AS-i Nordic Aviation Group korralise üldkoosoleku otsus 06.06.2023.

Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................. 2 Juhatuse esimehe pöördumine.............................................................................................................. 4 TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................................ 6 Grupi struktuur ................................................................................................................................... 6 Ülevaade tegevusest ........................................................................................................................... 6 Grupi lennukipark ............................................................................................................................... 7 Statistika ja faktid................................................................................................................................ 7 Organisatsioon ja personal ................................................................................................................. 9 Nõukogu ja juhatus ............................................................................................................................. 9 Lennuohutus ....................................................................................................................................... 9 Lennundusturu ülevaade .................................................................................................................. 10 Grupi finantstulemused .................................................................................................................... 11 Tähtsamad sündmused 2022. aastal ................................................................................................ 12 Olulisemad investeeringud ning arendustegevused......................................................................... 12 Dividendipoliitika .............................................................................................................................. 12 Personalipoliitika............................................................................................................................... 13 Peamised riskid ................................................................................................................................. 14 Jätkusuutlikkuse aruanne ja Grupi sotsiaalne tegevuskava.............................................................. 15 Hea Ühingujuhtimise Tava ................................................................................................................ 19 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE................................................................................................ 23 Konsolideeritud bilanss ..................................................................................................................... 23 Konsolideeritud kasumiaruanne ....................................................................................................... 24 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ............................................................................................ 25 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne .............................................................................. 26 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad .................................................................... 27 Lisa 1. Arvestuspõhimõtted ....................................................................................................... 27 Lisa 2. Grupi tütarettevõtted ..................................................................................................... 33 Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed .................................................................................................... 33 Lisa 4. Varud ............................................................................................................................... 34 Lisa 5. Materiaalne ja immateriaalne põhivara .......................................................................... 34 Lisa 6. Võlad ja ettemaksed ....................................................................................................... 35 Lisa 7. Eraldised .......................................................................................................................... 36 Lisa 8. Maksuvõlad ja ettemaksed ............................................................................................. 37 Lisa 9. Tingimuslikud kohustised ............................................................................................... 37 Lisa 10. Aktsiakapital ................................................................................................................... 37 2  Lisa 11. Müügitulu ........................................................................................................................ 38 Lisa 12. Müüdud teenuste kulud .................................................................................................. 38 Lisa 13. Turustuskulud.................................................................................................................. 39 Lisa 14. Üldhalduskulud ............................................................................................................... 39 Lisa 15. Rendid ............................................................................................................................. 40 Lisa 16. Seotud osapooled............................................................................................................ 40 Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata aruanded .................................................................... 42 Emaettevõtte konsolideerimata bilanss .............................................................................................. 42 Emaettevõtte konsolideerimata kasumiaruanne ................................................................................ 43 Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne ..................................................................... 44 Emaettevõtte konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne....................................................... 45 Juhatuse liikmete allkirjad ................................................................................................................... 46 Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek ....................................................................................... 47 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ....................................................................................................... 48 3 Juhatuse esimehe pöördumine Lennunduse käekäiku mõjutavad ülemaailmsed turud. 2022. aasta oli endiselt tugevalt mõjutatud COVID-19 pandeemiast. Tänu laialdasele vaktsineerimisele hakkasid reisipiirangud üle maailma aeglaselt kaduma, mis omakorda tekitas kohese ja laialdase nõudluse lennureiside järele. See on küll positiivne, kuid enamik lennuettevõtjaid, lennujaamu, lennukite liisingfirmasid ja tugiteenuste pakkujaid olid sunnitud pandeemia kõrghetkel palju töötajaid koondama. See tekitas suuri probleeme kasvava nõudlusega toime tulla. Nii seisis globaalne lennundus 2022. aasta suvel silmitsi suure probleemiga, sest inimeste värbamine osutus oodatust palju raskemaks. Lennuettevõtjatel olid olemas lennukid, aga nad ei suutnud piisava tempoga leida piloote, salongipersonali ja kvalifitseeritud tehnikuid, et rahuldada järsult kasvanud nõudlust. Lennujaamad ei suutnud palgata piisavalt kiiresti turvapersonali ega maapealse teeninduse töötajaid, see tekitas reisijatele tohutuid järjekordi ja häireid lennuliikluses. Aasta lõpuks oli EUROCONTROLi andmetel lendude arv tõusnud 2019. aastaga võrreldes 82%-ni oma tavapärasest mahust. EUROCONTROLi prognooside kohaselt kulub lennundusel veel kaks kuni kolm aastat, et lõplikult taastuda ja jõuda 2019. aasta mahtudeni. Nagu öeldakse: „Õnnetus ei tule iialgi üksi“. 2022. aasta veebruaris alustas Venemaa provotseerimata sissetungi Ukrainasse. See on mõjutanud nii Ukraina inimesi kui ka kogu maailma. Lennupiirangud Ukraina, Valgevene ja Venemaa õhuruumi kohal, energiakriis, mille tõttu on lennukikütus lennuettevõtjatele palju kallim, inflatsioon, mis tõstab nii palku kui ka kulusid, raskendavad lennufirmade ja lennujaamade taastumist pandeemiaperioodist. Grupi ärikontseptsiooni ümberkujundamine Airbus A320 ACMI-teenuste pakkujaks Nordica kaubamärgi all, on käivitunud oodatust paremini. Nordica sai oktoobris kätte oma esimese 180- kohalise A320 lennuki ja alustas Tez Touri Tallinnast väljuvate tšarterlendude teenindamist talvel 2022/23. Grupp alustas ulatuslikku koostööd ka Ühendkuningriikides baseeruva investeerimisfirma Attestor Groupi ja selle omanduses oleva uue, Eestis registreeritud lennufirmaga Marabu Airlines OÜ. Vastloodud lennufirma hakkab alates aprillist 2023 teenindama kokku kuue A320neo lennukiga mitmeid populaarseid sihtkohti Münchenist ja Hamburgist, millest kolme lennukit hakkab opereerima Nordica. Eesti riiklik lennundusgrupp toetab uut lennuettevõtet ka operatsiooniliste ja tugiteenustega. Nordica on A320 ACMI-teenuste pakkujana turul hästi vastu võetud ning seda arengut on toetanud tugevalt ka Grupi teise lennufirma Xfly tänane tugev positsioon lennuteenuste turul. Xfly suur kogemus regionaallendude opereerimisel ACMI teenuslepingute alusel on olnud suureks plussiks uute ärivõimaluste leidmisel. Grupi teise brändi Xfly areng on olnud 2022. aastal kooskõlas lennundussektori üldiste suundumustega. Esimeses kvartalis oli ettevõtte suurima kliendi SAS-i lendude maht endiselt sama madalal tasemel kui 2021. aastal. Kui koroonapiirangud aegamisi kadusid ja reisinõudlus taastuma hakkas, otsustas SAS üsna kiiresti oma tegevust laiendada. Xfly suutis hoida efektiivses kasutuses kõiki oma seitset ATR72-600 ja kaheksat CRJ900 lennukit. Samas seisis ettevõte tööjõu värbamisel silmitsi samade raskustega nagu enamik teisi lennuettevõtjaid, eelkõige püüdlustes palgata ja koolitada õigeks ajaks piisavalt piloote ja salongipersonali. Aasta teises pooles mõjutas see negatiivselt Xfly lendude regulaarsust SAS-ile , sest paljud lennud tuli meeskonnaliikmete puudumise tõttu tühistada. Lisaks oli Xfly’l vaja teostada kaks erakorralist mootoriremonti, mis olid väga kulukad ja lõid ühe CRJ- lennuki mitmeks kuuks rivist välja. Vaatamata kõigele võitis lennufirma uue lepingu Portugali TAP Airlines teenindamiseks ja alustas 2022. aasta oktoobris opereerimist Lissabonist kahe ATR72-600 lennukiga. Ettevõtte plaan on kasutada mõlemat lennukit Lissaboni baasis kaks aastat või kauemgi. 4 Seoses lennuoperatsioonide arvu ulatusliku tõusuga alates 2022. aasta algusest ja 2023. aasta suveks kavandatud kasvuambitsioonidega on Grupp värvanud intensiivselt uusi töötajaid nii Tallinna peakontorisse kui ka meeskonnaliikmeid ja tehnikuid mitmesse Euroopa baasi. 2022. aasta kevadel töötas Grupis kokku 400 täiskohaga töötajat, kuid 2023. aasta suveks kasvab see arv juba 700-ni, mis tähendab 75% suurust personali koosseisu tõusu. Grupp on tänaseks hästi etableerunud, et jätkata kasvamist nii lennumahtude kui ka ACMI-teenuste turul. Kahe lennuettevõtja sertifikaadiga Grupp on võimeline pakkuma lennuteenuseid 70- kuni 220- istekohaliste lennukitega. Grupp on võimeline looma tootmisbaase kõikjal maailmas ning meil on kogemused, teadmised ja paindlikkus, et täita klientide soove globaalselt. Grupp ei teenindanud 2022. aastal ühtegi oma lennuliini Tallinnast, kuna strateegiliselt olulised sihtkohad ja sõlmjaamad on teiste lennufirmade poolt kaetud. Kui aga peaks tekkima olukord, kus Eestil puudub oluline lennuühendus, on Grupil nii äriliselt kui ka operatiivselt olemas võimekus ja tahe sellise ühenduse loomiseks. Tulevikus on iga lennuettevõtja või lennundusega seotud ettevõtte jaoks üks ühine nõue, mis mõjutab kogu valdkonna tavapärast äritegevust – saavutada 2050. aastaks süsinikdioksiidi heitkoguste nullmäär. Grupp võtab seda nõuet tõsiselt. Kõiki meie õhusõidukeid saab juba praegu tankida jätkusuutliku lennukikütusega SAF (ingl Sustainable Aviation Fuel). Samuti osaleme mitmes uuenduslikus vesinik-/elektrimootoritega seotud tehnoloogilises projektis, eriti nendes, mis võiksid sobida meie ATR lennukipargi jaoks. Jan Palmér Tegevjuht ja juhatuse liige Nordic Aviation Group AS 5 TEGEVUSARUANNE Grupi struktuur 2015. aastal asutatud Nordic Aviation Group AS (edaspidi: Grupp) kuulub 100% ulatuses Eesti Vabariigile. Peale emaettevõtte Nordic Aviation Group AS (edaspidi: Nordica) kuulub Gruppi kaks tütarettevõtet – Regional Jet OÜ (edaspidi: Xfly) ja Nordic Aviation Advisory OÜ (edaspidi: Nordic Aviation Advisory). Joonis 1. Nordica Grupi struktuur 31. detsembri 2022. aasta seisuga Ülevaade tegevusest Nordica Airbus A320 lennukite ACMI-teenused 2022. aastal muutis Nordica oma ärikontseptsiooni, mille eesmärk oli saada peamiselt kitsakereliste lennukite segmendis ACMI-teenuse (ingl aircraft, crew, maintenance, insurance; lennuk, meeskond, hooldus ja kindlustus) pakkujaks, opereerides 180-kohalisi Airbus A320 tüüpi õhusõidukeid. Hetkel ei näe Nordica perspektiivi täiendavate Tallinnast väljuvate lendude pakkumiseks, sest vastavaid ühendusi teenindavad paljud välismaised lennuettevõtjad. Kui olukord peaks dramaatiliselt muutuma, on nii Nordical kui ka Xfly’l võimekus ja oskusteave luua ja taastada Eestile olulisi ühendusi. Nordical on endiselt olemas Amadeus broneerimisplatvorm ja selle kasutamiseks vajalikud töötajad. Airbus A320 ACMI äritegevuse edukas algus ja areng on lennufirma jaoks väga positiivne saavutus. 2023. aasta suveks hakkab Nordica opereerima juba nelja A320 lennukit. Gällivare avaliku teenindamise leping Rootsi Trafikverketiga lõppeb 2023. aasta oktoobris. Xfly regionaalne ACMI teenus teistele lennufirmadele Nordica tütarettevõte Xfly on pikaajaline regionaalsete lennuteenuste pakkuja (CPA/ACMI; CPA – ingl Capacity Providing Agreement) Euroopa suurimatele lennufirmadele ning omab lennuettevõtja sertifikaati (ingl AOC, air operator certificate), lennuettevõtja lennutegevusluba (ingl OL, operating 6 licence) ning teisi põhitegevust toetavaid rahvusvahelisi sertifikaate ja lubasid. Ettevõte opereerib õhusõidukitega Bombardier CRJ900 (88 istekohta) ja ATR72-600 (70 istekohta). Nõustamisteenused Nordic Aviation Advisory OÜ on 100% ulatuses Nordica omanduses olev ettevõte. Ettevõttel puudub praegu majandustegevus. Grupi lennukipark 2022. aastal käitas Grupp 17 lennukit – üheksat Bombardier CRJ900 (88/90 istekohta), seitset ATR 72- 600 (70 istekohta) ja ühte Airbus A320 lennukit. Enamikku lennukeid opereeriti 2022. aastal Grupi tütarettevõte Xfly lennuettevõtja sertifikaadil. Nordica käitas suvehooajal ühte CRJ900 ja alates oktoobrist ühte A320 lennukit. 2022. aasta lõpu seisuga oli Grupi lennukipargis kokku 17 lennukit (2021. aasta lõpus 15 lennukit), mis kõik on liisitud järgmiste kasutusrendilepingute alusel: • seitse Bombardier CRJ900 lennukit (88 istekohta) on renditud Transpordi Varahaldus OÜ käest; • kaks Bombardier CRJ900 lennukit (88 istekohta), seitse ATR 72-600 lennukit (70 istekohta) ja üks Airbus A320 lennuk (180 istekohta), on renditud otse välismaistelt liisingfirmadelt. 2020. aastal alanud koroonapandeemia tõttu tagastati liisingfirmadele 2021. aastal kokku üheksa lennukit, et vähendada kuluriski, mis mõjutas tervet Euroopa lennundussektorit. Kuid juba 2022. aastal lisas Grupp oma lennukiparki kaks lennukit tagasi: veebruaris ühe ATR 72-600 ja oktoobris ühe Airbus A320. Joonis 2. Grupi lennukid Statistika ja faktid 2022. aastal lendas Nordica Gällivare (Rootsi) liinil 41 500 reisijat (2021. aastal 23 000) 2100 (2021. aastal 1300) regulaarlennul (GEV-liin). Kogu aastat käsitleva statistika kohaselt oli ettevõtte õigel ajal väljuvate lendude osakaal 99%, maksimaalse hilinemisega kuni 15 minutit, nagu tavaliselt lennunduses mõõdetakse (2021. aastal 98%). Lendude regulaarsus jäi 99% tasemele (2021. aastal 98%). 7 Tulude poolest oli Grupi tipphooaeg suveperiood ja madalhooaeg talv, mil inimesed ootuste kohaselt vähem lendavad. Grupi peamised statistilised näitajad 2022 2021 GEV reisijate arv 41 500 23 000 GEV lendude arv 2 100 1 300 Oma regulaarlendude sihtkohtade arv 3 3 15-minutiline täpsus (GEV)* 99% 98% Lendude regulaarsus (GEV)* 99% 98% Teenindatud lendude arv (regulaar- ja tšarterlennud) 30 700 16 700 15-minutiline täpsus, kõik regulaarlennud* 98% 98% Lendude regulaarsus, kõik regulaarlennud* 97% 99% Lennukite arv (aasta lõpu seisuga) 17 15 * Rendileandja kontrollitavad lennud Joonis 3. Grupi teenindatavad lennud 2022. aasta seisuga 8 Organisatsioon ja personal 2022. aastal töötas Grupis keskmiselt 460 töötajat (2021: 314), kellest 278 on lennumeeskonna liikmed (2021: 191) ja 182 kontoris töötavad spetsialistid ning lennukite hooldemeeskonnad (2021: 123). Grupi laienemisplaanid näevad ette, et 2023. aasta suveks töötab Grupis kokku juba 700 töötajat. 2022. aasta jooksul algatati intensiivne värbamisprotsess, mis kestab kuni 2023. aasta suveni. Nõukogu ja juhatus Eelmisel aastal oli Grupi nõukogul viis liiget. 31. detsembri 2022. aasta seisuga kuulusid nõukogusse David James O’Brock-Kaljuvee (nõukogu esimees), Priit Karjus, Camiel Eurlings, Kaupo Raag ja Taivo Linnamägi. 31. detsembri 2022. aasta seisuga kuulusid juhatusse Jan Palmér (tegevjuht) ja Eteri Harring (finantsjuht). Lennuohutus Ohutus on Grupi äriplaani kindel osa, mille suhtes järeleandmisi ei tehta. Oma igapäevategevuses juhindub Grupp kõigist kehtivatest Euroopa eeskirjadest ja standarditest. Koostöös riiklike ja rahvusvaheliste regulaatorite, järelevalveasutuste ja audiitoritega viiakse läbi kõigi sisekordade ja protsesside regulaarseid ja järjepidevaid auditeid. Samuti teeme ohutuse valdkonnas tihedat koostööd kõigi suuremate klientidega. Tulemused 2022. aastal uuendas Xfly oma IOSA sertifikaati – see on valdkonna ohutuse kvaliteedi ja nõuetele vastavuse kuldstandard. Samuti suurendas Eesti lennufirma oma ohutuse järelevalve võimekust, võttes täielikult kasutusele Boeingi poolt väljatöötatud integreeritud järelevalve- ja ohutusjuhtimissüsteemi tarkvara, mis laiendab töötajate teavitamisvõimalusi ning parandab ohutusriskide jälgimist ja nende juhtimist. 2022. aastal ei olnud lennufirmal ühtegi õnnetust ega tõsist, lennuturvalisust mõjutavat vahejuhtumit. Ohutusnõuete järgimine Grupp on kehtestanud lennuohutusjuhtimissüsteemi ja -ohutuspoliitika, mis vastab täielikult kõigile Eesti ja Euroopa lennuohutuse eeskirjadele. Eesti Vabariigi Transpordiameti (TRAM) lennundusosakonna poolt heakskiidetud juhtimissüsteemi käsiraamatus kirjeldatakse ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemi. Samuti on TRAM heaks kiitnud riikliku tsiviillennunduse ohutusprogrammi. Lennuohutuse juhtimiseks kasutatakse Grupis erinevaid ohutustaseme näitajaid, mille vastavaid eesmärke uuendatakse igal aastal. 2022. aastal kasutas Grupp 42 ohutustaseme näitajat, mida lennufirma ohutusosakond pidevalt jälgib ja analüüsib. Nende hulka kuuluvad nii üldised näitajad (vahejuhtumite arv, juhtumitest teavitamise määr jne) kui ka konkreetsete tegevusvaldkondade (lennutegevus, tehniline hooldus, maapealne teenindus jne) näitajad. Kõikidest ohutust mõjutavatest juhtumitest ja intsidentidest viivitamata ja õigesti teavitamine on lennuohutuse tagamise seisukohalt äärmiselt oluline. Eesti lennundusgrupp on rakendanud nn õiglase kultuuri (ingl just culture) põhimõtteid juhtumitest teavitajate kaitsmiseks. Juhtkond on võtnud kasutusele meetmeid, et tagada kõigi ohutust mõjutavate vahejuhtumitega tegelemine ning rakendada ennetusmeetmeid lisakoolituste, sisekordade muutmise või lisainvesteeringute kaudu. Xfly omab IOSA (IATA Operational Safety Audit) käitamisohutuse sertifikaati, mis tõendab, et ettevõtte juhtimissüsteem ja vastavuskontroll on kooskõlas lennunduses kehtivate kõrgeimate standarditega. Nordica taotleb IOSA sertifikaati 2023. aastal. 