Riigikantselei
[email protected] 13.06.2023 nr 24.1-1/2023/3204-1
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu
hädaolukorra instrumendi eelnõude hääletusel
Euroopa Liidu nõukogus
Esitame ülevaate Euroopa Liidu Alaliste Esindajate Komitee 7. juuni 2023. aasta istungist
(Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude kohta) Vabariigi Valitsuse istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Ülevaade Euroopa Liidu Alaliste
Esindajate Komitee 7. juuni 2023. aasta istungist (Euroopa Liidu hädaolukorra
instrumendi eelnõude kohta)“;
2) protokolliline otsus.
Evelin Tõnisson
625 6353
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
2023
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
… juuni 2023. a nr
Päevakorra punkt nr
Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude hääletusel
Euroopa Liidu nõukogus
1. Võtta vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 201 lõikele 3 teadmiseks majandus- ja
infotehnoloogiaministri esitatud põhjendus seoses Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi
eelnõude osas erapooletuks jäämise kohta 7. juuni 2023. a. Euroopa Liidu Alaliste
Esindajate Komitee istungil. Põhjuseks on vastuolud nõukogus saavutatud kokkuleppe ja
26. jaanuaril 2023 Vabariigi Valitsuse istungil ning 6. veebruaril 2023 Riigikogu
majanduskomisjonis ja 10. veebruaril 2023 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis
kinnitatud Eesti seisukohtade vahel.
2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduse § 1524 lõikele 3 esitatud põhjendus Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
SELETUSKIRI
Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude hääletusel
Euroopa Liidu nõukogus
Seletuskiri annab ülevaate Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõu kohta, mis kiideti
heaks Euroopa Liidu Alaliste Esindajate Komitee 7. juuni 2023. aasta istungil.
SISSEJUHATUS
Euroopa Komisjon esitas Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude paketi
19. septembril 2022. a ning Eesti seisukohad selle paketi kohta kinnitati 26. jaanuaril 2023
Vabariigi Valitsuse istungil ning 6. veebruaril 2023. a Riigikogu majanduskomisjonis ja
10. veebruaril 2023. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis. Seniste läbirääkimiste
tulemusena kinnitas Euroopa Liidu Alaliste Esindajate Komitee kokkuleppe
läbirääkimismandaadiks Euroopa Parlamendiga 7. juuni 2023. a istungil.
Käesolevaga esitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §201 lõikele 3 ja Riigikogu kodu-
ja töökorra seaduse § 1524 lõikele 3 Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade
komisjonile põhjendus selle kohta, miks Eesti jäi hääletamisest kõrvale, kui liikmesriigid
leppisid kokku läbirääkimismandaadis Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude
suhtes, et alustada kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga..
Hoolimata Eesti jõupingutustest kogu läbirääkimisperioodi vältel ei õnnestunud siiski
saavutada kahjuks tulemust, mis arvestaks piisavalt Eesti huvidega ning vastaks eelpoolviidatud
Eesti seisukohtadele nende algatuste kohta. Seetõttu ei soovinud Eesti sellele mandaadile oma
heakskiitu anda. Euroopa Liidu asjade menetlemise juhised näevad ette, et kui Eesti soovib
mitte toetada nõukogus EL eelnõu suhtes saavutatavat kokkulepet, tuleb selleks esitada
Valitsusele esitatakse arutamiseks ja otsustamiseks Eesti seisukohad. Käesoleval juhul ei olnud
see ajalistel põhjustel võimalik, mistõttu esitatakse nüüd asjade käigust ülevaade Valitsusele
tagantjärele.
Eeskätt ei saanud Eesti toetada – tulenevalt kehtivatest Vabariigi Valitsuse seisukohtadest -
toetada kohustuslikke ulatuslikke Euroopa Komisjoni teabenõudeid ettevõtjatele seoses
tarneahelate monitoorimisega, kuna kohustus koos trahvidega on ettevõtjate jaoks siiski liiga
koormav. Eesti oleks valmis olnud kaaluma kohustuslikke teabenõudeid juhul, kui Euroopa
Komisjon oleks teabekogumise korraldanud paindlikumalt, kaasates sellesse ka liikmesriigid.
