Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ ja 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ muutmine

-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 22.06.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 37 delta_docName \* MERGEFORMAT Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ ja 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused “ § 8 lõike 1 alusel. § 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruses nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks ja nendega seotud varade soetamiseks: 1) fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela etappides, välja arvatud need elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad „ei kahjusta oluliselt” printsiibi Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30) tehniliste suuniste III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asja omastest võrdlusalustest väiksem; 3) prügilatega seotud tegevus; 4) jäätmepõletustehasega seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes ringlussevõetamatuid ohtlikke jäätmeid töötlevas jaamas või olemasolevas jaamas ja tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 5) jäätmete mehhaanilis -bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub olemasolevas mehhaanilis -bioloogilise töötlemise jaamas ja tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või nende anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 6) tegevus, mille korral võib jäätmete pikaajaline kõrvaldamine kahjustada keskkonda.“; 2) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „1¹) jao B alajagu 05 – kivi- ja pruunsöe kaevandamine; 1²) jao B alajaod 06 ja 091 – nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad;“; 3) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) kinnitus, et toetatav tegevus vastab keskkonnaalastele õigusaktidele.“; 4) paragrahvi 12 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) „Ei kahjusta oluliselt” printsiibile vastavuse hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 58/01 ja vahendusasutuse vastavasisulisest juhendist, mis avaldatakse taotlusvooru avamisel vahendusasutuse kodulehel.“; 5) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses lisaks järgmine teave: 1) käitise kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 27.07.2019, lk 3–62) artiklis 5 ; 2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta; 3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus; 4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam tulenevalt komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.03.2021, lk 29 –34), esitatakse selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. (7) Toetuse taotlemisel § 7 lõike 8 punktides 4 või 5 sätestatud tingimusel esitatakse koos taotlusega nimetatud tingimuse täitmist tõendavad dokumendid iga jaama kohta eraldi.“; 6) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „arengule“ sõnadega „ja Eesti majandusele“; 7) paragrahvi 23 lõikes 4 asendatakse sõnad „kuni kahe aasta jooksul projekti lõppemisest arvates“ sõnadega „hiljem alt 31. detsembril 2028. a . “; 8) paragrahvi 26 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja omandatud vara õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ja edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutamise eest VKE-st lõppsaaja korral kolme ja suurettevõtjast lõppsaaja korral viie aasta jooksul projekti lõppemisest;“; 9) paragrahvi 26 punkt 18 sõnastatakse järgmiselt: „18) riigihanke puhul seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et hankelepingu täitmisel esitab pakkuja omanike ja tegelike kasusaajate nimed ja registri- või isikukoodid, iga alltöövõtja nime, registri- või isikukoodi ning alltöövõtja omanike nime ja registri- või isikukoodi, ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa;“; 10) paragrahvi 28 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) 2023. aasta juunis jõustunud § 17 lõike 1 punkti 1 muudatust ei kohaldata enne nimetatud muudatuse jõustumist esitatud taotlustele.“. § 2. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määruses nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõike 2 punktis 1“; 2 ) paragrahvi 4 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) roheaudit on protsess, mille raames kaardistatakse ettevõtja rohevõimekus, ärimudeli ringsus ja koostatakse teekaart ning mis võib sisaldada organisatsiooni ja toote keskkonnamõju hinnangute ja deklaratsioonide koostamist ja avaldamist, samuti teekaardi arendustegevuste elluviimise „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse analüüsi;“; 3 ) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4 ) paragrahvi 7 lõi k e d 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui lõikes 2 toodud tegevussuunad hõlmavad ettevõtja tasandil kasvuhoonegaaside jalajälje hindamist, järgitakse vahendusasutuse veebilehel avaldatud Greenhouse Gas Protocol juhendit ning Keskkonnaministeeriumi vastavasisulist juhendit ja arvutusmudelit . (7) Toetust ei anta projektile, mis on juba ellu viidud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks.“; 5 ) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses: „(8) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks ja nendega seotud varade soetamiseks: 1) fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud need elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.12.2021, lk 1–30) tehniliste suuniste III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asja omastest võrdlusalustest väiksem; 3) prügilatega seotud tegevus; 4) jäätmepõletustehasega seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes ringlussevõetamatuid ohtlikke jäätmeid töötlevas jaamas või olemasolevas jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 5) jäätmete mehhaanilis -bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub olemasolevas mehhaanilis -bioloogilise töötlemise jaamas ja tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või nende anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 6) tegevus, mille korral võib jäätmete pikaajaline kõrvaldamine kahjustada keskkonda. (9) Toetust antakse tegevusele, mis vastab keskkonnalastele õigusaktidele. (10) Toetust antakse tegevusele, mis vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.“; 6 ) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõike 2 punktis 1“; 7 ) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) kinnitus, et toetatav tegevus vastab keskkonnaalastele õigusaktidele.“; 8 ) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses lisaks järgmine teave: 1) käitise kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 27.07.2019, lk 3–62 ) artiklis 5 ; 2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta; 3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus; 4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam tulenevalt komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.03.2021, lk 29–34), esitatakse selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. (8) Toetuse taotlemisel § 7 lõike 8 punktides 4 või 5 sätestatud tingimusel esitatakse koos taotlusega nimetatud tingimuse täitmist tõendavad dokumendid iga jaama kohta eraldi.“; 9 ) paragrahvi 17 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja arengule ja Eesti majandusele – 40 protsenti koondhindest; 2) hindamiskriteerium 2 – projekti tegevuste mõju kliimaneutraalsele majandusele, vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele, muu hulgas hinnatakse ringmajanduse põhimõtete asutusesisest kasutuselevõttu ja transpordi- ja ladustamise lahenduste üleviimist uutele alustele ning kasvuhoonegaaside heite ja ressursikulu vähenemist – 20 protsenti koondhindest ;“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo Ahti Kuninga s majandus- ja infotehnoloogiaminister asekantsler Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ ja 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ muutmise seletuskiri Lisa Ettepanekutega arvestamise tabel Ettepanek Arvestamine/mittearvestamine ja põhjendus Rahandusministeerium Juhime tähelepanu, et valitsuse üheks prioriteediks on, et senisest suurem osa Mittearvestatud. ettevõtlustoetustest jõuaks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Ettevõtete Digipöörde toetuse puhul on regionaalabi andmisel kasutusel kohustuslikud digipöörde meetmes on maakondlikult määratletud toetatud projektidest regionaalabi kaardist tulenevad toetuse määrad. hetkeseisuga vaid 1/3 toetusest jõudnud väljapoole Harju ja Tartu maakondi. RRF on pandud väga selged eesmärgid, kui palju projekte tuleb rahastada Eelnõu kooskõlastamisel 2022. aasta aprillis juhtisime tähelepanu, et digipöördes. 31.12.2023 on vaja toetada 110 ettevõtet, juhul kui me ei lase positiivse mõju saavutamiseks regionaalarengule peaks olema läbi mõeldud ja toetust taotleda Harju- ja Tartumaa ettevõtetel, siis jääb see eesmärk täitmata eelnõus ning seletuskirjas kajastatud täiendavad elemendid mõju teadlikuks ja meid ähvardab RRF vaates trahv. Hetkel on rahastatud projekte 49, suunamiseks. Näiteks soovitasime teatud piirkondades täiendavate sihtgrupi menetluses 31 ja eesmärgini aega pool aastat. võimekust arendavate tegevuste kavandamist ja elluviimist taotlusvoorude Veel suurem karistus ähvardab riiki, siis kui need määruse muudatused jäävad eelselt või teatud piirkondadele (ajutiselt) reserveeritud toetusvahendite mahu tähtajaks tegemata (hetke seisuga trahvi suurus 108MEURi). Kokkuvõttes kehtestamist. Määruse kinnitamisel neid elemente määrusesse ei lisatud. kaotab kogu Eesti ettevõtlus. Kuna meetme rakendamise esialgne praktika näitab, et ilma regionaalsele Taotluste laekumine ja eelarve suurus on vägagi mõistlikud, see on jooksev tasakaalule teadlikku tähelepanu pööramata koonduvad toetusvahendid taotlemine ja kõigil on aega taotlusi normaalselt ette valmistada, ei toimu ülemääraselt kahte suuremasse linnapiirkonda, palume kaaluda määruse võidujooksu toetusele. St. toetades Harju- ja Tartumaa ettevõtjaid ei vähenda muudatuse protsessis ka meetme regionaalset tasakaalustatust suurendavate teistes maakondades olevate taotlejate toetuse saamise võimalust. täienduste tegemist. Meil ei ole hetkel aega toetuse ümbermõtestamiseks ja on väga vähe võimalusi muudatuseks sisuliselt toetusmeedet ringi teha, kuna taastekava tegevused on komisjoniga kooskõlastatud. Hetkel ei saa selle ettepanekuga arvestada. Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu § 1 punkt 9: RRF-i puhul tuleb riigihankekohuslastel kõigi hangete Arvestatud puhul nõuda pakkujatelt alltöövõtjate andmeid, sõltumata hanke ja alltöövõtu maksumusest. 1 Palun sõnastada eelnõu punktis 9 toodud määruse nr 65 paragrahvi 26 punkt 18 järgmiselt: "riigihanke puhul seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et hankelepingu täitmisel esitab pakkuja omanike ja tegelike kasusaajate nimed ja registri- või isikukoodid, iga alltöövõtja nime, registri- või isikukoodi, omanike andmed ning alltöövõtja omanike nime ning registri- või isikukoodi, ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa;“. Eelnõu § 1 punkti 5 täiendatakse määruse § 12 lõikega 6. Soovitame lisatavat Arvestatud lõiget täiendada lauseosaga „nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 27.07.2019, lk 3–62 artiklis 5“. Samasisuline ettepanek eelnõu § 2 p 8 kohta. Kuna § 2 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 3, siis palun parandada Arvestatud viide § 12 lõike 1 punktis 1 (uus viide peaks olema § 7 lõike 2 punktile 1). Eelnõu § 2 punkt 9 vajab täpsustamist, et oleks tagatud vastavus CID-iga, Arvestatud hetkel puudub valikukriteeriumis viide "transpordi- ja ladustamisettevõtete tegevuse üleviimine uutele alustele". Ettepanek sõnastada paragrahvi 17 lõike 1 punkt 2 järgmiselt: "hindamiskriteerium 2 – projekti tegevuste mõju kliimaneutraalsele majandusele, vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele, muu hulgas hinnatakse ringmajanduse põhimõtete asutusesisest kasutuselevõttu ja transpordi- ja ladustamisettevõtete tegevuse üleviimist uutele alustele ning kasvuhoonegaaside heite ja ressursikulu vähenemist – 20 protsenti koondhindest;“ Juhime tähelepanu, et 09.03.2023 kiitis Euroopa Komisjon heaks üldise Arvestatud grupierandi määruse muudatused, mis peagi jõustuvad. Muudatused on planeeritud ka artiklites 14 ja 25, mis on abi andmise alusteks kõnealustes eelnõudes. 2 Seega ettepanek vaadata eelnõud üle riigiabi aspektist, st kas on võimalik arvestada juba praegu ÜGEMi muudatustega kui need mõjutavad toetuse andmise tingimusi sisuliselt. 3  19.06.2023 Ettevõtlus - ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ ja 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Määrusega täpsustatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” välistusnimekirja, esitades eraldi punktides välistused koos täpsustustega. Muutmise vajadus tulenes Euroopa Komisjoni poolt esitatud tähelepanekutest. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna nõunik Monika Karu (639 7673, [email protected]). Määruse ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollisid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vanemjurist Terje Kleemann (627 9340, [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). Määruse väljatöötamisse olid kaasatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste keskuse koordinaator Anari Lilleoja (627 9452, [email protected]) ja toetuse spetsialist Kristiina Niilits (738 6009, [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik (639 7651, [email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. 2.1. Määruse §-s 1 esitatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ muudatused. Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse § 7 lõiget 8, viies selle vastavusse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ välistusnimekirjaga. Samuti sätestatakse, et lisaks mittetoetatavatele tegevustele ei toetata ka nendega seotud varade soetamist. Taastekava aruandluse ja seire üksikasjad lepiti kokku Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel 22. märtsil 2022. a tegevuskorras, Euroopa Komisjoni teatises (EU) 2021/241 ja selle I lisas esitatud välistusnimekirjas. Määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja eesmärke ega tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8521 artiklis 17 nimetatud olulist kahju2. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist. Projektid peavad vastama nõuetele, mis on esitatud nõukogu direktiivis 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta3. Täpsustatakse fossiilkütustega seotud tegevusi, viidates põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele, täpsustades fossiilkütustega seotud tegevusi ning viidates Euroopa Komisjoni teatisele nr 2021/C 58/014 ja selle III lisas5 sätestatud eritingimustele. Muudatustega tuuakse esile, et määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja eesmärke ega tekitata nõukogu määruse (EL) 2020/8526 artiklis 17 nimetatud olulist kahju7. Määruse § 1 punktiga 2 täiendatakse taotleja põhitegevusalade loetelu kivi- ja pruunsöe kaevandamise (jagu B, alajagu 05), nafta ja maagaasi tootmise ja tootmist abistavate tegevusaladega (jagu B, alajagu 06 ja 091), milles tegutsevat äriühingut ei saa toetada taasterahastu põhimõtete tõttu. Määruse § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 12 lõiget 1 punktiga 13, milles tuuakse välja, et määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega järgitakse Euroopa Liidu ja siseriiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Sealhulgas, kuid mitte ainult, tuleb järgida: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet (tehniline juhend: https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/c2021_1054_en.pdf); b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119), mis on üle võetud tööstusheite seadusega. Määruse § 1 punktiga 4 muudetakse § 12 lõiget 4, sätestades, et lisaks Euroopa Komisjoni teatisele lähtutakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamisel vahendusasutuse kodulehel avaldatavast juhendist. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. Määrust tuntakse kui Euroopa Liidu taksonoomiamäärust. 2 Vt tehnilisi suuniseid aadressil https://commission.europa.eu/document/download/98e1c77a-64ff-40a3-b827- f21df79544c0_et 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43 4 Euroopa Komisjoni teatis nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30) 5 Eritingimused põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kliimamuutuste leevendamise eesmärgile vastamiseks taaste- ja vastupidavusrahastu alusel meetmete puhul, mis on seotud maagaasil põhineva elektri- ja/või soojatootmisega ning sellega seonduva ülekande- ja jaotustaristuga 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. Määrust tuntakse kui Euroopa Liidu taksonoomiamäärust. 7 Vt tehnilisi suuniseid aadressil https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/c2021_1054_en.pdf Määruse § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 12 lõigetega 6 ja 7. Lõikes 6 sätestatakse teave, mis tuleb taotluses esitada, kui toetust taotletakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitistega seotud tegevusteks. Lõikega 7 sätestatakse, et kui toetust taotletakse § 7 lõike 8 punktides 4 ja 5 lubatud tingimustel, tuleb tõendada nimetatud tingimuse täitmist iga jaama kohta eraldi. Tõendi esitamise nõue tuleneb Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist ja puudutab ELi tööstusettevõtjaid ja energiatootjaid. Määruse § 1 punktiga 6 muudetakse § 17 lõike 1 punkti 1 ja lisatakse hindamiskriteeriumile 1 kohustus hinnata projekti mõju Eesti majandusele. Määruse § 1 punktiga 7 jäetakse välja nõue, et järelaruanne tuleb esitada kahe aasta jooksul projekti lõppemisest arvates. Seda seetõttu, et nõue on vastuolus toetuse andmise tulemusnäitajaga, mis saabub ajaliselt hiljem. Projektide tulemusnäitaja on loodav lisandväärtus töötaja kohta, mis peab suurenema vähemalt viis või kümme protsenti kahe majandusaasta jooksul pärast projekti lõppu võrreldes taotluse esitamisele eelneva majandusaastaga. Antud näitaja alusandmed on kättesaadavad äriregistrisse esitatavatest majandusaasta aruannetest, aga majandusaasta aruanne esitatakse hiljemalt kuus kuud peale majandusaasta lõppu. Kuna digipöörde tegevuste lõpptähtaeg on 31.12.2025, siis kõige hilisem tulemusnäitaja kontrollimine võib toimuda 2028. aastal (2027. a. andmete alusel). Määruse § 1 punktiga 8 nähakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast ning suurettevõtjast lõppsaajale ette erineva pikkusega tähtajad vahendusasutusega kooskõlastamiseks, kui toetuse eest loodud ja omandatud vara õigused antakse üle vastavalt kolme või viie aasta jooksul projekti lõppemisest. Määruse § 1 punktiga 9 täiendatakse riigihanke läbiviimisel pakkuja esitatavaid andmeid, kohustades pakkujat esitama andmed ka omanike ja tegelike kasusaajate kohta ning alltöövõtjate ja nende omanike kohta. Määruse § 1 punktiga 10 täiendatakse määrust rakendussättega, milles nähakse ette, et hindamiskriteeriumi 1 muudatust kohaldatakse pärast muudatuse jõustumist esitatud taotlustele. 