Leping

RISKIHINDAMINE MEEDE: Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ koostöökokkulepe Kaitseressursside Amet Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. Kontrollikoht HINNANG Planeeritavad tegevused riski maandamiseks Vastutaja Selgitus riski hindamisel. Hinnatud SKOOR (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3) Max. Rakendamisel juba toimivad (arvestades juba RISKIVALDKOND 0 1 2 3 SKOOR maandamistegevused ja -meetmed, mis rakendatavaid riskiskoori mõjutavad maandamistegevusi) Kaitseressursside Ameti peadirektori 27.12.2019 käskkirjaga nr 45 on kinnitatud Kaitseressursside Ameti töökorralduse Jah, on strateegia/ Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava On strateegia/tegevuskava (või Selliseid põhimõtteid reeglid. Lisaks Kaitseministeeriumis on Kaitseministeeriumi auditijuht ja tegevuskava (või muu Mitteametlikud põhimõtted (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike muu dokument), kus on strateegias (või muus koostatud juhend, andmaks juhiseid julgeoleku ja haldusosakond ja dokument), kuid see pole eksisteerivad, aga need ei ole 3 0 tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest põhimõtted kirjas ja mida dokumendis) ei ole korruptsiooni ennetamiseks ja Kaitseressursside Ameti julgeoleku- efektiivne ja/või põhimõtteid kirjas teavitamiseks aktiivselt rakendatatakse kirjeldatud. korruptsiooniriskidega tegutsemiseks, ja haldusnõunik ei rakendata kooskõlas korruptsioonivastases seaduses sätestatuga. Juhend on kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Korruptsioon ja huvide konflikt Toimuvad küll aeg-ajalt Toimuvad perioodilised ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas Kas elluviijal/toetuse saajal toimuvad Toimuvad perioodilised ja selle vajaduspõhised koolitused, selle teemalised koolitused toimuvad perioodiliselt koolitused ning Kaitseministeeriumi julgeoleku ja perioodilised koolitused riskide tuvastamise ja teemalised koolitused (vähemalt kuid need ei ole Selle teemalisi koolitusi ei (vähemalt kord aastas), kuid 3 lisaks on kõikidel teenistujatel kohustuslik 1 haldusosakond ja Kaitseressursside korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste kord aastas) ja need hõlmavad perioodilised, vaid on toimu need ei hõlma kõiki sooritada vähemalt kord aastas Ameti julgeoleku- ja haldusnõunik maandamise teemal? kõiki töötajaid vastavalt vajadusele ja ei töötajaid vastavasisulised testid hõlma kõiki töötajaid Mõlemad võimalused võivad esineda: nii VTA kui ka Mõlemad võimalused Mõlemad võimalused riigiabi ja asutuses on selged võivad esineda: nii VTA kui Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja võivad esineda: nii VTA kui Riigiabi ja/või vähese tähtusega juhised konkreetse meetme ka riigiabi ning konreetsed Kaitseressursside Ametile riigiabi ja VTA ei konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla Riigiabi/VTA ei kohaldu ka riigiabi, kuid on asutuses 3 0 - abi esineminise kohaldumine hindamiseks, kuid hindajaks juhised puuduvad ja kohaldu. riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA). selged juhised ning riigiabi ei ole vastav ekspert. Või kui hindajaks ei ole vastav hindab vastav ekspert hindajaks on ekspert, aga ekspert asutuses juhised puuduvad. Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL Rakendatakse hinnatavale Rakendatakse hinnatavale Kaitseressursside Amet on riigiasutus, kelle ja siseriiklikke meetmele sarnase sisuga EL Kas võib esineda topeltfiannatseerimise võimalus - meetmele sarnase sisuga EL finantsarvestus- ja -aruandluse aluseks on toetusmeetmeid ja elluviija ja/või siseriiklikke sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) Hinnatavale meetmele sarnase ja/või siseriiklikke raamatupidamise seadus, avaliku sektori on riigiasutus ja/või toetusmeetmeid ja ei Pettuserisk - Topeltfinantserimine olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid 3 finantsarvestuse ja -aruandluse juhend ning 0 Kaitseressursside Amet raamtupidamine toimub kasutata ühtset infosüsteemi, tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest toetusmeetmeid ei rakendata. kasutatakse ühtset ministeeriumi valitsemisala tsentraalselt (RTK-s) ja on mistõttu ei saa toetuse finantsallikast. infosüsteemi ja rahastust on raamatupidamise sise-eeskiri. tagatud asutusesisesed kasutamist lihtsalt lihtne kontrollida. Finatsarvestuse teenust osutab RTK. täiendavad kontrollid kulude kontrollida. jaotamise osas. Kaitseressursside Amet on kaitseväekohustuslaste registri volitatud Teenuse osutajal ei ole töötleja, kes sõlmib lepinguid Eesmärgi täitmine toimub võimalik teha vajalikke Kas võib esineda risk, mille tõttu toetuse saajal ei ole andmevahetuse kohta andmekogude vahel Teatud teenuseid tuleb toetuse toetuse saaja ja teenuse arendustöid, mis on Hangete ja arendustööde võimalik täita kolmandate osapoolte tõttu lepingus ning tagab registri pidamise õigusaktides saajal eesmärgi täitmiseks tellida osutaja vahel sõlmitud vajalikud registri 3 1 viibimise risk ettenähtud eesmärke ja kokkuleppeid vastavas mahus ja sätestatud nõuete järgi. Volitatud töötleja kolmandalt osapoolelt (arendaja) lepingus ettenähtud funktsionaalsuse tähtaegadel ülesanded registri pidamisel on kehtestatud tingimustel ja tähtaegadel täiendamiseks ettenähtud Vabariigi Valitsuse 28.03.2013 määrusega tähtaegadel ja mahus nr 54 "Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus". Kaitseressursside Amet on riigiasutus ning juhindub kohustusest läbi viia riigihankeid Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on riigihangete seaduse ning teiste avalik-õiguslikud juriidilised riigiasutused/riigi hallatavad Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on asutusesiseste kordade alusel Toetuse kasutamine ei ole isikud, kelle hangete asutused ja riigihangete avalik-õiguslikud juriidilised juriidilised isikud, kellel (Kaitseressursside Ameti 25.01.2019 Kaitseressursside Amet/ Riigi läbipaistev ja/või ei toimu läbiviimise eest vastutab 3 0 läbiviijaks on eksperdid või isikud, kes viivad hankeid puudub riigihanke käskkiri nr 7 "Kaitseressursside Ameti Kaitseinvesteeringute Keskus konkurentsi ära kasutades. vastav riigiasutus, kellel on riigiasutus (allasutus), kellele on läbi iseseisvalt. läbiviimise kohustus hankekord"). Suuremaid antud ülesanne riigihangete antud vastav ülesanne. Kaitseministeeriumi valitsemisala läbiviimiseks riigihankeid viib läbi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kokku skoor 18 2 Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti (või kuni 35% riskiskooride maksimumist). Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti (või 36% - 74% riskiskooride maksimumist). KOONDHINNANG 2 madal risk Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti (või alates 75% riskiskooride maksimumist).  KÄSKKIRI Tallinn 24.05.2023 nr 24 Kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse loomiseks juhtrühma moodustamine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 09.03.2022 käskkirja nr 78 „Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused” alusel ning sellega seotud ja poolte vahel kokkulepitud tulemuste saavutamiseks: 1. Moodustan sündmusteenuse „Kaitseväekohustuse täitmine“ juhtrühma. 2. Kinnitan juhtrühma järgmises koosseisus: 2.1. Juhtrühma esimees Anu Rannaveski - Kaitseressursside Ameti peadirektor või Kaitseressursside Ametit esindav juhtrühma liige. 2.2. Juhtrühma liikmed: 2.2.1. Tõnis Sõnum – Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakonna juhataja; 2.2.2. Kaili Tamm – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonna juht; 2.2.3. Kai Kallas – Riigi Infosüsteemi Ameti sündmusteenuste osakonna juht. 2.3. Asendusliikmed: 2.3.1. Merle Ulst – Kaitseressursside Ameti kutsealuste osakonna juhataja; 2.3.2. Gerli Morell – Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakonna kaitseväeteenistuse nõunik; 2.3.3. Ingrid Kuusik - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna sündmusteenuste programmijuht; 2.3.4. Triin Gailan - Riigi Infosüsteemi Ameti sündmusteenuste osakonna tootejuht. 3. Juhtrühm täidab järgmisi ülesandeid: 3.1. sündmusteenuse visiooni kinnitamine; 3.2. sündmusteenuse loomiseks vajalike ülesannete ja tegevuskava kinnitamine; 3.3. sündmusteenuse arendamise etappide vajalikkuse ja sisu otsustamine; 3.4. sündmusteenuse arendamiseks vajalike tarkvaraarenduste lähteülesande kinnitamine; 3.5. sündmusteenusega seotud osateenuste omanike koostöö korraldamine ja erimeelsuste lahendamine; 3.6. sündmusteenuse finantseerimisega seotud kokkulepetest kinnipidamise jälgimine; 3.7. muude sündmusteenuse loomisega seotud oluliste otsuste tegemine. 4. Juhtrühma tööd koordineerib juhtrühma esimees või tema suusõnaliselt volitatud juhtrühma liige. 5. Kinnitan juhtrühma töökorra järgmiselt: 5.1. juhtrühma töövorm on koosolek, mis võib toimuda ka elektrooniliste sidevahendite kaudu, mille puhul kehtivad koosolekule siinses dokumendis esitatud nõuded; 5.2. koosolek toimub vastavalt vajadusele vähemalt üks kord iga kolme kuu jooksul ja koosolekuks sobilik aeg kooskõlastatakse enne komisjoni liikmetega; 5.3. juhtrühmas langetatakse otsused konsensuslikult; 5.3.1. kui konsensusele ei jõuta, siis võetakse otsused vastu enamushääletuse alusel; 5.3.2. võrdse häältearvu korral on otsustav hääl juhtrühma esimehel või teda asendaval liikmel; 5.4. juhtrühm on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa kõik juhtrühma liikmed või nende asendusliikmed; 5.5. juhtrühma koosolekud protokollitakse ning protokoll saadetakse juhtrühma liikmetele elektroonselt; 5.6. juhtrühmal on õigus kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte. 6. Juhtrühma teenindav struktuurüksus on Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakond. 7. Juhtrühm tegutseb projekti lõppemiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Rannaveski peadirektor Teadmiseks: Tõnis Sõnum, Merle Ulst, Gerli Morell [email protected] Sille Tomingas peadirektori abi 2  KÄSKKIRI Tallinn 24.05.2023 nr 24 Kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse loomiseks juhtrühma moodustamine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 09.03.2022 käskkirja nr 78 „Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused” alusel ning sellega seotud ja poolte vahel kokkulepitud tulemuste saavutamiseks: 1. Moodustan sündmusteenuse „Kaitseväekohustuse täitmine“ juhtrühma. 2. Kinnitan juhtrühma järgmises koosseisus: 2.1. Juhtrühma esimees Anu Rannaveski - Kaitseressursside Ameti peadirektor või Kaitseressursside Ametit esindav juhtrühma liige. 2.2. Juhtrühma liikmed: 2.2.1. Tõnis Sõnum – Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakonna juhataja; 2.2.2. Kaili Tamm – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonna juht; 2.2.3. Kai Kallas – Riigi Infosüsteemi Ameti sündmusteenuste osakonna juht. 2.3. Asendusliikmed: 2.3.1. Merle Ulst – Kaitseressursside Ameti kutsealuste osakonna juhataja; 2.3.2. Gerli Morell – Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakonna kaitseväeteenistuse nõunik; 2.3.3. Ingrid Kuusik - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna sündmusteenuste programmijuht; 2.3.4. Triin Gailan - Riigi Infosüsteemi Ameti sündmusteenuste osakonna tootejuht. 3. Juhtrühm täidab järgmisi ülesandeid: 3.1. sündmusteenuse visiooni kinnitamine; 3.2. sündmusteenuse loomiseks vajalike ülesannete ja tegevuskava kinnitamine; 3.3. sündmusteenuse arendamise etappide vajalikkuse ja sisu otsustamine; 3.4. sündmusteenuse arendamiseks vajalike tarkvaraarenduste lähteülesande kinnitamine; 3.5. sündmusteenusega seotud osateenuste omanike koostöö korraldamine ja erimeelsuste lahendamine; 3.6. sündmusteenuse finantseerimisega seotud kokkulepetest kinnipidamise jälgimine; 3.7. muude sündmusteenuse loomisega seotud oluliste otsuste tegemine. 4. Juhtrühma tööd koordineerib juhtrühma esimees või tema suusõnaliselt volitatud juhtrühma liige. 5. Kinnitan juhtrühma töökorra järgmiselt: 5.1. juhtrühma töövorm on koosolek, mis võib toimuda ka elektrooniliste sidevahendite kaudu, mille puhul kehtivad koosolekule siinses dokumendis esitatud nõuded; 5.2. koosolek toimub vastavalt vajadusele vähemalt üks kord iga kolme kuu jooksul ja koosolekuks sobilik aeg kooskõlastatakse enne komisjoni liikmetega; 5.3. juhtrühmas langetatakse otsused konsensuslikult; 5.3.1. kui konsensusele ei jõuta, siis võetakse otsused vastu enamushääletuse alusel; 5.3.2. võrdse häältearvu korral on otsustav hääl juhtrühma esimehel või teda asendaval liikmel; 5.4. juhtrühm on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa kõik juhtrühma liikmed või nende asendusliikmed; 5.5. juhtrühma koosolekud protokollitakse ning protokoll saadetakse juhtrühma liikmetele elektroonselt; 5.6. juhtrühmal on õigus kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte. 6. Juhtrühma teenindav struktuurüksus on Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakond. 7. Juhtrühm tegutseb projekti lõppemiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Rannaveski peadirektor Teadmiseks: Tõnis Sõnum, Merle Ulst, Gerli Morell [email protected] Sille Tomingas peadirektori abi 2  Koostöökokkulepe nr 24.8-1/392-1 Tallinn 20.06.2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158 (edaspidi MKM või Toetuse saaja), mida esindab majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, kes tegutseb põhimääruse alusel, ja Kaitseressursside Amet, registrikood 70000941 (edaspidi KRA või Partner), mida esindab peadirektor Anu Rannaveski, kes tegutseb põhimääruse alusel, edaspidi nimetatud eraldi „pool“ ja koos „pooled“, võttes arvesse, et:  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi määrus nr 2021/241), artikli 20 lõike 1 alusel kiitis Euroopa Nõukogu Euroopa Komisjoni 05.10.2021 ettepanekul 29.10.2021 rakendusotsusega heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi Taastekava), mille kohaselt viiakse ellu reform „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ (edaspidi reform);  Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrusega nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus) kehtestatakse nõuded määruse nr 2021/241 järgsete investeeringute ja reformide rakendamisele Eestis;  Käesolev koostöökokkulepe on sõlmitud reformi elluviimiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14.04.2022 käskkirja nr 78 „Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused” (edaspidi Käskkiri nr 78) punkti 10.2.1 alusel;  kulude hüvitamise aluseks on Taastekava;  KRA on reformi tegevuste elluviijana MKM-i partner;  reformi elluviimine on seotud valdkonna arengukavaga „Eesti digiühiskond 2030“ , sõlmisid pooled alljärgneva koostöökokkuleppe (edaspidi leping) tegevuste elluviimiseks eraldatava toetuse kasutamiseks. 1. Lepingu objekt  2 1.1. Lepingu objektiks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Käskkirja nr 78 alusel ning sellega seatud ning poolte vahel kokku lepitud tulemuste saavutamine. 1.2. Lepingu eesmärgiks on KRA juhitud sündmusteenusega „Kaitseväekohustuse täitmine“ seotud arendustegevuste tähtaegne elluviimine vastavalt poolte koostöös iga-aastaselt kokku lepitud tegevuskavale ja tulemustele, mille partneri tegevustega seotud osa vormistavad pooled lepingu lisana vastavalt punktile 1.3. 1.3. Lepingu punktis 1.2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks KRA-le antava toetuse summa on kuni 500 000 eurot. Iga aastase tegevuskava, milles sisalduvad elluviidavad tegevused, tulemused, tähtajad ja toetuse summa lepivad pooled kokku lepingu lisas. 1.4. 2023. aasta tegevuskava sisaldub lepingu lisas 1. Alates 2024. aastast allkirjastavad lepingu lisa, milles märgitakse KRA elluviidavad tegevused, tulemused, tähtajad ja toetuse summa MKM-i digiarengu asekantsler ja KRA peadirektor hiljemalt esimese kvartali lõpuks. 1.5. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.12.2025. 2. Toetuse eraldamine ja kasutamine 2.1. Toetus makstakse välja pärast seda, kui Toetuse saaja on vastava perioodi aruande kinnitanud Lepingu punktis 3 kokkulepitud tingimustel ja vastavalt lepingu punktis 1.1 nimetatud käskkirja punktidele 9.2.2 ja 9.7 on Partneri aruandes kajastatud tulemuste osas Taastekava vahendid Euroopa Komisjonilt Toetuse saajale laekunud. 2.2. Partner esitab rahandusministri 10.09.2014 määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ § 292 lg 1 alusel riigieelarve eelnõusse planeeritud ja andmekogus menetletava välistoetuse projekti vahendite kasutamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele taotluse välistoetuse eelarve ehk sildfinantseerimise avamiseks rahaliste vahendite kasutamiseks. 2.3 Partner planeerib riigieelarve eelnõusse välistoetuse summad igal aasta vastavalt lepingu lisas 1 toodud eelarvele. 2.4 Toetuse maksmise täpsemad tingimused on sätestatud punktis 1.1 nimetatud käskkirjas. 3. Aruannete ja selgituste esitamine 3.1. Partner esitab aruande iga poolaasta tegevuste ja eelarveliste vahendite kasutamise kohta lepingu lisas 2 toodud aruandevormil digitaalselt allkirjastatuna 30 päeva jooksul vastava poolaasta lõppemisest punktis 11.3 nimetatud e-posti aadressile. 3.2. Toetuse saaja kinnitab aruande 30 päeva jooksul pärast aruande saamist või kui aruandes on puudusi, määrab toetuse saaja vähemalt 10 päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande kinnitamise tähtaeg. 3.3. Lisaks aruandele esitab Partner Toetuse saaja soovil ja määratud tähtajaks suulisi ja kirjalikke selgitusi lepingu lisas 1 nimetatud tegevuste elluviimise kohta.  3 4. Kontrolli teostamine 4.1 Partner tagab audiitorile ja kontrollijale juurdepääsu projekti elluviimisega seotud informatsioonile ja dokumentidele, arvestades asjaolu, et nad on antud ülesande täitmisel kohustatud täitma isikuandmete kaitse seaduses ning VV taastekava määruse §-s 13 sätestatud nõudeid. 4.2. Partner esitab nõutud dokumendid ja informatsiooni või võimaldab neile juurdepääsu audiitori või kontrollija poolt määratud tähtajaks. 5. Dokumentide säilitamine 5.1. Partner kohustub säilitama kõiki toetuse kasutamist puudutavaid dokumente ja andmeid, sealhulgas kuludokumente, viis aastat pärast lepingu täitmisega seotud viimase makse tegemist. 5.2. Partner kohustub säilitama lepingu punktis 5.1 nimetatud dokumente ja andmeid, mis on seotud auditi, kohtuvaidluse, kohtuväliste nõuete menetlemise ja võimaliku pettusest johtuva juurdlusega kuni nimetatud menetluste lõppemiseni, kuid mitte vähem kui on nimetatud lepingu punktis 5.1. 6. Teabe avaldamine toetuse kohta Partner kohustub järgima tegevuste elluviimisel teavitamise reegleid lähtuvalt VV taastekava määruse §-st 12, tagama Euroopa Liidu vahendite kasutamise nähtavuse ning andma meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ning proportsionaalset teavet. 7. Partneri muud kohustused 7.1. Partner kohustub järgima lepingu lisas 3 toodud riskide hindamise tabelis kirjeldatud riskide maandamise tegevusi ja realiseerunud riskid määratud tähtajaks kõrvaldama. 7.2. Partner kohustub pidama toetuse kohta projektipõhist kulude arvestust, tagamaks toetuse arvelt tehtud abikõlblike kulude eristamise asutuse muudest kuludest ja kuludokumentide säilimise. Lisaks kohustub partner pidama toetuse kasutamise kohta reformipõhist arvestust vastavalt rahandusministri 27.12.2021 määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ §-le 9 loodud toetuse koodile. 7.3. Partner esitab Toetuse saajale viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse, kui ilmneb asjaolusid, mis võivad takistada lepingus sätestatud kohustuste õigeaegset täitmist. 8. Partnerile makstud toetuse tagastamine ja maksete peatamine 8.1. Kui Partner jätab oma lepingust tulenevad kohustused täitmata või pole neid nõuetekohaselt täitnud, on Toetuse saajal õigus peatada väljamaksete tegemine Partnerile või nõuda toetus tagasi ulatuses, mille osas on see välja makstud, kuid eesmärke ei ole saavutatud. 8.2. Partner on kohustatud Toetuse saajale tagastama toetuse summa, mille tagastamist Toetuse saajalt nõuab Riigi Tugiteenuste Keskus või Euroopa Komisjon, koos võimalike kõrvalnõuetega. Eeltoodud  4 kohustus kehtib üksnes juhul, kui tagasinõue on seotud Partneri lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. 8.3. Toetuse tagasinõudmisel ning tagasimaksmisel rakendatakse VV taastekava määruse §-s 11 sätestatut. 9. Vaidluste lahendamine Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused eelkõige kokkuleppeliselt. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus seaduses sätestatud korras. 10. Lepingu muutmine 10.1. Lepingut võib muuta poolte kokkuleppel. 10.2. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa. 10.3. Kõik lepingu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisel või poolte kirjalikult määratud tähtajal. 11. Kontaktandmed 11.1. Lepingu täitmisel on poolte kontaktisikud järgmised: 11.2. Kaitseressursside Ameti kontaktisik on Gerli Morell, e-posti aadress: [email protected], tel 53412702; 11.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kontaktisik on digiriigi arengu osakonna sündmusteenuste programmijuht Ingrid Kuusik, e-posti aadress [email protected], tel 55 502373. 12. Lepingu kehtivus 12.1. Leping jõustub selle allakirjutamisest poolte poolt. 12.2. Leping kehtib kuni poolte kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem, kui tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpuni. 13. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud järgmised lisad: 13.1. Lisa 1. Lepingu alusel teostatavad tegevused, tulemused ja eelarve aastaks 2023; 13.2.Lisa 2. Aruande vorm; 13.3. Lisa 3. Riskide hindamise tabel.  5 POOLTE ANDMED JA ALLKIRJAD: Majandus- ja Kommunikatsiooni- Kaitseressursside Amet ministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ __________________________ ________________________ Tiit Riisalo Anu Rannaveski majandus- ja infotehnoloogiaminister peadirektor LEPINGU LISA 1. Lepingu alusel teostatavad tegevused, tulemused ja eelarve aastaks 2023. Viide Tegevus Tulem Tegevuse Kululiik Toetuse tegevuskavas tähtaeg summa 1.1 Kaitseväeteenistuse Analüüs ja MVP arendus Loodud eeldused kaitseväeteenistuse 31.12.2023 Investeering 50 000 € veebi arendused veebi ja riigiportaali vahel liidestuse võimaldamiseks 1.2 Teenuse juhtimine Teenuste Kaitseväekohustuse Kasutaja saab infot kaitseväekohustuse 31.12.2023 Tööjõukulu 12 672 € arendus toimub täitmise infoteenuse täitmise sammude kohta riigiportaalist vastavalt loomise tegevused eesti.ee kokkulepitud Info kaitseväekohustuse täitmise tegevustele sammudest on eesti.ee-s kolmes keeles 1.3 Teenuse juhtimine Teenuste Tegevused teostatud 31.12.2023 Majandamisk 7 131 € arendus toimub ulu vastavalt kokkulepitud tegevustele Kokku toetuse maht 69 803 € 7  8 LEPINGU LISA 2 ARUANDE VORM Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ Toetuse kasutamise aruanne Periood …. - ….. Aruande esitamise kuupäev …….2023 Eesmärk: 1. Partneri andmed (aruande aluseks olevast lepingust) Organisatsioon: Aadress: Telefon, e-post: Esindaja: Kontaktisik: Aruandluse periood: 2. Lepingu andmed Lepingu number: Lepingu sõlmimise aeg: Lepingu periood:  9 3. Andmed lepingus kokkulepitud eesmärkide saavutamise kohta (tegevuste kirjeldus, mis on konkreetse perioodi jooksul eesmärkide saavutamise nimel tehtud). Tähtaeg Planeeritud Tegelik kulu Teostatud tegevused ja saavutatud tulemid Selgitus / partneri hinnang eelarve aruandeperioodil Tegevus 1 Tegevus 2 Tegevus 3 4. Teave tegevuste raames läbiviidud riigihanked, sh lihthanked (aktid) Tegevus Riigihanke / akti nr Hankepartner Hanke maht (€) Hanke kestvus Tegevus 1 Tegevus 2 Tegevus 3  10 5. Tekkinud märkimisväärsed probleemid, mis mõjutavad eesmärkide saavutamise tähtaega või eelarvet. a. … b. … c. … 6. Info juhtrühma tegevuste ja otsuste kohta (kui on juhtrühm moodustatud) a. … b. … c. … 7. Ühised näitajad a. Uued kasutajad digiteenuses: 8. Toimunud lepingulised (sh ajakava) muudatused või ettepanekud muudatusteks a. Toimunud muudatused i. … ii. … iii. … b. Ettepanekud muudatusteks i. … ii. … iii. … 9. Aruande koostaja ja partneri esindaja kinnitus andmete õigsuse kohta Aruande koostaja: Allkirjaõiguslik isik: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ __________________________ ________________________ Nimi Nimi ametikoht ametikoht  RISKIHINDAMINE MEEDE: Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks Korruptsioon ja huvide konflikt Kas elluviijal/toetuse saajal toimuvad perioodilised koolitused riskide tuvastamise ja korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste maandamise teemal? Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja Riigiabi ja/või vähese tähtusega konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla abi esineminise kohaldumine riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA).  Kas võib esineda topeltfiannatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) Pettuserisk - Topeltfinantserimine olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kas võib esineda risk, mille tõttu toetuse saajal ei ole Hangete ja arendustööde viibimise võimalik täita kolmandate osapoolte tõttu lepingus risk ettenähtud eesmärke ja kokkuleppeid vastavas mahus ja tähtaegadel Toetuse kasutamine ei ole läbipaistev ja/või ei toimu konkurentsi ära kasutades. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti (või kuni 35% riskiskooride maksimumist). Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti (või 36% - 74% riskiskooride maksimumist). Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti (või alates 75% riskiskooride maksimumist).  Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ koostöökokkulepe K RRF meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. iskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetm HINNANG 0 1 2 Jah, on strateegia/ On strateegia/tegevuskava (või tegevuskava (või muu Mitteametlikud põhimõtted muu dokument), kus on dokument), kuid see pole eksisteerivad, aga need ei ole põhimõtted kirjas ja mida efektiivne ja/või põhimõtteid kirjas aktiivselt rakendatatakse ei rakendata Toimuvad küll aeg-ajalt Toimuvad perioodilised ja Toimuvad perioodilised ja selle vajaduspõhised koolitused, selle teemalised koolitused teemalised koolitused (vähemalt kuid need ei ole (vähemalt kord aastas), kuid kord aastas) ja need hõlmavad perioodilised, vaid on need ei hõlma kõiki kõiki töötajaid vastavalt vajadusele ja ei töötajaid hõlma kõiki töötajaid Mõlemad võimalused võivad esineda: nii VTA kui ka Mõlemad võimalused riigiabi ja asutuses on selged võivad esineda: nii VTA kui juhised konkreetse meetme Riigiabi/VTA ei kohaldu ka riigiabi, kuid on asutuses hindamiseks, kuid hindajaks selged juhised ning riigiabi ei ole vastav ekspert. Või kui hindab vastav ekspert hindajaks on ekspert, aga asutuses juhised puuduvad.  Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL Rakendatakse hinnatavale ja siseriiklikke meetmele sarnase sisuga EL toetusmeetmeid ja elluviija Hinnatavale meetmele sarnase ja/või siseriiklikke on riigiasutus ja/või sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid raamtupidamine toimub toetusmeetmeid ei rakendata. kasutatakse ühtset tsentraalselt (RTK-s) ja on infosüsteemi ja rahastust on tagatud asutusesisesed lihtne kontrollida. täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Eesmärgi täitmine toimub Teatud teenuseid tuleb toetuse toetuse saaja ja teenuse saajal eesmärgi täitmiseks osutaja vahel sõlmitud tellida kolmandalt osapoolelt lepingus ettenähtud (arendaja) tingimustel ja tähtaegadel Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik-õiguslikud juriidilised riigiasutused/riigi hallatavad Elluviijad/toetuse saajad on isikud, kelle hangete asutused ja riigihangete avalik-õiguslikud juriidilised läbiviimise eest vastutab läbiviijaks on eksperdid või isikud, kes viivad hankeid vastav riigiasutus, kellel on riigiasutus (allasutus), kellele on läbi iseseisvalt. antud ülesanne riigihangete antud vastav ülesanne. läbiviimiseks KOONDHINNANG 2 madal risk etteaimavate teenuste väljaarendamine“ koostöökokkulepe Kaitseressursside Amet dud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. Selgitus riski hindamisel. Max. Rakendamisel juba toimivad 3 SKOOR maandamistegevused ja -meetmed, mis riskiskoori mõjutavad Kaitseressursside Ameti peadirektori 27.12.2019 käskkirjaga nr 45 on kinnitatud Kaitseressursside Ameti töökorralduse Selliseid põhimõtteid reeglid. Lisaks Kaitseministeeriumis on strateegias (või muus koostatud juhend, andmaks juhiseid 3 dokumendis) ei ole korruptsiooni ennetamiseks ja kirjeldatud. korruptsiooniriskidega tegutsemiseks, kooskõlas korruptsioonivastases seaduses sätestatuga. Juhend on kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Kaitseministeeriumi valitsemisalas toimuvad perioodiliselt koolitused ning Selle teemalisi koolitusi ei 3 lisaks on kõikidel teenistujatel kohustuslik toimu sooritada vähemalt kord aastas vastavasisulised testid Mõlemad võimalused võivad esineda: nii VTA kui ka riigiabi ning konreetsed Kaitseressursside Ametile riigiabi ja VTA 3 juhised puuduvad ja ei kohaldu. hindajaks ei ole vastav ekspert Rakendatakse hinnatavale Kaitseressursside Amet on riigiasutus, kelle meetmele sarnase sisuga EL finantsarvestus- ja -aruandluse aluseks on ja/või siseriiklikke raamatupidamise seadus, avaliku sektori toetusmeetmeid ja ei 3 finantsarvestuse ja -aruandluse juhend ning kasutata ühtset infosüsteemi, ministeeriumi valitsemisala mistõttu ei saa toetuse raamatupidamise sise-eeskiri. kasutamist lihtsalt Finatsarvestuse teenust osutab RTK. kontrollida. Kaitseressursside Amet on kaitseväekohustuslaste registri volitatud Teenuse osutajal ei ole töötleja, kes sõlmib lepinguid võimalik teha vajalikke andmevahetuse kohta andmekogude vahel arendustöid, mis on ning tagab registri pidamise õigusaktides vajalikud registri 3 sätestatud nõuete järgi. Volitatud töötleja funktsionaalsuse ülesanded registri pidamisel on kehtestatud täiendamiseks ettenähtud Vabariigi Valitsuse 28.03.2013 määrusega tähtaegadel ja mahus nr 54 "Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus". Kaitseressursside Amet on riigiasutus ning juhindub kohustusest läbi viia riigihankeid riigihangete seaduse ning teiste Elluviijad/toetuse saajad on asutusesiseste kordade alusel juriidilised isikud, kellel (Kaitseressursside Ameti 25.01.2019 3 puudub riigihanke käskkiri nr 7 "Kaitseressursside Ameti läbiviimise kohustus hankekord"). Suuremaid Kaitseministeeriumi valitsemisala riigihankeid viib läbi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kokku skoor 18  Planeeritavad tegevused riski maandamiseks Hinnatud SKOOR (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3) (arvestades juba rakendatavaid maandamistegevusi) 0 1 0 0 1 0 2  Vastutaja Kaitseministeeriumi auditijuht ja julgeoleku ja haldusosakond ja Kaitseressursside Ameti julgeoleku- ja haldusnõunik Kaitseministeeriumi julgeoleku ja haldusosakond ja Kaitseressursside Ameti julgeoleku- ja haldusnõunik -  Kaitseressursside Amet Kaitseressursside Amet/ Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus