dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kirja edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. juuni 2023
Viit
17-1/2023/3250-1
Registreeritud
15. juuni 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/2023
Vastutaja
Ene Jürjens (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Maavarade osakond)

Failid

  • 📎DM-121848-28.pdf.bdoc176 KB
  • 📎E-kiri.eml8 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS 14.06.2023 nr DM-121848-28 Geoloogilise uuringu loa nr L.MU/517179 väljastamise korraldus 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat ja võttes aluseks AS TREV-2 Grupp 17.10.2022 esitatud taotluse otsustan: 1.1. Anda AS-ile TREV-2 Grupp (registrikood 10047362) geoloogilise uuringu luba nr L.MU/517179 Liivi lahe uuringuruumis kehtivusajaga 5 aastat. 1.2. Antavale loale kanda järgnev täiendav tingimus: Räimede kudeajal (mai-juuni) on puurimistööd keelatud madalamal kui 15 meetrit. 1.3. korraldus jõustub AS-ile TREV-2 Grupp teatavaks tegemisest. Käesolev korraldus on uuringuloa nr L.MU/517179 lahutamatu osa. Uuringuluba nr L.MU/517179 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 2. ASJAOLUD AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 17.10.2022 Keskkonnaametile Liivi lahe uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi KOTKAS 17.10.2022 menetluse nr M-121848 juurde, edaspidi uuringuluba). Liivi lahe uuringuruumi teenindusala paikneb sisemeres. Uuringuruumi teenindusala koosneb kahest lahustükist. Uuringuruumi teenindusala pindala on 1760,72 ha. Põhjapoolse lahustüki pindala on 1278,98 ha ja lõunapoolse lahustüki pindala on 481,75 ha. Mere sügavus on uuringuruumi teenindusalal 8 m kuni 20 m. Tööde eesmärk on leida kaevandamisväärne liiva ja/või kruusa ja/või veeristiku lasund. Uuringutel on kontakt ja mõju merepõhjale kaduvväike kuna valdav osa uuringust tehakse kaudsete geofüüsikaliste meetoditega. Vaid üksikutes punktides tehakse ca 10 cm läbimõõduga toruga vibropuuraugud millel on väike kontakt merepõhjaga. Muudest sihtotstarbelistest töödest teostatakse granulomeetriline analüüs. Uuringu teostaja on AS TREV-2 Grupp. Uuringuluba taotletakse kuni 5 aastaks. Kõige lähem rannajoone punkt asub 1. lahustükist 3,7 km kaugusel (Häädemeeste vald, Majaka küla). Uuringuala asub kalade kudealal ja rannapüügi alal. Uuringuloa taotlust on kontrollinud Keskkonnaamet ja maavarade registri vastustav töötleja, Maaamet (20.10.2022 nr 9-3/22/17714-2). Riigilõivuseaduse § 136¹ lõike 1 kohaselt on riigilõiv 400 eurot tasutud 13.10.2022. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse uuringuloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 30 lõike 2 alusel avaldas Keskkonnaamet uuringuloa taotluse menetluse algatamise teate 04.11.2022 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas Keskkonnaamet 20.01.2023 kirjaga nr DM-121848-16 mittetulundusühingut Liivi Lahe Kalanduskogu Avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. Keskkonnaamet küsis 04.11.2022 kirjaga nr DM-121848-4 Häädemeeste ja Kihnu Vallavalitsuse arvamust taotluse kohta. Keskkonnaamet teavitas 04.11.2022 kirjaga nr DM-121848-9 loa taotlejat taotluse menetlusse võtmisest. Häädemeeste Vallavalitsus küsis 09.11.2022 kirja nr 5-1/2010-1 (KOTKAS 09.11.2022 nr DM- 121848-10) täiendavaid küsimise seoses Liivi lahe uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse kohta. Keskkonnaamet vastas Häädemeeste Vallavalitsusele 24.11.2022 kirjaga nr DM-121848-11. Häädemeeste Vallavalitsus edastas 27.12.2022 kirjaga nr 1-3/59 Häädemeeste Vallavolikogu 21. detsember 2022 otsuse nr 59 (KOTKAS 28.12.2022 nr DM-121848-13) Häädemeeste Vallavolikogu otsustas mitte nõustuda AS-le TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond) geoloogilise uuringuloa andmisega Liivi lahes, kuivõrd kohalikul omavalitsusel ei ole juriidiliselt võimalik MaaPS § 27 lõike 7 alusel sisemeres toimuvale