AS-i Eesti Loots põhikirja kinnitamine uues redaktsioonis

AS Eesti Loots AINUAKTSIONÄRI OTSUS 09.06.2023 nr 1.1-5/23-042 Registrikood: 10717897 Aadress: Sadama tee 9, Rohuneeme, Viimsi vald, Harju maakond, Eesti Vabariik. Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – kliimaminister Häälte arv: 18 036 Aktsiaselts Eesti Loots põhikirja kinnitamine uues redaktsioonis Vastavalt äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 1 ning § 305 lõikele 1: 1. Kinnitan Aktsiaselts Eesti Loots põhikirja käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis. 2. Tunnistan kehtetuks ainuaktsionäri 01.06.2018. a otsusega nr 1.1-5/18-022 kinnitatud AS-i Eesti Loots põhikirja. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister  Lisa KINNITANUD kliimaminister juuni 2023 AKTSIASELTSI EESTI LOOTS PÕHIKIRI 1. ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1 Ärinimi Aktsiaseltsi (edaspidi “Selts”) ärinimi on Aktsiaselts Eesti Loots. 1.2 Asukoht Seltsi asukoht on: Eesti Vabariik, Harju maakond, Viimsi vald. 2. TEGEVUSALAD JA EESMÄRK Seltsi tegevusalad ja eesmärk on: - lootsiteenuse osutamine; - lootsimispiirkondades laevade teenindamine; - lootsimisalane konsultatsioon ja koolitus; - lootsilaevade rentimine; - sadamateenuste osutamine. 3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 3.1 Aktsiakapital Seltsi miinimumaktsiakapital on 1 803 600 (üks miljon kaheksasada kolm tuhat kuussada) eurot ja maksimumaktsiakapital 7 214 400 (seitse miljonit kakssada neliteist tuhat nelisada) eurot. Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Seltsi aktsiakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata. 3.2 Aktsiad 3.2.1 Seltsi aktsiakapital on jaotatud 100 (ühesaja) eurose nimiväärtusega nimelisteks lihtaktsiateks. Iga aktsia annab aktsionärile Seltsi üldkoosolekul 1 (ühe) hääle. 3.2.2 Seltsil on ühte liiki Aktsiad. 3.2.3 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja Seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. 3.3 Aktsiakapitali moodustamine Aktsiakapital moodustub aktsionäride rahalisest ja/või mitterahalisest sissemaksest. 3.4 Mitterahalise sissemakse hindamise kord 3.4.1 Mitterahalist sissemakset hindab juhatus. Kui mitterahalise sissemakse hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese hinnata eksperdil. Mitterahalise sissemakse hindamist kontrollib audiitor. 3.4.2 Mitterahalise sissemakse hindamisel lähtutakse järgmisest: - eseme ostuaeg ja hind; - eseme vanus; - eseme tehniline seisukord; - eseme turuhind. 3.4.3 Kui mitterahalise sissemakse esemeteks on laevad, siis arvestatakse lisaks järgmiste faktoritega: - laeva tüüp ja mõõtmed; - laeva vanus ja ehitajatehas; - laeva kere ja pealisehituse materjal; - laeva jääklass või selle puudumine; - laeva seadmestatus navigatsiooni- ja sidevahenditega; - peamasinate tüüp, vanus ja võimsus; - abimasinad ja seadmed; - päästevahendid; - laeva dokumentide kehtivusaeg. 3.5 Aktsiaraamat Aktsiad registreeritakse aktsiaraamatus. Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite registri pidaja. 3.6 Aktsia võõrandamine Aktsiad on vabalt võõrandatavad. 4. SELTSI JUHTIMINE 4.1 Juhtimisorganid 4.1.1 Seltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. 4.1.2 Seltsi juhtorganid on Seltsi nõukogu ja juhatus. 4.1.3 Seltsi juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 4.1.3.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 4.1.3.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 4.1.3.3 kellel on ärikeeld (sh juhtorgani liikmena tegutsemise keeld või ettevõtluskeeld); 4.1.3.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 4.1.3.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 4.1.4. Punktides 4.1.3.1-4.1.3.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. Punktis sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 4.2 Üldkoosolek 4.2.1 Üldkoosolek on Seltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. 4.2.2 Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku hiljemalt nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. 4.2.3 Erakorraline üldkoosolek toimub seaduses sätestatud juhtudel. 4.2.4 Juhatus teatab üldkoosoleku kokkukutsumisest kirjalikult kõigile aktsionäridele nende aktsiaraamatusse kantud aadressil vähemalt kolm (3) nädalat enne korralise ja vähemalt üks (1) nädal enne erakorralise üldkoosoleku toimumist. 4.2.5 Üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu. 4.2.6 Lisaks äriseadustiku § 298 lõikes 1 loetletule on üldkoosoleku pädevuses: 4.2.6.1 nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra kehtestamine; 4.2.6.2 omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal; 4.2.6.3 Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine, millega muuhulgas nähakse ette, milliste otsuste tegemiseks peab tütarettevõtjal olema emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolek; 4.2.6.4. teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine, samuti olulise osaluse omandamine ja võõrandamine tütarettevõtja poolt teises äriühingus; 4.2.7. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Kui Seltsil on ainult üks aktsionär, on tal koos seadusest tulenevate erisustega kõik üldkoosoleku õigused. 4.2.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduses ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet. 4.2.9. Põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine või vähendamine, nõukogu liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasikutsumine, Seltsi lõpetamine, lõpetatud Seltsi tegevuse jätkamine ja muud seadusega sätestatud otsused on vastu võetud, kui selle poolt on antud kõik üldkoosolekul esindatud hääled. 4.3 Nõukogu 4.3.1 Nõukogu planeerib Seltsi tegevust, korraldab Seltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees. 4.3.2 Nõukogul on kolm (3) kuni viis (5) liiget. Nõukogu liikmete arvu määrab üldkoosolek. Nõukogu liikmed määratakse kolmeks (3) aastaks seaduses sätestatud korras. 4.3.3 Nõukogu esimees valitakse Seltsi üldkoosolekul vastavalt seaduses sätestatud korrale 4.3.4 Nõukogu liikmeks ei või olla: 4.3.4.1 füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole Seltsi aktsionär; 4.3.4.2 Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes ei ole Seltsi aktsionär;  4.3.4.3 isik, kellele kuuluva osaga või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole Seltsi aktsionär; 4.3.4.4 Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või Seltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Seltsi aktsionär; 4.3.4.5 isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti (nimetatud piirang kehtib 5 (viis) aastat pärast pankroti väljakuulutamist); 4.3.4.6 isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise (nimetatud piirang kehtib 5 (viis) aastat pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist); 4.3.4.7 isik, kellel on ärikeeld (nimetatud piirang kehtib 5 (viis) aastat pärast ärikeelu lõppemist); 4.3.4.8 isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule (nimetatud piirang kehtib 5 (viis) aastat pärast kahju hüvitamist); 4.3.4.9 isik, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud (keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud); 4.3.4.10 isik, kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse (s.o. otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 % (kümme protsenti) äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle) omamises sellises äriühingus või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 4.3.5 Nõukogu liikme kandidaat kohustub esitama enne tema valimist nõukogu liikmeks riigivaraseaduse §-s 83 sätestatud kinnituse ja andmed. 4.3.6 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme (3) kuu jooksul. 4.3.7 Kõikides Seltsi tegevuse suhtes olulist tähendust omavates küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku ainupädevuses seaduse või põhikirja kohaselt ning mis väljuvad Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik nõukogu nõusolek, sealhulgas: 4.3.7.1 osaluse omandamise ja lõppemise otsustamine teistes ühingutes; 4.3.7.2 kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade soetamine, võõrandamine ja koormamine; 4.3.7.3 välisfiliaalide asutamine ja sulgemine; 4.3.7.4 investeeringute tegemine, mis ületavad Seltsi eelarves vastavaks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa; 4.3.7.5 laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad Seltsi eelarves selleks majandusaastaks ettenähtud summa; 4.3.7.6 laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Seltsi igapäevase majandustegevuse raamest. 4.3.8 Nõukogu kinnitab Seltsi strateegia, sh aastaeelarve ja finantsplaani, lähtudes üldkoosoleku kehtestatud omaniku ootustest. 4.3.9 Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks Seltsi esindaja. 4.3.10 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liige ei või osaleda koosolekul esindaja kaudu. 4.3.11 Nõukogu otsused tehakse lihthäälteenamusega, kui seadus ei nõua kvalifitseeritud häälteenamust. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. 