Kiri

EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja .…juuni 2023 nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia kohta: 1.1 Eesti toetab Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia eesmärke, millega soovitakse säilitada ohutu ja turvaline kosmosekeskkond ning avakosmose rahumeelne kasutamine võrdsetel ja vastastikku vastuvõetavatel alustel. Peame oluliseks, et Euroopa Liit töötaks välja tegevuskava kosmosetaristu ning teenuste küberturvalisuse arendamiseks. 1.2 Toetame Euroopa Liidu ja NATO praktilise koostöö tihendamist kosmose valdkonnas, et reageerida paremini kosmose vahejuhtumitele ja -ohtudele. Peame oluliseks, et kosmosejulgeolekut puudutavad EL standardid oleksid kooskõlas NATO standarditega. 1.3 Toetame Euroopa Liidu ambitsiooni Euroopa kosmoseseadusandluse arendamiseks ja kosmosevaldkonna õigusruumi ühtlustamiseks liikmesriikide vahel eesmärgiga tagada vastutustundlik tegevus kosmoses ja Euroopa Liidu tasandi lahendus kosmoseliikluse korralduseks, sealjuures peame oluliseks kosmoseobjektide registreerimise ja käitlemise nõuete ühtlustamist. 1.4 Toetame Euroopa Liidu kosmosesektori strateegiliste sõltuvuste vähendamist ja partnerlussuhete süvendamist kosmosejulgeoleku valdkonnas samameelsete partnerite ja liitlastega. 2 Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3 Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia kohta“ 1. Sissejuhatus Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 10. märtsil 2023. a. esitatud Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia1 kohta. Ettepaneku eesmärk on ohutu ja turvalise kosmosekeskkonna säilitamine ning avakosmose rahumeelne kasutamine võrdsetel ja vastastikku vastuvõetavatel alustel. Euroopa Liit (EL) peab avakosmost üleilmseks ühisvaraks. EL pooldab läbipaistvust ja usaldust suurendavate meetmete vastastikust tugevdamist, et vähendada vääriti mõistmise ja konfliktide tahtmatu eskaleerimise ohtu. Strateegiaga rõhutatakse lisameetmete vajadust, et kaitsta ELi strateegilisi huve ning hoida ära vaenulik tegevus kosmoses ja kosmosest. EL soovib seada kosmosevaldkonnas esikohale rahvusvahelise koostöö ja edendada kosmoses vastutustundlikku tegutsemist, tugevdades ühtlasi oma strateegilist positsiooni. See aitaks muuta kosmosesüsteeme ja -teenuseid kerksemaks ning reageerida ka vaenulikule tegevusele ja kosmoseohtudele ning arendada edasi kosmosepõhiseid julgeoleku- ja kaitseteenuseid. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias ([email protected]; 625 6341) ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Tõnisson ([email protected], 625 6353). Valdkonna eest vastutav asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Sille Kraam ([email protected], 625 6495). Valdkonda reguleerivad hetkel:  Raamdokument Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kosmosestrateegia“ kohta, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2016. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 20. jaanuari 2017. a istungil;  Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20. septembri 2018. a istungil ning kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 15. oktoobri 2018. a istungil);  Eesti kosmosepoliitika ja programm aastateks 2020-2027 (kinnitatud 20. aprillil 2020. a väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga),  Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse Global Gateway teatise kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2022. a istungil, Riigikogu 1 ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia (JOIN(2023) 9 final). 1  väliskomisjoni 7. märtsi 2022. a istungil, Riigikogu majanduskomisjoni 10. märtsi 2022. a istungil ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 11. märtsi 2022. a istungil) ning  lähtutakse ka Vabariigi Valitsuses 7. aprillil 2022. a heaks kiidetud seisukohtadest 11. aprilli 2022. a Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel (kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 8. aprilli 2022. a istungil). 2. Sisu ja võrdlev analüüs Teatises on 6 peatükki. See on struktureeritud järgmiselt. I peatükis tuuakse esile kosmoseohtude liigid. Kosmosevaldkond hõlmab kosmosesüsteemide toimimiseks ning ELis ja liikmesriikides kosmosepõhiste teenuste osutamiseks vajalikke elemente, sealjuures avakosmose keskkond, mitmesugused kosmoseaparaadid, nende orbiidid ja teave süsteemide kohta, kuhu need kuuluvad, maapealne ja lennutustaristu, raadioühendused, kasutajaterminalid ja asjakohased kübersüsteemid. Samuti hõlmab see kosmosetööstust. Peatükis tuuakse esile, et eristada tuleb tehniliste intsidentide, avariide ja loodusõnnetuste ärahoidmisega seotud ohutusküsimusi ning teiselt poolt tahtlikust vaenulikust tegevusest ja kosmosetõrjevõimete väljatöötamisest tulenevaid kosmoseohtusid. Kosmosetõrje võimaldab näidata oma suutlikkust, heidutada konkurente, takistada teistel oma kosmosesüsteemide kasutamist ja saavutada teabe eelis. Selliste võimetega võetakse sihile orbiidil paiknev kosmosevara, seda toetav maapealne taristu ja nendevahelised andmeühendused. Kosmosetõrjevõimete abil saab häirida, kahjustada, hävitada ja eksitada kosmosesüsteeme ja takistada nende kasutamist, samuti jälgida, muuta, kuulata pealt ja püüda seonduvaid andmeid, ning takistada juurdepääsu kosmosele ja häirida kosmoses liikumisvabadust. Kõrge esindaja alluvuses olev ühtne luureandmete analüüsiüksus ja liikmesriikide sõjalised ja tsiviilluureteenistused peavad parandama strateegilist arusaama kosmoseohtudest ja kosmosetõrjest. Ühtne strateegiline arusaam peaks täiendama ELi kosmoseprogramme ning lähtuma infost, mida komisjon kogub ELi programmide kosmosekomponentide järelevalve käigus. II peatükk keskendub ELi kosmosesüsteemide ja -teenuste kerksusele ja paremale kaitsele. Peatükis tuuakse esile, et ELi kosmosesüsteemid ja -teenused on tähtsad ühiskondlike funktsioonide ja majandustegevuse jaoks. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivis (CER-direktiiv2) ja küberturvalisuse 2. direktiivis3 tunnistab EL kosmost elutähtsa sektorina, mis hõlmab liikmesriikide ja eraettevõtjate maapealset taristut, sealhulgas ELi äärepoolseimates piirkondades, ning telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks kasutatavaid satelliite4. Riikliku kosmosevara kerksuse ja kaitse tase on siiski liikmesriigiti erinev. Tagamaks kosmose küsimuste ühetaoline käsitlemine kogu ELis, kaalub komisjon võimalust esitada ühisteatise „ELi lähenemisviis kosmoseliikluse korraldamisele“5 põhjal 2 Direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust. 3 Direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148. 4 Vt direktiivi (EÜ) 2022/2557 põhjendus 5: „...Kosmosesektor kuulub direktiivi (EL) 2022/2557 kohaldamisalasse niivõrd, kuivõrd selle sektori teatavate teenuste osutamine sõltub sellisest maapealsetest taristust, mida omavad, haldavad ja käitavad kas liikmesriigid või eraõiguslikud isikud ning sellest tulenevalt ei kuulu taristu, mida omab, haldab või käitab liit või mida hallatakse või käitatakse liidu nimel osana liidu kosmoseprogrammist, käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.“ 5 JOIN(2022) 4 final 2 kosmoseküsimusi reguleeriv õigusakt. Ettepanek peaks võimaldama igal riigil kaitsta oma julgeolekuhuvisid, teisalt saaks sellega ühiselt parandada ELi kosmosesüsteemide ja -teenuste kerksust ning tagada koordineerimine liikmesriikide vahel, sealjuures strateegilise maapealse taristu asukohtade vahel ELi äärepiirkondades. Kosmosetaristu kerksuse suurendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks6 peab Euroopa tugevdama oma tehnoloogilist suveräänsust, vähendades strateegilist sõltuvust kolmandatest riikidest ja suurendades elutähtsate tööstuslike väärtusahelate kerksust. Selle raames tuleb kasutada programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa Kaitsefondi7 võimalusi. Komisjon, Euroopa Kaitseagentuur ja Euroopa Kosmoseagentuur käivitavad ühise rakkerühma8, mille abil koordineerida ja ühtlustada tegevusi elutähtsa kosmosetehnoloogia valdkonnas. Ka ELi Kosmoseprogrammi Amet võiks oma eksperditeadmistega töösse panustada. Rakkerühma tegevuse tulemusi saab kasutada muuhulgas ELi elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse9 töös. Ühise rakkerühma ja ELi elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse tegevuse põhjal hindab komisjon koos liikmesriikide ja ettevõtete esindajatega vajadust luua kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega kosmose ja kaitse seisukohast olulise tehnoloogiaga seotud uued tööstusliidud. Sektorites, kus on välja selgitatud märkimisväärne strateegiline sõltuvus, saavad ettevõtted ja liikmesriigid kasutada kosmosetehnoloogia arendamiseks üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte, tagades selle positiivse mõju kandumise väljapoole osalevaid riike ja ettevõtteid. Kosmoseprogrammi, Euroopa Kaitsefondi ja programmi „Euroopa horisont“ ning liikmesriikide koostööprojektide ja -programmidega toetatakse kerksusvõimekuse tehnoloogilist arendamist. Programmitöö ja rahastuse tasandil tuleks jätkata koostoime parandamist, et saavutada tehnoloogiline järjepidevus kuni terviksüsteemide valmimiseni. ELi kosmosesüsteemide kaitse ja kerksuse tugevdamiseks edendab komisjon ühist programmitööd asjaomaste ELi programmide parema koordineerimisega. Suuremate kriiside korral soovib komisjon võimalust lühiajalised meetmed elutähtsa tehnoloogia arendamise huvides ümber kavandada. Komisjon soovib tagada, et kosmost võetaks asjakohastes ELi poliitikavaldkondades ja algatustes, näiteks kvanttehnoloogia ja tehisintellekti valdkonnas, süstemaatilisemalt arvesse, tagades näiteks Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete määruse10 ja kiibimäärusega11 parema juurdepääsu toorainetele, kõrgtehnoloogilistele ja töödeldud materjalidele ning pooljuhtidele. ELi julgeolek sõltub ka tarneahelatest. Nende turvalisuse tagamiseks on juba nähtud ette kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontroll ja välismaiste otseinvesteeringute 6 See hõlmab juurdepääsu toor-, töödeldud ja kõrgtehnoloogilistele materjalidele. 7 Sealhulgas selle eelkäijaks olnud programmid: Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm (EDIDP) ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede (PADR). 8 Komisjoni ning Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Kaitseagentuuri ühine 2008. aastal loodud rakkerühm, milles käsitletakse Euroopa sõltumatuse seisukohast elutähtsat kosmosetehnoloogiat. 9 COM(2021) 70 final 10 Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete määrus (europa.eu). 11 Euroopa kiibimäärus (europa.eu) 3 taustauuringud12. Komisjon hindab välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrust 2023. aasta oktoobriks13. Kosmosesüsteemide ja -teenuste kerksust saab kasvatada mitmete võimalustega, nagu enesekaitsevõimeline taristu, mitmeotstarbelised kanderaketid, kosmose olukorrateadlikkuse teenused, hooldusteenused orbiidil ja kosmoseteenuste turvaline andmepilv. Seeläbi saab muuta kosmosevara tugevamaks, seda paremini kaitsta, pikendada selle eluiga ja vajadusel see asendada. ELi iseseisev juurdepääs kosmosele on vajalik ELi kosmosetaristu kerksuseks, sealhulgas satelliidikogumite täiendamiseks, üksikute satelliitide asendamiseks ja uute satelliidikogumite kasutuselevõtuks. Edasised sammud  Suurendamaks ELi kosmoseoperatsioonide ja -teenuste turvalisust ja kerksust ning nende ohutust ja kestlikkust, kaalub komisjon kosmoseküsimusi reguleeriva õigusakti esitamist. Sellega ergutataks kerksusmeetmete väljatöötamist ELis ja edendataks teabevahetust vahejuhtumite kohta, samuti piiriülest koordineerimist ja koostööd.  2023. aasta lõpuks soovib komisjon luua ELi Kosmoseprogrammi Ameti toel teabe jagamise ja analüüsimise keskuse (EU Space ISAC), et tugevdada ELi kosmosetööstuse (nii kosmosetaristu kui ka kosmoseteenuste sektoris) kerksust ja edendada kosmosetööstuse uue mudeli rakendamist.  2024. aasta keskpaigaks esitab komisjon tihedas koostöös Euroopa Kaitseagentuuri- ja Euroopa Kosmoseagentuuriga tegevuskava, vähendamaks tehnoloogiaalast strateegilist sõltuvust, mis on ELi käimasolevate ja tulevaste kosmoseprojektide ja kosmoseprogrammide jaoks elutähtis.  Kosmosesüsteemide kerksuseks oluliste võimete arendamise kiirendamiseks soovib komisjon lõimida Euroopa Arengufondi, ELi kosmoseprogrammi ja programmi „Euroopa horisont“ programmitöö.  Komisjon võtab kosmose- ja kaitsevajadusi tulevastes algatustes pidevalt arvesse, hinnates tööstusliitude loomise vajadust.  Komisjon tagab ELi laiemate algatuste (kiibimäärust ja kriitilise tähtsusega toorainete määrust) kohaldamise viisil, mis tugevdab kosmosesüsteemide ja -teenuste varustuskindlust ja kerksust. III peatüki sisuks on reageerimine kosmoseohtudele. Peatükis märgitakse, et arvestades kosmoseohtude suurenemist ja kosmosetõrje võimekuse kasvamist, tuleks parandada suutlikkust kosmoseohte tuvastada, iseloomustada ja omistada ning nendele riiklikul ja ELi tasandil õigeaegselt ja proportsionaalselt reageerida. Peatükis pakutakse välja edasised sammud:  Kõrge esindaja ja komisjon koos liikmesriikidega, kellel on kosmoseteadlikkuse võimekus, uurivad viise, kuidas kasutada kosmoseteadlikkuse süsteeme ELi reageerimise toetamiseks. 12 Määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik. 13 Määruse artikkel 15. 4  Kõrge esindaja teeb ettepaneku muuta nõukogu otsust (ÜVJP) 2021/698, et paremini reageerida EL julgeolekut mõjutavatele kosmosevaldkonna ohtudele, tagades kõigi olemasolevate ELi vahendite kiire kasutuselevõtu ja tugevdades seeläbi kosmoseohtudele reageerimist.  Kõrge esindaja, komisjon ja liikmesriigid kujundavad välja kosmoseõppused, millel harjutada muu hulgas solidaarsusmehhanismide kasutamist, ning osalevad neil. IV peatükk – kosmose parem kasutamine julgeoleku- ja kaitseotstarbel. Peatükis selgitatakse, et kosmosesüsteemidel ja -teenustel on kaitseks ja julgeolekuks üha suurem roll. ELi ja liikmesriikide strateegilise autonoomia suurendamiseks arendatakse edasi ELi kosmoseprogrammides kahesuguse kasutusega teenuseid, mida osutavad äriüksused, järgides muuhulgas kosmosetööstuse uut mudelit. Peatükis tuuakse välja sammud kosmosesüsteemide ja -teenuste tõhusamaks kasutamiseks kaitseotstarbel:  2024. aasta lõpuks teeb komisjon koostöös kõrge esindajaga ettepaneku algatada esialgsete kosmoseteadlikkuse teenuste pakkumise katseprojekt, et parandada ELi reageerimist kosmoseohtudele ja uurida koostoimevõimalusi ELi kosmoseprogrammi kosmose jälgimise ja seire komponendiga, valmistudes edasiseks arendustegevuseks.  Järgnevates kosmoseprogrammides võtab komisjon Euroopa Kaitseagentuuri toel arvesse pikaajalisi sõjalisi vajadusi kosmosepõhiste kaitseteenuste järele (2035. aasta perspektiiv).  EL turvalise ühenduvuse programmi IRIS² teenuseportfelli koostamisel võtab komisjon arvesse sõjalisi vajadusi ja nõudeid.  Et toetada ELi ja liikmesriikide otsuste ja tegevuse sõltumatust, kavatseb komisjon luua valitsusasutustele järk-järgult uus Copernicuse teenuse, alustades katseprojektist. Teenust hakkavad haldama ELi Satelliidikeskus ja ELi Kosmoseprogrammi Amet.  Komisjon soodustab koostööd kosmose-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonna idufirmade vahel.  2024. aasta lõpuks peaksid kõrge esindaja ja komisjon koostöös Euroopa Kaitseagentuuri, ELi Kosmoseprogrammi Ameti ja Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžiga parandama avaliku halduse asutuste ja tööstussektori töötajate oskusi arendamaks edasi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmoseteenuseid (kosmosevaldkonna julgeoleku- ja kaitsealase koolitustegevuse kaardistamise, kosmoseteenuste valdkonna töötajate oskuste arendamise ning uue laiaulatusliku partnerluse loomise kaudu). V peatükk – partnerlus avakosmoses vastutustundliku tegutsemise edendamiseks. Peatükis täpsustatakse, et tugevad välispartnerlused aitavad edendada ühist nägemust rahumeelsest ja vastutustundlikust tegutsemisest kosmoses, reageerida kosmoseohtudele ning toetada kosmoseteenuste kasutamist julgeolekuks ja kaitseks. Peatükis tuuakse välja edasised sammud:  EL toetab jõupingutusi vähendada kosmoseohtusid vastutustundliku tegutsemise normide, eeskirjade ja põhimõtete abil, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) Peaassamblee loodud töörühma töö kaudu. 5  Kõrge esindaja koos komisjoniga hoogustab avakosmose ohutust, turvalisust ja kestlikkust (3SOS) käsitlevat avaliku diplomaatia kampaaniat.  Kõrge esindaja ja komisjon süvendavad kosmosejulgeolekualast koostööd USAga.  Kõrge esindaja ja komisjon arendavad vajadusel kosmosejulgeolekudialoogi sarnaselt meelestatud partnerite ja liitlastega. Koostöös liikmesriikidega kaalutakse ka dialoogi teistsuguste vaadetega riikidega.  Kõrge esindaja ja komisjon arendavad kosmosejulgeoleku valdkonnas koostööd NATOga. VI peatükk sisaldab kokkuvõtet, milles tuuakse esile, et ELi kosmosesüsteemid ja -teenused toetavad ELi ja liikmesriikide strateegilist autonoomiat. Seega kujundatakse ELi konkurentsivõimet, jõukust ja julgeolekut järgmiste põlvkondade jaoks. Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia näitab ELi valmidust kaitsta oma julgeolekuhuve, hoides ära võidurelvastumist avakosmoses ning suurendades kiirenevas tempos kosmose-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonna koostoimet. Euroopa soovib tugevdada kosmosesüsteemide väärtusahelate kerksust ning toetada oma kosmosetööstuse innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Komisjon ja kõrge esindaja annavad nõukogule igal aastal ülevaate edusammudest ja jätkumeetmetest. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Teatises ja sellega seonduvates kavandatavates algatustes esile toodud väljakutsed on riigipiiride ülesed, seetõttu ei saa nende probleemidega tegeleda riigid iseseisvalt. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on paketis toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult ELi tasandil Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel. Kuna Euroopa Komisjoni teatis käsitleb eesmärke ja nende saavutamise meetmeid üldiselt, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete strateegias esile toodud algatuste esitamisel Euroopa Komisjoni poolt. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte EL julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegiast tulenevad eeldatavasti mitmed positiivsed mõjud Eesti majandusele, riigieelarvele, julgeolekule ja välisuhetele. Mõju majandusele Eesti kosmosepoliitika ja programm 2020-2027 on käesolevas strateegias mainitud küberturbe tegevustega juba viimased kolm aastat tegelenud ja nii Eesti ettevõtluskeskkonda ettevalmistanud. Kosmosesüsteemide julgeoleku kindlustamine tagab ka kosmosemajanduse ja -ettevõtete parema toimimise ja teenuste pakkumise ehk strateegia loob Eesti ettevõtete tehnoloogiatele, teenustele ja toodetele uut turgu. Näiteks 2023. aasta talvel kuulutati välja Eestile suunatud Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) hange, mille eesmärk on alustada kosmose küberturbe harjutusväljaku loomist. Antud tegevuse tulemusena suudavad Eesti majandusüksused arendada tooteid ja teenuseid, mida EL kosmoseprogrammile ja teistele asutustele pakkuda. Algatusega on kavandamisel ELi hõlmav julgeolekuraamistik kosmosesüsteemide kaitseks, teabe jagamiseks ja koostööks. Mõju riigieelarvele 6 Hetkel on kavandatavate algatuste sisu täpne ülesehitus teadmata, seega on täpset mõju riigieelarvele raske hinnata. Strateegia tulemusena on oodata seniste investeeringute tulemusena arendatud toodete või teenuste müügist tõukuvat käibekasvu, mis mõjub positiivselt riigieelarvele. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Teatise rakendamine võib mõju avaldada riigiasutustes töötavatele ekspertide töökoormusele, sest liikmesriigid peavad hakkama rakendama rohkem kosmoseteenuseid. Mõju ulatust on enne selle käivitamist keeruline hinnata. Eestis võib see mõjutada eeldatavasti EAS ja Kredexi ühendasutust, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutust. Mõju sotsiaalvaldkonnale Eeldatavasti kaasneb teatisega veelgi turvalisemate uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtt, see toetab vastutustundlikuma kosmose poole liikumist ning avaldab positiivset mõju nii ühiskonnale, kodanikele, hariduse ja oskuste arendamisele kui ka keskkonnale. Nii ELis kui ka selle liikmesriikides on kosmosejulgeoleku ja -kaitse valdkonnas ekspertide puudus. Uue algatusega võtavad komisjon ja kõrge esindaja kasutusele nii olemasolevad vahendid, et toetada oskuste omandamist ning täiend- ja ümberõpet kui ka kaardistab Euroopa Kaitseagentuur kõik ELi ja riiklikud kosmosejulgeoleku ja -kaitsega seotud haridus- ja koolitusvõimalused, arendamaks nii tehnilisi kui ka poliitika kujundamiseks tarvilikke oskusi. Tihedas koostöös Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžiga (ESDC) edendab Euroopa Kaitseagentuur parimate tavade vahetust ja koostab sobivad õppekavad. Komisjon kavatseb kosmosetööstuse vallas aidata kaasa täiend- ja ümberõppe võimaluste pakkumisele, keskendudes eelkõige julgeoleku ja kaitse küsimustele ning seades eesmärgiks ka naiste osaluse suurendamise. Komisjon toetab konkreetseid ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil läbi viidavaid algatusi tuginedes Euroopa oskuste paktis ette nähtud lennundus- ja kosmose- ja kaitseoskuste partnerlusele. Samuti on kavas töötada välja uus laiaulatuslik partnerlus, mille abil veelgi tõhustada kosmoseteenuste jaoks vajalikku üliõpilaste ja spetsialistide täiend- ja ümberõpet, et katta lisavajadus kvalifitseeritud töötajate järele. ELi Kosmoseprogrammi Ameti toel arendab komisjon välja liidu kosmoseakadeemia, et luua julgeoleku vallas kosmosearendusprogramme. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Algatusel on positiivne mõju riigi ja EL julgeolekule ja välissuhetele. Saame nõustuda algatuses välja tooduga, et vaja on lisameetmeid, et kaitsta ELi strateegilisi huve ning hoida ära vaenulikku tegevust kosmoses ja kosmosest. Võttes arvesse, et EL soovib seada kosmosevaldkonnas esikohale rahvusvahelise koostöö ja edendada kosmoses vastutustundlikku tegutsemist, tugevdades ühtlasi oma strateegilist positsiooni ja autonoomsust, siis kandub selle mõju ka EL liikmesriikidele ja Eestile. EL ühtne plaan aitaks muuta kosmosesüsteeme ja - teenuseid kerksemaks, vajadusel reageerida vaenulikule tegevusele ja kosmoseohtudele ning muuhulgas arendada edasi kosmosepõhiseid julgeoleku- ja kaitseteenuseid. Eesti saab olla üks strateegiast tulenevate programmide väljatöötamisse panustavaid riike ja osaleda aktiivselt nende elluviimisel. Seega tõstab strateegia Eesti rolli EL-is ja aitab kaasa meie välissuhtlusele. 7 5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus 1. Eesti toetab Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia eesmärke, millega soovitakse säilitada ohutu ja turvaline kosmosekeskkond ning avakosmose rahumeelne kasutamine võrdsetel ja vastastikku vastuvõetavatel alustel. Peame oluliseks, et Euroopa Liit töötaks välja tegevuskava kosmosetaristu ning teenuste küberturvalisuse arendamiseks. Selgitus: Eesti saab pakkuda oma teadmisi ning ekspertiisi ja osutada selles valdkonnas huvitatud osapooltele teenust kosmose komponentide küberkerksuse testimise läbi. Kosmose domeen on meie hinnangul kriitiliselt oluline ja seega peaks see olema küberkerkne. Soovime näha Euroopa Komisjoni tegevusplaani selliste investeeringute suurendamise kavatsustega. Pikemas vaates leiame, et teatisest tulenevates järgnevates algatustes tuleks detailsemalt käsitleda ka küberohte ja seda, kuidas nad võivad mõjutada erinevate süsteemide ning andmete terviklikkust, käideldavust ning konfidentsiaalsust. Antud strateegia on kooskõlas ka Eesti kosmosepoliitika ja programmi dokumendiga mis on mitmeid arenguid juba aastaid ette näinud ja alustanud vastavalt Eesti tehnoloogiasektori ettevalmistamisega. Näiteks koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (edaspidi ESA) on alguse saanud mitmed küberturbeprojektid, mis on aidanud Eesti majandusüksustel oma tehnoloogiaid kosmosevaldkonda eksportida ja kommertsialiseerida. Näiteks 2023. aasta talvel kuulutati välja Eestile suunatud ESA hange, mille eesmärk on alustada kosmose küberturbe harjutusväljaku loomist. Antud tegevuse tulemusena suudavad Eesti majandusüksused arendada tooteid ja teenuseid, mida EL kosmoseprogrammile ja teistele asutustele pakkuda. 2020. aastal sai ka alguse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt algatatud kosmose küberturbe konverentside seeria (ametlik nimi Software Defined Space Conference). Konverents toob Tallinna kosmosevaldkonnas aktiivsed küberturbe, tarkvaraarenduse ja kaitse eksperdid ja aitab maailmale tutvustada, millised tehnoloogiad Eestis on arendamisel. Kokkuvõttes on Eesti kosmosevaldkonnale oluline jätkata ESA küberturbeprojektide ja Software Defined Space konverentsi edendamist, et nii tõsta Eesti majandusüksuste konkurentsivõimet EL programmidele tooteid ja teenuseid pakkuda. Seeläbi saab ka Eesti panustada EL kosmosetaristu julgeoleku tagamisse. 2. Toetame Euroopa Liidu ja NATO praktilise koostöö tihendamist kosmose valdkonnas, et reageerida paremini kosmose vahejuhtumitele ja -ohtudele. Peame oluliseks, et kosmosejulgeolekut puudutavad EL standardid oleksid kooskõlas NATO standarditega. Selgitus: Meile on oluline soodustada EL - NATO koostöö süvendamist kosmose valdkonnas nii poliitilisel kui praktilisel tasandil. 10. jaanuaril 2023. a sõlmitud kolmandas EL - NATO ühisdeklaratsioonis on kosmos märgitud ühe täiendava koostöövaldkonnana. Nõustume, et EL ja NATO peavad kosmose vahejuhtumitele ja -ohtudele reageerimisel teineteise tegevust täiendama ja toetama. Samuti leiame, et kosmosejulgeolekut puudutavate standardite puhul tuleks tagada kooskõla NATO standarditega. 8 Käsitleme teatises mitmel puhul kasutatud strateegilise autonoomia terminit osana üldisemast laiast autonoomia kontseptsioonist, mis hõlmab majandust, tarneahelaid, kaubandust, avalikke teenuseid jms. Meile on oluline, et ELi julgeolekualase strateegilise autonoomia mõistet kasutatakse ja kontseptsiooni edendatakse viisil, millega ei vastandataks Atlandi-üleseid partnerid ELile. Konsensuslikult kokku lepitud EL strateegilises kompassis kasutatakse strateegilise autonoomia mõistet koos viitega koostööle partneritega ning ELi NATO-t täiendavale rollile. 3. Toetame Euroopa Liidu ambitsiooni Euroopa kosmoseseadusandluse arendamiseks ja kosmosevaldkonna õigusruumi ühtlustamiseks liikmesriikide vahel eesmärgiga tagada vastutustundlik tegevus kosmoses ja Euroopa Liidu tasandi lahendus kosmoseliikluse korralduseks, sealjuures peame oluliseks kosmoseobjektide registreerimise ja käitlemise nõuete ühtlustamist. Selgitus: 2016. aastal avaldatud Euroopa kosmosestrateegias oli kirjas, et EL kosmosevaldkonna reguleerimisega tegelema ei hakka ning jätab selle liikmesriikide teha. Tänased geopoliitilised arengud on maailma muutnud ja EL tasandil on tekkinud vajadus ühiseks lähenemiseks kosmosevaldkonna osas. 2020. aastal töötas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja Eesti kosmoseobjektide seaduse väljatöötamiskavatsuse, mis on kooskõlas 2020. aastal valminud Eesti kosmosepoliitika ja programmiga. 2023. aastal alustas tööd Eesti kosmoseobjektide seaduse väljatöötamise töörühm. Lisaks kosmosevaldkonna korraldamisele aitab Eesti kosmoseobjektide seadus edendada Eesti tehnoloogiasektori konkurentsivõimet. 2022. aasta sügisel toimunud ESA ministrite kohtumisel Pariisis, mille raames lepiti kokku ESA uued programmid, investeeris Eesti kosmoseliikluse korraldamise tehnoloogiate arendusse. Seega Eesti majandusüksused arendavad täna tehnoloogiaid, mis on vajalikud kosmoseliiklusekorralduse platvormi arenduseks. Eesti riik ja Eesti kosmoseseadus saaksid aidata kaasa arendatavate tehnoloogiate kommertsialiseerimisele ehk kuidas luua kosmoseliikluse korraldamise teenus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud dialoogi Euroopa Komisjoniga ja kaasab ka komisjoni esindajad Eesti kosmoseseaduse töörühma arutelusse. EL kosmoseseadus lähtub ÜRO avakosmoseleppest ehk rahvusvahelisest õigusest. Täiendavad nõuded kosmoseobjektide registreerimiseks ja käitlemiseks kehtestatakse igas riigis rakendusaktidega. Eestile on oluline, et nõuded kosmoseobjektide registreerimiseks ja käitlemiseks oleks igas EL liikmesriigis ühtlustatud. Selline lähenemine väldib võimalike nn lipuriikide tekkimist. Kosmoseobjekt peab olema registreeritud sellesse liikmesriiki, kus luuakse ka majanduslik väärtus, vastasel juhul ei ole kosmoseobjekti registreerimine riigile kasulik tegevus. Kokkuvõttes oleme täna väga heas olukorras, kus saame arendada Eesti kosmoseseadust ja anda meile sobiva sisendi EL kosmoseseaduse arengusse. Eesti huvi on luua oma majandusüksustele võimalus kosmoseliikluse korraldamise platvormiks vajalike tehnoloogiate kommertsialiseerimisele. Esimene kosmoseseaduse teemaline kohtumine Eesti kosmoseseaduse töörühma ja Euroopa Komisjoni vahel toimus 10. mail 2023. Komisjon on huvitatud Eesti senisest kogemusest ja 9 ideedest. Seega on Eestil hea võimalus töötada oma kosmoseseadus välja paralleelselt EL omaga ja suunata nii EL seadusandluse kujundamist. 4. Toetame Euroopa Liidu kosmosesektori strateegiliste sõltuvuste vähendamist ja partnerlussuhete süvendamist kosmosejulgeoleku valdkonnas samameelsete partnerite ja liitlastega. Selgitus: Toetame kosmosejulgeoleku valdkonnas partnerlussuhete süvendamist, sealjuures ELi ja USA julgeoleku- ja kaitsekoostöö edendamist. Oluline on suhtluse ja koostöö süvendamine ka teiste samameelsete partnerite ja liitlastega. Koostöö on oluline, et EL omaks võimekust monitoorida ja kiiresti reageerida kosmosest tulenevatele ohtudele. EL tegevus peaks võimalusel keskenduma sünergiate tekitamisele ja täiendatavusele EL asutuste vahel. Toetame meetmeid, mis parandavad kosmoseohtude alase teabe, sh luureteabe liikumist EL ja liikmesriikide vahel. Oluline on, et komisjon ja kõrge esindaja teavitavad liikmesriike regulaarselt kosmosestrateegia täitmise ja täiendavate meetmete osas. Plaanitav kosmoseohtude analüüs (ettepanek esimeses jaotises) võiks olla sõnastatud viisil, millest selguks, et see peaks katma erinevaid ohtusid, sh küberohtusid. Peame oluliseks, et kõik EL liikmesriigid oleks osa EL kosmose jälgimise ja seire (SST) konsortsiumis ja kõikidel EL riikidel oleks juurdepääs vastavatele Euroopa Horisondi hangetele. Eesti on täna üks väheseid riike, kes nimetatud konsortsiumiga ei ole veel liitunud. Euroopale on oluline, et juurdepääs kosmosele oleks tagatud. Komisjoni huvi EL kanderakettide arenduse vastu on tervitatav, aga seda tuleb teha kindlasti koostöös ESA-ga. EL peab oma tegudes ja sõnumites olema ühtne ja aitama oma tehnoloogiasektorit, muuhulgas olema oma tehnoloogiasektorile ankurkliendiks. Oleme kaalumas lähetada Eesti riiklik ekspert Euroopa Komisjoni juurde, et panustada EL julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia tegevuste arengusse. Euroopa Komisjoni esindaja on tundnud huvi kosmose- ja küberturbeseaduse kogemusega eestlasest lähetatud riikliku eksperdi vastuvõtmisest. Arvestades, et Eestil oleks käesolevast strateegiast palju võita, oleks lähetatud riikliku eksperdi saatmine väga hea võimalus. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi poole. Lisaks paluti ettepanekuid Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidult, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult ja EAS ja Kredex Ühendasutuselt. Arvamuse andsid Kaitseministeerium, Välisministeerium ja Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit ning EAS ja Kredexi ühendasutus. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimaluse korral arvestatud. 10 Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 11  Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Kaitseministeerium 1. Toetame, et EL pööraks enam tähelepanu ja investeeriks senisest enam kosmose taristu Arvestatud seisukohas 1 küberturvalisusse. ja selle selgituses. Uus Selgitus: Eesti pakkuda oma ekspertiisi ja osutada selles valdkonnas huvitatud osapooltele strateegia on kooskõlas teenust kosmose komponentide küberkerksuse testimise läbi. Näeme kosmose domeeni ka Eesti kriitiliselt olulisena ja seega peaks see olema küberkerkne. Soovime näha Euroopa Komisjoni kosmosepoliitika ja tegevusplaani selliste investeeringute suurendamise kohta. programmiga, mis on arenguid juba ette näinud ja alustanud vastavalt Eesti tehnoloogiasektori ettevalmistamisega. Näiteks koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga on alustatud mitmeid küberturbeprojekte, mis on aidanud Eesti majandusüksustel oma tehnoloogiaid kosmosevaldkonda eksportida. Kaitseministeerium 2. Toetame EL-NATO koostöö tihendamist kosmose valdkonnas. Soovime, et mõlemad Arvestatud seisukohas 2 organisatsioonid teeksid omavahel praktilist koostööd ning kosmose domeen pakub selleks ja selle selgituses. mõlemale osapoolele kasuliku võimaluse. Peame oluliseks soodustada EL-NATO koostöö tugevdamist kosmose valdkonnas. Kaitseministeerium 3. Soovitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kujundada vaade EL kosmose Arvestatud seisukohas 3 seaduse väljatöötamise kohta. Meile teadaolevalt tegeleb ka Eesti kosmose seaduse eelnõuga ja selle selgituses. ning meie hinnangul on loogiline EL ja siseriiklikku õigust vaadelda koos ja võimalusel loogilises järjekorras. Välisministeerium Arvamuse andmine Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/23-00520 Teadmiseks võetud. Välisministeeriumi arvamuse avaldamine Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule Arvestatud seisukohas 1 Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia, JOIN(2023)9 kohta. ja selle selgituses. Välisministeerium toetab Euroopa Liidu (EL) julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia loomist, mis on seatud eesmärgiks 2022. a märtsis vastu võetud EL julgeoleku- ja kaitsepoliitika strateegilise kompassi dokumendis. Strateegilise kompassi kohaselt peaks uus, 2023. a jooksul vastu võetav kosmosestrateegia aitama kujundada ühist arusaama kosmosega seotud riskidest ja ohtudest, töötama välja asjakohased lahendused ja võimed, et reageerida paremini ja kiiremini kriisidele, tugevdama kerksust ning kasutama ära kosmosevaldkonnaga seotud eeliseid ja võimalusi. Välisministeerium Peame oluliseks, et EL on võimeline monitoorima ja kiiresti reageerima kosmosest Arvestatud seisukohas 4 tulenevatele ohtudele. EL tegevus peaks võimalusel keskenduma sünergiate tekitamisele ja ja selle selgituses. komplementaarsusele EL asutuste vahel. Toetame meetmeid, mis parendavad kosmoseohtude alase teabe, sh luureteabe liikumist EL ja liikmesriikide vahel. Välisministeerium Soodustada tuleb EL-NATO koostöö süvendamist kosmose valdkonnas nii poliitilisel kui Arvestatud seisukohas 2 praktilisel tasandil. 10.01.2023 sõlmitud kolmandas EL-NATO ühisdeklaratsioonis on kosmos ja selle selgituses. märgitud ühe täiendava koostöövaldkonnana. Nõustume, et EL ja NATO peavad kosmose vahejuhtumitele ja -ohtudele reageerimisel teineteise tegevust täiendama ja toetama. Kosmosejulgeolekut puudutavate standardite puhul on oluline tagada kooskõla NATO standarditega. Välisministeerium Käsitleme teatises mitmel puhul kasutatud strateegilise autonoomia terminit osana üldisemast Arvestatud seisukoha 2 laiast autonoomia kontseptsioonist, mis hõlmab majandust, tarneahelaid, kaubandust, avalikke selle selgituses. teenuseid jms. Me ei toeta ELi julgeolekualase strateegilise autonoomia mõiste kasutamist ja kontseptsiooni edendamist viisil, millega vastandataks Atlandi-üleseid partnerid ELile. Konsensuslikult kokku lepitud EL strateegilises kompassis kasutatakse strateegilise autonoomia mõistet koos viitega koostööle partneritega ning ELi NATO-t täiendavale rollile.  Välisministeerium Toetame kosmosejulgeoleku valdkonnas partnerlussuhete süvendamist, sh ELi ja USA Arvestatud seisukohas 4 julgeoleku- ja kaitsekoostöö edendamist. Oluline on suhtluse ja koostöö süvendamine ka teiste ja selle selgituses. samameelsete partnerite ja liitlastega. Välisministeerium Desarmeerimise ja relvastuskontrolli valdkonnas toetame teatises mainitud jõupingutusi Teadmiseks võetud. kosmoseohtude vähendamiseks vastutustundliku tegutsemise normide, eeskirjade ja Arvestatud seisukoha 3 põhimõtete abil ning vastavate ÜRO koostööformaatide jätkamist. selgituses. Välisministeerium Oluline on, et komisjon ja kõrge esindaja teavitavad liikmesriike regulaarselt Arvestatud seisukohas 4 kosmosestrateegia täitmise ja täiendavate meetmete osas. Teatises võinuks olla detailsemalt ja selle selgituses. käsitletud küberohud ja see, kuidas nad võivad mõjutada erinevate süsteemide ning andmete terviklikkust, käideldavust ning konfidentsiaalsust. Plaanitav kosmoseohtude analüüs (ettepanek esimeses jaotises) võiks olla sõnastatud viisil, millest selguks, et see peaks katma erinevaid ohtusid, sh küberohtusid. Välisministeerium Teises jaotises käsitletakse kaalumisel olevat uut EL õigusakti ja sellega seoses mh nõudeid Teadmiseks võetud. küberturbe käsitlemise kohta olulisi teenuseid osutavate kosmosesüsteemide kavandamisel. Välja on toodud võimalus integreerida turvastandardid süsteemide varasesse kavandamisetappi senisest süstemaatilisemalt (nn security by design põhimõte). Eeltoodu valguses märgime, et on möödapääsmatu, et mistahes digitooted on loodud küberturvalisuse kõrget taset silmas. Ühtlasi oleks edasises menetluses kasulik välja tuua, kas ja millised on kosmosevaldkonnale spetsiifilised digitooted, mis ei ole kaetud juba olemasolevate küberturberaamistikega (mh küberturvalisuse direktiiv NIS 2 ja tulevane küberkerksuse määrus). Huvigrupid, organisatsioonid Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine Eesti Kaitse- ja Shared understanding of space threats Teadmiseks võetud. Kosmosetööstuse Liit - Kuidas ja millisel moel kaasatakse ja/või tutvustatakse ohte ja ohustsenaariumeid Investeeringuvajadust ettevõtetele? on käsitletud seisukohas Use of space for security and defence 1. - Ettevõtteid huvitab VC probleemi lahendamine st kuidas rahastada kosmose/kaitse idufirmasid (seed-voorust kuni A,B,C … voorudeni). EAS ja Kredex Kosmosebüroo ettepanekud: Kommentaarid on ühendasutus 1) Redaktsiooniline ettepanek – lisada akronüümide list ja lahtiseletus teadmiseks võetud ning 2) COM hakkab looma EU Space Law – kuidas see harmoniseeritakse olemasolevate kasutame neid riikide kosmoseseadustega?? võimalusel EL nõukogu 3) Lk.4. The Commission could also consider requirements to make sure that security, tasandi aruteludel. including cyber-security, is part of the design of all space systems delivering essential services. It could propose the more systematic integration of relevant security standards in the early design phase of these systems – Kes teeb? 4) Lk. 4 focusing on actionable information to relevant security operation centres (SOCs) – mis need on ja kus need lisaks ESA-le toimivad?? 5) Lk. 6 The Commission will continue working with ESA on the development of EU space technologies, including security-related ones. To enhance this role, it is crucial that ESA puts in place relevant measures and mechanisms to ensure the protection of the security interests of the EU and its Member States. Close cooperation will ensure the complementarity and synchronisation of activities. –Kuidas tegelikult kavatasetakse kasutada ESA võimekust?? 6) EU autonomous access to space is essential for the resilience of space infrastructure in the EU, including for the replenishment of constellations, the replacement of individual satellites or the deployment of future constellations. Mis EU tegelikult plaanib teha, selle asemel, et osta launch´e Spacex´ilt?? 7) Lk.8. an information exchange network could be established through the EU Space Law and would provide through EUSPA a first level of analysis and reporting of these weak signals. – Kas EU Space Law paneb MS-dele sellise kohustuse?? 8) Lk.9. Complementary to the cyber diplomacy toolbox and the hybrid toolbox, the amended Council Decision would also facilitate the mobilisation of a dedicated toolbox. As part of the response, relevant EU tools could include, etc. Jälle tööriistakastid?? 9) Lk.9 and conduct relevant space exercises including the use of solidarity mechanisms – Tellija Space Cyber Range´le?? 10) Lk.12. The Commission will fully exploit upcoming low earth orbit (LEO) constellations for new capabilities, including augmented services that may be of use to the military by offering piggybacking payloads. Mis need on?? 11) Lk.14. In order to support the autonomous decision-making and action of the EU and its Member States, the Commission will work towards the gradual set-up of a new  Copernicus governmental service, starting with a pilot. It will build on the complementary role of SatCen and EUSPA. Kui Copernicus, siis MS´le tasuta?? 12) Lk.15 The EEAS has launched a ‘bottom-up’ public diplomacy initiative to build support for a Safe, Secure and Sustainable Outer Space (3SOS), promoting a sustainable approach to space by encouraging collision avoidance, reducing the creation of long-lived orbital debris and promoting transparency and confidence- building measures. This will contribute to reducing mishaps, misperceptions, and mistrust. Mis see on? EU Space Treaty? Kes seda järgib väljaspool EU-d? 13) Lk.14. With the support of the EUSPA, the Commission will develop the EU Space Academy to create space development programmes related to security Akadeemia hakkab looma programme?? Kokkuvõttes on see hea dokument ning haakub hästi Eesti plaanidega STEM ja Space Cyber Range teemal, eriti viimase osas.  Riigikantselei Teie 29.03.2023 nr 2-5/23-00520, [email protected] 3.1.1/23-0122/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 13.06.2023 nr 24.1-1/2023/1803-3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia kohta Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia kohta Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia kohta“; 2) protokolliline otsus; 3) Lisa 1 Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel. Evelin Tõnisson 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158