Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Failid

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], "MKM info", [email protected], [email protected], "maaamet maaamet ee", [email protected], [email protected] Teema: Uusküla Kiige maaüksuse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Kuupäev: 2023-06-20 10:35 -- Tere Käesolevaga edastame kirja. Lugupidamisega Alla Tempel [email protected] Planeeritud Hoonete Lubatud Lubatud Lubatud Lubatud suurim Planeeritud Planeeritud krundi Normatiivne Aadressi krundi suurim suurim suurim hoonete hoonete KITSENDUSED Pos nr krundi sihtotstarve % parkimsikoh ettepanek sihtotstarve % ehitisealune hoonete arv hoone suurim kõrgus (m) ssv* - servituudi seadmise vajadusega ala pindala (m²) (vast. DP liigile) tade arv (vast.kat.liigile) pind (m²) krundil korruselisus brutopind (m2) absoluutkõrgus - raudtee kaitsevöönd 30m äärmise rööpme teljest; - Uusküla tee kaitsevöönd 10m äärmise sõiduraja välimisest 19 servast; .3 30 1 Uusküla tee 29 11385 50%Ä ja 50%T 4000 kuni 3 kuni 3 6000 kuni 12 35 - ssv* Uusküla kraavile ja sette/viibetiigile omavalitsuse kasuks; - ssv* juurdepääsule raudteealuse truubi suudme kontrollimiseks ÄB/ÄK/TT/TL abs 18.0 ja remonditöödeks võrguvaldaja kasuks; - ssv* juurdepääsule krundi pos nr 2 kasuks 10 - ssv*planeeritud elektrikaablile kaitsevööndi (koridori laius 1+1m) ulatuses krundi pos nr 2 kasuks; - raudtee kaitsevöönd 30m äärmise rööpme teljest; 3277 m2 - Uusküla tee kaitsevöönd 10m äärmise sõiduraja välimisest servast; kuni 9 2 Uusküla tee 27 8951 50%Ä ja 50%T ÄB/ÄK/TT/TL 3000 kuni 2 kuni 2 4500 26 - ssv* Uusküla kraavile ja sette/viibetiigile omavalitsuse kasuks; abs 15.0 - ssv* juurdepääsule raudteealuse truubi suudme kontrollimiseks ja remonditöödeks võrguvaldaja kasuks; - ssv* juurdepääsule krundi pos nr 1 kasuks; Ä 50% ja T 50% 8951 m² S1 Detailplaneeringu alusel on krundi kasutamise sihtotstarbed järgmised (alus: Siseministeerium „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“): 2 2 S1 TT - tootmishoone maa (võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstusrajatise, põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maa) 9 3000 m² 2 S1 S1 TL - laohoone maa (hoidla ja laohoone ning ilma külastajatele kavandatud ruumiprogrammita hulgikaubandus-hoonemaa, laoplatsi maa) 10 S1 S1 9.8 - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (nt autoteeninduse ning muu teenindushoone ning neid teenindavate ja samal krundil asuvate parklate ja/või parkimismajade, P34 juurde pääsuteede, kõnniteede ja haljastatud alade maa) S1 S1 - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoonete maa (maa-ala, millel asuvad väiksema külastajate arvuga teenindus- ja tootmisettevõtted, nt teenindusettevõtted milles võib toimuda väiketootmine ka kohapeal) S1S1 35. 3 21 Krunt pos nr 2 olemasolev - kontori- ja büroohoone maa reoveekanalisatsiooni liitumispunkt S1 Krunt pos nr 2 olemasolev S1 10.1 veevarustuse liitumispunkt DETAILPLANEERINGUALA PIIR 8M S1 Krunt pos nr 2 perspektiivne KATASTRIÜKSUSE PIIRI =4, 30 6 4,5 sidevarustuse liitumiskilp NH PLANEERITUD KRUNDI PIIRI V SEI PERSPEKTIIVIS LIIDETAVATE KRUNTIDE ÄRA JÄÄV PIIRILÕIK AA 6 1097m2 S1 KR KKE PLANEERITUD HOONESTUSALAPIIR LA TÕ 21 PLANEERITUD TÄIENDAV HOONESTUSALA KRUNTIDE LIITMISEL KÜ S1 RA S UU PLANEERITUD HOONE (ASUKOHA ETTEPANEK) MÜ Krunt pos nr 1 olemasolev OLEMASOEV ELUKONDLIK HOONE S1 reoveekanalisatsiooni liitumispunkt 28.3 Krunt pos nr 1 olemasolev PLANEERITUD ROHEALA 25 S1 veevarustuse liitumispunkt PLANEERITUD TEED Ä 50% ja T 50% 11385 m² OLEMASOLEV SÕIDUTEE S1 Kruntide pos nr 1 ja pos nr 2 planeeritud 1 12 4000 m² 2 elektrivarustuse liitumiskilp PERSPEKTIIVNE JALGTEE (VÕIMALIK LAHENDUS) tee 6 3 S1 OLEMASOELV RAUDTEE Uusküla P45 RAUDTEE KAITSEVÖÖND S1 Krunt pos nr 1 perspektiivne TEE KAITSEVÖÖND sidevarustuse liitumiskilp PLANEERITUD TEE KAITSEVÖÖND S1 PLANEERITUD PIIRE 21 LIKVIDEERITAV OBJEKT S1 PLANEERITUD SADEMEVEE VIIBETIIK/SETTEBASSEIN 10.1 PLANEERITUD ELETRIKAABLI SERVITUUDIALA 27.8 S1 1337 m2 OLEMASOLEV VEETORU S1 OLEMASOLEV REOVEEKANALISATSIOONITORU 9.4 OLEMASOLEV KRAAV S1 50m2 MADALPINGEÕHULIIN S1 TÄNAVAVALGUSTUS PLANEERITUD 0,4kV MAAKAABEL PLANEERITUD JAOTUS- JA LIITUMISKILP S1 S1 S1 PERSPEKTIIVNE SIDEKAABEL Planeeritud elektrivarustuse kaabli ühenduspunkt S1 l=ca300m on keskpinge õhuliini mastil nr 8 (Kammi alajaam) PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS S1 Perspektiivne sidevarustuse kaabli ühenduspunkt POS. NR KRUNDI SIHTOTSTARVE olemasolevast sidekaevust nr 15605 XX X% XXXX m² KRUNDI PINDALA X S1 X Xm² X/X HOONETE ARV KRUNDIL (HOONE/ABIH.) X HOONETE EHITISEALUNE PIND (HOONE/ABIH.) HOONETE KORRUSELISUS (HOONE/ABIH.) HOONETE KÕRGUS (HOONE/ABIH.) - Planeeritud ala paikneb A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualas (AS DBT Muuga terminal). Arhitektuuritingimused: - Põhijoonisel kajastatud hoonete, parkimiskohtade ja haljaspindade paiknemine on illustratiivne. -katusekalle 0° kuni 30°, st ühe- või kahepoolse kaldega viilkatus või lamekatus; - Hoonete ehitusprojekti koostamisel täpsustada parkimiskohtade arv vastavalt hoone kasutufunktsioonile ja projekteeritavale suletud brutopinnale lähtudes -välisviimistluses kasutada äri- ja tootmis/laohoonetele sobivaid materjale metall-profiilid, kehtivast parkimisnormist. betoon, klaas, kivi, rohv. - Hoonete tulepüsivusklass määrata ehitusprojektis. -värvitoonid: hoonete välisviimistluses kasutada tootmis-ärialale sobivaid värvitoone. - Piirded: Haljaspinna asukoht täpsustada hoone(te) ehitusprojektides. -planeritud piirile võib rajada kuni 2 m kõrguse piirde, mille kujundus esitada - Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned peavad jääma käesolevas detailplaneeringus määratud hoonestusalale, ehitisealuse pinna ja lubatud hoonete arvu sisse. JOONIS KEHTIB AINULT KOOS SELETUSKIRJAGA hoone(te)eehitusprojekti(de) koosseisus, kooskõlastada omavalitsuse arhitektiga. - Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline - täpsustada ehitusprojektis. AADRESS: PROJEKT: JOONIS: - Käesolevas detailplaneeringus on väljaspool detailplaneeringu ala piiri ette nähtud isikliku kasutusõiguse seadmine (24501:001:1731) UUSKÜLA PÕHIJOONIS kinnistule planeeritud elektrikaablile kaitsevööndi (koridori laius 1+1m) ulatuses võrguvadaja kasuks; JÕELÄHTME VALD KIIGE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING TEHNOVÕRKUDEGA HARJU MAAKOND TÖÖ TEOSTAJA: LIIVALAIA TN 29-57, TALLINN 10118, TEL. +372 507 2826 PlanID: 4560 E-MAIL: [email protected] REG. NR. 11647744 MÕÕTKAVA: 1:500 PROJEKTIJUHT: SIRJE ELME STAADIUM: DP ARHITEKT: GERT SARV VOLITATUD ARHITEKT TASE 7 JOONISE NR: 4 KUUPÄEV: 10.05.2023 HARJUMAA JÕELÄHTME VALD UUSKÜLA KIIGE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Plan ID 4560 PROJEKTEERIJA: Casa Planeeringud OÜ Reg nr 11647744 Liivalaia tn 29-57, Tallinn TELEFON: 5072826 E-MAIL: [email protected] ARHITEKT: Gert Sarv (volitatud arhitekt tase 7) PROJEKTIJUHT: Sirje Elme Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa PlanID 4560 SISUKORD A. Menetlusdokumendid B. Seletuskiri 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEALUSED JA -DOKUMENDID. 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS JA PLANEERINGU EESMÄRK. 3. LÄTEOLUKORD. 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus. 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud. 3.5. Olemasolev tehnovarustus. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond. 3.7. Kehtivad kitsendused. 4. PLANEERIMISLAHENDUS. 4.1. Jõelähtme valla üldplaneeringust tulenevad tingimused 4.2. Krundijaotuskava. 4.3. Kruntide ehitusõigus ja kitsendused. 4.4. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted. 4.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded. 4.5.1. Piirete asukoht ja arhitektuurinõuded 4.6. Teed, liiklus- ja parkimiskorraldus. 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. 4.8. Vertikaalplaneerimine. 4.9. Tuleohutusabinõud. 4.10. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks. 5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS. 5.1. Veevarustus. 5.2. Väline tulekustutusveevarustus. 5.3. Reoveekanalisatsioon. 5.4. Sademevee ärajuhtimine. 5.5. Elektrivarustus. 5.6. Tänavavalgustus. 5.7. Sidevarustus 5.8. Soojavarustus. 6. KESKKONNAKAITSETINGIMUSED DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEL. 7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED 8. NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS 9. PLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA JA VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE. C. LISAD - Võrguvaldajate tehnilised tingimused - Kiige (24504:004:0690) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang - Detailplaneeringu illustratsioon D. Joonised Joonis 1 Asukohaskeem Joonis 2 Kontaktala skeem Joonis 3 Tugiplaan Joonis 4 Põhijoonis Joonis 5 Tehnovõrkude koondplaan D. Kooskõlastused Kooskõlastuste koondtabel ja originaalkooskõlastused Projekteerija: Casa Planeeringud OÜ Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEALUSED JA -DOKUMENDID • Planeerimisseadus • Jõelähtme Vallavalitsuse 10.05.2006 korraldus nr 526 „Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneeringu koos- tamise algatamise ja lähteülesande kinnitamine“ • Detailplaneeringu koostamise korraldamise ja rahastamise üleandmise leping nr DP-92/09, 27.10.2009 • Jõelähtme Vallavolikogu 26.01.2012 otsus nr 267 „Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneeringu koostamise jätkamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine" • Jõelähtme Vallavalitsuse 17.05.2012 korraldus nr 280 „Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneeringu vastu- võtmine“ • Jõelähtme Vallavalitsuse 19.11.2015 korraldus nr 766 „Uusküla Kiige maaüksuse detailplaneeringu menetluse peatamine“ • OÜ Rail Baltic Estonia 02.03.2022 kiri nr KV2022-050 Käesoleva detailplaneeringu koostamise jätkamisel on arvestatud järgmiste seaduste ja õigusaktidega: • Ehitusseadustik • Maakatastriseadus • Keskkonnaseadustiku üldosa seadus • Atmosfääriõhu kaitse seadus • Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus • Asjaõigusseadus • Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ • Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" • Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostami- se kohta esitatavad nõuded“ • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ • Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ • Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ • Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ • Eesti standard EVS_EN 17037:2019/ A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ • Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoone- tes“ • Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ • Eesti standardisari EVS 812 (või uuem), sh Eesti standard EVS 812-7:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded” Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus” • Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnapla- neerimine“ • Harju Rahandusministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneering 2030+“ • Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneering • Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62 vastu võetud Jõelähtme valla üldplaneering • Jõelähtme Vallavolikogu 11.10.2018 määrus nr 25 "Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018 - 2029" • Jõelähtme Vallavolikogu 17.02.2022 määrus nr 12 ”Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri” • Jõelähtme Vallavolikogu 26.04.2012 määrus nr 91 „Jõelähtme valla heakorraeeskiri“ • Jõelähtme Vallavolikogu 29.11.2006 määrus nr 38 „Raieloa väljaandmise tingimused ja kord“ Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 1 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 • Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 03.01.2023 kiri nr 16-6/22-18044-002 • Eesti Raudtee AS 11.01.2023 kiri nr 4-1.5.7/1361-I-6 • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 13.01.2023 kiri nr 1.10-17/2022/7410-4 • võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud: • Harju maakond, Jõelähtme vald, Uusküla, Kiige maa-ala plaan (OÜ Aakermaa töö nr 4033, mai 2022) • Kiige (24504:004:0690) kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (OÜ Alkranel, 2011-2012). • Ekspertarvamus Kiige kinnistul asuva kraavi kohta (PB Maa ja Vesi AS, 02. juuli 2009). 