Lootsitasu määrad ja maksmise kord

-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 22.06.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 38 delta_docName \* MERGEFORMAT Lootsitasu määrad ja maksmise kord Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 68 lõike 2 7 alusel. § 1. Määruse kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse riigieelarvesse laekuvate lootsitasude määrad ja maksmise kord lootsiteenuse eest, mida osutab Riigilaevastik. (2) Määruse tähenduses on lootsitasu meresõiduohutuse seaduse : 1) paragrahvi 68 lõikes 2 2 nimetatud lootsitasu l ootsimisel sadama akvatooriumil ; 2) paragrahvi 68 lõikes 2 3 nimetatud lootsitasu l ootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi; 3) paragrahvi 68 lõikes 2 4 nimetatud lisatasu; 4 ) paragrahvi 68 lõikes 2 5 nimetatud tasu ; 5 ) paragrahvi 68 lõikes 2 6 nimetatud erisus test lähtudes arvesta tud lootsitasu. § 2. Lootsitasu määrad lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi (1) Lootsitasu määrad lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi on kehtestatud määruse lisas. (2) Lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi arvestatakse lootsitasu lootsitava laeva kogumahutavuse ja lootsimisel läbitud meremiilide arvu järgi. § 3. Erisus lootsitasu arvestamisel avamerelootsimisel (1) Lootsimisel väljaspool kohustusliku lootsimise ala (edaspidi avamerelootsimine ) on lootsitasu põhitasu määrad ühe meremiili kohta järgmised: 1) laev kogumahutavusega 50 000 ja vähem – 16 eurot lootsimisel Ristna meridiaanist ida poole ja 15 eurot lootsimisel Ristna meridiaanist lääne poole; 2) laev kogumahutavusega üle 50 000 – 20 eurot lootsimisel Ristna meridiaanist ida poole ja 16 eurot lootsimisel Ristna meridiaanist lääne poole. (2) Avamerelootsimisel arvestatakse lootsitasu laeva kogumahutavuse ja lootsimisel läbitud meremiilide arvu järgi, korrutades lootsimisel läbitud meremiilide arvu lõikes 1 sätestatud lootsitasu määraga. § 4. Erisus lootsitasu arvestamisel lootsimisel Väinameres (1) Laeva lootsimisel läbi Väinamere sadamat külastamata on lootsitasu määrad ühes suunas lootsimisel järgmised: 1) laev kogumahutavusega kuni 1500 – 520 eurot; 2) laev kogumahutavusega 1500 kuni 2999 – 731 eurot; 3) laev kogumahutavusega üle 3000 – 1054 eurot. (2) Kui laeva lootsimisel läbi Väinamere sadamat külastamata läbitakse vähem kui 25 meremiili, kohaldatakse § 2 lõikes 1 nimetatud lootsitasu määra. § 5. Lootsitasu määrad lootsimisel sadama akvatooriumil (1) Lootsitasu määrad lootsimisel sadama akvatooriumil on kehtestatud määruse lisas. (2) Lootsimisel sadama akvatooriumil arvestatakse lootsitasu laeva kogumahutavuse järgi. § 6. Erisus lootsitasu arvestamisel lootsimisel õhtusel või öisel ajal, puhkepäeval või riigipühal (1) Lootsimisel tööpäeval ajavahemikus kell a 18.00–06.00 või puhkepäeval korrutatakse olene valt lootsimise alast § 2, 3, 4 või 5 kohaselt arvestatud lootsitasu läbi kordajaga 1,25 ja riigipühal kordajaga 1,5. (2) Lõikes 1 nimetatud koefitsient e rakendatakse juhul, kui lootsimine algab lõikes 1 nimetatud ajavahemikus või päeval. § 7. Erisus lootsitasu arvestamisel m ehitamata ujuvobjekti lootsimisel ( 1) Määruse tähenduses on m ehitamata ujuvobjektiks mehitamata veesõiduk, veesõiduk, mille käiturid ei tööta, teisaldatav ujuvvahend ja v eesõidukiks mitteolev ujuvobjekt . ( 2 ) Mehitamata ujuvobjekti lootsimisel puksiirkoosseisus lähtutakse lootsitasu arvestamisel olene valt lootsimise alast §-s 2, 3, 4 või 5 sätestatust. ( 3 ) Kui veesõidukiks mitteoleva ujuvobjekti kogumahutavust ei ole määratud , lähtutakse lootsitasu arvestamisel ujuvobjekti kogukaalust , mis võrdsustatakse kogumahutavusega . ( 4 ) Kui loots juhendab puksiirkoosseisu moodustamist ja tööd mehitamata veesõiduki või teisaldatava ujuvvahendi pardal t , millel puudub kapten või kaptenit asendav meeskonnaliige, või veesõidukiks mitteoleval t ujuvobjektil t , lisandub lõikes 2 nimetatud lootsitasule ajatasu 300 eurot iga alustatud tunni eest. § 8. Erijuhtumi lisatasu (1) Laeva lootsimisel dokkimise, deviatsiooni määramise, päästetööde või käigukatsetuse korral lähtutakse lootsitasu arvestamisel olene valt lootsimise alast §-s 2, 3, 4 või 5 sätestatust. (2) Lõikes 1 nimetatud lootsitasule lisandub ajatasu 300 eurot iga alustatud tunni eest. § 9. Ooteaja lisatasu (1) Kui lootsimine katkeb ekspluatatsiooniliste varude (kütus, vesi, proviant) täiendamise või lootsitava laeva tehnilise rikke tõttu või mõnel muul lootsist sõltumata põhjusel, lisandub olene valt lootsimise alast § 2, 3, 4 või 5 kohaselt arvestatud lootsitasule kuni lootsimise katkestuse lõpuni ooteaja lisatasu 300 eurot iga alustatud tunni eest. (2) Kui lootsil ei ole lootsimise sihtkohas võimalik temast sõltumata põhjusel 30 minuti jooksul