Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seadus

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutm ise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa -102235 61595 0 0 MÄÄRUS -90170 237002 KAVAND 2 .0 6 .202 3 0 0 KAVAND 2 .0 6 .202 3 xx.xx.202 3 nr xx Väikeses koguses seemne ja taimse paljundusmaterjali turustamiseks lubatud kogused Määrus kehtestatakse t aimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 1 lõike 2 1 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse väikeses koguses turustatava seemne ja paljundusmaterjal i turustamiseks lubatud kogused . ( 2 ) Väikese s kogus es põllukultuuride ja köögiviljade seemet võib turustada üksnes sellises müügipakendis, milles olevate seemnete mass ei ületa selle taimeliigi kohta kehtestatud maksimaalset müügipakendi netomassi. ( 3 ) Väikeses koguses puuvilja- ja marjakultuuride istikut võib turustada üksnes sellises koguses, mis ei ületa selle taimeliigi kohta kehtestatud maksimaalset kogust. § 2. Põllukultuuride lubatud väike kogus Põllukultuuride lubatud väike kogus taimeliikide kaupa on järgmine: 1) s öödakultuurid – seemnete müügipakendi netoma s s on kuni 10 k ilo g rammi ; 2) p eet − seemnete müügipakendi netoma s s on kuni 10 k ilo g rammi ; 3) t eravili − seemnete müügipakendi netoma s s on kuni 3 0 k ilo g rammi ; 4) õ li- ja kiutaimed − seemnete müügipakendi netoma s s on kuni 10 k ilo g rammi ; 5) s eemnekartul − seemnekartuli müügipakendi netoma s s on kuni 3 0 k ilo g rammi . § 3 . K öögiviljade lubatud väike kogus Köögiviljade lubatud väike kogus taimeliikide kaupa on järgmine: 1 ) l iblikõielised − seemnete müügipakendi netoma s s on kuni 5 k ilo g rammi ; 2) s ibul, aed-harakputk, spargel, varspeet, söögipeet, naeris, arbuus, kõrvits, kabatšokk, porgand, redis, aed-mustjuur, spinat ja põldkännak − seemnete müügipakendi netoma s s on kuni 0, 5 k ilo g rammi ; 3) k õik muud köögiviljaliigid − seemnete m üügipakendi netoma s s on kuni 0,1 k ilo g rammi . § 4 . Puuvi lja- ja marjakultuuride lubatud väike kogus Puuvilja- ja marjakultuuride lubatud väike kogus on maksimaalselt viis sama taimeliigi istikut ühe isiku või ettevõtja kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalm inister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban K antsler -816734 10235 0 0 KAVAND 28 .0 4 .202 3 Määrus XX. XXX 2023 nr XX Põllumajandusministri ja maaeluministri määruse muutmine seoses taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise ga Määrus kehtestatakse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 4 lõike 3, § 17 lõike 9, § 27 lõike 7, § 28 lõigete 6 ja 7, § 29 lõike 4, § 64 lõike 5, § 65 lõigete 4 ja 7, § 73 lõigete 8 ja 9, § 74 lõike 5, § 75 lõike 2, § 76 lõike 4, § 101 lõike 4 ning § 104 lõike 4 alusel. § 1. Maaeluministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 76 „Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded “ muutmine Maaeluministri 27. detsembri 2016. a määrust nr 76 „Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded “ muudetakse järgmiselt: 1) määrust täiendatakse 2 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 2 1 . peatükk Puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordikirjelduse nõuded § 3 1 . Puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordikirjelduse nõuded (1) Tarnija koost ab lisas 2 loetletud sorditunnuste alusel sordikirjelduse enda toodetavate ja turustatavate nende puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sortide kohta, mida ei ole registreeritud ega sordikaitse alla võetud ja mille kohta ei ole esitatud registreerimise või sordikaitse alla võtmise taotlust Eestis ega mõnes teises liikmesriigis. (2) Tarnija esitab Põllumajandus - ja Toidu ametile puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordikirjelduse nõuetekohaseks tunnistamiseks ja selle sordi säilitajaks saamiseks enda koostatud sordikirjelduse ning taotluse, millele märgib vähemalt järgmised andmed: 1) tarnija nimi; 2) sordi säilitaja nimi; 3) sordinimi koos selle üldtuntud sünonüümidega. (3) Põllumajandus - ja Toidu amet hindab sordikirjelduse vastavust lisas 2 loetletud sorditunnustele. (4) Põllumajandus - ja Toidu amet ei tunnista sordikirjeldust nõuetele vastavaks, kui: 1) sort on registreeritud Eestis 30 aastaks või mõnes teises liikmesriigis; 2) sordi kohta on esitatud registreerimise taotlus Eestis või mõnes teises liikmesriigis; 3) sordikirjeldus on nõuetekohaseks tunnistatud mõnes teises liikmesriigis; 4) sordikirjelduses ei ole esitatud lisas 2 nõutud andmeid. “ ; 2) määrust täiendatakse lisa ga 2 (lisatud). § 2 . Põllumajandusministri 24. märtsi 2006. a määruse nr 38 „Sordi sordilehte võtmise kord ning sordilehte võetavate taimeliikide loetelu, põllu- ja köögiviljakultuuri liigi kontrollimisel minimaalselt hõlmatavad tunnused ning järelevalve käigus sordi säilimise kontrollimise nõuded “ muutmine Põllumajandusministri 24. märtsi 2006. a määrust nr 38 „Sordi sordilehte võtmise kord ning sordilehte võetavate taimeliikide loetelu, põllu- ja köögiviljakultuuri liigi kontrollimisel minimaalselt hõlmatavad tunnused ning järelevalve käigus sordi säilimise kontrollimise nõuded “ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Sordilehte võetakse lisas 1 nimetatud puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sort. “ ; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 2 järgmise s sõnastuses : „ (5 2 ) Puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sort võetakse sordilehte sordi säilitaja taotluse ja nõuetele vastava sordikirjelduse alusel. “ . (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalm inister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 3114040 -3175 Maaelu ministri 27.12. 201 6 määrus nr 76 „ Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded “ L isa 2 (maaeluministri xx.xx.2024 määruse nr xx sõnastuses) 0 0 Maaelu ministri 27.12. 201 6 määrus nr 76 „ Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded “ L isa 2 (maaeluministri xx.xx.2024 määruse nr xx sõnastuses) PUUVILJA- J A MARJAKULTUURIDE TUNTUD SORDI TUNNUSED SORDIKIRJELDUSES Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi tunnused 1. Harilik sarapuu ( Corylus avellana L.) 1.1. Lehepungade puhkemise aeg (kui pungast ilmub kaks lehte): 1.1.1. väga varane; 1.1.2. väga varane kuni varane; 1.1.3. varane; 1.1.4. varane kuni keskmine; 1.1.5. keskmine; 1.1.6. keskmine kuni hiline; 1.1.7. hiline; 1.1.8. hiline kuni väga hiline; 1.1.9. väga hiline. 1.2. Isasõite õitsemise aeg: 1.2.1. väga varane; 1.2.2. väga varane kuni varane; 1.2.3. varane; 1.2.4. varane kuni keskmine; 1.2.5. keskmine; 1.2.6. keskmine kuni hiline; 1.2.7. hiline; 1.2.8. hiline kuni väga hiline; 1.2.9. väga hiline. 1.3. Emasõite õitsemise aeg: 1.3.1. väga varane; 1.3.2. väga varane kuni varane; 1.3.3. varane; 1.3.4. varane kuni keskmine; 1.3.5. keskmine; 1.3.6. keskmine kuni hiline; 1.3.7. hiline; 1.3.8. hiline kuni väga hiline; 1.3.9. väga hiline. 1.4. Katise pikkus võrreldes vilja pikkusega: 1.4.1. lühike; 1.4.2. võrdne; 1.4.3. pikem. 1.5. Katise sakilisus: 1.5.1. nõrk; 1.5.2. keskmine; 1.5.3. tugev. 1.6. Katise sälkude hambulisus: 1.6.1. nõrk; 1.6.2. keskmine; 1.6.3. tugev. 1.7. Vilja suurus: 1.7.1. väga väike; 1.7.2. väike; 1.7.3. keskmine; 1.7.4. suur; 1.7.5. väga suur. 1.8. Vilja kuju: 1.8.1. kerajas; 1.8.2. kooniline; 1.8.3. munajas; 1.8.4. lühike silinderjas; 1.8.5. pikk silinderjas. 1.9. Vilja valmimisaeg: 1.9.1. väga varane; 1.9.2. väga varane kuni varane; 1.9.3. varane; 1.9.4. varane kuni keskmine; 1.9.5. keskmine; 1.9.6. keskmine kuni hiline; 1.9.7. hiline; 1.9.8. hiline kuni väga hiline; 1.9.9. väga hiline. 1.10. Vilja tuuma protsent (kaalu järgi): 1.10.1. väga väike; 1.10.2. väike; 1.10.3. keskmine; 1.10.4. suur; 1.10.5. väga suur. 1.11. M uud sordile iseloomulikud tunnused 2. Perekond maasikas ( Fragaria L.) 2.1. Õisiku asend lehtede suhtes: 2.1.1. madalamal; 2.1.2. samal tasandil; 2.1.3. kõrgemal. 2.2. Vilja suurus: 2.2.1. väga väike; 2.2.2. väike; 2.2.3. keskmine; 2.2.4. suur; 2.2.5. väga suur. 2.3. Vilja valdav kuju: 2.3.1. neerukujuline; 2.3.2. lapik; 2.3.3. ümar; 2.3.4. kooniline; 2.3.5. kaksikkooniline; 2.3.6. peaaegu silinderjas; 2.3.7. kiilukujuline; 2.3.8. munajas; 2.3.9. südamekujuline. 2.4. Vilja värvus: 2.4.1. valkjaskollane; 2.4.2. heleoranž; 2.4.3. oranž; 2.4.4. oranžikaspunane; 2.4.5. punane; 2.4.6. purpurpunane; 2.4.7. tume purpurpunane. 2.5. Vilja valmimisaeg (50 %-l taimedest on valminud viljad): 2.5.1. väga varane; 2.5.2. varane; 2.5.3. keskmine; 2.5.4. hiline; 2.5.5. väga hiline. 2.6. Viljakandmise viis: 2.6.1. ei ole taasviljuv; 2.6.2. osaliselt taasviljuv; 2.6.3. täielikult taasviljuv. 2.7. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks lehe kuju, värvus, karvasus jne) 3. Perekond õunapuu ( Malus Mill.) 3.1. Puu kasvutugevus: 3.1.1. nõrk; 3.1.2. keskmine; 3.1.3. tugev. 3.2. Puu kasvulaad (võra kuju): 3.2.1. ümmargune; 3.2.2. püramiidjas; 3.2.3. poolkerakujuline. 3.3. Võrsete koore värvus: 3.3.1. helepruun; 3.3.2. tumepruun; 3.3.3. punakaspruun. 3.4. Võrsel lõvede kuju: 3.4.1. piklik; 3.4.2. ümar. 3.5. Kasvupungade kuju ja asetus 3.6. Lehelaba kuju: 3.6.1. piklik; 3.6.2. ovaalne; 3.6.3. munajas; 3.6.4. laimunajas; 3.6.5. piklikmunajas; 3.6.6. äraspidimunajas; 3.6.7. ümar. 3.7. Leheserv: 3.7.1. terve; 3.7.2. saagjas; 3.7.3. hambuline; 3.7.4. täkiline. 3.8. Vilja kuju: 3.8.1. ümmargune; 3.8.2. ümarkooniline; 3.8.3. veidi ümarkooniline; 3.8.4. lai; 3.8.5. lapikümar (lai-ümmargune); 3.8.6. kooniline; 3.8.7. piklik-kooniline; 3.8.8. kooniline, otsast tömp; 3.8.9. elliptiline; 3.8.10. elliptilis-kooniline (munajas); 3.8.11. piklik; 3.8.12. piklik, keskelt ahenev. 3.9. Vilja kesta kattevärvus: 3.9.1. oranž; 3.9.2. punane; 3.9.3. purpurpunane; 3.9.4. pruunikas. 3.10. Vilja põhivärvus: 3.10.1. pole nähtav 3.10.2. valkjasroheline; 3.10.3. kollane 3.10.4. valkjasroheline; 3.10.5. kollakasroheline; 3.10.6. roheline. 3.11. Tarbimisaeg: 3.11.1. suvisort; 3.11.2. sügissort; 3.11.3. talvesort. 3.12. muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks võrsed kaetud udekarvadega, õitsemise algusaeg, võrakuju jne) 4. Magus kirsipuu ( Prunus avium L.) ja hapu kirsipuu ( Prunus cerasus L.) 4.1. Puu kasvutugevus: 4.1.1. nõrk; 4.1.2. keskmine; 4.1.3. tugev. 4.2. Puu kasvulaad (võra kuju): 4.2.1. väga püstine; 4.2.2. püstine; 4.2.3. poolpüstine; 4.2.4. laiuv; 4.2.5. longus. 4.3. Võrsete koore värvus: 4.3.1. punakaspruun; 4.3.2. lillakas-tumepruun; 4.3.3. rohekaspruun; 4.3.4. roheline; 4.3.5. tumepruun; 4.3.6. pruun. 4.4. Viljakande tüüp: 4.4.1. viljaraagudel; 4.4.2. neosokstel. 4.5. Pungade kuju ja suurus: 4.5.1. ümmargune; 4.5.2. kooniline; 4.5.3. väike; 4.5.4. suur. 4.6. Lehelaba suurus: 4.6.1. väike; 4.6.2. keskmine; 4.6.3. suur. 4.7. Lehelaba kuju: 4.7.1. ümmargune; 4.7.2. munajas; 4.7.3. äraspidimunajas; 4.7.4. ovaalne; 4.7.5. elliptiline; 4.7.6. süstjas. 4.8. Lehelaba värvus: 4.8.1. heleroheline; 4.8.2. tumeroheline. 4.9. Lehelaba reljeefsus: 4.9.1. tasane; 4.9.2. renjas: 4.9.2.1. kitsasrenjas; 4.9.2.2. lairenjas. 4.10. Lehe näärmete värvus: 4.10.1. rohekaskollane; 4.10.2. oranžikaskollane; 4.10.3. helepunane; 4.10.4. tumepunane; 4.10.5. purpurne. 4.11. Leheserv: 4.11.1. terve; 4.11.2. saagjas; 4.11.3. kahelisaagjas; 4.11.4. täkiline. 4.12. Vilja suurus: 4.12.1. väga väike; 4.12.2. väike; 4.12.3. keskmine; 4.12.4. suur; 4.12.5. väga suur. 4.13. Vilja kuju: 4.13.1. ümmargune; 4.13.2. lameümmargune; 4.13.3. lame; 4.13.4. ovaalne; 4.13.5. südajas. 4.14. Vilja viljakesta värvus: 4.14.1. kollane; 4.14.2. oranžikaspunane; 4.14.3. helepunane kahvatukollasel põhitoonil; 4.14.4. helepunane; 4.14.5. mahagonivärvi; 4.14.6. must. 4.15. Vilja valmimisaeg: 4.15.1. väga varane; 4.15.2. varane; 4.15.3. keskmine; 4.15.4. hiline; 4.15.5. väga hiline. 4.16. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks õitsemise algusaeg, parim tolmeldaja, võrsetel hallikas kirme jne) 5. Harilik ploomipuu ( Prunus domestica L.) 5.1. Puu kasvutugevus: 5.1.1. nõrk; 5.1.2. keskmine; 5.1.3. tugev. 5.2. Puu kasvulaad (võra kuju). 5.2.1. ümmargune (kerajas); 5.2.2. laikooniline; 5.2.3. kooniline; 5.2.4. längus; 5.2.5. lame; 5.2.6. hõre; 5.2.7. keskmise tihedusega; 5.2.8. tihe. 5.3. Võrsete koore värvus: 5.3.1. pruun; 5.3.2. tumepruun; 5.3.3. rohekas; 5.3.4. hall; 5.3.5. tumehall; 5.3.6. lilla. 5.4. Võrsetel pungade kuju ja asetus. 5.5. Lehelaba suurus: 5.5.1. väike; 5.5.2. keskmine; 5.5.3. suur. 5.6. Lehelaba kuju: 5.6.1. munajas; 5.6.2. äraspidimunajas; 5.6.3. piklik-ovaalne; 5.6.4. ümar; 5.6.5. tömbi või terava tipuga; 5.6.6. tömbi alusega. 5.7. Lehelaba värvus: 5.7.1. tumeroheline; 5.7.2. valkjasroheline. 5.8. Lehepind: 5.8.1. sile; 5.8.2. kortsus; 5.8.3. tasane; 5.8.4. renjas; 5.8.5. ülespoole pöördunud servadega; 5.8.6. karvadega. 5.9. Leheserv: 5.9.1. sisse- või väljapoole pöördunud; 5.9.2. saagjas; 5.9.3. täkilissaagjas; 5.9.4. täkiline; 5.9.5. lainjas. 5.10. Vilja suurus (füsioloogiliselt küpsel viljal): 5.10.1. väga väike; 5.10.2. väike; 5.10.3. keskmine; 5.10.4. suur; 5.10.5. väga suur. 5.11. Vilja üldkuju profiilis (füsioloogiliselt küpsel viljal): 5.11.1. ümarlapik; 5.11.2. ümar; 5.11.3. piklik; 5.11.4. väga piklik. 5.12. Vilja kesta põhivärvus (koos vahakihiga; füsioloogiliselt küpsel viljal): 5.12.1. valkjas (läbikumav); 5.12.2. roheline; 5.12.3 kollakasroheline; 5.12.4. kollane; 5.12.5. oranžikaskollane; 5.12.6. punane; 5.12.7. purpurpunane; 5.12.8. violetjassinine. 5.13. Viljaliha värvus (füsioloogiliselt küpsel viljal): 5.13.1. kollane; 5.13.2. kollakasroheline; 5.13.3. roheline; 5.13.4. oranž; 5.13.5. punane. 5.14. Viljaluu viljalihaga kokkukasvamine: (füsioloogiliselt küpse vilja puhul) 5.14.1. lahti; 5.14.2. osaliselt kinnitunud; 5.14.3. kinni. 5.15. Viljaluu suurus võrreldes viljaga (füsioloogiliselt küpse vilja puhul): 5.15.1. väike; 5.15.2. keskmine; 5.15.3. suur. 5.16. Vilja valmimisaeg: 5.16.1. väga varane; 5.16.2. varane; 5.16.3. keskmine; 5.16.4. hiline; 5.16.5. väga hiline. 5.17. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks õitsemise algusaeg, parim tolmeldaja, võrsetippude antotsüaanne värvumine, abilehtede olemasolu, lehenäärmete olemasolu leherootsul, jne) 6. Perekond pirnipuu ( Pyrus L.) 6.1. Puu kasvutugevus: 6.1.2. nõrk; 6.1.2.keskmine; 6.1.2. tugev. 6.2. Puu kasvulaad 6.3. Võrsete kuju: 6.3.1. sirge; 6.3.2. võnklik; 6.3.3. lookjas. 6.4. Võrsete koore värvus: 6.4.1. roheline; 6.4.2. hallikas; 6.4.3. pruun; 6.4.4. kollakas; 6.4.5. roosakas; 6.4.6. lillakas; 6.4.7. tumepunane. 6.5. Võrsetel pungade kuju ja asetus 6.6. Lehelaba suurus: 6.6.1. väike; 6.6.2. keskmine; 6.6.3. suur. 6.7. Leheserv: 6.7.1. terve; 6.7.2. saagjas; 6.7.3. täkiline; 6.7.4. saagjastäkiline; 6.7.5. hambuline; 6.7.6. ripsmelissaagjas. 6.8. Lehelaba tipp: 6.8.1. pikalt teritunud; 6.8.2. järsult teritunud; 6.8.3. pikk; 6.8.4. lühike. 6.9. Vilja suurus: 6.9.1. väga väike; 6.9.2. väike; 6.9.3. keskmine; 6.9.4. suur; 6.9.5. väga suur. 6.10. Vilja kuju pikilõikes: 6.10.1. nõgus ehk kaelaga; 6.10.2. sirge ehk kaelata; 6.10.3. ümarpirnjas. 