Teie 02.05.2023
Eesti Kaupmeeste Liit Meie 22.06.2023 nr 1.1-10.1/2977-33
[email protected]
Vastus pöördumisele seoses
kavandatava käibemaksumäära
tõstmisega
Austatud Nele Peil ja Ille Nakurt-Murumaa
Riigikogu võttis 19. juunil 2023. aastal vastu käibemaksuseaduse muutmise seaduse, mille
kohaselt alates 2024. aasta 1. jaanuarist tõuseb käibemaksumäär 22%-le ja alates 2025. aasta
1. jaanuarist majutusele kehtiv vähendatud käibemaksumäär 9% tõuseb 13%-le.
Valitsus esitas 11. mail 2023 Riigikogule käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille
kohaselt tõuseb käibemaksumäär 22%-le alates 2024. aasta 1. jaanuarist. See on
valitsuskoalitsiooni poliitiline kokkulepe, mis on tingitud vajadusest suurendada riigitulusid
ja eesmärgist liikuda riigieelarve tasakaalu poole. Tulenevalt eelnõu Riigikogus menetlemise
käigus huvigruppide poolt eelnõule esitatud vastukajast, mis puudutab majutuse
käibemaksumäära standardmäärale tõstmise võimalikke negatiivseid mõjusid, esitas valitsus
12. juunil 2023 eelnõule muudatusettepanekud, et säilitada majutusele vähendatud
käibemaksumäär, kuid tõsta see seniselt 9%-lt 13%le1.
Vähendatud maksumääraga maksustatavate kaupade ja teenuste loetelu laiendamiseks,
Kaupmeeste Liidu ettepaneku kohaselt näiteks toidukaupadega, poliitiline kokkulepe puudub.
Samuti puudub kokkulepe käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära tõstmiseks
EVEA ettepaneku kohaselt 100 000 euroni. Lisaks märgime, et käibemaksudirektiivi alusel
on võimalik liikmesriigil kehtestada käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmääraks
maksimaalselt 85 000 eurot.
Pöördumises teete ettepaneku loobuda kiirkorras ja mõjuanalüüsita tehtud maksutõusudest.
Vabariigi Valitsuse määrust „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ on järgitud ning
planeeritud käibemaksumäära muudatusele on eelnenud väljatöötamiskavatsus ja sealhulgas
mõjuanalüüs. Siinkohal viitame käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale,
mille 6. punktis on välja toodud ka käibemaksuseaduse muutmisega kaasnev oluline
majanduslik mõju, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest ja sihtrühma suurusest ning
ebasoovitavate mõjude risk. Samuti on 7. peatükis kirjeldatud eeldatavat kulu ja tulu poolt.
Käibemaksuseaduse muudatustest tulenev mõjuanalüüs on küll läbi viidud ja koostatud
tavapärasest kiiremini, kuid lühikese ajaga on jõutud korraldada arutelusid nii majasiseste kui
ka väliste ekspertidega, kasutatud erinevaid uuringuid ning hinnatud kõige tõenäolisem
stsenaarium-mõju. Laiema pildi loomiseks on eelnõu seletuskirjale lisatud maksuseaduste
muudatuste koondmõju hinnang2 nii valitsussektori rahandusele, leibkondadele ning
kirjeldatud hinnangulist makromajanduslikku koondmõju.
1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fa4c510e-bdc4-4248-8fe1-
1f6bb21ad1c6/kaibemaksuseaduse-muutmise-seadus
2
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ddba3f1e-a6da-433c-9c7b-5c62ac11c172
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Samuti on Rahandusministeerium võtnud kohustuseks kontrollida tulumaksuseaduse ja
käibemaksuseaduse muudatuste eesmärgi saavutamist järelhindamise kaudu. 2024. aasta 1.
jaanuaril jõustuvate muudatuste puhul tehakse järelhindamine hiljemalt 2027. aastaks ja 2025.
aasta 1. jaanuaril jõustuvate muudatuste puhul tehakse järelhindamine hiljemalt 2028. aastaks.