laevalt ohutult lahkuda, lisandub olene valt lootsimise alast § 2, 3, 4 või 5 kohaselt arvestatud lootsitasule kuni lootsi laevalt lahkumiseni ooteaja lisatasu 300 eurot iga alustatud tunni eest. § 10. Lisatasu laeva lootsimisel rohkem kui ühe lootsiga Kui laeva lootsitakse rohkem kui ühe lootsiga, on olene valt lootsimise alast § 2, 3, 4 või 5 kohaselt arvestatud lootsitasu iga lisanduva lootsi eest 30 protsen t i suurem. § 11. Valeväljakutse lisatasu (1) M eresõiduohutuse seaduse § 55 lõike 2 alusel kehtestatu d õigusakti kohase valevälj a kutse korral on valeväljakutse lisatasu 750 eurot. (2) Valeväljakutse tasu tuleb maksta ka juhul, kui enne lootsimise alustamis t või lootsimise alustamisel selgub, et laev on meresõiduohutuse seaduse § 57 lõike 1 punkti 3 kohaselt k ohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud . § 12 . Lootsitellimuse muutmise ja tühistamise tasu (1) Kui lootsitellimust muudetakse kaks või enam korda enne lootsitellimuse viimase kinnitamise tähtaega , on tasu iga muutmise eest 100 eurot. (2) Lootsitellimuse muutmine või tühistamine pärast lootsitellimuse viimase kinnitamise tähtaega loetakse valeväljakutseks ja kohaldatakse § s 11 nimetatud valeväljakutse lisatasu. § 13. Lootsitasu maksmine (1) Riigilaevastik esitab reederile või tema nimel tegutsevale laevaagendile tasumisele kuuluva lootsitasu kohta makseteatise. Makseteatis koostatakse lootsikviitungi andmete põhjal. (2) Makseteatisel näidatakse: 1) makseteatise koostaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; 2) makseteatise koostamise kuupäev; 3) maksja nimi ja aadress; 4) lootsikviitungi number ja kuupäev ; 5) lootsitud laeva nimi; 6 ) tasumisele kuuluva lootsitasu suurus; 7 ) makseteatise õiguslik ja faktiline alus; 8 ) maksetähtpäev; 9 ) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta , kui lootsitasu jäetakse tähta jaks tasumata. (3) Riigilaevastik esitab reederile või või tema nimel tegutsevale laevaagendile makseteatise 30 päeva jooksul lootsiteenuse osutamisest arvates. (4) Riigilaevastik võib esitada reederile või või tema nimel tegutsevale laevaagendile ühe makseteatise mitme lootsimise kohta. (5) Lootsitasu tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates. § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Kristen Michal delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT kliimaminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler Lisa Lootsitasu määrad lootsimisel sadama akvatooriumil ja väljaspool sadama akvatooriumi kliimaministri 22.06.2023 määrus nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ Lisa Lootsitasu määrad lootsimisel sadama akvatooriumil ja väljaspool sadama akvatooriumi Veesõiduki Lootsimine Lootsimine väljaspool sadama akvatooriumi (eurodes) kogumahutavus sadama kuni 2,99 3–5,99 6–9,99 10–14,99 15–24,99 GT akvatooriumil meremiili meremiili meremiili meremiili meremiili (eurodes) kuni 250 34 27 34 42 49 55 251 kuni 500 70 42 63 70 90 112 501 kuni 1000 139 55 90 111 133 153 1001 kuni 1500 202 66 114 148 202 241 1501 kuni 2000 269 80 140 187 269 335 2001 kuni 3000 335 94 168 255 322 402 3001 kuni 5000 387 102 193 284 361 452 5001 kuni 7500 478 115 225 322 412 515 7501 kuni 581 141 258 361 464 593 10 000 10 001 kuni 617 160 303 383 494 642 12 500 12 501 kuni 742 197 357 469 617 742 15 000 15 001 kuni 865 247 420 581 742 865 18 000 18 001 kuni 989 321 481 693 890 1 014 24 000 24 001 kuni 1 174 396 550 822 1 038 1 162 30 000 30 001 kuni 1 360 469 617 939 1 235 1 360 40 000 40 001 kuni 1 545 543 705 1 063 1 421 1 541 60 000 60 001 kuni 1 854 617 927 1 235 1 607 1 854 80 000 80 001 kuni 2 192 721 1 198 1 352 1 801 2 096 100 000 100 001 kuni 2 530 796 1 467 1 565 1 993 2 338 120 000 MÄÄRUS 22.06.2023 nr 38 Lootsitasu määrad ja maksmise kord Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 68 lõike 27 alusel. § 1. Määruse kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse riigieelarvesse laekuvate lootsitasude määrad ja maksmise kord lootsiteenuse eest, mida osutab Riigilaevastik. (2) Määruse tähenduses on lootsitasu meresõiduohutuse seaduse: 1) paragrahvi 68 lõikes 22 nimetatud lootsitasu lootsimisel sadama akvatooriumil; 2) paragrahvi 68 lõikes 23 nimetatud lootsitasu lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi; 3) paragrahvi 68 lõikes 24 nimetatud lisatasu; 4) paragrahvi 68 lõikes 25 nimetatud tasu; 5) paragrahvi 68 lõikes 26 nimetatud erisustest lähtudes arvestatud lootsitasu. § 2. Lootsitasu määrad lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi (1) Lootsitasu määrad lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi on kehtestatud määruse lisas. (2) Lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi arvestatakse lootsitasu lootsitava laeva kogumahutavuse ja lootsimisel