6.11. Vilja pikkus võrreldes maksimaalse diameetriga: 6.11.1. väga lühike; 6.11.2. lühike; 6.11.3. keskmine; 6.11.4. pikk; 6.11.5. väga pikk. 6.12. Vilja koore põhivärvus (küpse vilja puhul): 6.12.1. roheline; 6.12.2. kollakasroheline; 6.12.3. kollane; 6.12.4. punane. 6.13. Vilja varre pikkus: 6.13.1. lühike; 6.13.2. keskmine; 6.13.3. pikk. 6.14. Viljal karikaõõnsus: 6.14.1. sügav; 6.14.2. madal; 6.14.3. lai, 6.14.4. kitsas; 6.14.5. sile; 6.14.6. kühmudega. 6.15. Saagikoristusaeg: 6.15.1. väga varane; 6.15.2. varane; 6.15.3. keskmine; 6.15.4. hiline; 6.15.5. väga hiline. 6.16. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks õitsemise algusaeg, parim tolmeldaja jne) 7. Punane sõstar (Ribes rubrum L.) ja lumi-karusmari ( Ribes niveum Lindl.) 7.1. Taime kasvutugevus: 7.1.1. nõrk; 7.1.2. keskmine; 7.1.3. tugev. 7.2. Taime kasvulaad: 7.2.1. väga püstine; 7.2.2. püstine; 7.2.3. poolpüstine; 7.2.4. laiuv; 7.2.5. longus. 7.3. Võrsete koorevärvus: 7.3.1. tumepruun; 7.3.2. helepruun; 7.3.3. valkjas. 7.4. Võrsetel pungade kuju: 7.4.1. kitsas; 7.4.2. ümar; 7.4.3. munajas; 7.4.4. teravatipuline. 7.5. Võrsetel pungade asend võrse suhtes: 7.5.1. eemale hoidev; 7.5.2. ligihoidev. 7.6. Pungade suurus: 7.6.1. suur; 7.6.2. keskmine; 7.6.3. väike. 7.7. Punga kattesoomuste värvus: 7.7.1. punakas; 7.7.2. rohekas. 7.8. Lehelaba suurus: 7.8.1. väike; 7.8.2. keskmine; 7.8.3. suur. 7.9. Marjade valmimisaeg: 7.9.1. väga varane; 7.9.2. varane; 7.9.3. keskmine; 7.9.4. hiline; 7.9.5. väga hiline. 7.10. Marjakobara pikkus koos varrega: 7.10.1. väga lühike; 7.10.2. lühike; 7.10.3. keskmine; 7.10.4. pikk; 7.10.5. väga pikk. 7.11. Marja suurus: 7.11.1. väga väike; 7.11.2. väike; 7.11.3. keskmine; 7.11.4. suur; 7.11.5. väga suur. 7.12. Marja värvus: 7.12.1. valge; 7.12.2. valkjaskollane; 7.12.3. roosa; 7.12.4. punane. 7.13. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks vahakiht pungadel, punasel sõstral võrsete epidermise lõhenemine jne) 8. Euroopa karusmari ( Ribes uva- crispa L.) 8.1. Taime kasvutugevus: 8.1.1. nõrk; 8.1.2. keskmine; 8.1.3. tugev. 8.2. Taime kasvulaad: 8.2.1. väga püstine; 8.2.2. püstine; 8.2.3. poolpüstine; 8.2.4. laiuv; 8.2.5. longus. 8.3. Võrsete koorevärvus: 8.3.1. tumepruun; 8.3.2. helepruun; 8.3.3. valkjas. 8.4. Võrsetel ogade rohkus: 8.4.1. vähe; 8.4.2. keskmine; 8.4.3. palju. 8.5. Võrsetel ogad: 8.5.1. 1-kaupa; 8.5.2. 2-kaupa; 8.5.3. 3-kaupa. 8.6. Lehelaba suurus: 8.6.1. väike; 8.6.2. keskmine; 8.6.3. suur. 8.7. Lehelaba värvus: 8.7.1. tumeroheline; 8.7.2. heleroheline. 8.8. Marja kuju: 8.8.1. ümarovaalne; 8.8.2. ovaalne; 8.8.3. munajas; 8.8.4. äraspidimunajas. 8.9. Marja suurus: 8.9.1. väga väike; 8.9.2. väike; 8.9.3. keskmine; 8.9.4. suur; 8.9.5. väga suur. 8.10. Marja värvus: 8.10.1. kollane; 8.10.2. kollakasroheline; 8.10.3. roheline valkja varjundiga; 8.10.4. roheline; 8.10.5. punane. 8.11. Viljakesta paksus: 8.11.1 õhuke; 8.11.2 keskmine; 8.11.3 paks. 8.12. Viljakesta karvasus: 8.12.1. udekarvad; 8.12.2. pikad lihtkarvad; 8.12.3. näärmekarvad. 8.13. Marjade valmimisaeg: 8.13.1. väga varane; 8.13.2. varane; 8.13.3. keskmine; 8.13.4. hiline; 8.13.5. väga hiline. 8.14. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks võrsetel harjaskarvade olemasolu jne) 9. Must sõstar ( Ribes nigrum L.) 9.1. Taime kasvutugevus: 9.1.1. nõrk; 9.1.2. keskmine; 9.1.3. tugev. 9.2. Taime kasvulaad: 9.2.1. väga püstine; 9.2.2. püstine; 9.2.3. poolpüstine; 9.2.4. laiuv; 9.2.5. longus. 9.3. Võrsete koorevärvus: 9.3.1. tumepruun; 9.3.2. helepruun; 9.3.3. valkjas. 9.4. Võrsetel pungade kuju: 9.4.1. kitsas; 9.4.2. ümar; 9.4.3. munajas; 9.4.4. teravatipuline. 9.5. Võrsetel pungade asend võrse suhtes: 9.5.1. eemale hoidev; 9.5.2. ligihoidev. 9.6. Pungade suurus: 9.6.1. suur; 9.6.2. keskmine; 9.6.3. väike. 9.7. Punga kattesoomuste värvus: 9.7.1. punakas; 9.7.2. rohekas. 9.8. Lehelaba suurus: 9.8.1. väike; 9.8.2. keskmine; 9.8.3. suur. 9.9. Marjakobara pikkus koos varrega: 9.9.1. pikk; 9.9.2. keskmine; 9.9.3. lühike. 9.10. Marja värvus 9.10.1. must. 9.11. Marja suurus: 9.11.1. väga väike; 9.11.2. väike; 9.11.3. keskmine; 9.11.4. suur; 9.11.5. väga suur. 9.12. Marjade valmimisaeg: 9.12.1. väga varane; 9.12.2. varane; 9.12.3. keskmine; 9.12.4. hiline; 9.12.5. väga hiline. 9.13. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks vahakiht pungadel, jne) 10. Harilik vaarikas ( Rubus idaeus L.) 10.1. Taimel noori võrseid: 10.1.1. väga vähe; 10.1.2. vähe; 10.1.3. keskmiselt; 10.1.4. palju; 10.1.5. väga palju. 10.2. Puhkestaadiumis varre värvus sortidel, mis kannavad vilja põhiliselt suvel, eelmise aasta varrel: 10.2.1. hallikaspruun; 10.2.2. hallikaspruun kuni pruun; 10.2.3. pruun kuni lillakaspruun; 10.2.4. lillakaspruun. 10.3. Vilja värvus: 10.3.1. kollane; 10.3.2. kahvatupunane; 10.3.3. keskmine punane; 10.3.4. tumepunane; 10.3.5. oranž; 10.3.6. purpurpunane; 10.3.7. must. 10.4. Vilja suurus: 10.4.1. väga väike; 10.4.2. väike; 10.4.3. keskmine; 10.4.4. suur; 10.4.5. väga suur. 10.5. Vilja pikkuse ja laiuse suhe: 10.5.1. pikkus ja laius võrdsed; 10.5.2. pikkus suurem kui laius; 10.5.3. pikkus palju suurem kui laius. 10.6. Kannab vilja põhiliselt: 10.6.1. suvel, eelmise aasta vartel; 10.6.2. sügisel, sama aasta vartel. 10.7. Valmimisaeg eelmise aasta vartel: 10.7.1. väga varane; 10.7.2. varane; 10.7.3. keskmine; 10.7.4. hiline; 10.7.5. väga hiline. 10.8. Muud sordile iseloomulikud tunnused 11. Perekond murakas alamperekonna Eubatus sektsioonid Moriferi ja Ursini ( Rubus subgenus Eubatus sect. Moriferi ja Ursini ) ja nende hübriidid 11.1. Taime kasvutugevus: 11.1.1. nõrk; 11.1.2. keskmine; 11.1.3. tugev. 11.2. Taime kasvulaad: 11.2.1. püstine; 11.2.2. püstine kuni poolpüstine; 11.2.3. poolpüstine; 11.2.4. poolpüstine kuni roomav; 11.2.5. roomav. 11.3 Taime kasvutugevus: 11.3.1 nõrk; 11.3.2 keskmine; 11.3.3 tugev. 11.4. Puhkestaadiumis varrel okkad: 11.4.1. puuduvad; 11.4.2. olemas. 11.5. Noor võrse (rohelise värvuse intensiivsus): 11.5.1. hele; 11.5.2. keskmine; 11.5.2. tume. 11.6. Noor võrse (antotsüaanse värvumise intensiivsus kiire kasvu ajal): 11.6.1. puudub või on väga nõrk; 11.6.2. nõrk; 11.6.4. keskmine; 11.6.5. tugev. 11.7. Noor võrse (näärmekarvakeste arvukus): 11.7.1. puuduvad või on vähe; 11.7.2. keskmiselt; 11.7.3. palju. 11.8. Lehe tüüp: 11.8.1. paaritusulgjas; 11.8.2. vahepealne; 11.8.3. sõrmjas. 11.9. Lehe ülemise poole rohelise värvuse intensiivsus: 11.9.1. hele; 11.9.2. keskmine; 11.9.3. tume. 11.10. Vilja kuju: 11.10.1. ümmargune; 11.10.2. pikergune. 11.11. Vilja suurus: 11.11.1. väga väike; 11.11.2. väike; 11.11.3. keskmine; 11.11.4. suur; 11.11.5. väga suur. 11.12 . Vilja värvus: 11.12 .1. punane; 11.12 .2. punakaspurpur; 11.12 .3. punakasmust; 11.12 .4. sinakasmust; 11.12 .5. must. 11.13. Valmimise algusaeg: 11.13.1. väga varane; 11.13.2. varane; 11.13.3. keskmine; 11.13.4. hiline; 11.13.5. väga hiline. 11.14. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks võrsete kandilisus, kas lehelaba on kolme, viie või seitsme lehekesega, okste arv võrse kohta jne) 12. Harilik aprikoosipuu ( Prunus armeniaca L.) 12.1. Vilja suurus: 12.1.1. väike; 12.1.2. keskmine; 12.1.3. suur. 12.2. Vilja viljarao õõne sügavus: 12.2.1. madal; 12.2.2. keskmine; 12.2.3. sügav. 12.3. Vilja viljakesta põhivärvus: 12.3.1. valge; 12.3.2. helekollane kuni kollane; 12.3.3. heleoranž; 12.3.4. oranž; 12.3.5. tumeoranž. 12.4. Vilja viljaliha värvus: 12.4.1. valge; 12.4.2. helekollane kuni kollane; 12.4.3. heleoranž; 12.4.4. oranž; 12.4.5. tumeoranž. 12.5. Õitsemise algusaeg (kui puul on mõned täielikult avanenud õied): 12.5.1. varane; 12.5.2. keskmine; 12.5.3. hiline. 12.6. Vilja valmimisaeg: 12.6.1. väga varane; 12.6.2. varane; 12.6.3. keskmine; 12.6.4. hiline; 12.6.5. väga hiline. 12.7. Muud sordile iseloomulikud tunnused 13. Harilik virsikupuu ( Prunus persica (L.) Batsch.) 13.1. Puu kasvuiseloom: 13.1.1. tavaline; 13.1.2. lühivõrseline. 13.2. Õitsva võrse antotsüaniinisisalduse põhjustatud värvus: 13.2.1. puudub; 13.2.2. olemas. 13.3. Õitsemise algusaeg: 13.3.1. väga varane; 13.3.2. varane; 13.3.3. keskmine; 13.3.4. hiline; 13.3.5. väga hiline. 13.4. Õie kuju: 13.4.1. roosõieline; 13.4.2. kellukjas. 13.5. Kroonlehe suurus: 13.5.1. väga väike; 13.5.2. väike; 13.5.3. keskmine; 13.5.4. suur; 13.5.5. väga suur. 13.6. Leherootsul nektaariumid: 13.6.1. puuduvad; 13.6.2. olemas. 13.7. Leherootsul nektaariumide kuju: 13.7.1. ümar; 13.7.2. neerukujuline. 13.8. Vilja udekarvasus: 13.8.1. puudub; 13.8.2. olemas. 13.9. Viljaliha põhitoon: 13.9.1. valge; 13.9.2. kollane kuni oranžikaskollane; 13.9.3. punane. 13.10. Viljaluu viljalihaga kokku kasvamine: 13.10.1. puudub; 13.10.2. olemas. 13.11. Vilja valmimisaeg: 13.11.1. väga varane; 13.11.2. varane; 13.11.3. keskmine; 13.11.4. hiline; 13.11.5. väga hiline. 13.12. Muud sordile iseloomulikud tunnused 14. Harilik astelpaju ( Hippophaë rhamnoides L.) 14.1. Taime sugu: 14.1.1. emastaim; 14.1.2. isastaim. 14.2. Puu kasvutugevus: 14.2.1. nõrk; 14.2.2. keskmine; 14.2.3. tugev. 14.3. Taime kasvutüüp: 14.3.1. puu; 14.3.2. põõsaspuu. 14.4. Võrse: astelde arvukus: 14.4.1. puudub või on väga vähe; 14.4.2. vähe; 14.4.3. keskmiselt; 14.4.4. palju. 14.5. Võrse: astelde pikkus: 14.5.1. lühikesed; 14.5.2. keskmised; 14.5.3. pikad. 14.6. Lehelaba kuju: 14.6.1. väga kitsas elliptiline; 14.6.2. kitsas elliptiline; 14.6.3. kitsas ovaalne. 14.7. Lehelaba suurus: 14.7.1. väike; 14.7.2. keskmine; 14.7.3. suur. 14.8. Lehelaba suurus: 14.8.1. väike; 14.8.2. keskmine; 14.8.3. suur. 14.9. Vili: viljakesta värvus: 14.9.1. helekollane; 14.9.2. tumekollane; 14.9.3. kollakasoranž; 14.9.4. oranžikaspunane; 14.9.5. punane. 14.10. Vili: viljavarre pikkus: 14.10.1. lühike; 14.10.2. keskmine; 14.10.3. pikk. 14.11. Õitsemisaeg: 14.11.1. varajane; 14.11.2. keskmine; 14.11.3. hiline. 14.12. Viljade valmimisaeg: 14.12.1. väga varajane; 14.12.2. varajane; 14.12.3. keskmine; 14.12.4. hiline; 14.12.5. väga hiline. 14.13. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks tolmuandja, lehe alumise külje karvasus jne) 15. Perekond mustikas ( Vaccinium L.) 15.1. Taime kasvutugevus: 15.1.1. nõrk; 15.1.2. keskmine; 15.1.3. tugev. 15.2. Taime kasvulaad: 15.2.1. püstine; 15.2.2. poolpüstine; 15.2.3. laiuv. 15.3. Üheaastase võrse värvus: 15.3.1. roheline: 15.3.2. rohekaspunane; 15.3.3. hallikaspunane; 15.3.4. punakaskollane; 15.3.5. punakaspruun; 15.3.6. tumepunane. 15.4. Lehe pikkus: 15.4.1. lühike; 15.4.2. keskmine; 15.4.3. pikk. 15.5. Lehe laius: 15.5.1. kitsas; 15.5.2. keskmine; 15.5.3. lai. 15.6. Lehe pikkuse ja laiuse suhe: 15.6.1. väike; 15.6.2. keskmine; 15.6.3. suur. 15.7. Lehe ülemise poole värvus: 15.7.1. kollane 15.7.2. roheline. 15.8. Lehe kuju: 15.8.1. süstjas; 15.8.2. munajas; 15.8.3. elliptiline; 15.8.4. piklik. 15.9. Vilja suurus: 15.9.1. väike; 15.9.2. keskmine; 15.9.3. suur. 15.10. Vilja kuju pikilõikes 15.10.1. elliptiline; 15.10.2. ümar 15.10.3. lapik. 15.11. Vili: viljakesta värvus (peale vahakihi eemaldamist) 15.11.1. helesinine; 15.11.2. keskmine sinine; 15.11.3. tumesinine; 15.11.4. sinakaspunane. 15.12. Vili: vahakihi intensiivsus 15.12.1. väga nõrk; 15.12.2. nõrk; 15.12.3. keskmine; 15.12.4. tugev. 15.13. Viljade valmimisaeg. (eristatakse üheaastastel võrsetel ja sama aasta võrsetel) 15.14. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks marjadel vahakirme esinemine, kas on vaja tolmuandjat jne). 4925818 91010 EELNÕU 26 .0 5 . 2023 0 0 EELNÕU 26 .0 5 . 2023 Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seadus § 1. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmi ne Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) par agrahvi 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Käesolev seadus reguleerib seemne ja paljundusmaterjali, välja arvatud sordikaitse alla võetud sordi seem n e ja paljundusmaterjal i , väikeses koguses turusta mi s t ning Euroopa Liidu liikmesriigist pärit puuliigi ja nende hübriidi seem n e, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali kasutamist metsaaretuse, teadustöö või riiklik u katse tegemise eesmärgil üksnes käesolevas seaduses sätestatud asjakohases osas. “; 2) seadust täiendatakse §- ga 4 1 järgmises sõnastuses: „ § 4 1 . S eemne ja paljundusmaterjali väikeses koguses turustamine (1) S eemet ja paljundusmaterjali , välja arvatud sordikaitse alla võetud sordi seemet ja paljundusmaterjali, mille taimeliiki või -liikide gruppi iseloomustab suurem geneetiline mitmekesisus, haiguskindlus või -taluvus ning kohanemine eri kohalike mulla- ja ilmastikutingimustega, võib käesoleva seaduse teisi asjakohaseid nõudeid järgimata turustada sellises koguses, mis taimeliigi või - liikide grupi kaupa ei ületa aasta kohta selleks lubatud kogust (edaspidi ka väike kogus ) . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seemne ja paljundusmaterjali turustamiseks lubatud väikese kogus e aasta kohta taimeliigi või -liikide grupi kaupa seemne müügipakendi maksimaalse netomassi või istutusmaterjali maksimaalse arvu taimeliigi või -liikide grupi kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega , lähtudes K omisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1189 II lisas ette nähtud maksimumkogus es t . (3 ) S eem n e ja paljundusmaterjali, välja arvatud sordikaitse alla võetud sordi seem n e ja paljundusmaterjal i , väikeses koguses turustamisega tegelev isik peab enda turustatava seemne ja paljundusmaterjali üle täpset arvestust. S eemne ja paljundusmaterjali, välja arvatud sordikaitse alla võetud sordi seem n e ja paljundusmaterjal i , väikeses koguses turustamis e dokumente säilitatakse kolm aastat. “ ; 3 ) seadust täiendatakse §- ga 5 1 järgmises sõnastuses: „ § 5 1 . K ultiveerimis materjali kasutamine metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemiseks ( 1 ) M etsanduslik ul eesmär gil kasutamiseks ettenähtud Euroopa Liidu liikmesriigist pärit p uuliigi ja nend e hübriidi seeme t , taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjal i võib Eestisse toimetada ja siin kasvatada metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil . ( 2 ) I sik , kes soov ib metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil Euroopa Liidu liikmesriigist pärit p uuliigi ja nend e hübriidi seemet, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali Eestisse toimetada ja siin kasvatada, peab teavitama Keskkonnaametit hiljemalt seitse päeva enne kasvatamise alust amist järgmistest andmetest: 1) selle kas vat amise täpse st eesmärgi st ; 2) asukoha koordinaa t id e st ; 3) katsemeetodi st ; 4) kasutatava puuliigi ja nend e hübriidi seem n e st ; 5) taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali päritolu st . (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed kantakse metsaseaduse § 9 lõike 1 alusel loodud metsaressursi arvestuse riiklikku sse registrisse . (4) Metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil Euroopa Liidu liikmesriigist pärit p uuliigi ja sell e hübriidi seemne, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali kasvatamisest teavitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “ ; 4 ) paragrahvis 15 asendatakse tekstiosa „määrusega (EÜ) nr 637/2009, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad seoses põllumajandustaimesortide ja -köögiviljasortide nimede sobivusega (ELT L 191, 23.07.2009, lk 10–14) “ tekstiosaga „rakendusmäärusega (EL) 2021/384, milles käsitletakse põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide nimede sobivust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 637/2009 (ELT L 74, 04.03.2021, lk 27–34) “ ; 5 ) paragrahvi 25 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „sort “ tekstiosaga „ ning puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sort “ ; 6 ) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sort võetakse sordilehte, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud nõuetele . “ ; 7 ) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi puhul esitatakse nõuete le vastav sordikirjeldus registripidajale. “ ; 8 ) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Registripidaja teeb talle esitatud puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordikirjelduse alusel sordi sordilehte võtmise või sellest keeldumise otsuse kahe kalendrikuu jooksul sordikirjelduse esitamisest alates . “ ; 9 ) paragrahvi 96 pealkirjas asendatakse sõnad „ja seemne “ sõnadega „ning seemne ja seemnekartuli “ ; 1 0 ) paragrahvi 96 lõi ge t 1 5 täiendatakse pärast sõna „seemne “ sõnadega „või seemnekartuli “ ; 1 1 ) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Lõikes 1 nimetatud seemne samaväärsuse kontroll tehakse taimekaitseseaduse §- s 37 nime tatud nõuete täitmise üle tehtava kontrolli käigus . “ ; 1 2 ) paragrahvi 114 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „paljundusmaterjali “ sõnadega „ ning nende impord i “ ; 1 3 ) paragrahvi 114 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „seemne ning paljundus- ja “ ; 1 4 ) paragrahvi 118 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Sertifitseerimise käigus võetud paljundusmaterjali, välja arvatud seemnekartul i puhul tasub taimekahjustaja esinemise määramisega seotud analüüsikulud sertifitseerimise taotleja. “ ; 1 5 ) seadust täiendatakse §-ga 136 2 järgmises sõnastuses: „ § 136 2 . M etsaaretust, teadustööd või riiklikke katseid käsitlevate sätete rakendamine Enne 2024. aasta 1. jaanuari alustatud ja pärast seda kuupäeva jätkuva metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil Euroopa Liidu liikmesriigist pärit p uuliigi ja sell e hübriidi seemne, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali kasvatamise kohta esitab katset tegev isik käesoleva seaduse § 5 1 lõikes 2 nimetatud andmed Keskkonnaametile 2024. aasta 1. novembriks.“ ; 1 6 ) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1 Nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.07.1966, lk 2298–2308), muudetud direktiividega 69/63/EMÜ (EÜT L 48, 26.02.1969, lk 8–12), 71/162/EMÜ (EÜT L 87, 17.04.1971, lk 24–28), 72/274/EMÜ (EÜT L 171, 29.07.1972, lk 37–38), 72/418/EMÜ (EÜT L 287, 26.12.1972, lk 22–30), 73/438/EMÜ (EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79–82), 75/444/EMÜ (EÜT L 196, 26.07.1975, lk 6– 13), 78/55/EMÜ (EÜT L 16, 20.01.1978, lk 23–29), 78/386/EMÜ (EÜT L 113, 25.04.1978, lk 1– 12), 78/692/EMÜ (EÜT L 236, 26.08.1978, lk 13–18), 78/1020/EMÜ (EÜT L 350, 14.12.1978, lk 27), 79/641/EMÜ (EÜT L 183, 19.07.1979, lk 13–16), 79/692/EMÜ (EÜT L 205, 13.08.1979, lk 1–4), 80/754/EMÜ (EÜT L 207, 09.08.1980, lk 36), 81/126/EMÜ (EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36–37), 82/287/EMÜ (EÜT L 131, 13.05.1982, lk 24–26), 85/38/EMÜ (EÜT L 16, 19.01.1985, lk 41–42), 86/155/EMÜ (EÜT L 118, 07.05.1986, lk 23– 27), 87/120/EMÜ (EÜT L 49, 18.02.1987, lk 39–43), 87/480/EMÜ (EÜT L 273, 26.09.1987, lk 43–44), 88/332/EMÜ (EÜT L 151, 17.06.1988, lk 82–83), 88/380/EMÜ (EÜT L 187, 16.07.1988, lk 31–48), 89/100/EMÜ (EÜT L 38, 10.02.1989, lk 36), 92/19/EMÜ (EÜT L 104, 22.04.1992, lk 61–62), 96/18/EÜ (EÜT L 76, 26.03.1996, lk 21–22), 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10–11), 98/95/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 1–26), 98/96/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 27–33), 2001/64/EÜ (EÜT L 234, 01.09.2001, lk 60–61), 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28), 2004/55/EÜ (ELT L 114, 21.04.2004, lk 18), 2004/117/EÜ (ELT L 14, 18.01.2005, lk 18–33), 2007/72/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 37– 39), 2009/74/EÜ (ELT L 166, 27.06.2009, lk 40–70), 2012/37/EL (ELT L 325, 23.11.2012, lk 13 – 14 ), (EL) 2016/317 (ELT L 60, 05.03.2016, lk 72 – 75 ), (EL) 2016/2109 (ELT L 327, 02.12.2016, lk 59 – 75 ) , (EL) 2018/1028 (ELT L 184, 20.07.2018, lk 7 – 9 ) , (EL ) 2020/177 (ELT L 41, 13.02.2020, lk 1‒77) , (EL) 2021/415 (ELT L 81, 09.03.2021, lk 65–69) , (EL) 2021/971 (ELT L 241, 17. 0 6.2021, lk 62–65) ; nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.07.1966, lk 2309–2319), muudetud direktiividega 69/60/EMÜ (EÜT L 48, 26.02.1969, lk 1–3), 71/162/EMÜ (EÜT L 87, 17.04.1971, lk 24–28), 72/274/EMÜ (EÜT L 171, 29.07.1972, lk 37– 38), 72/418/EMÜ (EÜT L 287, 26.12.1972, lk 22–30), 73/438/EMÜ (EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79–82), 75/444/EMÜ (EÜT L 196, 26.07.1975, lk 6–13), 78/55/EMÜ (EÜT L 16, 20.01.1978, lk 23–29), 78/387/EMÜ (EÜT L 113, 25.04.1978, lk 13–19), 78/692/EMÜ (EÜT L 236, 26.08.1978, lk 13–18), 78/1020/EMÜ (EÜT L 350, 14.12.1978, lk 27), 79/641/EMÜ (EÜT L 183, 19.07.1979, lk 13–16), 79/692/EMÜ (EÜT L 205, 13.08.1979, lk 1–4), 81/126/EMÜ (EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36–37), 86/155/EMÜ (EÜT L 118, 07.05.1986, lk 23–27), 86/320/EMÜ (EÜT L 200, 23.07.1986, lk 38), 87/120/EMÜ (EÜT L 49, 18.02.1987, lk 39–43), 88/332/EMÜ (EÜT L 151, 17.06.1988, lk 82– 83), 88/380/EMÜ (EÜT L 187, 16.07.1988, lk 31–48), 88/506/EMÜ (EÜT L 274, 06.10.1988, lk 44), 89/2/EMÜ (EÜT L 5, 07.01.1989, lk 31), 90/623/EMÜ (EÜT L 333, 30.11.1990, lk 65), 93/2/EMÜ (EÜT L 54, 05.03.1993, lk 20), 95/6/EÜ (EÜT L 67, 25.03.1995, lk 30–32), 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10–11), 98/95/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 1–26), 98/96/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 27–33), 99/08/EÜ (EÜT L 50, 26.02.1999, lk 26), 1999/54/EÜ (EÜT L 142, 05.06.1999, lk 30–31), 2001/64/EÜ (EÜT L 234, 01.09.2001, lk 60–61), 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28), 2004/117/EÜ (ELT L 14, 18.01.2005, lk 18–33), 2006/55/EÜ (ELT L 159, 13.06.2006, lk 13), 2009/74/EÜ (ELT L 166, 27.06.2009, lk 40–70), 2012/1/EL (ELT L 4, 07.01.2012, lk 8 – 9 ), 2012/37/EL (ELT L 325, 23.11.2012, lk 13 – 14 ), (EL) 2015/1955 (ELT L 284, 30.10.2015, lk 142 – 145 ), (EL) 2016/317 (ELT L 60, 05.03.2016, lk 72 – 75 ) , (EL) 2018/1027 (ELT L 184, 20.07.2018, lk 4 – 6 ) , (EL) 2020/177 (ELT L 41, 13.02.2020, lk 1‒77), (EL) 2021/415 (ELT L 81, 09.03.2021, lk 65–69), (EL) 2021/2171 (ELT L 438, 08.12.2021, lk 84–85), (EL) 2021/971 (ELT L 241, 17. 0 6.2021, lk 62–65), (EL) 2021/1927 (ELT L 393, 0 8.11.2021, lk 13– 16) ; komisjoni direktiiv 93/49/EMÜ , milles sätestatakse nende tingimuste loetelu, millele peavad nõukogu direktiivi 91/682/EMÜ kohaselt vastama dekoratiivtaimede paljundusmaterjal ja dekoratiivtaimed (EÜT L 250, 07.10.1993, lk 9–18), muudetud direktiividega 1999/67/EÜ (EÜT L 164, 30.06.1999, lk 78) , (EL) 2018/484 (ELT L 81, 23.03.2018, lk 10–12) , (EL) 2020/177 (ELT L 41, 13.02.2020, lk 1–77) ja (EL) 2022/2438 (ELT L 319, 13.12.2022, lk 54– 65) ; komisjoni direktiiv 93/61/EMÜ, milles sätestatakse loetelu tingimuste kohta, millele peab nõukogu direktiivi 92/33/EMÜ kohaselt vastama köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjal, v.a seeme (EÜT L 250, 07.10.1993, lk 19–28) , muudetud direktiiviga (EL) 2020/177 (ELT L 41, 13.02.2020, lk 1–77) ; komisjoni direktiiv 93/62/EMÜ, millega kehtestatakse tarnijate ja ettevõtete järelevalve ja kontrolli rakendusmeetmed vastavalt nõukogu direktiivile 92/33/EMÜ köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta (EÜT L 250, 07.10.1993, lk 29–30); nõukogu direktiiv 98/56/EÜ dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 226, 13.08.1998, lk 16–23), muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.05.2003, lk 1–35) ja direktiiviga 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28); komisjoni direktiiv 1999/66/EÜ, millega kehtestatakse tarnija poolt nõukogu direktiivi 98/56/EÜ kohaselt koostatud märgistusele või muudele dokumentidele esitatavad nõuded (EÜT L 164, 30.06.1999, lk 76–77); komisjoni direktiiv 1999/68/EÜ, milles nähakse ette lisasätted tarnijate poolt nõukogu direktiivi 98/56/EÜ alusel peetavate dekoratiivtaimesortide loetelude kohta (EÜT L 172, 08.07.1999, lk 42–43); nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.01.2000, lk 17–40); nõukogu direktiiv 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193, 20.07.2002, lk 1–11), muudetud määrusega (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1– 23); nõukogu direktiiv 2002/54/EÜ peediseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.07.2002, lk 12– 32), muudetud direktiividega 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28 ) , 2004/117/EÜ (ELT L 14, 18.01.2005, lk 18–33) ja (EL) 2016/317 (ELT L 60, 05.03.2016, lk 72–75) ; nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.07.2002, lk 33–59), muudetud direktiividega 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28), 2004/117/EÜ (ELT L 14, 18.01.2005, lk 18–33), 2006/124/EÜ (ELT L 339, 06.12.2006, lk 12– 15) , 2009/74/EÜ (ELT L 166, 27.06.2009, lk 40–70) , 2013/45/EL (ELT L 213, 08.08.2013, lk 20–21), (EL) 2019/990 (ELT L 160, 18.06.2019, lk 14‒22), (EL) 2020/177 (ELT L 41, 13.02.2020, lk 1–77), (EL) 2020/432 (ELT L 88, 24.03.2020, lk 3‒7) , (EL) 2021/971 (ELT L 241, 17. 0 6.2021, lk 62–65) ning määrusega (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1–23); nõukogu direktiiv 2002/56/EÜ seemnekartuli turustamise kohta (EÜT L 193, 20.07.2002, lk 60–73), muudetud direktiividega 2003/61/EÜ (EÜT L 165, 03.07.2003, lk 23–28), 2013/63/EL (ELT L 341, 18.12.2013, lk 52–55), 2014/20/EL (ELT L 38, 07.02.2014, lk 32– 38) , 2014/21/EL (ELT L 38, 07.02.2014, lk 39–41) , (EL) 2020/177 (ELT L 41, 13.02.2020, lk 1–77) ; nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.07.2002, lk 74–97), muudetud direktiividega 2002/68/EÜ (EÜT L 195, 24.07.2002, lk 32– 33), 2003/45/EÜ (ELT L 138, 05.06.2003, lk 40–44), 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28), 2004/117/EÜ (ELT L 14, 18.01.2005, lk 18–33) , 2009/74/EÜ (ELT L 166, 27.06.2009, lk 40–70) , (EL) 2016/11 (ELT L 3, 06.01.2016, lk 48–49), (EL) 2016/317 (ELT L 60, 05.03.2016, lk 72–75), (EL) 2020/177 (ELT L 41, 13.02.2020, lk 1–77) , (EL) 2021/971 ( ELT L 241, 17. 0 6.2021, lk 62–65) ; komisjoni direktiiv 2006/47/EÜ, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist teraviljaseemnes (ELT L 136, 24.05.2006, lk 18–20); komisjoni direktiiv 2008/62/EÜ, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks (ELT L 162, 21.06.2008, lk 13–19); nõukogu direktiiv 2008/72/EÜ köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta (ELT L 205, 01.08.2008, lk 28–39 ) , muudetud direktiividega 2013 /45/EL (ELT L 213, 08.08.2013, lk 20–21), (EL) 2019/990 (ELT L 160, 18.06.2019, lk 14‒22) ; nõukogu direktiiv 2008/90/EÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (ELT L 267, 08.10.2008, lk 8–22); komisjoni direktiiv 2009/145/EÜ, millega sätestatakse teatavad erandid traditsiooniliselt teatavates paikkondades ja piirkondades kasvatatud ja geneetilisest erosioonist ohustatud köögivilja rahvaselektsioonsortide ja -sortide ning selliste köögiviljasortide heakskiitmiseks, millel ei ole põllukultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid mis on aretatud eritingimustes kasvamiseks, ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete turustamiseks (ELT L 312, 27.11.2009, lk 44–54); komisjoni direktiiv 2010/60/EL, millega sätestatakse teatavad erandid looduskeskkonna säilitamiseks mõeldud söödakultuuride seemnesegude turustamiseks (ELT L 228, 31.08.2010, lk 10–14); k omisjoni rakendusdirektiiv 2014/96/EL direktiivi 2008/90/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude märgistamise, pitseerimise ja pakkimise nõuete kohta (ELT L 298, 16.10.2014, lk 12–15), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1813 (ELT L 278, 30.10.2019, lk 7–9); k omisjoni rakendusdirektiiv 2014/97/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ tarnijate ja sortide registreerimise ning ühise sortide nimekirja osas (ELT L 298, 16.10.2014, lk 16–21); k omisjoni rakendusdirektiiv 2014/98 /EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ seoses selle I lisas osutatud viljapuude perekondade ja liikide suhtes kehtivate erinõuetega, tarnijate suhtes kehtivate erinõuetega ning ametlikku inspekteerimist käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 298, 16.10.2014, lk 22–61), muudetud direktiivi de ga (EL) 2020/177 (ELT L 41, 13.02.2020, lk 1–77) ja (EL) 2022/2438 (ELT L 319, 13.12.2022, lk 54–65) . “ . § 2 . Metsaseaduse muutmine Metsaseaduse § 9 t äiendata kse lõikega 1 1 järgmise s sõnastuses: „( 1 1 ) M etsaregistris peetakse arvestust ka t aimede paljundamise ja sordikaitse seaduse kohas e m etsaaretus e , teadustöö või riikliku katse tegemise koha eesmärgi, asukoha koordinaatide, katsemeetodi ja kasutatava puuliigi ja sell e hübriidi seemne, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali päritolu üle asjakohase tegevuse j ooksul .“ . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 2023 Algatab Vabariigi Valitsus … …..2023. a. Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Rahandusministeerium Meie: 13.06.2023 nr 1.4-1/504 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust 07.07.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_TPSKS_EIS.docx; 2. Seletuskiri, SK_TPSKS_EIS..docx; 3. Seletuskirja lisa, Lisa_TPSKS_2023.EIS.docx. Sama: Keskkonnaministeerium Merjan Savila 625 6282, [email protected] Vahur Mõttus 625 6138, [email protected] Katrin Pööra 625 6147, [email protected] Mari-Liis Kivipõld 625 6283, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  26 .0 5 . 