Vastus

Lp Ahti Kuningas Teie: 19.05.2023 nr 1.10-17/2023/2000-2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie: 2 2 .0 6 .202 3 nr NJ-KKJ-1/700 Vastused ja selgitused arvamusele Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise ajal Keskkonnaamet otsustajana teavitas 11.04.2023 kirjaga nr 6-3/23/7163-2 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise aruande (KMH aruanne) avalikustamisest ning avaliku arutelu toimumisest. Ühtlasi andis Keskkonnaamet teada, et kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH aruande kohta oodatakse kuni 19.05.2023 otsustaja kontaktide kaudu. KMH aruande avalik arutelu toimus 23.05.2023 Sinimäe põhikoolis* (Kesk 1, Narva-Jõesuu linn) ja veebikeskkonnas Zoom . Enefit280-2 KMH aruande avaliku väljapaneku perioodil esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aruande kohta omapoolsed tähelepanekud ja märkused. Vastavalt KeHJS §-le 21 esitame vastused esitatud tähelepanekutele-märkustele koos selgitusega ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Arles Taal Meelis Goldberg juhatuse liige juhatuse liige Koopia: Keskkonnaamet ([email protected]) Lisa: MKM ettepanekutega arvestamine ning küsimustele vastamine. Merily Lakson 5353 9551 [email protected] * Avarii tõttu algselt väljakuulutatud asukohas (Vaivara endise vallavalitsuse hoones, Pargi 2, Sinimäe alevik, Narva-Jõesuu linn) üle viidud Sinimäe põhikooli. Lisa nr 1 kirjale NJ-KKJ-1/700 Enefit280 nr 2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne . Avalikustamisel laekunud ettepanekutega arvestamine ning küsimustele vastamine. Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ( 19 .0 5 .2023 nr 1.10-17/2023/2000-2 ) 1. Punktis 2.1 (lk 11) toodud alternatiivide 1 ja 2 kirjeldus ei ole piisavalt selge. Seletusest tundub, et alternatiividel sisulist vahet ei ole – tehnoloogia ja tootmismahud mõlema alternatiivi puhul on samad ning tekib küsimus, kas tegemist on alternatiividega. MKM palub lisada võrdlustabeli alternatiivide 1 ja 2 tehniliste parameetrite ja muude vajalike andmetega, et mis annab selge ülevaate. KMH aruandest toodu põhjal tekib arusaam, et alternatiiv 2 on väiksema keskkonnamõjuga ja sel juhul on kirjas, et „Juhul kui Alternatiiv 2 osutub eelistatud alternatiiviks, tuleb koostada Enefit280-2 kompleksloa taotluse uus versioon ja esimesel võimalusel ka esitada teiste seadmete muudatustaotlused. “. Siit tekib kohe küsimus, miks on see hindamine tehtud ja pole kohe tehtud taotluse uut versiooni, kuna lk 11 kirjeldatu põhjal on alternatiiv 2 ka ilma KMH tegemata selgelt madalama keskkonnamõjuga. Arvestades, et keskkonnamõju hindamine on algatatud kompleksloa taotlusele, on Alt ernatiiv 1 näitajad taotluses toodud põhinäitaja d . Alternatiiviks 2 võib pidada muudatusi, mis tingivad kompleksloa muudatustaotluse esitamise . Asjakohane on koondada Alt 2 koosseisu kõik muudatus ettepanekud, mis muudavad saasteainete heitkoguseid vm keskkonnamõju põhjustavaid tegureid, mis tuleb loas kajastada . Siinkohal tuleb nentida, et kuigi tehnoloogia ja tootmisvõimsused jäid Alt 2 korral samaks, on erinevused aastastes tootmismah t udes ja sellest tulenevalt on nii mõnegi K MH aruandes käsitletud teema korral Alt 1 ja Alt 2 keskkonnamõjus erinevusi. Kuna Alt 2 mahud selgusid keskkonnamõju hindam ise käigus, ei ole võimalik menetleda loataotluse muudatustaotlust – vastavalt KeHJS § 11 lg 11 peatub KMH algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise teate avaldamiseni Ametlikes Teadaannetes. Arvestades punktis 5 tehtud ettepanekuid, täiendatakse KMH aruande ptk 2.1 Alt 1 ja Alt 2 põhinäitajate tabeliga, alternatiivide võrdluse peatükis ( ptk 6) e sitatakse samuti koondtabel, millest on näha erinevused avaldatavas keskkonnamõjus. 2. Punktis 3.2 viidatakse kliimaneutraalse elektritootmise uuringule, mille koostamisse olid kõik turuosalised kaasatud, sh Eesti Energia AS ning MKM ei saa nõustuda väitega, et ükski stsenaarium pole realiseeritav (stsenaariumide koostamises oli võimalus turuosalistel kaasa rääkida). Stsenaariumides on eeldatud, et põlevkivist elektritootmine lõppeb aastal 2030 nagu on Eesti Energia AS deklareerinud . Palume lk 18 KMH aruande vastavat sisu korrigeerida. Kliimaneutraalse elektritootmise stsenaariumite realiseeritavuse osas tuleb nentida, et viidatud uuring koostati põhiosas 2020. aastal, kuid avaldati 2022. a astal . Kuna vahepeal on toimunud taustsüsteemis kiire d muutused, siis selle uuringu stsenaariumite aegumisele on viidanud nii uuringu koostamisel osalenud ekspert kui turuosalise ekspert (A. Tropp) . Põhimõttelist vastuolu KMH aruandega selle väljavõtmine ei tekita – probleemiks realiseeritavusega ei ole põlevkivist elektritootmise lõpe tamine – põlevkivi otsepõletamisel põhinev elektr itootmine lõpetatakse, teatud roll võib olla varustuskindluse tagamisel, kui riik nii otsustab . Märgime, et erinevalt ENMAK2030st, kus üheks põhistsenaariumiks oli põlevkivi utmise saaduste ka sutamine energiatarbe rahuldamiseks, ei arvesta ENMAK2035 stsenaariumid põlevkivielektri tootmisega. Kuid see ei tä henda , et Enefit280 seadmed elektrit toota ei võiks (täiendava koguse põlevkivi kasutamist see ei tähenda, sest elektri tootmiseks vajalik aur saadakse utteprotsessi jääksoojuse st) . Selle kohta on muuhulgas selgituse andnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tata r – vt vastus küsimusele nr 14 . KMH aruande strateegiliste dokumentide ptk 3 ENMAK2035 puudutav osa kaasajastatakse, sh kasutatakse sõnastamisel ENMAK2035 KSH programmi eelnõus toodut (saadeti 1 5 .06.2023 turuosalistele seisukohtade avaldamiseks). Turuosalise arvamusi ENMAK 2035 kohta ei kajastata käesolevas KMH aruandes , vaid edastatakse vastavalt seisukohtade küsimise kirjas märgitule. 3. Punktis 4.1 viidatakse, et õlitehas tekitaks 10-14% Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) heitest. MKM palub täpsustada, milline on Euroopa Liidu kliimaambitsiooni tõstmisel (ja sellega seotud eesmärkide karmistamisel strateegias Eesti 2035 ja seadmisel nt kliimaseaduses) kavandatava õlitehase KHG heite osakaal ja võimaliku varasema sulgemise kulu ja mõjud . Viitate Euroopa Komisjoni algatatud avaliku l e küsitlusele, milline peaks olema 2040. aastal EL-i vahe-eesmärk KHG heitele. Küsitluses on toodud viis vahemikku – alates heite vähendamisest kuni 65% (madal ambitsioon, mis on ainult mõnevõrra suurem võrreldes 2030. aasta eesmärgiga) kuni vähendamiseni üle 90% (väga kõrge ambitsioon , millega ollak s e lähedal kliimaneutraalsuse saavutamisele juba 2040. aastaks). Lisaks küsitlusele on Komisjon algatanud ka põhjaliku mõju hindamise. Olete viida nud õlitehase KHG heite osakaalule Eesti KHG heite eesmärgist 2035 . aastal, mis moodustaks hällist väravani heitkoguseid arvestades 10-11%, kui heidet mõjutavad tegurid jääksid arvutuses kasutatud baasaasta ehk 2021. aasta tasemele. KSH aruande ptk 4.1 on toodud ka erinevad kaalutlused ja võimalikud leevendusmeetmed (olete neile viidanud küsimuses 4) , mille realiseerimisega saavutataks 2035. aastal kogu Auvere energiakompleksi CO 2 prognoosheide (sh arvestades Enefit280-2 heidet) 1,14…2,08 mln t/a (14,2…26,0% Eesti 2035. a eesmärgist); 2040. aastaks oleks KHG prognoosheide täiendavate meetmete rakendamisega 0,21 mln t/a (ca 2,6% 2035. a eesmärgist). Samas seonduvad need prognoosid suure määramatusega , sest EL 2040. a vahe-eesmärk on tänaseks veel teadmata . KMH aruande avalikul arutelul esitas arendaja mh projekti maja n dusliku tasuvusaja – see on alla 10 aasta. Siit järeldub, et isegi juhul, kui õlitehased tuleks uute KHG heitele seatud eesmärkide nimel kas alakoormata või varasemalt sulgeda, siis võib eeldada, et nende ehitamine on sulgemise perioodiks ennast juba ära tasunud. Küll tekib aga negatiivne majanduslik mõju, kui Enefit280-2 ei käivitata – sellisel juhul on tehtud investeering jm kulutused asjatud. K M H aruandesse lisatakse ptk 2.1 viide Enefit280-2 rajamise majandusliku tasuvuse ajale. 