4.3.12 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõikes 3 rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi äriühingu ja riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud. 4.3.13 Nõukogul on seaduses ettenähtud korras õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui selleks on nõus kõik nõukogu liikmed. 4.3.14 Nõukogu liikmete tasustamine: 4.3.14.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmetele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditi komitee või muude nõukogu organite tegevuses. Nõukogu liikmetele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses; 4.3.14.2 Nõukogu liikmetele makstakse tasu üks (1) kord kuus; 4.3.14.3 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist; 4.3.14.4 kui nõukogu liige ei esita aktsionärile seaduses ettenähtud juhtudel ja korras nõutavat teavet või dokumente, võib üldkoosolek otsustada peatada nõukogu esimehele tasu maksmise või vähendada nõukogu liikmetele makstavat tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nõukogu liige ei täitnud nimetatud teabe või dokumentide esitamise kohustust; 4.3.14.5 Nõukogu liikmete tasustamise täpsema korra osas kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 85 sätestatut. 4.4 Juhatus 4.4.1 Juhatus on Seltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Seltsi igapäevast tegevust. Juhatus koosneb ühest kuni viiest (1-5) liikmest, kes valitakse nõukogu poolt viieks (5) aastaks. Kui juhatusel on üle kahe liikme määrab nõukogu juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe. 4.4.2 Teised juhatuse liikmed osalevad Seltsi igapäevase majandustegevuse juhtimises ja korraldamises juhatuse esimehe poolt määratud ulatuses ja korras. 4.4.3 Juhatuse liikmeks ei või olla: 4.4.3.1 isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti (nimetatud piirang kehtib 5 (viis) aastat pärast pankroti väljakuulutamist); 4.4.3.2 isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise (nimetatud piirang kehtib 5 (viis) aastat pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist);  4.4.3.3 isik, kellel on ärikeeld (nimetatud piirang kehtib 5 (viis) aastat pärast ärikeelu lõppemist); 4.4.3.4 isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule (nimetatud piirang kehtib 5 (viis) aastat pärast kahju hüvitamist); 4.4.3.5 isik, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud (keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud); 4.4.3.6 isik, kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse (s.o. otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 % (kümme protsenti) äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle) omamises sellises äriühingus või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 4.4.4 Juhatuse liikmete õigused ja kohustused määratakse täpsemalt nendega sõlmitavas lepingus. Lepingu sõlmib, muudab ja lõpetab nõukogu. 4.4.5 Juhatuse otsused võetakse vastu juhatuse koosolekul. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Juhatuse koosoleku päevakorra määrab juhatuse esimees või juhatuse liige, kelle initsiatiivil koosolek kokku kutsutakse. Juhatuse liige ei või osaleda koosolekul esindaja kaudu. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Juhatuse koosoleku toimumise ajast ja kohast peab juhatuse esimees või juhatuse koosoleku kokku kutsunud juhatuse liige informeerima teisi juhatuse liikmeid vähemalt kaks (2) päeva ette. Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Eriarvamusele jäänud juhatuse liikme seisukoht kantakse juhatuse koosoleku protokolli. 4.4.6 Juhatus võib võtta vastu kõiki Seltsi tegevusega seonduvaid otsuseid, teostada iseseisvalt kõiki tehinguid ja toiminguid, mis ei ole keelatud põhikirjaga ega antud üldkoosoleku või nõukogu pädevusse. 4.4.7 Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ja üldkoosoleku ees. 4.4.8 Juhatuse liikme tasustamine: 4.4.8.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liime lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus; 4.4.8.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust vastavalt seaduses sätestatud korrale. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Seltsile seatud eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu. 4.4.8.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne juhatuse liikme volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni 3 (kolme) kuu tasu ulatuses. 