Majandus- ja taristuministri 28. novembri 2022. a määruse nr 98 „Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks“ muutmine

Rahandusministeerium 27.06.2023 nr 2-1/2023/3456 Riigi Tugiteenuste Keskus Majandus- ja taristuministri 28. novembri 2022. a määruse nr 98 „Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks“ muutmine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 28. novembri 2022. a määruse nr 98 „Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Tauno Hilimon 625 6476 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  26.06.2023 Majandus- ja taristuministri 28. novembri 2022. a määruse nr 98 „Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga muudetakse toetuse taotlemise tingimusi järgmiselt: a) tähtajalise taotlusvooru asemel kuulutab vahendusasutus välja kestva taotlusvooru eelarve ammendumiseni või kuni 31. detsembrini 2024. Taotlusi ei hinnata hindepunktide alusel ega seata pingeritta, vaid vahendusasutus menetleb taotlusi nende laekumise järjekorras ja pärast nõuetele vastavaks tunnistamist taotlus rahuldatakse; b) lühendatakse nii taotluste menetlemise kui ka kestvusnõude tähtaega; c) täpsustatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” välistusnimekirja; d) täpsustatakse termineid ja taotlusele esitatavaid nõudeid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i energiaturgude ekspert Tauno Hilimon ([email protected], 625 6476) ja KIK-i projektikoordinaator Tiiu Noormaa ([email protected], 627 4121). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected], 5307 4485). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse majandus- ja taristuministri 28. novembri 2022. a määruse nr 98 „Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks“ (edaspidi määrus nr 98) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.12.2022, 12. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 punkt 9, kuna üldise grupierandi määruse muudatusega ei arvestata artikli 48 alusel abi andmisel tegevuskasumit. Eelnõu punktidega 2 ja 3 täpsustatakse termineid „tööstusala“ ja „tööstusalaga piirnev ala“. Muudatuse eesmärk on terminite definitsioone täpsustada. Tööstusala on antud määruse kontekstis tootmismaa või äri- ja tootmismaa või ala, mida kehtiva planeeringu kohaselt kavatsetakse tootmismaana või äri- ja tootmismaana kasutusele võtta. Maakatastriseaduse kohaselt on tootmismaa toomiseesmärgil kasutatav ja tootmis- ning tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa. Tööstusala võib asuda nii tootmismaal kui äri- ja tootmismaal. Katastriüksuse sihtotstarvet kontrollitakse Maa-ameti maainfo kaardirakenduses või täpsustatakse kohaliku omavalitsusega. Tegemist on tehnilise muudatusega, termini sisu ei muutu. Eelnõu punktiga 4 viiakse kestvusnõue kooskõlla üldise grupierandi määruse1 artikli 14 lõikega 5. Muudatusega pikeneb ajavahemik, mille jooksul tuleb võrguühendus pingestada, kolmelt aastalt viiele aastale. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 6 lõike 7 sõnastust. Lõikes 7 täpsustatakse tegevusi, millele toetust ei anta, lähtudes lisast Euroopa Nõukogu rakendusotsusele Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta (COM/2023/265 final)2. Punktis 2 toodud heitkogustega kauplemise süsteemi tasuta eraldamise võrdlusalused tegevusteks, mis kuuluvad saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse, on sätestatud Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/4473. Toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide peab olema võrdlusalusest tasemest oluliselt väiksem. Punktides 5 ja 6 esitatud erisuste kohta esitatakse asjakohased tõendid iga jaama kohta eraldi, sealhulgas nii olemasolevate kui ka uute kohta. Muudatuse tulemusena muutuvad konkreetsemaks ja detailsemaks tegevused, millele toetust ei anta, kuid toetatavad tegevused märkimisväärselt ei muutu. Eelnõu punktiga 6 lisatakse määruse § 6 lõige 10, milles tuuakse esile, et määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega järgitakse Euroopa Liidu ja riigisiseseid keskkonnaalaseid õigusakte. Muudatuse eesmärk on luua toetatavate tegevuste kohta õigusselgus. Sealhulgas, kuid mitte ainult, tuleb järgida: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ (tehnilisi suuniseid4 põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta). Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehelt on leitav täiendav info5 põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta; b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119), mis on üle võetud tööstusheite seadusega6; g) atmosfääriõhu kaitse seadust7; h) elektrituruseadust8; i) energiamajanduse korralduse seadust9. Eelnõu punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõige 3, millega kehtestati projekti abikõlblikkuse perioodi maksimumpikkuseks kuni 24 kuud. Määruse § 8 lõige 2 sätestab, et 1 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks 2 Nõukogu rakendusotsus, millega muudetakse nõukogu 3. novembri 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 12532/21 INIT; ST 12532/21 ADD 1) Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta 3 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/447, 12. märts 2021, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 4 Et hinnata, kas tegevus vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, tuleb taotlejal ellu viia asjakohane hindamine. Hindamise metoodikaks on Euroopa Komisjon kehtestanud tehnilised suunised. Vt Euroopa Komisjoni teatist nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30). 5 https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/kiirelt-katte/keskkonnanouded 6 RT I, 17.03.2023, 51 7 RT I, 17.03.2023, 3 8 RT I, 07.03.2023, 67 9 RT I, 07.03.2023, 76 abikõlblikkuse periood ei saa lõppeda hiljem kui 1. aprillil 2026. Selleks ajaks peavad abikõlblikud tegevused olema ellu viidud. Kuna määruse muudatustega sätestatakse toetusmeetmele k e s t e v t a o t l u s v oo r , ei seata abikõlblikkuse perioodile lisatähtaegu, vaid piisab, kui näha ette abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg. Võrreldes määruse eelmise redaktsiooniga loob see toetuse saajale suurema paindlikkuse tööde lõpetamise tähtaja kohta. Eelnõu punktiga 8 muudetakse § 8 lõiget 6 kohustades lõppsaajat alustama projekti tegevusega hiljemalt kuus kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. See tähendab, et välja tuleb kuulutada ehitustöö hange või peavad algama liitumislepingu alusel ehitustööd. Muudatuse eesmärk on tagada, et toetuse saaja liigub protsessiga kiirelt edasi ja jõuab abikõlblikkuse perioodi jooksul töödega valmis. Eelnõu punktiga 9 suurendatakse jaotus- või põhivõrku tekkiva iga 1 megavati (MW) liitumisvõimsuse kohta antavat maksimumtoetust 200 000 eurolt 305 000 eurole. 30. juunil 2022 algatas Vabariigi Valitsus taastekava muutmise seoses kõrge inflatsiooni ning muutunud majandusliku ja geopoliitilise olukorraga. Mitteametlikud läbirääkimised päädisid 9. märtsil 2023 ametliku taastekava muudatuse esitamisega Euroopa Komisjonile ja 12. mail 2023 hindas Euroopa Komisjon taastekava muudatusettepaneku vastavaks. Toetusmeetme eelarvet suurendati Eesti taaste- ja vastupidavuskava muutmisel10 investeeringute kallinemise tõttu 7 000 000 eurolt 9 100 000 eurole. Eelarve sisaldab KIKi halduskulu 214 147 eurot. Eelarve suurenes 2 100 000 eurot ja seda kasutatakse maksimumtoetuse suurendamiseks 1 MW liitumisvõimsuse kohta. Näiteks, kui soovitakse toetust 0,2 MW ehk 200 kW liitumisvõimsuse väljaehitamiseks, on toetuse maksimumsumma 305 000 eurot : 1000 kW · 200 kW = 61 000 eurot. Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse § 9 lõiked 2 ja 3 kehtetuks. Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu „Tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm” eesmärk on rajada tööstusalade juurde 28 MW tootmissuunalist täiendavat liitumisvõimsust. Kuna esimeses taotlusvoorus oli huvi toetust taotleda kasin ja kuna lõikes 1 on sätestatud toetuse maksimumsuurus täiendava liitumisvõimsuse iga megavati kohta, mis tagab mõistliku ühikuhinna, ei pea piirama ühe taotluse jaoks antava toetuse maksimumsuurust, kuna taotlus panustab taastekava eesmärgi täitmisesse suuremas ulatuses. Muudatuse eesmärk on luua lisapaindlikkus, võimaldades meetmest toetust taotleda ka suuremate projektidega. Lõike 3 kehtetuks tunnistamisega jäetakse vähese tähtsusega abi puhul välja tingimus, mis sätestas toetuse maksimumosakaaluks 50%. Edaspidi on vähese tähtsusega abi puhul toetuse maksimumosakaal 100%, kuid 1 MW kohta mitte rohkem kui 305 000 eurot. Eelnõu punktiga 11 viiakse § 9 lõike 4 sõnastus vastavusse üldise grupierandi määruse sõnastusega. Üldise grupierandi määruse artikli 48 kohaselt peab energiataristule antava investeeringuabi andmisel leidma rahastamispuudujäägi. Rahastamispuudujääk on netolisakulu, mille leidmiseks lahutatakse abi saava projekti majandustuludest ja -kuludest (sealhulgas investeeringu- ja tegevuskulu) sellise alternatiivse projekti tulud ja kulud, mille abisaaja tõenäoliselt teostaks abi puudumise korral. Kuna käesoleva tegevuse puhul alternatiivsed projektid puuduvad, leitakse rahastamispuudujääk, arvestades projekti tegevustulu, tegevuskulu ja investeeringu nüüdispuhasväärtust. Tegevuskulude ja 10 https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/taaste-ja-vastupidavusrahastu-rrf/eesti-taastekava investeeringukulu hulka loetakse ka taastuvelektri tootmise tegevuskulu ja seadmete soetamise investeeringukulu sellises proportsioonis, millises ulatuses prognoositakse taastuvelektrit müüa projektiga rajatava liitumispunkti kaudu avalikku võrku. Taotleja esitab toetuse arvutuskäigu juurde ka diskonteerimiseks kasutatava kapitali keskmise kaalutud hinna (ingl weighted average cost of capital, WACC) arvutuskäigu. Eelnõu punktiga 12 tunnistatakse § 9 lõige 5 kehtetuks, kuna see on vastuolus § 9 lõike 4 muudetud sõnastusega ja üldise grupierandi määrusega. Eelnõu punktiga 13 tunnistatakse § 10 lõike 4 punkt 3 kehtetuks, kuna see on lühiajaliselt tegutsenud ettevõtjatele konkurentsi piirav tingimus. Muudatus võimaldab suuremal hulgal ettevõtjatel meetmest toetust taotleda. Eelnõu punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõige 6, kuna piirav nõue taotlejale esitada ühe taotlusvooru raames vaid üks taotlus ei aita kaasa taastekava eesmärgi täitmisele. Muudatus võimaldab ühel ettevõtjal meetmest toetust taotleda mitme projektiga. Eelnõu punktidega 15 ja 16 viiakse kestvusnõue kooskõlla üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikega 5. Taotluse raames tuleb tõendada, et projekti tegevustega hõlmatud maatüki kasutusõigus kuulub taotlejale taotluse esitamise hetkest arvates vähemalt 5 aastat. Võrdluseks, varem pidi maatüki kasutusõigus taotluse esitamise hetkest kehtima vähemalt 8 aastat. Eelnõu punktidega 17–18 muudetakse § 12 lõikeid 1–3 nii, et need kohalduvad kestvale taotlusvoorule. Meetme raames võetakse kasutusele kestev taotlusvoor, et võimaldada suuremal hulgal ettevõtjatel meetmest toetust taotleda. Eelnõu punktiga 19 lühendatakse § 13 lõikes 5 sätestatud tähtaega otsus teha 60 päevani taotluse esitamisest arvates. Taotluste menetlemise tähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra kuni 20 päeva. Muudatuse eesmärk on lühendada seda taotluste menetlemise aega, mida kestva taotlusvooru korral on võimalik teha. Eelnõu punktiga 20 jäetakse § 13 lõikest 6 välja sõnad „taotluse sisu hindamata“. Muudatus on vajalik, kuna hindamiskomisjon hindab taotluste vastavust määruse nõuetele, kuid ei hinda enam taotluse sisu, ei anna projektidele punkte, ega järjesta projekte punktide alusel. Eelnõu punktiga 21 täiendatakse § 13 lõikega 8, mis sätestab, et taotlusi hinnatakse nende saabumise järjekorras. Otsused taotluse kohta tehakse siis, kui taotleja on kõrvaldanud taotluses esinenud puudused ning taotleja ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks. Kui hiljem esitatud taotluses kõrvaldatakse puudused enne, kui varem esitatud taotluses, tunnistatakse taotlus nõuetele vastavaks ja tehakse otsus. Eelnõu punktidega 22 ja 23 muudetakse § 14 lõiget 1 ja tunnistatakse kehtetuks § 14 lõige 2. Kui varem pidi ministeeriumist kuuluma hindamiskomisjoni kaks liiget, siis edaspidi kuulub ministeeriumist hindamiskomisjoni vähemalt üks liige. Kuna ministeerium nimetab oma esindaja ise, ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaja hindamiskomisjoni liikmete lisakooskõlastamine vajalik. Eelnõu punktidega 24 ja 25 tunnistatakse kehtetuks § 15 lõige 3 ja § 16, kuna konkureeriv avatud taotlusvoor muudetakse kestvaks taotlusvooruks, mille puhul ei seata taotlusi hindamiskriteeriumi alusel pingeritta. Eelnõu punktiga 26 muudetakse § 17 lõiget 1, et viia selle sõnastus vastavusse punktides 21 ja 22 tehtud muudatustega, mille kohaselt muudetakse konkureeriv avatud taotlusvoor kestvaks taotlusvooruks. Eelnõu punktiga 27 lühendatakse § 19 lõikes 4 lõppsaajale antud tähtaega tegevusega alustada. See peab toimuma hiljemalt kuue kuu möödumisel pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Tegevustega alustamine tähendab, et välja tuleb kuulutada ehitustöö hange või liitumislepingu alusel peavad algama ehitustööd. Kui toetuse saaja seda sätet rikub, on KIK-il õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. Tegevustega alustamise tähtaega lühendatakse selleks, et tagada projektide valmimine abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu punktidega 28 kuni 31 muudetakse § 20 lõigetes 3 ja 4, § 22 lõikes 5 ja § 25 lõikes 4 sätestatud kestvusnõue viiele aastale. See on kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikega 5. Punktiga 30 täpsustatakse andmeid, mida toetuse saaja peab KIKile iga-aastaselt esitama. Taastuvenergia liigi all teavitab toetuse saaja, kas taastuvelektrit toodeti päikesest, tuulest, hüdroenergiast, biogaasist või biomassist. Biogaasi ja biomassi puhul tuleb toetuse saajal täpsustada, millist tüüpi kütust täpsemalt kasutati (nt jäätmepuit, vedel läga, reovee sete või bio-olmejäätmed). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/201411 (edaspidi üldine grupierandi määrus) ja nr 1407/201312 ning Euroopa Liidu Nõukogu 21. oktoobri 2021. a rakendusotsusega nr 2021/031913 Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta. 4. Määruse mõjud Määruse muutmisega ei kaasne negatiivset mõju. Kuna määruse muutmise eesmärk on võimaldada toetust taotleda rohkematel taotlejatel, siis: a) muudetakse konkureeriv avatud taotlusvoor kestvaks taotlusvooruks, b) võimaldatakse toetust taotleda hiljuti asutatud ettevõtjatel ja c) suurendatakse toetuse osakaalu, et muuta toetuse taotlemine potentsiaalsetele taotlejatele atraktiivsemaks. Määruse positiivne oodatav mõju on taastuvelektri tootmise ja tarbimise suurenemine. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega eeldatavaid tulusid. 11 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst) 12 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes EMPs kohaldatav tekst 13 Nõukogu rakendusotsus nr 2021/0319, millega kiidetakse heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.  EELNÕU 26.06.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 28. novembri 2022. a määruse nr 98 „Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 28. novembri 2022. a määruses nr 98 „Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) tööstusala – ala, mis on maakatastriseaduse tähenduses osaliselt või tervikuna tootmismaa või äri- ja tootmismaa või ala, mida kehtiva planeeringu kohaselt kavandatakse tootmismaana või äri- ja tootmismaana kasutusele võtta;“; 3) paragrahvi 3 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) tööstusalaga piirnev ala – ala, mis on maakatastriseaduse tähenduses tootmismaa või äri- ja tootmismaa või planeeringuga tööstusalaks määratud maa-alaga piirnev ala, millel on tööstusalaga vähemalt üks ühine piirilõik;“; 4) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „viie“; 5) paragrahvi 6 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks ega nendega seotud varade soetamiseks: 1) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutuse tootmisahela etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30) tehniliste suuniste III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest väiksem; 3) prügilatega seotud tegevus; 4) jäätmepõletustehastega seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes ringlussevõetamatuid ohtlikke jäätmeid töötlevas jaamas või olemasolevas jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub olemasolevas mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või nende anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 6) tegevus, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda.“; 6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Toetust antakse projektile, mis vastab keskkonnaalastele õigusaktidele.“; 7) paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Projektiga seotud tegevusega peab alustama hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.“; 9) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse arv „230 000“ arvuga „305 000“; 10) paragrahvi 9 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 9 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetuse osakaal on kuni 100 protsenti netolisakulust, mille leidmiseks arvutatakse toetust saava projekti tegevustulude, tegevuskulude ja investeeringukulu nüüdispuhasväärtus. Tegevuskulude ja investeeringukulu hulka loetakse ka taastuvelektri tootmise tegevuskulu ja seadmete soetamise investeeringukulu sellises proportsioonis, millises ulatuses prognoositakse taastuvelektrit projektiga rajatava liitumispunkti kaudu võrku müüa. Taotleja esitab toetuse arvutuskäigu juurde diskonteerimiseks kasutatava kapitali keskmise kaalutud hinna arvutuskäigu.“; 12) paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 10 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 10 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) projekti elluviimise koha aadressi ja tõendid, millest nähtub, et projekti tegevustega hõlmatud maatüki kasutusõigus kuulub taotlejale taotluse esitamise hetkest arvates vähemalt viis aastat;“; 16) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) projekti raames soetatava vara kasutamine taotluses kirjeldatud viisil viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist on realistlik.“; 17) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust taotletakse vooruliselt taotlusvooru eelarve ammendumiseni või kuni 31. detsembrini 2024. (2) KIK kuulutab taotlusvooru avamise aja välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes. KIK kuulutab taotlusvooru sulgemisest oma kodulehel. Pärast taotlusvooru sulgemist esitatud taotlust menetlusse ei võeta.“; 18) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 13 lõikes 5 asendatakse arv „90“ arvuga „60“; 20) paragrahvi 13 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „taotluse sisu hindamata“; 21) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) KIK menetleb taotlusi nende laekumise järjekorras.“; 22) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõnad „kaks ministeeriumi“ sõnadega „üks ministeeriumi“; 23) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 15 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 16 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku nõuetele vastava taotluse rahuldamiseks taotluste laekumise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.“; 27) paragrahvi 19 lõikes 4 asendatakse sõnad „ehitustegevustega 12“ sõnadega „tegevustega kuue kuu jooksul“; 28) paragrahvi 20 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „kaheksa“ sõnaga „viis“; 29) paragrahvi 20 lõikes 6 asendatakse sõna „Kolme“ sõnaga „Viie“; 30) paragrahvi 22 lõike 5 sissejuhatav lauseosa ning punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Projektile lõppmakse tegemisest viie aasta vältel esitab lõppsaaja KIKile iga eelnenud aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks tulemusaruande koos järgmiste andmetega: 1) taastuvelektri tootmise, võrku edastamise, omatarbe ja võrgust sisseostmise kogus megavatt- tundides; 2) taastuvelektri tootmisseadmete arv, elektri ja soojuse summaarne kasutegur, võimsus megavattides, taastuvenergia liik ja biomassi või biogaasi kasutuse korral elektri tootmise lähteaine;“, 31) paragrahvi 25 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui lõppsaaja ja partner ei säilita ega kasuta taotluses kirjeldatud viisil toetuse abil rajatud võrguühendust viie aasta jooksul taastuvelektri tootmisseadme pingestamisest alates, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister