Ivar Värk Teie 07.06.2023 nr 3-4/102
Lennuliiklusteeninduse AS
[email protected] Meie 27.06.2023 nr 6-8/2023/3113-2
Vastus ettepanekule kollektiivse töötüli
lahendamise seaduse muutmiseks
Austatud Ivar Värk
Kollektiivse töötüli lahendamise seadusega seotud aspektid kuuluvad töövaldkonda ning on
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Seoses Kliimaministeeriumi loomisega alates 1. juulist 2023
kuuluvad töövaldkonna küsimused edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
pädevusse, kuid transpordivaldkond liigub samast kuupäevast Kliimaministeeriumi
valitsemisalasse. Teie kirjale vastamiseks konsulteerisime Sotsiaalministeeriumi töövaldkonna
ekspertidega ning anname teada järgmist.
Selgitame, et õigus kollektiivselt koonduda on põhiseaduslik õigus ning selle õiguse tagamiseks
on ette nähtud õigus streikida. Streigiõigus on üks olulisi vahendeid, mille kaudu töötajad ja nende
organisatsioonid võivad edendada ja kaitsta oma majanduslikke ja sotsiaalseid huvisid. Seega on
streigiõiguse ära võtmine töötajate õiguste oluline piiramine. Eesti on ühinenud mitmete
rahvusvaheliste õigusaktidega (Euroopa Sotsiaalharta, ILO konventsioonid), mis võimaldavad
streigiõiguse piiramist ainult teatud juhtudel. Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee on sotsiaalharta
tõlgendamisel elutähtsate teenuste ja streigiõiguse kohta öelnud järgmist: „streikide piiramine
kogukonna jaoks olulistes sektorites võib täita legitiimset eesmärki, kuna streigid nendes sektorites
võivad ohustada avalikku huvi, riigi julgeolekut ja/või rahvatervist. Kuid streikide keelamine
olulistes sektorites – eriti kui need on laialdaselt määratletud, st „energia” või „tervis” – ei peeta
proportsionaalseks. Nendel töötajatel lihtsalt streigi keelamist, tegemata vahet nende konkreetsete
ülesannete vahel, ei saa pidada proportsionaalseks iga asjaomase sektori konkreetsete
tingimustega ja seega demokraatlikus ühiskonnas vajalikuks.“
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses (KTTLS) on elanikele ja majandusele esmavajalike
teenuste puhul streigiõigus juba teatud määral piiratud. KTTLS § 21 lg 3 tagab, et elutähtsa teenuse
osutaja teenus ei katkeks streigi korral. Selleks tuleb poolte kokkuleppel määrata kindlaks
hädavajaliku teenindus- või tootmismaht, mis tuleb streigi ajal tagada. Lahkarvamuste korral
määrab hädavajaliku teenindus- või tootmismahu riiklik lepitaja, kelle otsus on pooltele
kohustuslik. KTTLS § 21 lõige 4 annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada elanike ja
majanduse esmavajadusi rahuldavate ettevõtete ja asutuste loetelu. Samas ei ole sotsiaalpartnerite
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
kokkuleppe puudumise tõttu sellist loetelu tänaseks kehtestatud. Mööname, et seetõttu võib
nimetatud sätete praktikas rakendamine olla keerukas ning miinimumteenuse kokkuleppimine või
määramine streigi ajal ei pruugi toimida nii, nagu seadus seda ette näeb.
Seega üks võimalus olukorra lahendamiseks oleks seaduse tasemel reguleerida miinimumteenuse
tagamist, määrata elanike ning majanduse esmavajadusi rahuldavate ettevõtete ja asutuste loetelu
ning hädavajalik teenindus- ja tootmismaht seaduses. Selline lähenemine võimaldaks töötajate
streigiõigust piirata proportsionaalselt ja vajalikul määral ning oleks seega ka kooskõlas
rahvusvahelise õigusega. Samas on tööseadusandluse muutmisel välja kujunenud praktika, et
seadusemuudatusi tehakse siis, kui muudatused on sotsiaalpartneritega (tööandjate ja
ametiühingute keskliidud) läbi räägitud ning sotsiaalpartnerid on jõudnud kokkuleppele. Seega
selleks, et sotsiaalpartnerid teie tehtud ettepaneku osas kokkuleppele jõuaksid, soovitame esmalt
pöörduda Eesti Ametiühingute Keskliidu poole võimalike lahenduste leidmiseks. Seejärel on
võimalik teemat edaspidi arutada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
sotsiaalpartnerite regulaarsetel kohtumistel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sander Salmu
transpordi asekantsler
Silja Vöörmann
625 6315
[email protected]
2 (2)