läbitud meremiilide arvu järgi. § 3. Erisus lootsitasu arvestamisel avamerelootsimisel (1) Lootsimisel väljaspool kohustusliku lootsimise ala (edaspidi avamerelootsimine) on lootsitasu põhitasu määrad ühe meremiili kohta järgmised: 1) laev kogumahutavusega 50 000 ja vähem – 16 eurot lootsimisel Ristna meridiaanist ida poole ja 15 eurot lootsimisel Ristna meridiaanist lääne poole; 2) laev kogumahutavusega üle 50 000 – 20 eurot lootsimisel Ristna meridiaanist ida poole ja 16 eurot lootsimisel Ristna meridiaanist lääne poole. (2) Avamerelootsimisel arvestatakse lootsitasu laeva kogumahutavuse ja lootsimisel läbitud meremiilide arvu järgi, korrutades lootsimisel läbitud meremiilide arvu lõikes 1 sätestatud lootsitasu määraga. § 4. Erisus lootsitasu arvestamisel lootsimisel Väinameres (1) Laeva lootsimisel läbi Väinamere sadamat külastamata on lootsitasu määrad ühes suunas lootsimisel järgmised: 1) laev kogumahutavusega kuni 1500 – 520 eurot; 2) laev kogumahutavusega 1500 kuni 2999 – 731 eurot; 3) laev kogumahutavusega üle 3000 – 1054 eurot. (2) Kui laeva lootsimisel läbi Väinamere sadamat külastamata läbitakse vähem kui 25 meremiili, kohaldatakse § 2 lõikes 1 nimetatud lootsitasu määra. § 5. Lootsitasu määrad lootsimisel sadama akvatooriumil (1) Lootsitasu määrad lootsimisel sadama akvatooriumil on kehtestatud määruse lisas. (2) Lootsimisel sadama akvatooriumil arvestatakse lootsitasu laeva kogumahutavuse järgi. § 6. Erisus lootsitasu arvestamisel lootsimisel õhtusel või öisel ajal, puhkepäeval või riigipühal (1) Lootsimisel tööpäeval ajavahemikus kella 18.00–06.00 või puhkepäeval korrutatakse olenevalt lootsimise alast § 2, 3, 4 või 5 kohaselt arvestatud lootsitasu läbi kordajaga 1,25 ja riigipühal kordajaga 1,5. (2) Lõikes 1 nimetatud koefitsiente rakendatakse juhul, kui lootsimine algab lõikes 1 nimetatud ajavahemikus või päeval. § 7. Erisus lootsitasu arvestamisel mehitamata ujuvobjekti lootsimisel (1) Määruse tähenduses on mehitamata ujuvobjektiks mehitamata veesõiduk, veesõiduk, mille käiturid ei tööta, teisaldatav ujuvvahend ja veesõidukiks mitteolev ujuvobjekt. (2) Mehitamata ujuvobjekti lootsimisel puksiirkoosseisus lähtutakse lootsitasu arvestamisel olenevalt lootsimise alast §-s 2, 3, 4 või 5 sätestatust. (3) Kui veesõidukiks mitteoleva ujuvobjekti kogumahutavust ei ole määratud, lähtutakse lootsitasu arvestamisel ujuvobjekti kogukaalust, mis võrdsustatakse kogumahutavusega. (4) Kui loots juhendab puksiirkoosseisu moodustamist ja tööd mehitamata veesõiduki või teisaldatava ujuvvahendi pardalt, millel puudub kapten või kaptenit asendav meeskonnaliige, või veesõidukiks mitteolevalt ujuvobjektilt, lisandub lõikes 2 nimetatud lootsitasule ajatasu 300 eurot iga alustatud tunni eest. § 8. Erijuhtumi lisatasu (1) Laeva lootsimisel dokkimise, deviatsiooni määramise, päästetööde või käigukatsetuse korral lähtutakse lootsitasu arvestamisel olenevalt lootsimise alast §-s 2, 3, 4 või 5 sätestatust. (2) Lõikes 1 nimetatud lootsitasule lisandub ajatasu 300 eurot iga alustatud tunni eest. § 9. Ooteaja lisatasu (1) Kui lootsimine katkeb ekspluatatsiooniliste varude (kütus, vesi, proviant) täiendamise või lootsitava laeva tehnilise rikke tõttu või mõnel muul lootsist sõltumata põhjusel, lisandub olenevalt lootsimise alast § 2, 3, 4 või 5 kohaselt arvestatud lootsitasule kuni lootsimise katkestuse lõpuni ooteaja lisatasu 300 eurot iga alustatud tunni eest. (2) Kui lootsil ei ole lootsimise sihtkohas võimalik temast sõltumata põhjusel 30 minuti jooksul laevalt ohutult lahkuda, lisandub olenevalt lootsimise alast § 2, 3, 4 või 5 kohaselt arvestatud lootsitasule kuni lootsi laevalt lahkumiseni ooteaja lisatasu 300 eurot iga alustatud tunni eest. § 10. Lisatasu laeva lootsimisel rohkem kui ühe lootsiga Kui laeva lootsitakse rohkem kui ühe lootsiga, on olenevalt lootsimise alast § 2, 3, 4 või 5 kohaselt arvestatud lootsitasu iga lisanduva lootsi eest 30 protsenti suurem. § 11. Valeväljakutse lisatasu (1) Meresõiduohutuse seaduse § 55 lõike 2 alusel kehtestatud õigusakti kohase valeväljakutse korral on valeväljakutse lisatasu 750 eurot. (2) Valeväljakutse tasu tuleb maksta ka juhul, kui enne lootsimise alustamist või lootsimise alustamisel selgub, et laev on meresõiduohutuse seaduse § 57 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud. § 12. Lootsitellimuse muutmise ja tühistamise tasu (1) Kui lootsitellimust muudetakse kaks või enam korda enne lootsitellimuse viimase kinnitamise tähtaega, on tasu iga muutmise eest 100 eurot. (2) Lootsitellimuse muutmine või tühistamine pärast lootsitellimuse viimase kinnitamise tähtaega loetakse valeväljakutseks ja kohaldatakse §-s 11 nimetatud valeväljakutse lisatasu. § 13. Lootsitasu maksmine (1) Riigilaevastik esitab reederile või tema nimel tegutsevale