Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

KAVAND 21 .0 6 . 2023 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi seadus ) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) on eelkõige välja töötatud seoses vajadusega luua uus andmekogu m põllumajanduslike tegevustega seotud andmete töötlemiseks , milleks saab olema põllumajandusandmete varamu. Põllumajandusandmete varamu on pilootprojektina kavandatud osa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist (edaspidi register ) , mille vastutav töötleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) . Põllumajandusandmete varamusse esitatakse andmed põllumajandusliku tegevuse kohta, mille esitamise kohustus k aasneb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP ) abinõus osalemisega. Samuti kantakse p õllumajandusandmete varamu sse vabatahtlikult esitatud andmed põllumajandusliku tegevuse kohta . P õllumajandusandmete varamu pidamiseks õigusliku aluse loomine seaduses on muu hulgas aluseks PRIA e-teenuse keskkonnas elektroon ili se põlluraamatu (edaspidi e-põlluraamat ) teenuse pakkumiseks ja sellest andmete põllumajandusandmete varamusse jõudmiseks ning vajalik uute toetusmeetmete kavandamiseks , riiklikuks statistikaks ja teadustööks. Lisaks uue andmekogumi loomisele antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega toetuse vähendamise täpsemad tingimused ja kord. Kuna p raeguse programmiperioodi puhul on Euroopa Liidu õigus toetuse vähendamisega seotu puhul väga üldine, võib tekkida vajadus luua ÜPP abinõude üleselt toetuse vähendamise ühtsed alused . Lisaks nähakse ette erisused toetuse andmise tingimustele nõuandeteenuse osutamiseks, mis võimaldab põllumajandussektorile pakkuda Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) vahenditest nõuandeteenust kiiremalt ja paindlikumalt. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja d Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna nõunik Reelika Päädam (625 6267 , [email protected] ). Eelnõu koostamisel osalesid ja j uriidilise ekspertiisi eelnõule te gid Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik ud Jaana Lepik (625 6202, [email protected] ) ja Ketlyn Roze (625 6127, [email protected] ). K eeleliselt on eelnõu toimetanud Maaeluministeeriumi õigus osakonna peaspetsialist id Laura Ojava (625 6523, [email protected] ) ja Heleri Piip (625 6165, [email protected]) . 1.3. Märkused Käesolev eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. E elnõu ga muudetavad sätted on s eotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) ; – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261 ) . Eelnõu väljatöötamine on seotud tegevuspõhise riigieelarve programmi „P õllumajandu s, toit ja maaelu programm 2023 – 2026 “ tegevusega 7.1.1 „P õllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine “ ning „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduskeskkonna tegevussuuna eesmärkidega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõuga muudetakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse redaktsiooni RT I, 23.11.2022, 2. 2. Seaduse eesmärk 2.1 . Põllumajandusandmete varamu Seaduse muutmise tulemusena luuakse uus andmekogum, milleks on põ llumajandusandmete varamu. Uus a ndmekogum on praegu loodud peamiselt veeseaduse alusel peetava põ lluraamatu andmete ühtseks ja keskseks elektroon ili seks haldamiseks, kuid võib hõlmata ka muid põllumajanduslikke andmeid. Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusega tegelevale isikule kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. Kuna põlluraamatut võib pidada ka paberkujul ja kas lokaalselt või erinevates põllumajandustarkvarades elektroon ili selt , jäävad põlluraamatusse kantavad andmed hajutatuks. Elektroon ili se põlluraamatu pidamise võimalust paku b mitu Eestis arendatud põllumajandustarkvara , nagu eAgronom või Terake. Põlluraamatu pidamine mistahes viisil aitab põllumeestel hallata küll enda põllumajandusliku tootmisega seotud tegevusi , kuid ei võimalda riigil teha neil andmetel põhinevaid otsuseid või teadlastel ära kasutada potentsiaali pakkumaks põllumajandussektori le näiteks roheülemineku või parema majandamise ga seotud lahendusi. Seepärast on riik võtnud eesmärgiks liikuda järk-järgult suunas, et need andmed oleksid riigile kättesaadavad ja kasutatavad nii statistikas, teadustöödes kui ka põllumajandus- ja keskkonnapoliitika kujundamisel. Eelnõuga kavand atu on esimene nn pilootprojektina kavandatud osa suuremast põllumajanduslike andmete tõhusama kasutamise eesmärgist, mille põhjal hinnatakse andmete kasutamise tegelikku tulemuslikkust ning mis on eelduseks ka kohustuslikule põlluraamatu elektroonilise le pidamise le ja seal sisalduvate andmete riigile kättesaada v aks tegemise otsustamise le . Alates 2024. aastast peavad isikud, kes taotlevad „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava ) sekkumise „Keskkonnasõbralik majandamine “ raames antavat toetust, pidama põlluraamatut elektroon ili selt PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud e teenuse keskkonnas . Nimetatud keskkonnas peab taotleja alates 2024. aastast pidama arvestust ka lämmastiku mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta (edaspidi N-bilanss ) . N-bilansi arvestami sega panusta takse eelnimetatud toetuse eesmärki, milleks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Ühtlasi aitab elektroonilise põlluraamatu pidamine kaasa põllumajanduse s digipöörde elluviimisele . Eelnõuga kavandatu tagab selle, et lisaks elektroon ili se põlluraamatu nimetatud keskkonnas pidamise kohustusele jõuaksid sinna kantud andmed ka põllumajandusandmete varamusse . Andmete PRIA e-teenuse keskkonda kandmisega loetakse samad andmed põllumajandusandmete varamusse esitatuks. Selles keskkonnas luuakse võimalus e põlluraamatu t pidada ka neil, kes keskkonnasõbraliku