"Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021 2027" kooskõlastamine

Teie 28.05.2023 nr 2-1/2023/2871 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 16.06.2023 nr 11.1-8/23/1911-2 "Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021 2027" kooskõlastamine Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab kliimaministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate märkustega arvestamisel. 1. Tegemist on kliimamärgistust omava meetmega, mis 100%-liselt peab panustama kliimaeesmärkide täitmisesse. Seega teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 lg 5 järgmises sõnastuses: „Meetme sekkumised panustavad energiamajanduse korralduse seaduse § 14 lõike 1 alusel kehtestatud üldise energiasäästukohustuse mahu täitmisesse ning kliimaeesmärkide saavutamisse puhta linnatranspordi taristu arendamise kaudu“. Seletuskirja lisada, et meede panustab lähtuvalt ühissätete määruse lisast 1 puhta linnatranspordi arengusse (sekkumiskood 081- puhta linnatranspordi taristu), mis tähendab sellist taristut, mis võimaldab kasutada heiteta veeremit. Vastav ettepanek on tehtud ka mitteametliku kooskõlastamise käigus. 2. Eelnõu § 10 käsitleb eelnõustamist, mille viib läbi rakendusasutus enne investeeringu kirjelduste esitamist. Kuivõrd eelnõustamist peaks läbi viima rakendusasutus, mitte rakendusüksus, siis on oluline, et eelnõustamisse kaasatakse juba ka keskkonnaeksperdid rakendusasutuse poolelt, et nõustada taotlejat keskkonnanõuete osas ja spetsialist(id) Euroopa Uue Bauhausi teemal. Õigeaegne kaasamata jätmine toob kaasa probleemid taotluste menetlemisel kui nende tingimustega on jäetud arvestamata. Euroopa Uue Bauhausi osaks on kogukonna kaasamine, mis tähendab sisulist kaasamist. Eelnõustamisele tulles on samas juba vajalik esitada tervikteekondade joonis, mis jätab vähe võimalusi kaasa rääkimiseks. Seega on ettepanek kirjeldada seletuskirjas praktiliselt ja taotleja vaadet silmas pidades lahti, mil viisil ja kuidas tuleb Euroopa Uue Bauhausi nõuetega arvestada. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340 3. Täiendada eelnõu § 10 lg 4 ka keskkonnaanalüüside lühiülevaatega järgmises sõnastuses. Samuti on kasulik, kui taotleja esitab ka koostatud transpordi arengukavade põhised soovitused ja kirjeldab nende rakendamist: Sõnastusettepanek: „Eelnõustamisel esitatakse rakendusasutusele kavandatava projekti esialgse investeeringu kirjeldus koos esialgse eskiislahendusega ning viidetega valdkondlikule arengukavale, mille alusel rakendusasutus annab hinnangu ja esitab vajaduse korral parandusettepanekud. Eskiislahendusega koos esitatakse laiema kontaktala tervikteekondade joonis, millel on näha eskiislahenduse ühilduvus olemasoleva ja muu rattateede võrguga, ning tervikteekondade valmimise rahastamis- ja ajakava lühiülevaade, mis hõlmab ka teavet keskkonnaanalüüside läbiviimise kohta“. Seletuskirja lisada, et eelnõustamise hetkeks ei pea olema vastavad keskkonnaanalüüsid valminud, kuid esitada tuleb teave selle kohta mis on olemasolevad keskkonnaanalüüsid ja mida kavandatakse täiendavalt läbi viia. Samuti on võimalus eelnõustamise käigus tekkivaid küsimusi läbi arutada. 4. Ettepanek asendada eelnõu § 19 lg 2 p 9 kohane kinnitus selgitusega. Euroopa Uue Bauhausi puhul on tegemist laia tähendust omava põhimõttega tegevuste planeerimisel. See, millised lahendused võetakse kasutusele ja mil viisil põhimõtetega arvestatakse, on paljuski sõltuvad projektist. Praegu on rakendusasutus ette näinud, et Bauhausile vastavust tuleb hinnata ning hilisemal paikvaatlusel peaks tuvastama kas on järgitud Bauhausi nõudeid. Samas taotleja ei pea eelnõu kohaselt esitama selgitust või täpsemat teavet kuidas ta Bauhausiga arvestab, vaid piisab kinnitusest. Kuna põhimõttega vastavust on vaja hinnata, siis peaks taotleja esitama kas vabas vormis või ette nähtud vormis selgitused. 5. Võrreldes varasema eelnõuga on kaduma läinud taotlejale või toetuse saajale otsuste saatmise kanal (e-toetuse keskkond). Kuna ühendmääruse § 8 lg 6 näeb ette alternatiivid, siis tuleb määruses sätestada soovitud otsuste kättetoimetamise viis. Sama põhimõte kehtib maksete juures, et kui valitakse üks võimalik viis, siis ei piisa üldisest viitest ühendmäärusele § 1 lõikes 5, vaid peab konkreetses sättes ühendmääruse konkreetsele sättele viitama. HÕNTE § 59 lg 1 kohaselt määruse eelnõu tekstis ei taasesitata õigusakti sätet ega sama määruse eelnõu sätet, vaid viidatakse sellele. HÕNTE § 51 viitab tagasi §- le 28, mis sätestab sama põhimõtte seaduse eelnõule ning mis kohaldub ka määrusele. 6. Eelnõu §-des 22 ja 23 palume kaaluda kasutajamugavuse mõttes viidet ühendmääruse § 8 vastavale lõikele. Olulised punktid taotluse rahuldamise otsuses, nagu näiteks dokumentide säilitamise tähtaeg, viited kohalduvale riigiabi liigile, kestuse nõue, oleksid nii toetuse saajale kui ka rakendusüksusele paremini kättesaadavad. 7. Palun täiendada § 27 lg 2 punkti 2 pärast lauseosa „täitma teavitusnõudeid“ lauseosaga „vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele“. 8. Eelnõu § 27 lg 2 punkt 3 - palun lisada täiendus, et ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmise kohustus on viis aastat projektile lõppmakse tegemisest alates. 9. Eelnõu § 30 lg 1 – saame aru, et toetust makstakse ainult § 27 lg 1 p 2 alusel ja mitte ühelgi juhul § 27 lg 1 p 1 alusel, st tekkinud ja tasutud kulude alusel. Kui nii oligi mõeldud, siis palume kaaluda ka toetuse maksmist tegelike kulude alusel, kuna osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tehakse makse tarnijale või töövõtjale kui lisaks toetuse saaja soovile on arve väljastaja andnud kinnituse, et ta on sellest teadlik ning makset on võimalik teha arvel märgitud maksetähtajaks. Teeme ettepaneku lisada lause: „Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud." 10. Eelnõu § 31 lg 1 - Ettemaksu võimaldamisel palun kehtestada ettemakse kasutamisperiood vastavalt ühendmääruse § 31 lõikele 2. Näiteks 90 päeva nagu oli eelmisel perioodil.  Sõnastusettepanek: „Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest". 11. Eelnõu seletuskirjas määruse § 30 lg 3 – toetuse andmise tingimustes ei ole § 30 lõiget 3. Palun see osa seletuskirjast kustutada. 12. Mitteametlikul kooskõlastusringil viitasime vajadusele selgitada rakendusüksuse rolli ja ülesandeid Euroopa Uue Bauhausi põhimõtetega arvestamisel. Seletuskirjas lk 32 on toodud, et taotleja peab kinnitama ning järgima Bauhausi põhimõtteid ning et rakendusüksus kontrollib kohapealse kontrolli käigus nimetatud kriteeriumide täitmist. Juhime tähelepanu, et rakendusüksusel puudub vastav ekspertiis nimetatud teemal, seega ei selgu eelnõust kuidas vastavat kohustust saaks rakendusüksus täita ning millistele tingimustele vastavust kontrollida kui taotleja esitab vaid kinnituse. 13. Normitehnilise täpsustusena on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teinud ettepaneku tõlkida New European Bauhaus kui "Euroopa Uus Bauhaus". 14. Seletuskirjas palume avada § 25 lõike 5 juures kooskõlastamise mõistet, täpsemalt, mismoodi olete mõelnud, et kas rakendusasutuse kooskõlastamine on rakendusüksusele õiguslikult siduv. Kui mitte, siis teeme ettepaneku kasutada eelnõus sõnastust „arvamuse või hinnangu andmine“. 15. Palun esitada EL põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila peadirektori asetäitja Kaidi Kenkmann 663 2041 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340