202 3 Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seadus e eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Taimede palj undamise ja sordikaitse seaduse (edaspidi TPSKS ) ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) väljatöötamine on tingitud vajadusest lahendada seaduse rakendamisel tekkinud probleemid ja valdkonna arengu tõttu ilmnenud kitsaskohad . TPSKSi üks eesmär k on tagada taimse geneetilise ressursi ja elurikkuse säilimine selle loomulikus keskkonnas . Selleks on vaja tagada suurema hulga võimalike huviliste juurdepääs taimsele paljundusmaterjalile, mida iseloomustab suur geneetiline mitmekesisus . Eestis kasvatatavate põllum ajanduskultuuride vanad sordid on väga olulised geneetilise ressursi ja elurikkuse säilimise seisukohast . TPSKSi kohaselt peab turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama seaduses sätestatud nõuetele, sh peab sordilehte võetava sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal olema sertifitseeritud. Kultuurtaimede sordid, mida nimetatakse vanadeks sortideks, rahvaselektsiooni sortideks , põlisteks sortideks, pärandsortideks, amatöörsortideks või hobiaednike sortideks ( edaspidi vanad sordid ) , ei vasta aga seemne ja paljundusmaterjali tootmiseks kehtestatud sordi nõu etele ning neid ei ole kantud sordiregistrisse ega sordilehte. Seetõttu kehtestatakse eelnõuga erand, mille kohaselt seadust ei kohaldata väikeses koguses turustatav a seem n e ja paljundusmaterjal i , v . a sordikaitse alla võetud sordi seem n e ja paljundusmaterjal i suhtes. Sellises koguses turustatav seeme ja paljundusmaterjal ei pea vastama TPSKSi nõuetele, st seda ei pea TPSKSi nõuete kohaselt tootma, sertifitseerima ega pakendama. Küll aga peab se llis e seem n e ja paljundusmaterjal i tootmise ning turustamise korral jälgima, et ei levitataks ohtlikke taimekahjustajaid . Muudatus soodustab vanade sortide seemne ja paljundusmaterjali tootmist ning turustamist . Samuti aitab muudatus kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele nii üldsuse kui ka üksikisiku tasandil ning soodustab inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimse ja materiaalse kultuuripärandi kogumi st , säilitami st , uurimi st ning vahendami st hariduslikel , teadusl ikel ja elamuslikel eesmärkidel. Eestis paljundatakse ning turustatakse valdavalt puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sort id e paljundusmaterjali . Suurem osa sellistest puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortidest on võetud sordilehte. Tuntud sordi paljundusmaterjali turustamiseks peab sort olema võetud mõn e Euroopa Liidu ( edaspidi EL ) liikmesriigi sordilehte . Samas võib tekkida huvi toota ning turustada ka selliste pu uvilja- ja marjakultuuride sortide paljundusmaterjali , mis oli varem võetud mõne ELi liikmesriigi sordilehte, kuid on sealt praegu välja arvatud . Eestis ei tohi seda aga enam turustamise eesmärgil toot a. Eelnõu ga luuakse võimalus võtta puuvilja - ja marjakultuuride tuntud sor did sordilehte nõuetele vastava sordikirjelduse alusel. Selle tulemusena saavad tarnijad paljundada ning turustada ka seni sordilehte võtmata puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sort id e paljundusmaterjali . Eelnõuga kehtestatakse sellisele isikule, kes soovib teha kultiveerimismaterjaliga metsaaretuslikke, teaduslikke või riiklikke katse id , kohustus teavitada sellest Keskkonnaametit. Praegu ei ole katse tegijal kohustus t (v . a sellise importimise korra l, kus kehtib loakohustus) teavitada ametiasutust katse rajamisest , mistõttu ei ole Keskkonnaametil kui pädeval ametiasutusel ka selle kohast teave t . Samuti muudetakse eelnõuga riikliku järelevalve te ge mise pädevust selliselt, et edaspidi teeb Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA ) Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA ) asemel riiklikku järelevalvet ka seemne samaväärsuse üle . Seemne puhul kontrollitakse riiki saabumise korral piiripunktis nii taimetervise nõuetele vastavust kui ka seda, kas need on saabunud samaväärseks tunnistatud riigist. Praegu teeb seemne samaväärsuse kontrolli MTA ja taimetervise nõuete kontrolli PTA, kuid kuna samaväärsus e kontrolli tegemise jaoks on vajalikud erialateadmised PTA-l, on seega põhjendatud , et mõlema t kontrolli teeb PTA. Selle tulemusena muutuvad seemnete importimise korral piiripunktis tehtavad kontrollitoimingud tõhusamaks ja kiiremaks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas id Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna taimse paljundusmaterjali valdkonnajuht Merjan Savila ( 625 6282, [email protected] ) ja sama osakonna peaspetsialist Vahur Mõttus (625 6138, [email protected] ) . E elnõu s tegi kultiveerimismaterjali käsitleva osa täiendamiseks ettepaneku Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Maret Parv ( 626 0726, [email protected] ) . Eelnõu le tegid juriidilise ekspertiisi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunikud Mari-Liis Kivipõld (625 6283 , [email protected] ) ja Katrin Pööra ( 625 6147, [email protected] ) . K eeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskir ja sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6 165 , [email protected]) . 1.3 Märkused Eelnõu on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguk ava 2030“ eesmärkide saavutamis e ga , olles otseselt seotud tegevussuunaga „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ ning kaudselt lõimuvate tegevussuundadega „Põllumajanduskeskkond“, „Taimetervis, loomade tervis ja heaolu“, „Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine“ ning „Maa- ja rannapiirkondade areng“. Eelnõu on seotud maaeluministri 15.01.2021 käskkirjaga nr 1.1-2/7 kinnitatud programmiga „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ . Programmiga täidetakse Eesti Vabariigile välislepingutest tulenevaid kohustusi. Nendeks lepinguteks on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ( Convention on Biological Diversity, CBD ), ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni ( The Food and Agriculture Organization of the United Nations, FAO ) põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside komisjoni ( Commission on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture, CGRFA ) kinnitatud põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise teine globaalne tegevuskava ( Second Global Plan of Action for Plant Genetic Resources for Food and Agriculture , 2. GPA ) ning rahvusvaheline põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside leping ( International Treaty on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture, ITPGRFA ). Eelnõu ei ole seotud ELi õiguse rakendamisega. Eelnõus kavandatakse t aimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ( RT I, 08.12.2020, 5 ) m uudatused. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid . Seepärast täiendatakse s eemnekartuli pakendi etiketi trükkimis t reguleerivaid sätteid, võimaldades seemnekartuli tarnijal ise trükkida seemnek artuli pakendite etiketid; vabastatakse seemnekartuli tarnija seemne kartuli partii sertifitseerimise käigus tehtavate taimekahjustaja määramise analüüside eest tasumise kohustusest ; luuakse võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte senisest lihtsamalt, ainult nõuetele vastava sordikirjelduse alusel registreerimiskatseid korraldamata; muudetakse seaduses riikliku järelevalve tegemise sätteid sell is es ulatuses , mis puudutab seemne ja paljundusmaterjali import imise korral piiripunktis tehtavate kontrollitoimingute tegemise pädevust eesmärgiga muuta need tõhusamaks ning kiiremaks , selleks et vähendada nii isiku halduskoorm us t kui ka riigiasutuste töökoor mus t ning optimeerida tööprotsess e ; luuakse kohustus teavitada pädevat asutust kultiveerimismaterjali kasutamise st metsaaretuslike, teaduslike ja riiklike katsete tegemise korral e esmärgiga tagada taimede geneetiliste ressursside säilimine nende tavalistes kasvukohtades : edaspidi ei pea väikeses koguses toodetav ja turustatav vanade sortide seeme ja paljundusmaterjal vastama seaduses sätestatud asjaomastele nõuetele , mis muidu kehtivad turustatava seemne ja paljundusmaterjali suhtes. Enne e elnõu väljatöötamis t koostati TPSKS i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK ) ning kooskõlasta ti see eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. VTKs ( EIS-i toimiku number 22-0049 ) analüüsiti vii t peamist probleemi: 1) s eemnekartuli sertifitseeritava kategooria põldtunnustamise eest tasu kehtestami st ; 2) s eemnekartuli väikepakendi etiketi trükkimi st ; 3) t arnijate huvi puuvilja- ja marjakultuuride sordilehte mittevõetud sortide turustamise vastu ; 4) geneetiliste ressursside lood uslikes kasvukohtades ( in situ ) säilitamis e olulisust lisaks geenipangale ja põldkollektsioonidele säilitamisele , et tagada b ioloogilise mitmekesisuse säilimi n e ; 5) k ultiveerimismaterjali kasutami st teadus- ja arendustöö eesmärgil . Võrreldes VTKga on eelnõust välja jäetud üks VTKs käsitletud muudatus ning sinna on lisatud kaks muudatust, mida VTKs ei käsitletud. Esimene neist on seotud VTK punktis 3.1 kavandatud seemnekartuli sertifitseeritava kategooria põldtun nustamise eest tasu kehtestamisega. Nimelt kaaluti võimalust kehtestada sertifitseeritava kategooria seemnekartuli põldtunnustamise eest riigilõiv suurusega 30 eurot hektari kohta. S ertifitseeritava kategooria seemnekartulit kasvatatakse seejuures vähem kui 200 hektaril. Küll aga võetakse ka seemnekartulil t sertifitseerimise käigus taimekahjustaja esinemise määramiseks proove, millega seotud analüüsikulud tasub enamjaolt sertifitseerimise taotleja. VTK kooskõlastamise käigus juhtis sektor sellele tähelepanu kui ühele seaduse rakendamise probleem sele kohale. Seetõttu on käesolevasse eelnõusse lisatud riigilõivu kehtestamise asemel seemnekartuli tarnijaid soodustav muudatus, mille kohaselt ei pea sertifitseerimise taotleja edaspidi tasuma seemnekartuli puhul taimekahjustaja esinemise määramisega seotud analüüsikulu si d . Seemnekartuli tootmine on vähenevate mahtudega raskustes olev tegevusala, mis vajab toetamist nii toidu kättesaadavuse kindlustamise kui ka ohtlike taimekahjustajate leviku vältimise eesmärgil. A rvestades Ukraina sõjast tingitud olukorda , on ka perioodi 2023– 2027 ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamise ajal tehtud otsus toetada seemnekartuli tootmist. VTKs ei analüüsitud ka seemne importimise korral tehtava seemne samaväärsuse kontrolliga seotud proble eme . S eemne s amaväärsuse kontrolliga seotud muudatuse teema l toimusid arutelud PTA, MTA ja Keskkonnaministeeriumiga pärast VTK koostamist ja selle kooskõlastamisele esitamist. MTA esitas MeMile pöördumise TPSKSi muutmiseks ka kirjalikult. Kuna arutelude käigus jõuti ühisele seisukohale, kuidas probleemi lahendada, on otstarbekas lisada see muudatus ka käesolevasse eelnõusse. Muudatusel on soodustav mõju nii isikute jaoks tolliprotseduuride ki iremaks muutumise kui ka riigiasutuste töökoormuse seisukohast , kuna see optimeeri b kokkuvõttes nende töökoormust ning võimaldab (inim)ressurssi tõhusamalt kasutada teiste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. VTK esitati kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas id VTK märkustega mõjude hindamise osas, millega on eelnõu väljatöötamisel arvestatud. Rahandusministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ei kandnud ettenähtud tähtaja jooksul eelnõude infosüsteemi EIS kirja VTK kooskõlastamise või selle põhjendatult kooskõlastamata jätmise kohta ega taotlenud ka tähtaja pikendamist. Seega loetakse VTK Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4 kohaselt nimetatud ministeeriumite poolt kooskõlastatuks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb k ah est paragrahvist, millest esimeses on 1 6 TPSKSi muutmise punkti ja teise paragrahvi ga täiendatakse metsaseadust . Eelnõu §-ga 1 muudetakse TPSKSi. Eelnõu § 1 punkti ga 1 täiendatakse TPSKS i § 1 ja täiendatakse seda lõikega 1 1 , milles sätestatakse, et TPSK Si kohaldata kse üksnes väikeses koguses turustatav a seem n e ja paljundusmaterjal i suhtes niivõrd , kui see on selles seaduses sõnaselgelt ette nähtud . Kaitsealuste sortide omanike õiguste kaitseks ei kohaldata seda sätet siiski sordikaitse alla kuuluvate sortide seemne ja t aimse paljundusmaterjali suhtes, seega peab selline turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides asjaomase taimeliigi või liikide grupi kohta kehtestatud nõuetele , sh peab sordilehte võetava sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal olema sertifitseeritud. Kehtestatav säte soodustab b ioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamis t. Bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks on oluline säilitada geneetilisi ressursse lisaks geenipangas ja põldkollektsioonides säilitamisele ka tavalistes kasvukohtades ( in situ ) . Bioloogilise mitmekesisuse säilimise kohustus tuleneb nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta otsusest 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta ; nõukogu 24. veebruari 2004. aasta otsusest 2004/869/EÜ toidu ja põllumajanduse taimede geneetilisi ressursse käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel ning nõukogu määrusest (EÜ) nr 870/2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta ( ELT L 162, 30. 0 4.2004, lk 18 − 28 ) . Põllumajanduskultuuride geneetilisi ressursse säilitatakse Maaelu Teadmuskeskuse geenipangas, kus on tagatud seemnete pikaajaline säilimine vastavalt FAO ning Rahvusvahelise T aimede G eneetilise R essursi K eskuse ( Bioversity International ) standarditele. Geenipanka jõuab materjal aretajatelt, hobikasvatajatelt ning loodusest. Seemneid säilitatakse sügavkülmikutes temperatuuril − 18 ̊C ( ex situ ). Seemnete eluvõimet määratakse idanevuse kontrollimise abil, sõltuvalt liigist iga 5 – 10 aasta järel. Kui riiklikult säilitatakse geneetilisi ressursse geenipangas ( ex situ ) , siis on mõistlik kaasata sellesse teg e vusse ka asjast huvitatud taimekasvatajad, kes säilitavad vabatahtlikult põllul ehk looduslikes kasvukohtades ( in situ ) geneetilisi ressursse. Eestis kasvatatavate kultuurtaimede sordid on väga tähts ad geneetilise ressursi ja elurikkuse säilimise seisukohast . Eesti põllumajanduskultuuride vanade sortide säilitamine on oluline, kuna selle kaudu panustame elurikkuse hoidmisse ning kindlustame võimaluse taastada põllumajandustootmine ka siis, kui taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärj el peaks tekkima oluline kahju . Vanade sortide hulgas on ka neid sorte, mida müüdi poes või turul aastakümneid tagasi, kuid mille seemneid enam ei toodeta ega turustata. Sellist sorti taime de kasvatamine suu rtootmises ei ole tasuv, kuid nee d on seotud meie toidu- ja pärandkultuuriga ning neil on kindel koht eraaedades ja vabaõhumuuseumites. Kehtiva TPSKSiga ei reguleerita hobiaednike tegevust. Küll aga on vaja luua võimalus toota ja turustada majandustegevusena väikeses koguses vanade sortide seemne id ja paljundusmaterjali, sest ainult oma tarbeks kasvatam ise ja kasutamise tagajärjel on paljud nendest sortidest kadunud või kadumas . Kehtiva TPSKSi § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei kohaldata TPSKSi sellise seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali suhtes, mis on to odetud oma tarbeks kasutamiseks, kuid kui seda toodetakse turustamise eesmärgil, siis ei ole enam seaduse tähenduses tegemist vaid oma tarbeks kasutamisega ning sellisel juhul peab turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama kõigile seaduses sätestatud asjaomastele nõuetele . V anad sordid ei vasta TPSKSis kehtestatud sordi ega säilitussordi registreerimise ja sordilehte võtmise nõuetele ning neid pole seetõttu võimalik kanda sordiregistrisse ega võtta sordilehte. Sordileht on nõuetekohaseks tunnistatud sortide loetelu ning sinna võetud sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal pea b olema sertifitseeritud. Nende nõuete eesmärk on tagada kontrollitud kvaliteedi ja omadustega seemne ja paljundusmaterjali turul kättesaadavus tarbijate jaoks , kuid vanade sortide puhul ei ole võimalik ega põhjendatud nõuda nende