Käskkiri

KÄSKKIRI 27.06.2023 nr 121 Majandus- ja taristuministri 15. septembri 2022. a käskkirja nr 201 „Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ja majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ § 4 lõike 2 alusel ning võttes arvesse, et 23. mail 2023. a esitas AS Eesti Raudtee kirjaga nr 1-4/2313 ettepaneku muuta investeeringute kavas nimetatud projekti nr 2021-2027.3.01.22-0004 uueks nimetuseks „Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinna–Tartu–Koidula ja maade omandamine Tartu–Valga raudteeliinidel“, kehtestan majandus- ja taristuministri 15. septembri 2022. a käskkirja nr 201 „Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ lisa uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister  kliimaministri 27.06.2023 käskkiri nr 121 Lisa Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava ÜF Riikliku toetuse Projektile kaasfinants Projektile Investeeringuobjekti edasise Projekti suurim eraldatav eeringu eraldatav kasutuse täiendavate püsikulude Projekti eeldatav osakaal maksimaalne suurim maksimaalne Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas suurus ja nende katmise allikad Nr Projekti nimetus rakendamise abikõlblik* abikõlbl riikliku osakaal ÜF toetuse panus Eesti 2035 sihtidesse) aastate kaupa projekti eeldatav tähtaeg kogusumma ike kaasfinantseeriabikõlblike summa abikõlblikkuse perioodil ja kestuse (eurodes) kulude ngu summa kulude (eurodes) nõude täitmise ajal eelarves (eurodes) eelarvest t (%) (%) 1. Kõverate I pa 2022–II pa 13 054 706 11 096 500 85% 1 958 206 15% Projekti eesmärk: Võimaldada reisirongide Investeeringuobjekti edasise õgvendamine ja 2025 sõidukiiruste suurendamist kuni 160 km/h, kasutuse püsikulud summas ca 27 raudtee teostades selleks ja raudtee 443 eurot kilomeetri kohta aastas kapitaalremont plaanigeomeetria ümberehituse (kõverate (püsihindades 2021. aastat Tapa–Narva õgvendamine) ja rööbastee baasaastana kasutades, arvestamata raudteelinidel kapitaalremondid Tapa–Narva raudteeliini inflatsiooni) kaetakse lõikudel. raudteeinfrastruktuuri Projekti väljundnäitaja: 12 km kasutustasude arvelt arvestades rekonstrueeritud või ajakohastatud seejuures veo-ettevõtjate rööbaste pikkus, ca 12% rakenduskava maksevõimet. Kui viimane ei ole näitaja 2029.a lõpptasemest (105 km). kõikide kulude katmiseks piisav, Projekti panus rakenduskava rahastatakse puudujääv osa tulemusnäitajasse: 11,4 mln reisijat aastas vastavalt raudteeseaduse aastaks 2029. paragrahvi 73 lõikele 5. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 2. Kõverate I pa 2022–II pa 69 952 941 59 460 000 85% 10 492 941 15% Projekti eesmärk: Võimaldada reisirongide Investeeringuobjekti edasise õgvendamine ja 2026 sõidukiiruste suurendamist kuni 160 km/h kasutuse püsikulud summas ca 27 raudtee teostades selleks raudtee kõverate 443 eurot kilomeetri kohta aastas kapitaalremont õgvendamise ettevalmistavaid tegevusi (püsihindades 2021. aastat Tallinna–Tartu– Tartu–Valga raudteeliini lõikudel ning baasaastana kasutades, arvestamata Koidula ja maade raudtee plaanigeomeetria ümberehituse inflatsiooni) kaetakse omandamine (kõverate õgvendamine) ja rööbastee raudteeinfrastruktuuri  3 Tartu–Valga kapitaalremondid Tallinna–Tartu–Koidula kasutustasude arvelt arvestades raudteeliinidel raudteeliini lõikudel. seejuures veo-ettevõtjate Projekti väljundnäitaja: 74 km maksevõimet. Kui viimane ei ole rekonstrueeritud või ajakohastatud kõikide kulude katmiseks piisav, rööbaste pikkus, ca 70,48% rakenduskava rahastatakse puudujääv osa näitaja 2029.a lõpptasemest (105 km). vastavalt raudteeseaduse Projekti panus rakenduskava paragrahvi 73 lõikele 5. tulemusnäitajasse: 11,4 mln reisijat aastas aastaks 2029. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. 3. Raudtee I pa 2022–I pa 236 177 647 200 751 000 85% 35 426 647 15% Projekti laiem eesmärk on pikendada Investeeringuobjekti edasise elektrifitseerimine 2028 raudtee elektrifitseeritud rööbasteede kasutuse püsikulud summas ca 27 Tallinna–Tartu ja ulatust 800 kilomeetrini, millest projekti 1. 443 eurot kilomeetri kohta Tapa–Narva etapis on aastaks 2027 plaanis (püsihindades 2021. aastat raudteeliinidel (1. elektrifitseeritud rööbasteede mahtu baasaastana kasutades, arvestamata etapp) kasvatada ca 500 kilomeetrini. inflatsiooni) ning ca 3 miljonit Projekti väljundnäitaja: ca 500 km eurot aastas seoses rajatava elektrifitseeritud raudteede pikkus – TEN- elektritoitesüsteemi ja T, s.o 111% rakenduskava väljund näitaja alajaamadega kaetakse 2029.a lõpptasemest (450 km). raudteeinfrastruktuuri Projekti panus rakenduskava kasutustasude arvelt arvestades tulemusnäitajasse: 11,4 mln reisijat aastas seejuures veo-ettevõtjate aastaks 2029. maksevõimet. Kui viimane ei ole Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, kõikide kulude katmiseks piisav, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste rahastatakse puudujääv osa osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside vastavalt raudteeseaduse heitkoguse vähenemine transpordisektoris. paragrahvi 73 lõikele 5. kokku 319 185 294 271 307 500 85% 47 877 794 15% * summad tabelis on ilma käibemaksuta  20.06.2023 „Majandus- ja taristuministri 15. septembri 2022. a käskkirja nr 201 „Perioodi 2021– 2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT määrus) § 4 lõike 2 alusel. Investeeringute kava muutmisel võetakse arvesse Aktsiaseltsi Eesti Raudtee (registrikood 11575838) (edaspidi ER) 23. mail 2023. a kirjaga nr 1-4/2313 esitatud ettepanekut muuta investeeringute kavas nimetatud projekti nr 2021-2027.3.01.22-0004 uueks nimetuseks „Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinna–Tartu–Koidula ja maade omandamine Tartu–Valga raudteeliinidel“. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas MKMi transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected], telefon: 715 3404). 1. Sissejuhatus AS Eesti Raudtee teostab aastatel 2024–2026 Tartu–Valga raudteelõigu kapitaalremonti ja õgvendamist (CEF-projekt) eesmärgiga parandada transpordi kvaliteeti ning tõsta sõidukiirusi mitmeotstarbelisel taristul kuni 160 km/h. Projekti rahastatakse kuni 50% ulatuses Euroopa ühendamise rahastu eelarvest. CEF-projekti käigus renoveeritakse ca 22,5 km rööbasteed Palupera–Puka ja Puka–Keeni jaamavahedel, sealhulgas õgvendatakse raudteed sõidukiiruste tõstmiseks kuni 160 km/h. Õgvendamiseks on vajalik riigi poolt maade omandamine, mida CEF-projekti raames ei rahastata. ER taotleb Tartu–Valga raudteeliinil Palupera–Puka ja Puka–Keeni jaamavahedel õgvendamiseks vajalike maade soetamisega seotud tegevused (sealhulgas maa omandamisega seotud maakorralduse ja metsahindamise tööd) arvamist ÜF-projekti nr 2021-2027.3.01.22- 0004 koosseisu. Taotletavad muudatused on kooskõlas TAT määruse muutmise eelnõu (MKM 16.05.2023 kiri nr 2-1/2023/2654) lõikega 2: „paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Eesmärgi raames toetatakse ka transpordiühenduste rajamise ettevalmistavaid tegevusi Euroopa ühendamise rahastust kaasrahastatavates transporditaristu projektides juhul, kui need aitavad täita rakenduskavaga seotud eesmärke.““ Ehk siis TAT määrus muudetud kujul võimaldab katta hoonestamata ja hoonestatud maa ostu või omandamisega seotud kulude ning maa omandamisega seotud maakorralduse ja metsahindamise töödega seotud kulud projektide puhul, mille ehitust kaasrahastatakse CEF-ist. Taotletavad muudatused projektis toetavad „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ ja „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ eesmärki suurendada probleemsete raudteelõikude liiklusohutust ja toimivust, vastamaks projektkiirusele kuni 160 km/h. Tartu–Valga raudteeliini rekonstrueerimine CEF-ist saab ka eelduseks selle hilisemaks elektrifitseerimiseks. Eeltoodud põhjendustel ÜF-projekti muutmisel oleks ÜF- ja CEF-projektide vastastikune sünergia väga suur ning kahe Euroopa Liidu instrumendi toel saavutatakse parem tulemus ainult