4.4.8.4 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu  jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 5. ESINDAMINE Seltsi võib esindada kõigis õigustoimingutes juhatuse esimees üksi. Juhatuse liige võib Seltsi esindada koos kõigi teiste juhatuse liikmetega või koos juhatuse esimehega. Kui juhatusel on kaks liiget, siis võib Seltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige üksinda. 6. AUDIITOR JA KONTROLL 6.1 Audiitor Audiitori(d) nimetatakse üldkoosoleku poolt ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. 6.2 Sisekontroll ja siseaudit 6.2.1 Selts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. 6.2.2 Selts peab moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv 75. Üldkoosoleku eelneval nõusolekul ning nõukogu otsuse alusel võib Selts loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult ebaotstarbekaks. 6.2.3 Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 7. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 7.1 Majandusaasta Seltsi majandusaasta on kalendriaasta. 7.2 Aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine 7.2.1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise seaduses sätestatud korras raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need audiitori(te)le. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku (majandusaasta aruanne) üldkoosolekule. 7.2.2 Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast. Selts rakendab head ühingujuhtimise tava ja Seltsi majandusaasta aruande koosseisus esitatakse andmed hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete rakendumise kohta Seltsis. 7.2.3 punktis 1 nimetatud äriühingu kohustus rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldada nende järgimist majandusaasta aruandes;  7.2.4 Seltsi juhatus kohustub esitama 4 (nelja) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Seltsi juhatus kohustub esitama 4 (nelja) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates viidatud aruande äriregistrile. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Seltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 7.3 Kasumi jaotamine Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks. 7.4 Reservkapital 7.4.1 Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi või muudest eraldistest. 7.4.2 Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab üldkoosolek kooskõlas seaduse ja käesoleva põhikirjaga. 7.4.3 Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. 7.5 Dividendid 7.5.1 Aktsionärile makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. 7.5.2 Dividendide maksmise otsuse võtab vastu üldkoosolek juhindudes seaduse nõuetest. Dividendide jagamise otsuses nähakse ette dividendidena jaotatava kasumi suurus, dividendide maksmise kord ja tähtajad. Juhatus teatab ühe (1) kuu jooksul arvates vastava üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest aktsionäridele dividendide maksmise aja, koha ja maksmise korra. 7.5.3 Juhatusel on nõukogu nõusolekul õigus teha pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid Seltsi eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. 8. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD 8.1 Selts võib teistele isikutele maksta toetusi ning teha annetusi üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil Seltsi tegevusvaldkonnas ning see peab kaasa aitama Seltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. 8.2 Otsuse toetuste maksmiseks või annetuste tegemiseks teeb Seltsi nõukogu Seltsi juhatuse ettepanekul. 8.3 Kalendriaasta jooksul võib selts koos temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatega kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses Seltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist. Teave makstud toetuste ja  tehtud annetuste kohta avaldatakse Seltsi veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates. 8.4 Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta, sealhulgas toetuse või annetuse saaja nimi või nimetus, toetuse või annetuse summa ja toetamise põhjendus, kuidas toetus või annetus aitab kaasa Seltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele, avaldatakse Seltsi kodulehel 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates ja see peab olema veebilehel avalik vähemalt 5 (viie) aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates. 9. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LÕPETAMINE 9.1. Seltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras. Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui Seltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusega ei otsustata teisiti. 9.2. Seltsi likvideerimisel võib allesjäänud vara aktsionäride vahel jaotada ka muul viisil kui rahaliste väljamaksetena.