9 Lennundusturu ülevaade COVID-19 pandeemia kõige ohtlikumaks peetavast perioodist alates ja sellele järgnenud sõjast Euroopas tõusid oluliselt energia- ja toiduhinnad, mis ajendas keskpankasid oma rahanduspoliitikat kõvasti karmistama. See omakorda suurendas USA dollari kui nn turvapaiga staatust – kõik see on olnud maailmamajandusele ja lennundusele oluline vastutuul. Sellest hoolimata jätkus 2022. aastal lennuliikluse tugev taastumine, kusjuures tööstuse RPK (reisijakilomeetrite tulu) saavutas 2022. aasta detsembris 76,9% 2019. aasta tasemest.1 Põhja-Ameerika lennundus jõudis 2022. aastal tõenäoliselt kasumisse ning Euroopa ja Lähis-Ida piirkonnad jõuavad sinna ilmselt 2023. aastal. Muudes maailma piirkondades peaks lennundus kasumisse jõudma eeldatavasti 2024. aastaks. Probleemid uute õhusõidukite tarnetega 2022. aastal küll vähenesid, kuid nende tootmismahud jäävad endiselt alla pandeemiaeelse taseme. Kavandatud tarnete põhjal peaks pandeemiaeelne tase saavutatama 2023. aastal. Maailma lennundussektoris kasvas tööhõive 2022. aastal 3,8% ja 2023. aastal kasvab see ekspertide sõnul eeldatavasti veel 3,3% võrra. 2022. aastal kasvas Euroopa lennuliikluse taastumise kiirus suve jooksul, ning saavutas vastutuules 87% 2019. aasta tasemest. Tagasihoidliku stsenaariumi kohaselt võib liiklusmaht saavutada 2023. aastal 92% 2019. aasta tasemest. Optimistlik stsenaarium näeb ette, et 2019. aasta maht saavutatakse täielikult 2023. aastal, samas kui alternatiivsed stsenaariumid näevad ette täielikku taastumist ajavahemikul 2024–20252. Joonis 4. EUROCONTROLi liiklusstsenaariumid (baasaasta 2019) 3 1 https://www.iata.org/en/iata-repository/publications/economic-reports/industry-recovery-remains-on-track- despite-headwinds/ 2 https://www.eurocontrol.int/sites/default/files/2023-02/eurocontrol-european-aviation-overview-20230209.pdf 3 https://www.eurocontrol.int/sites/default/files/2023-02/eurocontrol-european-aviation-overview-20230209.pdf 10 Joonis 5. EUROCONTROLi 7-aasta prognoos Euroopale (baasaasta 2019) 4 Grupi finantstulemused Peamised finantssuhtarvud 2022 2021 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja 1,64 2,65 (a) Kohustiste ja omakapitali suhe 164% 97% (b) Likviidsuskordaja 1,04 2,03 (c) Võlakoefitsient 62% 49% (d) (a) käibevara / lühiajalised kohustised (b) kohustised / omakapital (c) (käibevara – varud-ettemaksed) / lühiajalised kohustised (d) kohustised / vara 4 https://www.eurocontrol.int/sites/default/files/2023-02/eurocontrol-european-aviation-overview-20230209.pdf 11 Tähtsamad sündmused 2022. aastal • Märts 2022: Grupi äristrateegiat muudeti ja põhifookuseks sai CPA/ACMI teenuste pakkumine teistele lennufirmadele. Otsustati alustada Nordicas ACMI teenuse pakkumist kitsakereliste Airbus A320 lennukite turusegmendis. • Juuli 2022: Xfly tegevjuht Jan Palmér nimetati Nordic Aviation Group AS tegevjuhiks ja juhatuse liikmeks. Lennufirmasid Nordica ja Xfly juhib üks ja sama juhtkond. • Oktoober 2022: Nordica sai kätte oma esimese Avolonilt liisitud A320 lennuki ja alustas selle opereerimist kohaliku reisikorraldaja Tez Tour tšarterlendudel. • Oktoober 2022: Nordica sõlmis kokkuleppe uue kliendiga (Marabu Airline), et toetada alustavat lennufirmat lennuettevõtja sertifikaadi hankimisel Eestis ja pakkuda kolme A320neo lennuki opereerimisteenust Nordica sertifikaadil. Uus koostöö avalikustati detsembris 2022. • November 2022: Xfly alustas lende TAP Portugal Airlines tellimusel Lissabonis. Eesti lennufirma jätkab kahe ATR72-600 lennuki käitamist 2024. aasta lõpuni võimalusega lepingut veelgi pikendada. • Detsember 2022: Xfly ostis Falkolt kaks CRJ900 lennukit. Transpordi Varahaldus OÜ-ga sõlmiti nendele lennukitele paigaldatud mootorite müügi-tagasirendi leping. Olulisemad investeeringud ning arendustegevused 2021. aastal alustas Grupp uue äristrateegia ettevalmistamist. Lennundusgrupi omanik, Eesti Vabariik, on teinud ettepaneku integreerida varahaldusettevõte Transpordi Varahaldus OÜ (TVH), mis kuulub samuti 100% Eesti riigile, Gruppi. Kavandatava ümberkorraldamise eesmärk on konsolideerida riigi ressursse, luua sünergiat, mis tuleneb ettevõtete tõhusamast koostööst, ning vähendada haldus- ja juhtimistasemeid. Transpordi Varahaldus OÜ lennukipark koosneb seitsmest Bombardier CRJ900 reisilennukist, mis on kõik liisitud pikaajaliste lepingutega Grupi kahele lennuettevõttele. Kavandatav struktuur koosneb valdusettevõttest, millel on neli tütarettevõtet: NORDICA (AOC), XFLY (AOC), TVH ja Nordic Aviation Advisory. Selle uue strateegia rakendamine algas 2022. aastal. Esimese sammuna loodi ühtne juhtimismeeskond nii Nordica kui ka Xfly arendamiseks. Järgmise sammuna täiendati Nordica lennuettevõtja sertifikaati A320 võimekusega ja alustati uue lennukitüübi segmendis ACMI-teenuste pakkumist sarnaselt Xfly’le. ACMI teenuste kasvatamine kitsakereliste lennukite segmendis laiendab lennundusgrupi kliendibaasi ja geograafilist haaret, suurendab ettevõtte võimekust ning selle ärivõimalusi. Grupi ametlik ümberstruktureerimine, mis toob varem mainitud grupi ettevõtted ja TVH uue valdusettevõtte alla, on lennundusgrupi omaniku Eesti Vabariigi otsustada. Konsolideerumisprotsess algab kõigi eelduste kohaselt 2023. aastal. Dividendipoliitika Lähtudes omanike ootuste dokumendist ning arvestades ülemaailmset COVID-19 mõju, lennunduskriise ja turbulentseid aegu, on Grupi esmane eesmärk tagada jätkusuutlik areng ja kasumlikkus. Seetõttu ei ole omanik kavandanud dividendide maksmist aastatel 2022–2025. 12 Personalipoliitika Lennufirma personalipoliitika põhimõte on, et inimesed on ettevõtte jätkuva edu lahutamatuks osaks ja mõjutavad oluliselt meie võimet täita klientide soove. Seega on töötajad lennufirma kõige tähtsam vara, mis aitab tugevalt kaasa konkurentsieeliste säilitamisel. Ettevõtte personalipoliitika keskendub inimeste kogemustele, kaasamisele, arengule ja mitmekesisusele. Investeerimine inimeste tervisesse ja heaolusse ning võrdsusesse parandab kasumlikkust ja konkurentsivõimet, tööandja brändi kuvandit ja töötajate hoidmist ettevõttes. Areneva ettevõttena usume, et meie edu sõltub motiveeritud ja pühendunud töötajatest. Grupi eesmärk on pakkuda töötajatele parimaid võimalusi kutsealaseks arenguks ja karjääriredelil tõusmiseks ettevõttes koos konkurentsivõimelise hüvitispaketi, noorusliku, toetava ja kogenud personali ning tänapäevase töökeskkonnaga. Ettevõte pakub töötajatele ohutuid töötingimusi ja tõhusat töökorraldust, sealhulgas hübriidtöö võimalust ja paindlikku tööaega. See aitab luua töötajatel parema tasakaalu töö- ja eraelu vahel ning suurendada üldist tööviljakust. Rõhutame mitmekesisust töökohal ja püüame hoida multikultuurset organisatsiooni. Mitmekesisus ei nõua olemasolevate kultuuridega kohanemist ainult inimestelt, vaid kohanema peab ka organisatsioon ise. Tegutseme ja konkureerime mitmekesises ühiskonnas ning selle ühiskonna osana on oluline, et kõik töötajad mõistaksid ja toetaksid kultuurilise mitmekesisuse tähtsust. Meie töötajate tegevus on oma olemuselt väga mitmekesine ja multikultuurne, kuna kolleegid töötavad väga erinevates riikides. Meie inimeste seas on esindatud rohkem kui 30 rahvust. Aastal 2022 oli töötajatel võimalus baseeruda kuues riigis (Eestis, Leedus, Portugalis, Soomes, Rootsis ja Taanis). Oleme omaks võtnud skandinaavialiku töökultuuri, mis hõlmab tugevat, lahendustele orienteeritud meeskonnatööd koos individuaalse vastutusega. Keskendume kõikide lennuoperatsioonide puhul ühiste kõrgete teenindus- ja turvastandardite järgimisele, olenemata turust, kus me tegutseme, ja olenemata sellest, kes on meie lõppklient. Meie eesmärk on pakkuda professionaalset töökeskkonda, mis edendab võrdseid tööalaseid võimalusi ja keelab diskrimineerimist, sealhulgas ahistamist ja töökiusu. Peale selle oleme pühendunud töötervishoiu ja tööohutuse kõrge taseme saavutamisele. Meie inimeste heaolu on meie jaoks sama oluline. Hoolitseme oma inimeste eest hästi, investeerides nende tervishoidu ja ohutusse. Oleme pühendunud sellele, et luua parem tasakaal tööalaste nõudmiste ja töövälise elu tervisesõbraliku korraldamise vahel, mis soodustab positiivset heaolu. Meie jätkusuutlik personalistrateegia keskendub parimate talentide ligimeelitamisele ja nende hilisemale kaasamisele, tulemuslikkusele, arengule ja järelkasvu planeerimisele. Usume, et investeerimine inimeste kutsealasesse arengusse koos konkurentsivõimelise tasustamispaketi ja tänapäevase töökeskkonnaga parandab meie tööandja brändi ja inimeste ettevõttes hoidmist, mis toetab organisatsiooni kasumlikkust ja konkurentsivõimet. Ettevõttesisene liikuvus ja karjääri edendamine on pidev oskuste ja teadmiste omandamine, sealhulgas tööoskuste omandamine ja kutsealane areng, mis on seotud meie organisatsiooni karjääri planeerimise tegevustega. See tava aitab meil premeerida erakordseid töötajaid ning aitab vähendada personali voolavust ja kulusid. 13 Usume, et igaühel on oma roll meie visiooni saavutamisel ja ettevõte ootab, et töötajad tegutseksid meie väärtuste kohaselt. Edu võtmekomponent sõltub sellest, kuidas töötaja käitub. Meie väärtused seisnevad alati meie rahvusvahelises ja mitmekultuurilises töökeskkonnas. • Kohanemisvõime – me kohaneme muutustega avatud meeltega. • Usaldus – me usaldame ja austame üksteist. • Hakkaja suhtumine – me näeme väljakutsetes võimalusi. • Oleme üks meeskond – toetame üksteist ja tähistame üheskoos oma edu. Peamised riskid Riskijuhtimine on Grupi juhtimisprotsessi oluline osa, mis toetab Grupi ohutus- ja ärieesmärkide saavutamist. Riskijuhtimine aitab vähendada võimalikku kahju, mis võib tekkida riskistsenaariumide realiseerimise korral. Samuti aitab see kavandada töötajate koolitamiste ja sisekordade täiustamisega seotud tegevusi riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Majanduslikud ja poliitilised riskid Suurim risk lennuettevõtja jaoks on makromajandusliku olukorra üldine halvenemine, mis võib viia lõppkasutajate ostujõu vähenemiseni. Lennuettevõtjat võivad mõjutada ka riiklikud poliitilised või seadusandlikud otsused, näiteks riikide kehtestatud riiklikud lennu- ja liikumispiirangud. Nende riskide maandamiseks jälgib Grupp pidevalt globaalseid ja kohalikke majanduslikke, poliitilisi arenguid ning muudab vajaduse korral oma tegevust. Samas näitab ka paindlikkust uute turuolukordadega kohanemisel, et tagada äritegevuse pikaajalisus ja kasv. Valuutariskid Grupi koduturu valuuta on euro, kuid kulusid kaetakse ka USA dollarites (USD). Valuutariski maandamiseks kasutab Grupp peamiselt hanke- ja kliendilepinguid, mis katavad suure osa kommertslennundusega tavapäraselt seotud valuutariskidest. Näiteks maksab Grupp oma kommertsliinide võrgustikus kasutatavate lennukite liisingu eest eurodes ning osutab alltöövõtu- ja muid teenuseid lepingulisel alusel nii eurodes kui ka USA dollarites, olenevalt kulubaasi valuutast. Äririskid Grupi peamised äririskid on seotud meie partnerite jätkusuutlikkusega. Grupi kõige olulisemad partnerid on täna SAS ja Marabu Airlines, kelle tegevust me peame pikaajaliselt jätkusuutlikuks. Likviidsusriskid Likviidsusrisk tähendab, et ettevõttel ei pruugi olla piisavalt likviidseid varasid, et oma finantskohustusi õigel ajal täita. Grupi põhimõte likviidsusriski maandamisel on eelkõige likviidsete varade olemasolu tagamine. Suur osa Grupi müügitulust laekub ettemaksete, sularaha- või pangamaksetena. Grupp jälgib ja hindab pidevalt oma allhankijate finantsseisundit. Krediidiriskid Grupi krediidirisk tuleneb potentsiaalsest võimalusest, et võlgnikud ei maksa oma kohustusi täies mahus või neil tekib maksejõuetus. Jälgime pidevalt oma äripartnerite maksekäitumist ja olulisemate partnerite puhul ka nende finantstulemusi. 