tegevusele arvamust anda ja puudub võimalus kontrollida kavandatava tegevuse vastavust kehtivatele õigusaktidele. Lisaks märgiti, et Liivi lahe uuringuruumi uuringuloa taotluse puhul tuleb välja selgitada riigi huvi, esitades keskkonnaloa taotluse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Veeseaduse § 23 lg 1 p1 kohaselt on sisemeri avalik veekogu ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kuuluvad avalikud veekogud riigile. Omavalitsuste haldusterritooriumid paiknevad maismaal ja ei laiene merealale, seega Keskkonnaamet ei küsinud kooskõlastust kohalikult omavalitsuselt. 2(8) Tulenevalt Eesti Vabariigi veeseadusest, on Eesti riigi valitusel täielik jurisdiktsioon mereala üle, sh territoriaalmere ja majandusvööndi üle. Rahandusministeeriumi vastutuses on planeerimisõigus. Teiste ametkondade vastutada on merekasutuse reguleerimine ja muud teemad. Seega tuginedes eelnevale, küsis Keskkonnaamet 21.12.2022 kirjaga nr DM-121848-12 arvamust Liivi lahe uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse kohta Keskkonnaministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Muinsuskaitseametist ja Rahandusministeeriumist. Muinsuskaitseamet teavitas 11.01.2023 kirjaga nr 1.1-7/2026-1, et vastuväited uuringuloa väljastamisel ei ole (KOTKAS 11.01.2023 nr DM-121848-14) ning lisas, et mh tuleb arvestada muinsuskaitseseadusega. Samuti tõi välja, et geoloogilise uurimistöö raames kasutatakse tehnilisi vahendeid, millega on võimalik tuvastada arheoloogilisi leide (nt laevavrakid, ankrud, kahurid, muinasaegsed esemed jne). Arheoloogilise leiu tunnustega asja leidmisel on asja leidja/uuringu tegija kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul ning sellest tuleb viivitamata teatada Muinsuskaitseametile (muinsuskaitseseadus, edaspidi MuKS § 27 lg 1). Keskkonnaamet märgib, et Muinsuskaitseameti poolt viidatud MuKS § 27 lg 1 tulenevat nõuet loa tingimuseks ei määrata, kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mida tuleb igal juhul täita. Rahandusministeerium saatis 18.01.2023 kirja nr 15-1/10066-2, kus teatas, et uuringu teostamine ei ole töödele esitatud nõuete järgimise korral Pärnu mereala maakonnaplaneeringuga vastuolus (KOTKAS 18.01.2023 nr DM-121848-15). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oli oma 24.01.2023 kirjas nr 17-1/2022/7800-2 seisukohal (KOTKAS 25.01.2023 nr DM-121848-18), et geoloogilise uuringu loa väljastamine on riigi huvides, sest annab riigile olulist geoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni. Lisaks leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et taotletud uuringul on eraldi väärtus ning seda sõltumata sellest, kas tulevikus hakatakse antud alal liiva kaevandama või mitte. Keskkonnaministeerium palus oma 03.02.2023 kirjas nr 14-6/22/5706-3 (KOTKAS 06.02.2023 nr DM-121848-19) taotlust täiendada. Keskkonnaamet palus vastavalt Keskkonnaministeeriumi kirjale Liivi lahe uuringuruumi seletuskirja täiendada (KOTKAS 06.02.2023 nr DM-121848-20). Täiendatud taotlus esitati Keskkonnaametile 09.02.2023 (KOTKAS 09.02.2023 nr DM-121848- 21). Keskkonnaamet edastas oma 15.03.2023 kirjaga nr DM-121848-22 täiendatud taotluse Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile ja Maa-ametile. 3(8) Keskkonnaministeerium esitas 04.04.2023 kirjaga nr 14-6/22/5706-5 (KOTKAS 05.04.2023 nr DM-121848-23) arvamuse täiendatud taotluse kohta. Keskkonnaministeerium on märkinud, et tutvunud täiendatud taotlusega palume arvestada, et räimede kudeajal (orienteeruvalt mai-juuni) tuleb puurimistöid vältida madalamal kui 15 meetrit. Keskkonnaamet lisab Keskkonnaministeeriumi kirjas esitatud tingimise puurimistööde kohta räimede kudealal geoloogilise uuringu loale sõnastades selle järgmiselt: räimede kudeajal (mai-juuni) on puurimistööd keelatud madalamal kui 15 meetrit. Kooskõlas HMS §-dega 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 10.05.2023 