maja n damise toetust ei taotle ja toetusega seotud kohustus i täitma ei pea. Lisaks võimaldab andmekogu m hõlmata ka selliseid põllumajandusliku tegevusega seotud andmeid, mille esitamise kohustus ei ole seotud põlluraamatuga , kuid mis on põllumajand usettevõtte majandamisega seotud. Põllumajandusettevõtte majandamisega seotud andmeteks on näiteks põllumajandusloomade tervise kohta kogutavad andmed . Muudatuse eesmär k on luua võimalused registri , PRIA e-teenuse keskkonna ja eraõigusliku andmekogu vaheliseks andmete vahetuseks. Eelnõu rakendamisel võib mõju ettevõtjate halduskoormusele jääda samaks või mõnevõrra väheneda , kuna e-põlluraaamatus on andmeread osaliselt toetuse taotlemise andmete põhjal juba eeltäidetud ja põllumajandustootjad ei pea samu andmeid mitu korda sisestama ning esitama . E- põlluraamatu pidamine võimaldab vähendada ametiasutuste töökoormust , kuna ametiasutustel on põlluraamatu andmetele parem ligipääs . Sa muti annavad põllumajandusandmete varamu sse kantud andmed võimaluse luua andme- ja teaduspõhis eid teenuseid , näiteks väetamis-, lupjamis- külvi- ja koristusaja soovitusi, mis aita vad põllumajandustootjal keskkonnasäästlikult majandada või tuua põllumajandustootjal e majanduslikku kasu . Muudatus panustab tegevuspõhise riigieelarve programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu programm 2023–2026“ tegevustesse ja „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärkidesse. Muudatuse sihtgrupi suuruseks on hinnanguliselt 2500 – 3 2 00 põllumajandusliku tegevusega tegelevat isikut. 2.2 . Toetuse vähendamise tingimuste ja korra täpsustamine Programmiperioodil 2014–2020 oli toetuse vähendamisega seotu põhjalikumalt reguleeritud , näiteks olid terminid „rikkumise raskus“, „rikkumise ulatus“, „rikkumise püsivus“ ja „rikkumise korduvus “ sisustatud Euroopa Liidu määrustes . Praeguse programmiperioodi puhul on Euroopa Liidu õigus toetuse vähendamisega seotu puhul väga üldine, mistõttu võib tekkida vajadus toetuse vähendamisega seotut ministri määrusega täpsustada. 2.3 . Nõuandeteenuse os u tamiseks kavandatud toetuse erisused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 15 kohaselt on liikmesriikidele pandud kohustus luua põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele süsteem maakasutuse ja põllumajandusettevõtete juhtimise kohta nõuandeteenuse pakkumiseks. Need nõuandeteenused on osa seaduse §-s 48 sätestatud põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemist AKIS, mille ülesandeid täidab Maaeluministeeriumi hallatav asutus, kelle ülesanne on koordineerida ja arendada põllu- ja maamajanduse valdkonna teadmussiiret, nõuandeteenust ja innovatsiooni toetavat tegevust . Selleks asutuseks on Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi METK ) . AKIS -e osana toimiv nõuandeteenus on oluline osa põllu- ja maamajanduse ning toidusektori jätkusuutliku s arengu s , konkurentsivõime tõstmises ja toiduvarustuskindluse tagamise s. Nõuandeteenused hõlmavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte ning need tagavad parima tehnoloogilise ja teadusinfo jõudmise teadusloomelt maamajandusse. Nõuandeteenus on ka siduv k omponent tervikliku AKIS-e arendamise ja selle pikaajalise ja stabiilse toimimise vahe l. AKIS -e ülesannete täitjana on just METK l vajalik ud teadmi sed ja sisuline pädevus nõuandetoetuse rakendamiseks. Strateegiakavas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklitega 15 ja 78 nõuandeteenuse osutamiseks kavandatud sekkumi s e „Nõuandetoetus“ rakendami n e hakkab toimuma kahe asutuse – METK ja PRIA – koostöös . Maaelu arengu toetuste andmine toimub kaheastmelise taotlemise teel: esmalt esitatakse taotlus toetuse saamiseks, mille põhjal tehakse kindlaks isiku ja kavandatava tegevuse vastavus asjaomase toetuse saamise nõuetele ning toetuse maksmi seks esitatakse pärast tegevuse elluviimist m aksetaotlus , mi lle põhjal tehakse kind laks elluviidud tegevuse rahastamiskõlblikkus . Eelnõus kavandatud muudatuste eesmärk o n anda menetluse esimene etapp METK-le, milleks kehtivas seaduses puudub võimalus. Maksetaotlus menetlemine ja toetuse maksmine jääb PRIA kui makseasutuse kanda. Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “ § 1 lõike 2 punkti 5, ei ole eelnõu kohta koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud mõju . 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 täiendatakse seaduse § 7 lõi kega 6 , mille kohaselt kohaldatakse sama pa ragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut ka põllumajandusandmete varamusse esitatud andmete suhtes . ÜPP abinõus osalemise ga seotud meetmete puhul, kus toetuse saamise eelduseks on andmete põllumajandusandmete varamusse esitamine, võib olla oluline ka nende andmete registrisse esitamise tähtaeg. Seaduse § 7 lõige 4 näeb ette dokumendi esitamise pikendamis e seoses e-teenuse keskkonna tehnilise veaga. K ehtiva seaduse kohaselt pikeneb taotluse, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi esitamise tähtaeg e-teenuse keskkonna tehnilise vea kõrvaldamiseks kulunud tööpäevade arvu võrra , k ui e-teenuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab dokumentide esitamist. Kui tehniline viga kestab alla ühe tööpäeva, pikeneb dokumentide esitamise tähtaeg ühe tööpäeva võrra. Seaduse muudatusega võimaldatakse e-teenuse keskkonna tehnilise vea korral lisaks eespool nimetatud dokumentidele esitada hilinenult ka põllumajandusandmete varamu sse kantavaid andmeid. Seaduse § 7 lõi ke 5 eesmärk on välistada ÜPP abinõus osalemisega seotud dokumentide muutmine või tagasivõtmine eesmärgi g a vältida toetuse vähendamist või seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamist. Sama põhimõte peab kohalduma ka ÜPP abinõus osalemise korral põllumajandusandmete varamusse esitatud andmete muutmisel. Eelnõu punkti de ga 2 ja 6–8 sätestatakse erinormid