Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“ ja rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ muutmine

Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“ lisa (muudetud sõnastuses) Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks Rakendusasutus Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (toetuste rakendamise osakond) Elluviija Riigi Tugiteenuste Keskus Abikõlblikkuse periood 01.01.2015-31.12.2023 SISUKORD 1. Toetavate tegevuste eesmärk ja oodatav tulemus .................................................................. 3 1.1. Toetusskeemi eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja .............. 3 riigisiseste arengukavadega .................................................................................................... 3 1.2. Oodatav tulemus .............................................................................................................. 3 2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused ja sihtrühmad ............................................. 3 2.1. Riigivalitsemisemise kompetentside arendamine ning personalijuhtimise ja tugitegevuste ...................................................................................................................... 5 kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine) .................................. 5 2.2. Eesti eesistumise läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamine ning ..... 5 järeltegevused ......................................................................................................................... 5 2.3. Avaliku sektori asutuste juhtide juhtimiskvaliteedi tõstmine .......................................... 5 3. Tegevuste algatamine ............................................................................................................. 5 4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ...................................................................... 6 5. Eelarve ................................................................................................................................... 6 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ............................................................................... 7 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord ................................................................................... 8 8. Elluviija kohustused ............................................................................................................... 8 9. Tegevuste elluviimise seire .................................................................................................... 9 10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ......................................................... 9 11. Finantskorrektsioon .............................................................................................................. 9 1. Toetavate tegevuste eesmärk ja oodatav tulemus 1.1. Toetusskeemi eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja riigisiseste arengukavadega Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ eesmärgi „Suurenenud on inimeste ameti- ja erialane pädevus, juhtimis- ja koostöövõimekus ning institutsionaalne suutlikkus“ saavutamiseks tegevusele 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ (edaspidi toetusskeem). Toetusskeemi eesmärgiks on avaliku sektori ameti- ja erialase pädevuse tõstmine ning juhtimisvõimekuse parendamine. Avalik sektor koosneb keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste üksustest, nende poolt loodud asutustest ning nende poolt kontrollitavatest sotsiaalkindlustusfondidest, lisaks mittetulundusühingutest, kes aitavad keskvalitsusel ning kohalikel omavalitsustel täita neile pandud funktsioone. Tegevused lähtuvad eelkõige 2011. aasta OECD riigivalitsemise raporti „Ühtsema riigivalitsemise suunas“ soovitustest ning lisaks panustavad käskkirja tegevused haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskava ning riigi kui tööandja personalipoliitika valge raamatu eesmärkide saavutamisse. Tegevuste planeerimisel lähtutakse nii Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise (edaspidi eesistumise) personalistrateegiast, tegevuskavast kui ka koolituskavast. Tegevuste planeerimisel arvestatakse sealhulgas riigiüleste prioriteetide ja valdkondlike arengukavade ning strateegiatega. 1.2. Oodatav tulemus Avaliku sektori asjatundlikkus ja juhtimisvõimekus on olulisteks tugielementideks eksisteerivate puuduste likvideerimiseks ning Eesti arengutakistuste ületamiseks. Ameti- ja erialase pädevuse ning juhtimisvõimekuse kasv saavutatakse läbi vajalike koolitus- ja arendustegevuste läbiviimise ning sihtrühmade arendamise. Toetuse andmise tulemusena soovitakse saavutada olukord, kus avalikus sektoris on kasvanud ameti- ja erialane pädevus ning paranenud juhtimis- ning koostöövõimekus. Täpsemalt tähendab see, et: 1) paranevad avaliku sektori teenistujate riigivalitsemisemise kompetentsid ning personalijuhtimise ja tugitegevuste kvaliteet; 2) paranevad teadmised, oskused ning suureneb koostöövõimekus (sh asutusteülene koostöövõimekus) avalikus teenistuses töötamiseks; 3) paranevad eesistumisega seotud personali teadmised ja oskused Eesti eesistumise edukaks läbiviimiseks; 4) paraneb üldine juhtimiskvaliteet. 2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused ja sihtrühmad Soovitud olukorra saavutamiseks keskendutakse peamiselt kolmele toetatavale tegevusele: 1) riigivalitsemise kompetentside arendamine ning personalijuhtimise ja tugitegevuste kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine); 2) Eesti eesistumise läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamine; 3) juhtimiskvaliteedi tõstmine. Tabel 1. Toetatavate tegevuste näitajad Näitaja tüüp Näitaja nimetus Näitaja Sihtväärtus mõõtühik (2023) Väljund 1 Avaliku sektori, v.a kohalikud Osaluskord 14 748 omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Väljund 2 Kohalike omavalitsuste ja Osaluskord 4752 vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Statistiline näitaja Arendus- astronoomiline - ja koolitusprogrammide tund koostamine ja läbiviimine Koolitustegevused on suunatud järgnevatele sihtrühmadele: 1) riigi ametiasutuste ametnikud ja töötajad; 2) kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnikud ja töötajad; 3) riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste töötajad; 4) vallavanaemad, linnapead, valla- ja linnavalitsuse liikmed, valla- ja linnavolikogude liikmed; 5) maakondlike ja üleriigiliste omavalitsusliitude töötajad; 6) avalik-õiguslikud juriidiliste isikute, põhiseaduslike institutsioonide ja nende juures asuvate asutuste töötajad; 7) riigitulundusasutuste ning riigi-ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingute juhtorgani liikmed ja töötajad; 8) mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning nende esindusorganisatsioonide juhtorganite liikmed ja töötajad; 9) tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonide töötajad; 10) erakondade, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed; 11) poliitikud, ajakirjanikud; 12) läviisikud; 13) avaliku sektori asutuste ja ettevõtete tegevusse panustavad vabatahtlikud; 14) eesistumispersonali salve liikmeks kinnitatud isikud. Lisaks on sihtrühmas ka arendustegevuste korraldamisega ja/või sisustamisega seotud ametnikud ja töötajad. Iga konkreetse alategevuse sihtrühm piiritletakse käskkirjas toodud loetelust lähtudes ning valdkonna vastutajatega koostöös. 2.1. Riigivalitsemisemise kompetentside arendamine ning personalijuhtimise ja tugitegevuste kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine) Riigivalitsemisalaste kompetentside arendamis- ja koolitusvajadus selgitatakse välja riiklike prioriteetide ehk strateegiliste dokumentide pinnalt ning ministeeriumide ja Riigikantselei poolt esitatavast valitsemisala koolitusvajadusest lähtuvalt. Toetatava tegevuse alategevused on järgmised: 1) ühtsete põhiväärtuste ja eetilise käitumise tugevdamine; 2) poliitika kujundamise ja elluviimise oskuste parandamine; 3) lihtsama, tõhusama ja tulemuslikuma riigivalitsemise tagamine (sh organisatsiooni tugitegevuse arendamist toetavad koolitus- ja arendustegevused); 4) personalijuhtimise võimekuse tõstmine ja koolitussüsteemi arendamine. Toetusskeemist toetatakse asutuste vahelise koostöö parandamiseks vajalikke kompetentse arendavaid koolitus- ja arendustegevusi. Eraldi tähelepanu pööratakse avaliku teenistuse detsentraliseeritusest tulenevate riskide maandamisele ja vähendamisele. 2.2. Eesti eesistumise läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamine ning järeltegevused Toetusskeemist toetatakse Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks ettevalmistavaid koolitus- ja arendustegevusi ning neid toetavaid tegevusi. Selleks viiakse läbi erinevaid arendustegevusi nii sisu- kui toetavale personalile (n: erinevad stažeerimised ja õppereisid, keeleõpe, istungite/ töögruppide läbiviimisega seotud koolitusi jne.). Vajadusel tellitakse ka uuringuid/analüüse, mis aitavad hinnata koolitus- ja arendustegevuste mõju eesistumise järgselt ning planeerida edasisi tegevusi. 2.3. Avaliku sektori asutuste juhtide juhtimiskvaliteedi tõstmine Toetusskeemist toetatakse juhtide arendamisega seotud koolitus- ja arendustegevusi, selleks viiakse läbi erinevaid arenguprogramme, juhioskuste treenimise valikmooduleid, coachingu laadseid tegevusi jms, mis parandab juhtimisoskusi ja on suunatud juhtimiskvaliteedi tõusule. Kõik koolitus- ja arendustegevused toetavad suuremal või vähemal määral võrgustumist, kontaktide loomist, koostööd, parimate praktikate ning rahvusvahelise kogemuse jagamist. Tegevused on suunatud eelkõige praktilisusele, omandatud teadmiste ja oskuste vahetu rakendamise võimalusele, juhtimise taseme ühtlustamisele ning valdkonnapõhise ja valdkondade vahelise koostöö edendamisele. 3. Tegevuste algatamine Tegevusi algatatakse jooksvalt. Igal aastal koostatakse jooksva aasta kohta täpsem tegevusplaan. Kõikidest tegevusest teavitatakse asjakohaseid võrgustikke (n: personali- ja koolitusjuhtide võrgustikud) ja sihtrühmasid. Toetavate tegevuste puhul toimub nende ettevalmistamine ning läbiviimine tihedas koostöös valdkonna vastutajate/arendajatega, kes omavad aktuaalset infot valdkonnas olevatest peamisest probleemidest, tunnevad valdkonda süvitsi ning on teadlikud sihtrühmadest, kes valdkonnas tegutsevad. 4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Toetusskeemi raames tehtavad tegevused panustavad nelja läbivasse teemasse. Riigivalitsemine - kõik tegevused on suunatud riigi võimekuse tõstmisele inimressursi arendamise ja koolitamise kaudu. Võrdsed võimalused – osad toetusskeemi alategevused (nt ühtsete põhiväärtuste ja eetilise käitumise tugevdamine, poliitika kujundamise ja elluviimise oskuste parandamine) võib olla mõju soolisele võrdsusele, erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele, puuetega inimeste võrdsetele õigustele ja võimalustele ning võrdsete võimaluste tagamisele sõltumata rahvuslikust kuuluvusest. Näiteks mõjude hindamise koolitustel antakse teadmisi mõjuanalüüside tegemisel mõju hindamiseks võrdsele kohtlemisele ja soolisele võrdõiguslikkusele. Arendus- ja koolitustegevuste korraldamisel arvestatakse, et asjakohased tegevused oleksid vajadusel ligipääsetavad ka puuetega inimestele. Infoühiskond – toetusskeemi raames tehakse tegevusi, mis on suunatud IT arenduste tellimise ja vastavate projektide juhtimise võimekuse tõstmisele ning seeläbi toetavad meetme tegevused infoühiskonna arendamist. Niisamuti toetatakse avalike teenuste disainimise alast tegevust, mis suurendab teadmisi ja oskusi disainmeetodite ja –töövahendite kasutamisel ning selle kaudu aidatakse kaasa infoühiskonna arengule. Regionaalareng – kuna mitmete tegevuste abikõlblikuks sihtrühmaks on ka kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnikud ja töötajad, on tegevustel toetav mõju kohaliku ning regionaalse arendus- ja planeerimisvõimekuse tugevnemisele. Tegevuste raames väljatöötatud juhendmaterjalid, õppematerjalid jne on avalikud ja rakendatavad ka regionaal- ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Eeldatavat mõju võrdsetesse võimalustesse, infoühiskonna arendamisse ja regionaalarengusse tuleb kaaluda iga kavandatava tegevuse puhul ning lähtuda tegevuse iseloomust. Kõik alategevused ei pruugi läbivasse teemasse panustada. Keskkonnahoiu ja kliima läbivasse teemasse toetusskeemiga ei panustata. 