laevaagendile tasumisele kuuluva lootsitasu kohta makseteatise. Makseteatis koostatakse lootsikviitungi andmete põhjal. (2) Makseteatisel näidatakse: 1) makseteatise koostaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; 2) makseteatise koostamise kuupäev; 3) maksja nimi ja aadress; 4) lootsikviitungi number ja kuupäev; 5) lootsitud laeva nimi; 6) tasumisele kuuluva lootsitasu suurus; 7) makseteatise õiguslik ja faktiline alus; 8) maksetähtpäev; 9) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta, kui lootsitasu jäetakse tähtajaks tasumata. (3) Riigilaevastik esitab reederile või või tema nimel tegutsevale laevaagendile makseteatise 30 päeva jooksul lootsiteenuse osutamisest arvates. (4) Riigilaevastik võib esitada reederile või või tema nimel tegutsevale laevaagendile ühe makseteatise mitme lootsimise kohta. (5) Lootsitasu tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates. § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Lisa Lootsitasu määrad lootsimisel sadama akvatooriumil ja väljaspool sadama akvatooriumi  kliimaministri 22.06.2023 määrus nr 38 Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ Lisa Lootsitasu määrad lootsimisel sadama akvatooriumil ja väljaspool sadama akvatooriumi Veesõiduki Lootsimine Lootsimine väljaspool sadama akvatooriumi (eurodes) kogumahutavus sadama kuni 2,99 3–5,99 6–9,99 10–14,99 15–24,99 GT akvatooriumil meremiili meremiili meremiili meremiili meremiili (eurodes) kuni 250 34 27 34 42 49 55 251 kuni 500 70 42 63 70 90 112 501 kuni 1000 139 55 90 111 133 153 1001 kuni 1500 202 66 114 148 202 241 1501 kuni 2000 269 80 140 187 269 335 2001 kuni 3000 335 94 168 255 322 402 3001 kuni 5000 387 102 193 284 361 452 5001 kuni 7500 478 115 225 322 412 515 7501 kuni 10 000 581 141 258 361 464 593 10 001 kuni 617 160 303 383 494 642 12 500 12 501 kuni 742 197 357 469 617 742 15 000 15 001 kuni 865 247 420 581 742 865 18 000 18 001 kuni 989 321 481 693 890 1 014 24 000 24 001 kuni 1 174 396 550 822 1 038 1 162 30 000 30 001 kuni 1 360 469 617 939 1 235 1 360 40 000 40 001 kuni 1 545 543 705 1 063 1 421 1 541 60 000 60 001 kuni 1 854 617 927 1 235 1 607 1 854 80 000 80 001 kuni 2 192 721 1 198 1 352 1 801 2 096 100 000 100 001 kuni 2 530 796 1 467 1 565 1 993 2 338 120 000  19.06.2023 Kliimaministri määruse „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse lootsitasude määrad ja maksmise kord. Majandus- ja taristuministri 30. novembri 2022. a käskkirja nr 239 „Riigilaevastiku moodustamine“ punkti 1 kohaselt loodi alates 1. jaanuarist 2023. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav riigiasutus Riigilaevastik. Riigilaevastik alustab ülesannete täitmise ja teenuste osutamisega 1. juulist 2023, sealhulgas osutama AS-i Eesti Loots asemel lootsiteenust ja rakendama lootsitasusid. Meresõiduohutuse seaduses (MSOS) on selle tõttu tehtud vajalikud muudatused. 2023. aasta 1. juulil jõustub MSOS-i § 68 lõike 27 alusel volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega lootsitasu, MSOS-i § 68 lõikes 24 nimetatud lisatasu, MSOS-i § 68 lõikes 25 nimetatud tasu ning MSOS-i § 68 lõikes 26 nimetatud erisuste määrad ja lootsitasu maksmise korra. Käesoleva eelnõu eesmärk on kehtestada nimetatud lootsitasude määrad ja nende maksmise kord määruse tasandil. Volitusnormis viidatud valdkonna eest vastutavaks ministriks on peaministri 19. aprilli 2023. a korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 4 kohaselt kliimaminister. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Katerin Peärnberg ([email protected]) ja Riigilaevastiku peajurist Katrin Andre ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 2023. aasta 1. juulil jõustuvate MSOS-i muudatustega, mis reguleerivad lootsiteenuse osutaja ülesannete üleandmist riigiäriühingult AS-ilt Eesti Loots Riigilaevastikule. Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (216 SE) kohaselt on Riigilaevastik alates 1. juulist 2023 Kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus. 1 2. Määruse eesmärk Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada Riigilaevastiku toimimiseks vajalikud lootsitasude määrad ja lootsitasude maksmise kord. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 14 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse, et määrusega kehtestatud lootsitasu määrad on kehtestatud lootsiteenusele, mida osutab Riigilaevastik. Lootsitasu laekub riigieelarvesse. Määrust ei kohaldata MSOS-i § 56 lõikes 2 nimetatud juhul. Nimetatud sätte kohaselt võib sadama akvatooriumil lootsiteenust osutada sadama pidaja laeva ümberhaalamiseks või dokkimiseks. Sellise lootsiteenuse tasu kehtestab sadamapidaja ise. Lõikes 2 on sisustatud, mida peetakse lootsitasuks määruse tähenduses. Vastavalt MSOS § 68 lõikele 27 kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega lootsitasu, MSOS-i § 68 lõikes 24 nimetatud lisatasu, MSOS-i § 68 lõikes 25 nimetatud tasu ning MSOS-i § 68 lõikes 26 nimetatud erisuste määrad. Eelnõu §-s 2 on sätestatud lootsitasu määrad lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi. Konkreetsed tasumäärad on esitatud tabelis määruse lisas. Lootsitasu määrade sätestamisel on lähtutud MSOS-i § 68 lg-s 23 esitatud lootsitasu alam- ja ülemmäärast. Konkreetsed tasumäärad on samad, mida kuni 1. juulini 2023 rakendab AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana. Lootsitasu arvestatakse lähtudes lootsitava laeva kogumahutavusest (GT)1 ja lootsimisel läbitud meremiilide arvust. Näiteks, laeva kogumahutavusega 5000 lootsimisel 23 meremiili on lootsitasu määr 452 eurot, kui esine olukorda, mille puhul rakenduvad määruses nimetatud erisused või lisandub lisatasu. Eelnõu §-s 3 on sätestatud erisus lootsitasu arvestamisel avamerelootsimisel. Erisuse sätestamise alus tuleneb MSOS-i § 68 lõikest 26. Avamerelootsimisel ehk lootsimisel väljaspool kohustusliku lootsimise ala ei kohaldata määruse lisas väljaspool sadama akvatooriumi lootsimise kohta esitatud tasumäärasid, vaid lähtutakse eelnõu § 3 lõikes 1 esitatud tasumääradest. Tasumäärad on samad, mida kuni 1. juulini 2023 rakendab AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana. Tasumäärasid on korrigeeritud vaid selliselt, et need on ümardatud täiseuroni. Eelnõu §-s 4 on sätestatud erisus lootsitasu arvestamisel lootsimisel Väinameres. Erisuse sätestamise alus tuleneb MSOS-i § 68 lõikest 26. Lootsimine läbi Väinamere sadamat külastamata tähendab lootsimist kahe lootsijaama (lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koha) vahel koordinaatidega: 1) Väinamere laevatee põhjast lõunasse – φ = 59º 01,0’N; λ = 23º 05,0’ E Väinamerd läbiv transiitliiklus 2) Väinamere laevatee lõunast põhja – φ = 58º 31’N; λ = 23º 30’ E Väinamerd läbiv transiitliiklus Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad on esitatud majandus- ja 1 kogumahutavus (ingl gross tonnage), tähis GT. Kogumahutavuse märkimisel ei kasutata ühikut. 2 kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“2 (edaspidi lootsimise korra määrus). Eelnimetatud Väinamerd läbiva transiitliikluse puhul toimub lootsimine lootsimise korra määruse § 4 lg 2 punktides 14 ja 15 nimetatud lootsijaamade vahel. Tasumäärad on samad, mida kuni 1. juulini 2023 rakendab AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana. Eelnõu §-s 5 on sätestatud erisus lootsitasu arvestamisel lootsimisel sadama akvatooriumil. Sadama akvatooriumil on loots abiks näiteks manööverdamisel kai äärde ja sealt äraminekul, ümberhaalamisel ühe kai äärest teise ning laeva dokki või sealt välja manööverdamisel. Konkreetsed tasumäärad on esitatud määruse lisas. Lootsitasu määrade sätestamisel on lähtutud MSOS-i § 68 lõikes 22 esitatud lootsitasu alam- ja ülemmäärast. Kuna lootsimine sadama akvatooriumil on keerukam, erineb lootsimise tasu määr olenevalt sellest, kas lootsitakse sadama akvatooriumil või väljaspool seda. Konkreetsed tasumäärad on samad, mida kuni 1. juulini 2023 rakendab AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana. Lootsitasu arvestatakse lähtudes lootsitava laeva kogumahutavusest. Näiteks, lootsides sadama akvatooriumil laeva kogumahutavusega 5000 on lootsitasu määr 387 eurot, kui esine olukorda, mille puhul rakenduvad määruses nimetatud erisused või lisandub lisatasu. Kui laeva lootsitakse sadamasse ja sadama akvatooriumil või sadama akvatooriumil ja sadamast välja, koosneb lootsitasu sadamavälise lootsimise ja sadama akvatooriumil lootsimise lootsitasu summast. Näiteks, lootsides laeva kogumahutavusega 5000 väljaspool sadamat 23 meremiili ja ka sadama akvatooriumil, tuleb tasuda lootsitasu 839 eurot (452 eurot pluss 387 eurot), kui esine olukorda, mille puhul rakenduvad määruses nimetatud erisused või lisandub lisatasu. Eelnõu §-s 6 on sätestatud erisus lootsitasu arvestamise, kui lootsitakse õhtusel või öisel ajal, puhkepäeval või riigipühal. Erisuse sätestamise alus tuleneb MSOS-i § 68 lõikest 26. Koefitsiendid 1,25 ja 1,5 on samad, mida kuni 1. juulini 2023 rakendab AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana. Koefitsienti rakendamine sõltub sellest, millal lootsimist alustati. Näiteks, kui lootsimine algab kell 17.00, siis koefitsienti ei rakendata, ja kui lootsimine algab kell 18.00, rakendatakse koefitsienti. Ajavahemik kl 18.00-06.00 vastab varasemas palgaseaduses õhtuse ja öise ajana defineeritud ajavahemikule, mil töötamise ajal pidi tööandja töötajale lisatasu maksma. Näiteks, kui lootsitakse laeva kogumahutavusega 5000, tuleb laeva lootsimise eest pärast kella 21.00 väljaspool sadamat 23 meremiili ja sadama akvatooriumil