Teie 27.04.2023 nr 7-5.8/23-00653-2
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Meie 22.06.2023 nr 1.4-1/3038-2
[email protected]
Vastus pöördumisele seoses
kavandatava majutuse
käibemaksumäära tõstmisega
Täname teid tagasiside ja ettepanekute eest.
Riigikogu võttis 19. juunil 2023. aastal vastu käibemaksuseaduse muutmise seaduse, mille
kohaselt alates 2024. aasta 1. jaanuarist tõuseb käibemaksumäär 22%-le ja alates 2025. aasta
1. jaanuarist majutusele kehtiv vähendatud käibemaksumäär 9% tõuseb 13%-le.
Maksumäärade tõstmine on valitsuskoalitsiooni poliitiline kokkulepe, mis on tingitud
riigitulude laekumise suurendamise vajadusest, eesmärgiga liikuda riigieelarve tasakaalu
poole ning muuta käibemaksuerisuste vähendamisega maksusüsteemi efektiivsemaks.
Tulenevalt eelnõu Riigikogus menetlemise käigus huvigruppide poolt eelnõule esitatud
vastukajast, mis puudutas majutuse käibemaksumäära standardmäärale tõstmise võimalikke
negatiivseid mõjusid, esitas valitsus 12. juunil 2023 eelnõule muudatusettepanekud, et
säilitada majutusele vähendatud käibemaksumäär, kuid tõsta see seniselt 9%-lt 13%-le1.
Eelnõule esitatud tagasisides on tehtud ettepanek ka alternatiivide osas, näiteks AirBnB laadse
majutuse maksustamiseks. Siinkohal märgime, et AirBnB või muu sarnasel viisil pakutav
teenus on maksustatav üldreegli alusel, ehk maksuerandit pole neile ette nähtud. Ettevõtlusega
tegelev isik, kelle käive ületab kalendriaastas 40 000 eurot, on kohustatud käibe maksustama.
Väikeettevõtjatele, olenemata ettevõtja tegevusalast, kehtib käibemaksuvaba piirmäär 40 000
eurot. Lisaks, majutusteenust pakkuvad eraisikud on kohustatud juba praegu kogu renditulult
tulumaksu maksma, ilma et neil oleks õigus kulutusi maha arvata.
Pöördumises viitate, et eelnõu koostamisel pole järgitud Vabariigi Valitsuse määrusega „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskiri“ kehtestatud korda, kuna Teile teadaolevalt ei ole
planeeritud käibemaksumäära muudatusele eelnenud väljatöötamiskavatsust ja sealjuures
mõjuanalüüsi (seisuga 24.04.2023) või on see tehtud kiireloomuliselt. Siinkohal viitame
käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale, mille 6. punktis on välja toodud
ka käibemaksuseaduse muutmisega kaasnev oluline majanduslik mõju, lähtudes nende
esinemise sagedusest, ulatusest ja sihtrühma suurusest ning ebasoovitavate mõjude risk.
Samuti on 7. peatükis kirjeldatud eeldatavat kulu ja tulu poolt. Käibemaksuseaduse
muudatustest tulenev mõjuanalüüs on küll läbi viidud ja koostatud tavapärasest kiiremini,
1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fa4c510e-bdc4-4248-8fe1-
1f6bb21ad1c6/kaibemaksuseaduse-muutmise-seadus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kuid lühikese ajaga on jõutud korraldada arutelusid nii majasiseste kui ka väliste ekspertidega,
kasutatud erinevaid uuringuid ning hinnatud kõige tõenäolisem stsenaarium-mõju. Laiema
pildi loomiseks on eelnõu seletuskirjale lisatud maksuseaduste muudatuste koondmõju
hinnang2 nii valitsussektori rahandusele, leibkondadele ning kirjeldatud hinnangulist
makromajanduslikku koondmõju.
Samuti on Rahandusministeerium võtnud kohustuseks kontrollida tulumaksuseaduse ja
käibemaksuseaduse muudatuste eesmärgi saavutamist järelhindamise kaudu. 2024. aasta 1.
jaanuaril jõustuvate muudatuste puhul tehakse järelhindamine hiljemalt 2027. aastaks ja 2025.
aasta 1. jaanuaril jõustuvate muudatuste puhul tehakse järelhindamine hiljemalt 2028. aastaks.
Esitatud tagasisides olete rõhutanud kõrgemast majutusteenuse käibemaksumäärast ja sellest
tingitud hinnaerinevustele ning suutmatusele konkurentsivõimeline püsida. Nagu ka
seletuskirjas viitame, siis turismi nõudlust ja konkurentsi mõjutavad ühelt poolt hinnapõhised
tegurid, nt. transpordi ja kohapealsete teenuste hinnad ning hinnad võrreldes koduturuga.
Teisalt mittehinnapõhiseid tegurid, mis on näiteks rahvaarv, sissetulek, haridus,
tarbijaeelistused, sihtkoha maine, turismiteenuste kvaliteet, üritused, kultuurisidemed ja
ilmastik. Tähtsal kohal on sihtkoha atraktiivsus, lennu- ja transpordiühendused, vaba aja
veetmise võimalused.
Erinevad hinnangud näitavad, et majutuse kulu moodustab välisturistide poolt Eestis
tehtavatest kogukuludest ligi 20-25%, kusjuures siin ei ole arvestatud Eestisse kohale
jõudmise kuluga, ning seega ei ole see kindlasti ainus kriteerium sihtkoha valikul. Näiteks,
kui turist kulutab Eestis kohapeal 500 eurot, siis majutuse osa sellest on 100 eurot. Kui
majutusteenuse 4 protsendipunktine käibemaksutõus kandub tervenisti hinda, siis suureneb
sellise näite puhul turisti kogukulu 500 eurolt 504 euroni. See tähendab kogukulu suurenemist
0,7% võrra, mille mõju välisturisti Eestisse tulemise otsusele ei saa pidada oluliseks. Pigem
tulevad riskitegurid turistide arvu vähenemiseks muudest teguritest, nagu näiteks üldine
hinnatõus ning üldine geopoliitiliselt pingeline olukord meie piirkonnas. Aga seetõttu on see
muudatus planeeritud ka alles alates 2025. aastast, mis on ülemineku puhvriks.
Oleme teadlikud majutussektori praegusest olukorrast ja viimaste aastate dünaamikast ning
ka Rahandusministeerium toob välja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirjas selle, et majutus on koroonakriisis üks enim kannatada saanud tegevusaladest.
Tõepoolest, sektor on olnud kahjumis alates 2020. aastast ning ka möödunud aastal alanud
välisturismi taastumine ei suutnud majutussektori majandustegevust veel kasumlikuks
pöörata. Kuid samas aitas riik pandeemia ajal ettevõtetel kriisi mõjusid läbi mitmete meetmete
oluliselt leevendada. Näiteks läbi Töötukassa töötasu toetuse ja hüvitise maksmise jõudis
majutus- ja toitlustussektorini kokku ligi 59 miljonit eurot.
Täiendavalt toetab tarbimiskulutuste tõusu ka valitsuse planeeritav tulumaksumuudatus, mille
tulemusena suureneb kõige rohkem keskmisest kõrgema sissetulekuga inimeste
netosissetulek. Kuna suurema sissetulekuga leibkonnad tarbivad ka suhteliselt rohkem
majutusteenust, siis selle sihtgrupi ostujõu paranemine aitab kindlasti tõsta ka kohalikku
majutusteenuse tarbimist. See on oluline positiivne risk, millega hetkel ei ole
mõjuhinnangutes arvestatud.
Käibemaksumäära tõus hakkab kehtima 2025. aastast alates, mitte sel ega ka veel järgmisel
aastal. Seega käibemaksumäära tõstmine toimub ajal, kui majandus on
2
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ddba3f1e-a6da-433c-9c7b-5c62ac11c172
2
Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt taastumas, kindlustunne on tõusmas
ning tarbimiskulutused taas suurenemas. Eelmisel aastal alanud majanduslanguse kasvule
pöördumist 2023. aasta jooksul oodatakse ka teiste institutsioonide majandusprognoosides (nt
Eesti Pank, Euroopa Komisjon jt), kuigi veidi erinevusi on käänupunkti ajastuses ning 2024.
aastaks oodatavas majanduskasvu tempos. Seetõttu ei ole tugevnevas majanduskonjunktuuris
põhjust arvata, et majutusettevõtjad peaksid osa määra tõusust enda kanda võtma. Seega on
Rahandusministeerium arvestanud, et käibemaksumäära tõus lisatakse kogu ulatuses
lõpphinda. Samuti viitab viimane kiirküsitlus Ida-Viru turismiklastris sellele, et
käibemaksumäära tõus võib kanduda hinda täisulatuses. Samas hakkab käibemaksumäära
tõus kehtima ülejärgmise aasta algusest alates ehk ühtlasi turismi madalhooajal kui ka
majutuse hinnad on all ning seega pole välistatud, et see võib lõpphinda jõuda järk-järgult.
Lisaks majutusasutuste käibemaksu tõstmisele on mitmeid riskitegureid, mis võivad mõjutada
turistide otsust Eestisse tulla ning mille koondmõju võib osutada majutusasutustele ja
turismisektorile tervikuna oodatust negatiivsemaks. Rahandusministeeriumi hinnangul pole
sektori kasumid COVID pandeemiast veel taastunud, mis halvendab oluliselt ettevõtete
võimet ootamatustele reageerida. Seetõttu ongi vastuvõetud seaduses esialgset ettepanekut
oluliselt korrigeeritud, ja majutusele 2025. aastast kehtima hakkav käibemaksumäär on 9
protsendipunkti võrra väiksem kui algselt planeeritud standardmäär. Kuna kaasnev hinnatõus
on tagasihoidlik, ei saa väita, et käibemaksumäära tõus oleks kõige olulisem või määravam
tegur majutussektori käekäigu kujunemisel järgnevatel aastatel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisaadressaadid:
Riigikantselei
Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteerium
Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit
Soome-Eesti Kaubanduskoda
ESTMA OÜ
MTÜ Eesti Maaturism
MTÜ Eesti Konverentsibüroo
Eesti Spaaliit
SA Läänemaa
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus
Eesti Tööandjate Keskliit
SA Saaremaa Turism
Saaremaa Ettevõtjate Liit
SA Saare Arenduskeskus
Muhu vald
3
Eesti Linnade ja Valdade Liit
SA Hiiumaa Arenduskeskus
Hiiumaa turismiklaster
Hiiumaa vallavalitsus
Kultuuriorganisatsioonid
Võru linna majutusettevõtjad
Pärnu linnavalitsus
Aet Külasalu 5885 1300
[email protected]
Rait Kiveste 5885 1459
[email protected]
4