toetuse andmisele nõuandeteenuse osutamiseks. Nõuandeteenuse osutamise korral on kõige otstarbekam toetuse taotlust menetlevaks haldusorganiks määrata METK . Sellist võimalust kehtiv seadus ette ei näe. METK valib välja asjakohaste teadmiste ja kogemustega nõustajad, kellelt saavad põllumajandustootjad ja teised toetuse sihtgruppi kuuluvad isikud oma majandustegevuse kavandamiseks ja arendamiseks vajalikk e nõuan deid, seda aastas teatud summa ulatuses. Toetuse maksab nõuandeteenuse osutajale välja PRIA osutatud nõuandeteenuse mahu põhjal . Nõuandeteenuse saaja on selle toetuse raames lõppkasusaaja ning nõuandeteenuse osutaja on toetuse taotleja ja saaja. Kõik täpsemad toetuse andmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister (regionaalminister) seaduse § 24 alusel määrusega. Nagu eespool juba kirjeldatud toimub maaelu arengu toetuste andmine kaheastmelise taotlemise teel: esmalt esitatakse taotlus toetuse saamiseks, mille põhjal tehakse kindlaks isiku ja kavandatava tegevuse asjaomase toetuse saamise nõuetelevastavus ning toetuse maksmine toimub maksetaotluse alusel, mis esitatakse pärast tegevuse elluviimist. Nõuandetoetuse puhul on toetuse taotluseks nõuandeteenuse osutaja taotlus METK- i le, milles ta avaldab soovi pakkuda EAFRD vahenditest toetatavat nõuannet (eelnõu punkt 6 ). METK kontrollib valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud toetuse andmise tingimustes nõuandeteenuse osutajale esitatud nõuetele vastavust (eelnõu punkt 7) ning nõuetele vastamise korral kannab METK isiku nõuandeteenuse osutajate nimekirja. I s iku nõuandeteenuse osutajate nimekirja kandmisega loetakse toetuse taotlus rahuldatuks (eelnõu punkt 8) . METK on taotlust menetlev haldusorgan ja nimekirja kandmise või kandmata jätmise otsus on haldusakt. METKi kõnealused ülesanded kuuluvad korraldusasutuse ülesannete hulka, mida ta seaduse § 10 lõike 4 kohaselt täidab vahendusasutusena. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse seaduse § 13 lõikega 7, millega antakse v aldkonna eest vastutav ale ministrile õigus kehtestada määrusega toetuse vähendamise täpsemad tingimused ja kord. Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust (seaduse § 13 lg 3) . Tegemist ei ole eelnõu peatükis 12. sätestatud kaitsemeetmega (halduskaristusega) vaid eeskirjade eiramise tõttu põhjendamatust soodustusest ilma jäämisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab eeltoodu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded (nt, et taotleja peab olema juriidiline isik, toetusõiguslik on üksnes söötis maa) ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (nt on rikutud baasnõuet, täiendavat nõuet – nt viljavahelduse nõuet, sertifitseeritud seemne kasutamise nõuet). Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise otsus ja toetuse maksmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust. Maaelu arengu investeeringutoetuse puhul võib tegemist olla näiteks nõutud investeeringu elluviimisele esitatud nõuete eiramisega nagu tähtaegade järgmine, teavitamise kohustus või nõutavate dokumentide esitamata jätmine. Samuti tagatakse kõnealuse sättega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 61 täitmine, mille kohaselt peab liikmesriik tagama, et hankelepingute sõlmimise korrale mittevastavusese tõttu keeldutakse toetuse maksmisest vastavalt mittevastavuse raskusele ja on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Sama määruse 54. selgituspunkti kohaselt võib proportsionaalse hindamiseks tugineda komisjoni kehtestatud asjakohastest suunistest finantskorrektsioonide kohta, mida kohaldatakse kõnealusele korrale mittevastavuse puhul liidu eelarve jagatud täitmise kohaselt rahastatavate kulude suhtes. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust . Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet (nt taotleja ei ole olegi juriidiline isik), jäetakse taotlus rahuldamata. Programmiperioodil 2014–2020 oli toetuse vähendamisega seotu Euroopa Liidu määrustes põhjalikumalt reguleeritud , sh olid Euroopa Liidu määrustes sisustatud terminid „rikkumise raskus“, „rikkumise ulatus“, „rikkumise püsivus“ ja „rikkumise korduvus“. Lisaks oli täpsustatud, millisel programmiperioodil ja mis aja jooksul aset leidnud korduvaid rikkumisi toetuse vähendamise korral arvesse võetakse. Praeguse l programmiperioodi l on Euroopa Liidu õigus toetuse vähendamisega seotu puhul väga üldine, mistõttu võib tekkida vajadus toetuse vähendamisega seotut, näiteks ka rikkumise korduvusega seotut täpsustada. Täpsustamise vajadus ja ulatus selgub aja jooksul, sest programmiperiood alles algas. Nimetatud volitusnormiga kehtestataks sellised toetuse vähendamise täpsemad tingimused, mis ei ole seotud üksnes ühe kindla toetusega, vaid puudutavad laiemat toetuste ringi. Eelnõu punkti de ga 4 ja 5 muudetakse seaduse § 15 lõiget 3 ja § 24 lõiget 2 . Eelnõuga kavandatu tagab selle, et andmed põllumajandusliku tegevuse kohta, mida taotlejad peavad teatud strateegiakava toetuste puhul toetuse saamiseks teatud viisil koguma (näiteks e põlluraamat u pidamine , karjatervise andmete kogumine ), jõuaksid ka põllumajandusandmete varamusse. Andmete PRIA e-teenuse keskkonda kandmisega loetakse samad andmed põllumajandusandmete varamusse esitatuks. Kui taotleja , kellel on kohustus põlluraamatut elektroon ili selt pidada, kasutab aga mõnda eratarkvara, mis on liidestatud PRIA e-teenuse keskkonnaga, siis on oluline, et taotleja lubab erateenuse pakkujal sellesse teise keskkonda kantud andmed edastada PRIAle, et andmed jõuaksid ka põllumajandusandmete varamusse . Kui isik , kellel pole kohustust eespool nimetatud andmeid esitada , esitab andmed PRIA e teenuse keskkonnas, siis kantakse need andmed ka põllumajandusandmete varamusse . Selle isiku nõusolekul on võimalik põllumajandusandmete varamusse kanda andmed ka PRIA e teenuse keskkonnaga liidestatud e-teenuse keskkonnas t. Eratarkvarast andmed isiku nõusolekuta põllumajandusandmete varamusse ei jõua. Veeseaduse § 155 lõike 1 kohaselt peab p õl lumajandusega tegelev isik pidama põlluraamatut, millesse tuleb kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kehtestab p õlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põllu raamatu pidamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Veeseadus ja selle alusel kehtestatud rakendusakt ei ko husta põllumajandusega tegelevaid isikuid kandma põlluraamatusse andmeid veekaitsega otseselt mitteseotud tegevuste kohta. Samas on andmeid selliste tegevuste kohta vaja teatud strateegiakava toetuste (näiteks keskkonnatoetused) nõuete täitmise kontrollimiseks. Sellisteks andmeteks taotleja tehtavate põllumajanduslike tegevuste kohta võivad olla nt andmed mullaproovide võtmise ja nende analüüsi tulemuste kohta, andmed taimekahjustajate seiramise kohta, andmed kasvatatavate põllumajanduskultuuride sortide kohta jt. Eeltoodu tõttu on seaduse § 15 lõike 3 punktis 5 ja § 24 lõike 2 punktis 7 sätestatud võimalus sätestada toetuse andmise tingimustes põlluraamatusse kantavad lisaandmed . Seaduse § 15 lõike 3 punktiga 6 ja § 24 lõike 2 punktiga 8 on aga sätestatud võimalus kehtestada toetuse andmise tingimustes põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustus , mida veeseadus ette ei näe . Vajadus selleks on juba tekkimas , arvestades, et kogu toetustega seotud asjaajamine liigub järjest enam elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamise suunas. Praegu on m aaeluminist ri 21. detsembri 2022. a määruse nr 75 „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ §-s 10 sätestatud, et t aotleja peab kogu põllumajanduslikus majapidamises tehtud põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavat põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud e te enuse keskkonnas . Sama määruse §-s 11 on sätestatud, et taotleja peab põllumajandusmaa kohta, millel kasvatab põllukultuuri või heintaime ja millel kasutab lämmastikku sisaldavat väetist või kasvatab lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri, põllupõhist arvestust N-bilanssi eelnimetatud keskkonnas . Nimetatud sät t e d jõustu vad selle määruse kohaselt 2024. aasta 1. jaanu ari l . Karjatervise andmete puhul on tegemist taotleja poolt kogutavate karja erinevate tervisenäitajatega (nn karjatervise protokoll) . Nende andmete põhjal hindab veterinaararst koos taotlejaga karja tervislikku olukorda, et vajadusel võtta kasutusele abinõusid loomade tervisliku olukorra parandamiseks. Nimetatud andmed saab taotleja edastada PRIA e-teenuse keskkonda kahel viisil: kas teenusena läbi Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i ( edaspidi EPJ ) või sisestab taotleja ise kõik andmed PRIA e- teenuse keskkonda. Paljud karjatervise protokollis kajastuvad andmed kogutakse jooksvalt piimaveiste jõudluskontrolli käigus EPJ -i andmebaasi. Samuti saab taotleja jooksvalt esitada loomade haigestumisega seotud andmed EPJ-i veterinaarandmete moodulisse Vissuke. EPJ on need andmed kokku kogunud ja taotleja soovi korral edastab ta need PRIA e-teenuse keskkond a. Maaeluminist ri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ § 7 lõigetes 3 ja 4 on sätestatud, et t aotleja kogub kogu kohustuseperioodi jooksul tegevuskoha kõigi piimatõugu veiste kohta karjatervise andmeid ja koostab tegevuskoha kohta iga kuu kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil sama määruse lisas „Karjatervise protokoll “ esitatud vormikohase dokumendi ehk karjatervise protokoll i , mida säilitab kuni kohustuseperioodi lõpuni. Lisaks peaks taotleja alates 2024. aasta 1. jaanuarist esitama karjatervise protokolli hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Seaduse jõustumisel peavad selle toetuse taotleja puhul loomade karjatervise andmed jõudma PRIA e-teenuse keskkonda . Eelnõu punktiga 9 täiendatakse seaduse § 112 lõi kes 1 põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri eesmärki, lisades loetellu ka põllumajanduspoliitika kavandamise . Kuigi põllumajandusandmete varamusse kantava d ÜPP abinõudes osalemise käigus esitatud andmed teenivad ühest küljest ka nende abinõude rakendamise eesmärki , on kogutavatel andmetel siiski laiem põllumajanduspoliitika kavandamist ja elluviimist abistav eesmärk, millest on kirjutatud seletuskirja 2. osas. Eelnõu punktiga 10 muudetakse seaduse § 113 lõiget 2 , mis määratleb registri osaks olevad andmekogumid. K eh tiva seaduse kohaselt on registri osad põllumassiivi kaart, võrdlushindade kataloog ja sea duses sätestatud muu andmekogum. Viimaseks on näiteks vedelkütuse erimärgistamise seaduse alusel registrisse kantavad eriotst arbelise diislikütuse ostuõiguse andmed. Muudatusega lisatakse registri osaks ka põllumajandusandmete varamu. Põllumajandusandmete varamusse k antakse need põllumajandusliku tegevusega seotud andmed , mis ei ole olemasolevate andmekogude osad es . Eelnõu punktiga 11 täiendatakse seaduse § 113 lõi getega 6 1 ja 6 2 . P õllumajandusandmete varamusse kantakse andmed põllumajandusliku tegevuse kohta, mille esitamise kohustus k aasneb ÜPP abinõus osalemisega. Seega on andmete põllumajandusandmete varamusse esitamine kohustuslik üksnes põllumajandusega tegelevatel e isikutel e , kes taotlevad toetust, mille saamise eelduseks on kõnealuste andmete esitamine. Põllumajandusandmete varamusse kantavad andmed võivad olla näiteks põlluraamatu pidamise andmed. Andmete dubleerimise vältimiseks erinevates andmekogudes kantakse Põllumajandusandmete varamusse üksnes need põllumajndusliku tegevuse an d m ed, mis ei kuulu juba registri mõne teise osa või muu andmekogu koosseisu. Põlluraamatu näitel võib isik esitada andmed PRIA e-teenuse keskkonnas avatud e põlluraamatu kaudu või kasutada eratarkvara, mis on liidestatud PRIA e-teenuse keskkonnaga . Andmete PRIA e-teenuse keskkonda kandmisega loetakse need andmed põllumajandusandmete varamusse esitatuks. Kui taotleja, kellel on kohustus põlluraamatut elektroon ili selt pidada, kasutab aga mõnda PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud keskkonda, siis on oluline, et taotleja lubab erateenuse pakkujal sellesse teise keskkonda kantud andmed edastada PRIAle, et need andmed jõuaksid ka põllumajandusandmete varamusse . P õllumajandusandmete varamusse kantakse ka sellised andmed põllumajandusliku tegevuse kohta, mis esitatakse vabatahtlikult PRIA e-teenuse keskkonnas avatud e-teenuse kasutamise korral . Kuna selliste teenuste kasutamise käigus töödeldakse , sealhulgas säilitatakse andmeid , tuleb luua alus ka vabatahtlikult esitatud andmete töötlemiseks. Kui isik , kellel pole kohustust eespool nimetatud andmeid esitada , esitab andmed PRIA e-teenuse keskkonnas, siis kantakse need andmed ka põllumajandusandmete varamusse . Selle isiku nõusolekul on võimalik põllumajandusandmete varamusse kanda andmed ka PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud e-teenuse keskkonnas t. Eratarkvarast andmed isiku nõusolekuta põllumajandusandmete varamusse ei jõua. E elnõuga täiendatakse seaduse § 113 lõikega 6 2 , millega sätestatakse põlluma jandusandmete varamusse vabatahtlikult esitatud andmete tagastamine ja töötlemise lõpetamine. Isik , kes esitab vabatahtlikult oma põllumajandusliku tegevuse kohta andmed, mis kuluvad põllumajandusandmete varamu koosseisu, võib PRIA-lt nimetatud andmed tagasi küsida ning nõuda andmete edasi se töötlemise lõpetamist. Vabatahtlikult esitatud andmeid saab tagasi küsida ning nõuda nende edasise töötlemise lõpetamist üksnes andmete esitaja. Põllumajandusandmete varamusse kantud andme i d , mille esitamise kohustus kaasneb ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemisega , ei tagastata taotlejale enne toetuste andmisega seotud kohustuste täitmist. Eelnõu punktiga 12 muudetakse seaduse § 114 lõiget 1 , mis käsitleb registri andmetele juurdepääsu piirangut . Kehtiva seaduse kohaselt on teabevaldaja ko hustatatud tunnistam a andmed ÜPP abinõus osaleva isiku, tema taotluse ja muu menetlusdokumendi ning kontrolli tulemuste kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui Euroopa Liidu õigusaktides või seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduse muudatusega tuleb teabevaldajal tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks ka põl lumajandusandmete varamu sse kantud andmed , kuna tegemist on isikute majandustegevust puudutavate andmetega, mis võivad endas sisaldada ka ärisaladust. Eelnõu punktiga 13 muudetakse seaduse § 114 lõiget 2 , mis käsitleb registri andmete avaldamist . Kehtivas seaduses on loetelu isikutest, kellele võimaldatakse oma tööülesannete täitmiseks registri andmetele juurdepääs, nendeks on: 1 ) avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud isik , kelleks on riigi ja kohaliku omava litsuse ametnik või töötaja; 2) isik , kes täidab avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel ; 3) seirav või hindav isik seireks või hindamiseks vajalikus ulatuses ; 4) menetlu sse kaasatud ekspert . Selleks, et eraõigus liku andmekogupidaja andmed jõuaksid registrisse ja vastupidi, on vajalik tagada eraõiguslikule andmekogupidajale ligipääs registri andmetele. S eaduse muudatusega antakse eraõiguslikule andmekogupidajale põllumajandusandmete varamusse andmeid esitanud isiku nõusolekul ligipääs registri andmetele . Liskas antakse seaduse muudatusega ligipääs registri andmetele iskule, kellel on selleks õigustatud huvi. Õigustatud huvi andmetele ligipääsuks võib tekkida juhul , kui põllumajandusettevõtte tervikuna või osaliselt antakse üle ühelt iskult teisele. See võib tuua kaasa vajaduse anda üle ka põllumajandusettevõttes läbi viidud põllumajandus like tegevustega seotud andmed, näiteks põlluraamat. Veeseaduse § 155 lõike 4 kohaselt tuleb põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele valdajale põllumassiivi või selle osa andmeid sisaldav põlluraamatu osa üle anda uuele valdajale, kes jätkab selle põlluraamatu osa pidamist. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse seaduse § 116 lõiget 4 strateegiakava sekkumiste kohta esitatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste loetelu seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud asutustega ehk METK-ga. Kuivõrd nõuandeteenuse osutajate nimekirja kandmine sõltub sellest, kas isik vastab esitatud nõuetele, on ka selles nimekirjas püsimine sõltuvuses nõustamisteenuse osutaja jätkuvast nõuetele vastavusest. Isikul peavad kvaliteetseks nõustamiseks olema ajakohased teadmised ja selleks on tal kohustus oma teadmisi teatud aja tagant värskenda (läbida täienduskoolitus). Nõuandeteenuse osutaja hilisem nõuetele vastavuse kontroll toimub juba riikliku järelevalve käigus. Seetõttu vajab muutmist ka seaduse § 116 lõige 4, mille kohaselt antakse ka METK-ile riikliku järelevalve teostamise õigus lisaks teistele selle sättes nimetatud riiklikku järelevalvet teostavate asutustele ja isikutele. Kuigi tavaliselt teostab strateegiakava sekkumiste kohta esitatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet PRIA, siis ei ole otstarbekas jätta riikliku järelevalve teostamise õigust PRIA-le selliste nõuete täitmise üle, mida taotluse lahendamise korral kontrollis teine asutus, kellel on olemas selleks vajalik teadmine ja pädevus. Toetuse maksab nõustamisteenuse osutajale kui toetuse saajale välja PRIA seaduse § 13 alusel nii nagu kõigi teistegi toetuse puhul, ja selles osas seadus muutmist ei vaja. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta ega täiendata seaduses kasutatavaid termineid ja eelnõ u on kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutatava terminoloogiaga. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu on vajalik ÜPP abinõude rakendamiseks . Eelnõu mõjusid on hinnatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „ Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “ § 46 lõike 1 alusel . Eelnõuga ei kaasn e sotsiaalset mõju ning see ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhteid. 6.1 . Põllumajandusandmete varamu Muudatustega ei kaasne eeldatavalt olulisi mõjusid, kuna tegemist on alles nn pilootprojektiga, mille põhjal hinnatakse andmete kasutamise tegelikku tulemuslikkust ning mis on eelduseks ka kohustuslikule põlluraamatu elektroonilisele pidamisele ja seal sisalduvate andmete riigile kättesaadavaks tegemise otsustamisele. Mõjusid hinnatakse uuesti e-põlluraamatu kohustuslikuks muutmise protsessis. Sihtrühm Pilootprojekti raames on sihtgrupiks eelkõige põllumajandusliku tegevusega tegelevad isikud, kes taotlevad strateegi a kava sekkumiste „Keskkonnasõbralik majandamine “ või „L oomade tervist edend avad kõrgemad majandamisnõuded “ raames antavat toetust. Nende toetuste raames tuleb pidada kas elektroonilist põlluraamatut või edastada karjatervise andmed PRIA e-teenuse keskkonda. Nii põlluraamatu kui ka karjatervise andmeid esitatakse põllumajandusandmete varamus se . Nimetatud toetuste taotlejaid on hinnanguliselt kokku 2500 – 3200. Mõjud majandusele, sh ettevõt jate halduskoormusele Mõju majandusele jääb samaks kuna põlluraamatu pidamise kohustus on põllumajandustootjatel olnud ka varem. Pikemal ajaskaalal annab põlluraamatu andmestik võimaluse andme- ja teaduspõhiste teenuste loomiseks ning uuendamiseks . Nimetatud teenusteks võivad olla näiteks väetamis-, lupjamis- külvi- ja koristusaja soovitused , mille järgimine võib tuua põllumajandustootjale mõningast majanduslikku kasu . Eelnõu rakendamisel võib mõju ettevõtjate halduskoormusele jääda samaks või mõnevõrra väheneda , kuna e-põlluraaamatus on andmeread osaliselt toetuse taotlemise andmete põhjal juba eeltäidetud (näiteks põldude asukoht ja suurus, kasvatatavad kultuurid ) ja põllumajandustootjad ei pea samu andmeid mitu korda s isestama või esitama. Siinkohal saab nimetada statistikaks kogutavaid andmeid või andmeid, mida on vaja esitada erinevate strateegiakava toetuste saamiseks. Mõju el u- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale jääb samaks kuna põlluraamatu pidamise kohustus on põllumajandustootjatel olnud ka varem. Pikemal ajaskaalal annab põlluraamatu andmestik võimaluse andme- ja t eaduspõhiste teenuste loomiseks ning uuendamiseks . Nimetatud teenusteks on võivad olla näiteks väetamissoovitused , külvikorra kavandaja, huumus- ja toitainete bilansid jm , mille järgimine aitab põllumajandustootjal keskkonnasõbralikult majandanda, eelkõige vähendades põllumaj a ndustootmisega kaasnevaid negatiivseid riske veele, mullale ning elurikkusele. Karjatervise andmete kogumise ja analüüsimis e tulemusel saab loomapidaja ülevaate karja tervislikust seisust. Sellest tulenevalt teeb veterinaararst vajadusel ettepaneku võtta kasutusele meetmeid karj atervise olukorra parandamiseks. Parem karja tervis aitab kaasa ravimite kasutamise vähendamisele , sh antimikroobse t resistentsust tekitavate antibiootikumide kasutamise vähendamisele. Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele Majanduslike ja keskkonnaalaste mõjude territoriaalse jaotuse kaudu kaasneb mõningane positiivne regionaalne mõju maapiirkondadele, kus tegutseb enamus põllumajanduslikest ettevõt jatest . Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatus ei too kaasa uute asutuste loomise või ümberstruktureerimise vajadust, kuid võib eelkõige IT süsteemide arendamise tõttu suurendada ajutiselt PRIA töökoormust. Samuti võib PRIA töökoormus suureneda e-põlluraamatu andmete esitamisel põllumajandustootjate igapäevase kasutajatoe pakkumisega ning loodud IT-süsteemide töökindlana hoidmise ja parendamisega. Samas pikemas perspektiivis võib PRIA töökoormus väheneda, kuna andmevahetuse kaudu on tööprotsesse võimalik läbi viia efektiivsemalt . 6 .2 . Toetuse vähendamise tingimuste ja korra täpsustamine Muudatusega võib kaasneda mõju eelkõige sihtrühm ale ja PRIAle . Kuna hetkel ei ole selge, kas ja millal võib tekkida vajadus toetuse vähendamise tingimusi ja korda täpsustada, siis on lühidalt hinnatud neid mõjusid, mille esinemine on kõige tõenäolisem. Sihtrühm S ihtrühmaks on eelkõige toetuste taotlejad, kes peavad toetuse saamiseks nõudeid täitma. Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust (seaduse § 13 lg 3) . Muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega toetuse vähendam ise täpsemad tingimused ja kord, k una p raeguse l programmiperioodi l on Euroopa Liidu õigus toetuse vähendamisega seotu puhul väga üldine, ning võib tekkida vajadus toetuse vähendamisega seotut täpsustada . Nõuete rikkumine toob taotlejale ka praegu kaasa toetuse vähendamise või selle andmisest keeldumise. Ministri määrusega kehtestatavad täpsemad toetuse vähendamise tingimused võivad mõjutada vähendatavat toetussummat ning mh ka seda, mis programmiperiood ja ajavahemik, mil rikkumine aset leidis, võetakse toetuse vähendamise arvutamisel arvesse. Nimetatud volitusnormiga kehtestataks sellised toetuse vähendamise täpsemad tingimused, mis ei ole seotud üksnes ühe kindla toetusega, vaid puudutavad laiemat toetuste ringi. Seega puudutaks nimetatud volitusnormi alusel kehtestatav määrus paljusid toetuste taotlejaid. Täpset taotlejate arvu ei ole võimalik hetkel veel prognoosida, kuna kõikide toetuste taotlusvoorud ei ole veel avatud. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatus ega ei kaasne uute asutuste loomist või ümberstruktureerimise vajadust. PRIA töökoormus võib määruse jõustumisel ajutiselt suureneda, kuid suure tõenäosusega jääb see samaks. Pärast täpsemate tingimuste kehtestamist lähtub PRIA toetuse vähendamisel lisaks muudes Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktides ning PRIA kontrolliprotseduurides toodust ka uue volitusnormi alusel kehtestatavas ministri määruses sätestatust. 