tasuda lootsitasu 1048,75 eurot (839 eurot korrutatuna koefitsiendiga 1,25). Kui lootsimine toimub riigipühal 20. augustil ehk taasiseseisvumispäeval, on sama mahutavusega laeva puhul lootsitasu 1258,5 eurot (839 eurot korrutatuna koefitsiendiga 1,5). Nimetatud summa tasutakse juhul, kui ei esine olukorda, mille puhul rakenduvad määruses nimetatud muud erisused või lisandub lisatasu. Eelnõu §-s 7 on sätestatud erisus lootsitasu arvestamisel mehitamata ujuvobjekti lootsimisel. Erisuse sätestamise alus tuleneb MSOS-i § 68 lõikest 26. Mehitamata ujuvobjektiks on määruse tähenduses mehitamata veesõiduk (nt ujuvkraana), veesõiduk, mille käiturid ei tööta (näiteks laeva dokkimisel), teisaldatav ujuvvahend (näiteks praam ehk pargas) ja veesõidukiks mitteolev 2 RT I, 11.12.2021, 15 3 ujuvobjekt (nt ujuv vesiehitise betoonelement, mida pukseeritakse ehituskohast tegelikku asukohta3). Mehitamata ujuvobjekti lootsimisel arvestatakse lootsitasu lähtudes sellest, millisel alal lootsitakse, kas väljaspool sadama akvatooriumi, avamerel, Väinameres või sadama akvatooriumil. Lootsimise alast sõltuvalt lähtutakse lootsitasu arvestamisel määruse §-s 2, 3, 4 või 5 sätestatust. Kui veesõidukiks mitteoleval ujuvobjektil ei ole määratud kogumahutavust, lähtutakse lootsitasu arvestamisel selle objekti kogukaalust, mis võrdsustatakse kogumahutavusega. See tähendab, et kui betoonelemendi kaal on 10 000 tonni, loetakse see võrdseks kogumahutavusega 10 000. Praktikas esineb olukordi, kus sadamas oleval veesõidukil puudub meeskond või on tegemist veesõidukiks mitteoleva ujuvobjektiga, kuid on vaja moodustada puksiirkoosseis. Sellisel juhul läheb loots veesõiduki pardale või veesõidukiks mitteolevale ujuvobjektile, kust ta juhendab puksiirkoosseisu moodustamist ja tööd. Sellises olukorras lisandub lootsitasule ajatasu. Ajatasu on 300 eurot iga alustatud tunni eest. Ajatasu määr on sama, mida kuni 1. juulini 2023 rakendab AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana. Eelnõu §-s 8 on sätestatud lisatasu laeva lootsimisel dokkimise, deviatsiooni määramise, päästetööde või käigukatsetuse korral. Lisatasu sätestamise alus tuleneb MSOS-i § 68 lg 24 punktist 1. Lootsitasu arvestatakse lähtudes sellest, millisel alal lootsimine toimub, kas väljaspool sadama akvatooriumi, avamerel, Väinameres või sadama akvatooriumil. Lootsimise alast sõltuvalt lähtutakse lootsitasu arvestamisel määruse §-s 2, 3, 4 või 5 sätestatust. Nimetatud viisil arvestatud lootsitasule lisandub ajatasu 300 eurot ühe tunni eest. Tasu arvestatakse iga alustatud tunni eest. Ajatasu määr on sama, mida kuni 1. juulini 2023 rakendab AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana. Eelnõu §-s 9 on sätestatud ooteaja lisatasu, kui lootsimine katkeb ekspluatatsiooniliste varude (kütus, vesi, proviant) täiendamise või lootsitava laeva tehnilise rikke tõttu või mõnel muul lootsist sõltumatul põhjusel. Lisatasu sätestamise alus tuleneb MSOS-i § 68 lõikest 24. Peale selle kohaldatakse ooteaja lisatasu juhul, kui pärast lootsimise lõpetamist ei ole lootsil võimalik temast sõltumata põhjusel 30 minuti jooksul lootsimise lõpetamisest arvates laevalt ohutult lahkuda. Lisatasu lisandub sel juhul 30 minuti täitumisest arvates. Peale ooteaja lisatasu peab reeder MSOS-i § 61 lõike 3 kohaselt tasuma lootsi lootsimise sihtkohast tagasisõidu kulud. Lootsitasu arvestatakse lähtudes sellest, millisel alal lootsimine toimub, kas väljaspool sadama akvatooriumi, avamerel, Väinameres või sadama akvatooriumil. Lootsimise alast olenevalt lähtutakse lootsitasu arvestamisel määruse §-s 2, 3, 4 või 5 sätestatust. Lootsimise ala järgi arvestatud lootsitasule lisandub ajatasu 300 eurot iga alustatud tunni eest. Ajatasu määr on sama, mida kuni 1. juulini 2023 rakendab AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana. Eelnõu §-s 10 on sätestatud lisatasu, kui lootsimine toimub rohkem kui ühe lootsiga. Sellisel juhul on lootsitasu iga lisanduva lootsi eest 30% suurem. Lisatasu sätestamise alus tuleneb MSOS-i § 68 lg 24 punktist 4. Lootsitasu arvestatakse lähtudes sellest, millisel alal lootsitakse, kas väljaspool sadama akvatooriumi, avamerel, Väinameres või sadama akvatooriumil. Olenevalt lootsimise alast lähtutakse lootsitasu arvestamisel määruse §-s 2, 3, 4 või 5 sätestatust. 3 Näitena võib tuua Mehhikos lainemurdja ehitamisel betoonelementide pukseerimise. Teemakohast artikkel on kättesaadav aadressil https://aecom.com/without-limits/article/world-record-caisson-breakwater/ (31.05.2023). 4 Lootsimise kahe lootsiga näeb lootsimise korra määruse § 1 lg 3 punkt 3 ette avamerelootsimise puhul, mis kestab üle 12 tunni. Samuti võib kaht lootsi vaja olla gaasitankerite lootsimisel (eeskujuks on Soome vastav praktika). Gaasitankerite teenindamine on võimalik uues Pakrineeme sadamas. Lisatasu määr on sama, mida kuni 1. juulini 2023 rakendab AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana. Eelnõu §-s 11 on sätestatud valeväljakutse lisatasu lootsi valeväljakutse korral. Lisatasu sätestamise alus tuleneb MSOS-i § 68 lg 24 punktist 3. Valeväljakutse tasu rakendatakse juhul, kui loots saabub laevale või lootsi laevalemineku kohta tellitud ajaks, aga laev ei ole valmis lootsimise alustamiseks või see ei ole saabunud lootsi laevalemineku kohta. Sellisel juhul loetakse lootsi tellimine pärast 30 minuti möödumist tellimuse tähtajast valeväljakutseks. Lootsi saamiseks tuleb esitada uus tellimus. Asjakohane regulatsioon on esitatud lootsimise korra määruse § 1 lg-s 4. Valeväljakutse tasu tuleb maksta ka juhul, kui enne lootsimise alustamistel või lootsimise alustamisel selgub, et laev on kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud, kuna laeva kapten või reisilaeva kapten ja vanemtüürimees on sooritanud lootsitasõidu eksami ning neil on lootsitasõidu luba. Näiteks on lootsitellimuses esitatud selle kapteni nimi, kes laeva tegelikult ei juhi ja tegelikult juhib laeva kapten, kellel on lootsitasõidu luba. Regulatsioon on tingitud praktikas esinenud juhtumitest, kus laevaagent on laeva kohta esitanud lootsitellimuse ja loots saabub lootsimise alguspunkti, kus selgub, et laeva kaptenil on lootsitasõidu luba, mistõttu on laev MSOS-i § 57 lg 1 punkti 3 kohaselt kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud. Valeväljakutse lisatasu määr on sama, mida kuni 1. juulini 2023 rakendab AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana. Eelnõu §-s 12 on sätestatud lootsitellimuse muutmise ja tühistamise tasu. Lisatasu sätestamise alus tuleneb MSOS-i § 68 lõikest 25. Lootsitellimuse muutmise või tühistamise tasu ei tule maksta lootsitellimuse muutmisel esimesel korral, kui seda tehakse enne lootsitellimuse viimase kinnitamise tähtaega. Lootsitellimuse kinnitamise tähtajad on sätestatud lootsimise korra määruses. Nimetatud määruse § 1 lõike 3 kohaselt tellitakse loots: 1) laeva saabumisel: hiljemalt 24 tundi enne saabumist lootsi laevalemineku kohta, ent kui aeg eelmisest sadamast väljumisest on lühem kui 24 tundi, siis väljumisel sellest sadamast. Tellimust tuleb täpsustada kuus tundi ja seejärel kaks tundi enne laeva saabumist lootsi laevalemineku kohta; 2) laeva väljumisel: hiljemalt neli tundi enne väljumist. Tellimust tuleb täpsustada kaks tundi enne väljumist; 3) laeva avamerelootsimiseks: hiljemalt 48 tundi enne väljumist. Tellimust tuleb täpsustada kaks tundi enne väljumist. Määruse kohaselt on lootsitellimuse muutmisel kaks tundi enne lootsimise algust tasu määr 100 eurot. Lootsitellimuse muutmise tasu lisandub tegeliku lootsimise eest tasutavale summale. Tegemist on sama määraga, mida kuni 1. juulini 2023 rakendab AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana lootsitellimuse muutmisel etteteatamisega 1–4 tundi. Kui lootsitellimus tühistatakse enne lootsitellimuse viimase kinnitamise tähtaega, siis lisatasu ei rakendata. Lootsitellimuse tühistamise korral esitatakse uus lootsitellimus lootsimise korra määruses sätestatu kohaselt. Kui lootsitellimust muudetakse või see tühistatakse pärast lootsitellimuse viimase kinnitamise 5 tähtaega ehk kaks tundi enne lootsimise algust, loetakse et tegemist on valeväljakutsega. Sel juhul tuleb maksta eelnõu §-s 11 nimetatud valeväljakutse lisatasu 750 eurot. Lootsitellimuse muutmise korral lisatakse valeväljakutse tasu tegeliku lootsimise eest tasutavale summale. Valeväljakutse lisatasu määr on sama, mida kuni 1. juulini 2023 rakendab AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana. Lootsitasude kujundamisel on arvestatud MSOS-i § 68 lõikest 21 tuleneva põhimõttega, et lootsitasude arvestamisel lähtutakse eesmärgist tagada lootsiteenuse katkematu, kvaliteetne ja jätkusuutlik pakkumine, tehes selleks vajalikke investeeringuid ja arvestades meremajanduse arengu tagamise vajadusega. Lisaks näeb MSOS-i § 681 ette lootsitasu maksmise erijuhud. Eelnõu §-s 13 on sätestatud lootsitasu maksmise kord. Lootsitasu maksmise aluseks on Riigilaevastiku koostatud makseteatis. Makseteatis koostatakse lootsikviitungi alusel. Lootsikviitungi andmete koosseis sätestatakse lootsimise korra määruses (asjakohast muudatust sisaldav eelnõu on koostatud samal ajal käesoleva eelnõuga). Lootsikviitungile kannab loots kõik andmed, mis on lootsimise kohta vajalik esitada või mis on vajalikud lootsitasu arvestamiseks, nagu lootsimisel läbitud vahemaa pikkus, lootsimise ala (nt kas lootsiti sadama akvatooriumil), kas esines asjaolusid, mille korral kohaldatakse erisusi või lisatasu jms. Lootsitasu makseteatis on haldusakt. MSOS-i § 68 lõikega 6 on lootsitasu makseteatisele