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNA- TINGIMUSTE ANALÜÜS JA PLANEERINGU EESMÄRK. Kiige katastriüksus (24504:004:0690) paikneb Harjumaal Jõelähtme vallas Uusküla edelapoolsemas servas, Muuga sadama ja Muuga raudteejaama vahetus läheduses. Kiige katastriüksuse kontaktala ja kogu lähipiirkonda mõjutab Muuga sadam, kui üks Eesti suurimaid kaubasadamaid. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab sadam olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Lähimad erinevaid teenuseid pakkuvad ettevõtted paiknevad Maardu linnas. Juurdepääs Kiige katastriüksusele on Nuudi teelt maha pööravalt Uusküla teelt. Lääne-loodesuunas paikneb Muuga sadam ja seda teenindav raudtee. Kiige katastriüksus paikneb ca 400m kauguse edelasuunas Harju maakonnaplaneeringuga kehtestatud Rail Baltic raud- tee trassi koridorist. Planeeringuala kontaktalale jääv Muuga tööstuspark kogupindalaga 75 ha hõlmab endas kahte arendust: Muuga sa- dama idaosa krundid ja Muuga sadama lääneosa krundid, mille kohaselt on moodustatud 100% tootmismaad 80%- lise täisehituse võimalusega krundid. Kiige katastriüksusest ca 100m kirdesuunas, 28,0 ha suurusele maa-ala on planeeritud konteinerite tagalaterminaaliks (raudtee rajamise võimalusega), kus on lubatud hoonete kõrguseks kuni 12m. Lisaks on planeeritud 6,3 ha suurusel alal arendada terminaaliala (koos lao- või tootmispindadega), kus hoonete lubatud kõrgus on 15 kuni 40m. Kaugemad aren- duspiirkonnad on ette nähtud väiksemate laopindade ja ärihoonete tarbeks. Kiige maaüksusest ida suunas (teisel pool Uusküla teed) paikneb 21,7 ha suurune tootmismaa sihtotstarbega Klaukse tee 1 kinnistu (osa perspektiivsest Muuga tööstuspargist). Klaukse tee 1 kinnistu edelaossa on AS Tallinna Sadam ka- vandanud muuhulgas rajada kaubandusliku ümberlaadimisjaama, seejuures on ala teenindamiseks kavandatud raud- teeharu(d). Kiige katastriüksuse lähipiirkonnas on kehtestatud järgmised detailplaneeringud (info vastavalt Jõelähtme Vallavalitsuse kodulehe EVALD rakendusele) - Uusküla Klaukse ning lähiala detailplaneering, kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.06.2015 otsusega nr 214; - Muuga sadama idaosa detailplaneering, kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 22.08.2003 otsusega nr 57, mille alusel kavandatakse Rail Balticu raudteetaristu arendamist Muuga sadama piirkonnas; - Uusküla küla Muuga jaama laienduse raudteed ja Muuga sadam 3 osa maaüksuse detailplaneering, keh- testatud Jõelähtme Vallavolikogu 01.10.2007 otsusega nr 58; - Väike-Kulbi, Hansu, Ingumardi, Uuetoa, Jüri I, Vahenõmme III, Madise III, Merevahe, Matsu II ja Mere de- tailplaneering Väike-Kulbi, Hansu, Ingumardi, Uuetoa, Jüri I, Vahenõmme III, Madise III, Merevahe, Matsu II ja Mere detailplaneering, kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 17.02.2009 otsusega nr 462 Planeeringuala piirneb idasuunast, lõuna- ja läänelõunasuunast elamu- ja maatutulundusmaadega, kus paiknevad ha- jaasustusena üksikuid eluasemekohti. Lähimad elamud paiknevad Uusküla tee 31 // Pääsukese katastriüksusel (24504:004:0880), Kiige katastriüksuse piirist 3,5m kaugusel ja Uusküla tee 44 // Nurme katastriüksusel (24504:004:1070) Kiige katastriüksuse piirist 30m kaugusel, Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 2 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 kirdesuunas. Uusküla tee 23 // Liiva katastriüksusel (24504:004:0496) ja Uusküla tee 21 katastriüksusel (24504:004:0013) olevad elamud paiknevad ca 100m kaugusel Kiige katastriüksuse piirist lõunasuunas. 1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk. Planeerimisseaduse § 3 lg 1 sätestab, et planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Kiige katastriüksus paikneb Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplanee- ringu kaardi kohaselt tiheasustusalal, detailplaneeringu kohustusega alal, maatulundusmaa juhtotstarbega alal. Jõelähtme Vallavalitsuse 10.05.2006 korralduse nr 526 „Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteülesande kinnitamine“ kohaselt detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuse sihtotstarbe planeerimine äri- ja tootmismaaks, planeeritud kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine, teh- novarustuse ja juurdepääsu lahendamine. Planeeringuala suurus on ca 2,0 ha. Käesolevas detailplaneeringus tehakse ettepanek Jõelähtme valla üldplaneeringu muutmiseks maatulundusmaa juhtotstarbe muutmiseks äri- ja tootmismaa juhtotstarbeks. 1.4. Jõelähtme üldplaneeringu muutmise põhjendused. Kiige katastriüksus on suhteliselt väike maatükk ning selle majandamine põllumajanduslikul või matsamajanduslikul eesmärgil on ebaotstarbekas. Kinnistu omanik soovib kinnistu otstarbekamaks kasutamiseks jagada see kaheks äri/tootmismaa sihtotstarbega krundiks ning taotleb ehitusõigust nende hoonestamiseks. Kiige katastriüksus paikneb Muuga sadama ja Muuga sadama idaosa ja sadamat teenindava raudteejaama vahetu lähe- duses, mis loob eelduse Kiige maaüksuse planeeringus kavandatud tegevuseks. Muuga sadama piirkonnas on juba pi- kemaajaliselt kulgenud areng suunas, mille kohaselt on siia koondunud transpordi-, tootmisettevõtted. Äri-tootmiskruntide kavandamine antud asukohta on sobiv ja põhjendatud kui piirkonnas juba paiknevate ja kavandatud äri/tootmisalade laiendus. Jõelähtme Vallavolikogu 30.05.2012 otsusega nr 294 algatatud, koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu koha- selt paikneb Kiige katastriüksus äri ja tootmise maa-alal. Täiendavat elamuehitust Muuga sadama piirkonda ei kavanda- ta. Koostatava üldplaneeringu seletuskirjas on sätestatud maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, mille kohaselt: 1) arvestatakse müra- ja saastetundlike alade (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad) paiknemisega. Elamupiir- konnaga piirnevatel aladel arendada eelkõige keskkonnasõbralikku tootmistegevust (väiketootmine, millega ei kaasne häiringuid, sh olulist liikluskoormuse tõusu) ning kaubandus- ja teenindusega seotud ettevõtlust; 2) tootmismaa müra- ja saastetundlike alaga piirnemisel on arendaja kohustus kaitsehaljastuse rajamine tootmismaale, müra- ja saastetundliku ala ning tootmisala vahele, kuna kõrghaljastusel on maa- ja ruumikasutuse kujundamisel oluline roll puhvertsoonide loojana, leevendamaks külgnevate maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Nimetatud nõuetest on lähtutud Kiige detailplaneeringu lahenduste välja töötamisel. Logistiliselt soodsa paiknemisega transporditaristu lähedal, on käesolevas detailplaneeringus käsitletava ala asukoht äri- ja/või tootmisobjektide rajamiseks asjakohane ja eeldatavalt ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste pro- jekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse kehtestatud nõudeid. Majanduslikud mõjud. Kiige maaüksuse detailplaneeringu realiseerumisel lisandub piirkonda majandustegevust seni piirkonnas esindamata sektoris (nt väiketootmine, teenindus vms), millest tulenevalt majanduskeskkond muutub mitmekesisemaks ja seetõttu ka jätkusuutlikkumaks. Käeoleval ajal on Kiige katastriüksuse lähipiirkonnas põhiliselt Muuga sadamaga seotud laomajan- dustegevus. Planeeringu elluviimine toob kaasa täiendavaid töökohti (planeeringu koostamise ajal konkreetne töökohtade arv ei ole teada) ning eeldatavalt toob arenduse elluviimine piirkonda täiendavaid teenuse pakkujaid. Käesolevas detailplaneeringus kavandatu elluviimine on majanduslikult otstarbekas kuna kasutatakse seni kasutuseta olevat maatükki piirkonna elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks, lisaks liitutakse hilisminevikus rajatud tehnovõr- kudega. Eeldatavalt ei vähenda planeeringu realiseerumine naaberkinnistute väärtust. Piirkonda lisanduv kaasaegne, sobivas mastaabis hoonestus ja heakorrastatud krundid pigem teevad piirkonna atraktiivsemaks. Planeeringulahenduse elluviimine ei lisa kohaliku omavalitsusele kulusid (nt kulutused Uusküla tee hooldusele on ka käesoleval ajal olemas). Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 3 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 Kultuurilised mõjud. Kiige katastriüksus ei paikne miljööalal ega väärtuslikul maastikul, kultuuriväärtuslikud objektid (mälestised, kohaliku kaitse all olevad ja kohaliku kaitsestaatuseta objektid, kohalikud sümbolobjektid jms) lähipiirkonnas puuduvad. Käesolevas detailplaneeringus kavandatu ei kahjusta Kiige katastriüksuse naabruses olevate elamutega hoonestatud kruntide sihtotstarbekohast maakasutust. Sotsiaalsed mõjud. Kiige maaüksuse detailplaneeringus avalikku ruumi ei kavandata, kuid uue hoonestuse rajamisega ala korrastatakse ning visuaalne mõju on pigem positiivne. Sotsiaalsed häiringud eeldatavalt naabruskonna elanikele detailplaneeringu realiseerumisest ei tulene, kuna ei kavanda- ta sotsiaalset vastuolu tekitavate objekte. Planeeringu realiseerumine pigem tugevdab naabruskonna elanike turvatunnet kuna piirkonda lisandub rohkem inimesi ka tööpäeval. 3. LÄHTEOLUKORD. 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus. Kiige katastriüksus (24504:004:0690) paikneb Harjumaal Jõelähtme vallas Uusküla edelapoolses servas, Muuga sada- ma ja Muuga raudteejaama vahetus naabruses. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus. Planeeringuala andmed: lähiaadress kü tunnus pindala sihtotstarve Kiige 24504:004:0690 20336m2 100% maatulundusmaa Planeeringualal hooned puuduvad. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus. Kiige katastriüksus piirneb: - kirdesuunast Uusküla tee 33 hoonestamata 100% sihtotstarbeta maa katastriüksusega (24501:001:1778, riigiomand) ja Uusküla tee 31 // Pääsukese hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (24504:004:0880); - idasuunast Uusküla tee lõik 2 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (24501:001:1731, munitsipaalo- mand); - kagunurgast Uusküla tee 21 hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (24504:004:0013); - lõunasuunast Uusküla tee 23 // Liiva hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (24504:004:0496); - edelast Uusküla tee 25 hoonestamata 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega (24504:004:0497). - lääne- ja loodesuunast Nuudi tee 19 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (24504:004:0300) - Muuga raudteejaam. 