Eesti ei saanud rahul olla ka sellega, et eelnõust on jäetud välja seal algselt sees olnud kriiside
ajal siseturu lahti hoidmiseks loodud mehhanism, mis kohustaks liikmesriike nende võetud
siseturgu piiravatest meetmetest teavitama. Positiivsena võib siiski ära märkida selle, et Eestil
õnnestus saavutada, et eelnõuga ei teki Euroopa Komisjonil õigust panna liikmesriikidele
kohustusi seoses strateegiliste varudega.
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna piiriüleste
teenuste nõunik Svetlana Štšur (
[email protected], 715 5822); ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkonna osakonna välismajanduse valdkonnajuht Gertrud Luhaoja-Sobak
(
[email protected], 625 6440); ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik
Evelin Tõnisson (
[email protected], 625 6353). Valdkonna eest vastutav asekantsler
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Sandra Särav (
[email protected], 639
7617).
1
EUROOPA LIIDU HÄDAOLUKORRA INSTRUMENDI PAKETI SISU
EL hädaolukorra instrumendi pakett sisaldab järgmisi algatusi:
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra
mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/424,
(EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2019/1009 ja (EL) nr 305/2011
vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra
menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ,
2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL,
2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja
2014/68/EL vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve
hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast
Ühtse turu hädaolukorra mehhanismi paketi eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu (edaspidi
EL) ühtse turu toimimist ja tagada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine tulevastes
kriisides. Selleks luuakse EL ühtse turu kriisijuhtimise arhitektuur: tekib mehhanism ühtse turu
jälgimiseks, erinevate riskitasemete kindlakstegemiseks ja reageerimise koordineerimiseks
(alatine, valvsus- ja hädaolukorrarežiim). Raamistik võimaldab Euroopa Komisjonil (edaspidi
komisjon) ja liikmesriikidel luua koordineerimis- ja teabevahetusvõrgustik. Kui tuvastatakse
oht ühtsele turule, aktiveeritakse valvsusrežiim. Lõppastmes võidakse kriisi korral, kui on
laiaulatuslik mõju ühtsele turule, aktiveerida hädaolukorrarežiim.
Eesti kehtiv õigus ja eeldatav mõju
Nüüdseks on eelnõust eemaldatud peamised sätted, mis oleksid kaasa aidanud siseturu avatuna
hoidmisele kriisiolukorras: nimelt EL liikmesriikide kohustus teavitada piiravate meetmete
võtmisest komisjoni ja liikmesriike ja komisjoni õigus teha otsuseid koos palvega, et liikmesriik
tühistaks ebakohase meetme. Hetkeseisuga on eelnõu rõhuasetus liikunud EL siseturu avatuna
hoidmiselt tööstuskoordinatsioonile. Nimelt luuakse eelnõuga mehhanismid, mis võimaldavad
komisjonil pärida ettevõtjatelt ulatuslikku informatsiooni muu hulgas nende tootmisvõimekuse
ja laovarude kohta nii ELis kui kolmandates riikides. Peame arvestama ka sellise
infopärimisega kaasnevate julgeolekuriskidega, kuivõrd meie strateegiliselt olulisi reserve
ladustavad ettevõtted, ja info varude kohta peab olema kaitstud.
Teabenõuded
Tõenäoliselt peitub kõige suurem negatiivne mõju majandusele paketis sisalduvates
tarneahelate toimepidevusega seotud mehhanismides, mis võivad tõsiselt häirida ühtse turu
toimimist ja vähendada EL ettevõtete konkurentsivõimet. Näiteks teabenõudele vastamata
jätmise või komisjoni hinnangul ebapiisava või hilinenud vastuse korral võib komisjon
ettevõttele määrata trahvi kuni 100 000 euro ulatuses. Muu hulgas peaksid ettevõtjad andma
komisjonile informatsiooni tootmisvõimekuse ja laovarude kohta ELis ja kolmandates riikides,
olemasolevate lepingute kohta ja esitama oma ettevõtte järgneva kolme kuu tootmiskava.
Küsimustele vastamise tähtaeg ei või kompromissteksti kohaselt olla enam kui 20 tööpäeva.