14 Tegevusriskid Tegevusriskid on peamiselt seotud võimaliku suutmatusega tagada lendude vajalikku regulaarsust ja täpsust. Seoses meie tegevuse üldise suurenemisega ja nende riskide maandamiseks oleme otsustanud lisada lisavõimekust vabade lennukite näol, et vabastada ressursse, vähendades lende liinidel, millel oli kasumlikkusele negatiivne mõju. Lisaks rakendame erinevaid IT-lahendusi ja tugevdame oma organisatsioonilist võimekust, et vähendada riske ja kaitsta tegevuse sujuvust. Infoturberiskid ja kliendiandmete kaitse riskid Isikuandmete käsitsemise ja töötlemisega kaasneb oht, et isikuandmed võivad lekkida väljapoole õigustatud isikute ringi. Riskide maandamiseks järgib ettevõte rangelt Euroopa Liidu ja riigisiseseid õigusakte ning muid isikuandmete töötlemiseks ja kaitsmiseks kehtestatud eeskirju. Personaliriskid Peale tavapäraste personaliriskide seisavad lennuettevõtjad silmitsi ülemaailmse piloodipuudusega. See puudutab kõiki lennuettevõtjaid, kuid eriti piirkondlikke lennuettevõtjaid, kes kasutavad väiksemaid lennukeid. Kasvava tööjõupuuduse tõttu Eestis ja Euroopa Liidus vähendab Grupp oma personaliriski, pakkudes töötajatele väärtuspõhist tasustamissüsteemi ja tõhustades oma tööprotsesse. Jätkusuutlikkuse aruanne ja Grupi sotsiaalne tegevuskava Jätkusuutlikkusega seotud teemade olulisus 2022. aastal jätkas Grupp jätkusuutlikkusega seotud teemade käsitlemist. Lennuettevõtja konkurentsivõime säilitamiseks on ülimalt oluline hakata varakult tegelema keskkonna, sotsiaalsfääri ja juhtimisega seotud teemadega. Usume, et iga ettevõtte ülesanne on tegutseda vastutustundlikult, järgides oma protsessides säästva arengu põhimõtteid. Kuna lennunduse peamiseks keskkonnaaspektiks on tarbitud lennukikütuse kogus ja süsinikdioksiidi heitkogused, oleme eesmärgiks seadnud kütusekulu vähendamise kõigil lendudel. Grupi eesmärk on tegutseda lennuettevõtjana võimalikult jätkusuutlikult ja vastutustundlikult. Riigiettevõttena oleme pidevalt avalikkuse tähelepanu all. See seab Grupile kõrged nõudmised seoses ettevõtte jätkusuutliku juhtimisega ning ühiskondlike ja sotsiaalsete tulemustega. Avalikkuse tähelepanu all olemine loob kasvavale ettevõttele ka võimalusi. Olles tegutsenud kuus aastat, keskendume jätkuvalt ettevõtte tuntuse ja positsiooni tugevdamisele CPA/ACMI lennuteenuste turul. Lennukipark Grupp kasutab igas kategoorias kõige tõhusamaid lennukitüüpe. Piirkondlikel lendudel kasutame 88– 90 istekohaga Bombardier CRJ900 lennukeid. Lisaks CRJ900-le on meil alates 2017. aastast kasutusel turbopropellermootoriga ATR 72-600, mille kütusekulu on peaaegu poole väiksem kui samaväärse arvu istekohtadega CRJ900 lennukil. 2022/23. aasta talvehooajal võttis ettevõte kasutusele oma esimese Airbus A320 lennuki. Alates 2023. aasta suvehooajast lisandub lennukiparki kolm moodsat kütusesäästlikku A320neo tüüpi lennukit. Tööprotsessid Grupp investeerib mitmete sisekordade ja tööprotsesside digitaliseerimisse. 2019. aasta juulis hakkasid meie piloodid kasutama EFB-d (elektrooniline lennudokumentatsioon) ja 2020. aasta alguses 15 varustati salongipersonal paberdokumentide asemel iPadidega. Meie hooldusosakond hakkas iPade kasutama 2021. aasta keskel. iPadide kasutamine on vähendanud kõigi kasutusjuhendite ja juhiste väljaprintimise vajadust. Hinnanguliselt säästetakse ainuüksi hooldusosakonnas tänu nende protsesside digitaliseerimisele iga kuu umbes 12 000 paberilehte (24 plokki). Kutsume pidevalt töötajaid üles võimaluse korral jätkusuutlikkuse huvides paberdokumentide trükkimist vältima. EFB tehnoloogia asendab paberil kasutusjuhendid elektrooniliste seadmetega – see on oluliselt keskkonnasäästlikum lähenemisviis, mis võimaldab meil protsesse veelgi optimeerida. Motiiv tegutsemiseks Kliimamuutused on üks peamisi probleeme maailmas. 2015. aastal allkirjastasid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 196 liikmesriiki (UNFCCC) Pariisi kokkuleppe, kinnitades oma pühendumust kliimamuutuste vähendamisele. Kokkuleppe eesmärk on piirata globaalse keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt alla 2 °C ja eelistatavalt 1,5 °C tasemel (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega). Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eesmärk on saavutada kasvuhoonegaasideta majandus.4 Transpordisektori heitkogused moodustavad umbes 25% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest, mistõttu tuleb selles sektoris teha suuri muudatusi. Transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste 90% vähendamiseks on vaja luua ettevõtetele selge teekaart.5 Konkreetsemalt on valmimas EL-i poolt ettevõtete jätkusuutlikkusaruandluse direktiiv (CSRD), milles nõutakse, et suurettevõtted (mida Eesti lennundusgrupp on) hakkaksid esitama aruandeid vastavalt Euroopa jätkusuutlikkuse aruandlusstandardile (ESRS). Selle standardi kohaselt oleme kohustatud andma aru oma tegevusvaldkonnaga seotud olulistest jätkusuutlikkuse aspektidest. Muudatused Grupis, et saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguste 90% vähendamine Euroopa Komisjoni kehtestatud nõuete ja eesmärkide kohaselt oleme otsustanud investeerida varakult ressursse kasvuhoonegaaside vähendamise võimaluste pikaajaliseks strateegiliseks planeerimiseks meie Grupis. Näiteks alustasime eelmisel majandusaastal ESG (ingl Environmental, Social and Governance) juhtimisraamistiku loomist. Lõime uue jätkusuutlikkuse spetsialisti ametikoha ja avasime allosakonna, et tegeleda jätkusuutlikkusega seotud probleemidega. See allosakond koosneb jätkusuutlikkuse juhist, jätkusuutlikkuse spetsialistist ja teistest töötajatest, kes täidavad jätkusuutlikkusega seotud ülesandeid. Kuna jätkusuutlikkus on meie ettevõtte jaoks äriline prioriteet, plaanime Grupis ESG-ga seotud teemadele suuremat rõhku panna. Algatused Euroopa Komisjoni ja meie ettevõtte kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise toetamiseks Eelmisel majandusaastal alustasime ettevalmistusi ESG juhtimisraamistiku rakendamiseks. Ettevalmistustööde käigus hakkasime kaardistama oma ettevõtte üldist süsinikujalajälge, võttes arvesse ka kontorist tulenevaid heitkoguseid. Määrasime kindlaks 1., 2. ja 3. valdkonna alla kuuluvad heitkogused. Oleme algusest peale kaardistanud oma heitkogused vastavalt EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi ja CORSIA programmidele. Oleme loonud Grupi keskkonnapoliitika ja dokumenteerinud sisekorrad säästvamate tavade rakendamiseks kontoris. Samuti oleme alustanud jäätmete sorteerimist, kasutame 100% taastuvelektrit, ja investeerime töötajate keskkonnateadlikkuse suurendamisse. Valmistume ESG juhtimisraamistiku rakendamiseks Grupi põhistruktuuris. Töötajate keskkonnateadlikkus Töötajate keskkonnateadlikkuse mõõtmiseks ja parandamiseks oleme loonud programmi, mis koosneb töötajate regulaarsetest küsitlustest ja jätkusuutlikkusega seotud harivatest ettekannetest. Lisaks on nüüd meie igakuises uudiskirjas ka jätkusuutlikkuse rubriik. Töötajate teadlikkuse edasiseks 16 suurendamiseks plaanime integreerida ESG juhtimisraamistiku, mille osaks on töötajate korrapäranekoolitus. Koostöö organisatsioonide ja MTÜ-dega Jätkusuutlikkusega seotud probleemide põhjused on ülemaailmsed. Seetõttu on keeruline rakendada mõjuvaid meetmeid ühe ettevõtte raames. Seega teeme nende teemade käsitlemisel koostööd erinevate partnerite ja institutsioonidega. Oleme Eesti ja Euroopa ühenduste nagu Eesti Vesinikuühing, Eesti Lennundusklaster, Euroopa Piirkondade Lennuettevõtjate Ühendus (ERAA), Euroopa Puhta Vesiniku Allianss (ECHA), Nullheitega Lennunduse Allianss (AZEA) jt liikmed. Uurime uusi võimalusi oma ettevõtte kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks pikemas perspektiivis. Praeguseks oleme leidnud, et vesinikutehnoloogia on realistlik alternatiiv heitkoguste oluliseks vähendamiseks tulevikus, kui see muutub lennunduses tavaliseks, ja me loodame olla selle üks esimesi rakendajaid. Samuti aitame kaasa oma pikaajaliste eesmärkide saavutamisele sellega, et anname ERAA kaudu tagasisidet erinevate keskkonnaga seotud algatuste ja Euroopa Komisjoni direktiivide kohta. Teeme koostööd maailma juhtivate vesinikutehnoloogia arendajate ja pakkujatega, nagu Zero Avia ja Universal Hydrogen. Grupp on ECHA-s esitanud projekti ATR72 ümberehitamiseks vesiniktehnoloogia kasutamiseks aastaks 2030. AZEA-s osaleme kahes töörühmas. AZEA eesmärk on valmistada lennunduse ökosüsteemi ette vesinikul ja elektril töötavate õhusõidukite kasutuselevõtuks, mis tagaks, et lennutransport aitab kaasa Euroopa 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. 