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud. Juurdepääs Kiige katastriüksusele on Nuudi teelt naha pööravalt Uusküla teelt (maa-ameti kaardiserveri teeregistri ra- kenduse 01.10.2022 andmetel nimetatud teedel teeregistri numbrid puuduvad). Kiige katastriüksusel paikneb mittetöötava madalpinge õhuliini lõik. 3.5. Olemasolev tehnovarustus. Käesoleval ajal Kiige kinnistul ühendused tehnovõrkudega puuduvad kuid Uusküla teel paiknevad hiljuti rajatud ühisvee- varustuse ja reoveekanalisatsiooni torustikud koos liitumispunktidega. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond. Maa-ameti kaardiserveri maainfo kaardirakenduse andmetel seisuga 15.07.2022 on Kiige 20336 m² suurusest katast- riüksusest (24504:004:0690) 14474 m2 looduslikku rohumaad, 2580 m² metsamaad ja 3282 m² muud maad. Ala on valdavalt võsastuma hakkav rohumaa, puistuala on lõunaservas ja Uusküla kraavi ümbruses, Uusküla tee ja põh- jakaare alal on üksikpuid. Kiige katastriüksus on ebakorrapärase hulknurkse kujuga, suhteliselt suurte maapinnakõrguste vahedega (abs 1.20 … 5.97). Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 4 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 Kiige katastriüksuse läänealal paikneb piirkonda teenindav Uusküla kraav, mis juhib piirkonna valgala liig- ja sademevee läbi raudbetoonist binokkeltruubi Muuga lahte. Käsitletavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. 3.7. Kehtivad kitsendused: Maa-ameti kaardiserveri ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus rakenduse info kohaselt paikneb Kiige katastriüksus A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte (AS DBT Muuga terminal, Harju maakond, Viimsi vald, Muuga küla, Koorma tn 13) ohualal (kus ohu tüübiks on ülerõhk). Kiige katastriüksusele ulatuvad: - ehitusseadustiku § 71 „Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd“ lõike (2) kohane mitte-Euroopa teedevõrgu maantee, st kohaliku tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. - raudtee kaitsevöönd 30 m äärmise rööpme teljest Kiige katastriüksuse lääneservas kulgeb olemasolev sademevee ärajuhtimiskraav - Uusküla kraav, mis juhib vee läbi betoonist binokkeltruubi Muuga lahte. Kiige katastriüksusel paikneb mittetöötava madalpinge õhuliini lõik. 4. PLANEERIMISLAHENDUS. 4.1. Jõelähtme valla üldplaneeringust tulenevad tingimused. Kiige katastriüksus paikneb Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplanee- ringu kaardi kohaselt tiheasustusalal, detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, maatulundusmaa juhtotstarbega alal. Ärimaakruntide ja tootmismaa kruntide moodustamiseks ja hoonestamiseks tingimusi üldplaneeringus seatud ei ole. 4.2. Krundijaotuskava. Käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud Kiige katastriüksustest moodustada 2 50% äri- ja 50% tootmismaa liitsih- totstarbega krunti. Kuna käesoleval ajal ei ole teada äri- ja tootmissihtotstarbega kruntide konkreetne kasutus, siis on iga krundi maa sihtotstarbe osakaalu täpsustamine lubatud hoonestuse ehitusprojekti koostamisel. Maakatastriseaduse § 181. Katastriüksuse sihtotstarbed on: - ärimaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga Ä) on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Ärimaa on äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas hulgikaubandusehitiste maa, toitlustu- sehitiste maa, teenindusehitiste, büroo- või administratiivehitiste maa, muu äriotstarbel kasutatav maa. - tootmismaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga T) on tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on toot- mis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa, toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste maa, muu tootmisotstarbel kasutatav maa. Käesolevas detailplaneeringus on antud hilisem kruntide liitmiste võimalus ilma uut detailplaneeringut koosta- mata – kruntide liitmisel ära jääv piirilõik on detailplaneeringu põhijoonisel tähistatud punase katkendjoonega. 4.3. Kruntide ehitusõigus ja kitsendused. Käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud planeeritud kruntide hoonete ehitusõigus järgmiselt: Krunt pos nr 1 aadressi ettepanekuga Uusküla tee 27 • krundi pindala: 111385 m2 • maa sihtotstarve: 50% ärimaa (Ä) ja 50% tootmismaa (T) • krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL • lubatud suurim hoone ehitusalune pind: kuni 4000 m2 • lubatud suurim hoone suletud brutopind: kuni 6000 m2 • lubatud suurim hoonete arv: kuni 3 • lubatud suurim hoone korruselisus: kuni 3 • hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 12 m Kitsendused: Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 5 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560  A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala (AS DBT Muuga terminal; Harju maakond, Viimsi vald, Muuga küla, Koorma tn 13);  raudtee kaitsevöönd 30 m äärmise rööpme teljest;  Uusküla tee kaitsevöönd 10m äärmise sõiduraja välimisest servast;  Servituudi seadmise vajadus - Uusküla kraavile (vooluveekogu ETAK ID 2210398) ja sette/viibetiigile; - juurdepääsule raudteealuse truubi suudme kontrollimiseks ja remonditöödeks võrguvaldaja ka- suks - planeeritud madalpingekaablile kaitsevööndi (koriori laius 1+1m) ulatuses krunt pos nr 2 ka- suks Krunt pos nr 2, aadressi ettepanek Uusküla tee 29 • krundi pindala: 8951 m2 • maa sihtotstarve: 50% ärimaa (Ä) ja 50% tootmismaa (T) • krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL • lubatud suurim hoone ehitusalune pind: kuni 3000 m2 • lubatud suurim hoone suletud brutopind: kuni 4500 m2 • lubatud suurim hoonete arv: kuni 2 • lubatud suurim hoone korruselisus: kuni 2 • hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 9 m Kitsendused:  A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala (AS DBT Muuga terminal, Harju maakond, Viimsi vald, Muuga küla, Koorma tn 13)  raudtee kaitsevöönd 30m äärmise rööpme teljest;  Uusküla tee kaitsevöönd 10m äärmise sõiduraja välimisest servast;  Servituudi seadmise vajadus - Uusküla kraavile (vooluveekogu ETAK ID 2210398) ja sette/viibetiigile; - juurdepääsule raudteealuse truubi suudme kontrollimiseks ja remonditöödeks võrguvaldaja ka- suks Detailplaneeringu alusel on kasutamise sihtotstarbed järgmised (alus: Siseministeerium „Ruumilise planeerimise leppe- märgid 2013“): ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (jaekaubandus- ja toitlustusasutuse, autoteeninduse ning muu tee- nindushoone ning neid teenindavate ja samal krundil asuvate parklate ja/või parkimismajade, juurde pääsuteede, kõnni- teede ja haljastatud alade maa) ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoonete maa (maa-ala, millel asuvad väiksema külastajate arvuga teenindus- ja tootmisettevõtted, nt kohalikud kauplused ja teenindusettevõtted milles võib toimuda väiketootmine ka kohapeal) ÄB – kontori- ja büroohoone maa TT - tootmishoone maa (võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstus- rajatise, põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maa) TL - laohoone maa (hoidla ja laohoone ning ilma külastajatele kavandatud ruumiprogrammita hulgikaubandus- hoonemaa, laoplatsi maa) Kuna detailplaneeringu koostamise ajal ei ole teada kruntide ja hoonete konkreetset kasutusotsarvet, siis konk- reetne krundile püstitatava hoone kasutamise otstarve määrata majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määruse nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ alusel ehitusprojekti koostamisel. Käesolevas detailplaneeringus määratud hoonete ehitisealune pind on vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19 Ehitisealune pind: (1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osade projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat: 1) vihmaveesüsteemi; Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 6 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast; 10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente. Planeeritud kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned, kaasa arvatud kuni 20 m2 ehitisealuse pin- naga kuni 5 m kõrgused hooned. 4.4. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted. Käesolevas detailplaneeringus määratud hoonestatavate kruntide pos nr 1 ja pos nr 2 hoonestusalade kaugused krunti- dei piiridest on märgitud põhijoonisele. Krundi pos nr 1 lubatud suurim hoonete ehitisealune pind 4000 m2 on kavandatud krundi pindalast (11385 m2) 35,1% ja pos nr 2 lubatud suurim hoone ehitisealune pind 3000 m2 on kavandatud krundi pindalast (8951 m2) 33,5%. Krundil pos nr 2 lubatud suurima hoonestuse kõrguse - kuni 9 m - määramisel on arvestatud naaberkatastriüksusel, Uusküla tee 31//Pääsukese (24504:004:0880) paikneva elamu insolatsioonitingimuste tagamisega. Korrastatud asumiruumi tekkimise eesmärgil on planeeritud kruntidele ette nähtud paigutada hoonete teepoolsed fas- saadid ja osa hoonemahte risti või paralleelselt Uusküla tee poolse krundipiiriga. 4.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded. Kavandatud hoonete arhitektuur eeldab antud piirkonnas asjalikkust ja soliidsust, kuid vältimaks üksluisust, tuleb miljööle kasuks vaoshoitud mängulisus ning uudsete arhitektuuri- ja ehitusvõtete kasutamine nt aknarütmides, fassaadiliigendus- tes, viimistlusmaterjalide kombineerimisel jms. Vältida ilmetute „kuuri“ taoliste plekk-angaaride püstitamist. Hoonete lubatud katusekalde vahemik on 0o - 30o. Väiksemad hooneosad võivad olla suurema kaldega, kuid ühe krundi kohta ei tohi kasutada rohkem kui kolme erinevat katusekallet. Välisviimistlusmaterjalina kasutada tootmis/ärihoonetele sobivaid ja ümbruskonda sobivaid fassaadimaterjale (nt metall, kivi, betoon, krohv, klaas). Vältida tuleb ka liiga suurel pinnal kirevate ja intensiivsete fassaadide värvitoonide kasutamist. Hoonete eskiislahendused kooskõlastada Jõelähtme Vallavalitsusega. 4.5.1. Piirete paiknemine ja arhitektuurinõuded. Kruntide pos nr 1 ja pos nr 2 piiridele, va raudtee poolsest piirist, on lubatud rajada kuni 2 m kõrguseid metall-võrk või metall-paneelpiirdeid. Raudtee poolsest piirist on piiread lubatud rajada roheala piirile, paiknemine täpsustada ehituspro- jektis. Piirde joonised ja paiknemine esitada hoonete ehitusprojektides ja eelnevalt (eskiisis) kooskõlastada Jõelähtme Vallavalitsusega. 4.6. Teed, liiklus- ja parkimiskorraldus. Juurdepääs planeeritud kruntidele on Nuudi teelt (eratee) maha pööravalt avaliku kasutusega kohalikult teelt - Uusküla teelt. Uusküla tee sõidutee olemasolev laius ca 4,5m rahuldab vähendatud kiirusel 30 km/h liikluskoosseisu – sõiduauto ja sõiduauto kõrvuti ning veoauto ja jalgratas kõrvuti. Käesolevas detailplaneeringus Uusküla sõidutee ümberehitamist ei ole ette nähtud. Uusküla tee ääres parkimine ei ole lubatud. Käesoleva detailplaneeringu põhijoonisele on märgitud võimaliku perspektiivse jalgtee paiknemine. Planeeritud hoonestatavatele kruntidele on ette nähtud Uusküla teelt üks mahasõit (ristmik) max laiusega 12m, mis ta- gab planeeritud kruntidele kummalegi autonoomse juurdepääsu. Juurdepääsud planeeritud kruntidele täpsustada kruntide hoonestusprojektides. Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 7 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 Tagada tuleb nähtavus väljasõidul Uusküla teele nähtavuskolmnurga piires, st nähtavuskolmnurgas võib olla vaid üksi- kuid puid, mitte kõrgemaid kui 0,4 m põõsaid; nähtavuskolmnurka ei või rajada läbipaistmatuid piirdeid. Tegevusteks teel ja tee kaitsevööndis tuleb taotleda teeomaniku nõusolek. Kohalik omavalitsus ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi Uusküla tee kaitsevööndis, tuleb esi- tada kohalikule omavalitsusele nõusoleku saamiseks. Kohaliku teega ristumiskoha ehitamiseks annab nõuded ehitusprojekti koostamiseks kohalik omavalitsus ja tee aluse katastriüksuse piires väljastab tee ehitusloa samuti kohalik omavalitsus (Ehitusseadustik § 99 lg (2) ja lg (3)). Käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud vähendada avalikult kasutatava tee kaitsevööndi ulatust 30,0 m-lt 10,0 m-le äärmise sõiduraja välimisest servast. Ehitusseadustiku § 72 (1) kohaselt on tee (tänava) kaitsevööndis on muu hulgas keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. (2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lume-tõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tege- vus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. (3) Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepin- gut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Planeeritud hoonestatavate kruntide parkimine on ette nähtud omal krundil. Planeeritud hoonestatavate kruntide parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatäna- vad“ tabeli 9.10 „Eesti linnade ehitiste parkimisnormatiivid“ p 5 Tööstusettevõte ja ladu normist. Pos. nr Hoonete brutopind Normatiivne Planeeritud m2 parkimiskohtade normatiiv parkimiskohtade arv Ä: 1/90 T: 1/250 1 3000 Ä 33 45 3000 T 12 2 2250 Ä 25 34 2250 T 9 KOKKU 79 Käesoleva detailplaneeringu põhijoonisel kajastatud parkimine on illustratiivne. Kui krundi hoonestamise ehitusprojektis kavandatakse normatiivist väiksem parkimiskohtade arv, tuleb see põhjendada (nt krundile püstitatakse väikese arvu töökohtadega hoonestus, ettevõtte organiseerib oma töötajate transport eri- bussitranspordiga, töötajate elukohad on planeeringuala lähipiirkonnas paiknevatel elamualadel mistõttu tööle tullakse jalgsi või jalgrattaga vms). Täpne liikluskorraldus, vajaminev parkimiskohtade arv ja paiknemine täpsustada ehitusprojek- tis. Käesolevas detailplaneeringus on esitatud nõue hoone(te) ehitusprojektis lahendada jalgrataste parkla või hoiuruum. Vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelile nr 9.3 „Jalgrataste vähim parkimisnormatiiv“ on tööstu- settevõtte ja lao normatiiv 1 jalgrattakoht 12-ne töötaja kohta või 1 koht 200m2 hoone suletud brutopinna kohta, st pla- neeringualal kokku 52 jalgrattakohta.. Teed ja platsid on ette nähtud tolmuvaba kattega, nt asfaltkate, tänavakivi, murukivi (parkimiskohtade alune), graniit- sõelmed vms. Täpne liikluskorralduse lahendus, parkimiskohtade, sh jalgrataste parkimiskohtade arvu vajadus ja paiknemine, teede ning platside katendite lahendus esitada ehitusprojektis. Kõvakattega pindadelt tulevad võimalikud õlised sademeveed tuleb vastavalt normatiivile puhastada enne imbsüsteemi juhtimist lokaalsetes I klassi õli- ja bensiinipüüdurites. Vastav lahendus anda kruntide ehitusprojektide mahus. Üldkasutatavaid parklaid ette nähtud ei ole. Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 8 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted. Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneeringus ärimaakruntide ja tootmismaa kruntide haljastustingimusi seatud ei ole. Käesolevas detailplaneeringus on hoonestatavatele kruntidele pos nr 1 ja pos nr 2 ette nähtud kohustuslik haljaspind minimaalselt 20% krundi pindalast, millest ca 50% peab moodustama kõrghaljastus, st et krundile pos nr 1 on ette näh- tud haljaspinda 2277m2 ja krundile pos nr 2 on ette nähtud 1790m2 haljaspinda. Haljastuse eesmärgiks on planeeringualalt võimalike kahjulike mõjude (nt tolmu kandumise) takistamine lähinaabruses paiknevate olemasolevate elamute suunas ning piirkonnas juba toimiva ja jõudsalt areneva majandustegevustest tuleva- te mõjude täiendavaks leevendamiseks. Kõrghaljastus loob ka visuaalse puhvri elamute ja arendusala vahele. Planeeritud krundi pos nr 1 lõunanurga alale on ette nähtud mitmerindelise (puude ja põõsaste kombinatsioon) puhver- haljastuse (kaitsehaljastuse) rajamine ja krundil pos nr 2 kirdeserva on ette nähtud ca 10m laiune mitmerindelise (puude ja põõsaste kombinatsioon) puhver-haljastuse (kaitsehaljastuse) rajamine, soovituslikult igihaljaste liikidega. Lisaks on haljasalaks ka loodealal paikneva Uusküla kraavi ja planeeritud viibetiigi ala. Haljastuse rajamisel arvestada pinnase iseärasustega ja kasutada seal looduslikult sobivaid liike, millised ümbruskonnas juba kasvavad. Istutatavate puude istikud peavada olema vähemalt 2m kõrgused. Haljastuse rajamiseks tuleb tagada puudele vajalikud kasvutingimused. Täpne haljastuse lahendus, sh puittaimestiku liigiline koosseis ja krundi heakorra osa tuleb lahendada hoone(te) ehitusprojekti(de) mahus. Teed ja parkimisalad peavad olema tolmuvaba kattega (nt asfaltkate, tänavakivi, graniitkillustik jms). Jäätmed. Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Igal krundil peab olema lahendatud olme- ja tootmisprügi konteinerite asukoht (soovituslikult hoones või varjualuses). Rakendada jäätme- te sorteeritud kogumist omal krundil. Ohtlikud jäätmed (näit. Hg-lambid, patareid, väetisekotid jms) koguda tavajäätme- test eraldi. Prügikonteinerite asukoht kavandada kas hoonesse või ehitada varikatuse ja piirdega, mille värav oleks vaja- duse korral lukustatav. Krundi valdaja peab tagama regulaarse prügi äraveo. Iga krundi täpne jäätmete kogumine lahendada hoonestuse ehitusprojektis. Pärast ehitustegevuse lõpetamist või peatamist tuleb tagada krundi heakord, milleks anda täpsemad nõuded ehituspro- jektis. Heakorra tagamine krundil on krundi omaniku kohustus. 4.8. Vertikaalplaneerimine. Käesolevas detailplaneeringus on hoonestatavate kruntide pos nr 1 ja pos nr 2 maapinda lubatud tõsta kuni 1m (abs 6.00) naaberkinnistute huve kahjustamata, st kruntide vertikaalplaneerimisega tuleb vältida sademe- ja pinnasevee juh- timist naaberkatastriüksusele. Uusküla tee servadesse sademevee juhtimine on keelatud, kuna see halvendab avaliku tee muldkeha niiskusrežiimi. Vertikaalplaneerimine tuleb teostada viisil, mis võimaldab sademe- ja liigevee kogumist ja esmast puhastamist hoonesta- tava krundi piires. Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus esitada hoone(te) ehitusprojektides. 4.9. Tuleohutusabinõud. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.082.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korras- hoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, Eesti standarditega EVS 812-6:2012+A2:2017 „Ehit- iste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ja EVS 812-7:2008/AC:2016 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitata- va põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus” jms. Planeeritud hoonete tuleohuklass (TP3, TP2 või TP1) määrata selle ehitusprojektis vastavalt kehtivale seadusandlusele, normdokumentidele, hoone suurusele, kasutusotstarbele, hoones kasutatavale tehnoloogiale, jms. Hooned on lubatud püstitada vaid detailplaneeringu põhijoonisel märgitud hoonestusala piiresse. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlik- ku kahju. Selle täitmiseks peab hoonete vaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele. Juhul kui hoonete vaheli- Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 9 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 se kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega – lahendada hoone(te) ehi- tusprojekti(de)s. Hoonete sisesed tuletõrjeveevarustuse lahendused ja kustutusvee hulga arvutused esitada ehitusprojektis. Hoonete projekteerimisel arvestada ehitistele piisava juurdepääsu tagamisega päästemeeskonnale ja –tehnikale. Pääs- tetehnika juurdepääs hoonetele peab olema tagatud vähemalt kolmest küljest. Päästetehnikaga juurdepääsu võimalusi, päästetehnika üldised andmed on kajastatud standardis EVS 812-7:2008/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. Hoonete ehitusprojektid tuleb täiendavalt kooskõlastada Päästeametiga. Vt ka seletuskiri p 5.1.2. Tuletõrje veevarustus. 5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline - täpsustada ehitusprojekti mahus. 5.1. Veevarustus. Käesoleva detailplaneeringu veevarustuse lahenduse aluseks on Jõelähtme Vallavolikogu 11.10.2018 määrus nr 25 "Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029" ja välja kujunenud olukord. Planeeritud hoonestatavate kruntide veega varustamiseks on olemasolevad liitumispunktid Uusküla tee maa-alal (Uuskü- la tee lõik 2, 24501:001:1731) paikneva ühisveevarustuse torustikuga. Planeeringuala vajalik vooluhulk on ca 3 m3/ööpäevas, 2,0 l/sek, mis eeldatavalt jaguneb planeeritud hoonestatavate kruntide vahel järgnevalt: Krundi pos nr Eeldatav veevajadus Vooluhulk m3/ööpäevas liitrit/sekundis Pos nr 1 1,5 0,8 l/sek Pos nr 2 1,5 0,8 l/sek Iga krundi veevajadus täpsustada hoonestuse ehitusprojektis. Planeeritud kruntide veevarustuse ehitusprojektide koostamiseks taotleda kohalikult vee-ettevõtjalt detailpla- neeringu lahendust täpsustavad tehnilised tingimused. Ehitusprojekt kooskõlastada kohalikult vee-ettevõtjaga. Liitumiseks Uusküla ÜVK-ga tuleb tasuda liitumistasu. Liitumistasu suurus ja tasumise tingimused lepitakse kokku liitumislepingus. 5.2. Väline tulekustutusveevarustus. Planeeringuala vajalik arvutuslik vooluhulk välistulekahju kustutamiseks on 20 … 25 l/s 3 tunni jooksul. Ühisveevärgi torustikule rajatavatest tuletõrjehüdrantidest on tagatud tulekustutusvesi 15 l/s 3 tunni jooksul. Edasise projekteerimise käigus tuleb määrata hüdrantide vajalikud tootlikkused ja kavandada alternatiivsed lahendused, kui olemasolevast ühisveevärgist ei ole võimalik vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada. Hüdrandid on ette nähtud paigaldada sõidutee servast mitte kaugemale kui 2,5m ning tagatud peab olema nende tee- nindus-raadius 100m. Hüdrantide täpsed asukohad määrata veetorustiku ehitusprojektis. Tulenevalt äri- ja tootmistegevusest tuleb täiendav tule kustutamiseks vajaminev veevaru tagada omale hoonestatavale krundile paigaldatava(te)st aastaringselt kasutatava(te)st tulekustutusvee mahuti(te)st. Veevõtukoha asukoha valikul tuleb jälgida, et oleks tagatud tuletõrjeautole aastaringne juurdepääs ning ringipööramise võimalus. Mahutite vajalik ma- hutavus ja täpne asukoht määrata iga hoonestatava krundi hoone(te) ehitusprojektis. Tulekustutusvesi peab vastama siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, sise- ministri 18.082.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja tea- bevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, Eesti standardile EVS 812-6:2012+A1:2013+A2:2017 Osa 6: „Tuletõrje vee- varustus“ jt asjasse puutuvatele normidele. Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 10 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 5.3. Reoveekanalisatsioon. Käesoleva detailplaneeringu kanalisatsioonilahenduse aluseks on lahenduse aluseks on Jõelähtme Vallavolikogu 11.10.2018 määrus nr 25 "Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029" ja välja kujunenud olukord. Planeeritud hoonestatavate kruntide pos nr 1 ja pos nr 2 reoveekanalisatsiooni olemasolevad liitumispunktid paiknevad Uusküla tee avalikult kasutatavale maa-alal (Uusküla tee lõik 2, 24501:001:1731). Kuna Uusküla teele on ette nähtud rajada reoveekanalisatsiooni survetorustik, siis hoonete ehitusprojektides kavandada vastavad individuaalsed pumplad survetorustikuga liitumiseks. Planeeritud ärajuhitava reovee kogus on ca 3 m3/d, 3,1 l/s Krundi pos nr Eeldatav reoveekanalisatsiooni kogus Vooluhulk m3/ööpäevas liitrit/sekundis Pos nr 1 1,5 2,4 l/sek Pos nr 2 1,5 2,4 l/sek Reoveekanalisatsiooni ehitusprojektide koostamiseks taotleda kohalikult vee-ettevõtjalt detailplaneeringu la- hendust täpsustavad tehnilised tingimused. Ehitusprojekt kooskõlastada kohalikult vee-ettevõtjaga. Liitumiseks Uusküla ÜVK-ga tuleb tasuda liitumistasu. Liitumistasu suurus ja tasumise tingimused lepitakse kokku liitumislepingus. Planeeringuala kanalisatsioon on ette nähtud lahkvoolne, st sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskana- lisatsiooni ei ole lubatud. 5.4. Sademevee ärajuhtimine. Piirkonna kanalisatsioon on ette nähtud lahkvoolne, st et sademevee juhtimine olmekanalisatsiooni on keelatud. Sademeveekanalisatsiooni torustikud piirkonnas puuduvad. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud hoonestatavate kruntide pos nr 1 ja pos nr 2 sademevesi on ette nähtud osa- liselt immutada omal krundil, osaliselt suunata rajatavate kraavide ja/või torustikuga planeeringuala läänealal paiknevas- se Uusküla kraavi. Projektbüroo Maa ja Vesi AS hüdrotehnikainsener Valter Kriis andis 02.07.2009 ekspertarvamuse Kiige kinnistut läbiva Uusküla kraavi kohta. Piirkonna valgalalt osa formeeruvast sademeveest on juhitud Nuudi tee alt läbi Uusküla kraavi ja raudteealuse tunneli kaudu merre. Uusküla kraavil on raudtee all on ristkülikulise ristlõikega binokkeltruup: kõrgus h = 2,0 m ja laius b=1,5 m (truubi üldpik- kus on ca 210 m), mille läbilaskevõime on piisav perspektiivsete vooluhulkade läbilaskmiseks. Kiige katastriüksuse paiknemisest ja situatsioonist lähtudes võetakse suure tõenäosusega tulevikus raudteest lõuna poo- le jääv piirkond kasutusele erinevate äri-tootmiskruntidena, st rajatakse kõvakattega pindu, mis suurendab Uusküla kraa- vi äravoolu. Ekspertarvamuses on arvestatud valgalal (ca 2 km2) äri/tootmismaa osakaaluga kuni 30%, millest lähtuvalt äravoolu sademevee äravoolunormide järgi arvutades võib truubi ette kujuneda Qmaks = 2,0…2,5 m3/s. Raudtee alla rajatud binokkeltruup koos ca 400 m kollektoriga olemasolevas seisukorras juhib kraavi veed ilma paisutu- seta Muuga lahte maksimaalsetel veeseisudel. Lahe madalamate veeseisude korral toimub setete sissevool kollektoris- se. Seetõttu vajab kollektor perioodilist puhastust setetest. Raudteel on tegu suuremate koormuste ning vibratsioonidega, millest tulenevalt on nende rajatistel rangemad nõuded ja suurem kapitaalsusaste. Settevaba binokkeltruubi läbilaskevõime täisristlõikega töötamisel on arvutuslikult 5,0 m³/s. Lähtudes lahe maksimaalsetest veeseisudest ning kuivendusnormist (näiteks 0,8 m), jääb ala absoluutkõrgusega alla abs 2,3 m mere kõrgveeseisu mõju alla. Antud piirkonnas tuleb arvestada mereliste peenliivadega, mis veega küllastunud olukorras muutuvad voolavateks (vesi- liivaks). Alal oleva või rajatava lahtise veejuhtme veealuse nõlva stabiilsust võib kahandada raudteel liikuvate veeremite poolt tekkiv vibratsioon, millega osaliselt on seletatav ka truubi sissevoolualal setete rohkus. Väikeste valgaladega veejuhtmed, mis suubuvad merre, nõuavad suudmealal tihedamalt sette eemaldamist vältimaks suudmest kaugemal lõigul seisva vee lõigu teket. Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 11 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 Tulenevalt arvutusliku vooluhulga võimalikust kõikumisest tuleb planeeringualast sademevesi läbi juhtida lahtise vee- juhtmega, seda kindlustades. Lahtise veejuhtme ühele kaldale on vajalik jätta kuni 5,0 m hoonestusvaba ala kraavi meh- hanismidega hooldamiseks. Sademevee kogumiseks ning hilisemaks kraavi juhtimiseks ja/või pinnasesse immutamiseks kasutada infiltreerimiskas- sette. Kasseti sisselaskeava ühendada vihmavete katustelt ärajuhtimise (st vihmaveerennide ja –torude süsteem) ja kõ- vakattega platsidelt pinnavee ärajuhtimise süsteemiga. Jõelähtme Vallavalitsuse tellimusel on Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS septembris 2020 koostatud Uusküla sade- mevee ärajuhtimise perspektiivskeem, mille eesmärgiks on leida Uusküla tiheasustusaladelt ja tootmismaadelt sade- mevee ärajuhtimise lahendus, mis vähendaks koormust Nuudi tee kuivenduskraavile. AS Tallinna Sadam on seotud antud piirkonna sademevee ärajuhtimisega selles osas, et Uusküla territooriumi sademevesi suures osas jõuab Tallinna Sadam AS-le kuuluva Nuudi tee maa-ala paiknevasse kraavi ja sealt edasi Kroodi oja ning Uusküla kraavi kaudu merre. Tallinna Sadama mure seisneb selles, et planeeringualade väljaehitamisel jõuab Nuudi tee kraavi selline vooluhulk, mis kõrgveeperioodil tõstab kraavi veetaseme sedavõrd kõrgeks, et see hakkab halvendama Nuudi tee kandevõimet. Valgala F3, pindalaga 102 ha, on kaetud suures osas metsa ja loodusliku rohumaaga. Valgalas kogunev vesi on juhitud Nuudi teekraavi ja sealt edasi tee alt truubi T/3 (d1200/700/500 mm) kaudu Uusküla kraavi. Nuudi teest lõunapoole jäävalt perspektiivselt tootmismaalt on skeemi järgi ette nähtud sademevesi juhtida Nuudi teekraavi kaudu osaliselt Kroodi ojasse (valgala F4) ja osaliselt Uusküla kraavi kaudu merre. Uusküla kraavi jätkuks raudtee all oleva truubi läbilaskevõime on piisav perspektiivsete vooluhulkade läbilaskmiseks. Planeeritud krundile pos nr 2 (vajadusel ka krundile pos nr 1) on ette nähtud tiik viibetiigi/settebasseini otstarbe täitmi- seks - püüab kinni jämedama sette. Kuna settebasseini on vaja aeg-ajalt vaja puhastada, siis basseini pealtlaius ei või olla suurem kui 15 m, mille puhul on võimalik seda ekskavaatoriga puhastada. Liigvee kogumise otstarvet (kogu valgala puhul) antud tiik ei täida kuna tiigi maht on niivõrd väike, kuid suuremate sadu- de ajal kompenseerib ca 10 minuti mahu. Planeeringuala sademe- ja liigvee hulgad ja torustike tehnilised parameetrid täpsustada hoonestatavate kruntide ehitusprojektides, kui on selgunud kõvakattega pindade osakaal. Olemasoleva Uusküla kraavi rekonstrueerimise/kindlustamise ehitusprojekt koostada eraldi tööna enne kruntide hoonestamist. Sademevee suublasse (sh pinnasesse) juhtimine peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vasta- vuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” kehtestatud nõuetele. Kuna sademevee eesvooluks on looduskeskkond, on asfaltkattega pindadelt tulevad võimalikud õlised sademeveed va- jalik puhastada enne looduskeskkonda juhtimist lokaalsetes I klassi õli- ja bensiinipüüdurites. Täpne lahendus anda ehi- tusprojekti(de)s. 5.5. Elektrivarustus. Käesoleva detailplaneeringu elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 01.06.2022 tehnilised tingimused nr 412108. Planeeritud hoonestatavate kruntide pos nr 1 ja pos nr 2 elektrivarustus on ette nähtud planeeringualast ca 400m kaugu- sel lõunasuunas paikneva rekonstrueeritava Kammi alajaama (alajaam paikneb Uusküla tee 19 kinnistul oleval keskpin- ge õhuliini mastil nr 8) baasil. Rekonstrueeritavast alajaamast planeeritud kruntide liitumispunktideni on kavandatud raja- da 0,4 kV maakaabelliinid (AXPK või samaväärsega ringtoite süsteemis) paralleelselt Uueküla tee sõiduteega . Käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud isikliku kasutusõiguse seadmine Uusküla tee lõik 2 kinnistule (kü 24501:001:1731) planeeritud madalpingekaablile kaitsevööndi (koriori laius 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks. Hoonestatavate kruntide pos nr 1 ja pos nr 2 elektriga varustumiseks on ette nähtud paigaldada avalikult kasutatavale transpordimaale, krundi pos nr 1 piirile, kahekohaline 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Liitumiskilp peavad olema alati va- balt teenindatavad. Elektritoide planeeritud liitumiskilbist objektini teostada maakaabliga. Kaablite ristlõiked määrata tööprojekti staadiumis. Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 12 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 Kummalegi krundile on kavandatud peakaitse 3x100A. Elektritoide liitumiskilbist tarbija objektini teostada maakaabliga. Kiige maaüksusel olemasolev endist majapidamist toitev õhuliin on ette nähtud likvideerida, st olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Planeeringuala elektrivarustuse ehitusprojektide koostamiseks taotleda täpsustavad tehnilised tingimused Elektrilevi OÜ-lt. Tööjoonised täiendavat kooskõlastada. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. 5.6. Tänavavalgustus. Käesolevas detailplaneeringus avaliku tee valgustust ei käsitleta - Uusküla tee ääres on olemasolev tänavalgustus. 5.7. Sidevarustus. Perspektiivse sidevarustuse kavandamiseks on Telia Eesti AS-i andnud 05.07.2022 telekommunikatsioonialased tehnili- sed tingimused nr 36623431. Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud perspektiivsena sidevarustuse kaablite paiknemine. Planeeringuala sidevarustus on planeeritud Nuudi tee ääres paiknevast sidekanalisatsiooni sidekaevust nr 15605 kuni moodustatavate kruntideni paralleelselt Uusküla teega. Planeeritavad sidekaevud ei tohiks jääda sõidutee alale. Vastavalt Kiige kinnistu omaniku soovile on sidevarustus plaanitud raadioside baasil. Planeeringuala sidevarustuse ehitusprojekti koostamiseks taotleda vastavad tehnilised tingimused Telia Eesti AS-lt. 5.8. Soojavarustus. Planeeritud hoonete kütmine on ette nähtud erinevate küteliikide ja -viiside baasil (nt õhk-soojuspumbad, päikesepanee- lid, gaasiküte omal krundil oleva mahuti baasil jms) või küttevariantide kombinatsioonina. Konkreetne hoonete küttelahendus esitada hoonestuse ehitusprojektides. 6. KESKKONNAKAITSETINGIMUSED DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEL. Jõelähtme Vallavolikogu 26.01.2012 otsusega nr 267 jäeti algatamata Kiige maaüksuse detailplaneeringule keskkonna- mõjude strateegiline hindamine (edaspidi: KSH) põhjusel, et planeeringuala lähiümbrusest, looduslikest tingimustest, kavandatud tegevusest ning detailplaneeringulahendusest lähtuvalt eeldatavalt vajadust puudub, KSH eelhinnangu tule- mustest lähtuvalt ei ole ette näha olulise negatiivse mõju ilmnemist seoses kavandatava tegevuse elluviimisega. Eelhin- nangu koostaja märgib, et analüüsitud teabe baasil, et KSH algatamine ja läbiviimine ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhutimissüsteemi seaduse alusel antud juhul vajalik ega otstarbekas. KSH eelhinnangus on antud soovitused võimalikku kõrgveeaegse liigvee vältimiseks, võimaliku mürast tulenevat häiringu vähendamiseks ning teeb ettepaneku lahendada soojavarustus kütte baasil, mis väldiks võimalike tahkete osakeste emisiooni piirkonna välisõhku. Planeeritud äri- ja/või tootmistegevus peab vastama Keskkonnaseadustiku üldosa seadusele. Tootmis- või äritegevusega ei tohi kaasneda olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Kavandatava tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu ega põhjaveereostust. Planeeringualal võtta kasutusele meetmed põhja-vee kaitseks. Selleks mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid või saastunud vett kraavidesse või haljasala- dele. Planeeringualale ei ole lubatud olulise keskkonnamõjuga tegevust „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüs- teemi seadus“ (lühend: KeHJS) § 6 lõige 1 tähenduses. Alale ei ole lubatud keskkonda reostavat ettevõtlust planeerida. Alale võib kavandada ainult sellist tegevust, mis ei tõsta oluliselt ümbruskonna müra- ja õhusaastet ning vastab kehtestatud keskkonnanõuetele. Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 13 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 Jõelähtme Vallavolikogu 30.05.2012 otsusega nr 294 algatatud, koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu koha- selt paikneb Kiige katastriüksus äri ja tootmise maa-alal. Koostatava üldplaneeringu seletuskirjas on sätestatud maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, mille kohaselt: 1) arvestatakse müra- ja saastetundlike alade (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad) paiknemisega. Elamupiirkon- na-ga piirnevatel aladel arendada eelkõige keskkonnasõbralikku tootmistegevust (väiketootmine, millega ei kaasne häi- ringuid, sh olulist liikluskoormuse tõusu) ning kaubandus- ja teenindusega seotud ettevõtlust; 2) tootmismaa müra- ja saastetundlike alaga piirnemisel on arendaja kohustus kaitsehaljastuse rajamine tootmismaale, mü-ra- ja saastetundliku ala ning tootmisala vahele, kuna kõrghaljastusel on maa- ja ruumikasutuse kujundamisel oluline roll puhvertsoonide loojana, leevendamaks külgnevate maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Nimetatud nõuetest on lähtutud Kiige detailplaneeringu lahenduste välja töötamisel. Planeeringualal on lubatud tootmistegevused, mis arvestavad keskkonnakaitseliste piirangutega ning millega kavanda- misel ei kaasne keskkonnamõju hindamise nõuet, sh: • büroopinnad, koos laondustegevusega; • toiduainete pakendamine, laomajandus k.a. külmladu; • ehitusmaterjali ladustamine, tootmistegevus vähese müra ja tolmuvaba, seadmete ja toodete komplekteerimine (metall, puit, klaas, plastmass, elektritooted, KV seadmed, santehnika); • kergetööstus (õmblus, mööbel, puusepatooted); • trükindus, paljundustööd; • paber- ja papptaara koostamine; • reklaamitooted; • aparaadiehitus, elektroonika, laboriseadmete koostamine; • seadmete ja transportvahendite remont, hooldus, laenutus ja müük; • teadustegevus, õppetöö; • väikelaevade ehitus, va plastikust väikelaevad; • mänguasjade, muusikariistadega seotud tegevus jms. Kui planeeringualal kavandatakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 nimetatud tegevust, siis tuleb kinnistu omanikul omavalitsusele esitada põhjendused eeldatava keskkonnamõju olulisuse kohta, mille alusel saab omavalitsus analüüsida keskkonnamõjude ulatust ning otsustada keskkon- namõju hindamise vajalikkuse üle. Tegevused, mille puhul peab tegevusloa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas antud tegevusel on KeHJS § 6 lõige 2 kohane oluline keskkonnamõju, sh: • põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; • maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maava- ra-varu kaevandamise lõpetamine; • energeetika; • metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; mineraalsete materjalide töötlemine; • keemiatööstus; • toiduainetööstus; • tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine; • kummitööstus; • infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; • jäätmekäitlus; • turismimajandus; • pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; • vineeri või puitkiudplaatide tootmine; • grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; • ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine; • loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus; • vee erikasutus; • puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; • keraamika- või klaasitööstus; • reovee ja setete käitlemine; • muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Käesolevas detailplaneeringus seatakse tingimus, et konkreetse äri-tootmismaa krundi hoonestamiseks tuleb omavalitsusele esitada hoone eskiisprojekt koos kavandatava tehnoloogia kirjeldusega, et oleks võimalik otsus- tada keskkonnamõjude hindamise vajadus. Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 14 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 Kuna tulevane äritegevuse või tootmise iseloom planeeringualal pole teada, siis seatakse käesolevas detailplaneeringus tingimus arvestada enne kruntidele ehitusloa taotlemist järgmiste keskkonnalubade (nagu näiteks välisõhu saasteluba, veeluba, jäätmeluba) võimaliku taotlemise nõudega: - välisõhu saasteluba. Atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on välisõhu saasteluba ja erisaasteluba nõutav. - jäätmeluba. Tegevused, milleks on vajalik jäätmeluba, on sätestatud Jäätmeseaduse § 75 lõikes 2. Tegevusvaldkon- nad, mille puhul on vajalik jäätmeluba jäätmete tekitamiseks, on välja toodud Jäätmeseaduse § 75 lõikes 1. Vabariigi Valitsuse 26.04.2004 määrus nr 122 „Jäätmete tekitamiseks jäätmelubade vajavate tegevusvaldkondade tegevuse täp- sustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta“ sätestab jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahtu iseloomustavate näitajate arvväärtused, millest väiksema arvväärtusega tegevuste juures ei nõuta jäätmeluba. Teatud juhtudel ei ole jäätmete käit- lemiseks jäätmeluba vaja ning tegevuseks piisab jäätmekäitleja registreerimisõiendist. Tegevused, mille puhul piisab jäätmekäitleja registreerimisõiendist, on välja toodud Jäätmeseaduse § 74 lõikes 1 ning Keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. - veeluba. Veeseaduse § 187 määratleb, millistel juhtude peab taotlema veeloa. - maapõueseaduse § 60 lg 1 sätestab ehitise püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel üle jääva kaevise kasutamise, sama § lg 3 võõrandamise ning väljaspool kinnisasja kasutamise ning selleks Keskkonnametilt nõusoleku saamise korra. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Maapõueseaduse § 59 lg 1 ja 2 määratlevad kinnisasja piires maapõue kasutamise. Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62 vastu võetud, koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt paikneb Kiige katastriüksus äri ja tootmise maa-alal. Koostatava üldplaneeringu seletuskirjas on sätestatud maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, mille kohaselt: 1) arvestatakse müra- ja saastetundlike alade (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad) paiknemisega. Elamupiirkon- naga piirnevatel aladel arendada eelkõige keskkonnasõbralikku tootmistegevust (väiketootmine, millega ei kaasne häi- ringuid, sh olulist liikluskoormuse tõusu) ning kaubandus- ja teenindusega seotud ettevõtlust; 2) tootmismaa müra- ja saastetundlike alaga piirnemisel on arendaja kohustus kaitsehaljastuse rajamine tootmismaale, müra- ja saastetundliku ala ning tootmisala vahele, kuna kõrghaljastusel on maa- ja ruumikasutuse kujundamisel oluline roll puhvertsoonide loojana, leevendamaks külgnevate maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Müra. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud äri-/tootmisobjektide projekteerimisel ja rajamisel arvestada keskkonnaminist- ri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestab eraldi müra normtasemed liiklusmürale ja tööstusmürale. Sellest lähtuvalt ei vaadelda liiklusmüra ja tööstusmüra summeeruvalt, vaid eraldi. Kiige maaüksuse detailplaneeringuala peamisteks lisanduvateks müraallikateks saavad olla alale rajatavate hoonetega seotud tehno- ja tootmisseadmed, mille täpne paiknemine ja olemus pole detailplaneeringu staadiumis teada. Äri- ja tootmismaa aladele kehtiva keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kohaselt müra piirväärtusi ei ole kehtestatud. Arendustegevusega tuleb tagada, et äri- ja tootmisalade müraemissioon ei leviks külgnevatele elamualadele tasemel, mis ületaks elamualadel kehtivaid müra piirväärtusi. Liiklusmüra piirväärtused elamualadel (II kategooria aladel) on 60 dB päeval (65 dB teepoolsel küljel) ja 55 dB öösel (60 dB teepoolsel küljel). Tööstusmüra piirväärtused elamualadel (II kategooria aladel) on 60 dB päeval ja 45 dB öösel. Selleks, et ei ületataks tööstusmürale kehtivat ööaja piirnormi on vajalik, et alalt tulenev müraemissioon öisel ajal ei üle- taks 55 dB/m2. Detailplaneeringualal kavandatava tegevuse realiseerumine põhjustab mõningast liikluskoormuse tõusu Uusküla teel ja seega võivad liiklusmüra poolt mõjutatud olla Uusküla tee äärsed elamud. Arvestada tuleb planeeringuala vahetusse lähedusse kavandatavast Rail Balticu raudteest tuleneva võimaliku müra ja vibratsiooniga. Leevendavad meetmed. Edasisel projekteerimisel kavandada leevendavaid meetmeid müranormtasemete tagamiseks lähimate eluhoonete juu- res. Asjakohane on koostada täpsem mürahinnang kui on selgunud alal kavandatav tegevus, alale paigutatavad seadmed, nende asukohad ja müraemissioonid ning ka vajadusel võimalikud tehnoloogilised lahendused müratasemete vähenda- Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 15 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 miseks. Seda juhul kui alale kavandatakse edasisel projekteerimisel tegevusi või tehnoloogilisi seadmeid, mis põhjusta- vad väliskeskkonnas levivat müra. Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus ja hooneid teenindavast transpordist. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb avalikult kasutatava teedega ja sadama raudteega, tuleb arvestada olema- solevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Uusküla tee omanik (Jõelähtme Vallavalitsus) ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid tee liiklusest põh- justatud häiringute leevendamiseks planeeringus käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Käesolevas detailplaneeringus on esitatud nõue (tootmis)tehnoloogia korraldamiseks selliselt, et tootmismaa krundi piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. Ehitusprojekti koostamisel esitada äri- või tootmistegevuse kirjeldus, et välja selgitada mürahinnangu koosta- mise vajadus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas oma 13.01.2023 kirjas nr 1.10-17/2022/7410-4 nõude arvestada perspektiivse Rail Balticu kaubajaamaga Muuga sadama territooriumil võimalike müra- ja vibratsioonihäiringutega, mille leevendusmeetmed peab tagama detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isik. Uute hoonestusalade kavandamisel raudteemürast mõjutatud aladele ei saa panna kohustust raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale keskkonnaparameetrite (mü- ra, vibratsioon) leevendamiseks. Õhk. Radoon. Soojavarustusel kasutada küttelahendust, mis väldiks võimalike tahkete osakeste emissiooni piirkonna välisõhku (Muuga sadamas tegutsevate terminalide (puisteterminalid ja söeterminal) tegevusega kaasneb juba märgatav tahkete osakeste emissioon). Kiige katastriüksus paikneb kõrge radooniriskiga alal. Hoonestatavatel kruntidel viia läbi radooniuuring, hoonete projek- teerimisele lähtuda Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasoleva- tes hoonetes“ nõuetest. Välisvalgustus. Mõningast valgusreostust tekib ala valgustamisest, transpordi (sõidukite) tuledest. Valgusreostuseks nimetatakse näh- tust, mille korral tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda. Valgusreostus hõlmab eelkõige mitmeid kunstliku valguse ebaefektiivsest ja tarbetust kasutamisest tingitud probleeme. Selleks võivad olla tänavavalgustid ja reklaamplakatid, mis on halvasti projekteeritud, valesti varjestatud või suunatud otse taevasse. Samuti on valgusreostus tänavalaternatelt elamusse paistev valgus või ere valgus, mis väljub ettevõtete ja tööstuste territooriumilt ümbruskonda. Mitteioniseerivat kiirgust (füüsikalises mõistes on seda ka valgus) reguleerib küll rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr 38, kuid valgustuse osa selles toodud ei ole. Keskkonna- seadustiku üldosa seaduse § 7 lõikes 1 on välja toodud, et heide on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, milleks võib olla ühe heite liigina ka valgus. Seega kehtivate seadustega juhitakse tähelepanu, et valgust võib ka teatud juhul pidada reostuseks ning see võib põhjustada häiringuid, kuid vastavad rakendusaktid valgusreostuse määratlemiseks ja reguleerimiseks puuduvad. 