dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus küsimusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. juuni 2023
Viit
1.15-5/2023/3220-1
Registreeritud
14. juuni 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2023
Vastutaja
Ahti Kuningas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎MeM_4_1_3_980_1.asice226 KB

Sisu (failidest)

Ülo Vendland Teie: 01.06.2023 A&P Mets AS [email protected] Meie: 14.06.2023 nr 4.1-3/980-1 Vastus küsimusele vanade kraavide maa- parandussüsteemide registrisse kandmise kohta Austatud härra Vendland Keskkonnaministeerium edastas Teie pöördumise Maaeluministeeriumile vastamiseks. Tunnete huvi, kas seoses Euroopa Liidus vastu võtmisel oleva taastuvenergia direktiiviga III (RED III) peavad erametsaomanikud hakkama vanu maaparandussüsteeme arvele võtma, sest direktiivi sätte kohaselt on kehtestatud erand, et kui turbaala oli juba varem kuivendatud (näiteks maaparandussüsteemi abil), võib sellelt metsamaalt bioenergia tootmiseks puitu hankida. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist (edaspidi MKM) saadud selgituste kohaselt kehtis direktiivi antud säte enne ainult põllumajanduslikule biomassile ja selle mõte oli, et lähteaine/tooraine tootmiseks ei kuivendata täiendavat maad. Nüüd hakkab see säte kehtima ka metsa biomassile. Lisaks muudele nõuetele on direktiivis tõesti ka selline nõue, et metsa tohib kasutada energeetilisel eesmärgil, kui on tõestatav, et mets on võetud turbaaladelt, millega ei kaasne seni kuivendamata alade kuivendamist. Teisisõnu, kui varasemalt on turbaala kuivendatud (nt maaparandussüsteemi abil), siis võib sealt puitu hankida, kuid uusi alasid kuivendada metsa kasvatamiseks ja puidu hankimiseks ei tohi. Kuivendussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maaparandussüsteem, mille reguleerivast võrgust voolab liigvesi otse või maaparandussüsteemi eesvoolu kaudu suublasse või riigi poolt korras hoitavasse ühiseesvoolu. Meil puudub kahjuks pädevus öelda, kas direktiivi erandi all on mõeldud üksnes maaparandusseaduse kohaldamisalasse jäävaid maaparandussüsteeme, muuhulgas olemasolevate maaparandussüsteemide arvele võtmist maaparandusseaduse §-de 99 ja 100 tähenduses, või piisab ka näiteks kaardimaterjalil põhinevast tõestusest, et kuivenduskraav oli rajatud enne 2008. aastat. Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemi kasutusloa andmise tähtaeg on 2026. aasta 1. jaanuar. Olemasolevate maaparandussüsteemide arvele võtmine on aga ajamahukas protsess. Kraavide tuvastamiseks saab Põllumajandus- ja Toiduameti ametnik ülevaatusi teha vaid kevadel ja sügisel, kui raagus puud tagavad vajaliku nähtavuse ja lumikate ei varja madalaid kraave. Kui maaomanikul on soov olemasolev maaparandussüsteem arvele võtta, ehk sellele kasutusluba taotleda, soovitame seda teha esimesel võimalusel. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Palume direktiivi nimetatud erandi rakendamise korral pöörduda MKMi poole, kes oskab anda täpsemat selgitust, kuidas plaanitakse seda erandit kohaldada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Rannik Maakasutuspoliitika osakonna juhataja Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Erametsaliit, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium Merly Kiisler 625 6241 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →