Riigikantselei
20.06.2023 nr 2-1/2023/3320
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse 22.06.2023. a istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse
määruse „Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu.
Eelnõu arvamine 22.06.2023. a istungile on vajalik, kuna eelnõu on ettevalmistatud tulenevalt
Riigikogu menetluses olevast Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõust 216 SE.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: eelnõu koos seletuskirjaga.
Ragnar Kass
639 7693
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
13.06.2023
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
2023 nr
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruses nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 teksti täiendatakse pärast sõna „kaudu“ tekstiosaga „, samuti töösuhete ja
töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kavandamine
ja elluviimine“;
2) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Valitsemisala
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on riigi majandus- ja
ettevõtlus-, digiühiskonna, tööhõive ja tööturu poliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtete
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine; reaalajamajanduse,
tööstuse, kosmose ja turismi valdkonna arendamine; ekspordi arendamine ja investeeringute
kaasamise toetamine, sealhulgas välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamine; metroloogia,
standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse,
toote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine, riigi
tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine; digiarengu ja küberturvalisuse
üleriigiline korraldamine ja järelevalve, ettevõtetele ja kodanikele osutatavate piiriüleste
avalike teenuste arendamise ja nendest teavitamise koordineerimine, riigi infosüsteemide
arendamise koordineerimine, telekommunikatsiooni korraldamine, meediateenuste riiklik
järelevalve; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise poliitika kavandamine ja elluviimine ning vastavate õigusaktide eelnõude
koostamine.“;
3) paragrahvi 17 punktid 3, 4, 7, 9, 10, 11, 13, 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 17 punktis 15 asendatakse sõnad „ja postside“ sõnaga „side“;
5) paragrahvi 17 punkt 161 sõnastatakse järgmiselt:
„161) strateegiaosakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisala strateegilise
juhtimise korraldamine, teadus- ja arendustegevuse koordineerimine ja teadmuse levitamine,
ministeeriumi poliitikakujundamise ja analüüsivõimekuse toetamine, kriisireguleerimise,
riigikaitseliste ülesannete täitmise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine
valitsemisalas, riigi tegevusvaru haldamine, välisvahendite kavandamise, rakendamise, seire ja
hindamise koordineerimine ning sellega seonduv väliskoostöö ja järelevalve;“;
6) paragrahvi 17 täiendatakse punktidega 181–183 järgmises sõnastuses:
181) tööhõive osakond, kelle põhiülesanne on tööturupoliitika kavandamine ja selle elluviimise
korraldamine, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu
olemasolu tööandjatele. Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime
arendamisel ning nende poliitikavaldkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja
toetuste kujundamisel;
182) töösuhete ja töökeskkonna osakond, kelle põhiülesanne on tööpoliitika kavandamine ja
koordineerimine ning selle elluviimise korraldamine. Osakonnal on juhtiv roll töösuhete,
sealhulgas individuaalsete ja kollektiivsete töötingimuste ning ohutu ja tervisliku töökeskkonna
arendamisel, samuti nende poliitikavaldkondadega seotud kulutuste ja hüvitiste kujundamisel;
183) võrdsuspoliitika osakond, kelle põhiülesanne on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise poliitika kavandamine ja koordineerimine. Osakonnal on juhtiv roll soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel ning lõime koordineerimisel, samuti
diskrimineerimise ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete kujundamisel.“;
7) paragrahvi 25 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kantslerile alluvad asekantslerid, avalike suhete osakond, eelarveosakond, Euroopa Liidu ja
rahvusvahelise koostöö osakond, personaliosakond, strateegiaosakond ning õigusosakond.“;
8) paragrahvi 28 lõike 2 punktid 1, 2, 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) tööala.“;
10) paragrahvid 29, 30, 321 ja 34 tunnistatakse kehtetuks;
11) määruse 4. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:
„§ 341. Tööala asekantsler
Tööala asekantslerile alluvad tööhõive osakond, töösuhete ja töökeskkonna osakond ning
võrdsuspoliitika osakond.“.
Kaja Kallas
peaminister
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
13.06.2023
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on ettevalmistatud tulenevalt Riigikogu menetluses olevast Vabariigi Valitsuse seaduse
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust 216 SE (edaspidi VVS eelnõu).
VVS eelnõuga korraldatakse ümber ministeeriumide (Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutuse üleviimine)
tööjaotus, et tulemuslikult juhtida rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist ning
muuta riigivalitsemine muutustega kohanevaks ja paindlikuks.
Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027
punktist 10.1.14 – kaotame ära riigihaldusministri ja ettevõtlus- ja IT ministri koha. Korraldame
ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotuse, et tulemuslikult juhtida rohereformiga
kaasnevate eesmärkide saavutamist ja täita valitsusliidu poliitilisi eesmärke.
Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub ka riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on
dubleerimise vähendamine riigiametites ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse
parandamine.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab Keskkonnaministeeriumile (edaspidi
nimetatud Kliimaministeerium) või Kliimaministeeriumi valitsemisalale ning
Maaeluministeeriumile (edaspidi nimetatud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) üle
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuulunud järgmiste
valdkondadega seotud ülesanded: ettevõtluse suunamine puhtamate tehnoloogiate poole,
meremajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine, meremajanduse sektorite ja
riigile kuuluva veesõidukipargi (välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris
olevad veesõidukid) arendamine, taastuvenergia arendamise kiirendamine ja
taastuvenergiaprojektide elluviimise koordineerimine; energeetika, maapõueressursside
kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi
tagamine, elamumajandus ja ehitus, transport, sealhulgas veondus, rahvusvaheline
ühistransport, transiit, logistika ja transporditaristu, liikluskorraldus (sealhulgas liiklus raudteel,
maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste
(sealhulgas ühistranspordi taristu investeeringud ja hanked ning transpordivaldkonna taristu ja
riigile kuuluvate veesõidukite, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris
olevad veesõidukid, hanked) planeerimine ja elluviimine ning liiklusohutuse suurendamine.
Sotsiaalministeeriumist tulevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse üle
tööhõive, tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise
võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine.
Eelnevast tulenevalt muudetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust,
kus tunnistatakse kehtetuks teistesse ministeeriumitesse üleminevate valdkondadega ning
lisatakse Sotsiaalministeeriumist üle tulevate valdkondadega seonduv.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on ettevalmistanud ning keeleliselt üle vaadanud, koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi sisuosakondadega, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post:
[email protected]; tel: 639 7693). Eelnõusse on sisendi andnud ka Sotsiaalministeeriumi
võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakonna juhataja Agnes Einman (e-post:
[email protected]; tel: 5910 8457).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud VVS eelnõuga. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a
määrust nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ redaktsioonis
RT I, 02.03.2023, 11.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrust nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“.
Punktiga 1 täiendatakse § 10 teksti tekstiosaga – samuti töösuhete ja töökeskkonna
korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kavandamine ja elluviimine.
Kuna vastavad valdkonnad tuuakse Sotsiaalministeeriumist MKM-i täiendatakse muudatusega
ministeeriumi eesmärki.
Punktiga 2 täpsustatakse ministeeriumi valitsemisala ning viiakse § 11 kooskõlla 01.07.2023. a
jõustuva VVS sõnastusega.
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 17 punktid 3, 4, 7, 9, 10, 11, 13, 17 ja 18.
Tegemist on alates 01.07.2023. a Kliimaministeeriumisse üle minevate osakondadega – ehitus-
ja elamuosakond (punkt 3), energeetikaosakond (punkt 4), lennundusosakond (punkt 10),
maavarade osakond (punkt 11), meremajandusosakond (punkt 13), teede- ja raudteeosakond
(punkt 17) ning transpordi arengu ja investeeringute osakond (punkt 18). Samuti viiakse
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusesse üle üks osakond – infotehnoloogia
osakond (punkt 7).
Ühtlasi, kuna kriisireguleerimise osakond ühendatakse strateegilise planeerimise osakonnaga,
tunnistatakse kehtetuks punkt 9 (vt ka punkti 5 selgitust).
Punktiga 4 asendatakse § 17 punktis 15 sõnad „ja postside“ sõnaga „side“. Muudatusega
täpsustatakse sideosakonna põhiülesannete valdkonda. Praegu on sideosakonna põhiülesanne
elektroonilise ja postside valdkonnas riigi arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja
tulemuslikkuse seire, vastavate algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate
õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. Kuna aga postside viiakse üle Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumisse on vajalik täpsustada, et sideosakonna põhiülesanne on
elektroonilise side valdkonnas riigi arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja
tulemuslikkuse seire, vastavate algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate
õigusaktide eelnõude ettevalmistamine.
Punktiga 5 kujundatakse strateegilise planeerimise osakond ümber strateegiaosakonnaks. Uue
osakonna vastutusvaldkond laieneb, kuna sellega liidetakse ka senine kriisireguleerimise
osakond ning lisaks senistele ülesannetele hakkab strateegiaosakond vastutama
kriisireguleerimise ja riigikaitseliste ülesannete täitmise ning elutähtsate teenuste
toimepidevuse korraldamise eest valitsemisalas. Seeläbi on võimalik luua tugevamat sünergiat
strateegilise juhtimise, majandusanalüüsi ja riigikaitseliste ülesannete täitmises.
Punktidega 6 täiendatakse § 17 punktidega 181–183 ning sätestatakse Sotsiaalministeeriumist
üle tulevate valdkondadega seotud osakonnad ning nende põhiülesanded.
Sotsiaalministeeriumist tulevad MKM-i üle:
1) tööhõive osakond, kelle põhiülesanne on kavandada tööturupoliitikat ja korraldada selle
elluviimist, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu
tööandjatele. Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime
arendamisel ning nende poliitikavaldkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja
toetuste kujundamisel;
2) töösuhete ja töökeskkonna osakond, kelle põhiülesanne on kavandada ja koordineerida
tööpoliitikat ning korraldada selle elluviimist. Osakonnal on juhtiv roll töösuhete, sealhulgas
individuaalsete ja kollektiivsete töötingimuste ning ohutu ja tervisliku töökeskkonna
arendamisel, samuti nende poliitikavaldkondadega seotud kulutuste ja hüvitiste kujundamisel;
3) võrdsuspoliitika osakond, kelle põhiülesanne on kavandada ja koordineerida soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitikat. Osakonnal on juhtiv roll soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel ning lõime koordineerimisel, samuti
diskrimineerimise ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete kujundamisel.
Punktiga 7 jäetakse § 25 lõikest 1 sisuliselt välja infotehnoloogia osakond ning
kriisireguleerimise osakond. Kuna MKM infotehnoloogia osakond viiakse üle
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusesse, on vajalik määrusest antud osakond välja
jätta. Samuti ühendatakse kriisireguleerimise osakond strateegiaosakonnaga.
Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks § 28 lõike 2 punktid 1, 2, 5 ja 7. Tegemist on MKM-ist
Kliimaministeeriumisse üle minevate valdkondade asekantslerite nimetustega – ehitus
(punkt 1), energeetika ja maavarad (punkt 2), meremajandus (punkt 5) ja transport (punkt 7).
Punktiga 9 täiendatakse § 28 lõiget 2 Sotsiaalministeeriumist MKM-i üle tuleva valdkonna
asekantsleri ametikohaga – tööala.
Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks §-d 29, 30, 321 ja 34 milles on sätestatud MKM-ist
Kliimaministeeriumisse üle minevate valdkondade asekantslerite ning nendele alluvate
osakondade loetelutega – ehituse asekantslerile allub ehitus- ja elamuosakond (§ 29),
energeetika ja maavarade asekantslerile alluvad energeetikaosakond ja maavarade osakond (§
30), meremajanduse asekantslerile allub meremajandusosakond (§ 321) ning transpordi
asekantslerile alluvad lennundusosakond, teede- ja raudteeosakond ning transpordi arengu ja
investeeringute osakond (§ 34).
Punktiga 11 täiendatakse määruse 4. peatüki 3. jagu §-ga 341 ning sätestatakse
Sotsiaalministeeriumist MKM-i üle tulevate valdkondadega seoses tööala asekantsler ning
temale alluvad osakonnad – tööhõive osakond, töösuhete ja töökeskkonna osakond ning
võrdsuspoliitika osakond.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Kuna määruse eelnõu on seotud VVS eelnõuga, siis on määruse mõjud hinnatud VVS eelnõu
raames ning täiendavaid mõjusid ei kaasne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Kuna määruse eelnõu on seotud VVS eelnõuga, siis on määruse rakendamisega seotud
tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud hinnatud VVS eelnõu
raames ning täiendavaid tegevusi, vajalikke kulusid ja eeldatavaid tulusid määruse eelnõuga ei
kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Kuigi VVS eelnõu jõustub 01.07.2023. a, on Riigikantselei koostöös Justiitsministeeriumi Riigi
Teataja talitusega andnud suunised, et määruste muutmiste eelnõudele jõustumis- või
rakendussätteid ei lisata. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikest 2 hakkab määrus
kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või
määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Seaduses ettenähtud juhul jõustub määrus
käesolevas lõikes sätestatust varem.
Tulenevalt Riigi Teataja seaduse § 9 lõike 2 esimesest lausest ning § 9 lõike 6 esimesest lausest
esitatakse akt avaldamiseks hiljemalt allakirjutamisele või seaduse väljakuulutamisele
järgneval tööpäeval. Akt avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul avaldamiseks esitamisest.
Seega, kuna Riigi Teatajal on aega akt avaldada seitse tööpäeva + kolm päeva avaldamisest
jõustumiseks, ei saa praegusel juhul tekkida olukorda, kus eelnõu jõustuks varem, kui VVS
eelnõu.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on kooskõlastatud mitteametlikult Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja
Maaeluministeeriumiga. Eelnõule märkuseid ei esitatud.