siis, kui siis kui Tartu–Valga raudteeliinil vajalikuks õgvendamiseks maade soetamise/ omandamise kulude katmine ÜF-ist võimalik on. Investeeringute kavas projekti nr 2021-2027.3.01.22-0004 väljundnäitaja 74 km rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus ei muutu, kuna nimetatud projekti raames ei rekonstrueerita ega ajakohastata täiendavaid rööbasteid, vaid tehakse eeltöid võimaldamaks rööbasteede rekonstrueerimist CEFi raames teha. 2. Käskkirja sisu Käskkirjaga kinnitatakse muudetud kujul investeeringute kava nimekiri, milles on esitatud ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatust. 4. Käskkirja mõju Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt ER raudteede tegevustes ühenduste prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.3.1.2 eelarvest investeeringute kavade rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valituse 27. jaanuari 2022. a korraldusega nr 18 „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava 2022–2028“ ÜFist kokku ca 342,1 miljoni euro ulatuses, millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 60,47 miljonit eurot. Ning millest käesoleva käskkirjaga raudteelõikude elektrifitseerimiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks eraldatakse ÜFi ca 271,3 miljonit eurot ning riiklikku kaasfinantseeringut ca 47,88 miljonit eurot, moodustades kokku ca 319,185 miljonit eurot. Maa-ameti, Keskkonnaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja AS Eesti Raudtee vahel 22.03.2022 sõlmitud koostöölepingu muudatusega nr 1.1-7/22-135 lisatakse CEF-projektile maa omandamiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused ca 40 000 euro ulatuses. Täiendavalt on vajalik sõlmida partnerlusleping (või lepingu muudatus1) riigile maade ostu rahastamiseks AS Eesti Raudtee ja Kliimaministeeriumi vahel. Arvestades asjaolu, et maade soetusega seonduvad kulud vähendavad ÜF-projekti eelarvet, siis selle katmiseks tuleb taotlejal (koostöös riigiga) vajadusel leida tulevikus täiendavaid rahalisi vahendeid projekti lõpule viimiseks. Kuna kõiki hankeid ei ole veel läbi viidud, siis projekti tänane kogueelarve on hinnanguline (projekt lõpeb alles 2026. aastal). Lisaks on riigil võimalik hangete kallinemisel otsustada mõni tegevus või projekti järgmine etapp võimalusel edasi lükata ning soovitada toetuse saajal eelarvet ületava tegevusega mitte lepingusse minna. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb ER-il endal katta (vajadusel tuleb lisavahendid taotleda riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist). 5. Kooskõlastamine Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud enne selle kinnitamist ametkondlikult e-kirja teel Rahandusministeeriumi ja Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus). Rahandusministeerium kooskõlastas investeeringute kava eelnõu koos märkustega e-maili teel 13. juunil 2023. RTK kooskõlastas investeeringute kava eelnõu koos märkustega e-maili teel 15. juunil 2023. 1 26. septembril 2022. aastal Aktsiaseltsi Eesti Raudtee ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel allkirjastatud koostöökokkulepe nr 24.8-2/500-1  Seletuskirja lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Nr Märkuse esitaja Märkuse Märkuse sisu Märkusega arvestamine/ mittearvestamine ja asukoht põhjendused 1. Rahandusministeerium Seletuskiri „Rakenduskava eesmärkide täitmist Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 13.06.23 e-kirjaga rahastatakse meetme 21.3.1.2 eelarvest (Merlin Sepp) investeeringute kavade rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valituse 27. jaanuari 2022. a korraldusega nr 18 „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava 2022–2028“ ÜFist kokku ca 342,1 miljoni euro ulatuses, millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 60,47 miljonit eurot. Ning millest käesoleva käskkirjaga raudteelõikude elektrifitseerimiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks eraldatakse ÜFi ca 271,3 miljonit eurot ning riiklikku kaasfinantseeringut ca 47,88 miljonit eurot, moodustades kokku ca 319,185 eurot.“ Palume vaadata ca-d ja numbrid üle, meetme 21.3.1.2 „Transpordi konkurentsivõime (Raudteetranspordi taristu)“ EL toetuse eelarve on 342 100 000 eurot (ÜF), riiklik kaasfinantseering 60 370 588 eurot ning  investeeringute kava kogumahu juures on jäänud sõna „miljonit“ lisamata. 2. -„- Investeeringute Palume selguse eesmärgil tagasisidet Arvestatud osaliselt. kava käsikirja käibemaksu kohta investeeringute kavas, Tabelisse „abikõlbliku kogusumma“ juurde on eelnõu kava all kirjas, et summad on ilma lisatud „*“, tabeli alla täiendavat selgitust käibemaksuta. Kuid kuskilt ei leia „…miks jne“ ei ole vajalik lisada. Ühendmääruse selgitavat infot, miks jne. § 17 p-st 13 tulenevalt on käibemaks abikõlbmatu, kui toetuse saaja selle käibemaksuseaduse alusel tagasi saab (AS Eesti Raudtee on riigi äriühing ning käibemaksukohuslusena saab käibemaksu tagasi). 3. -„- Seletuskiri „CEF-projektile maa omandamiseks Arvestatud osaliselt. vajalikud ettevalmistavad tegevused ca Seletuskirja on täiendatud, kuid täpseid arvutusi 40 000 euro ulatuses. Täiendavalt on ning riskianalüüsi ei ole võimalik täna esitada vajalik sõlmida partnerlusleping (või kuna projekti eelarve on seni hinnanguline kuni lepingu muudatus) riigile maade ostu hanketulemused teatavaks saavad. rahastamiseks AS Eesti Raudtee ja Kliimaministeeriumi vahel. Arvestades asjaolu, et maade soetusega seonduvad kulud vähendavad ÜF-projekti eelarvet, siis selle katmiseks tuleb taotlejal (koostöös riigiga) vajadusel leida tulevikus täiendavaid rahalisi vahendeid projekti lõpule viimiseks. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb ER-il endal katta (vajadusel tuleb lisavahendid taotleda riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist)“. Palume seletuskirja lisada, kui suures mahus on projekti raames maade  omandamisega seotud kuludeks planeeritud ja kuidas see projekti kogueelarvet mõjutab. Palume lisada ka riskianalüüs, kui ER täiendavaid rahalisi vahendeid ei leia, et projekt lõpuni viia. Määruse muudatuse (mis IK koostamise aluseks) seletuskirjas oli piiratud riigieelarve üheks põhjenduseks, miks abikõlblike kulude loetellu lisati hoonestamata ja hoonestatud maa ostu või omandamisega seotud kulude ning maa omandamisega seotud maakorralduse ja metsahindamise töödega seotud kulud. Siinses eelnõus aga lisatud omakorda, et vajadusel võib ER tulla taotlema lisavahendeid riigieelarvest, et projekt lõpuni viia, kuna maade ostust tulenevat projekti eelarve muutub… 4. -„- Seletuskiri Palun täiendada seletuskirja ja lisada Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Maade info, kuidas muudatus mõjutab omandamise kulude lisamisega seoses rakenduskavas seatud väljundnäitaja väljundnäitaja sihttase ei muutu. sihttaseme saavutamist. Projekti raames on kavandatud rekonstrueerida või ajakohastada 74 km rööpaid, mis on 70,48% rakenduskava 2029. a lõpptasemest (105 km), seega projekti panus väga oluline. 5. Riigi Tugiteenuste Investeeringute Palun lisada investeeringute kavasse Arvestatud osaliselt. Lisasime tekstiosa järgmises Keskus 15.06.2023 e- kava käsikirja projekti eesmärgi ja tulemuste veergu sõnastuses: „…raudtee kõverate õgvendamiseks kirjaga eelnõu täiendus seoses projekti nimetuse ettevalmistavaid tegevusi Tartu–Valga (Kaidi Kenkmann) muutumisega, st kuidas muutub projekti raudteeliini lõikudel ning…“. eesmärk seoses ettevalmistustegevuste lisamisega. Kuna ettevalmistavad tegevused on suunal Tartu–Valga, siis see ei saa panustada Tallinna–Tartu– Koidula suuna kapitaalremonti. Ettepanek sõnastuseks: „Projekti eesmärk: Võimaldada reisirongide sõidukiiruste suurendamist kuni 160 km/h teostades selleks raudtee rajamise ettevalmistavaid tegevusi Tartu–Valga raudteeliini lõikudel ning raudtee plaanigeomeetria ümberehituse (kõverate õgvendamine) ja rööbastee kapitaalremondid Tallinna–Tartu– Koidula raudteeliini lõikudel.“