5. Eelarve Tabel 2. Eelarve eurodes Väljund Nr Toetatav tegevus ja ESF toetus Oma-finants Kogu- administreerimine (85%) eering (15%) maksumus (100%) Väljund 1 1. Riigivalitsemisemise kompetentside 3 343 635,65 590 053,35 3 933 689 Väljund 2 arendamine ning personalijuhtimise ja tugitegevuste kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine) 2. Eesti eesistumise läbiviimiseks vajalike 1 402 277,30 247 460,70 1 649 738 Väljund 1 teadmiste ja oskuste arendamine ning järeltegevused Väljund 1 3. Avaliku sektori asutuste juhtide 3 152 992,55 556 410,45 3 709 403 Väljund 2 juhtimiskvaliteedi tõstmine Väljund 1 4. Administreerimine1 187 375,70 33 066,30 220 442 Väljund 2 5. Otsene personalikulu 964 542,60 170 213,40 1 134 756 6. Ühtse määra alusel arvestatud kulud 142 686,95 25 180,05 167 867 7. Kokku 9 193 510,75 1 622 384,25 10 815 895 Juhul, kui elluviija planeerib muudatusi meetme koondeelarve ridade alajaotuses ja tegevuste eelarveid on vajalik muuta kuni 15% ulatuses eelnevalt kinnitatud eelarve ridade vahel, sealhulgas mitte ületades sekkumise koondeelarvet, ei ole vajalik toetuse andmise tingimuste käskkirjas eelarve muudatust teha, kui elluviija on e-maili teel kooskõlastanud eelarve muutmise nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksusega enne tegelike kulude tegemist. 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud Tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on võimalik teha kulutusi kooskõlas käesolevas käskkirjas ning Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustel ja korras. Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 2) uuringud, analüüsid ja küsitlused ning nende avalikustamise kulud; 3) tegevuste läbiviimiseks vajalike ruumide ja tehnika rentimine; 4) konsultatsioon ja nõustamine; 5) koolituste, arendustegevuste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine; 6) temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemise tasud; 7) arendus- ja koolitusprogrammide, metoodikate, juhiste, õppematerjalide väljatöötamise ja uuendamisega seotud kulud; 8) lähetuse kulud; 9) transport ja majutus; 10) tõlkekulud; 11) trükised; 12) teavitamiskulud, sh veebidisain ja majutus; 13) tarkvara litsentsid või veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud; 14) infotehnoloogilised lahendused; 15) kaudsed kulud kindla määra alusel kuni 15% projekti otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 9. Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud; 2) ühendmääruse § 4 kohaselt määratletud mitteabikõlblikud kulud; 3) teised kulud, mis ei ole kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 1. Maksetaotlus esitatakse ning toetust makstakse vastavalt STS2014_2020 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11–13 ja § 14 lõike 1 punktile 1. 2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel. 3. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu (etoetus.struktuurifondid.ee). Maksetaotlusele lisab tegevuste elluviija rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja vajadusel tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning riigihankega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende muudatused ning muud asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks. 4. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt 17. jaanuaril 2024. aastal. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise tõendamist, hiljemalt 31. märtsil 2024. aastal. 8. Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad, STS2014_2020 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud: rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult; 1) esitama e-kirjaga või e-toetuste keskkonna kaudu rakendusüksusele ja –asutusele etteantud vormil detailse tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva eelarve kohta sama aasta 31. jaanuariks. 2) esimese eelarveaasta tegevuste detailse kirjelduse esitab elluviija 30 tööpäeva jooksul toetuse andmise käskkirja kinnitamisest; 3) rakendama tegevusi vastavalt punktis 2 nimetatud tegevuste detailsele kirjeldusele ja sellele vastavale eelarvele. Juhul kui punkti 2 kohaselt esitatud tegevuste detailses kirjelduses jäetakse tegevusi ära või lisatakse tegevusi juurde, teavitama rakendusüksust ja -asutust muutustest e-kirjaga; 4) kooskõlastama rakendusasutusega ametiasutuse ametnike või töötajate personalikulud, millele toetust taotletakse. Rakendusasutusele esitatakse ametniku või töötaja tööülesannete kirjeldus ning tõendus, et ametnik või töötaja tegeleb toetusest toetatavate tööülesannete elluviimisega, sh nende tööülesannete kirjeldus; 5) teavitama rakendusüksust, kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 6) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem, kuid jääb alla lihthanke piirmäära, siis küsima vähemalt kolm võrreldavat pakkumust või avalikustama hanke kohta teate. Kui pakkujate paljususe puudumise tõttu võrreldavaid pakkumusi ei küsita või hanke kohta teadet ei avalikustata, põhjendama eduka pakkumuse valikut; 7) säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist kui lõppmakse laekus enne 30. juunit, juhul kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit, siis alates järgneva aasta 31. detsembrist; 8) juhul kui toetusskeemi raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3 mõistes, kohaldama nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;  9) juhul kui toetusskeemi elluviimise raames teenitakse tulu, siis kohaldama puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut; 10) esitama rakendusüksusele tegevuste elluviimise rakendamise kohta küsitud info ning andma igakülgse sisulise panuse seire, auditi või hindamise teostamisse. 9. Tegevuste elluviimise seire 1. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase vahearuande üldjuhul iga aasta 31. jaanuariks. 2. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase lõpparuande koos viimase maksetaotlusega. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) esitamise vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 3. Seirearuanne sisaldab ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ja näitajate saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, muud toetuse elluviimisega seotud seireinfot. Seirearuande vormi koostab rakendusüksus. 4. Seirearuanne esitatakse registri väliselt, juhul kui seda ei ole võimalik esitada registri kaudu. 5. Rakendusasutus ja –üksus kontrollivad seirearuannet 20 tööpäeva jooksul selle laekumisest. 6. Juhul kui seirearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus seirearuande, teavitades sellest tegevuse elluviijat. 7. Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab seirearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist, teavitades sellest elluviijat. 10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 1. Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole, valdkondliku komisjoni soovitustele, eluviija või rakendusüksuse ettepanekutele või kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusskeemi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 2. Kui elluviija tuvastab vajaduse tegevuste, eelarve, näitajate, abikõlblikkuse perioodi või teiste tingimuste muutmiseks, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud taotluse. 3. Rakendusasutus vaatab muudatuse taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 4. Tegevuste elluviija on kohustatud rakendusasutust ja rakendusüksust e-kirjaga teavitama, kui muutuvad kontaktisikud. 5. Toetuse andmise tingimuste muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega ja prioriteetse suuna rakendusasutustega ning sellest teavitatakse rakendusüksust. 11. Finantskorrektsioon Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS2014_2020 §-dele 45–47 ning toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014_2020 §-dele 48–49.  Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ lisa (muudetud sõnastuses) Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks Rakendusasutus Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (toetuste rakendamise osakond) Elluviija Riigikantselei Abikõlblikkuse periood 01.01.2015 – 31.12.2023 Sisukord 1. Tegevuse eesmärk ja oodatav tulemus ..............................................................................3 1.1. Meetme tegevuse eesmärgi seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja meetme eesmärgiga ning siseriiklike arengukavadega .....................................................3 1.2. Oodatav tulemus .........................................................................................................3 2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused ............................................................... 4 3. Tegevuse sihtgrupp ...........................................................................................................5 4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele .................................................................6 5. Eelarve ............................................................................................................................... 6 6. Kulude abikõlblikkus ........................................................................................................7 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord ..............................................................................7 8. Elluviija kohustused ..........................................................................................................8 9. Tegevuste elluviimise seire ............................................................................................... 9 10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ....................................................9 11. Finantskorrektsioon .........................................................................................................9 Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike 1 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse „Tippjuhtide arendamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1. Tegevuse eesmärk ja oodatav tulemus 1.1. Meetme tegevuse eesmärgi seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja meetme eesmärgiga ning siseriiklike arengukavadega Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr 12 „Haldusvõimekus“ meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ eesmärgi „Suurenenud on inimeste ameti- ja erialane pädevus, juhtimis- ja koostöövõimekus ning institutsionaalne suutlikkus“ elluviimiseks tegevusele „Tippjuhtide arendamine“. Meetme tegevuse eesmärgiks on „Kompetentsed ja pühendunud avaliku teenistuse tippjuhid, kes aitavad kaasa valitsuse eesmärkide saavutamisele“. Toetusega panustatakse eelkõige järgmistes strateegiadokumentides seatud eesmärkidesse: - Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019; 2019-2023; 2021-2023; 2023-2027. - OECD riigivalitsemise raporti rakendamise tegevuskava; - Uuendatud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“; pikaajaline strateegia Eesti 2035. - Eesti säästva arengu riiklik strateegia „ Säästev Eesti 21“; - Eesti Infoühiskonna arengukava 2020; Digiühiskonna arengukava 2030. - Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019; EL poliitika prioriteedid 2020-2021; 2022- 2023 - Riigikaitse arengukava 2013–2022; 2022-2031. - Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2016–2018; 2018-2020; 2020-2022; 2022-2024. - Riigikantselei arengukava 2017–2020, Riigikantselei strateegia 2023-2026. 1.2. Oodatav tulemus Toetuse andmise tulemusena kasvab Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsus ja pühendumus ning tänu sellele paraneb valitsuse strateegiliste eesmärkide elluviimine. Toetuse andmise tulemusena soovitakse jõuda olukorda, kus:  süsteemne ja eesmärgipärane hindamine ja arendamine toetab ühtseid väärtusi jagava, pühendunud ja kompetentse tippametnikkonna kujunemist, kes edendab koostööd valitsemisalade ja -tasandite vahel ning töötab ühtsete eesmärkide saavutamise nimel;  tänu riigi kui tööandja maine paranemisele ning süsteemsele tegevusele tippjuhtide järelkasvu kasvatamisel on tõusnud keskmine kandidaatide arv tippametikohtadele korraldatavatel avalikel konkurssidel perioodi lõpuks vähemalt seitsmeni;  Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide värbamisel, valikul, hindamisel ja arendamisel kasutatakse uuendusmeelseid ja koostööd toetavaid lahendusi ning meetodeid ja tänu  koostööle parimate võimalike koostööpartneritega kogu maailmast on tippjuhtidele pakutavad arendustegevused kõrge kvaliteediga ja innovaatilised;  Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide värbamine, valik, hindamine ja arendamine on jätkusuutlik ning välja on töötatud lahendused tegevuste rahastamiseks peale ESF toetusperioodi lõppemist. 2. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused Meetme tegevuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse erinevaid arendustegevusi ja –projekte, mis jagunevad kolmeks toetatavaks tegevuseks: 1) tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamine; 2) tippjuhtide järelkasvu tagamine; 3) tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi uuendamine. Tabel 1. Toetatavate tegevuste näitajad Näitaja tüüp Näitaja nimetus Näitaja Sihtväärtus mõõtühik (2023) Väljund Avaliku sektori, v.a kohalikud osaluskord 2100 omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Statistiline näitaja Läbiviidud arendus-ja astronoomiline - koolitustunnid tund 2.1. Tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamiseks töötatakse välja ning viiakse läbi erinevaid arendustegevusi ja projekte avaliku teenistuse tippjuhtidele, sh: - individuaalse arengutoe pakkumist coaching`u, mentorluse, töövarjutamise, stažeerimise või konsultatsiooni vormis; - koolitusi erinevate kompetentside arendamiseks (näiteks õigusteadlikkus, kommunikatsioon, ressursside juhtimine, jm); - kompetentside arendamist tasemeõppes osalemise kaudu maksimaalselt viie ainepunkti ulatuses ühe arenguaasta jooksul; - võõrkeeleõpet tippjuhi töös vajalike keelte osas; - osalust tippjuhi tööga seotud avatud koolitustel ja konverentsidel; - koostöömudelite arendamist, ühtsete väärtuste kujundamist ja parimate praktikate jagamist töötubade, seminaride, stažeerimiste, õppevisiitide jm vormis; - arenguprogramme strateegiliselt olulistel teemadel (näiteks poliitikate kujundamine, innovatsioonivõimekus, avalikud teenused jmt); - väljaõpet coaching´u või mentorluse teenuse osutamiseks avaliku sektori siseselt; - iga-aastast tippjuhtide konverentsi;  - tippjuhtide rotatsiooni toetavaid projekte; - tippjuhtide pühendumust ja ühtset valitsemist toetavaid projekte. 2.2. Tippjuhtide järelkasvu tagamiseks töötatakse välja ja viiakse läbi erinevaid värbamis- ja arendustegevusi ning projekte, sh: - riigi kui tööandja maine parandamisele suunatud projekte ja tegevusi (näiteks messidel osalemine, osaluseks vajalike artiklite või materjalide tootmine); - sihtrühmapõhiseid arendustegevusi (näiteks programmid juhipotentsiaaliga keskastmejuhtidele ja väljastpoolt avalikku teenistust programmidesse vastuvõetud isikutele); - tippjuhikandidaatide arvestuses olevatele isikutele suunatud arendustegevusi, sh nii koolitusi kui individuaalseid arendustegevusi. 2.3. Tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi uuendamiseks toetatakse: - kompetentsimudeli analüüsi ja uuendamist; - tippjuhtide värbamist, valikut, hindamist ja arendamist toetava elektroonse keskkonna arendamist; - vajalike uuringute läbiviimist (näiteks tippjuhtide pühendumuse uuring); - värbamis- ja valikuprotsessi ning valikumeetodite arendamisega seotud tegevusi; - värbamise, valiku, hindamise ja arendamisega seotud isikute koolitamist; - erinevate metoodiliste materjalide koostamist, tööks vajaliku kirjanduse hankimist ning ülevaadete koostamist olulistes valdkondades ilmuvast kirjandusest; - tööks vajalike koostöökontaktide loomist ja hoidmist, sh oskusteabe ja kogemuste jagamist; - tippjuhtide kompetentsikeskuse töötajate arendamist. 3. Tegevuse sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtrühma kuuluvad: 1) Riigisekretär ning ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid; 2) Riigikantselei direktorid; 3) ametite ja inspektsioonide peadirektorid ning VV 26.06.2013 määruses nr 100 (muudetud 23.11.2017 ja 16.12.2020) nimetatud teiste valitsusasutuste juhid; 4) tippjuhtide järelkasvuprogrammidesse vastu võetud isikud; 5) tippjuhikandidaatide arvestusse arvatud isikud; 6) tippjuhtide programmi elluviimise eest vastutavad ametnikud ja töötajad. Lähtuvalt toetatavate tegevuse eesmärkidest kaasatakse sihtrühma: 1) Vabariigi Valitsuse liikmeid; 2) Riigikogu liikmeid; 3) muude valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste juhte; 4) avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhte; 5) riigi poolt asutatud sihtasutuste juhte; 6) põhiseaduslike institutsioonide esindajaid;  7) omavalitsuste esindajaid; 8) mittetulundusühingute esindusorganisatsioonide esindajaid; 9) arenguprogrammide loomisel osalenud koostööpartnerite esindajaid riigiasutustest; 10) arendustegevuste eesmärkide saavutamiseks vajalikke isikuid, näiteks teemaga seotud keskastmejuhte või spetsialiste, erasektori juhte või EL institutsioonides töötavaid isikuid. 11) koolituste ja konverentside korraldamisega seotud ametnikke ja töötajaid; 12) tippjuhtide värbamist, valikut, hindamist ja arendamist toetavate uuendusprojektidega seotud muud isikud. Tegevuste elluviimisel piiritletakse iga konkreetse tegevuse sihtgrupp eelnevatest loeteludest lähtudes. 4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Tegevus panustab järgmistesse läbivatesse teemadesse: 1) riigivalitsemine – kõik tegevused on suunatud riigivalitsemise paremale korraldamisele. Eelkõige toetab tegevus tippjuhtide kompetentsuse tõusu, juhtimiskvaliteedi paranemist ning koostööd avalikus teenistuses. 2) infoühiskond – vastavalt toetuste andmise tingimustele on abikõlbulikud investeeringud infosüsteemidesse, mis toetavad tegevuse eesmärke. Infosüsteemide loomisel ja arendamisel lähtutakse lahendustest, mis võimaldaksid kaasata võimalikult laia kasutajate ringi ning toetaksid avaliku teenistuse ülest koostööd. 3) regionaalareng – tegevusel võib olla mõju regionaalarengule läbi juhtimiskvaliteedi tõusu avalikus teenistuses. Vastavalt arendustegevuste eesmärkidele võib tegevustesse kaasata ka kohalike omavalitsuste juhte. 5. Eelarve Tabel 2. Eelarve eurodes Väljund Nr Toetatav tegevus ja ESF toetus Oma- Kogu- administreerimine (85%) finantseering maksumus (15%) (100%) Väljund 1 1 Tippjuhtide juhtimis- 2 111 456,95 372 610,05 2 484 067 ja koostöövõimekuse arendamine Väljund 1 2 Tippjuhtide järelkasvu tagamine 980 723,20 173 068,80 1 153 792 Väljund 1 3 Tippjuhtide värbamise ja valiku ning 470 453,75 83 021,25 553 475 hindamise ja arendamise süsteemi uuendamine Väljund 1 4 Administreerimine  189 228,70 33 393,30 222 622 5 Kokku 3 751 862,60 662 093,40 4 413 956 Juhul, kui elluviija planeerib muudatusi alategevuste eelarvetes kuni 15% ulatuses kinnitatud eelarvest, sealhulgas mitte ületades meetme tegevuste koondeelarvet, ei ole vaja toetuse andmise tingimustes eelarve muudatust teha, kui elluviija on e-maili teel kooskõlastanud eelarve muutmise nii rakendusasutuse kui rakendusüksusega enne tegelike kulude tegemist. 