4. Punktis 4.1 (lk 21) tuuakse välja „Enefit280-2 toodetud põlevkiviõli kavatsetakse peamiselt kasutada laevakütusena ja laevandussektoriga seonduvaid kliimaeesmärke koordineeritakse rahvusvahelisel tasandil IMO poolt, mille liikmeteks on 175 riiki, sh Eesti. Euroopa Liidu tasandil plaanitakse praeguse seisuga lisada meretransport Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS), eesmärgiga seeläbi vähendada sektori KHG heidet /…/“ . 2021. aastal oli Auvere kompleksi koguheide 4,2515 mln t/a, millest õlitööstus moodustas ca 0,789 mln t/a ning elektrijaamades põlevkivist ja uttegaasist elektri tootmine ca 3,463 mln t/a (sellest uttegaasidest 0,39 mln t/a). 2035. aastal on Auvere energiakompleksi CO2 prognoosheide (sh arvestades Enefit280-2 mõju) tabelis 4.4 toodud summaarset heitkogust ja põlevkivi ning uttegaasi põletamise lõpetamist arvesse võttes 2,08 mln t/a (kogu heitkogus on seotud utteseadmete töötamisega). Kui rakendada süsiniku püüdmist Enefit-280 seadmetel, kujuneb heiteks 1,144 mln t/a. Kui 2040. aastal on süsiniku püüdmisega varustatud ka Enefit-140 seadmed, siis on summaarne heide ca 0,21 mln t/a. MKM palub täpsustada kas ja kuidas aitab meretranspordi arvamine HKSi täpsemalt vähendada ja/või kompenseerida põlevkiviõli tootmisega seotud heidet ning mis on võimalikud seonduvad kulud ja mõjud (mh Eesti riiklikusse statistikasse lisanduva aastase KHG kogusega 814 329,2 t CO2 ekvivalenti seotud süsiniku püüdmise rakendamise tasuvusele) , sh arvestades bensiini ja metanooli tootmiste ajakava. Meretranspordi HKSi arvamise eesmärk on läbi turum ehhanismi (suurte laevade KHG heitmete le keskkonnatasu juurutamine ) suunata laevandus s ektorit kliimamõjude vähendamisele . O tseselt see põlevkiviõli tootmisega seotud heidet või sellega seotud kulusid ei mõjuta. K üll hakkab see tulevikus vähenda ma nõudlust põlevkiviõli kui laevakütuse järele . Samuti ei muutu sellest Eesti riiklikus statistikas kajastuv KHG heide, sest ei muudeta KHG heite arvestamise loogikat ning sarnaselt praegusele ei kajastata ka tulevikus Eestis toodetud ja laevade poolt tarbitud põlevkiviõli st tulenevat heidet E esti riiklikus statistikas, kui need laevad ei seila Eesti lipu all. Süsiniku püüdmise tasuvus es t . Selle s aab paika panna siis, kui kogu ahela maja n dusaspektid on ära hinnatud . Samas on oluline kõikide komponentide summa ehk kogu ahel tervikuna peab olema kasum lik vastavalt omanikuootustele ja see on kõikide Auvere energiakompleksiga seotud tegevuste kavandamisel lähtealuseks . Kokkuvõttes ei ole meretranspordi HKS-i arvamise teema detailsem käsitlus selle KMH teema. 5. Punktis 4.1 (lk 35) on viidatud „ realistlikule “ ja „ maksimaalsele “ stsenaariumile. Jääb ebaselgeks, kas need on sisuliselt alternatiivid 1 ja 2. MKM palub lisada selgelt pakutavate alternatiivide mõju näiteks võrdlustabeli kujul . Rajatava tootmisüksuse heide saab moodustama mõlema stsenaariumi puhul üle 10% Eesti koguheitest 2035. Realistlik ja maksimaalne stsenaarium on samad, mis alter n atiiv 2 ja 1. KMH aruandes tuuakse ptk 2.1 alternatiivide kirjelduse juures ära ka nende nimetused , mida hinnangutes kasutatakse . Täpsustame, et KHG heide moodustaks 10% Eesti koguheitest 2035. aastal siis kui kasutada heite arvutamisel 2021. aasta andmeid. S uure tõenäosusega on tegelik heide sel perioodil siiski väiksem, kuna elektritootmise süs i nikuintensiivsus nii Auvere kompleksis, kui ka Eesti võrgus laiemalt, väheneb aastaks 2035. oluliselt ( võrreldes 2021. a astaga ) . Erinevate stsenaariumite/meetmete mõju tuleviku heitele on võrreldud tabelis 4.5. KMH aruande ptk 2.1 Alt 1 ja Alt 2 täiendatakse põhinäitajate tabeliga, alternatiivide võrdluse peatükis ( ptk 6) esitatakse samuti koondtabel, millest näha erinevused avaldatavas keskkonnamõjus. 6. Punktis 4.2.1 (lk 37) on kirjeldatud uttegaasist kõrvalsaaduste eemaldamise projekti, mille mõjuna on toodud uttegaasi koguse vähenemine. Selles ei ole selgelt välja toodud kas ja kuidas see projekt mõjutab uttegaasi energiasisaldust. Esitatud a rvutusloogika viitab nagu uttegaasi energeetiline väärtus jääks samaks. MKM palub täiendada. Eeldame, et antud küsimuses peetakse silmas punktis 4.2.1. kirjeldatud Chiller projekti, mida rakendatakse olemasoleval E280 seadmel. Projekti eesmärgiks on tekkivat uttegaasi täiendavalt jahutada ning selle tulemusena antud seadmes tekkinud uttegaasist toota/eraldada täiendavalt põlevkivibensiini ja ka teatud koguse fenoolvett. Projekti rakendumisel peaks uttegaasi kogus ning sellega ka summaarne uttegaasis olev energiasisaldus vähenema 18,6% ja seda on võetud ka elektrijaamades kütusena põletamise võimekuse hindamisel arvesse. Edaspidiselt läheb kogu Enefit seadmest tekkiv uttegaas toorainena kasutusse bensiini fraktsiooni kemikaalide tooraine väärindamise projekti raames ( 1/3 tekkivast kogusest ) ja hilisemalt metanooli vms tootmiseks ( 2/3 tekkivast kogusest ) . KMH aruande täiendamise vajadus puudub. 7. Punktis 4.2.2 (lk 41) ja punktis 4.2.3 (lk 42) on uttegaasi põletamise alternatiivid teoreetiliselt välja toodud, kuid ei ole veenvalt esitatud Eesti elektrijaama plokkide sulgemisel uttegaasiga seotud keskkonnariskide tõusu ja keskkonnamõju vähendamismeetmeid. Esitatud arutelu pigem viitab, et kasvav keskkonnarisk ei ole piisavalt maandatud ja mõju tõenäosus nii olemasoleva õlitootmisseadme kui rajatava puhul selgelt kasvab, kuna vajalikud investeeringud uude väärindamistehnoloogiasse ei ole tagatud. Sama järeldus kehtib lk 51-52 toodud fenoolvee käitlemisele. Uttegaasi põletamise korral on toodud välja elektrijaamas gaasi kui kütuse põletamise tehnilised võimekused. Samuti on toodud välja meetmena õlitööstuse seadmete järkjärguline sulgemine konkreetses järjekorras, kui elektrijaamas puudub võimekus uttegaasi põleta d a. Kuna Eesti Energia üldine suundumus on minna üle uttegaasi põletamiselt selle toodeteks väärindamisele , siis on vastavad tegevused toodud pikemajalise meetmena, mille suunas liigutakse. Fenoolvee osas on selgeks suunaks tekkivate koguste käitlemine/põletamine E280 keevkihtkateldes. Seega selline lahendus ei ole enam sõltuv elektrijaamade tööst ning tagab süsteemi iseseisva töötamise ka ilma elektrijaamadeta. KMH aruandes toodud käsitlust ja hinnanguid uttegaaside ning fenoolvee käitlemisest ei muudetud. 8. Punktis 4.3 (lk 45) on pakutud tekkiva fenoolvee osas tehnoloogiliseks lahenduseks selle põletamine (kui seda ei saa enam teha elektrijaama kateldes) õlitootmisseadme Enefit280 seadmes, aga hoolimata selle praktika pikaaegsest kasutamisest teises sarnases seadmes samas ettevõttes selgub, et selle keskkonnamõju on piisavalt uurimata ja seda pole tehtud ka käesoleva KMH raames. Aruandest ei selgu miks neid uuringuid ei ole tehtud. Parima võimaliku tehnika (PVT) soovitused 2016. aastast pole jõudnud konkreetseteks investeeringuteks alternatiivina keevkatlas põletamisele (lk 51). Tabel 4.8 on selles osas ebaselge, kas ikka rajatakse lahendus vastavalt PVT soovitustele. MKM palub esitada selgitused. E280 seadme enda tegevuses tekkiva fenoolvee käitlemise mahus on katsetusi tehtud. Edaspidi jätkatakse koormuste suurendamise uurimisega, et võimaluse l käidelda ka E140 seadmete töös tekkiv fenoolvesi. Vastavad katsetused -uuringud saab ette näha loa tingimustes koos mõistliku ettevalmistuse ning läbiviimise ajaga. Antud KMH programmis ei olnud selliste katsetuste tegemine ette nähtud. Katsete tegemisega seotud ettepanekud on KMH aruandes kokkuvõtvalt esitatud peatükis 5.2.2 “Õhusaasteainete seire “ ja peatükis 5.2.3 “Tuha käitlusega seotud uuringud”. PVT soovitused ei ole 2022. aastal läbiviidud uuringu tulemusel muutunud. T ahke soojuskandjaga seadmetes tekkiv fenoolvesi on nii madala fenoolide sisaldusega, et selle väärindamine toodeteks ei ole mõistlik ja võimalik. Samuti on alapeatükist „Fenoolvee käitlemise variantide võrdlus“, sh tabelist 4.8 selge, et täielik saasteainete lagunemine fenoolvee töötlemisel on võimalik üksnes selle põletamise/termilise töötlemise teel. Kõikide muude käitlusviiside puhul jääb puhastatud voogu teatud kogus fenoole, mis jõuavad keskkonda ning tekitavad seal reostusohtu. KMH aruandesse on ptk 4.3 alapeatükki „Taust ja hinnang olemasolevale olukorrale“ lisatud viide PVT uue versiooni koostamisel tehtud järeldusele, alapeatükki viitega, et põhjalikum ülevaade on antud alapeatükis „Parima võimaliku tehnika rakendamisest“. 9. Punktides 4.3 (lk 54) ja 4.4 (lk 57) on toodud järeldusena „ Täiendav keskkonnamõju hindamine ei ole nendel tingimustel katsetuste tegemiseks vajalik, samuti ei ole põhjendatud loa tingimustesse täpse katsetuste plaani sisseviimine .“, mida ei ole selgelt põhjendatud. MKM palub täpsustada. J ärelduse mõte on tsiteeritust laiem : see tähendab, et loa tingimusena võib ette näha katsetuste tegemi s e, kuid k onkreetne katsete kava ja programm tuleks kooskõlastada Keskkonnaametiga kirjavahetuse teel, mitte loamenetluse osana. KMH tulemusena pakutud katsetuste osas on ekspert analüüsinud võimalikku mõju ja andnud omapoolse hinnangu, et katsetuste raames tekkida võivate muudatustega, nt heites, ei kaasne olulist keskkonnamõju . Seetõttu ei ole vaja hinnata KMH aruandes pakutud katsetuste mõju enam eelhinnangu raames, kui nende läbiviimise tingimused vastavad KMH-s toodule. KMH aruande ptk 4.3 ja 4.4 (+ teised ptk ) on lisatud täiendav selgitus, et „konkreetne katsete kava ja programm tuleks kooskõlastada Keskkonnaametiga kirjavahetuse teel“. 10. Punktis 4.4 on toodud nn kombineeritud reovee käitlemise alternatiivid. MKM hinnangul ei ole neid piisavalt analüüsitud. Näiteks ei ole kaalutud nn „ source separation “ lahendust –analüüsida varianti, et mitte puhastada kombineeritud reovett, vaid eri tekkekohtade vett käsitleda eraldi. Source separtion ehk eri voogude lahus kogumine on osa juba praeguses t lähenemisest, sh ei segata fenoolvett muu reoveega. Lisaks on punktis 4.4 viidatud, et sademevee puhul on võimalik otsustada, kas see on tugevalt saastunud või mitte ning viimasel juhul suunatakse see sadevee käitlussüsteemi . Kombineeritud reovee komponentide lahus kogumis e vajaduse määrab ära rakendatav reoveekäitlus, sh kas see suunatakse suublasse või mitte ja kas on tegemist efektiivse ja keskkonnaohutu lahendusega. Eri tüüpi reovee kokkusegamine võib olla teatud puhastustehnoloogiate rakendamisel vajalik ja see ei lähe PVT aluspõhimõtetega vastuollu . Näiteks f enoolvee puhastamisel keemilis / füüsikalis /bioloogiliste meetoditega ning nende kombinatsioonidega on vaja fenoolvett segada teiste reovee voogudega. Kombineeritud reovee käitlemisel on lisaks olemasolevale toimivale süsteemile võrreldud kahte lahendust - p uhastatud vee kasutamine õlitootmisseadmes tehnoloogilise veena ning e elpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastus koos olmereoveega . Mõlema variandi puhul ei ole välistatud eri voogude lahus kogumine, kui see lahendus annab parema koondtulemuse tehniliste, majanduslike ja keskkonnakaitseliste eeldatavate näitajate võrdluses (seejuures tuleb võrreldavuse tagamiseks mõlema variandi projekteerimisel kasutada PVT põhimõtteid). KMH aruande ptk 4.4 alapeatükki „Kombineeritud reovee käitlemise variantide võrdlus“ on lisat ud , et kasutatavad multivariantsed kombinatsioonid võivad sisaldada ka lahus kogutud reo v eev oogude eraldi eelpuhastust ja ka eraldi puhastamist . 11. Punktis 4.5 (lk 58) õlitehaste jahutusvee mõju ei ole aruandes sisuliselt kirjeldatud -„ Enefit Power AS õlitööstuse laiendamisega seotud jahutusvee heite mõju hindamiseks Narva jõe vee temperatuurile koostati 2013. aastal KHS raames eraldi modelleerimise aruanne, mis analüüsis planeeritavate õlitehaste jahutusvee mõju. Järeldati, et koosmõju on kahe Enefit280 seadme lisandumisel väiksem kui elektrijaama 8 energiaploki töötamisel, st olemasolevas olukorras “. Asjaolu, et mõju on väiksem kui energiaplokil, ei anna veel ülevaadet, milline ja kui suur õlitehase mõju on. Käsitletud on pikemalt jahutusvee temperatuuri tõusu kuumalaine korral, kuid sellest arutelust ei ole piisavalt selge, kas tegu on pigem õlitehase tehnoloogilise probleemiga või tekitab see olukord täiendava keskkonnamõju. MKM palub täiendavalt selgitada. Ptk 4.5 alapunktis „Taust“ on enne tsiteeritud lõiku esitatud andmed olemasoleva Enefit280 seadme jahutusvee kasutuse kohta – arvestuslikult kuni 50 miljonit m 3 aastas , tegelikult 2016. - 2020. a 33 - 41 mln m 3 vett aastas . Seejärel on antud ülevaade kahe Enefit280 seadme summaarsest jahutusvee vajadusest, sh et see moodustab 7,5% Eesti Elektrijaama süsteemi projekteeritud võimsusest . 