6.3. Nõuandeteenuse osatamiseks kavandatud toetuse erisused Sihtrühm Nõuandeteenuse osutamisel on kaks suuremat sihtgruppi- nõuandeteenuse osutajad ja nõuandeteenuse saajad. Nõuandeteenuse osutajaks, toetuse taotlejaks ja saajaks, on põllu ja maamajanduses seni kutsetunnistusega 5.- 7. taseme kutsega konsulendid, kes on registreeritud SA Kutsekoda kutseregistris. Konsulentide arv on viimasel kolmel aastal püsinud 110-120 isiku vahel, neist 50-60 on osutanud nõuannet Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu. Nõuandeteenuste valdkondade puhul on prognoositud keskkonnakaitse ja loodushoiu küsimustega seonduvate nõuandevajaduste kasvu. Suuremat tähelepanu väärivad põllu- ja maamajanduses ka innovatsiooni, bio- ja ringmajanduse, töötervishoiu-, ohutuse teemad. Nõuandeteenuse osutajatena on vajadus kaasata eksperte, teadlasi ja ettevõtlusega tegelevaid isikud, et katta laienev nõuande teemade ring. Nõuandeteenuse saaja on selle toetuse raames lõppkasusaajana põllu-, maa-, a gro metsamajandusega tegelev, põllumajandussaaduste töötlemisega tegelev füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik. 2022.a kasutas Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt korraldatud nõuandeteenust 3098 nõuande saajat . Oluline on tagada nõuande kättesaadavus noortele ja alustavatele ettevõtjatele, sellhulgas ka neile, kelle jaoks eelnimetatud ettevõtlusvaldkonnad ei ole põhitegevusala. Mõjud Muudatuse rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning kaudseid positiivseid mõjusid julgeolekule, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Nõuandeteenuse osutamine mõjude kohta ei ole viimase kümne aasta jooksul koostatud eraldi analüüsi. Nõuandeteenuse osutamisega seotud muudatused ei too kaasa olulist mõju. Nõuandeteenuse osutamine on põllu- ja maamajandusega tegelevate ettevõtete jätkusuutlikkust, majanduslikku võimekust ja turgudega kohanemist kasvatav. Nõuandeteenuse osutamisel on positiivne mõju toidujulgeoleku tagamisele. Nõuandeteenuse osutamisel suureneb ettevõtete tegevuse sihitatus kliimaeesmärkide saavutamisel. „ Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ toob välja nõuandeteenuse vajalikkuse ja mõju teadmiste vahetamisel, dialoogi loomisel põllu- ja maamajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, ametiasutuste ja otsustajate vahel. Põllu- ja maamajanduse arenguvajadustest lähtuvalt on vajalik senisest, vaid kutsega konsulentide teenusest paindlikumat lahendust. Teadmiste ja oskuste parema liikumise saab suurendada, kaasates nõuande osutajatena isikuid kelle ettevalmistus ja oskused võimaldavad nõuannet erinevates põllu- ja maamajandusele olulistes valdkondades edasi anda ja kelle pädevus on enne nõustajate nimekirja kandmist tõendatud. Mõju majandusele , sealhulgas isikute halduskoormusele Mõju majandusele ei ole oluline, kuid mõjutab mõningal määral otse selt ja on positiivne. Toetusega hüvitatakse põllu- ja maamajandusega tegelemiseks ja selle arendamiseks vajaliku teabe saamine erinevate nõuandevaldkondade kaudu, klientidele sobivate meetoditega. Lisaks võib positiivse mõju avaldumist oodata põllumajandustootjate teadlikkuse tõstmisega saavutatava põllu- ja maamajanduse keskkonnahoidlikuma ja kliimamuutustega arvestava arengu kaudu. Muudatustega kaasnevalt saab nõuandeteenus kättesaadavamaks, arenevale põllu- ja maamajandusele kohasemaks ja majanduse üldistele muutustele kiiremini reageerivaks. Nõ uandeteenuse saajatel praktiliselt halduskoormus puudub, sest nemad saavad avalikest vahenditest subsideeritud teenuse otse endale sobiva nõuandeteenuse osutaja käest ilma riigiasutustega suhtluseta. Nõustamisteenuse osutajate halduskoormus jääb tavapäraseks, mis eeldab esmalt METK-le toetusskeemi sisenemiseks avalduse esitamist ning pärast teenuse osutamist toetuse maksmiseks PRIA-le maksetaotluse esitamist. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja loodus keskkonnale ei ole oluline, kuid mõjutab mõningal määral otseselt ja on positiivne. Kliimamuutustega kohanemisel osutuvad vajalikuks sisendid kõikidesse nõustamisvaldkondadesse. Seni on keskkonnanõuete edasiandmisel olnud suurem osakaal taimekasvatuse, metsanduse valdkonna nõustajatel, laienev nõustajate ring annab võimaluse kaasata keskkonnaeksperte. See loob võimaluse viia põllu- ja maamajandusega tegelevate ettevõtete probleemid tagasisidena teadusesse ja poliitikate kujundamisse. Mõju regionaalarengule M õju regionaalarengule ei ole oluline, kuid mõjutab mõningal määral ja on positiivne. Mõju avaldu b ettevõtluse ja elukeskkonna kaitse kaudu. Nõuandeteenus on kogu Eesti territooriumit hõlmav ning on tagatud kõikides Eesti piirkondades. Nõuande kättesaadavus noortele ja alustavatele ettevõtjatele soodustab põlvkondade vahetust, maamajanduse ja selle mitmekülgsuse säilimist, töötlejatele nõuande pakkumine tugevdab toidusüsteemi käsitluse rakendamist põllu- ja maamajanduse valdkonnas. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatus ei too kaasa uute asutuste loomise või ümberstruktureerimise vajadust. Nõuandeteenuse osutamise korraldamine, koordineerimine ja arendamine AKIS-e ühe komponendina M ETK-s toob kaasa nelja uue töökoha loomise vajaduse. Nõuandeteenuse osutamise korraldamiseks kasutatakse PRIA e-keskkonda, mis võimaldab regulaarselt ja süstemaatiliselt seirata ja hinnata nõuandetegevusi, koostada analüüse, kasutada saadud andmeid nõuandeteenuse efektiivsemaks muutmiseks. PRIA töökoormus toetuse menetlemisel ei suurene , vaid pigem väheneb, kuna tavaliselt PRIA ülesannete hulka kuuluv toetuse taotlust asenevad konsulentide nimekirja arvamise taotluse läbivaatamine toimub METK-s. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamiseks on vajalik arendada eelkõige PRIA IT-süsteemi ja luua kasutajatugi e-teenuse kasutamise toetamiseks. E-põlluraamatu rakendamiseks tuleb tuleb luua vajalikud PRIA e-teenuse keskkonna teenused ning võimalused põllumajandusandmete varamu, PRIA e-teenuse keskkonna ja eraõigusliku andmekogu vaheliseks andmete vahetuseks. Karjatervise andmete osas tuleb luua võimalused nende andmete hõivamiseks ning põllumajandusandmete varamusse esitamiseks ja kandmiseks. Nimetatud teenuste arendamiseks on PRIAle juba eraldatud eelarvevahendid struktuurifondidest ja tehnilisest abist. Seaduse rakendamisega kaasnevad PRIAle üldkulud seoses põllumajandusandmete varamu haldamisega. Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsustele. 8. Rakendusaktid Eelnõuga tehtavad muudatused võivad kaasa tuua toetuste andmisega seotud õigusaktide muutmise . Praegu ei ole veel võimalik välja tuua, mida ja kuidas täpsemal t muuta tuleks . Kindlasti tuleb muuta V abariigi V alitsuse 6. veebruari 2015. a määrus t nr 14 „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus“ . 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras . Seaduse rakendamine on seotud ÜPP abinõu tegevuste rakendumisega. ÜPP abinõu tegevused, nagu e-põlluraama tu pidamine ja selles N- bilansi koostamine, rakenduvad 1. jaanuaril 2024. a. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat atakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastam i seks Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile , Justiitsministeerium ile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile . S eaduse eelnõu esitatatakse arvamuse avaldamiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 seirekomisjonile ja PRIA -le. __________________________________________________________________________ EELNÕU 2 0 .0 6 . 2023 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus e muutmise seadus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõi getes 4 ja 5 sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 113 lõikes 6 1 nimetatud põllumajand us andmete varamusse esitatud andmete suhtes.“; 2) p aragrahvi 8 lõi kes 2 asendatakse tekstiosa „ Maksu- ja Tolliamet ning käesoleva seaduse § s 10 nimetatud riigi sihtasutus “ tekstiosaga „ Maksu- ja Tolliamet, käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud riigi sihtasutus ning § 48 lõikes 2 nimetatud asutus “ ; 3) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada toetuse vähendamise täpsemad tingimused ja korra.“; 4 ) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 1 järgmises sõnastuses: „6 1 ) käesoleva seaduse § 113 lõikes 6 1 nimetatud põllumajandusandmete varamusse andmete esitamise kohustuse;“; 5 ) paragrahvi 24 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 1 järgmises sõnastuses: „8 1 ) käesoleva seaduse § 113 lõikes 6 1 nimetatud põllumajandusandmete varamusse andmete esitamise kohustuse;“; 6) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Nõuandeteenuse osutamiseks toetuse andmise korral loetakse toetuse taotlus esitatuks nõuandeteenuse osutajate nimekirja kandmise taotluse käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimet at ud asutusele esitamisega. “ ; 7) paragrahvi 26 lõi kes 3 asendatakse sõnad „Keskkonnaamet või riigi sihtasutus “ tekstiosaga „ Keskkonnaamet , riigi sihtasutus või käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud asutus“; 8) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „ (9) Nõuandeteenuse osutamiseks toetuse andmise korral loetakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimet at ud asutuse poolt isiku nõuandeteenuse osutajate nimekirja kandmisega toetuse taotlus rahuldatuks. “; 9 ) paragrahvi 112 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kasutamiseks“ tekstiosaga „ , põllumajanduspoliitika kavandamiseks “; 10 ) paragrahvi 113 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ kataloog “ tekstiosaga „ , põllumajandus andmete varamu “ ; 11 ) paragrahvi 113 täiendatakse lõi getega 6 1 ja 6 2 järgmises sõnastuses: „( 6 1 ) Põllumajandus andmete varamusse kantakse andmed põllumajandusliku tegevuse kohta, mille esitamise kohustus kaasneb ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemisega või mis esitatakse vabatahtlikult PRIA e-teenuse keskkonnas avatud e-teenuse kasutamise korral. ( 6 2 ) Isiku nõudmisel tagastab PRIA põllumajandusandmete varamusse vabatahtlikult esita tud andmed ja lõpetab nende andmete edasi se töötlemise. “ ; 1 2 ) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tunnistama“ sõnadega „põllumajandus andmete varamu sse kantud andmed ning “; 1 3 ) paragrahvi 114 lõi get 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Põllumajandusandmete varamusse kantud andmetele on juurdepääsuõigus ka muul isikul õigustatud huvi esinemise korral ja eraõiguslikul andmekogupidajal põllumajandusandmete varamusse andmeid esitanud isiku nõusolekul .“; 1 4 ) paragrahvi 116 lõi kes 4 asendatakse sõnad „Keskkonnaamet ning riigi sihtasutus “ tekstiosaga „ Keskkonnaamet, riigi sihtasutus ning käesoleva seadu se § 48 lõikes 2 nimetud asutus“ . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 2023 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …..2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Vabariigi Valitsuse nimel Justiitsministeerium Keskkonnaministeerium 22.06.2023 nr 1.4-1/538 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu, ELUPS_EN_muutmine_EIS.docx; 2. Seletuskiri, ELUPS_SK_muutmine_EIS.docx. Jaana Lepik 625 6202 [email protected] Ketlyn Roze 625 6127 [email protected] Reelika Päädam 625 6267 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/23-0860 - Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9487c58f-9a7b-410a-9a78-1cd2d360b666 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9487c58f-9a7b-410a-9a78-1cd2d360b666?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main