Esitatud pöördumises olete rõhutanud seda, et maksutõusud tuleks ajastada
majandustsüklitega ning jõustada olulisemad muudatused majanduskasvu algusesse.
Käibemaksumäära tõstmine toimubki ajal, mil majandus on Rahandusministeeriumi kevadise
prognoosi kohaselt tagasi kasvufaasis, kindlustunne on taastunud ning tarbimiskulutused on
taas suurenemas. Eelmisel aastal alanud majanduslanguse kasvule pöördumist 2023. aasta
jooksul oodatakse ka teiste institutsioonide majandusprognoosides (nt Eesti Pank, Euroopa
Komisjon jt), kuigi veidi erinevusi on käänupunkti ajastuses ning 2024. aastaks oodatavas
majanduskasvu tempos. Tugevnevas majanduskonjunktuuris ei ole põhjust arvata, et
ettevõtted ja kaupmehed peaksid osa määra tõusust enda kanda võtma. Seega
Rahandusministeerium on arvestanud, et käibemaksumäära tõus lisatakse kogu ulatuses
lõpphinda. Kuna oleme mõjuanalüüsis eeldanud, et kogu käibemaksumäära tõus jõuab
lõpphindadesse, siis jääb kokkuvõttes see lõpptarbija kanda, tuues kaasa küll ostujõu
vähenemise. Teisalt toetab tarbimiskulutuste tõusu ka valitsuse planeeritav
tulumaksumuudatus, mille tulemusena suureneb kõige rohkem keskmisest kõrgema
sissetulekuga inimeste netosissetulek. See on oluline positiivne risk, millega hetkel ei ole
mõjuhinnangutes arvestatud. Viimastel aastatel on tehtud mitmeid otsuseid, mis on Eesti
inimeste toimetulekut parandanud. Näiteks on suurendatud perioodil 2020–2023 erinevaid
toetuseid, sh toimetulekutoetust, maksuvaba tulu 654 eurole kuus, pensioniealise täiendavat
maksuvaba tulu, üksikvanema- ning lapsetoetust.
2020–2023. aastal tehtud toetuste ja maksude otsused on aidanud tõsta leibkondade
sissetulekuid. Käibemaksumäära 20 protsenti tõstmine 22-le protsendile viitab 1,67%se
kaupade ja teenuste kallinemisele ning mõju THI-le küündib 2024. aastal 1,40%ni.
Eesti maksusüsteemi tugevuseks on lihtsad ja ühesugused maksumäärad koos võimalikult
väheste eranditega. Iga täiendava maksuerandi kehtestamine muudab süsteemi keerulisemaks
ja kulukamaks ning ei pruugi tuua oodatud tulemust. Erinevate uuringute kohaselt kandub
käibemaksu määra langetus hindadesse üle vaid osaliselt ja osa langetusest läheb ka
kaupmeeste ja tootjate kasumiteks ehk mõju tarbijahindadele poes jääks oodatust väiksemaks.
Lisaks vähendab see ka eelarvetulusid, mistõttu tuleks leida katteallikad vähenenud
käibemaksu laekumisele. 2022. aasta juulis avaldatud Eurostati statistika kohaselt olid 2021.
aastal toiduainete hinnad üheksateistkümnes Euroopa riigis kallimad kui Eestis. Sealhulgas
on toiduained Eestist kallimad riikides, kus on alandatud käibemaksumäär – Iirimaa, Soome
jne. Siinkohal tuleb arvestada, et toidutootjate ja jaekaubanduskettide kasumlikkus oli 2022.
aastal kulude märkimisväärse tõusu tõttu tugeva surve all ning mõlemad sektorid tegutsesid
kasumi-kahjumi piiril, mis ei ole majandussubjekti eesmärk. Seega ei jõuaks suur osa
käibemaksumäära langetusest toidu jaehinna langusesse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
2
Lisaadressaadid:
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Aet Külasalu 5885 1300
[email protected]
3