2013. a viidi Õlitööstuse detailplaneeringu KSH raames läbi modelleerimine, lisaks hinnati täiendavate meetmete rakendamise vajadust, kui peaksid esinema ebaharilikult soojad suveilmad. Ülevaade, kuidas KSH aruandes toodud järeldust „ Auvere energiakompleksile on vaja koostada erandolukordadeks elektritootmise võimsuse vähendamise kava, kui jahutusvett ei piisa või suubla temperatuur tõuseb üle kriitilise piiri “ on täidetud , järgneb kohe tsiteeritud lausele. Peatüki kokkuvõttes on järeldatud „ Rakendatud meetmed tagavad operatiivse reageerimise. Lisaks on erandlike temperatuuride korral võimalik vajadusel Enefit280 seadmel elektri tootmine kriitilisel perioodil lõpetada viies seadme üle režiimile, kus elektrit ei toodeta (kuid õlitootmine jätkub). “ KMH aruande l ähenemine on piisav . Selgitame täiendavalt Enefit280 tehnoloogiaga elektri tootmise peatamise võimalust. Elektri tootmine toimub jääksoojusest ning jahutusvee kõrge temperatuuri vms äärmuslike olukordade puhul saab elektritootmise jääksoojusest peatada. Selliselt langeb küll E280 seadme summaarne energeetiline kasutegur, kuid see ei sega pürolüüsi protsessi ning toorainetest toodete tootmist. 12. Punktis 4.5 tabelis 4.10 toodud seisukoha „ Läbivoolse jahutusvee süsteemi keskkonnamõju on välja kujunenud ja see ei ole oluline .“ osas märgime, et see anna ei kvalitatiivset ega kvantitatiivset ülevaadet süsteemi keskkonnamõjust ja selle suurusest, mis peaks olem KMH eesmärk. Täiendavalt eelmise punkti vastuses toodud selgitusele märgime, et KMH lisana on esitatud Õlitööstuse maa-ala detailplaneeringu KSH aruanne , kus ptk 7.4 on pinnavee jahutusvee ks kasutamise mõjusid hinnatud-modelleeritud. Täiendav punkt oli konkreetselt sisse toodud KSH järelduste täitmisena ja meetmed on välja toodud. KMH on oma eesmärgi täitnud – erandlike temperatuuriolude kontekstis ei oma tähtsust, milline on konkreetse seadme täpne osakaal avaldatavas mõjus, kuid pakutud l eevendav meede – Enefit280 seadmed lõpeta vad jääksoojusest elektri tootmise , kui temperatuuri Eesti Elektrijaama jahutusvee kanalis ei ole võimalik enam muude pakutud meetmetega kontrollida – on piisav, et kontrollida Enefit280-2 käitamise jahutusveega seotud keskkonnamõju . 13. Punktis 5.1.2 esitatud järgnev lõik jääb arusaamatuks: „ Kokkuvõttes võib järeldada, et kõige suuremad riskid on seotud kliimaneutraalsusega. Riigi tasandil on peamine risk riigi poliitiline, administratiivne ja finantsiline suutmatus k liimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikke tegevusi vajalikus mahus ning õigel ajal ellu viia, kuid nende üldiste riskide mõju jääb alla 10% põlevkiviõli tootmisega kaasnevast CO2 heitest (2021. a heitkogust arvestades ).“ MKM palub lisada viite antud arvutustele, kus põlevkiviõli tootmise heide on &lt;10% juhul, kui kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikke tegevusi ei teostata plaanitult. Punktis 5.1.2 on k orratud KMH aruandes ptk 4.1 toodud kokkuvõtet, mis põhineb eelnevat toodud leevendavate meetmete ülevaatel: „Tabelis 4.4 on esitatud realistliku stsenaariumi prognoosarvutus 2035. a, kui need meetmed realiseeruksid, kuid Enefit280-2 seadme HKS heide jääks samale tasemele. Sel juhul on summaarne CO 2 heitkogus 519 925,6 t/a (süsiniku püüdmist rakendamata). Vähenemine oleks ca 36%, millest ligikaudu 3/4 moodustab uttegaasi põletamise lõpetamine ja 1/4 (ca 77 734 t/a) üldised, valdavalt riigi tasandil rakendatavad meetmed. Samas seondub selle arvutusega suur määramatus – lisaks üldiste meetmete rakendamise edukusele sõltub kogu Auvere kompleksi kui terviku heide metanooli tootmise (üldisemalt uttegaaside toorainena kasutusse võtu ehk tootestamise ) jt kavandatavate tegevuste KHG heitest.“ Realistliku stsenaariumi KHG koguheide on 816 918,5 t/a ja sellest kogusest moodustavad riigi tasandil rakendatavad meetmed alla 10%. Lisada viide ptk 5.1.2 10-25%. 14. Punktis 6 on toodud, et õlitootmisega seoses tekib elektri toodangul ülejääk 97 GWh /a, mis tähendab taastuvelektri eesmärgi (2030=100% tarbimine taastuvelektril, EnKS ) täitmiseks vastavat täiendava taastuvelektri toodangu või impordi vajadust. Kuna KMH aruandes loodetakse õlitootmisel täna mitte eksisteerivatele üksustele (metanooli tootmine, keemiatööstus, süsiniku püüdmine, alternatiivne tuhaärastussüsteem jms), palub MKM antud mahuga seonduv taastuvelektri tootmise üksuse vajadus markeerida , et ei tekiks punktis 5.1.2 viidatud riigi suutmatus kliimaneutraalsust saavutada. Vastasel juhul kandub seonduv kohustus riigile see 97 GWh /a kompenseerida k liimaneutraalse energiatootmise tagamiseks (nagu näeb ette Eesti 2035). Seoses varasemate viidetega justkui 100% Eesti tarbimismahust taastuvelektri tootmine 2030. aastaks välistaks Enefit280 seadmetel elektri tootmise, küsis arendaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsleri Timo Tatar käest selgitus e sellise tõlgendamise osas. Tema kommentaar : „ E nergiamajanduse korralduse seaduses §32 lõike 1 sätestatud 2030. aasta taastuvelektri 100% eesmärk ei tähenda, et aastal 2030 (ja pärast seda) ei tohiks toota elektrienergiat fossiilsetest energiaallikatest. Nimetatud eesmärk seab pelgalt sihi, et aastal 2030 peaks Eesti taastuvelektri aastane kogutoodang olema sama suur, kui on Eesti aasta n e elektritarbimine. See ei tähenda, et Eesti summaarne elektritootmine (sh fossiilsetest kütustest) ei võiks olla suurem, kui Eesti riigi aastane elektritarbimine. Seega , fossiilsetest allikatest elektrienergia tootmise kompenseerimine ei ole 2030 eesmärkide valguses vajalik ega kohustuslik . Lisaks, Enefit280 õlitehases jääksoojusest toodetav elekter kvalifitseerub EL-i õiguse mõttes kütusevabaks elektritootmiseks , millega seonduv CO 2 heide on arvestuslikult null. See tähendab, et E L is käsitletakse sellist elektritootmist süsinikuneutraalsena . See tähendab, et Enefit280 seadmetega elektri tootmine ei mõjuta kuidagi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist. Ühtlasi soovime rõhutada, et Enefit280 seadmetes toodetakse elektrit protsessis üle jäävast jääksoojuse st ning sellega suureneb kogu protsessi energeetili n e efektiivsus. Lisaks protsessi efektiivsuse tõstmisele katab Ene fit 280-2 poolt toodetud elektri energia ka seadme omatarbe. Energeetiliselt on see lahendus tunduvalt keskkonnasõbralikum ja eelistatum kui jääksoojuse keskkonda juhtimine või seadme omatarbe katmine teiste tootmisvõimsuste toodangu arvelt. Just selliste lahenduste väljatöötamise seadis Euroopa Komisjon energiaintensiivse tele ettevõtetele eesmärgiks ka EL HKS direktiivi uuenduste käigus, milles lepiti kokku „ Eesmärk 55 “ paketi raames. 15. Punktis 6 (lk 96) on veel selgemini välja toodud, et alternatiiv 1 ja 2 ei ole sisuliselt alternatiivid. Esitatud järgnev lõik jääb arusaamatuks: „Seejuures on otstarbekas viia Enefit280 seadmete heite piirväärtused vastavusse pidevseire tulemustega (nt SO 2 puhul taotletud 200 mg/Nm 3 , tegelikei ületa 20 mg/Nm 3 ) ja nende alusel arvutada ümber saasteainete heitkogused.“ . Siin on olukord, kus vastavalt loale on lubatud heite piirväärtused kuni 10 korda suuremad, kui antud tehnoloogia puhul tavaline. See vähendab riski, et tekiks rikkumine. Tekib küsimus, kui selliselt loaandja lube väljastab, kuidas suunata ettevõtteid investeerima keskkonnamõju vähendamisse? Selgitus alternatiivide olemus e kohta on antud vastuses 1 . punktile . Aruandes on viidatud punktis toodud SO 2 puhul ettepanek vä he n dada algselt taotletud maksimaalset SO 2 kogust lähtu des Enefit280 püsiseireseadmete abil mõõdetud saasteainete tegelikust taseme st. T avapärase praktika kohaselt on lähtu nud loa andja uute käitiste lubade väljastamisel seaduses ja PVT-s toodud maksimaalsete st piirväärtuste st . Kui käitis on alustanud tegevust, on võimalik heiteseire tulemuste alusel lubatud heitkogus viia paremasse vastavusse tegeliku heitega . Üldiselt võib esineda põlevkivi põhiste tootmisseadmete heites suuri kõikumisi, mistõttu on algselt rakendatud maksimaalset piirväärtust. Enefit280 seadme tunnikeskmine SO 2 heide on pidevseire andmetel siiski piisavalt stabiilne, et lubatud heitkogust vähendada 20 µg/Nm 3 tasemele kartmata võimalikku piirväärtuse ületamist Selle konkreetse ettepaneku alusel KMH aruanne täiendamist ei vaja. 16.MKM juhtis 28.02.2023 kirjas nr 1.10-17/2023/488-2 tähelepanu, et vajalik on esitada riskide maandamise plaani esitamine aruandes, kuid KMH aruande punktis 7 (lk 108) ettepanekutega arvestamise tabelis esitatud vastusest ei selgu, kas see on koostatud. KMH aruandest otseselt riskide maandamise plaani ei ole leitav, kuid kokkuvõtte põhjal võib järeldada, et peamiste riskide maandajatena nähakse põlevkivist elektritootmise lõppemisel uttegaasi suunamist keemiatööstusesse (potentsiaalne metanooli tootmine) ja süsiniku püüdmist (pole täpsustatud, kas ja mis tingimustel on selle rakendamine tasuv), kui viimast ei rakendata, siis suletakse tootmineaastaks 2050. Punktis 4.2.3 toodud info kohaselt alustaks aga bensiini vesiniktöötlemise seade nominaalkoormusel tööd 2028. aasta algusest (seal on võimalik kasutada 1/3 tekkivast uttegaasist) ja metanooli tehas alustaks tööd 2031 aastal. Kui need projektid ei realiseeru on peamiseks riski maandamiseks süsiniku püüdmine. Senised TalTech ja Energex Energy Experts analüüsid ja arvutused süsiniku püüdmise võimaluste kohta seda riigi toetuseta tasuvaks pole hinnanud. MKM palub lisada antud tehnoloogiatega seotud eeldused, mis tingimustel need tulevad ja on tasuvad riigile täiendavate kohustuste tekkimiseta. Riske ja täiendavaid meetmeid nende leevendamiseks on kirjeldatud peatükis 5.1.2 ja seal on toodud ka viidatud kliimariskide maandamise meetmed – süsiniku püüdmine ja tehase võimalik sulgemise vajadus 2050. aastal. Süsiniku püüdmise tasuvuse osas on antud vastus eelnevalt 4. küsimuse vastuses – kõikide komponentide summa , ehk kogu ahel tervikuna peab olema kasum lik vastavalt omanikuootustele ja see on kõikide Auvere energiakompleksiga seotud tegevuste kavandamisel lähtealuseks . Millel põhineb TalTech jt uuringute järeldus? Konkreetselt T alTech uuring us EE-le Archimedese kaudu järeldati, et 1 tonni CO 2 püüdmise hind kahe erineva suurima potentsiaaliga tehnoloogilise lahenduse puhul olid vahemikus 60 - 90 €/t. Transpordi ja ladestamise lahenduste maksumused on hetkel suurusjärgus ca 50 €/t. Samas tuleb lisada siia, et erinevate tehniliste lahenduste ning transpordi ja ladestuse lahendused täpsustuvad järgmiste aastate jooksul ning on pigem madalamad kui toodud hinnad. Põlevkivist vedelkütuste või ka keemiatööstuse toorainete tootmise kogu protsess on jätkuvalt kasumlik. Erinevate tulevikuprotsesside analüüs ist võib järeldada, et keemiatööstusele üleminekul tõusevad toodete hinnad ning sellest tulenevalt on tegemist jätkuvalt kasumliku tegevusega. Tänased detailsemad majandusarvutused oleksid aga spekulatiivsed ning seetõttu neid hetkel täpsemalt ja detailsemalt esitatud ei ole. Juhime tähelepanu ka sellele, et süsiniku püüdmise poliitika ja seonduvad rakendus- ning toetusmeetmed on E uroopa K omisjoni aktiivse tähelepanu all: https://energy.ec.europa.eu/topics/oil-gas-and-coal/carbon-capture-storage-and-utilisation_en#eu-support Komisjoni poolt juba rakendatud ning tulevikus rakendatavate meetmete mõjul on põhjust olla optimistlik süsiniku püüdmise tehnoloogia arengu ja parema kättesaadavuse osas, mistõttu ei ole põhjust arvata, et sellest tulenevalt võiksid riigile tekkida täiendavad kohustused . Saatja: Ele Riipus <[email protected]> Saadetud: 22.06.2023 13:23 Adressaat: <"MKM info"> Koopia: <[email protected]>; Merily Lakson <[email protected]>; Katri Sutt <[email protected]> Teema: Kiri välja_22.06.23_NJ-KKJ-1_700_ID_7209921 (1).asice Manused: Kiri välja_22.06.23_NJ-KKJ-1_700_ID_7209921 (1).asice Tere! Palun leidke manusest vastus Teie 19.05.2023 kirjale nr 1.10-17/2023/2000-2. Lugupidamisega Ele Riipus Dokumendihalduse spetsialist Eesti Energia AS +372 5666 6577 | [email protected] Lelle 22, 11318 Tallinn | www.energia.ee