2.2. Määruse §-s 2 esitatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määrus nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ muudatused. Määruse § 2 punktiga 1 asendatakse määruse § 12 lõikes 1 punktis 1 viide § 7 lõikele 2 punktile 1 tulenevalt määruse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega. Määruse § 2 punktiga 2 laiendatakse § 4 punktis 5 toodud roheauditi mõistet, lisades tegevuste hulka ka organisatsiooni ja toote keskkonnamõju hinnangute ja deklaratsioonide koostamise ja avaldamise, mis on ettevõtja vaates oluline tegevus, tagamaks meetme eesmärgi (tooted vastaksid keskkonna ja kliimaneutraalsuse eesmärkidele ja oleksid konkurentsivõimelised) saavutamist. Samuti teekaardi elluviimise „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hinnangu koostamist. Olemasolev sõnastus koostoimes § 7 lõikes 3 toodud toetatavate tegevustega oli liiga kitsas, jättes nimetatud vajalikud tegevused fookusest välja ning keskendudes üksnes ettevõtte üldise teekaardi koostamisele. Õigusselguse huvides on vaja sõnaselgelt sätestada ka tootepõhiste keskkonnamõju hinnangute ja deklaratsioonide ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hinnangu koostamise toetamine. Rohevõimekuse kaardistamiseks koostatakse igale I tegevussuuna projektile teekaart, millega antakse hinnang organisatsiooni rohevõimekusele, mõtestatakse äritegevuse ringsus ning osundatakse kitsaskohtadele, võimalikele lahendustele, ajahorisondile, lahenduste hinnangulistele maksumustele ja mõjule majandustulemustele. Lisaks koostatakse vajadusel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte analüüs. Seatakse kahe aasta arendusprioriteedid, mida ettevõte võib asuda ellu rakendama toetuse teises etapis. Projekti tulemusena luuakse eeldused uutele ärivõimalustele ning mõjutatakse ettevõtja ärimudelit. II tegevussuuna projektide juures tuleb kinnitada, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Määruse § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 3, kuna sisult kordab see roheauditi mõistet ning § 7 lõike 2 punktis 1 on juba sätestatud, et toetatakse roheauditi läbiviimist, mistõttu on tegemist ebavajaliku sättega. Määruse § 2 punktiga 4 jäetakse määrusest välja viide nõuetele, mida ei saa kontrollida ja seega võivad olla vastuolus rahvusvahelise kasvuhoonegaaside juhendiga (ingl k Greenhouse Gas Protocol8). Muudatuse mõte on täpsustada, nõudeid, millest peab lähtuma kasvuhoonegaaside jalajälje hindamisel. Kui roheauditi või teekaardist tuleneva arendustegevuse projekt hõlmab ettevõtja tasandil kasvuhoonegaaside jalajälje hindamist, tuleb järgida rahvusvahelist kasvuhoonegaaside Greenhouse Gas Protocol juhendit mis on avaldatud eestikeelsena vahendusasutuse kodulehel. Keskkonnaministeeriumi Greenhouse Gas Protocol jalajälje arvutusmudel ja juhendi veebilink on avaldatud vahendusasutuse kodulehel. Määruse § 2 punktiga 4 muudetakse § 7 lõiget 7, sätestades nimetatud lõike punkti 1 teksti eraldi lõikena, tulenevalt määruse § 7 lõike 7 muutmisest. Määruse § 2 punktiga 5 täiendatakse § 7 lõigetega 8, 9 ja 10. Lõikes 8 viiakse määruse § 7 lõige 7 vastavusse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ välistusnimekirjaga. Taaste- ja vastupidavusrahastus kokku lepitu alusel on meetme väljundnäitajaks, millesse toetuse andmisega panustatakse, toetatud ettevõtjate arv. 2025. aasta lõpuks on toetatud vähemalt 230 projekti, millest 2023. aasta lõpuks vähemalt 110 projekti ning 2024. aasta lõpuks vähemalt 180. Määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja eesmärke ega tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8529 artiklis 17 nimetatud olulist kahju10. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega 8 ghgprotocol.org 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. Määrust tuntakse kui Euroopa Liidu taksonoomiamäärust. 10 Vt tehnilisi suuniseid aadressil https://commission.europa.eu/document/download/98e1c77a-64ff-40a3-b827- f21df79544c0_et arvestamisel on eesmärgiks vältida olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist. Projektid peavad vastama nõuetele, mis on esitatud nõukogu direktiivis 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta11. Täpsustatakse fossiilkütustega seotud tegevusi, viidates põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele, täpsustades fossiilkütustega seotud tegevusi ning viidates Euroopa Komisjoni teatisele nr 2021/C 58/0112 ja selle III lisas13 sätestatud eritingimustele. Muudatustega tuuakse esile, et määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja eesmärke ega tekitata nõukogu määruse (EL) 2020/85214 artiklis 17 nimetatud olulist kahju15. Lõikes 9 tuuakse välja, et määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega järgitakse Euroopa Liidu ja siseriiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Sealhulgas, kuid mitte ainult, tuleb järgida: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet (tehniline juhend: https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/c2021_1054_en.pdf); b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119), mis on üle võetud tööstusheite seadusega. Lõikes 10 sätestatakse, et toetust antakse tegevusele, mis vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Selliste tegevustega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja eesmärke ega tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist. Määruse § 2 punktiga 6 asendatakse määruse § 8 lõikes 2 viide § 7 lõikele 3 viitega § 7 lõike 2 punktile 3 tulenevalt määruse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega. Määruse § 2 punktiga 7 täiendatakse määruse § 12 lõiget 1 punktiga 18, mille kohaselt peab taotlus sisaldama kinnitust, et toetatav tegevus vastab keskkonnaalastele õigusaktidele. Käesoleva muudatuse vajadus tulenes Euroopa Komisjoni tähelepanekust. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43 12 Euroopa Komisjoni teatis nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30) 13 Eritingimused põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kliimamuutuste leevendamise eesmärgile vastamiseks taaste- ja vastupidavusrahastu alusel meetmete puhul, mis on seotud maagaasil põhineva elektri- ja/või soojatootmisega ning sellega seonduva ülekande- ja jaotustaristuga 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. Määrust tuntakse kui Euroopa Liidu taksonoomiamäärust. 15 Vt tehnilisi suuniseid aadressil https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/c2021_1054_en.pdf Määruse § 2 punktiga 8 täiendatakse määruse § 12 lõigetega 7 ja 8, sätestades teabe, mis tuleb taotluses esitada, kui toetust taotletakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitistega seotud tegevusteks. Kui toetust taotletakse § 7 lõike 8 punktides 4 või 5 lubatud tingimustel, tuleb tõendada nimetatud tingimuse täitmist iga jaama kohta eraldi. Tõendi esitamise nõue tuleneb Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist ja hõlmab ligi ELi tööstusettevõtjaid ja energiatootjaid. Määruse § 2 punktiga 9 täpsustatakse hindamiskriteeriumide 1 ja 2 sõnastust, lähtudes põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistest suunistest. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13 –43). Määrust tuntakse kui Euroopa Liidu taksonoomiamäärust; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud), (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209). 4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Koos ettepanekutega saabunud kooskõlastused ja arvamused on kajastatud seletuskirja lisas. Lisa. Ettepanekutega arvestamise tabel  MÄÄRUS 22.06.2023 nr 37 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ ja 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. § 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruses nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks ja nendega seotud varade soetamiseks: 1) fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela etappides, välja arvatud need elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad „ei kahjusta oluliselt” printsiibi Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30) tehniliste suuniste III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; 3) prügilatega seotud tegevus; 4) jäätmepõletustehasega seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes ringlussevõetamatuid ohtlikke jäätmeid töötlevas jaamas või olemasolevas jaamas ja tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub olemasolevas mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamas ja tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või nende anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama  2 jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 6) tegevus, mille korral võib jäätmete pikaajaline kõrvaldamine kahjustada keskkonda.“; 2) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „1¹) jao B alajagu 05 – kivi- ja pruunsöe kaevandamine; 1²) jao B alajaod 06 ja 091 – nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad;“; 3) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) kinnitus, et toetatav tegevus vastab keskkonnaalastele õigusaktidele.“; 4) paragrahvi 12 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) „Ei kahjusta oluliselt” printsiibile vastavuse hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 58/01 ja vahendusasutuse vastavasisulisest juhendist, mis avaldatakse taotlusvooru avamisel vahendusasutuse kodulehel.“; 5) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses lisaks järgmine teave: 1) käitise kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 27.07.2019, lk 3–62) artiklis 5; 2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta; 3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus; 4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam tulenevalt komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.03.2021, lk 29 –34), esitatakse selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. (7) Toetuse taotlemisel § 7 lõike 8 punktides 4 või 5 sätestatud tingimusel esitatakse koos taotlusega nimetatud tingimuse täitmist tõendavad dokumendid iga jaama kohta eraldi.“; 6) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „arengule“ sõnadega „ja Eesti majandusele“; 7) paragrahvi 23 lõikes 4 asendatakse sõnad „kuni kahe aasta jooksul projekti lõppemisest arvates“ sõnadega „hiljemalt 31. detsembril 2028. a.“; 8) paragrahvi 26 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja omandatud vara õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ja edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutamise eest VKE-st lõppsaaja korral kolme ja suurettevõtjast lõppsaaja korral viie aasta jooksul projekti lõppemisest;“;  3 9) paragrahvi 26 punkt 18 sõnastatakse järgmiselt: „18) riigihanke puhul seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et hankelepingu täitmisel esitab pakkuja omanike ja tegelike kasusaajate nimed ja registri- või isikukoodid, iga alltöövõtja nime, registri- või isikukoodi ning alltöövõtja omanike nime ja registri- või isikukoodi, ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa;“; 10) paragrahvi 28 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) 2023. aasta juunis jõustunud § 17 lõike 1 punkti 1 muudatust ei kohaldata enne nimetatud muudatuse jõustumist esitatud taotlustele.“. § 2. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määruses nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõike 2 punktis 1“; 2) paragrahvi 4 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) roheaudit on protsess, mille raames kaardistatakse ettevõtja rohevõimekus, ärimudeli ringsus ja koostatakse teekaart ning mis võib sisaldada organisatsiooni ja toote keskkonnamõju hinnangute ja deklaratsioonide koostamist ja avaldamist, samuti teekaardi arendustegevuste elluviimise „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse analüüsi;“; 3) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 7 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui lõikes 2 toodud tegevussuunad hõlmavad ettevõtja tasandil kasvuhoonegaaside jalajälje hindamist, järgitakse vahendusasutuse veebilehel avaldatud Greenhouse Gas Protocol juhendit ning Keskkonnaministeeriumi vastavasisulist juhendit ja arvutusmudelit. (7) Toetust ei anta projektile, mis on juba ellu viidud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks.“; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses: „(8) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks ja nendega seotud varade soetamiseks: 1) fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud need elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.12.2021, lk 1–30) tehniliste suuniste III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem;  4 3) prügilatega seotud tegevus; 4) jäätmepõletustehasega seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes ringlussevõetamatuid ohtlikke jäätmeid töötlevas jaamas või olemasolevas jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub olemasolevas mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamas ja tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või nende anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 6) tegevus, mille korral võib jäätmete pikaajaline kõrvaldamine kahjustada keskkonda. (9) Toetust antakse tegevusele, mis vastab keskkonnalastele õigusaktidele. (10) Toetust antakse tegevusele, mis vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.“; 6) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõike 2 punktis 1“; 7) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) kinnitus, et toetatav tegevus vastab keskkonnaalastele õigusaktidele.“; 8) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses lisaks järgmine teave: 1) käitise kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 27.07.2019, lk 3–62) artiklis 5; 2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta; 3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus; 4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam tulenevalt komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.03.2021, lk 29–34), esitatakse selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. (8) Toetuse taotlemisel § 7 lõike 8 punktides 4 või 5 sätestatud tingimusel esitatakse koos taotlusega nimetatud tingimuse täitmist tõendavad dokumendid iga jaama kohta eraldi.“; 9) paragrahvi 17 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja arengule ja Eesti majandusele – 40 protsenti koondhindest; 2) hindamiskriteerium 2 – projekti tegevuste mõju kliimaneutraalsele majandusele, vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele, muu hulgas hinnatakse ringmajanduse  5 põhimõtete asutusesisest kasutuselevõttu ja transpordi- ja ladustamise lahenduste üleviimist uutele alustele ning kasvuhoonegaaside heite ja ressursikulu vähenemist – 20 protsenti koondhindest;“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo Ahti Kuningas majandus- ja infotehnoloogiaminister asekantsler