6. Kulude abikõlblikkus 1. Kulutusi on võimalik teha tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks kooskõlas käesolevas käskkirjas sätestatuga ning Vabariigi Valitsuse määrusega „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetustest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja korrast. 2. Abikõlblikud on järgmised kulud: a) uuringud, analüüsid ja küsitlused ning nende tulemuste avalikustamise kulud; b) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; c) konsultatsioon; d) koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine; e) metoodikate, õppematerjalide, juhiste, publikatsioonide, koolitus- ja arenguprogrammide väljatöötamine ning nende avalikustamine; f) erialase kirjanduse ja informatsiooni hankimise kulud; g) temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemise tasud; h) lähetuse kulud; i) tasemeõppe kulud; j) transport ja majutus; k) tõlke kulud; l) trükised; m) teavitamiskulud, sh veebidisain ja –majutus ning turundusmaterjalid; n) tarkvara litsentsid või veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud; o) infotehnoloogilised lahendused. 3. Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: a) üldkulud; b) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud; c) ühendmääruse § 4 kohaselt määratletud mitteabikõlblikud kulud; d) teised kulud, mis ei ole vajalikud meetme tegevuse eesmärgi saavutamiseks. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS 2014–2020) §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11–13 ja § 14 lõike 1 punktile 1. 2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel; Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel, eeldusel et tegevused on tehtud ja kulu on tekkinud. 3. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu, kuid juhul kui seda ei ole võimalik teha, siis registri väliselt.  4. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse. Maksetaotlusele lisab tegevuste elluviija rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja vajadusel tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning riigihankega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende muudatused ning muud asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks. 5. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt 17. jaanuaril 2024. aastal. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise tõendamist, hiljemalt 31. märtsil 2024. aastal. 8. Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas STS2014_2020 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 1) rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult; 2) esitama e-kirjaga või e-toetuste keskkonna kaudu rakendusüksusele ja –asutusele etteantud vormil detailse tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva eelarve kohta sama aasta 31. jaanuariks. Esimese eelarveaasta detailse tegevuskava esitab elluviija 15 tööpäeva jooksul toetuse andmise käskkirja kinnitamisest; 3) rakendama toetusskeemi vastavalt punktis 2 nimetatud tegevuste detailsele kirjeldusele ja sellele vastavale eelarvele. Juhul kui punkti 2 kohaselt esitatud tegevuste detailses kirjelduses jäetakse tegevusi ära või lisatakse tegevusi juurde, teavitama rakendusüksust- ja asutust muutustest e-kirjaga; 4) kooskõlastama rakendusasutusega kulud, mida soovitakse taotleda meetme eelarvest ning on seotud tegevuse elluviija asutuse ametnike või töötajate personalikuludega. Rakendusasutusele esitatakse ametniku või töötaja tööülesannete kirjeldus ning tõendus, et ametnik või töötaja tegeleb toetusest toetatavate tööülesannete elluviimisega, sh nende tööülesannete kirjeldus; 5) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem, kuid jääb alla lihthanke piirmäära, siis küsima vähemalt kolm võrreldavat pakkumust või avalikustama hanke kohta teate. Kui pakkujate paljususe puudumise tõttu võrreldavaid pakkumusi ei küsita või hanke kohta teadet ei avalikustata, põhjendama eduka pakkumuse valikut; 6) teavitama rakendusüksust kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 7) säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist kui lõppmakse laekus enne 30. juunit, juhul kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit, siis alates järgneva aasta 31. detsembrist; 8) juhul kui toetusskeemi raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3 mõistes, kohaldama nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 9) juhul kui elluviija teenib toetuskeemi elluviimise käigus tulu, siis kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut; 10) esitama rakendusüksusele tegevuste elluviimise rakendamise kohta küsitud info ning andma igakülgse sisulise panuse seire, auditi või hindamise teostamisse. 9. Tegevuste elluviimise seire 1. Tegevuste elluviija esitab toetuse kasutamise kohta vahe- ja lõpparuanded (edaspidi seirearuanded) vastavalt STS2014_2020 § 24 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korrale. 2. Tegevuste elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase elektroonilise vahearuande üks kord aastas üldjuhul 31. jaanuariks. 3. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase lõpparuande koos viimase maksetaotlusega. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) esitamise vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 4. Seirearuanne esitatakse registri väliselt, juhul kui seda ei ole võimalik esitada registri kaudu. 5. Seirearuanne sisaldab ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ja näitajate saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, muud toetuse elluviimisega seotud seireinfot. Seirearuande vormi koostab rakendusüksus. 6. Rakendusasutus ja -üksus kontrollivad 20 tööpäeva jooksul pärast seirearuande laekumist, kas tegevuste seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7. Juhul kui seirearuandes puudusi ei ole, kinnitab rakendusüksus tegevuste seirearuande, teavitades sellest tegevuste eluviijat. 8. Seirearuannetes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus tegevuste elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab seirearuande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist, teavitades sellest tegevuste elluviijat. 10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 1. Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole, valdkondliku komisjoni soovitustele, elluviija või rakendusüksuse ettepanekutele või kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusskeemi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 2. Kui elluviija tuvastab vajaduse tegevuste, eelarve, näitajate, abikõlblikkuse perioodi või teiste tingimuste muutmiseks, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud taotluse. 3. Rakendusasutus vaatab muudatuse taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 4. Tegevuste elluviija on kohustatud rakendusasutust ja rakendusüksust e-kirjaga teavitama, kui muutuvad kontaktisikud. 5. Toetuse andmise tingimuste muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega ja prioriteetse suuna rakendusasutustega ning sellest teavitatakse rakendusüksust. 11. Finantskorrektsioon Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS2014_2020 §-dele 45–47 ning toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS2014_2020 §-dele 48–49.  Riigihalduse ministri käskkirja „Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi rakendusasutuse tegevuseks ja kehtestatakse uus lisa. Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Ülle Harak (e-post: [email protected], tel: 5890 8217). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Eelnõuga muudetakse käskkirja punkti 5 „Eelarve“. Seoses perioodi läheneva lõpuga on vajadus täpsustada 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ tegevuse eelarvet erinevate väljundite lõikes tulenevalt seatud eesmärkidest. Samuti viidi Rahandusministeeriumi poolt 30.09.2022 kuni 27.01.2023 läbi projektiaudit, mille lõpparuande nr ESF-205/2022 kohaselt kohaldas rakendusüksus kulude osas finantskorrektsiooni ja luges projekti raames mitteabikõlbulikuks kuluks 1179 eurot (ESF toetus 1002,15 eurot ja omafinantseering 176,85 eurot). Eelnevast tulenevalt muudetakse tegevuse eelarvelisi vahendeid väljundite vahel ja koondsummana järgmiselt. Eelarve muudatused: Eelmine eelarve Väljund Nr Toetatav tegevus ja ESF toetus Oma- Kogu- administreerimine (85%) finantseering maksumus (15%) (100%) Väljund 1 1. Riigivalitsemisemise kompetentside 3 208 180 566 149 3 774 329 Väljund 2 arendamine ning personalijuhtimise ja tugitegevuste kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine) 2. Eesti eesistumise läbiviimiseks vajalike 1 387 186 244 797 1 631 983 Väljund 1 teadmiste ja oskuste arendamine ning järeltegevused Väljund 1 3. Avaliku sektori asutuste juhtide 3189784 562903 3 752687 Väljund 2 juhtimiskvaliteedi tõstmine Väljund 1 4. Administreerimine1 183 917 32 456 216 374 Väljund 2  5. Otsene personalikulu 1 064 734 187 894 1 252 628 6. Ühtse määra alusel arvestatud kulud 159 710 28 184 187 894 7. Kokku 9 194 513 1 622 561 10 817 074 Uus eelarve Väljund Nr Toetatav tegevus ja ESF toetus Oma- Kogu- administreerimine (85%) finantseering maksumus (15%) (100%) Väljund 1 1. Riigivalitsemisemise kompetentside 3 343 635,65 590 053,35 3 933 689 Väljund 2 arendamine ning personalijuhtimise ja tugitegevuste kvaliteedi tõstmine (sh asutusteülese koostöövõimekuse arendamine) 2. Eesti eesistumise läbiviimiseks vajalike 1 402 277,30 247 460,70 1 649 738 Väljund 1 teadmiste ja oskuste arendamine ning järeltegevused Väljund 1 3. Avaliku sektori asutuste juhtide 3 152 992,55 556 410,45 3 709 403 Väljund 2 juhtimiskvaliteedi tõstmine Väljund 1 4. Administreerimine1 187 375,70 33 066,30 220 442 Väljund 2 5. Otsene personalikulu 964 542,60 170 213,40 1 134 756 6. Ühtse määra alusel arvestatud kulud 142 686,95 25 180,05 167 867 7. Kokku 9 193 510,75 1 622 384,25 10 815 895 2.4. Eelarve punkti 5 täiendatakse võimalusega teha alategevuste eelarvetes kuni 15% ulatuses muudatusi ilma toetuse andmise tingimusi muutmata, tingimusel, et toetuse elluviija kooskõlastab eelarve muudatused nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksusega enne tegelike kulude tegemist. Antud tingimust on võimalik rakendada juhul, kui meetme tegevuse koondeelarve ei muutu. Täiendus võimaldab perioodi lõppfaasis paindlikult toetust rakendada, saavutamaks seatud eesmärke. 2.5. Lisaks muudetakse eelnõuga käskkirja punkte 7.4 ja 9.2, viies need kooskõlla Vabariigi Valitsuse 1. septembri2014. a määrusega nr 143 „ Perioodi 2014-2020 struktuuritoetustest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord.“. Muudatuse kohaselt on viimaseks maksetaotluse esitamise kuupäevaks 17. jaanuar 2024. a. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise tõendamist, hiljemalt 31. märtsil 2024. a. Lõpparuanne esitatakse rakendusasutusele ja -üksusele koos viimase maksetaotlusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkirja koostamisel on arvestatud kõigi asjaomaste EL õigusaktidega. 4. Käskkirja mõju, rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelarvemuudatused võimaldavad tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ tegevuse järelejäänud eelarve paindlikumat kasutamist eesmärgipärastele tegevustele, mis on seotud avaliku sektori ametnike ja töötajate sihipärase koolitamise ja arendamisega. Muudatustega ei kaasne täiendavat rakendamise kulu. 5. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koos seletuskirjaga esitati perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõikest 3 lähtuvalt eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Riigikantseleile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.  Riigihalduse ministri käskkirja „Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi rakendusasutuse tegevuseks ja kehtestatakse uus lisa. Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Ülle Harak (e-post: [email protected], tel: 5890 8217). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 1.1 „Meetme tegevuse eesmärgi seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja meetme eesmärgiga ning siseriiklike arengukavadega“ ja täiendatakse strateegiadokumentide loetelu, mille eesmärkidesse toetusega eelkõige panustatakse: - Lisaks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile, mis kehtestati aastateks 2015–2019 on VV tegevussuunad sätestatud tegevusprogrammides ka aastateks 2019-2023; 2021-2023; 2023-2027. - Lisaks konkurentsivõime kavale „Eesti 2020“ on strateegiadokumentide loend täienenud pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035-ga. - Pärast Eesti Infoühiskonna arengukava 2020 kehtivuse lõppu koostati Eesti digiühiskonna arengukava 2030. - Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019 suunad said täiendust EL poliitika prioriteetide näol aastateks 2020-2021 ja 2022-2023. - Riigikaitse arengukava 2013–2022 on saanud täiendust perioodiks 2022-2031 koostatud arengukavaga. - Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2016–2018 on täiendatud AVP tegevuskavadega aastateks 2018-2020; 2020-2022; 2022-2024. - Riigikantselei arengukava 2017–2020 on uuendatud strateegiaga perioodiks 2023-2026. Uute strateegiadokumentide kinnitamisel on toetuse saaja tegevuste planeerimisel lähtunud nendes sõnastatud eesmärkidest. 2.2. Eelnõuga täiendatakse käskkirja punkti 3 „Tegevuste sihtgrupp“ (alajaotus 3) Vabariigi Valitsuse poolt 26.06.2013 välja antud määruse 100 muudatuskuupäevadega. Nimetatud määruses1 on nimetatud teiste valitsusasutuste juhid, kes kuuluvad toetatavate tegevuste sihtrühma. 2.3. Eelnõuga muudetakse käskkirja punkti 5 „Eelarve“. 1 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020035?leiaKehtiv Seoses perioodi läheneva lõpuga on vajadus täpsustada 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ tegevuse eelarvet erinevate väljundite lõikes tulenevalt seatud eesmärkidest. Seetõttu muudetakse tegevuse eelarvelisi vahendeid väljundite vahel järgmiselt (seejuures ei muutu tegevuse kogusumma). Eelarve muudatused: Eelmine eelarve Väljund Nr Toetatav tegevus ja ESF toetus Oma- Kogu- administreerimine (85%) finantseering maksumus (15%) (100%) Väljund 1 1 Tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse 2 065 500 364 500 2 430 000 arendamine Väljund 1 2 Tippjuhtide järelkasvu tagamine 976 187,6 172 268,4 1 148 456 Väljund 1 3 Tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja 412 675 72 825 485 500 arendamise süsteemi uuendamine Väljund 1 4 Administreerimine 297 500 52 500 350 000 5 Kokku 3 751 862,6 662 093,4 4 413 956 Uus eelarve Väljund Nr Toetatav tegevus ja ESF toetus Oma- Kogu- administreerimine (85%) finantseering maksumus (15%) (100%) Väljund 1 1 Tippjuhtide juhtimis- ja 2 111 456,95 3722 610,05 2 484 067 koostöövõimekuse arendamine Väljund 1 2 Tippjuhtide järelkasvu tagamine 980 723,20 173 068,80 1 153 792 Väljund 1 3 Tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja 470 453,75 83 021,25 553 475 arendamise süsteemi uuendamine Väljund 1 4 Administreerimine 189 228,70 33 393,30 222 622 5 Kokku 3 751 862,60 662 093,40 4 413 956 2.4. Eelarve punkti 5 täiendatakse võimalusega teha alategevuste eelarvetes kuni 15% ulatuses muudatusi ilma toetuse andmise tingimusi formaalselt muutmata, tingimusel, et toetuse elluviija kooskõlastab eelarve muudatused nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksusega enne tegelike kulude tegemist. Antud tingimust on võimalik rakendada juhul kui meetme tegevuse koondeelarve ei muutu. Täiendus võimaldab perioodi lõppfaasis paindlikult toetust rakendada, saavutamaks seatud eesmärke. 2.5. Lisaks muudetakse eelnõuga käskkirja punkte 7.5 ja 9.3, viies need kooskõlla Vabariigi Valitsuse 1. septembri2014. a määrusega nr 143 „ Perioodi 2014-2020 struktuuritoetustest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“. Muudatuse kohaselt on viimaseks maksetaotluse esitamise kuupäevaks 17. jaanuar 2024. a. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise tõendamist, hiljemalt 31. märtsil 2024. a. Lõpparuanne esitatakse rakendusasutusele ja -üksusele koos viimase maksetaotlusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkirja koostamisel on arvestatud kõigi asjaomaste EL õigusaktidega. 4. Käskkirja mõju, rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelarvemuudatused võimaldavad tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ tegevuse järelejäänud eelarve paindlikumat kasutamist eesmärgipärastele tegevustele, mis on valdavalt seotud tippjuhtide sihipärase arendamisega. Muudatustega ei kaasne täiendavat rakendamise kulu. 5. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koos seletuskirjaga esitati perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõikest 3 lähtuvalt eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Riigikantseleile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.  {kpv} nr {viit} MINISTRI KÄSKKIRI Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“ ja rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: 1. Muuta rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“ (viimati muudetud riigihalduse ministri 2. veebruari 2021. a käskkirjaga nr 23), asendades käskkirja lisa käesoleva käskkirja lisaga 1 (lisatud); 2. Muuta rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ (viimati muudetud riigihalduse ministri 2. veebruari 2021. a käskkirjaga nr 23), asendades käskkirja lisa käesoleva käskkirja lisaga 2 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister Lisa 1 Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks Lisa 2 Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks  Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 26.06.2023 nr 1.1-10.1/4559-1 [email protected] Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 13 lõike 3 alusel edastame kooskõlastamiseks rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“ ja rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister rahandusministri ülesannetes Lisad: 1) eelnõu koos lisadega 1 ja 2 2) seletuskiri Lisaadressaadid: Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei Ülle Harak 611 3229, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/23-0868 - Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ elluviimiseks“ ja rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 42 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.2 „Tippjuhtide arendamine“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d7f6c9f-ab77-4b60-9153-bbff4abed432 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d7f6c9f-ab77-4b60-9153-bbff4abed432?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main