vastavust kõigile seaduse nõuetele. Küll aga peab ka selline seeme ja paljundusmaterjal vastama taimetervise nõuetele, et vältida eri taimehaiguste levikut. Näi tena võib tuua ühe tuntu d kadumisohus oleva vana sordi „Peipsi sibul “ , mis ei vasta TPSKSis kehtestatud sordi ega säilitussordi tootmise nõuetele ning seda ei saa ka sel põhjusel võtta sordilehte. „Peipsi sibul “ sordina ei vasta ühtlikkuse nõ u etele, kuna sibula omadused on väga varieeruvad: sibula mugul kaalub 25 – 150 grammi ning on lapiku kujuga või lapik- ümar a koonusekujulise tippotsaga. Sibulakoore värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. „Peipsi sibul “ kasvab kõrgetel peenardel, se al kasutatakse komposti ja koduloomade sõnnikut ning umbr ohtu tõrjutakse rohimise abil . Vanade sortide taimi toodetaksegi suurel määral käsitsi ning nende eripära tõttu ei ole neid võimalik suurtootmises kasvatada. Kuna väiketootmises on inimestel huvi ja võimalus neid kasvatada, on sellise väikeses mahus toimuva majandustegevuse puhul põhjendatud teha teatud erand e i d . Vanade sortide jaoks ei ole otstarbekas välja töötada eraldi mahukaid nõudeid, kuna need ei oma suurtootmises kasutatavate sortidega võrreldavat majanduslikku viljelusväärtust ning neid toodetakse nii väikeses koguses, mis ei mõjuta seemne ja taimse paljundusmaterjali valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid. Sellise tegevuse eesmärk on säilitada bioloogilis t mitmekesisus t ning koguda, säilitada, uurida ja vahendada üldsuse jaoks või üksnes oma tarbeks inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimse t ja materiaalse t kultuuripärandi t hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Seet õttu kehtestataksegi seaduse nõuete puhul erand väikese koguse piirangu alusel, et soodustada väikeses mahus vanade sortide seemne ja taimede kasvatamist ka turusta mise eesmärgil. TPSKSi § 1 l õi g et 1 1 kohaldatakse seega m ajandustegevuse seadustiku üldosa seadus e § 3 l õike 1 kohase majandustegevuse suhtes sellisel juhul , kui MTÜd, muuseumid või ka muud isikud kasvatavad, koguvad, ostavad, pakendavad või turustavad väikeses koguses seemet või paljundusmaterjali. Siia hulka kuulub nt selline tegevus, kui MTÜ liikmed kasvatavad vanade sortide seemneid ja taimi, koguvad, ostavad ning pakendavad nende seemet või paljundusmaterjali ning annavad neid kas raha eest või tasuta üle teistele isikutele sama tegevuse tegemiseks või oma tarbeks kasvatamiseks. Rohevahetuse suhtes , st igasuguse füüsiliste isikute omavahelise oma tarbeks toodetud seemne ja paljundusmaterjali üleandmise, sh müümise ja ka turul oma ülejääkide müümise suhtes kohaldatakse endiselt TPSKSi § 1 l õike 2 p unkti 1. Sätte kohaldamisalasse kuuluvad näiteks raamatukogud, kes võimaldavad sellise tegevuse jaoks kasutada oma ruume , kuid kes ise sellega ei tegele (ei kasvata, kogu, osta, pakenda ega turusta) . S amuti kohaldatakse TPSKSi nendele isiku tele , kes korraldavad rohevahetuse ürituse (rendivad või võimaldavad kasutada ala või ruume , kus on võimalik füüsilistel isikutel koguneda ning seemneid ja taimi omavahel vahetada ning müüa). ELi liikmesriigid on nende sortide seemnete ja taimede turustamist , mis ei vasta sordi ega säilitussordi registreerimise ja sordilehte võtmise nõuetele, reguleerinud erinevalt. 2021. aasta jaanuaris toimunud veebiseminari kokkuvõtte põhjal pole selliste sortide seemnete ja taimede turustamise kohta kehtestatud olulisi piiranguid Hispaanias, Hollandis, Austrias, Taanis ja Prantsusmaal. Euroopa Komisjon avaldas 2021. aasta 29. aprillil tehtud uuringu , kus pakuti võimalikke lahendusi taimse paljundusmaterjali tootmist ning turustamist käsitlevate direktiivide ajakohastamiseks . Uuringu käigus tuvastati mit u vanade sortide ga seonduva t probleem i , nt asjaolu, et vanad sordid ei vasta sordilehte võtmise nõuetele ning vaja on erandeid või täpsemaid reegleid nende väik e ses mahus turustamise kohta . Kuna Euroopa Komisjon on paljundusmaterjali tootmise ning turustamise nõuete eelnõu avaldamise edasi lükanud 2023. aasta juunikuusse ning selle menetlemine võtab tõenäoliselt aega mitu aastat, luuakse eelnõuga võimalus toota ning turustada vanade sortide seemet ja paljundusmaterjali väikeses koguses. Lisaks eespool kirjeldatud seemnele ja paljundusmaterjalile kohaldatakse TPSKSi üksnes niivõrd , kui see on selles seaduses sõnaselgelt ette nähtud ; ka kohaldatakse käesolevat seadust ELi liikmesriigist pärit puuliigi ja sell e hübriidi seem n e, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali kasutamise korral metsaaretuse, teadustöö või riiklik u katse tegemise eesmärgil . Sell is e tegevuse puhul ei ole tegemist TPSKS i ga reguleeritava kultiveerimismaterjali tootmise, turustamise või importimisega. Kõnealused nõuded ei peaks sellele tegevusele ka laienema, kuid siiski on vaja kehtestada vaid selle tegevuse kohas ed nõu d e d . Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TPSKS i §-ga 4 1 , milles sätestatakse teatud taimeliiki või - liikide gruppi kuuluva seem n e ja paljundusmaterjali v äikeses koguses turustamise võimalus teisi TPSKSi nõudeid järgimata . Uues paragrahvis nähakse ka ette volitusnorm, mille kohaselt sellised taimeliigid või - liikide grupid ning nende turustamiseks lubatud kogused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . Regionaalministrile kui valdkonna eest vastutavale ministrile antakse volitusnorm määrusega kehtestada turustamiseks lubatud väikesed kogused taimekultuuride ja - liikide kaupa . Seejuures kehtestatakse väikesed kogused seemnete ja seemnekartuli puhul kilo grammides müügipakendi netomassi kohta ning paljundusmaterjali puhul kehtestatakse maksimaalne istikute arv ühe isiku või ettevõtja kohta . Väikeste koguste kehtestamise korral võetakse eeskuju ks k omisjoni delegeeritud määrus e (EL) 2021/1189, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 seoses teatavate perekondade ja liikide mahepõllumajanduslikust heterogeensest materjalist koosneva taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamisega , a rtik li 7 lõi g e 5 , kus on sätestatud mahepõllumajandusliku heterogeense materjali seemnete märgistamata ja hermeetiliselt sulgemata pakendis lõppkasutajale müümise erandi s ettenähtud maksimumkogused . Nende e randi te kohaselt võib selliseid seemneid, mis on paigutatud suletud ja märgistatud pakendisse või mahutisse, müüa lõppkasutajale märgistamata ja hermeetiliselt sulgemata pakendis, kui see sisalda b viidatud määruse II lisas ette nähtud maksimumkogus t . Mahepõllumajanduslik heterogeenne materjal ning nimetatud seeme ja paljundusmaterjal on omavahel üsna sarnased : neid iseloomustab suur fenotüübiline ja geneetiline varieeruvus ning võime dünaamiliselt areneda ja konkreetsete kasvutingimustega kohaneda, samuti kohane vad nad korduvast looduslikust valikust ja inimtegevusest t ekkivast valikust tingitud eri biootiliste ja abiootiliste stressiteguritega, mi s tõttu nad eeldatava sti muutuvad aja jooksul . Se epärast on põhjendatud lubada lõppkasutajale sellist seemet müüa sarnaselt mahepõllumajandusliku heterogeense materjaliga ka mittemahepõllumajanduslikuks kasutamiseks , et säilitada geneetilist mitmekesisust , ilma et peaks täitma registreerimisnõudeid, supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali suhtes kehtestatud sertifitseerimisnõudeid ning CAC-, standard- ja kaubanduslike kategooriate suhtes kehtestatud kvaliteedi-, tervise- ja identsusnõudeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. a asta määrus e (EL) 2018/848 , mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, preambula lõike 39 kohaselt korraldati selle määrusega mahepõllumajandusliku heterogeense materjali kohta seitse aastat kestev katse. See on vajalik selleks, et rahuldada m ahepõllumajanduslike tootjate vajadus ed , edendada teadusuuringute tegemist ning aretada mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobiva i d mahepõllumajanduslik k e sort e , võttes arvesse mahepõllumajanduse selliseid konkreetseid vajadusi ja eesmärke , nagu suurem geneetiline mitmekesisus, haiguskindlus või -taluvus ning kohanemine eri kohalike mulla- ja ilmastikutingimustega. V äikeses koguses turustatav seeme ja paljundusmaterjal ei pea vastama TPSKSi s sätestatud sertifitseerimise, tootmise ja pakendamise nõuetele, küll aga peab jälgima , et täidetakse taimetervise nõu deid , s h peab vajaduse korral olema t oot ja kantud taimetervise registrisse , samuti peavad olema näiteks viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikud varustatud taimepass iga jm s . Eelnõu § 1 punkti ga 3 täiendatakse seadust §-ga 5 1 . Muudatusega soovitakse saavutada olukord, mille tulemusena on kultiveerimismaterjali järelevalve eest vastutaval ametiasutusel olemas teave selle kohta, ku s ja mi lli s e puuliigi taim i katse tegemise eesmärgil kasvatatakse (nt kasvatamise koordinaadid, pindala, algmaterjal ja päritolu) . Selle teabe kogumise eesmärk on keskkonnakaitse , sh loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse . Nimelt tegelevad teadaolevalt Eestis metsaaretusega või teevad kultiveerimismaterjaliga katseid lisaks ülikoolidele ning teadus- ja arendusasutustele ka metsandusega tegelevad Eesti või teise ELi liikmesriigi ettevõtjad. Metsanduse seisukohast tuleks nii keskkonnahoiu, taimetervise säilimise kui ka metsandusega tegelemise majandusliku tasuvuse parandamiseks kasutada seda liiki puude metsataimi, mis on geneetiliselt ja fenotüübilt selle taime kasvukoha jaoks sobivad . Samuti on see vajalik k liimamuutuste tõttu ja nendega kohanemiseks. Se llist e puuliikide väljaselgitamine on üks peamisi põhjuseid, miks neid katseid tehakse. Võõrpuuliike kasuta takse metsa uuendamise korral väga vähesel määral ning Eesti metsa uuendamise korral kasutatakse valdavalt kodumaist päritolu kultiveerimismaterjali. Samas on just viimasel ajal suurenenud metsandusega tegelevate ettevõtjate huvi teha selliseid katseid Eestisse sisse toodud kultiveerimismaterjaliga (sh võõr puu liikidega), mille kohta ei ole teada , kuidas kultiveerimismaterjali päritolu mõju tab rajatavate puistute kasvuomadus i ning kohanemist kliimamuutustega. Metsaseaduse § 24 lõike 9 alusel kehtestab metsa uuendamise korral kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu valdkonna eest vastutav minister määrusega (keskkonnaministri 4. detsembri 2016. a määrus nr 69 „ Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu“) . See loetelu ei pruugi olla aga piisav, sest kuigi kultiveerimismaterjalil ei ole sorte, võivad siiski kuuluda sama puulii g i alla eri liigid , nt sarapuu eri liigid . Katse abil soovitaksegi välja selgita d a puulii g i alla kuuluva liigi geneetiline ja fenotüübiline sobivus Eesti kasvutingimustega. Looduskaitseseaduse § 57 lõike 1 kohaselt ei ole keelatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide puhul istutada ja külvata loodusesse võõrtaimeliike. E elnõu VTKs kaaluti alternatiivsete lahendustena ka keelata õigusaktides nimetamata puuliikide või nende liikide katse tegemise eesmärgil kasvatami n e või luba da seda teha üksnes asjakohase loa olemasolu korral. Need mõlemad lahendused osutusid ülemäära piiravateks , kuna ei saa eeldada kõigi selliste liikide sobimatust Eestis kasvatamiseks. Tegemist oleks üldise, metsanduse arengut põhjendamatult piirava keelu kehtestamis e ga üksnes abstraktse hirmu põhjal võimalike negatiivsete mõjude tekkimise ees või hüpoteetilise kahtluse või teadusliku ebaselguse tõttu . Samuti või b pidada ülemääraseks loakohustuse kehtestamist, eriti arvestades asjaolu , et loa andmiseks või sellest keeldumiseks vajaminevaid andmeid asjaomase puuliigi kohta veel ei ole, sest selle kasvatamist alles hakatakse Eestis katsetama. K ultiveerimismaterjali kasutamise st katses ning selle päritolust ametiasutuse teavitamin e on isikute jaoks lihtsam ning väiksema halduskoormusega meede , kui loa taotlemine , kuid võimaldab siiski saavutada soovitud eesmärgi . TPSKSi § 5 lõike 1 kohaselt on kultiveerimismaterjal nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ lisas I nimetatud ning metsanduslikul eesmärgil kasutatavate puuliikide ja nende hübriidide seemned, taimeosad ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjal. Viidatud direktiivi kohaldatakse kultiveerimismaterjali tootmise ja turustamise suhtes kultiveerimismaterjali turustamise eesmärgil (artikkel 1). Metsaaretus e , teadustöö või riiklik u katse tegemine ei ole aga kultiveerimismaterjali metsanduslikul eesmärgil kasutamine. TPSKSi § 112 kohaselt võib Eestisse kultiveerimismaterjali importida metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemise eesmärgil taimekaitseseaduse §- s 12 nimetatud loa ja Keskkonnaameti väljastatud loa alusel. TPSKSi § 108 kohaselt on import kultiveerimismaterjali Eestisse toimetamine nn kolmandast või liiduvälisest riigist ehk väljaspool ELi tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt või sellisest riigist, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik. Kultiveerimismaterjali import metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemise eesmärgil on kaudselt seotud ka kliimamuutuste kohanemise arengukava (KOHAK) rakendusplaani tegevusega nr 4.2.3 . „ M etsageneetiliste uuringute tõhustamine, järglaskatsete ja geograafiliste katsekultuuride rajamine, sh kliimamuutuste mõjule ja haigustele vastupidavama kultiveerimismaterjali tootmine. Metsa geneetilise valimi analüüsimine kliimamuutuste kontekstis ning vajaduse korral geenireservi metsade pindala suurendamine. “. Kui KOHAKi järgi on eesmärk rajada geograafilis i katsekultuure, siis kõige olulisem on teada , millisest geograafilisest piirkonnast algmaterjal pärineb, et hinnata , kas tulevikus on võimalik nimetatud piirkonda seemne varumiseks kasutada. TaimKS i § 12 lõike 2 kohaselt võib määruse (EL) 2016/2031 artikli 48 lõikes 1, artikli 49 lõikes 1 ja artiklis 58 nimetatud taimi kasutada katsetes, sordivalik u korral või sordiaretuses üksnes P TA loal. Sama säte kohaldub ka kultiveerimismaterjalile mitte ainult kolmandatest riikidest toomise , vaid ka teis t est EL i liikmesrii k i de st taime de Eesti territooriumile toomise korral . A rtikli 48 lõike s 1 nimetatud erandid puud u tavad: 1) selliseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte , millel on liidu territooriumile sissetoomise keeld (art ikli 40 l õi g e 1); 2) selliseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mille suhtes kehtivad erinõuded ja samaväärsed nõuded (art ikli 41 l õi g e 1); 3) kõrge riskiga taimi, taimseid saadusi või muid objekte , mida ei tohi teatud päritoluriigiks olevatest kolmandatest riikidest, kolmandate riikide rühmadest või kolmandate riikide konkreetsetest piirkondadest liidu territooriumile sisse tuua (art ikli 42 l õi g e 2) . Artiklis 49 käsitletakse selliseid meetmeid, mille alusel võib kolmandatest riikidest ELi territooriumile tuua taimi, taimseid saadusi ja muid objekte , ning selline kultiveerimismaterjali import on juba reguleeritud TaimKSi §-s 12 ning TPSKSi §-s 112. Artiklis 58 on loetletud erandid, mille alusel saab taimi, taimseid saadusi ja muid objekte