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks uuringuloa kohta tehtava otsuse eelnõu ning edastas eelnõud menetlusosalistele ja loa taotlejale 09.05.2023 kirjaga nr DM-121848-25 tutvumiseks ja ettepanekute/vastuväidete esitamiseks. Maa-amet tõi oma 17.05.2023 kirjas nr 9-3/22/17714-5 (KOTKAS 17.05.2023 nr DM-121848- 26) välja uuringuruumi pindalade erinevuse loa vormil ja korralduses. Keskkonnaamet on erinevused parandanud. Häädemeeste Vallavalitsus palus oma 18.05.2023 kirjas nr 5-1/781-1 (KOTKAS 18.05.2023 nr DM-121848-27), eemaldada loa vormilt uuringuruumil paiknevate kohalike omavalitsuste alt Häädemeeste vald. Keskkonnaamet arvestas eelpool tooduga ja korrigeeris loa vormil olevat informatsiooni. 3. KAALUTLUSED MaaPS § 4 lg 2 sätestab, et maavara geoloogiline uuring on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. MaaPS § 17 lg 2 järgi on geoloogiline uuring lubatud geoloogilise uuringu loa alusel. MaaPS § 27 lg 1 järgi esitatakse uuringuloa saamiseks loa andjale taotlus. MaaPS § 26 kohaselt annab uuringuloa Keskkonnaamet. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Riigilõiv 400 € on tasutud 13.10.2022 riigilõivuseaduse § 136 1 lg 1 kohaselt. Geoloogilise uuringu käigus planeeritud tööd on kooskõlas MaaPS § 20 lg 2. Geoloogilise uuringu loa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Maa- amet) (20.10.2022 kiri nr 9-3/22/17714-2). Taotletav uuringuruumi teenindusala paikneb sisemeres. Läti Vabariigi riigipiir jääb ~2,1 km kaugusele edela suunda. Kattumist arvel oleva maavaravaruga ei ole. Kattumist kitsendusi põhjustavate objektidega ei ole. 4(8) Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletava uuringuruumi teenindusalast ~5,1 km kaugusele kagu suunda. Geoloogilise uuringu läbiviimisel kasutatakse taotluse seletuskirja kohaselt tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ja ei kasutata keskkonnaohtlikke materjale. Uuringu käigus müra ja vibratsiooni ei tekitata. Uuringul eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku alale või muule kaitstavale loodusobjektile ei ole. Uuringu käigus ei saastata vett, pinnast ega õhku. Uuringu käigus ei teki jäätmeid. Geoloogilise uuringuga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt ning ainult päevasel ajal. Uuringutel on kontakt ja mõju merepõhjale kaduvväike kuna valdav osa uuringust tehakse kaudsete geofüüsikaliste meetoditega. Vaid üksikutes punktides tehakse ca 10 cm läbimõõduga toruga vibropuuraugud millel on väike kontakt merepõhjaga. Puurimise tühimik täitub koheselt kõrvalasuvate setetega. Puurimise käigus tekib minimaalselt heljumit, ei kahjustu elupaigad vm. Merepõhja pinnase ehitusgeoloogiliste uuringute näol ei ole tegemist ei loakohustusliku ehitustegevusega, süvendamisega Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 176 lg 1 ega hüdrogeoloogilise uuringuga VeeS § 208 lg 1 mõttes. Hüdrogeoloogilised uuringud on seotud puurkaevude ja - aukude ning soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimisega. Ehitusgeoloogilise uuringu eesmärgiks on saada ehitise planeerimiseks, projekteerimiseks ning ehitamiseks vajalikke andmeid pinnasekihtide ning maapõue kohta. Ehitusuuringutele esitatavad nõuded, sealhulgas uuringu tulemuste vormistamisele ja nende esitamisele, tulenevad majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusest nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Ehitusgeoloogiline uuring ei ole oma iseloomult ka veekogu süvendamine VeeS § 176 mõistes. Ehitusgeoloogiline uuring teostatakse puurimise teel ja sellega seoses ei toimu üldiselt süvendamist ega veekogu põhja pinnase paigaldamist. Siiski juhime tähelepanu, et kui proovide võtmise käigus on vajalik kaevata ära pinnakihti ja see tõsta merepõhjas ümber (seda ei eemaldata merekeskkonnast), on tegevuseks ikkagi süvendamine ja süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja (VeeS§ 187 