eurodes 2022 2021 Renditulud Reisijatasud 7 058 3 755 Kontsessioonid 4 978 2 412 Maandumistasud 6 272 4 060 Ruumide ja angaaride üür 4 099 3 753 Parkimistasud 1 003 846 Infrastruktuuritasud 863 462 Navigatsioonitasud 21 22 Renditulud kokku (Lisa 7) 9 940 6 627 Starditasud 4 4 Lennundustulu kokku 14 358 8 687 Muud müüdud teenused Autode parkimisteenus 3 133 1 428 Üürnikele osutatud teenused 2 631 1 260 Reklaamiteenus 703 423 Lennundusega seotud teenused 2 081 1 099 Muud osutatud ja vahendatud teenused 168 149 Muud müüdud teenused kokku 8 716 4 359 Mittelennundustulu kokku 35 600 21 090 Müügitulu kokku 49 958 29 777 Sisukord 103 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne LISA 20. Muud äritulud LISA 22. Mitmesugused tegevuskulud tuhandetes eurodes 2022 2021 tuhandetes eurodes 2022 2021 Tegevuskulude sihtfinantseerimine (Lisa 14) 9 516 11 493 Administreerimiskulud 622 641 Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine (Lisa 14) 4 222 3 729 Turundus ja avalikud suhted 473 301 Kasum masinate, seadmete ja maa müügist (Lisa 5) 0 3 Koolituskulud 448 172 Muud tulud 170 97 Personaliteenused 42 25 Muud äritulud kokku 13 910 15 322 Eri- ja vormiriietused 364 214 Töölähetused 84 31 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (Lisa 10) 3 –383 LISA 21. Kaubad, materjal ja teenused Tegevuskulud kokku 2 036 1 001 tuhandetes eurodes 2022 2021 Julgestus, ohutus ja pääste* 4 654 3 927 Kommunaalkulud 6 414 3 113 Lennuradade hooldus 2 166 1 249 Sõidukite majandamise kulud 1 551 903 Reisijate ja õhusõidukite teenindamise kulud 1 819 1 067 Hoonete ja rajatiste hooldus 1 326 1 231 Info ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 1 503 595 Kaubad, materjal ja teenused kokku 19 433 12 085 * sisaldab ainult sisseostetud julgestusteenust, muud julgestus- ja pääste kulud on teistel kuluridadel. 2022. aastal olid kõik julgestus- ja päästekulud kokku 7,15 mln (2021. aastal 7,8 mln eurot). Sisukord 104 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne LISA 23. Tööjõukulud LISA 24. Tingimuslikud ning siduvad tulevikukohustused tuhandetes eurodes 2022 2021 Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 15 329 12 754 Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused keskmine töötasu kuus eurodes 2 457 2 247 Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud kontserni ettevõtete Tööjõukuludelt arvestatud maksud 5 139 4 289 maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserni ettevõttes. Tööjõukulu klassifitseeritud erisoodustusena 190 77 Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni ettevõtete maksuarvestust Erisoodustusena klassifitseeritud tööjõukulude maksud 167 74 kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Tööjõukulud kokku 20 825 17 194 Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksu- haldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma. Töötajate arv Töötajate arv perioodi algul 514 509 Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustused Töötajate arv perioodi lõpul 586 514 Seisuga 31.12.2022 oli kontsernil põhivara ehitamiseks sõlmitud lepingu- Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 520 473 test tulenevaid kohustusi 6,9 mln eurot (2021: 6,0 mln eurot) (vt Lisa 5, Lisa 12, Lisa 14). Sihtfinantseerimisest tulenevad siduvad kohustused Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondil on õigus sihtfinantseerimise lepingu rikkumisel õigus vahendid tagasi küsida. 31.12.2022 seisuga oli saadud sellist sihtfinantseeringut 33,9 mln eurot (31.12.2021: 32,4 mln eurot). Kontsern on 31.12.2022 seisuga moodustanud eraldise tagasiküsitava sihtfinantseeringu osas, vt Lisa 14. Sisukord 105 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne LISA 25. Tehingud seotud osapooltega Tuhandetes eurodes 2022 2021 Nõuded 666 631 sh Estonian Air 554 584 Kohustused 17 54 Müüdud teenused 846 466 Ostetud teenused 221 255 Kontserni juhatus avalikustab tehingud Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevate lennundusettevõtetega. Emaettevõtte nõukogu ja juhatuse töötasu sotsiaalmaksudeta oli 2022. aastal 562 tuhat eurot (2021: 443 tuhat eurot), tütarettevõtte nõukogu ja juhatuse töötasu sotsiaalmaksudeta oli 2022.aastal 94 tuhat eurot (2021.aastal 91 tuhat eurot). Kontsern on andnud juhatuse liikmete käsutusse ametiautod, teenistusleping ei näe ette lahkumishüvitiste maksmist. Tehingud seotud osapooltega on teostatud turuhindades ning nõuetes seotud osapooltega ei ole tehtud allahindlusi aruande- ega võrdlus­perioodil, v.a nõuded Estonian Air vastu, mis on 100% alla hinnatud nii aruande- kui võrdlusperioodil, kuna ettevõte on pankrotis. 