2022. aasta lõpus käivitas Tallinna Lennujaam „Rohehommikute“ algatuse, milles osaleb ka meie Grupp. Algatuse peamine eesmärk on leida võimalusi jätkusuutlikkusega seotud koostööks lennujaama territooriumil ja selle naabruses tegutsevate ettevõtete kogukonnas. Grupp osaleb kõigis neljas moodustatud töörühmas. Koostöö ülikoolidega Teeme aktiivselt koostööd erinevate Eesti (nt Eesti Lennuakadeemia, TalTech, Tallinna Ülikool) ja Soome (nt Haaga-Helia Rakenduskõrgkool) ülikoolidega, et ühendada oma teadmisi ja häid tavasid neil teemadel. Oleme võtnud vastu palju jätkusuutlikkuse praktikante ja pakkunud jätkusuutlikkusega seotud lõputööde teemasid asutustele, et hoida seost äri ja hariduse vahel. Nimetatud praktikad toovad institutsioonide uued teadmised otse meie valdkonda. 2022. aastal juhendasid Grupi töötajad kahte jätkusuutlikkuse valdkonna lõputööd. Ühiskond ja kohalik kogukond Sotsiaalne vastutus on üks jätkusuutlikkuse kolmest põhisambast. Ettevõttena kaardistame oma mõjuvaldkondi kõigi kolme samba raames. Sotsiaalsete teemade seas on esmatähtsad võrdsus ja mitmekesisus. 2022. aastal kehtestasime uued sisekorrad kolmandatest riikidest pärit töötajate palkamiseks. Meie ettevõttes töötab enam kui 30 rahvusest inimesi. Eelmise aasta suur saavutus oli soolise tasakaalu saavutamine juhtkonna liikmete hulgas. Samas on juhtkonna liikmed tööle võetud ainult nende kvalifikatsiooni ja teadmiste, mitte nende soo alusel. Grupp töötab selle nimel, et tasakaalustada soolist tasakaalu ka kõigil teistel tasanditel. Näiteks naiste esindatuse suurendamine lennumeeskonna ja hoolduspersonali hulgas ja vastupidi, meeste esindatus salongipersonali hulgas. 17 Eesti lennufirma kutsub ja julgustab rohkem naisi pilootideks õppima ning loodab, et sellel meestekesksel kutsealal on peagi rohkem naisi. Peale teenuse kvaliteedi parandamise on lennundusgrupi visioon muuta Eesti (Grupi peakontori riik) tulevikus piirkonna peamiseks lennunduse kompetentsikeskuseks. Riiklik lennufirma on otsustanud toetada lennundusharidust – on sõlmitud laiaulatuslik koostööleping Eesti Lennuakadeemiaga, pakkudes ülikoolile külalislektoreid, stipendiume, praktika- ja töökohti. 2019. aastal algatas Eesti lennufirma oma esimese kadettide programmi, mis võimaldab noortel lennundusentusiastidel läbida 18 kuu pikkune ametipiloodikoolitus. Lennundusgrupp jätkas koolitusega pandeemiast hoolimata. Järelkasvu toodame koostöös erinevate Euroopa lennukoolidega, kuna Eesti Lennuakadeemia ei suuda katta Eesti lennufirmade vajadusi pilootide järele. 2022. aastal alustasime MPL-koolitusprogrammi pakkumisega Xfly Aviation Academy’s koos Soome lennukooliga Patria Aviation. Plaan on koolitada igal aastal ettevõttele üha rohkem piloote ja saada teiste sarnaste akadeemiate usaldusväärseks partneriks. Seega aitame kaasa piloodipuuduse leevendamisele, sest spetsialistide põud jätkub tõenäoliselt ka tulevikus. Nii tagame aga Eesti lennufirma äriplaani jätkusuutliku arengu. Alates sellest, kui alustasime oma lennukite hooldamist Tallinnas, oleme koolitanud, täiendkoolitanud ja kvalifitseerinud arvukalt noori Eesti insenere ning pakkunud praktikavõimalusi Eesti Lennuakadeemia lõpetajatele. Lennundusgrupi tipptasemel hooldusmeeskond PART145 on kasvanud viimase kolme aasta jooksul 1000 protsenti. Grupp otsib pidevalt uusi võimalusi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Näiteks on ressursside ringlussevõtt lennumeeskonna vormiriietuse valmistamisel oluline viis, kuidas aidata kaasa nii keskkonnakaitsele kui ka ettevõtte rahaliste vahendite jätkusuutlikkusele. Meie tegevusvaldkonnas ei ole keskkonnakaitse keskkonnahoidliku tegevuse ja kütusesäästu kaudu mitte ainult sotsiaalselt vastutustundlik lähenemine, vaid ka tõeline finantsaspekt meie klientide jaoks. Mida rohkem me kütusekulu vähendame, seda väiksemad on klientide finantskulud ja seda paremad on Grupi üldised finantstulemused. Väärtustame ka ühiskonda ja püüame anda oma panuse ümbritsevasse kogukonda. 2022. aastal osalesime ülemaailmsel koristamispäeval, kus ühendasime jõud Tallinna Lennujaama, Magnetic MRO ja EANS-iga, et koristada ühiselt Stroomi randa ja selle ümbrust. Grupp on alustanud koostööd Tallinna Lennujaamaga, et valmistada ette 2023. aasta mai alguses toimuvat puude istutamise aktsiooni. Väärtustame kogukonda, mille osa me oleme, ning üks meie eesmärkidest on hoida häid suhteid ja parandada elu meie ümber, osaledes jätkusuutlikes algatustes. Püüame säilitada häid suhteid nii ettevõtte sees, meie osakondade ja töötajate vahel, kui ka ettevõtteväliselt sidusrühmade, partnerite ja laiema avalikkusega. 18 Meie jätkusuutlikkusega seotud eesmärgid on: kütusehaldussüsteemi rakendamine; ESG juhtimissüsteemi loomine; liitumine IATA algatusega „25by2025“; vähemalt nelja vähesaastava A320neo lennuki lisamine meie lennukiparki; töötajate abiprogrammi (EAP) loomine; platvormide loomine, mis annavad kasulikke teadmisi meie töökoha üldisest heaolust; iga-aastase edutamise või ettevõttesisese liikuvuse suurendamine; mõõtmine ja viiside leidmine, kuidas suurendada igal aastal töötajate kaasamise skoori; klienditundmise korra, rikkumisest teatamise korra, korruptsiooni tõkestamisega seotud teemade ja muude juhtimisega seotud põhimõtete rakendamine ja/või läbivaatamine; keskkonnajuhtimissüsteemide sertifitseerimine IEnvA või ISO 14001 standardi kohaselt; digiteerimise jätkamine ja E-techi logi kasutuselevõtmine hooldusosakonnas; hübriidtöö ja paindliku tööaja mudeli täiustamine, et toetada töö- ja eraelu paremat tasakaalu; SAF-i kasutamise alustamine; õppekorraldussüsteemi (LMS) arendamine haldamiseks; jätkusuutlikkusaruande avaldamiseks vajaliku aluse loomine; vähemalt ühe ATR72 lennuki vesinikule üleviimine 2030. aastaks. Hea Ühingujuhtimise Tava Grupp juhindub oma kultuuris ja juhtimises riigivaraseadusest ja hea ühingujuhtimise tava soovitustest, kuivõrd see on otstarbekas ja asjakohane, võttes arvesse, et AS Nordic Aviation Group kuulub täielikult Eesti Vabariigile ega ole börsil noteeritud äriühing. Kui soovitusi ühel või teisel põhjusel ei järgita, selgitatakse ja põhjendatakse seda Grupi aastaaruandes. Alljärgnevalt on toodud hea ühingujuhtimise tava soovitused, mida Grupp ei järgi üks-ühele peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on ettevõtte ainuomanik Eesti Vabariik, mistõttu kohalduvad äriühingule riigivaraseadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kõrgendatud nõuded, mis osaliselt kattuvad hea ühingujuhtimise tava soovitustega. Teiseks ei ole äriühingu näol tegemist börsil noteeritud ettevõttega. Seega vaatamata kõrvalekalletele heast ühingujuhtimise tavast on aktsionäri ja võlausaldajate huvid kaitstud. 19 Grupp ei täida järgmisi hea ühingujuhtimise tava punkte. Üldkoosolek 1.2.1. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi veebilehel. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest teavitab emitent aktsionäre koheselt pärast selle kokkukutsumise otsustamist. Vastavas teates näidatakse ära erakorralise koosoleku kokkukutsumise põhjus ning kokkukutsumise ettepaneku tegija (juhatus, nõukogu, aktsionärid või audiitor). Erakorralise koosolekuga seotud teave tehakse viivitamatult teatavaks ka emitendi veebilehel. 1.2.3. Samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või muul viisil kättesaadav. Olenevalt üldkoosoleku päevakorrast loetakse oluliseks teabeks kasumi jaotamise ettepanek, muudetava põhikirja eelnõu koos muudatuste äramärkimisega, väärtpaberite emiteerimise või muude äriühinguga seotud tehingute (ühinemine, vara, müük jmt) olulised tingimused ja lepingud või nende eelnõud, andmed nõukogu liikme kandidaadi ja audiitori kandidaadi kohta jmt. Nõukogu liikme kandidaadi kohta avaldatakse andmed tema osalemise kohta teiste äriühingute nõukogude, juhatuste või tegevjuhtkonna töös. 1.2.4. Mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta. Kui aktsionärid teevad üldkoosolekule eelneval ajal päevakorras olevate teemade kohta sisulisi ettepanekuid või nõukogu poolt esitatud ettepanekutest erinevaid ettepanekuid, siis avaldab emitent sellised ettepanekud enda veebilehel 1.3.3. Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet). Eespool nimetatud punktide järgimine ei ole asjakohane, kuna äriühingul on ainuaktsionär, Eesti Vabariik, kellega ei ole otstarbekas suhelda veebilehe kaudu, vaid suhtlemine toimub vastavalt õigusaktides ettenähtule ja ainuaktsionäriga kooskõlastatult. Kuna puuduvad vähemusaktsionärid, kelle huve tuleb kaitsta, ei pea äriühing vajalikuks avaldada üldkoosolekuga seotud teavet oma veebilehel, v.a riigivaraseaduses nõutud ulatuses. Samadel põhjustel ei ole üldkoosolekut üldjuhul võimalik jälgida või osaleda sellel kaugteel. Teabe avaldamine 5.2. Emitendi veebileht on selge ülesehitusega ning avalikustatav teave lihtsalt leitav. Avalikustatav teave on kättesaadav ka inglise keeles. 20 Emitent avalikustab aasta jooksul avalikustamisele kuuluva teabe (sealhulgas aastaaruanne, vahearuanded, üldkoosoleku kokkukutsumise teade) avalikustamise kuupäevad majandusaasta alguses eraldi teates, nn finantskalendris. Nimetatud teate avalikustab emitent ka oma veebilehel. 5.3. Emitendi veebilehel on aktsionäridele kättesaadav: - aruanne hea ühingujuhtimise tava kohta; - üldkoosoleku toimumise kuupäev, koht, päevakord ja muud üldkoosolekuga seotud andmed; - põhikiri; - nõukogu poolt kinnitatud emitendi üldised strateegiasuunad; - juhatuse ja nõukogu koosseis; - andmed audiitori kohta; - majandusaasta aruanne; - vahearuanded; - aktsionäridevahelised kokkulepped, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist (kui need on sõlmitud ja emitendile teada); - muud andmed, mis avaldatakse hea ühingujuhtimise tava alusel. 5.5. Kui emitent teavitab finantsanalüütikuid või teisi isikuid emitendiga seotud faktidest või hinnangutest, siis avaldab emitent selle teabe ka aktsionäridele oma veebilehel. Üldkoosolekul kas aktsionäride küsimustele vastates või muul viisil avaldatud siseteabe, mida ei ole varem avalikustatud, avalikustab emitent viivitamatult pärast üldkoosoleku toimumist. 5.6. Emitent korraldab andmevahetuse ajakirjanike ja analüütikuga läbimõeldult ja hoolikalt. Emitent hoidub suhtlemisel analüütikutega tegudest, mis võiksid seada ohtu analüütiku sõltumatuse või emitendi sõltumatuse analüütikust. Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel. Emitent võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel. Emitent ei korralda kohtumisi analüütikutega ega investoritele tehtavaid esitlusi vahetult enne finantsaruandluse (vahearuanded, majandusaasta aruanne) avalikustamise kuupäevi. Kuna Nordica ei ole börsil noteeritud äriühing ja tal on ainult üks aktsionär, ei ole kõigi eespool nimetatud avalikustamisnõuete kohaldamine otstarbekas. Kooskõlas riigiäriühingutele kohalduvate õigusaktidega oleme oma veebilehel avalikustanud järgmised andmed: - põhikiri; - juhatuse ja nõukogu koosseis; - andmed audiitori kohta; 21 - majandusaasta aruanne; - vahearuanded; - aktsionäri otsused; - nõukogu aruanded; - sertifikaadid. Muud teavet vahetatakse ainuaktsionäriga seaduse ja aktsionäri soovide kohaselt. 22 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud bilanss (tuhandetes eurodes) VARAD Lisa nr 31.12.2022 31.12.2021 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 7 183 9 888 Nõuded ja ettemaksed 3 27 612 19 471 Varud 4 12 085 2 482 Käibevara kokku 46 881 31 841 Põhivara Nõuded ja ettemaksed 3 3 725 4 216 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 5 32 302 22 754 Põhivara kokku 36 027 26 970 VARAD KOKKU 82 907 58 811 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 6 28 133 11 647 Eraldised 7 455 357 Lühiajalised kohustised kokku 28 588 12 004 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 6 9 917 9 804 Saadud laenud 10 2 000 0 Eraldised 7 11 054 7 168 Pikaajalised kohustused kokku 22 971 16 972 KOHUSTISED KOKKU 51 559 28 976 Omakapital Aktsiakapital 10 4 000 4 000 Ülekurss 10 31 694 31 694 Kohustuslik reservkapital 48 48 Eelmiste perioodide jaotamata kasum / (kahjum) -5 908 -7 093 Aruandeaasta kasum / (kahjum) 1 514 1 186 OMAKAPITAL KOKKU 31 348 29 834 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 82 907 58 811 23 Konsolideeritud kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) Lisa nr 2022 2021 Müügitulu 11 90 587 60 156 Müüdud teenuste kulu 12 -76 831 -49 365 Brutokasum 13 756 10 791 Turustuskulud 13 -1 165 -982 Üldhalduskulud 14 -11 306 -8 984 Muud äritulud ja ärikulud 208 149 Ärikasum / (kahjum) 1 494 975 Kasum/(kahjum) valuutakursi muutustest 348 244 Muud finantstulud ja –kulud -328 -33 Aruandeaasta kasum / (kahjum) 1 514 1 186 24 Konsolideeritud rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) Lisa nr 2022 2021 Rahavood äritegevusest Ärikasum (-kahjum) 1 494 975 Korrigeerimised, sh 2 557 2 548 Põhivara amortisatsioon 5 2 782 1 842 Muud korrigeerimised -225 706 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 -7 651 1 322 Varude muutus 4 -9 604 -2 478 Äritegevusega seotud kohustiste, eraldiste ja ettemaksete muutus 6,7 20 484 -1 365 Kokku rahavood äritegevusest 7 281 1 002 Rahavood investeerimistegevusest Tasumised põhivarade ja seonduvate ettemaksete eest 5 -17 230 -6 155 Laekumised põhivarade müügist 5 4 900 0 Antud laenud 0 -24 Kokku rahavood investeerimistegevusest -12 330 -6 179 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laen 10 2 000 0 Makstud intressid -4 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 1 996 0 Rahavood kokku -3 053 -5 177 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 888 14 957 Raha ja raha ekvivalentide muutus -3 053 -5 177 Valuutakursside muutuste mõju 348 108 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 183 9 888 25 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital Kokku Kohustuslik Jaotamata kasum Aktsiakapital Ülekurss reservkapital (kahjum) 31.12.2020 4 000 36 559 48 -11 959 28 649 Aruandeaasta kasum 0 0 0 1 186 1 186 (kahjum) Kahjumi katmine 0 -4 865 0 4 865 0 ülekursist 31.12.2021 4 000 31 694 48 -5 909 29 835 Aruandeaasta kasum 0 0 0 1 514 1 514 (kahjum) 31.12.2022 4 000 31 694 48 -4 395 31 349 Täpsem informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 10. 26 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Arvestuspõhimõtted 1.1. Üldine informatsioon Nordic Aviation Group AS (edaspidi: emaettevõte) 2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend. Konsolideeritud aruandes kajastuvad Nordic Aviation Group AS ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: Grupp) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud Lisa 2. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. 1.2. Tütarettevõtete kajastamine Konsolideerimise põhimõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on valitsev mõju. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte valitseva mõju all olevaks, kui Grupp omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik Grupisisesed nõuded ja kohustised, Grupi ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. 1.3. Raha ja rahalähendid Raha ja rahalähenditena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit). 27  1.4. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded, deposiidid) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste finantsvarade korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse finantsvara algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmistel perioodidel intressitulu sisemise intressimäära meetodil. Ettemaksetena kajastatakse peamiselt lennukite rendi ettemakseid, aga ka muid ettemakseid nt maksude või tulevaste perioodide kulude eest. Ettemakseid (sh pikaajalised) ei diskonteerita olenemata nende realiseerumise tähtajast. Nõuete hindamisel lähtutakse Riigi Raamatupidamise üldeeskirja paragrahvist 37: § 37. Nõuete hindamine (1) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Juhul kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. (2) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil (v.a juhul, kui riigiraamatupidamiskohustuslane on oma raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestanud õigemat tulemust andva arvestuspõhimõtte) hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud: 1) 90–180 päeva võrra, alla 50% ulatuses; 2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses. 1.5. Finantsvarade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga) ning soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kuluna. 1.6. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses. 28  1.7. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mida Grupp kasutab lendude korraldamiseks, teenuste osutamisel, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ning mille alamväärtus on 5 000 EUR. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja – asukohta. Materiaalse põhivarana kajastatakse muuhulgas ettemaksed lennukite tehnilise hooldusega ja parendustega seotud tuleviku investeeringute eest. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Masinad ja seadmed Lennukite varuosad 1-6 aastat Lennukite parendused 1-15 aastat Masinad ja seadmed 5 aastat Muud seadmed 1-5 aastat Vormiriided 2 aastat Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Materiaalse põhivara kaetava väärtuse määramisel lähtutakse lõigus 1.8 Varade väärtuse langus kirjeldatud põhimõtetest. 1.8. Varade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansipäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade 29 grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. 1.9. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui Grupil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. 1.10. Rendiarvestus Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule (va lepingud riigi konsolideerimisgrupi üksustega, mis vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendi §-le 48 lg 10¹ kajastatakse kasuturendina). Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Müügi-tagasirenditehing sisaldab vara müümist ja sama vara tagasirentimist müüjale. Müügi- tagasirenditehingu kajastamine sõltub sellest, kas tagasirent on kasutus- või kapitalirent ning kasutusrendi korral ka sellest, kas müügitehing toimus turuhinnas või mitte. Kui müügi- tagasirenditehingus tagasirent on kasutusrendi tingimustel, kajastatakse tehingut kui ostu- müügitehingut, kusjuures tekkinud kasum/kahjum kajastatakse kohe, välja arvatud juhtudel kui müügihind on madalam kui vara õiglane väärtus ning madal hind kompenseeritakse madalate intressimääradega tulevikus, või kui müügihind on kõrgem kui vara õiglane väärtus. Kui tagasirenditehing on kasutusrent ning rendimaksed ja müügihind on õiglases väärtuses, siis on toimunud tavaline müügitehing ja tekkinud kasum või kahjum kajastatakse kohe. Grupp kui rentnik Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. 30 Grupp kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule Grupi bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. 1.11. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui Grupil lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Lennukite rendilepingutest tulenev ning aruandeperioodil opereeritud lennutundide/-tsüklite arvust sõltuv tuleviku hooldustöö investeerimiskohustis kajastatakse eraldisena juhul, kui hooldustöö teostamine kuulub rendilepingu lõpetamise (lennuki tagastuse) tingimuste hulka, st rentnikul on kohustus lennukid tagastada rendileandjale seisukorras nagu need olid rendiperioodi alguses. Muud hooldustöödega seotud tulevaste perioodide investeerimiskohustised bilansis ei kajastu, sest kohustise kohustav sündmus toimub pärast bilansipäeva. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. 1.12. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule tuleb igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. 1.13. Tulude arvestus Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Vahetustehingud Kui kaupa või teenust vahetatakse temast erineva kauba või teenuse vastu, käsitletakse seda vahetust kauba või teenuse müügina. Tulu hindamise aluseks on sellisel juhul saadava kauba või teenuse 31 õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Kui saadud kauba või teenuse õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse tulu hindamise aluseks vahetuseks antud kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Tulu lennupiletite müügist Tulu kajastatakse hetkel, kui transporditeenus on reisijale osutatud. Tulu kasutamata piletitest kajastatakse 3 kuu möödumisel korrigeerides perioodi tulusid, millal transporditeenus toimus. Tulu tšarterlendudest ja märg-liisingu teenusest Tulu kajastatakse hetkel, kui transporditeenus on kliendile osutatud. Intressitulu Tulu kajatatakse kui laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Dividenditulu Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus dividendide saamiseks. 1.14. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades. 1.15. Välisvaluutatehingute kajastamine Gruppi kuuluvate ettevõtete arvestusvaluutadeks on nende ettevõtete äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta, milleks on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad 32 ja kohustised hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, deposiidid, varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud keskpanga valuutakursi alusel. Lisa 2. Grupi tütarettevõtted Nordic Aviation Group AS tütarettevõtted: Tütarettevõte Asukohamaa Osalus 31.12.2022 Osalus 31.12.2021 Regional Jet OÜ Eesti 100% 100% Nordic Aviation Advisory OÜ Eesti 100% 100% Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 1-5 aasta Lisa 31.12.2022 12 kuu jooksul Üle 5 aasta jooksul nr Nõuded ostjate vastu 22 201 22 201 0 0 Maksude ettemaksed ja 306 306 0 0 8 tagasinõuded Ettemaksed 8 705 5 106 3 600 0 Tulevaste perioodide kulud 482 482 0 0 Makstud deposiidid 3 415 2 132 1 284 0 Muud makstud ettemaksed 4 808 2 491 2 316 Laenu- ja intressinõuded 125 0 125 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 31 336 27 612 3 725 0 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 1-5 aasta Lisa 31.12.2021 12 kuu jooksul Üle 5 aasta jooksul nr Nõuded ostjate vastu 14 274 14 274 0 0 Maksude ettemaksed ja 174 174 0 0 8 tagasinõuded Ettemaksed 9 122 5 024 3 075 1 023 Tulevaste perioodide kulud 1 169 1 169 0 0 Makstud deposiidid 2 809 2 011 799 1 023 Muud makstud ettemaksed 5 144 1 844 2 277 0 Laenu- ja intressinõuded 118 0 118 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 23 687 19 471 3 193 1 023 33 Tagatisdeposiidid tähtajaga alla 1 aasta ning 2023. aasta lennukite kasutusrendi eest ettemaksed on kajastatud nominaalväärtuses lühiajaliste ettemaksete all. Tagasilaekuvad pikaajalised tagatisdeposiidid on kajastatud bilansis nüüdisväärtuses diskonteerituna 4%-ga vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhend §36 (4)-le. Lisa 4. Varud (tuhandetes eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Mootorid müügiks 12 084 2 481 Vormiriided 1 1 Kokku varud 12 085 2 482 Lisa 5. Materiaalne ja immateriaalne põhivara (tuhandetes eurodes) Ettemaksed Lennukite lennukite Muud Ettemaksed Immate- varuosad ja varuosade ja Rajatised masinad ja immateriaalse riaalne Kokku parendused parenduste seadmed põhivara eest põhivara eest 31.12.2021 Soetusmaksumus 8 016 16 644 70 115 45 2 536 27 426 Akumuleerunud kulum -4 041 0 -64 -21 0 -546 -4 672 Jääkväärtus 3 975 16 644 6 94 45 1 990 22 754 Ostud ja parendused 6 273 10 872 0 66 19 0 17 230 Amortisatsioonikulu -1 804 0 -2 -29 0 -947 -2 782 Müügid -4 900 0 0 0 0 0 -4 900 Ümberklassifitseerimine 3 031 -3 031 0 0 0 0 0 31.12.2022 Soetusmaksumus 12 420 24 485 70 181 64 2 536 39 756 Akumuleerunud kulum -5 845 0 -66 -50 0 -1 493 -7 454 Jääkväärtus 6 575 24 485 4 131 64 1 043 32 302 Aruandeperioodil soetas Grupp lennukitele paigaldatavaid varuosasid kasutuseaga üle ühe aasta. Varuosad on kajastatud Grupi varades lennukite osadena ning nende kulumiarvestuse periood on määratud lähtudes vara individuaalsetest tehnilistest parameetritest ja taastamiskavast. 34 Aruandeaastal ostis Grupp kasutatud õhusõidukid rendileandjalt, välja sõlmides seejärel õhusõidukite väljarentimisega tegeleva Eesti ettevõttega (Transpordi Varahaldus OÜ) õhusõidukite komponentide müügi-tagasirendi lepingu, kus tagasirent on kasutusrendi tingimustel. Osade pikaajaliste lennukite kasutusrendilepingute alusel on Grupil kohustus teostada märkimisväärseid investeeringuid nõudvaid lennukite hooldus- ja parendustöid kogu kasutusperioodi jooksul. Aruandekuupäevaks rendileandjale teostatud lepingute järgsed ettemaksed parenduste eest kajastatakse kuni põhivarade soetamiseni põhivara ettemaksetena. Tehtud hooldusteenused ja parendused on võetud aruandlusperioodil põhivarana arvele. Immateriaalse põhivara osas tehti 2021.a jooksul investeeringuid oma piletiplatvormi ning meeskonna liikmete andme haldamiseks loodud baasi loomisse. Lisaks on Grupil pooleli majandustarkvara lahenduse arendus (BC laomoodul), mille ettemaksed on kajastatud immateriaalse põhivara ettemaksete all kuni tööde lõpliku valmimiseni. Lisa 6. Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2022 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 8 429 8 429 0 Võlad töövõtjatele 700 700 0 Maksuvõlad 365 365 0 8 Saadud ettemaksed 14 722 12 952 1 769 Saadud deposiidid 13 794 5 646 8 148 Muud võlad 41 41 0 Kokku võlad ja ettemaksed 38 050 28 133 9 917 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2021 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 7 133 7 133 0 Võlad töövõtjatele 601 601 0 Maksuvõlad 277 277 0 8 Saadud ettemaksed 1 823 54 1 769 Saadud deposiidid 11 607 3 573 8 035 Muud võlad 11 11 0 Kokku võlad ja ettemaksed 21 451 11 647 9 804 Kõik lisas toodud kohustised ja saadud ettemaksed on tekkinud Grupi tavapärasest ostu- ja müügitegevusest. Muud võlad sisaldavad seisuga 31.12.2022 krediitkaartide maksete võlgasid (lühiajalised). Saadud deposiitide rida kajastab SAS-i märgliisingu lepingu raames saadud tagasimakstavat tagatisdeposiiti (nii lühi- kui pikaajaline). Pikaajaline deposiit on kajastatud bilansis diskonteerituna 35 4%-ga vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhend §36 (4)-le. Lisa 7. Eraldised (tuhandetes eurodes) Aruandeaasta lõpu seisuga olid moodustatud järgmised eraldised: - Kuue ATR tüüpi lennuki hooldustööde reserv. Lepingute kohaselt on Grupil lennukite tagastamisel rendileandjale kohustus teostada ise hooldus- või remonditöid või tasuda kompensatsiooni, kui rendileandja peab tegema väljaminekuid, et taastada rendile andmisele eelnenud lennuki seisukord. ATR tüüpi lennukite hooldusreservi eraldis seisuga 31. detsember 2022 jaguneb lühiajalise (308 tuhat eurot) ja pikaajalise (10 987 tuhat eurot) vahel ning selle realiseerimistähtaeg saabub juhtkonna hinnangul valdavalt aastal 2024 vastavalt renditud lennukite hooldus- ja remonditööde teostamisele või kompensatsiooni tasumisele lennukite tagastamisel. Eraldis koosneb mitmest olulisest ATR tüüpi lennuki remondist ja moodustatakse lähtuvalt lennukite registreeritud lennutundide ja lennutsüklite arvust kuni remondi teostamiseni või kuni lennuki tagastamiseni rendileandjale. Lennutunni ja -tsükli hinnaks on lennuki vastava hoolduse või remondi turuhind. Kasumiaruandes kajastatakse lennukite hoolduse ja remondiga seotud eraldisi real müüdud teenuste kulud. Eraldise kasutamine registreeritakse teostatud remondi vastuvõtmisel või lennuki tagastamisel rendileandjale. - Muud kohustused sisaldavad seaduste või kahjumlike lepingute täitmisest tulenevaid lühiajalisi kohustusi. - Ühe A320 tüüpi lennuki hooldustööde reserv. Lepingu kohaselt on Grupil lennuki tagastamisel rendileandjale kohustus teostada ise hooldus- või remonditöid või tasuda kompensatsiooni, kui rendileandja peab tegema väljaminekuid, et taastada rendile andmisele eelnenud lennuki seisukord. Kasutamine/ 31.12.2021 Moodustamine 31.12.2022 tühistamine Kokku eraldised 7 525 5 202 -1 219 11 508 Sealhulgas: ATR hooldusreservid 7 340 5 136 -1 180 11 296 Muud kohustused 185 0 -39 146 A320 hooldusreservid 0 66 0 66 Kasutamine/ 31.12.2020 Moodustamine 31.12.2021 tühistamine Kokku eraldised 10 156 3 676 -6 307 7 525 Sealhulgas: ATR hooldusreservid 8 527 3 427 -4 614 7 340 Muud kohustused 1 629 249 -1 693 185 Pikaajaliste eraldiste kasutamine 2022. aastal seondus ATR lennukite hooldustööde teostamisega. Kasutatud eraldise summa koosneb teostatud hooldustööde alustamishetkeks kogutud reservist. 36  Lisa 8. Maksuvõlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 224 0 174 0 Üksikisiku tulumaks 0 153 0 123 Erisoodustuse tulumaks 0 3 0 2 Sotsiaalmaks 0 189 0 135 Kohustuslik kogumispension 0 9 0 8 Töötuskindlustusmaksed 0 12 0 8 Ettemaksukonto jääk 82 0 0 0 Kokku maksuvõlad ja ettemaksed 306 365 174 277 (lisad 3 ja 6) Lisa 9. Tingimuslikud kohustised Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida Grupi ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Grupi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Gruppi kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. Lisa 10. Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Aktsiakapital (eurodes) 4 000 000 4 000 000 Aktsiate arv (tk) 400 000 400 000 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 10 10 Nordic Aviation Group AS-i aktsiakapital summas 1 miljon eurot kanti Äriregistrisse Eesti Vabariigi kui ainuosaniku asutamisotsuse alusel 9. oktoobril 2015. 2020.a novembris emiteeriti lisaks 300 tuhat aktsiat nimiväärtusega 10 eurot. Seisuga 31.12.2022 on Nordic Aviation Group AS-i aktsiakapital 4 miljonit eurot. Lisaks on Grupi omakapitalis täies ulatuses tasutud ülekursi eest summas 58 700 tuhat eurot, mis pärast 2020. aasta täiendavat sissemakset summas 19 000 tuhat eurot ning pärast 2020. ja 2021. aasta kahjumite katmist on seisuga 31.12.2021 vähenenud 31 694 tuhande euroni. Grupile anti 2020. aastal riigiabi Euroopa Komisjoni ja Valitsuse otsuste alusel, mis tuginesid EU covid- raamistiku regulatsioonile. Riigiabi anti kahe eraldi meetmena – omakapitali suurendamisena (22 mln eurot, sh 3 mln eurot aktsiate emiteerimise ja 19 mln eurot ülekursi sissemakse näol) ja Kredex 37 krediidilepinguna (8 mln eurot). 2 mln eurot Kredexi krediidilepingust võeti kasutusele aastal 2022, tagastustähtajaga 2026. aastal, intressimääraga 12 kuu Euribor +2%, alusvaluutaks euro. Saadud riigiabi kuulub mõningatel Euroopa Komisjoni otsuses toodud tingimustel tagastamisele. Kuna juhtkonna hinnangul on tagastamise tingimuste realiseerumine ebatõenäoline, kajastatakse saadud vahendeid omakapitalina. Lisa 11. Müügitulu (tuhandetes eurodes) Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes: 2022 2021 Müük Euroopa Liidu riikidele 90 571 60 110 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike 16 46 Kokku 90 587 60 156 Müügitulu tegevusalade lõikes: 2022 2021 Regulaarlennud 5 460 2 728 Lennukite rent koos meeskondadega 78 600 53 190 Tšarterid ja muud lennuteenused 6 469 4 172 Muud teenused 57 65 Kokku 90 587 60 156 Lisa 12. Müüdud teenuste kulud (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Lennukite hooldus 23 659 14 377 Lendava personaliga seotud kulud 26 877 15 195 Lennukikütus ja kasvuhoonegaasid 3 327 1 558 Lennukite liising (lisa 16) ja kindlustus 16 779 12 759 Maapealne teenindus ja lennujaamatasud 2 801 1 887 Navigatsioonitasud 885 433 Reisijatega seotud kulud 706 350 Sisseostetud lennuteenus* 0 288 Lennukite parenduste ja varuosade 1 804 1 295 amortisatsioonikulu (lisa 4) Muud kulud -8 420 Müüdud teenuste kulu kokku 76 831 48 561 38 * Sisseostetud lennuteenus on märgliising (lennukite rent koos meeskonnaga) ja teise lennufirma koodi all opereerimise tasud. Lisa 13. Turustuskulud (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Distributsioonikulud 801 562 Palk ja sotsiaalmaksud 291 384 Turustuskulud 72 36 Turustuskulud kokku 1 165 982 Lisa 14. Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Palk ja sotsiaalmaksud 6 488 4 693 Sisseostetud teenuste kulud 3 113 3 266 IT kulud 415 360 Põhivara amortisatsioonikulu (lisa 4) 978 536 Muud kulud* 312 129 Üldhalduskulud kokku 11 306 8 983 * Muud kulud sisaldavad makstud riigilõivu, litsentsitasusid, väheväärtuslikku inventari ja muid halduskulusid. 2022. aastal töötas Grupis keskmiselt 460 töötajat (2021: 314), kellest 278 on lennumeeskonna liikmed (2021: 191) ja 182 kontoris töötavad spetsialistid ning lennukite hooldemeeskonnad (2021: 123). Eelmisel aastal oli Grupi nõukogul viis liiget. 31. detsembri 2022. aasta seisuga kuulusid nõukogusse David James O’Brock-Kaljuvee (nõukogu esimees), Priit Karjus, Camiel Eurlings, Kaupo Raag ja Taivo Linnamägi. 31. detsembri 2022. aasta seisuga kuulusid juhatusse Jan Palmér (tegevjuht) ja Eteri Harring (finantsjuht). 39  Lisa 15. Rendid (tuhandetes eurodes) Grupp kui rentnik Kasutusrent: Grupp on võtnud kasutusrendile lennukid, kontoripinna ja -seadmed. Grupil ei ole kavatsust renditud varasid pärast rendiperioodi välja osta. 2022 2021 Lennukite ja lennukite varuosade liisingukulu (lisa 16 361 12 146 11) Kontoripinnad ja seadmed 166 156 Kokku 16 527 12 302 Kõigi kasutusrendilepingu alusel renditud lennukite alusvaluutaks on USD. Seitsme CRJ900 tüüpi lennukite rendilepingud on pikaajalised (12-13 aastat, lõpptähtajaga 2029-2030), nende hulgast kolme on võimalik katkestada ennetähtaegselt alates 2021. aastast ATR lennukite rendilepingud on 6- aastased võimalusega katkestada rendisuhet 3 aasta möödumisel, lõpptähtajad 2024-2026. A320 lennuki rendileping on 4-aastane, tähtajaga 2026. Grupp maksab lennuki rentide puhul lisaks liisingukulule ka lennukite hooldus- ja parendustööde eest (lisad 5 ja 12). Seoses 2020-2021.aastal valitsenud ülemaailmse Covid 19 pandeemia olukorraga tagastati 2021.aastal 3 CRJ900 tüüpi ning 3 ATR tüüpi lennukit. Lisaks lõpetati 2020.aastal alustatud 3 ATR tüüpi lennuki tagastusprotsess. 2022.aastal lisandus lennukiparki üks A320 ja üks ATR 72-600 tüüpi lennuk. Kontoripinna ja – seadmete rendilepingutega ei kaasne muid olulisi lisatingimusi. Lisa 16. Seotud osapooled (tuhandetes eurodes) Nordic Aviation Group AS aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Grupi konsolideeritud raamatupidamise aruande koostamisel on seotud osapoolteks loetud: a. tegev- ja kõrgem juhtkond (sh tütarettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud ettevõtted, kelle üle nimetatud isikutel on oluline mõju); b. eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende olulise mõju all olevad ettevõtted; c. organisatsioonid, kus omanikul on valitsev mõju. Grupi kui riigiraamatupidamiskohustuslase aruandes ei ole avalikustatud tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega, välja arvatud juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades. 40  31.12.2022 31.12.2021 Kohustised Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 0 0 2022 2021 Ostud Ostud Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 0 0 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised 2022 2021 soodustused Arvestatud tasu 719 532 Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole aruande- ega võrdlusperioodil moodustatud allahindluseid. 41  Lisa 17. Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (tuhandetes eurodes) VARAD 31.12.2022 31.12.2021 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 2 130 2 741 Nõuded ja ettemaksed 3 403 3 330 Varud 9 3 Käibevara kokku 5 542 6 074 Põhivara Investeeringud tütarettevõttesse 7 254 7 254 Nõuded ja ettemaksed 3 187 1 295 Materiaalne põhivara 26 021 21 022 Põhivara kokku 36 462 29 571 VARAD KOKKU 42 004 35 645 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 4 677 2 180 Lühiajalised kohustised kokku 4 677 2 180 Võlad ja ettemaksed 400 0 Saadud laenud 2 000 0 Eraldised 66 0 Pikaajalised kohustised kokku 2 466 0 KOHUSTISED KOKKU 7 144 2 180 Omakapital Aktsiakapital 4 000 4 000 Ülekurss 31 695 31 695 Kohustuslik reservkapital 44 44 Eelmiste perioodide jaotamata kasum / (kahjum) -2 274 0 Aruandeaasta kasum / (kahjum) 1 396 -2 274 OMAKAPITAL KOKKU 34 860 33 465 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 42 004 35 645 42 Emaettevõtte konsolideerimata kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Müügitulu 23 160 15 084 Müüdud teenuste kulu -19 647 -14 743 Brutokasum 3 512 341 Turustuskulud -1 116 -963 Üldhalduskulud -2 380 -1 704 Muud äritulud ja ärikulud 1 384 -43 Ärikasum / (-kahjum) 1 401 -2 369 Kasum/(kahjum) valuutakursi muutustest 14 52 Muud finantstulud ja –kulud -19 42 Aruandeaasta kasum / (kahjum) 1 396 -2 274 43 Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Rahavood äritegevusest Ärikahjum (kasum) 1 401 -2 369 Korrigeerimised 1 715 1 152 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 34 5 914 Varude muutus -6 0 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 2 963 -2 979 Kokku rahavood äritegevusest 6 119 1 718 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse põhivara soetamisel -6 740 -3 478 Tasutud tütarettevõtte soetamisel 0 -6 000 Antud laenud -2 000 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -8 740 -9 478 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 2 000 0 Makstud intress -4 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 1 996 0 Rahavood kokku -625 -7 760 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 741 10 448 Raha ja raha ekvivalentide muutus -625 -7 760 Valuutakursside muutuste mõju 14 52 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 130 2 741 44 Emaettevõtte konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Kohustuslik Jaotamata kasum Aktsiakapital Ülekurss Kokku reservkapital (kahjum) 31.12.2020 4 000 37 713 44 -6 019 35 738 Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 0 0 -1 254 -1 254 osaluste bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 0 0 0 arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 4 000 37 713 44 -7 273 34 484 omakapital seisuga 31.12.2020 Aruandeaasta kahjum 0 0 0 -2 274 -2 274 Muud muutused omakapitalis 0 -6 019 0 6 019 0 31.12.2021 4 000 31 694 44 -2 274 33 464 Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 0 0 -7 254 -7 254 osaluste bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 0 3 460 3 460 arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 4 000 31 694 44 -6 068 29 670 omakapital seisuga 31.12.2021 Aruandeaasta kasum 0 0 0 1 396 1 396 31.12.2022 4 000 31 694 44 -879 34 859 Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 0 0 -7 254 -7 254 osaluste bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 0 118 118 arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 4 000 31 694 44 -8 014 27 723 omakapital seisuga 31.12.2022 45 Juhatuse liikmete allkirjad Nordic Aviation Group AS juhtkond on 31. detsember 2022 lõppenud majandusaasta aruande heaks kiitnud ja allkirjastanud 05. juunil 2023. Eteri Harring Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Palmér Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 46 Nordic Aviation Group AS Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek 05.juunil 2023 Nordic Aviation Group ASi 1.01.2022 – 31.12.2022 perioodi kasum vastavalt majandusaasta aruandele on 1 514 tuhat eurot . Nordic Aviation Group ASi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku kanda Grupi aruandeperioodi kasum summas 1 514 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kahjumi hulka. Eteri Harring Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Palmér Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 47 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 48  AS Nordic Aviation Group (registrikood: 12927848) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT AS Nordic Aviation Group asukohaga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Lennujaama tee 13, 111017, Eesti Vabariik. OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 06.06.2023. a. AKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina kliimaminister Kristen Michal Aktsiate/häälte arv: 400 000 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Kinnitan, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1) ning nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2). Tutvunud AS-i Nordic Aviation Group 2022. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 278, § 279, § 298, § 305 lg 1, § 332 lg 2, § 334 lg 1 ja § 335 lõikes 1 sätestatust: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada korralise üldkoosoleku päevakord; 2. Kinnitada 2022. a majandusaasta aruanne (lisatud); 3. Kontserni 01.01.2022 – 31.12.2022 perioodi kasum vastavalt majandusaasta aruandele on 1 514 000 eurot. 4. Kinnitada AS-i Nordic Aviation Group 2022.a kasumi katmine alljärgnevalt: a. kanda aruandeperioodi kasum summas 1 514 000 eurot eelmiste perioodide jaotamata kahjumi hulka.. 5. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2022. aastal. Valdav enamus omaniku ootustes kinnitatud strateegilistest ja finantseesmärkidest on saavutatud. Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta hea. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2022. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega; 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2022. a majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Kristen Michal