Ettevõtted võivad soovida teabenõudele vastamata jätta, sest ei ole veendunud, et detailne info,
mille nad komisjoni nõudele vastates avaldaksid, on kaitstud ja töödeldud sellisel moel, et see
ei vähenda nende konkurentsivõimet. Trahv võidakse määrata ka siis, kui ettevõte ei põhjenda
komisjoni hinnangul ammendavalt kohustuse täitmata jätmist. 99% ELi ettevõtetest on VKEd,
kellele võib selles suurusjärgus trahv mõjuda sedavõrd halvasti, et nad ei suuda oma tegevusega
2
jätkata. Ühtlasi võivad need nõuded tekitada ka halduskoormust ettevõttetele, et nõudeid
asjakohaselt täita.
Ettepanek valitsuse otsuseks:
1. Võtta vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 201 lõikele 3 teadmiseks majandus- ja
infotehnoloogiaministri esitatud põhjendus seoses Euroopa Liidu hädaolukorra
instrumendi eelnõude osas erapooletuks jäämise kohta 7. juuni 2023. a. Euroopa Liidu
Alaliste Esindajate Komitee istungil. Põhjuseks on vastuolud nõukogus saavutatud
kokkuleppe ja 26. jaanuaril 2023 Vabariigi Valitsuse istungil ning 6. veebruaril 2023
Riigikogu majanduskomisjonis ja 10. veebruaril 2023 Riigikogu Euroopa Liidu asjade
komisjonis kinnitatud Eesti seisukohtade vahel.
Põhjendus:
Eesti pidas 2023. aastal Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõu kohta kinnitatud
seisukohtade kohaselt oluliseks ELi hädaolukorra instrumendi eelnõude eesmärki ja toetas
seetõttu meetmete võtmist selleks, et tagada ELi ühtse turu toimimine kriisides, tagades
inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumise.
Läbirääkimiste käigus seisime selle eest, et uue algatusega ei loodaks kohustuslikke
infonõudeid ettevõtjatele hädaolukorras. Kuigi eesistujariik Rootsi oli teinud jõupingutusi
menetlusse kaitsemeetmete lisamiseks, leidsime, et teksti jäänud komisjoni infopäringutele
vastamise kohustus koos trahvidega on ettevõtjate jaoks siiski liiga koormav. Ühtse turu
hädaolukorras peavad ettevõtted kiiresti kohanema muutunud majanduskeskkonnaga ja me ei
tohiks nende konkurentsivõimet keerulisel ajal ohtu seada. Eesti kogemuse kohaselt on
ettevõtted avatud ja huvitatud vabatahtlikust teabe jagamisest ja ka keerulisel ajal valmis oma
tooteid ja teenuseid pakkuma vastavalt vajadusele. Seetõttu hindame, et tähtaegade ja
trahvimäärade seadmine komisjoni päringutele vastamisel toob ettevõtetele põhjendamatu
halduskoormuse, mis vähendab nende ajaressursse tegeleda hädaolukorras näiteks oma
tootmisliini ümberkujundamisega tootmisvõimekuse tõstmiseks.
Kuigi me ei ole rahul suunaga, milles eelnõu on liikunud, oleme rahul sellega, et eesistuja
arvestas Eesti riiklike strateegilisi varusid puudutava ettepanekuga Alaliste Esindajate Komitee
kompromisstekstis. Ettepaneku kohaselt jäävad riiklike strateegiliste dokumentidega hõlmatud
julgeolekuvarud ja varumiskohustus eelnõust välja. Eesti enda varustuskindluse tagamiseks
moodustatud riiklikud varud (Eesti tervishoiuvaru, toiduvaru, vedelkütusevaru jne) on
hädaolukorras toimetulekuks esmatähtsad, et tagada riigi toimimine ja elanike esmatasandi
vajaduste täitmine ning laiemalt riigi püsimajäämine ja julgeolek. Peame oluliseks, et sedalaadi
varude planeerimine ja kasutamine jääks iga liikmesriigi pädevusse.
Kuna ülalpool toodud tingimused ei osutunud läbirääkimistel lõpuni täidetuks, siis Eesti pidi
eelnõu kokkuleppe hääletamisel Alaliste Esindajate Komitee istungil 7. juunil 2023. a jääma
erapooletuks. Leiame, et läbirääkimistel saavutatud kompromiss ei arvestanud piisavalt Eesti
huvidega, sellepärast, et Eesti ei saa kriisi ajal toetada kohustuslikke teabenõudeid ettevõtjatele,
kuna kohustus koos trahvidega on ettevõtjate jaoks liiga koormav ja võib vähendada Eesti (ja
EL) ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimet.
3