2022. aastal laekus nende nõuete katmiseks pankrotimenetluse jaotise alusel tehtud väljamakse summas 29 tuhat eurot. Sisukord 106 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne LISA 26. Finantsinformatsioon Omakapital 31.12.2022 31.12.2021 emaettevõtte kohta Aktsiakapital 45 617 45 617 Kohustuslik reservkapital 2 625 2 510 Jaotamata kasum 63 200 58 461 Konsolideerimata finantsseisundi aruanne Omakapital kokku 111 442 106 588 tuhandetes eurodes Kohustused Varad 31.12.2022 31.12.2021 Pikaajalised kohustused Põhivara Võlakohustused 40 684 45 394 Pikaajalised finantsinvesteeringud 1 028 1 028 Rendikohustused 48 18 Materiaalne põhivara 176 665 175 846 Sihtfinantseerimine 75 801 80 773 Ettemaksed materiaalse põhivara eest 308 1 869 Eraldis 1 696 0 Kasutamisõigusega esemeks olev vara 73 32 Muud võlad 140 140 Immateriaalne põhivara 849 565 Pikaajalised kohustused kokku 118 369 126 325 Kinnisvarainvesteeringud 16 376 14 737 Põhivara kokku 195 299 194 077 Lühiajalised kohustused Võlakohustused 4 796 3 663 Käibevara Rendikohustused 25 14 Varud 739 315 Võlad ja ettemaksed 7 950 10 017 Nõuded ja ettemaksed 5 316 8 653 Lühiajalised kohustused kokku 12 771 13 694 Raha 41 228 43 562 Käibevara kokku 47 283 52 530 Kohustused kokku 131 140 140 019 Varad kokku 242 582 246 607 Kohustused ja omakapital kokku 242 582 246 607 Sisukord 107 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes 2022 2021 Müügitulu 34 983 21 043 Muud äritulud 13 904 14 791 Kaubad, toore, materjal ja teenused –16 421 –10 301 Mitmesugused tegevuskulud –1 694 –780 Tööjõukulud –13 312 –11 514 Põhivara kulum ja väärtuse langus –11 812 –11 977 Muud ärikulud –425 –58 Ärikasum 5 223 1 204 Finantstulud ja – kulud –369 –137 Aruandeaasta puhaskasum 4 854 1 067 Majandusaasta koondkasum 4 854 1 067 Sisukord 108 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes Põhitegevuse rahavood 2022 2021 Rahavood finantseerimisest 2022 2021 Laekumised klientidelt 43 935 26 084 Saadud laenu tagasimaksed –3 642 –3 286 Tarnijatele ja töötajatele tasutud –37 261 –28 685 Makstud rendimaksed –21 –19 Saadud intressitulu 30 30 Saadud rahaline sissemakse aktsiakapitali 0 20 000 Makstud intressid –261 –143 Rahavood finantseerimisest kokku –3 663 16 695 Saadud sihtfinantseerimine riigi eelarvest 9 067 10 067 Saadud muu tegevuskulude sihtfinantseerimine 420 50 Rahavood kokku –2 334 6 Põhitegevuse rahavood kokku 15 930 7 403 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 43 562 43 556 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 41 228 43 562 Rahavood investeerimisest Raha ja raha ekvivalentide muutus –2 334 6 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara –16 433 –33 198 soetamisel Laekunud materiaalse põhivara müügist 0 1 Saadud põhivara sihtfinantseerimine 1 832 9 105 Rahavood investeerimisest kokku –14 601 –24 092 Sisukord 109 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata omakapitali AS Tallinna Lennujaam (emaettevõte) muutuste aruanne korrigeeritud omakapitali aruanne Kohustuslik Jaotamata tuhandetes eurodes Aktsiakapital reservkapital kasum Kokku tuhandetes eurodes 2022 2021 Saldo seisuga 31.12.2020 25 617 2 510 57 394 85 521 Emaettevõtte konsolideerimata omakapital 111 442 106 588 Aktsiakapitali suurendamine 20 000 0 0 20 000 Tütarettevõte bilansiline väärtus emaettevõtte –1 028 –1 028 rahalise sissemakse teel konsolideerimata finantsseisundi aruandes (miinus) 2021. aasta koondkasum 0 0 1 067 1 067 Tütarettevõtte väärtus arvestatuna kapitaliosaluse 14 556 10 722 meetodil (pluss) Saldo seisuga 31.12.2021 45 617 2 510 58 461 106 588 Kokku 124 970 116 282 Kasumijaotus reservkapitali 0 115 –115 0 2022. aasta koondkasum 0 0 4 854 4 854 Saldo seisuga 31.12.2022 45 617 2 625 63 200 111 442 Sisukord Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsionärile raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Meie arvamus Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:  tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam ja selle tütarettevõtte (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit koostatud; ja seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust  tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus Mida me auditeerisime informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:  konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2022; Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses  konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;  konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega  konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest  konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, muud selgitavat infot. ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Arvamuse alus Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Sõltumatus Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori kohustused vastavalt IESBA koodeksile. aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab järgmisi osasid – Tegevusaruanne, tehtavaid majanduslikke otsuseid. Strateegia ja eesmärkide täitmine, Lennuliiklus meie lennujaamades, Lennuvälja- ja reisijateenused, Meeskond, Kestlikkuse aruanne (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase vandeaudiitori aruannet). skeptitsismi. Samuti me:  tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt sealhulgas tegevusaruannet. tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 2 T: 614 1800, www.pwc.ee  omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;  hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;  otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;  hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;  hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Hermanson Kristiina Veermäe Vandeaudiitor, litsents nr 570 Vandeaudiitor, litsents nr 596 22. märts 2023 Tallinn, Eesti 3  Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Kasumi jaotamise ettepanek Majandusaasta aruande allkirjad Juhatus on koostanud 2022. aasta tegevusaruande ja raamatupidamise Eelmiste perioodide jaotamata kasum 31.12.2021 68 040 tuhat eurot aastaaruande. Juhatus kinnitab majandusaasta aruandes esitatud 2022. aasta puhaskasum 8 688 tuhat eurot andmete õigsust. Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2022 76 728 tuhat eurot Juhatus: Juhatus teeb ettepaneku 2022. aasta puhaskasum summas Riivo Tuvike juhatuse esimees 22.03.2023 8 688 tuhat eurot jaotada järgmiselt: Einari Bambus juhatuse liige 22.03.2023 Anneli Turkin juhatuse liige 22.03.2023 • 434 tuhat eurot kanda reservkapitali; Katrin Hagel juhatuse liige 22.03.2023 • 8 254 tuhat eurot jätta jaotamata ning kanda jaotamata kasumisse. Eero Pärgmäe juhatuse liige 22.03.2023 Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 76 294 tuhat eurot Nõukogu on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest, millele Riivo Tuvike juhatuse esimees 22.03.2023 on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise Einari Bambus juhatuse liige 22.03.2023 ettepanek, läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Nõukogu kinnitab majandus­ Anneli Turkin juhatuse liige 22.03.2023 aasta aruandes esitatud andmete õigsust. Katrin Hagel juhatuse liige 22.03.2023 Eero Pärgmäe juhatuse liige 22.03.2023 Nõukogu: Märten Vaikmaa nõukogu esimees 5.04.2023 Kadri Land nõukogu liige 5.04.2023 Toivo Jürgenson nõukogu liige 5.04.2023 Piret Kübbar nõukogu liige 5.04.2023 Jaak Viilipus nõukogu liige 5.04.2023 Sir John Elvidge nõukogu liige 5.04.2023 Sisukord  Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2022    Konsolideeritud majandusaasta aruanne Kontserni Tallinna Lennujaam müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le tuhandetes eurodes EMTAK kood 2022 2021 35131 Elektrienergia jaotus 1 520 789 52231 Lennuväljade ja lennujaama reisiterminalide töö 31 442 18 841 52239 Muud õhutransporti teenindavad tegevused 16 944 10 104 85599 Muud mujal liigitamata koolitus 53 43 Sisukord Sisukord  AS TALLINNA LENNUJAAM (registrikood: 10349560) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT AS Tallinna Lennujaam, asukohaga Tartu mnt 101, Tallinn, Harju maakond, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 05. juunil 2023.a., algus 16.00 lõpp 17.00 AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina kliimaminister Kristen Michal Aktsiate/häälte arv: 4 561 728 AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Tallinna Lennujaam korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2022.a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 3. Kinnitada AS Tallinna Lennujaam 2022. aasta puhaskasum kogusummas 8 688 000 eurot jaotamine alljärgnevalt:  434 000 eurot kanda reservkapitali  8 254 000 eurot jätta jaotamata ning kanda jaotamata kasumisse. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 76 294 000 eurot. 4. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2022. aastal. Omaniku ootustes kinnitatud strateegilistest ja finantseesmärkidest on saavutatud enamik. Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta hea. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristen Michal 1