antud täitedokumendi jõud täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 punkti 21 tähenduses (seaduses sätestatud juhul haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks). Makseteatis peab vastama haldusmenetluse seaduses (HMS) haldusaktile kehtestatud nõuetele. Makseteatisest peab ilmnema, kuidas on maksmisele kuuluv lootsitasu arvutatud. Need arvutused võib esitada makseteatises või makseteatises viidatud dokumendis, näiteks lootsikviitungis. HMS-i § 56 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Makseteatisel esitatavate andmete sätestamisel on lähtutud veeteetasu makseteatise andmetest. Lisaks tuleb makseteatisel esitada lootsikviitungi number ja kuupäev ning lootsitud laeva nimi, et ühe lootsimisega seonduv kogu andmestik oleks hõlpsalt leitav. Riigilaevastik esitab reederile või või tema nimel tegutsevale laevaagendile makseteatise 30 päeva jooksul lootsiteenuse osutamisest arvates. Samuti võib Riigilaevastik koostada ühe makseteatise mitme lootsimise kohta. Kui lootsitellimuse teeb laevaagent, esitatakse makseteatis samale isikule. Laevaagent tegutseb reederi nimel VÕS § 670 kohase agendilepingu alusel. Lootsitasu tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates. Samasugune regulatsioon on ka veeteetasu tasumise kohta. Eelnõu §-s 14 on esitatud määruse jõustumisaeg 1. juuli 2023, mis on ühtlasi määruse volitusnormi ehk MSOS-i § 68 lõike 27 jõustumisaeg. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat ega võeta kasutusele uusi termineid. 6 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Käesoleval määrusel on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Määrusel ei ole sotsiaalset mõju ega mõju keskkonnale ja regionaalarengule. Määrusel puudub oluline lisamõju lootsiteenuse kasutajatele, kuna Riigilaevastik jätkab lootsiteenuse osutamisega AS-i Eesti Loots asemel ja Riigilaevastiku kehtestatud lootsitasude määruse aluseks on võetud AS-i Eesti Loots kehtiv hinnakiri, tehes sellesse väiksemaid muudatusi. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Määrusel on otsene mõju Riigilaevastikule, kes hakkab alates 1. juulist 2023 AS-i Eesti Loots asemel osutama lootsiteenust ja rakendama lootsitasusid. Lootsiteenuse osutaja kohustus on lootsikviitungi andmete põhjal välja arvutada lootsitasu suurus ja esitada laevaagendile või reederile sellekohane makseteatis. Riigilaevastikku rahastatakse muu hulgas lootsitasudest saadavast tulust. Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste tulud laekuvad esmalt riigieelarvesse. Konkreetse aasta riigieelarve koostamise protsessis kavandatakse Riigilaevastiku eelarvesse raha, võttes arvesse eelarveaasta kohta tehtud Riigilaevastiku tasuliste teenuste tulude laekumise prognoosi.4 Mõju majandusele Määrusel on mõju meremajandusele, kuna lootsitasudest rahastatakse Riigilaevastiku osutavat lootsiteenust. Ilma lootsita ei ole võimalik meremajandusse panustavatel kaubalaevadel, reisilaevadel ega teistel laevadel kohustusliku lootsimise alas sadamasse siseneda. Määrusel on mõju ka teistele majandusvaldkondadele, mis sõltuvad laevadega teostatavast transpordist. Näiteks ei ole LNG-d tarnival laeval võimalik LNG käitlemiseks ilma lootsita siseneda uude Pakrineeme sadamasse (seega on määrusel mõju energiamajandusele). Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Lootsiteenuse jätkusuutlik toimimine on oluline nii sõjalise kui ka majandusjulgeoleku vaates. Kuna Eesti import ja eksport toimub suures osas meritsi sadamate kaudu, on oluline lootsiteenus hoida kaubamahtude ja transiidi vähenemise korral toimivana. Lootsiteenusel on kriitiline osatähtsus liitlaste laevade ohutul sõidul Eesti sadamatesse ja seetõttu on määrus seotud nii sõjalise mõjuga kui ka mõjuga välissuhetele. Arvestades LNG võimalikku tarnet Pakrineeme sadama kaudu, on määrusel kaudne mõju ka energiajulgeolule. 4 kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse 741 SE seletuskiri 7 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Riigilaevastik lootsiteenuse osutajana hakkab makseteatisi esitama elektroonilise mereinfosüsteemi vahendusel, mistõttu on selleks vaja teha asjakohased infotehnoloogilised arendustöid. Nende tegemise kulud kaetakse Riigilaevastiku ja Transpordiameti rahast. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2023. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrusega korraldatakse üksnes ministeeriumi hallatava asutuse sisemist töökorraldust. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt ei tule enne õigusakti eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kooskõlastada teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga, kui neile ei ole eelnõus ette nähtud kohustusi ja kui esitatav eelnõu ei puuduta nende valitsemisala või ülesandeid. 8