2015. aastal plaaniti atmosfääriõhu kaitse seadusesse lisada valgusreostust tõkestavaid regulatsioone, kuid riigikogule esitatud kujul see lugemist ei läbinud. Käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud ala välisvalgustuse negatiivset mõju vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid Uusküla teel ega lähiala elamukruntide elanikke. Soovitatav on võimalusel järgida järgmisi põhimõtteid: • vältida ebavajalikku ja liigset valgustust; • valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile, st tuleb vältida valguse hajumist. Näiteks val- gustite suunamine territooriumi keskosa suunas, mitte keskelt väljapoole jms; • ülesse suunatud valgusvoog tuleb viia miinimumini – paigaldada „lambivarjud”, mis suunavad valguse horison- taaltasandist allapoole, eelistatult väiksema, kui 700 nurga all; • laternapostid peavad olema võimalikult madalad; • eelistada säästlikke valgusteid, siis annavad parema spektraaljaotusega valguse. Sellisel juhul on tagatud pa- rem nähtavus juba madalamate valgustuse näitajate juures. Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis valgusteid. Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 16 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 Õnnetuste ja avariide vältimine. Planeeringuala maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteeri- misel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid. Detailplaneeringu koostamisel ei ole teada tulevaste äri- ja/või tootmishoonete konkreetset kasutusotstarvet ning seetõttu ei saa ka võimalikke avariiolukordi kirjeldada. Võimalikud mõjud selgitada välja ehitusprojekti koostamise käigus. Samuti selgub ehitusprojekti koostamise käigus keskkonnalubade taotlemise vajadus. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja detailplaneeringus esitatud tingimusi. Oht inimese tervisele või keskkonnale võib avalduda hoonete ehitamise protsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektist ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-, tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervi- sekaitse-nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kasutusjuhendi kohaselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema erialase hariduse ja tööohutu- salaselt instrueeritud, nii on võimalik vältida ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Juhul kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, pole eeldada antud detailplaneeringu realiseerimi- sest tulenevat ümbruskonna keskkonnaseisundi halvenemist. Kiige maaüksuse detailplaneeringus käsitletav ala jääb maa-ameti kaardiserveri ohtlikud käitised, veevarustus, veeohu- tus rakenduse info kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte (AS DBT Muuga terminal, Harju maakond, Viim- si vald, Muuga küla, Koorma tn 13) ohualal (kus ohu tüübiks on ülerõhk). AS-i DBT Muuga sadamas asetseva terminali põhitegevuseks on puist- ja üldkaupade omanikele transiiditeenuste (üm- ber-laadimine, hoiustamine, segamine, pakendamine) osutamine. Kogu kaubavoost põhiosa moodustavad granuleeritud mineraalväetised. DBT Terminal on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte ning omab vastavat tegevusluba ohtliku kemikaali käitlemi- seks oma territooriumil (nr OKK 04-11). DBT Terminalist lähtuv võimalik õnnetus ei oma piiriülest mõju. Kõik suurõnnetu- se ohuga ettevõtetele kehtestatud nõuded on täidetud ning vajalikud dokumendid on esitatud pädevatele asutustele. Vt lisaks: https://www.dbt.eu/est/ohutus-dbt/ Käesolevas detailplaneeringus ei ole kavandatud suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamist. Tuleohu levik on takistatud kui ehitistel kasutatakse tõhusaid tulekaitsevahendeid, vajadusel ka automaatseid tulekustu- tus-süsteeme. Võimalikeks avariiolukordadeks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või tööõnnetus. Sellised avariiolukor- rad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on need ennetatavad õigete töövõtetega. Peamised ohud ehitamisel on: - avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega; - tööõnnetused; - kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, vesi, kanalisatsioon jne); - kemikaalide, kütuste, õlide lekked; Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehi- tusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Kasutusperioodil võib olla avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitiste tulekahjud. Torustike lekete korral tuleb ühen- dust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju ennetamiseks peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutus- vahenditega. Mõjud looduskeskkonnale. Kiige katastriüksus ei paikne rohevõrgustiku ega väärtuslikul miljöö alal. Planeeringu realiseerumisel suureneb autoliiklus Uusküla teel - käesolevas detailplaneeringus on kavandatud Eesti standardi „Linnatänavad“ parkimisnormi kohaselt arendusalale 79 parkimiskohta. Detailplaneeringus on esitatud nõue hoonestatavatele kruntidele jalgrattaparklate/hoiuruumide rajamiseks, mis eeldata- valt motiveerib lähedal elavaid töötajaid kasutama jalgrattaga liikumist ja vähendab autode kasutamist. Põhjavee kaitse on tagatud kuna arendusala reovesi on ette nähtud suunata Uusküla teel paiknevasse olemasolevasse reoveekanalisatsiooni, parkimis- ja laadimisalade sademevesi tuleb enne looduskeskkonda juhtimist puhastada. Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 17 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 Planeeringulahenduses on kavandatud suhteliselt väikese pindalaga kõvakattega teed, laadimis- ja parkimisalad, mis on kavandatud hoonestuse ja kõrghaljastusega alade vahele. Hoonete ja kõrghaljastuse varjud ei võimalda päeva jooksul kogu kõvakattega ala soojenemist korraga, st suure pindalaga soojussaari ei teki. 7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED. Aluseks on võetud Eesti Standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi ehitatud keskkonnas. Planeeringus on arvestatud Eesti Standardikeskuses välja töötatud kuritegevuse ennetamise standardiga. Ala korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras, on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korras- hoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja see vähendab kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes ala kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Juurdepääs - hea viidastus ja teemärgistus on väga oluline, see annab inimesele hea ülevaate oma asukohast ja infor- matsiooni eelolevast teekonnast ning sellega kaasneb suurem kindlustunne. Piirata krunt sobivate piiretega. Ülalnimeta- tud meetmed näha ette ja lahendada ehitusprojekti staadiumis. Nähtavus ja vaateväli - planeeringualal tagada hea nähtavus. Samas tuleb järgida meetmeid valgusreostuse vältimiseks. Hoonete fassaadide valgustamiseks kasutada sissepääsude valgustamist, spetsiaalset fassaadivalgustust. Fassaadil ei tohi kasutada prožektoreid, mis võiksid liiklejaid pimestada. Tuleb vältida läbipaistmatuid takistusi vaateväljas (nt. plan- kaiad) ning võimalike ründajate peidupaiku. Hea vaateväli hoonete akendest vähendab salajasi vargusi. Parklad, kõnniteed ja ka majaesised tuleb valgustada. Pimedad hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustab kuri- tegevust. Vargused ja vandalism - jälgida tuleb hoonete tagumisi juurdepääse, mis on tänavalt nähtamatud. Seal hakkab mõju avaldama uste ja akende vastupidavuse aeg murdvarguste katsete suhtes. Hoonestatavatele kruntidele näha ette valvesüsteemid (videovalve, signalisatsioon, leping turvafirmaga). 8. NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS. Ehitusprojekt koostamisel arvestada asjakohaste järgmiste seadusete ja normdokumentidega, muu hulgas:  Ehitusprojekt koostada Ehitusseadustiku mõistes pädeva isiku poolt.  Ehitusprojekti koostamisel lähtuda Ehitusseadustikust ja teistest asjasse puutuvatest normdokumentidest - majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" - majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrusest nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ - majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusest nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“  Ehitusprojekti(de) koostamiseks teostada geodeetilised ja ehitus-geoloogilised uuringud.  Ehitusprojekt koostada Ehitusseadustiku mõistes pädeva isiku poolt.  Hoone ehitusprojektis anda täpsed fassaadide lahendused.  Hoone ehitusprojektis esitada krundipiirete täpne lahendus.  Kruntide hoonestamiseks tuleb eelnevalt omavalitsusele esitada hoonestuse eskiislahendus koos kavan- datava tehnoloogilise kirjelduse ja asendiplaani lahendusega  Äri- ja/või tootmismaa kruntide hoonestamisel ja kasutamisel tuleb arvestada Keskkonnaseadustiku üldosa sea- duse nõuetega. Hoonete projekteerimisel tagada müra- ja vibratsiooni normtasemed hoonete siseruumides, projekteerimisel ar- vestada Eesti Standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Hoonete raudtee pool- sete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide (aknad, värskeõhuklapid) valikul tuleb arvesta- da suurema transpordimüraga. Hoonete projekteerimisel tuleb jälgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (ka- binetid, nõupidamisteruumid) ei kavandataks raudtee poolsele küljele.  Tootmistehnoloogia kavandada selliselt, et tootmis- või ärikrundi piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lu- batud määra.  Tehnoseadmete müra ei tohi hakata häirima naabruses paiknevat elamuala, st valida sellest lähtuvalt parim seadmete asukoht.  Hooned projekteerida sundventilatsiooni ja õhupuhastusega, tagades siseruumides normeeritud mikrokliima ja õhupuhtuse.  Projekteerimisel arvestada järgmisi leevendavaid meetmeid müranormtasemete tagamiseks lähimate eluhoonete juures: Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 18 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 - projekteerimisel arvestada rajatavate hoonete müravarjestavat mõju ning paigutada müra tekitada võivad tehno- seadmeid hoonete planeeringuala siseosa poolsetele osadele; - projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigutamisel arvestada nende müratasemeid, kasuta- da tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad tuleb eraldada nt müraekraanidega. Mü- raekraanide projekteerimisel tuleb kaasata vastav erialaspetsialist vältimaks ekraanidest tekkivaid müra peegel- dusi, mis võiksid vastupidiselt eesmärgile suurendada mürahäiringuid. Alternatiivina võiks eelistada väiksema mü- raemissiooniga seadmeid.  Planeeritud hoonete tuleohutuse kavandamisel arvestada siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitata- vad tuleohutusnõuded“ ja siseministri 18.082.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nõuetega ning asjakohaste Eesti standardi- tega. Tuleohuklass (TP3 TP2 või TP1) täpsustada hoone ehitusprojektis.  Hoonete ehitusprojektid kooskõlastada Päästemeti Põhja Päästekeskusega.  Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standard EVS_EN 17037:2019/ A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.  Tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnovõrkude ja/või ressursivaldajatelt tehnilised tin- gimused.  Tehnovõrkude ehitusprojektid kooskõlastada võrgu- ja/või ressursivaldajatega.  Telia Eest AS nõuded sidevarustuse ehitusprojekti koostamiseks: Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4." Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks Liinirajatiste kaitsevööndis. Enne ehitustööde alustamist teostada Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus, mille käigus fikseerida ole- masolevate liinirajatiste asukohad (liinirajatiste paiknemise kohta edastada oma küsimused eelne- valt:[email protected]). Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult väljastatud tööloa alusel. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info järelevalve koh- ta telefoninumbril 6524000.  Teede ja platside projekteerimisel arvestada Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid.  Teeprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik.  Ehitusprojektis lahendada kavandatud kruntide vertikaalplaneerimine, vältida sademevee valgumist naaberkatast- riüksustele.  Sademevee vooluhulk on keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 14 lg 10 alusel soovituslik arvutada standardis EVS 848:2013 „Väliskana- lisatsioonivõrk” toodud metoodika alusel. Hoonestuse ja teede ning platside rajamisel võtta kasutusele meetmed suurte sademeveekoormuste vähendami- seks. Ehitusprojekti koostamisel rakendada sademevee kohtkäitlemise meetmeid, et vältida koormust eelvooluks olevale torustikule. Eelistatud on pinnasesse immutamine, kuid kui geoloogilised tingimused seda ei võimalda, siis võtta kasutusele näiteks sademevee ühtlustusmahutid või muud meetmed. Erinevate meetmete rakendamist kaalu- da ehitusprojekti koostamise käigus, et saavutada maksimaalne efektiivne sademevee käitlemise lahendus. Konk- reetne lahendus esitada ehitusprojektis.  Uusküla kraavi rekonstrueerimiseks tuleb koostada vastav ehitusprojekt, milles täpsustada kraavi vajalik ristlõige ja sette/viibetiigi maht. Eesti Raudtee AS 11.01.2023 kiri nr 4-1.5.7/1361-I-6 on esitanud nõude sademevee ärajuhtimise ja olemasoleva kraavi rekonstrueerimise/kindlustamise projekti koostamiseks ja esitada hoonestuse ehitusprojekti mahus. Planeeri- tavad muudatused äravoolu kraavi paiknemise või pikiprofiilide osas kooskõlastada täiendavalt AS-ga Tallinna Sa- dam ja aktsiaseltsiga Eesti Raudtee /. Lisaks selgitame kuna äravoolu kraav ja selle paiknemine omab Nuudi tee 19 kinnisasja kasutamisel olulist tähtsust, tuleb kõik planeeritavad senise veerežiimi muudatused ja tegevused kooskõ- lastada ka aktsiaseltsiga Eesti Raudtee.  Hoone ehitusprojektis esitada konkreetne haljastusprojekt, millega lahendada puhkeala, väikevormid ja rajatava haljastuse liigiline koosseis.  Ehitusprojektide koostamisel ja ehitamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 19 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560  Ehitusprojektis esitada krundi piirete lahendus.  Hoone projekteerimisel ja krundi heakorra kavandamisel arvestada Eesti standardi EVS 809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine” nõudeid: - eravaldus tuleb selgelt eristada ja piiritleda - juurdepääsud ja liikumisteed määrata konkreetselt - hoone sissepääs ja parkimisala valgustada ning tagada hea nähtavus - hoonele näha ette valvesignalisatsioon, soovitatav on videovalve paigaldamine - hoone ehitusmaterjalid peavad olema kvaliteetsed ja vastupidavad, hoonele näha ette vastupidavad uksed, lukud ja aknad  Jäätmete kogumine peab toimuma vastavalt Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusprojektis määrata ol- mejäätmete kogumise täpne asukoht, konteinerite hoidla kujundus jms.  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esitas oma 03.01.2023 kirjas nr 16-6/22-18044-002 nõude taotleda luba nii raudteevaldajatelt kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt raudtee kaitsevööndis ehitamiseks vastavalt Ehitusseadustiku § 73-le. Loa taotlemiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt saata vähemalt 30 päeva enne tööde algust aadressile [email protected] raudteevaldaja kirjalik nõusolek, projekti seletuskiri ning asendiplaan.  Eesti Raudtee AS 11.01.2023 kiri nr 4-1.5.7/1361-I-6 on esitanud nõude Kiige maaüksuse detailplaneeringu realisee- rumiseks koostatavate ehitusprojektides arvestada: - Arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille laius on määratud ehitusseadustiku § 73 lõikes 1 ning raudtee kaitsevöön- dis kehtivate piirangutega vastavalt ehitusseadustiku §-des 70, 73 toodule. - Raudtee kaitsevööndis ehitusprojektide koostamiseks, sealhulgas planeeritud kruntidelt sademevee ärajuhtimise, olemasoleva Uusküla kraavi rekonstrueerimise/kindlustamise ning planeeritud sademevee viibetii- gi/settebasseini ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda aktsiaseltsilt AS-lt Eesti Raudtee tehnilised tingimused. Planeeritavad muudatused äravoolu kraavi paiknemise või pikiprofiilide osas kooskõlastada täiendavalt AS-ga Tallinna Sadam ja AS-ga Eesti Raudtee - Projekteeritavad lahendused ei tohi takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisundit, ohustada raudtee liiklust ning raudtee sideehitiste ja elektripaigaldiste hoolduse, remondi ja ehitamise teostamist. - Kõrghaljastuse kavandamisel raudteemaaga piirnevale alale arvestada raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajaliku nähtavusega. Arvestada, et täiskasvanud puude võrad ei ulatuks raudteemaale. Eelistada väiksemakasvulisi ja püramiidja võraga liike. - Arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Vajadusel näha ette hoo- nete projekteerimisel (vundamendid, seinad, aknad) leevendavate meetmete rakendamine. Leevendavate meet- mete rakendamata jätmise korral ei võta aktsiaselts Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (mü- ra, vibratsioon) leevendamiseks. - Planeeringuala välisvalgustuse lahenduste kavandamisel arvestada, et see ei tohi halvendada vedurijuhile rongiliik- luse signaaltulede nähtavust raudteel. 9. PLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA JA VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehi- tuslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vasta- valt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vastavalt Planeerimisseaduse § 131 lg 2 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse § 131 lg lõikes 1 nimetatud detailplaneeringuko- haste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitami- seks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Haldusleping avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel. Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord: 1) katastriüksuse jagamine ja maa sihtotstarvete määramine vastavalt käesolevas detailplaneeringus kehtestatud maa otstarbele; 2) detailplaneeringus määratud servituudilepingute sõlmimine: käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud isikliku kasutusõiguse seadmine Uusküla tee lõik 2 kin- nistule (kü 24501:001:1731) planeeritud madalpingekaablile kaitsevööndi (koriori laius 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks. Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 20 Uusküla küla Kiige maaüksuse detailplaneering Jõelähtme vald, Harjumaa Plan ID 4560 3) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krun- di kavandatud liitumispunktideni. Alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimi- seks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused (Planeerimisseaduse § 140). Detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui: 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima; 2) planeeringu koostamise korraldaja või planeeritud kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkinnistute omanike õigusi või ei kitsendaks naaberkinnistute maa kasu- tamise võimalusi. Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritud tegevu- sega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud kinnistu igakordne omanik. Casa Planeeringud OÜ Töö nr 11A/09 21 center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium Maa-amet Päästeamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet AS Eesti Raudtee AS Tallinna Sadam O Ü Rail Baltic Estonia 20.06 .20 2 3 nr 6-4 / 3285 Uusküla Kiige maaüksuse detailplaneering u esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks Uusküla Kiige maaüksuse detailplaneeringu (koostaja Casa Planeeringud OÜ, töö nr PlanID 4560 ) , mis on algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse 10.05.2006 korralduse ga nr 526 . Kiige maaüksus (katastritunnus: 24504:004:0690; pindala 20336m 2 ; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) paikneb Jõelähtme vallas Uusküla edelapoolses servas, Muuga sadama ja Muuga raudteejaama vahetus läheduses. Detailplaneeringuga on ette nähtud Kiige maaüksustest moodustada kaks 50% äri- ja 50% tootmismaa liitsihtotstarbega krunti. Planeeringuala suuruseks on määratud ca 2,0 ha. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Andrus Umboja vallavanem Lisad: Seletuskiri Kontaktvööndi plaan Põhijoonis Illustratsioon Tiina Skolimowski, planeeringuspetsialist [email protected] 6054855 MUUGA LAHT 2 VÄLJAVÕTE JÕELÄHTME ÜLDPLANEERINGU PÕHIKAARDIST 5 KIIGE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGUALA 4 3 1 3 LA TEE MUUGA RAUDTEEJAAM UUSKÜ UM RU IS M U TA H I NI ASS TR 6 MAARDU LINN C TI BAL IL RA LEPPEMÄRGID: DETAILPLANEERINGU ALA PIIR KEHTIVA DETAILPLANEERINGU ALA PIIR 1 Kiige maaüksuse DP algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse 10.05.2006 otsusega nr 526 PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA 2 Uusküla Klaukse ning lähiala detailplaneering kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.06.2015 otsusega nr 214 PLANEERITUD HOONE (ILLUSTRATIIVNE) 3 Muuga sadama idaosa detailplaneering kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 22.08.2003 otsusega nr 57 PLANEERITUD ROHEALA Uusküla küla Muuga jaama laienduse raudteed ja kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 01.10.2007 otsusega nr 58 4 Muuga sadam 3 osa maaüksuse detailplaneering 5 ...........detailplaneering kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.06.2015 otsusega nr 214 Väike-Kulbi, Hansu, Ingumardi, Uuetoa, Jüri I, kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 17.02.2009 otsuega nr 462 JOONIS KEHTIB AINULT KOOS SELETUSKIRJAGA 6 Vahenõmme III, Madise III, Merevahe, Matsu II ja AADRESS: PROJEKT: JOONIS: Mere detailplaneering UUSKÜLA JÕELÄHTME VALD KIIGE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KONTAKTALA SKEEM HARJU MAAKOND TÖÖ TEOSTAJA: LIIVALAIA TN 29-57, TALLINN 10118, TEL. +372 507 2826 PlanID: 4560 E-MAIL: [email protected] REG. NR. 11647744 MÕÕTKAVA: 1:500 PROJEKTIJUHT: SIRJE ELME STAADIUM: DP ARHITEKT: GERT SARV VOLITATUD ARHITEKT TASE 7 JOONISE NR: 2 KUUPÄEV: 10.05.2023

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →