Saatja: "Andres Tropp" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Kliimaministri määruse „Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ eelnõu
Kuupäev: 2023-06-12 12:17
Tere
Edastame lisatult Eesti Energia kommentaarid kliimaministri määruse eelnõu
kohta.
Lugupidamisega
Andres Tropp
Regulaatorsuhete osakonna juht
Eesti Energia AS <https://www.linkedin.com/company/eesti-energia>
<https://www.facebook.com/EestiEnergia/>
<https://www.instagram.com/eestienergia/>
+372 5303 7113 |
[email protected]
Lelle 22, 11318 Tallinn | <http://www.energia.ee> www.energia.ee
<https://www.energia.ee/et/avaleht>
Keskkonnaministeerium E-kiri:
[email protected] 12.06.2023 No KA-JUH-13/195 Cc : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium E-kiri:
[email protected] Kliimaministri määruse „Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ eelnõu Lugupeetavad, Keskkonnaministeerium esitas enda 05.06.2023 kirjaga nr 1-4/23/2425 kooskõlastamisele kliimaministri määruse „Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise täpsemad nõuded“ eelnõu. Edastame selle eelnõu kohta käesolevaga Eesti Energia järgmised kommentaarid, küsimused ja ettepanekud. 1. Määruse p aragrahv 3: 1.1 Määruse paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 osas sätestab määruse seletuskiri, et „ Halduskoormuse vähendamiseks saavad ettevõtjad kasutada Euroopa Komisjoni või sertifitseerimissüsteemide riskihinnanguid või riiklike asutuste koostatud hinnanguid ja aruandeid. Valdkonna eest vastutav ministeerium võib avaldada oma veebilehel teavet riikide riskipõhisest hindamisest “. Eesti Energia k ommentaar -ettepanekud : teiste riikide tegevuse õiguspärasuse hindamisega pannakse ettevõtetele antud juhul põhjendamatult suur halduskoormus. Ettevõtted ei saa anda teiste riikide tegevuse õiguspärasusele adekvaatseid hinnanguid, seda saavad teha üksnes Eesti ja EL-i pädevad ametiasutused või asjakohased sertifitseerimis ega tegelevad ettevõtted . Seetõttu teeme ettepaneku muuta õigus e ja vastutuse selguse huvides seletuskirja teksti järgmiselt: „ Halduskoormuse vähendamiseks saavad võivad ettevõtjad kasutada Euroopa Komisjoni või sertifitseerimissüsteemide riskihinnanguid või riiklike asutuste koostatud hinnanguid ja aruandeid. Valdkonna eest vastutav ministeerium võib avalda b da oma veebilehel teavet riikide riskipõhisest hindamisest “. Lisaks tuleks nii määruse seletuskirja, kui ka vastutava ministeeriumi veebilehele lisada asjakohased viited, kust on ettevõtetel võimalik leida teavet riikide riskipõhisest hindamisest, Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustest ja asjakohastest analüüsidest, Euroopa Kohtu asjakohastest otsustest jms., et ettevõtted saaksid nendest enda tegevuses lähtuda. 1. 2 Määruse paragrahvi 3 lõi k e 2 osas sätestab m äärus, et „ Ettevõtja võib kasutada riigi kohta tehtud riskipõhiseid hindamisi, mille on koostanud vabatahtlike kavade või sertifitseerimisskeemide esindajad või riik “. Seletuskiri sätestab, et „ Paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatakse ettevõtjale võimalus kasutada riigi kohta tehtud riskipõhiseid hindamisi, mille on koostanud vabatahtlike kavade (nt ISCC, SBP jt), sertifitseerimisskeemide esindajad või riik “. Eesti Energia k ommentaar -ettepanek : teiste riikide tegevuse õiguspärasuse hindamisega pannakse ettevõtetele antud juhul põhjendamatult suur halduskoormus. Ettevõtted ei saa anda teiste riikide tegevuse õiguspärasusele adekvaatseid hinnanguid, seda saavad teha üksnes Eesti ja EL-i pädevad ametiasutused või asjakohased sertifitseerimisega tegelevad ettevõtted. Seetõttu teeme ettepaneku muuta õigus e ja vastutuse selguse huvides seletuskirja teksti järgmiselt: „ Paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatakse ettevõtjale võimalus õigus kasutada riigi kohta tehtud riskipõhiseid hindamisi, mille on koostanud vabatahtlike kavade (nt ISCC, SBP jt), sertifitseerimisskeemide esindajad või riik “. 2 . Määruse paragrahv 4: Määruse p aragrahv 4 sätestab biomasskütuste erinevate kategooriate ja asjakohaste tõendite loetelu. Eesti Energia k üsimused : - kas antud loetelud kehtivad nii Eesti, kui ka välisriigi päritoluga biomasskütus t e suhtes? - kas asjakohaste tõendite loetelus on kõik esitatud tõendid eraldivõetuna piisa vad tõendid või tuleb mõne biomasskütuse kategooria puhul esitada rohkem kui üks tõend? - kas energiatootja võib jäätmepuitu osta ainult jäätmekäitlusettevõttelt ( vt lõi k e 7 kohta antud selgitust määruse seletuskirjas )? 3 . Määruse p aragrahv 5: 3 .1 Määruse paragrahvi 5 lõi ked 1 ja 2 sätestavad akrediteerimise nõuded audiitorettevõtjatele. Eesti Energia küsimus : kui palju on Eestis lõigete le 1 ja 2 vastavalt akrediteeritud audiitorettevõtjaid ning kas nende arvukus võimaldab antud paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtajaks Eestis registreeritud ettevõtete tegevust auditeerida? 3 .2 Määruse paragrahvi 5 lõige 3 sätestab auditeerimise nõuded. Eesti Energia küsimus : kas lõikes 3 (ja antud määruse eelnõu s tervikuna) ära toodud auditeerimise nõuded võimaldavad audiitorettevõtjatel koostada nõuetekohased ettevõtete tegevust hindavad auditid (st kas antud määruses esitatud auditeerimise nõuded on audiitorettevõtjate jaoks piisavalt selged) ? 3 . 3 Määruse paragrahvi 5 lõige 5 sätestab, et „ Auditeeritaval ettevõtjal peab olema dokumentatsioon, mis tõendab audiitorettevõtja ja audiitori pädevust ja sõltumatust “. Eesti Energia k üsimus : kuidas peaks ettevõtja tõendama audiitori sõltumatust? 3 . 4 Määruse paragrahvi 5 l õige 7 sätestab , et „ Kui asjakohase standardi tingimused ei vasta energiamajanduse korralduse seaduse § 32 3 lõigetes 1 kuni 6 sätestatud säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele, peab sertifitseerimise asutus looma auditeeritavad meetmed nende kriteeriumide rakendamiseks ja kontrollimiseks “. Lisaks sätestab seletuskiri, et „ Lõikes 7 sätestatakse tingimused, millistel juhtudel saaks ettevõte kasutada kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks Euroopa Komisjoni poolt mitte tunnustatud vabatahtlikku kava ehk sertifitseerimissüsteemi “. Eesti Energia k ommentaar-küsimus : Lõike 7 tekst ja seletuskirjas antud kirjeldus ei ole arusaadavad. Kuidas on võimalik rakendada Euroopa Komisjoni poolt mitte tunnustatud vabatahtlikku kava, see on ju vastuolus energiamajanduse korralduse seadusega (§ 32 3 lõige 11)? 4 . Mõningate e nergiamajanduse korralduse seadus e säte te rakendamisest Energiamajanduse korralduse seadus sätestab järgmise: § 32 3 . Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtted ning nende kütuste säästlikkusele vastavuse tõendamise nõuded ja kriteeriumid (1) Põllumajanduslikust biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32 2 lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse järgmistel juhtudel : 1) põllumajanduslikku biokütust, vedelat biokütust ja biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maaalalt , mis oli 2008. aasta jaanuariks või pärast seda looduskaitseseaduse alusel kaitse all, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et tooraine kogumine ei olnud kaitstava loodusobjekti eesmärkidega vastuolus ; 2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikku biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud maa-alalt, mis oli 2008. aasta jaanuaris turbaala, kui ei esitata tõendeid selle kohta, et selle tooraine viljelus ja kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist ; 3) jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse tootmiseks on olemas seire- või halduskava, mis käsitleb kütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele . Eesti Energia k üsimused : - millised tõendid tuleb esitada tõendamaks, et põllumajanduslikku biomasskütust toodetakse toorainest, mille kogumine ei olnud kaitstava loodusobjekti eesmärkidega vastuolus? - kust on võimalik leida infot turbaalade seisu kohta 2008. aasta jaanuaris ja kuidas tuleks tõendada, et sellelt alalt tooraine kogumine ei too kaasa varem kuivendamata pinnase kuivendamist? - millistele nõuetele peavad vastama seire- ja halduskavad, mis käsitlevad jäätmetest ja põllumajandusmaa jääkidest toodetud biomasskütuse tootmise mõju pinnase kvaliteedile ja süsinikusisaldusele? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Tropp Regulaatorsuhete osakonna juht Eesti Energia AS