tuua kaitstavasse piirkonda. Eesti on ELis tunnistatud ametlikult viljapuu bakterpõletiku ( Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al .) suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Se e tõttu on riigisiseselt kehtestatud tingimused selle ohtliku taimekahjustaja peremeestaimede tootmisele, turustamisele ning teistest ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest sissetoomisele. Selle ohtliku taimekahjustaja peremeestaimed on peamiselt dekoratiivtaimed või viljapuudest nt õunapuu ja pirnipuu, mitte aga metsataimed. Analüüsides määruse (EL) 2016/2031 artik leid 48 , 49 ja 58, mi llega reguleeri takse ametliku testimise, teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel, katsetes, sordivalikul või sordiaretuses kasutatava te taimede , taimse te saadus t e ja mu u d e objekt id e kolmandatest riikidest või ELi teatud territooriumidelt ELi liikmesriiki toomist , saab järeldada, et neid ei saa kohaldada. Kultiveerimismaterjal, mida soovitakse kasutada katsetes, ei kuulu nimetatud erandite hulka, kuna nende sissetoomine ei ole keelatud ning neid ELi piirkond i, kust neid sisse tuuakse, ei ole määratud kõrge riskiga piirkon naks . Seega ei ole need erandid asjakohased EList sisse tood ava kultiveerimismaterjaliga katsete tegemise korral . Nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema, et turustamiseks ettenähtud kultiveerimismaterjali tootmiseks kasutatakse ainult heakskiidetud algmaterjali. Algmaterjali võib heaks kiita ametiasutus ( siinsel juhul Keskkonnaamet) juhul , kui see vastab nimetatud direktiivi II − V lisa nõuetele. Direktiivi lisa V käsitleb kategooria katsetatud puhul miinimumnõudeid algmaterjali heakskiitmise korral . Lisa V punkti c kohaselt peab d okumentatsioon , mis sisald ab andmeid katsekohtade, sealhulgas asukoha, kliima, mullastiku, varasema kasutuse, katse koostamise, hooldamise ning abiootilistest ja biootilistest teguritest tuleneva kahju kohta , olema ametiasutusele kättesaadav . Või ks eeldada, et kuivõrd n õukogu direktiivi 1999/105/EÜ kohaldatakse kultiveerimismaterjali turustamise suhtes ja turustamine on artikli 2 kohaselt ka tarnimine teisele isikule, sh tarnimine teenuslepingu alusel, siis või b arvata, et kõnealu st direktiiv i võiks osaliselt kohalda da ka metsaaretuslike, teaduslike või riiklike katsete tegemise suhtes (st direktiivi võiks kohaldada sellisel juhul, kui kultiveerimismaterjal antakse katse tegemiseks üle teisele isikule). Samas ei ole nimetatud metsaaretuslike, teaduslike või riiklik e katse te tegemine n õukogu direktiivi ga 1999/105/EÜ reguleeritud , sest seda kohaldatakse üksnes kultiveerimismaterjali metsanduslikul eesmärgil kasutamise suhtes . Nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ lisa s V käsitletava kategooria katsetatud puhul ei ole direktiivis nimetatud koostatud katsed eelnõus nimetatud katsetega samatähenduslikud, kuid esimeste puhul hinnatakse vastavust põhimõtteliselt samadele nõuetele nagu viimaste gi puhul. Need on nõuded metsataimede kvaliteedi, tootlikkuse ja muu katse tegemise piirkonna ökoloogilisi tingimusi arvestades olulise omaduse kohta. Samuti ei vasta metsaaretuslikuks, teaduslikuks või riiklik uks katse ks kasutatav kultiveerimismaterjal, kui muu l otstarbe l kui metsanduses kasutamiseks ettenähtud kultiveerimismaterjal, turustatava kultiveerimismaterjali kohta esitatud nõuetele. Teisalt võib saada metsaaretuslikus, teaduslikus või riiklik us katse s heade tulemuste saavutamise korral selles katses kasutatud metsataimest kultiveerimismaterjali algmaterjal. Nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ lisa II punkti 2 kohaselt peab kultiveerimismaterjali algmaterjal ehk seemneallikas või puistu vastama liikmesriikide sätestatud kriteeriumi t ele. Seega ei näe ELi õigus ette loakohustust kultiveerimismaterjali teisest liikmesriigist E estisse toimetamise korral metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemiseks. See on nii põhjusel , et ELis on ühisturg, kus liikmesriikide vahel peab toimuma nii inimeste, teenuste, kapitali kui ka kaupade vaba liikumine . See tähendab, et liikmesriikide vahel peab toimuma ka kultiveerimismaterjali, sh metsataimed e , vaba liikumine (ELTL i artiklid 34 ja 36). ELTL i artikli 34 kohaselt keelatakse liikmesriikide - vahelised koguselised impordipiirangud ning kõik samaväärse toimega meetmed. ELTL i sama artikli kohaldamisalasse kuuluvad ka sellised liikmesriigi meetmed, mis takistavad otseselt või kaudselt ja tegelikult või potentsiaalselt ELi - sisest kaubandust. Ka n õukogu direktiiv i 1999/105/EÜ preambula lõike 6 kohaselt on selle direktiivi üks eesmärk kõrvaldada liikmesriikide huvides kõik tegelikud või võimalikud kaubandustõkked, mis võivad takistada metsapaljundusmaterjali vaba liikumist ühenduses . Samas on Eestis ülekaalukas avalik huvi vältida ohtlike taimekahjustajate levikuga kaasneva t suur t majanduslik k u kahju ja võõrliikide levikuga kaasneva t keskkonnakahju, sest mõlemad võivad kaasa tuua ka negatiivse mõju metsade bioloogilisele ja geneetilisele mitmekesisusele. ELTL i artikli 34 kohaldamisalasse kuuluvaid selliseid liikmesriigi meetmeid, mis takistavad otseselt või kaudselt ja tegelikult või potentsiaalselt ELi - sisest kaubandust, tuleks käsit a da samasuguse mõjuga meetmena , nagu seda on koguseli ne impordipiirang (eelkõige Euroopa Kohtu lahend C-8/74 Dassonville , aga ka Euroopa Kohtu lahend asjas C- 67/97 Ditlev Bluhme ). Selleks, et olla kooskõlas ELi õigusega , peavad piirangud olema ELTL i artikli 36 kohaselt: 1) mittediskrimineerivad, st meetmed ei tohi olla diskrimineerivad teise liikmesriigi kaupade või ettevõtjate suhtes ning need peaksid võimaluse korral olema asjaomasele ettevõtjale ette teada; 2) õigustatud ülekaaluka üldise huviga, nt olema õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukoha s t; inimeste, loomade või taimede elu ja tervis t kaitsvad ; kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega , et kaitsta rahvusliku rikkust või tööstus- ja kaubandusomandi t ; 3) proportsionaalsed eesmärgi suhtes : meede peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks ning ei tohi minna selle saavutamiseks vajalikust kaugemale. Seda meedet ei tohi olla ka võimalik asendada vähem piirava meetmega . Vaidluse korral on liikmesriik kohustatud tõendama, et tema õigus on õigustatud ( justified ), sobiv ( appropriate ) ja vajalik ( necessary ) õiguspärase eesmärgi saavutamiseks , milleks võib olla ka nt taimede elu ja tervise kaitsmin e (Euroopa Kohtu lahend C-400/08 k omisjon vs . Hispaania Kuningriik ; Euroopa Kohtu lahend asjas C-67/97 Ditlev Bluhme ). Liikmesriik peab tegema analüüsi selle kohta, et piirava meetme kasutamine põhineb täpsetel tõenditel ning selle kasutamine on kohane ja proportsionaalne (Euroopa Kohtu lahend C-400/08 k omisjon vs . Hispaania Kuningriik). A nalüüsides esmalt eelnõu vastavust ELTL i artikli te le 34 ja 36 lähtudes Euroopa Kohtu 11. juuli 1974. a asta otsusest asjas 8/74 Dassonville (p 5) , Euroopa Kohtu lahendist asjas C-67/97 (p 23) ning 24. novembri 1993. a asta otsuse st ühendatud asjades C-267/91 ja C- 268/91 Bernard Keck ja Daniel Mithouard (p 11), tuleb koguselise piiranguga samaväärse toimega meetmetena käsitada kõiki selliseid liikmesriikide kaubanduseeskirju või muid meetmeid, mis võivad otse või kaudselt ja tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubandust. Neist viimasena nimetatud otsuses (p 16 ja 17) on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et erinevalt senisest kohtupraktikast tuleb tõdeda, et teistest liikmesriikidest pärit toodetele teatud müügitingimusi piiravate või keelavate siseriiklike sätete kohaldamine ei saa otseselt või kaudselt , tegelikult või potentsiaalselt takistada liikmesriikide - vahelist kaubandust Dassonville’i kohtuasjas tehtud otsuse mõttes, tingimusel et neid sätteid kohaldatakse kõikidele asjaomastele ettevõtjatele, kes tegutsevad riigi territooriumil, ning et need mõjutavad õiguslikult ja faktiliselt ühte moodi kodumaiste ja teistest liikmesriikidest pärit toodete turustamist. Euroopa Kohus leidis, et kui need tingimused on täidetud, siis sedalaadi õigusnormide kohaldamine nende kaupade müügile, mis on pärit teistest liikmesriikidest ja mis vastavad selle riigi nõuetele, ei takista ega häiri oma olemuselt turule juurdepääsu rohkem kui kodumaiste kaupade puhul , ning et niisugused õigusnormid jäävad seega asutamislepingu artikli 30 (praegune artikkel 36) kohaldamisalast välja. Seega kuna eelnõus on ette nähtud, et selles sätestatud nõudeid kohaldatakse ühetaoliselt kõigi, nii Eestis asutatud kui ka teise liikmesriigi isiku suhtes ning selliste puuliikide metsataimede kasutamisest teavitamise kohustuse rakendamine on õigustatav ülekaaluka üldise huviga , siis võib järeldada, et eelnõu on kooskõlas nii ELTL i artiklis 34 kui ka 36 sätestatud kaupade vaba liikumise põhimõttega. Samas on eelnõus teavitamise kohustuse kehtestamise korral tegemist ELi õiguse rangema kohaldamisega (inglise keele s nn gold plating ) . Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKSi § 5 1 lõikes 1 ongi eelneva põhjal sõnaselgelt sätestatud, et ELi liikmesriigist pärit p uuliigi ja sell e hübriidi seemet, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali võib Eestisse toimetada ja siin kasvatada metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil. Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKSi § 5 1 lõikes 2 on sätestatud, et i sik , kes soovib metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil ELi liikmesriigist pärit p uuliigi ja sell e hübriidi seemet, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali Eestisse toimetada ning siin kasvatada, peab teavitama Keskkonnaametit hiljemalt seitse päeva enne kasvatamise alustamist selle kasvatamise täpse st eesmärgi st , asukoha koordinaa t id est , katsemeetodi st , kasutatava st puuliigi st ja sell e hübriidi seem n e st , taimeosa st ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali päritolu st . See on vajalik selleks, et Keskkonnaametil oleks ülevaade kultiveerimismaterjaliga metsaaretuslik ke, teaduslik k e või riiklikke katseid tege va test isikutest , puuliikidest ja katsekohtadest . Katse tegemisest tuleb teavitada ametiasutust ka siis, kui katse t tee b väljapool Eestit, kuid ELi riigis asuv teadusasutus või ettevõt ja, kes teeb katset Eestis. Katse raames kasvatatavad metsataimed, mi s kuuluvad l ii k i, mis ei sobi geneetilis e lt ega fenotüübili s e lt Eesti kasvutingimuste s se , on nõrgad, mis teeb nad vastuvõtlikuks erinevatele neid kahjustavatele taimekahjustajatele (taimi või taimseid saadusi kahjustavad haigusetekitajad, loomad või parasiittaimed ) . P raktikas on juba ette tulnud juhtumeid, kus katse käigus kasvatatavad metsataimed tabanduvad selliste taimekahjustajatega, mis levivad kiiresti ning on ohtlikud ka Eesti metsades kasvavatele metsataimedele. Ohtlike taimekahjustajate levik põhjustab suurt majanduskahju ning mõjutab negatiivselt ka keskkon da (metsade bioloogilis t ja geneetilis t mitmekesisus t ). V õõrliikide kasvataja peab tagama, et tema tegevuse või tegevusetuse tõttu ei levi ks võõrliigid oma kasvatusalalt välja , st ei levi ks loodusesse . Sõltuvalt kasvatatavast taimeliigist tuleb vältida seemnete, juurevõsude, haljastusjäätmete jms loodusesse sattumist , sh nt lindude kaudu . L ooduskaitseseaduse § 57 lõike 3 kohaselt korraldab l oodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist Keskkonnaamet , kes teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet ka TPSKSi ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning metsaseaduse täitmise üle . Seetõttu on oluline, et nende ülesannete täitmiseks vajalik teave jõuaks ka Keskkonnaametisse. K ultiveerimismaterjali tuuakse Eestisse katsetamise eesmärgil ka ELi liikmesriikidest . Keskkonnaamet il kui kultiveerimismaterjali järelevalve eest vastutaval asutusel ei ole tea vet selle kohta , kus ne i d katse i d tehakse. Ülevaade katse tegemise kohtade kohta on oluline, sest kultiveerimismaterjaliga katsetami ne on pikaajaline protsess . Katsete tegemiseks kasutatava maa-ala o manikud võivad vahepeal muutuda , kui näiteks maa-ala müüakse , selle kasutamise sihtotstarve muutub ning edasi tegutsetakse metsaseaduse alusel. Samas on sellisel juhul juba alginvesteeringud tehtud ning võõra pärioluga kultiveerimismaterjal istutatud. Keskkonnaametil peaks olema teave katse tegija , selle tegemise koha ning katse algmaterjali päritolu kohta. See on eriti oluline sellises olukorras , kui katse tegemiseks kasutatavalt maa- alalt hakatakse tulevikus varuma kultiveerimismaterjali seemet ning Keskkonnaamet peab sertifitseerimisprotsessis välja andma põhitunnistuse , kuhu märgitakse algmaterjali päritolu. Samuti saab Keskkonnaamet selle teabe põhjal jälgida , kas võõra päritoluga puu liigid on rohkem vastuvõtlikud eri haigustele või pakuvad nad alternatiivi uute päri t olupiirkondade määrusega kehtestamiseks kliimamuutustega kohanemise korral . Asjakohase teabe olemasolu võimalda b saada teavet Eestis katsete tegemiseks kasvatatavate teisest liikmesriigist sisse toodud metsataimede ja nende kasvatamise kohtade kohta ning vajaduse korral rakendada asjakohaseid meetmeid, et välti da selliste metsataimede puhul võimalike taimekahjustajate või taimehaiguste levimist Eestis kasvavatele metsataimedele , mis on tekkinud ebasoodsate kasvutingimuste tõttu . Samuti aitab asjakohaste meetmete rakendamine tõkestada võõrliikide levimist, kontrollimatu päritoluga kultiveerimismaterjali turusta mis t ning se lle kaudu keskkonna- ja majandus kahju tekkimist. Võõrliikide leviku korral saab Keskkonnaamet kohaldada looduskaitseseaduse § 57 lõiget 3 ja korraldada loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist. Taimekahjustajate või taimehaiguste leviku korral saab Keskkonnaamet teavitada PT Ad , kes saab teha isikule ettekirjutuse, millega ta kohustab isikut rakendama asja kohaseid tõrjeabinõusid , või rakendada isiku eest taimekaitseseaduse § 14 lõike 1 alusel tõrjeabinõu s id . Kuna ELi õigus sellist teavitamise kohustust ette ei näe, on selle sätte puhul tegemist ELi õiguse rangema kohaldamisega. Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKSi § 5 1 lõikes 3 on sätestatud, et a ndmed kõnealuste katsete kohta kan t a kse metsaseaduse alusel loodud metsaressursi arvestuse riiklikku sse registrisse (metsaregister) . Metsaseaduse § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust, kusjuures metsamaaks on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Metsaseaduse § 9 lõike 4 kehtiva redaktsiooni kohaselt kantakse metsaregistrisse andmed üksnes metsamaa kohta. Metsaaretust, teadustööd või riiklikku katset tehakse üldjuhul mittemetsamaal , sh põllumaal . Seetõttu tuleb ette näha asjakohane muudatus metsaseaduses, et oleks võimalik kanda andme d muul maal tehtavate tegevuste kohta metsaseaduse § 9 lõikes 1 nimetatud metsaregistrisse . Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKSi § 5 1 lõikes 4 on sätestatud kliimaministri jaoks volitusnorm ELi liikmesriigist pärit p uuliigi ja sell e hübriidi seemne, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali kasvatamisest teavitamise täpsema korra kehtestamiseks metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil . Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse TPSKSi §-s 15 viide komisjoni määrusele (EÜ) nr 637/2009 viitega rakendusmäärusele (EL) 2021/384 . Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud määruse (EÜ) nr 637/2009 kehtetuks tunnistamise st ja r akendusmääruse (EL) 2021/384 kohaldamisest alates 1. jaanuarist 2022 . aastal . Kuna komisjoni määrust (EÜ) nr 637/2009 on mitu korda muudetud, siis tunnistati see õigusselguse huvides kehtetuks ning asendat i komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/384. Muudatus puudutab PTA sordi registreerimise ga seotud töö ülesandeid . Sordi registreerimiseks peab sordil olema mh sobiv sordinimi ja registreerimistaotluse läbivaatamise korral hinnatakse sordinime vastavust nõuetele, mis on kehtestatud nimetatud komisjoni rakendusmäärusega . Eelnõu § 1 punktide s 5 – 8 sätestatud muudatused on seotud puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehte võtmise sätete taaskehtestamisega. Läbipaistvuse huvides soovitab Euroopa Komisjon puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordid sordikirjelduse alusel registreerida või sordilehte võtta , ka siis , kui selleks Nõukogu direktiivi ga 2008/90/EÜ ettenähtud tähtaeg on lõppenud . Nõukogu d irektiivi 2008/90/EÜ preambula lõikes 16 on esile toodud , et p aljundusmaterjali ja viljapuude ostjate huvides on, et sortide nimed oleksid teada ja nende ehtsus oleks tagatud , sest selle kaudu on võimalik jälgida süsteemi ning suurendada usaldust turu vastu. Seetõttu soovitatakse väga rakendus direktiivi 2014/97/EL artikli 3 lõike 1 kohaselt registreerida või sordilehte võtta kõik sellised sordid, mis vastavad enne 30. septembrit 2012 . a astal turustatud materjalile. S ee võimaldab tagada nende sortide ehtsus e ning jälgitavus e paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise ajal. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TPSKSi § 25 lõi k e 2 esimest lauset , mille kohaselt võetakse puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sort sordilehte so rdi säilitaja taotluse alusel. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse TPSKSi § 26 lõikega 6 1 , mille ga kehtestatakse puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehte võtmise nõuded. Kui tuntud puuvilja- ja marjakultuuri sort vastab eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse ning sordinime nõuetele, on see ohutu inimese tervisele , taimetervisele ja keskkonnale , siis võeta kse see sort sordilehte puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordina. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TPSKSi § 28 lõikega 1 1 , mille kohaselt tuleb PTA-le kui registripidajale esitada puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehte võtmiseks nõuetekohane sordikirjeldus. TPSKSi 8. juulil 2010 . aastal jõustunud muudatusega loodi tähtajaline, kuni 1. jaanuarini 2019 . aastal kehtiv võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sort sordilehte eeldusel, et selleks tähtajaks on kõik turustatavad sordid registreeritud vähemalt mõnes liikmesriigis , või turustatakse neid ametlikult tunnustatud so rdikirjelduse alusel. Nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ artikli 7 lõike 2 punkti s c on sätestatud tuntud sordi mõiste, mille kohaselt on sort tuntud, kui see on registreeritud või kui on esitatud taotlus selle registreerimiseks teises liikmesriigis või on seda sorti turustatud enne 30. septembrit 2012 . aastal tingimusel, et sellel on ametlikult tunnustatud sordikirjeldus. Eestis on võetud tuntud sordid sordilehte lihtsustatud korras : ainult nõuetekohase sordikirjelduse a lusel registreerimiskatse id korraldam a ta. Mõnes liikmesriigis tuntud sorte ei registreerita, vaid sordikirjeldus tunnistatakse nõuetele vastavaks. Eestis on puukoolidel huvi toota ning turustada ka näiteks musta sõstra sorte, mis olid varasematel aastatel võetud Leedu sordilehte, kuid on p raegu sealt välja arvatud , mistõttu ei tohi neid Eestis enam turustamiseks toota. Sellest tingituna on selgunud, et selliseid tuntud sorte, mida on turustatud enne 30. septembrit 2012 . aastal ja mida tahetakse ka edas pidi paljundada, on üle 100 , mis tähendab, et neid peaks võimaldama võtta sordilehte lihtsustatud tingimustel , maaeluministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 76 kehtestatavas lisas 2 loetletud sorditunnuste alusel koostatud nõuetele vastava sordikirjelduse alusel . Eesti Maaülikooli Polli Aia ndusuuringute Keskuse sordivaramus on maaeluministri 27. detsembri 2016 . a määruse nr 76 „ Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded “ § 2 lõikes 1 loetletud puuvilja- ja marj akultuuride liikidest kokku 981 sorti, millest on sordilehte võtmata 472 sorti . Nendest on omakorda tarnijatel huvi toota 118 sor d i istikuid . Tabel 1. S ordivaramu sordid 2021 . aastal Liik Sordivaramu sor did S ordileh t e võetud sor did S ordilehte mittevõetud sor did S ordilehte mittevõetud sordid , aga on huvi neist sortidest toota H arilik õunapuu 395 148 247 29 H arilik pirnipuu 98 26 72 10 H arilik ploomipuu 83 38 45 31 H apukirsipuu 15 7 8 4 M aguskirsipuu 55 34 21 15 A edmaasikas 74 54 20 5 H arilik vaarikas 55 42 13 P ampel 9 8 1 M ust sõstar 94 58 36 10 P unane sõstar 26 13 13 3 V alge sõstar 13 10 3 2 K arusmari 40 26 14 5 Õ unapuu pookealused 24 8 16 4 K okku 981 4 72 5 09 1 18 Eestis juba aastakümneid kasvatatud tuntud sortide paljundamise ning nende koduaedades kasvatamisega tagatakse mitmekesisuse ja elurikkuse säilimine . Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse TPSKSi § 2 8 lõikega 4 1 , milles sätestatakse registripidajale puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehte võtmiseks otsuse tegemise või sellest keeldumise tähtaja ks kaks kalendrikuud. Eelnõu § 1 punkti de ga 9 ja 1 0 täiendatakse TPSKSi § 96 ja luuakse tarnijale võimalus trükkida ise etiketid ka seemnekartuli pakendile . Eelnõu § 1 punkti ga 9 täiendatakse § 96 pealkirja selliselt, et see hõlmab ka nõudeid seemnekartuli pakendamise kohta . Eelnõu § 1 punktiga 1 0 täiendatakse § 96 lõiget 1 5 ja luuakse võimalus seemnekartuli tarnijal ise trükkida PTA väljastatud faili alusel seemnekartuli pakendite etiketid. VTKs analüüsiti seemnekartuli tarnijale väikepakendite etikettide trükkimise võimaluse loomist. Eelnõu s kavandatud muudatus e kohaselt aga ei sõltu etikettide trükkimise võimalus seemnekartuli müügipakendi suurus es t , mis tähendab, et tarnija võib trükkida nii väikepakendi etikette kui ka konteineritele kinnitatavaid etikette . Alates 1. juulist 2014 . aastal on seemnetootjal lubatud TPSKS i § 96 lõike 1 4 kohaselt ise teatud juhtudel etikette trükkida ning praktika on kinnitanud, et seemnetootjad on sellega nõuetekohaselt (st neil on olemas nõuetekohase etiketi trükkimiseks vajalik seade ja vahendid ning selle jaoks on määratud etiketi trükkimise eest vastutav isik ; samuti peetakse etikettide trükkimise üle arvestust) hakkama saanud. S ee annab kindlust laienda da etikettide iseseiva trü kkimise võimalust ka seemnekartuli p akendi te le , mis oleks tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus , eriti teatud perioodidel, kui tuleb piiratud aja jooksul trükkida suur kogus etikette . Eestis on paar sellist seemnekartuli tarnijat, kes turusta vad suuremas mahus seemnekartulit väikepakendites. P TA jaoks ei ole probleem mitte etikettide trükkimise rahaline kulu, vaid suur ajakulu, kuna aastas trükitakse üle 80 000 etiketi ja neist 45 000 tükki ühe suurema seemnekartuli tarnija jaoks lühikese ajaperioodi jooksul . Seemnekartuli pakendi te le etiket t i de trükkimise korral peab isik täitma TPSKS i § 96 lõike 1 4 kohaseid nõudeid ehk isikul peab olema nõuetekohase etiketi trükkimiseks vajalik seade ja vahendid ning määratud etiketi trükkimise eest vastutav isik , samuti tuleb etikettid e trükkimise üle arvestust pidad a. Eelnõu § 1 punkti de s 1 1 – 13 sätestatud muudatus ed on eelnõusse lisatud MTA ettepaneku ( 8. juuni 2022 . aasta kirja nr 1 0.1 - 2/014755 ) põhjal . Muudatusi on arutatud ka 30. mail 2022. aastal toimunud Maaeluministeeriumi, PTA ja MTA vahelisel nõupidamisel. Eelnõu § 1 punkti ga 1 1 täiendatakse TPSKSi § 1 09 lõi kega 6 , mille kohaselt täpsustatakse, et edaspidi teeb MTA asemel seemne samaväärsuse kontrolli PTA taimetervise kontrolli raames. T aimekaitseseaduse § 2 1 kohaselt on P TA pädev asutus, kes vastutab ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute korraldamise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2016/2031 artikli 2 punkti 6 tähenduses. T PSKSi § 108 kohaselt loetakse impordiks seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali Eestisse toimetami st tolliprotseduuriga vabasse ringlusse lub amine väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt või riigist, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik . V astavalt nimetatud sead use § 110 l õike le 2 on importijal kohustus teavitada PTAd imporditavast sertifitseeritava taimeliigi seemnepartiist. Nimetatud kaupade puhul kontrollitakse riiki saabumise korral piiripunktis nii taimetervise nõuetele vastavust kui ka seda, kas need on saabunud samaväärseks tunnistatud riigist. Praegu teeb seemne samaväärsuse kontrolli MTA ja taimetervise nõuete kontrolli PTA . Praktikas on aga sellise ülesannete jaotuse tulemusena tekkinud olukord, kus samaväärsus e kontrolli tegemise jaoks on vajalikud erialateadmised PTA-l, kuigi kontrolli peab tegema MTA. Probleem tekibki eeskätt seemnete kontrolli korral , sest paljundusmaterjali puhul kontrollitakse peamise lt vastavust taimetervise nõuetele, kuid seemnete puhul tuleb lisaks kontrollida, kas need on pärit samaväärseks tunnistatud riigist. Praegu tehaksegi seemnete kontroll i selliselt, et pärast seda, kui importija on esitanud PTA-le eelteate , saabuvad seemned tunnustatud piiripunkti , kus tehakse ka taimetervise kontroll , mida teeb PTA ametnik . Kui seemnepartiiga on kaasas taimetervise kontrolli läbimise jaoks vajalik fütosanitaarsertifikaat, väljastatakse kontrolli läbimist kinnitav dokument ( CHED-PP ) . Kui seda kaasas ei ole , teeb PTA ametnik kauba hävit amise või tagasisaatmise otsuse. Seejärel liigub kaup piiripunktist sisemaale, kus kauba vabasse ringlusse vormistamise korral kontrollib MTA taimetervise kontrolli läbimist tõendava dokumendi olemasolu . Muude kaupade puhul tähendab CHED-PP dokumen di olemasolu , mis väljastatakse mh taimetervise kontrolli läbimise korral , MTA jaoks seda, et kontroll on läbitud ning kauba võib vabastada, kuid seemnete puhul tuleb teatud juhtudel lisaks kontrollida ka seemne samaväärsus t . See tähendab, et on teatud riigid, mis on loetud ELi seemne te tootmise nõuete ga samaväärseks , ja neist riikidest võib tuua kindlaks määratud taimeliikide seemneid . Nt lilleseemnete puhul ei nõuta samaväärsus e kontroll i ning piisab ka taimetervise kontrolli läbimist tõendava dokumendi kontrollimisest, kuid nt köögiviljaseemnete puhul tuleb lisaks teha ka seemne samaväärsuse kontroll. Juhul, kui seemnepartii ei saabu sellisest liiduvälisest riigist, millest on lubatud sertifitseeritavat seemet importida, on import keelatud ning kaup kuulub päritoluriiki tagasisaatmisele või hävitamisele. Kui aga tegemist on sellise taimeliigi seemnetega, mille puhul on vaja teha ka samaväärsus e kontroll, saab PTA ametnik küll kinnitada selle tegemise vajadust , aga seaduses sätestatud ülesannete jaotuse tõttu peab selle kontrolli tegema MTA ametnik, kellel on tegelikult selleks vaja erialateadmiste puudumise tõttu PTA ametniku abi. MTA ametnikud ei ol e spetsialistid taimetervise ega seemnete valdkonnas, mistõttu tihti peatatakse seemnete impordikontrolli vormistus ning pöördutakse abi saamiseks PTA poole. K irjeldatud protsess on ressursi - ja ajamahukas nii ametnike kui ka importija te jaoks . Lisaks on risk, et seemne samaväärsuse kontroll jääb tegemata. Seega oleks mõistlik ja otstarbekas, kui kõik seemne ja paljundusmaterjaliga seotud kontrollid teeb üks asutus , PTA, kes teeb ühtlasi ka otsuse, millele saab MTA omakorda tugineda kauba vabasse ringlusse laskmise otsuse tegemise korral . S elline muudatus aitab vähendada nii halduskoormust kui ka ametiasutuste töökoormust. MTA tegi 2021. aastal taimedega seotud impordi kontrolle 2191 korral, nendest 155 puhul oli tegemist seemnete kontrolliga. Rikkumisi tuvastati seemnete impordi puhul 98 korral. Eelnõu § 1 punktide s 1 2 ja 1 3 sätestatud muudatused on seotud punktis 1 1 kavandatud muudatustega. Eelnõu § 1 p unktis 1 2 kavandatud muudatuse kohaselt täiendatakse TPSKSi § 114 lõike 1 punkti 1 selliselt, et edaspidi teeb ka seemne ja paljundusmaterjali impordi puhul TPSKSi nõuete täitmise üle järelevalvet P T A . Eelnõu § 1 punkti s 13 kavandatud muudatuse kohaselt teeb MTA edaspidi TPSKSi § 114 l õike 1 punkti 3 kohaselt riiklikku järelevalvet vaid kultiveerimismaterjali importimise üle. T PSKSi § 114 käsitleb ainult selles seaduses sätestatud riikliku ja haldusjärelevalve ülesannete täitmist . Kuna seemne samaväärsuse kontrolli teeb edaspidi PTA, siis TPSKS i järgi ei täida ta enam seemnete ga seotud riikliku ja haldusjärelevalve ülesandeid. MTA teeb seemne te puhul jätkuvalt tolliprotseduure , mis on ette nähtud EL i tollimääruse, tolliseaduse ja muude tollivaldkonna õigusaktide ga . Eelnõu § 1 punktiga 1 4 tehakse muudatus TPSKSi § 118 lõikes 2, sest kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt peaks mitme analüüsi (nt kartuli-kiduussi ja bakterhaiguste määramise analüüsi ) eest tasuma s eemnekartuli tarnija . 2019 . a asta l tehtud TPSKSi muudatusega täpsustati, et ka puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjal i sertifitseerimise käigus tasub igasuguse taimekahjustaja, sh viirushaiguste määramisega seotud analüüsikulud sertifitseerimise taotleja. S elle sõnastuse kohaselt laiendati sertifitseerimise käigus tehtavate taimekahjustaja, v.a kartuliviiruste määramise analüüsikulude eest tasumise kohustus t ka seemnekartuli tarnijale . Selline kohustus ei ole aga seemnekartuli tarnija puhul põhjendatud, sest seemnekartulit kasvatatakse vähem kui 200 hektaril ning kvaliteetse seemnekartuli kättesaadavus t tuleb toiduga kindlustamise tagamiseks toetada . Lisaks on kartul ainus taimeliik, mille paljundusmaterjali Eestis sertifitseeritakse. 2022. aastal analüüsiti seemnekartuli sertifitseerimise käigus viiruste määramiseks kokku 35 – 40 proovi , bakterhaiguste määramiseks 250 – 270 proovi ning mullaproove tehti nematoodide määramiseks 300 – 400. Eelnõu § 1 punktiga 1 5 täiendatakse seadust §-ga 136 2 ning kehtestatakse rakendussäte metsaaretust, teadustööd või riiklikke katseid käsitlevate sätete rakendamise kohta. Rakendussätte kohaselt esitab katset tegev isik enne 2024. aasta 1. jaanuari alustatud ja pärast seda kuupäeva jätkuva metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil ELi liikmesriigist pärit p uuliigi ja sell e hübriidi seemne, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali kasvatamise kohta käesoleva seaduse § 5 1 lõikes 2 nimetatud andmed Keskkonnaametile viie kuu jooksul pärast asjakohase muudatuse jõustumist ehk 2024. aasta 1. novembriks. Eelnõu § 1 punktiga 1 6 ajakohastatakse seaduse normitehnili st märkus t . Eelnõu §-ga 2 täiendatakse metsaseadust. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse metsaseaduse § 9 lõikega 1 1 ning sätestatakse, et metsaressursi riikliku arvestuse registris (metsaregistris) peetakse arvestust ka TPSKSi kohase m etsaaretuse, teadustöö või riikliku katse tegemise koha eesmärgi, asukoha koordinaatide, katsemeetodi ja kasutatava puuliigi ja nend e hübriidi seemne, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali päritolu üle asjakohase tegevuse j ooksul . Muudatus on vajalik eelnõu § 1 punktis 3 kavandatud muudatuste rakendamiseks. TPSKSi ga kavandatava § 5 1 lõike 3 kohaselt on kavas kanda TPSKSi kohase m etsaaretuse, teadustöö või riikliku katse kohta andmed metsaseaduse § 9 lõike 1 alusel loodud metsaressursi arvestuse riikliku sse registrisse . Metsaseaduse § 9 lõike 1 kehtiva sõnastuse kohaselt ei ole need andmed selle andmekogu pidamise eesmärgiga vastavuses ning seetõttu tuleb metsaseadust asjakohaselt täiendada. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus. Samas on e elnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKSi § 5 1 lõikes 2 isikute kohta teavitamise kohustuse kehtestamise puhul tegemist ELi õiguse rangema kohaldamisega (inglise keeles nn gold plating ), sest ELi õigus sellist teavitamise kohustust ette ei näe . Kohustuse kehtestamise vajalikkust on analüüsitud seletuskirja e elnõu § 1 punkti s 3 . 6. Seaduse mõjud Muudatustega kaasneb väike positiivne sotsiaalne mõju ning mõju haridusele ja majandusele ( sh põllumajandusele, ettevõt ja te halduskoormusele jm ) . K una muu datustest mõjutatud ettevõt ja d asu vad eri maakondades, siis kaasneb muudatustega ka regionaalne mõju ning mõju elu- ja looduskeskkonnale. Muudatus t ega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja - koormusele ning kuludele ja tuludele. Muudatus t ega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega kohaliku omavalitsuse asutuse korraldusele. Seadusest mõjutatud osapoolte üldkirjeldus Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 tehtavad muudatused mõjutavad vanade sortide taimede kasvatamise huvilisi, kelleks on mittetulundusühingud (edaspidi MTÜ ), muuseumid ja väiketootjad. Mõju on positiivne, sest m uuseumid ja MTÜd saavad senisest paremini täita oma eesmärke põliste taimede liigisisese mitmekesisuse säilitamise, teabe levitamise, kadumisohus põliste taimede kogumise, hoidmise ning püsimajäämiseks piisava arvukuse ja leviku saavutamise korral . Mõjutatud osapoolteks on eeskätt isikud, kes soovivad väikeses mahus müüa vanade sortide taimi . 6.1 .1 Mõju majandusele, sh põllumajandusettevõtlusele Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 k avandatav muudatus mõjutab leibkondade ja üksikisiku majanduslikku olukorda. Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatav muudatus mõjutab leibkondade ja üksikisiku tarbimiskäitumis t . Mõju avaldub eelkõige tarbimisotsuste s , nende mahu s ja struktuuri s . Kui vanad kultuurtaimede sordid on väikeses mahus kättesaadavad huviliste ja väikeettevõtjate jaoks , siis suureneb toiduks kasutatavate kultuurtaimede sortide valik ning tarbimine . Toidulaual tarbitakse tuttava maitse ga toi t u , mis avalda b mõju tarbimisotsustele, nende mahule ja struktuurile. Arvestatav hulk inimesi e elista b tarbida kättesaadavas mahus ja valikus nn van a hea maitsega toitu . 6. 1. 2 Mõju riigiasutuste töökorraldusele Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 k avandatav muudatus mõjutab riigiasutustest PTAd. Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 k avandatava muudatuse tõttu suureneb PTA töökoormus , kuna PTA hakkab kontrollima vanade sortide taimede ja paljundusmaterjali turustamise puhul väikese koguse nõuetest kinnipidamist. Töökoormus suureneb vähe , kuna hinnanguliselt on selliste MTÜ de, muuseumite või muude isikute prognoositav arv väike, kes soovivad tegeleda vanade sortide turustamise ehk majandustegevusega . 6 . 1. 3 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 k avandatav muudatus mõjutab elanikkonda. Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 k avandatav muudatus mõjutab positiivselt elurikkust. Muudatusega soodustatakse sellist sorti taimede levimist laiema elanikkonna hulgas , mida säilitatakse geenipankades või mida kasvatatakse valdavalt koduaedades ning mis on väärtuslikud geneetilise mitmekesisuse ning toidu- ja pärandkultuuri seisukohast . 6 . 1. 4 Mõju haridusele Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 k avandatav muudatus mõjutab muuseumeid ja nende külastajaid. Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 k avandatav muudatus mõjutab kultuuripärandi valdkonda. Muuseumid saavad senisest paremini täita oma eesmärke säilitada põliste taimede liigisise n e mitmekesisus, levitada teavet , koguda ja hoida kadumisohus põliseid taimi ning saavutada nende püsimajäämiseks piisav arvukus ja levik. P üsimajäämiseks piisava arvukuse ja leviku saavutamise ks on nende turust amise /müümise võimalus oluline. 6 . 1. 5 Sotsiaalne mõju Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 k avandatavad muudatused mõjutavad selliseid elanikkonnarühmi, kes on huvitatud toidu- ja pärandkultuurist , ning MTÜ-sid ja muuseumeid. Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 ka vandataval muudatusel on m õju inimeste tervisele ning heaolule. Elanikkonnarühmade huvi osta või kasvatada vanade sortide taimi on suur. Taimede kasvatamine parandab inimeste heaolutunnet ning nende vaimset ja füüsilist tervist. V anad sordid on enda omadustelt haiguskindlamad ning neid saab kasvatada edukalt ka ilma taimekaitseva hendeid kasutamata , e rinevalt kaasaegsetest tööstussortidest, mis on kahjuritele vastuvõtlikumad . Eelnõu § 1 punktis 3 tehtav muudatus avaldab mõju ülikoolidele, teadus- ja arendusasutustele ja ettevõtjatele, kes tegelevad kultiveerimismaterjali metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemisega. Samuti võib selliste katsete tegemise korral kaasneda negatiivne mõju looduskeskkonnale , kuigi eelnõuga kavandatava muudatuse eesmärk on tagada sellele olukorrale võimalikult varane reageerimine ning seega vähendada negatiivse t mõju . Samas k una võõrpuuliik id e kasutamine metsa uuendamise korral on marginaalne, siis on ka mõju väike . Eelnõu § 1 punkti des 6 − 9 tehtav muuda tus avaldab mõju puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali , sh istikute tootj a te le , keda on taimetervise registri andmetel 82 . 6. 2. 1 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele 6. 2. 1.1 Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatavad muudatused mõjutavad riigiasutustest PTAd . 6. 2. 1.2 Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta Kavandatava muudatuse tõttu suureneb PTA töökoormus. PTA hakkab koordineeri m a puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sor tide sordilehte võtmi st nõuetele vastava sordikirjelduse alusel. See muudatus mõjutab ka aiandusega seotud ettevõtjaid , suurendades ajutiselt nende halduskoormust. Eelnõu § 1 punkti de s 10 ja 11 tehtav ad muudatus ed mõjuta vad 38 seemnekartuli t arni jat , kes saaksid edaspidi ise trükkida etikette müügi pakenditele. 6.3 .1 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele 6 . 3. 1.1 Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatavad muudatused mõjutavad riigiasutustest PTAd . 6.3.1 .2 Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta Tänu k avandatava le muudatuse le väheneks PTA kulu , mis on tingitud seemnekartuli pakendite etikettide trükkimise st . S amuti väheneks seemnekartuli tarnija jaoks etikettide saatmisega kaasnev aja- ja postikulu. Kui 2020. aastal väljastas PTA seemnekartuli väikepakendite jaoks üle 80 000 etiketi , siis 2021. aastal juba 90 000 etiketti . Kui võimaldada seemnekartuli tarnijal ise etikette trükkida, kiireneks kliendi soovide ja ootuste kohaselt ka sertifitseerimisprotsess . See muudatus mõjutab seemnekartuli tootmisega seotud ettevõtjaid, vähendades nende halduskoormust. Eelnõu § 1 punkti de s 12 ja 13 tehtav muudatus mõjuta b seemnete importijaid, kes saavad importida seemneid samaväärse ks tunni st atud riikidest . Samuti mõjutab see riigiasutustest PTAd. 6.4. 1 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele 6. 4 .1.1 Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatavad muudatused mõjutavad riigiasutustest MTAd ja PTAd . 6.4 .1.2 Võimaliku avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus selle olulisuse kohta Kavandatava muudatuse tõttu suureneb PTA töökoormus. Seemnete puhul kontrollitakse riiki saabumise korral piiripunktis nii taimetervise nõuetele vastavust kui ka seda, kas need on saabunud sa maväärseks tunnistatud riigist. Praegu teeb seemne samaväärsuse kontrolli MTA ning taimetervise nõuete kontrolli PTA . See on aga ebamõistlik riigiasutuste ülesannete jaotus , sest seemne samaväärsuse kontrolli tegemise jaoks on vajalikud erialateadmised PTA-l, kuid kontrolli peab tegema MTA. S eemnete importimise korral kontrollitakse piiripunktis peamiselt vastavust taimetervise nõuetele, kuid lisaks tuleb kontrollida, kas need on pärit sa maväärseks tunnistatud riigist. S amaväärsus kontroll piiripunktis on oluline, sest kui seemned liiguvad taimetervise kontrolli läbimise järel piiripunktist sisemaale, kus kauba vabasse ringlusse vormistamise korral kontrollib MTA vaid taimetervise kontrolli läbimist tõendava dokumendi olemasolu , võib tekkida olukord, kus kontroll on justkui läbitud ning kauba võib vabastada, kuid tegelikult on üks osa kontrollist ( samaväärsuse kontroll ) jäänud läbimata ning turule jõuab nõuetele mittevastav kaup . Samas on mõistlik teha seemne samaväärsuse kontroll enne taimetervise kontrolli. Kavandatava muudatuse kohaselt toimuk s seemnete impordi kontroll selliselt, et pärast seda, kui importija on esitanud PTA-le eelteate , saabuvad seemned tunnustatud piiripunkti , kus tehakse ka seemne samaväärsuse kontroll . K ui selle tulemusena võib seemned riiki lubada, tehakse taimetervise kontroll . Neid kontrolle saab teha PTA taimetervise ametnik , kes vormistab ka nõuetekohase dokumendi. Taimetervise kontrolliga seotud dokumenti ( CHED- PP ) on võimalik täiendada seemne samaväärsuse kontrolli jaoks vajalike andmeväljadega . Kui seda dokumenti seemnetega kaasas ei ole , teeb PTA ametnik kauba hävit amise või tagasisaatmise otsuse , mis edastatakse omakorda MTA-le . Seni on MTA teinud aastas keskmiselt 150 seemnete impordiga seotud kontrolli ja on neist ligi 100 korral tuvastanud rikkumisi . Rikkumiste peamised põhjused on fütosanitaarsertifikaadi puudumine või seemnete toomine samaväärseks mittetunnistatud riigist : nt sellised köögiviljaseemned , mida tahetakse sisse tuua Venemaalt . Kuna PTA ametnik ul on seemne samaväärsuse kontrolli pädevus ja ka seni on selle kontrolli osa teinud MTA ametniku asemel PTA ametnik, siis ei mõjuta kavandatav muudatus oluliselt PTA ametniku töökoormust. Kavandatav muudatus mõjutab ajutiselt ka PTA töökoormust , mis suureneb vajaduse tõttu töötada välja seemne samaväärsuse ja taimetervise ühendatud kontrolliks sobiv dokument . Taimetervise kontrolli eest kehtestatakse järelevalvetasud iga aasta kohta eraldi . Järelevalvetasu kehtestamise käigus saab hinnata ka seemne samaväärsuse kontrollile kuluva aja ja hinna vastavust järelevalvetasu suurusele . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Riigi ja kohaliku omavalitsuse kulud ja tulud kavandatava muudatuse pärast oluliselt ei muutu . K avandatava muudatuse tõttu suureneb PTA töökoormus , kuna PTA hakkab kontrollima vanade sortide taimede ja paljundusmaterjali turustamise puhul väikese koguse nõuetest kinnipidamist. Töökoormus suureneb vähe, kuna hinnanguliselt on selliste MTÜ -de, muuseumite või muude isikute prognoositav arv väike , kes soovivad tegel eda vanade sortide turustamise ehk majandustegevusega . Seaduse rakendamisega ei kaasne lisatulusid. Kohalikule omavalitsusele ei kaasne seaduse rakendamise pärast lisategevusi ega -kulutusi, samuti ei kaasne tulusid. 8. Rakendusaktid T P SKSi muutmise tõttu kehtestatakse kaks uut rakendusakti ja muudetakse kaht rakendusakti. R egionaalministri määrusena kehtestatakse uus rakendusakt „Väikeses koguses seemne ja taimse paljundusmaterjali turustamiseks lubatud kogused “ ning kliima ministri määrusena uus rakendusakt „ Metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil Euroopa Liidu liikmesriigist pärit p uuliigi ja nende hübriidi seemne, taimeosa ja istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud istutusmaterjali kasvatamisest teavitamise täpsem kord“. Viimase rakendusakti sisu lisamist võib kavandada ka keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määrusesse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“. Eelnõus tehtavate muudatuste tõttu muudetakse maaeluministri 27. detsembri 2016. a määrus t nr 76 „Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded “ ning põllumajandusministri 24. märtsi 2006. a määrus t nr 38 „Sordi sordilehte võtmise kord ja sordilehte võetavate taimeliikide loetelu, põllu- ja köögiviljakultuuri liigi kontrollimisel minimaalselt hõlmatavad tunnused ning järelevalve käigus sordi säilimise kontrollimise nõuded “ . Rakendusakti kavandid on seletuskirja lisa s . 9. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse jõustumine on üldises korras ja hakkab haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras (Riigi Teatajas) avaldamist. . Seaduse jõustumine jääb uue majandusaasta alguses se , mil tootjad saaksid kavandatavate muudatuste ja uute kohustustega uut majandusaastat alustada. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon E elnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadus ministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil palume muu hulgas hinnata eelnõu § 1 punkti de s 2 ja 3 kavandatavate muudatuste vastavust tehnilise normi terminile. Eelnõu esitatakse arvamuse esitamiseks järg mis tele sotsiaalpartneritele: MTÜ Maadjas, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus, MTÜ Eesti Aiandusliit, MTÜ Eesti Seemneliit, MTÜ Eesti Kartul, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Erametsaliit, Erametsakeskus SA, MTÜ Eesti Metsataimetootjate Liit, MTÜ Ühinenud Eesti Metsataimetootjad, Riigimetsa Majandamise Keskus, Luua Metsanduskool ja SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond. ___________________________________________________________________________ Algata b Vabariigi Valitsus ……………. 2023 . a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson valitsuse nõunik EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/23-0788 - Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1ad13b2f-ddc9-4ebc-973d-39c705354271 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1ad13b2f-ddc9-4ebc-973d-39c705354271?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main