Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69>
Saaja: 'Angela Kase | WALLESS'
Teema: RE: Selgitustaotlus
Ehitusseadustik (EhS) § 3 lõike 3 kohaselt funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena. Nimetatud õiguslik konstruktsioon on loodud üksnes loamenetluse lihtsustamiseks ja ei sellisena menetlemine ei muuda maja koos juurdepääsude ja tehnovõrkudega füüsiliselt üheks ehitiseks.
Lisaks pean vajalikuks lisada järgneva. EhS seletuskirja kohaselt peab ehitamise mõiste olema võimalikult suures ulatuses kooskõlas tavakeeles ehitamisena mõistetava tegevusega, seega ka ehitamise tulemusena tekkiva ehitise mõiste peab olema kooskõlas tavakeeles ehitisena mõistetava asjana. Seega tuleks ka ehitusliku kompleksi määratlemisel hinnata ka selle tavakeeles mõistetavat tähendust.
Vaadates mõiste kompleks tavatähendust, siis kompleks on kogum omaette hooneid, nähtusi, toiminguid vm üksusi, mis moodustavad ühtse terviku. Mõiste tavatähenduse kindlaks tegemisel võtsin aluseks Eesti Keele Instituudi poolt peetava sõnaveebi.
Seega peab ehituslikus kompleksis olema rohkem kui üks ehitis ja isegi ühise menetluse rakendamine ei muuda elamut füüsiliselt ehituslikuks kompleksiks. Seega ei saa ka eraldiseisva terrassi paigaldamisel kasutada just elamule EhS Lisas sätestatud menetlust.
Lugupidamisega
Ülle Reidi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist
From: Angela Kase | WALLESS <
[email protected]>
Sent: Thursday, May 18, 2023 11:12 AM
To: Tiit Rebane; MKM info
Subject: Selgitustaotlus
Tere!
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 3 sätestab, et valitsusasutus annab tasuta selgitusi tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta.
Palun selgitada järgnevat olukorda EhS-i, sh EhS lisa 1 erirajatise „Maapinnast üle 1 m kõrge terrass“ regulatsiooni valguses. 5 aastat ehitati ehitusloa alusel elamu koos kõigi vajalike rajatistega (juurdepääsud, tehnovõrgud jne). 2 aastat tagasi sai elamu kasutusloa ja on olnud kasutuses (tegemist ei ole muinsuskaitsealuse hoonega või muinsuskaitseala kaitsevööndisse jäävasse hoonega). Täna soovib omanik rajada elamule puidust terrassi, mis on maapinnast ca 0,5 kõrgune ja ca 3m laiune (selleks ei ole kasutuses olevas hoone osas vaja teostada mitte ühtegi ümberehitust). Omanik alustas rajamisega, kuna ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on alla 1m kõrguse terrassi ehitus vaba ehitustegevus ja määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19 lg 6 p 3 alusel ei loeta terrassi hoone ehitisealuse pinna hulka. Kohalik omavalitsus algatas järelevalve, peatas ehitustegevuse ja nõuab terrassi ehituseks ehitusprojekti ja ehitusteatise esitamist (rajada soovitakse ainult terrassi, mingeid tehnovõrke ei rajata) põhjendusega, et tegemist on 5.a tagasi ehitusloa ja 2.a tagasi kasutusloa saanud elamu kui ehitusliku kompleksi ümberehitusega.
EhS seletuskiri selgitab: funktsionaalselt koos toimivat süsteemi või ehituslikku kompleksi võib käsitleda kõnesoleva seaduse loamenetluse tähenduses ühe ehitisena. Näiteks on enamikel hoonetel ka nendega ühendatud rajatisi, näiteks juurdepääsutee. Neid rajatisi tuleks üldjuhul vaadelda iseseisvate ehitistena. Sellisel juhul tuleks iga sellise ehitise suhtes algatada eraldi loamenetlus. Kuivõrd selline lahendus ei ole mõistlik, võib loamenetluse raames kõiki ühe projekti raames ehitatavaid ehitisi käsitleda koos ja kohaldada neile ühtset loamenetlust. Ehk seaduseandja mõte on olnud lihtsustada haldusmenetlust selleks, et näiteks ühe krundi hoonestamisel saaks hoonele ja seda teenindavatele ehitistele (näiteks puukuur) ja rajatistele (näiteks juurdepääsutee) anda ühe ehitusloa ja ühe kasutusloa, teisisõnu ehitusliku kompleksi mõiste on kohaldatav loamenetluse hetkel, et vähendada halduskoormust.
Minu küsimus: Kui nüüd aastaid hiljem soovitakse samale krundile rajad näiteks eraldiseisvalt alla 20m2 suurust elamut teenindavat abihoonet (aiamaja) või alla 1m kõrgust terrassi või aiateed, siis milline on seaduseandja mõte sellises olukorras, kas:
1. Tuleb lähtuda algse ehitusloa kesksest ehituslikust kompleksist, mistõttu on tegemist algse ehitusliku kompleksi ümberehitusega või laiendamisega, mis tooks siis alla 20m2 suuruse puukuuri, alla 1m kõrguse terrassi või aiatee puhul kaasa ehitusprojekti koostamise ja ehitusteatise esitamise kohustuse;
2. Tuleb lähtuda sellest, et tegemist on iseseisva ehitisega ja kohaldub EhS lisa 1 ja seal toodud põhimõtted, mille järgi siis eeltoodud näidete järgi alla 20m2 puukuuri, alla 1m kõrguse terrassi ja aiatee rajamine on vaba ehitustegevus ja on vaba ehitustegevus.
Eelviidatud EhS-i seletuskirja selgituse kohaselt oleks õigem 2. lähenemine (ka seal on selgitatud, et iga ehitist tuleb üldjuhul vaadata iseseisva ehitisena ja erisus on toodud vaid samaaegsel loataotlemisel haldusmenetluse lihtsustamiseks), kuid hetkel on üks omavalitsus asunud üllatuslikult praktiseerima eelkirjeldatud 1. lähenemist tuginedes algsele ehituslikule kompleksile. Kumb lähenemine on seaduseandja mõttega, sh HMS § 5 lg 2 üldpõhimõttega kooskõlas?
Kuna tegemist on järelevalvemenetlusega, siis palun anda selgitus seaduseandja mõttele esimesel võimalusel.
Lugupidamisega
Angela Kase
Nõunik | Vandeadvokaat
[email protected] <mailto:
[email protected]>
506 2981
Liivalaia 45, 10145 Tallinn
www.walless.com <https://walless.com/et/>
Eesti, Läti, Leedu
Advokaadibüroo WALLESSi teenustele kohaldatakse üldtingimusi, mis on kättesaadavad meie kodulehel <https://walless.com/et/uldtingimused/> . E-kiri koos võimalike manustega on konfidentsiaalne ning määratud üksnes ülalmärgitud isikutele. Kui e-kiri on jõudnud Teieni ekslikult, palun teatage kohe sellest saatjale ja kustutage e-kiri oma arvutisüsteemist. Aitäh!