p 8). Kui geoloogiliste proovide võtmise käigus süvendatakse merepõhja mahus 50-100 m³, peab taotlema Keskkonnaametilt vastava veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu (VeeS§ 196 lg 2 p 3) keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). Kui geoloogiliste proovide võtmise käigus süvendatakse merepõhja mahus üle 100 m, peab taotlema Keskkonnaametilt vastava keskkonnaloa (veeseadus § 187 p 8) keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Kui geoloogiliste proovide võtmise käigus süvendatakse merepõhja alla 50 m³, ei ole vajalik eraldi taotleda vee valdkonna registreeringut ega luba. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa 5(8) olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg-s 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. MaaPS § 26 kohaselt annab geoloogilise uuringu loa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Geoloogiline uuring ei kuulu KeHJS § 6 lg-ga 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, sama § lg 2 sätestatud otsustaja eelhinnangut vajavate valdkondade loetellu ega Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ hulka. Seega taotletava tegevuse puhul ei ole eelhinnangu andmine ega KMH algatamine vajalik. Küll aga märgime, et kaevandamisloa taotlemisel tuleb kindlasti hinnata mõjusid vee seisundile, põhjaloomastikule ja -taimestikule, kalastikule, linnustikule, mõju lainetusele, hoovustele ning setete liikumisele jms. MaaPS § 28 lg 5 kohaselt tuleb juhul, kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmeladustuskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 42¹ kehtestatud nõuetest. Taotluse seletuskirja kohaselt ei teki kavandatava uuringu käigus kaevandamisjäätmeid. Jäätmeseaduse § 71 lg 4 alusel sätestatud kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid reguleerivaid sätteid ei kohaldata muuhulgas maavara uuringute tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele, kui need jäätmed ei teki otseselt nimetatud toimingute tulemusena. Selliseid jäätmeid ei käsitleta kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi jäätmehoolduse nõudeid. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks puudub vajadus ka jäätmeseaduse § 35 2 sätestatud jäätmehoidla rajamiseks. Geoloogilise uuringuga Liivi lahe uuringuruumis ei teki jäätmeseaduse § 2 lg 1 ja 2 mõistes jäätmeid. MaaPS 35 lg 2 p 1 sätestab, et uuringuloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning AS TREV-2 Grupp ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri andmed seisuga 07.06.2023). 6(8) MaaPS § 17 lg 3 ja 4 järgi võib üldgeoloogilist uurimistööd ja geoloogilist uuringut korraldada ja juhtida selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi omav isik. Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 p 1 kohane tegevusluba. Geoloogilise uuringu teostaja on TREV-2 Grupp AS (registrikood 10047362, aadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond). MaaPS § 35 lg 1 p 9 alusel keeldutakse geoloogilise uuringu loa andmisest kui loa andmine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (kehtis kuni 23.05.2023, edaspidi juhend). Keskkonnaamet analüüsis, kas taotletava uuringuruumi teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara varustuskindlus. Varustuskindlus näitab, kui kauaks võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavaravaru jätkub, arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Lubadega kaevandamiseks antud varu peetakse piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolevaks. Taotletava Liivi lahe uuringuruumi teeninduspiirkonda (50 km raadiusesse, sh ei ole arvestatud reaalseid veokauguseid) jääb hetkel 20 ehitusliiva varuga karjääri. Nende karjääride ehitusliiva kaevandatav jääkvaru seisuga 18.04.2023 on kokku ligikaudu 3606 tuh m3. Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 99 tuh m3 ehitusliiva. Seega on piirkonna varustuskindlus tagatud ligikaudu 36 aastaks. Taotletava uuringuruumi teeninduspiirkonda jäävate mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru rahuldab vajadused taotletava maavara osas rohkem kui 10 aastaks. Kuna geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamise keskkonnaluba, on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja uuringu teostamine taotleja enda risk ning kulu. Geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab juhendi kohaselt riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni, mistõttu uuringute tegemine ei ole vastuolus riigi huviga. MaaPS § 35 all toodud uuringuloa andmisest keeldumise alused puuduvad. 7(8) HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Haldusakti kõrvaltingimused määratakse vastavalt HMS §-le 53. Keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 § 4 lg 3 alusel märgitakse loa lahtrisse „Täiendavad tingimused” nõuded, mis seatakse maapõue kaitse tagamiseks ning maapõue kasutamisest inimese tervisele, varale ja keskkonnale põhjustatava mõju vähendamiseks ja vajaduse korral muud täiendavad nõuded. Uuringuloaga reguleeritakse vaid uuringuruumis ja uuringuruumi teenindusalal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt uuringu teostamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Täiendavad tingimused on uuringuloale kantud lähtuvalt käesolevas korralduses toodust. Geoloogilise uuringu loa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt maapõueseadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus, keskkonnatasude seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus, looduskaitseseadus, jäätmeseadus jt) sätestatud nõuded. Sellest tulenevalt ei ole tarvidust geoloogilise uuringu loal täiendavate tingimuste osas dubleerida õigusaktidega juba reguleeritut. Geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamise keskkonnaluba ning geoloogilise uuringu loa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Geoloogilise uuringu luba Merike Rosin +37254470092 [email protected] 8(8) Geoloogilise uuringu luba Loa nr L.MU/517179 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp Registrikood / Isikukood 10047362 Postiaadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi TREV-2 Grupp AS Registrikood / Isikukood 10047362 Postiaadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Uuringuruumi andmed Nimetus Liivi lahe Tüüp Veekogu Veekogu liik Territoriaal- või sisemeri Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 1 760.72 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0068 Pärnu maakond Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik Liiv, ehitusliiv Vesiehitus, üldehitus 10 000 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 5 Puuraukude arv 112 Uuringukaeveõõnte arv 0 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd granulomeetriline analüüs Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 14.06.2023 Lõppemise kpv 14.06.2028 Täiendavad tingimused Räimede kudeajal (mai-juuni) on puurimistööd keelatud madalamal kui 15 meetrit. Saatja: "Keskkonnaamet" <[email protected]> Saaja: "MKM info" Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Kuupäev: 2023-06-15 08:55 Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-121848-28 Geoloogilise uuringu loa nr L.MU/517179 väljastamise korraldus. Dokumendiga on võimalik tutvuda siin <https://kotkas.envir.ee/documents/d/108529-f5ba64a3e15415e4acc1eb98d65f0da578488e34dfddaf3b91a825af6283baa0> Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee <https://www.keskkonnaamet.ee/> | www.kaitsealad.ee <https://www.kaitsealad.ee/> <https://www.facebook.com/Keskkonnaamet/> Keskkonnaamet Facebookis Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS <https://kotkas.envir.ee/> . Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist <https://www.keskkonnaamet.ee/et/kontakt> .
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel