Lüganuse valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikustamise tulemused

LÜGANUSE VALLAVALITSUS Nimekirja alusel 28.06.2023 nr 6-2/2053-64 Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila Lüganuse valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikustamise tulemused Lüganuse Vallavalitsus edastab planeerimisseaduse § 106 lõike 8 alusel Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande avaliku väljapaneku jooksul arvamust avaldanutele avalikustamise tulemuste koondtabeli (lisa). Avalikustamise järgselt täiendatud materjalid on kättesaadaval valla veebilehel https://www.lyganuse.ee/vkg-toostusjaatmete- prugila ja eriplaneeringu kodulehel https://arcg.is/zSnD5. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marja-Liisa Veiser vallavanem Lisa: Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikul väljapanekul laekunud ettepanekud ja seisukohad ning nendega arvestamine Kaie Metsaots 5361 8707; [email protected] Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank  Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikul väljapanekul laekunud ettepanekud ja seisukohad ning nendega arvestamine Esitaja, kuupäev ja kirja nr Ettepanek, seisukoht Seisukohaga ja ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine Maaeluministeerium Lüganuse Vallavolikogu otsuse eelnõus märgitu kohaselt osutus Teatavaks võetud. 19.04.2023 (kiri nr 4.1- asukohavaliku alternatiivide võrdlusanalüüsil sobivaimaks alternatiiv nr 1, Dokumentide täiendamine ei ole vajalik. 5/2158-9) mille ala hõlmab peaaegu täielikult riigi omandis oleva Tuhavälja katastriüksuse (katastritunnus 43701:003:0127) ja osaliselt Kohtla metskond 3 katastriüksuse (katastritunnus 43701:003:0320). Alternatiiv 1 maa-ala suurus on u 130 hektarit, see on osaliselt võsastunud ja osaliselt on maa-alale tekkinud veekogu. Maaeluministeerium nõustub Lüganuse Vallavolikogu otsuse eelnõus toodud järelduste ja otsustega ning KSH esimese etapi aruande eelnõus toodud järeldustega. Transpordiamet Oleme kooskõlastanud Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila Teatavaks võetud. 20.04.2023 (kiri nr 7.2- Lüganuse valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku Dokumentide täiendamine ei ole vajalik. 1/23/5532-3) otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande 04.08.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/15061-2 ning meil puuduvad hetkel täiendavad kommentaarid. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium kooskõlastas tingimuslikult VKG AS Seisukoha osas on Keskkonnaministeeriumiga 05.05.2023 (kiri nr 7- tööstusjäätmete prügila KOV ERP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja täiendavalt suheldud ja kokku lepitud. 15/23/1920) KSH I etapi aruande 04.08.2022 kirjaga nr 7-15/22/3143-3. Dokumentide täiendamine ei ole vajalik. Teemat käsitletakse Keskkonnaministeerium on tutvunud avalikustamisel olevate täiendatud täpsemalt detailse lahenduse koostamise etapi KSH dokumentidega ning juhib tähelepanu, et täiendatud KSH aruandes ei ole aruande raames. arvestatud Keskkonnaministeeriumi tingimuslikus kooskõlastuses välja toodud märkusega õhukvaliteedi kohta. Endiselt on KSH aruandes käsitletud vaid väävelvesiniku ja „tolmu“ võimalikku eraldumist. Palume kindlasti käsitleda lenduvate orgaaniliste ühendite ja teiste võimalike saasteainete eraldumist ja levi ning lahti mõtestada tolmu mõiste, millise fraktsiooniga osakesed võivad territooriumilt välja kanduda ja millist ohtu nad võivad põhjustada. Lisatavate andmete alusel tuleb ümber hinnata ka asukohaalternatiivid. Selgitustabelis toodud vastus ei ole ammendav, sest „tolmul“ puuduvad õhukvaliteedi piirväärtused ning seetõttu ei saa ka asukohaalternatiividele toimivat saastet õigesti hinnata. Tehnilise märkusena palume KSH aruande lk 24 esimeses lõigus lisada Seisukohaga arvestatakse. ladestusala ümber planeeritava vööndi laiusele 15 juurde ühik ning lk 40 KSH I etapi aruannet parandatakse. täiendada (Õhukvaliteedi portaal, 15.06.2022) lingiga www.õhuseire.ee. Keskkonnaamet Keskkonnaamet esitas 05.08.2022 kirjaga nr 6-5/22/13282-2 arvamuse Teatavaks võetud. 08.05.2023 (kiri nr 6- eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõule ja KSH I etapi Dokumentide täiendamine ei ole vajalik. 5/23/9361) 1  aruandele. Eriplaneeringu materjalides on eelmainitud Keskkonnaameti kirjas esitatud märkustega arvestamist või mitte arvestamist ammendavalt selgitatud ja KSH I etapi aruannet täiendatud. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu kohaselt osutus sobivaimaks alternatiiviks nr 1 asukoht, mille ala hõlmab peaaegu täielikult riigiomandis olevat Tuhavälja ja osaliselt Kohtla metskond 3 katastriüksuseid. Keskkonnaametil puuduvad täiendavad ettepanekud esitatud eriplaneeringu materjalidele. Eesti Eriplaneeringu kehtestamisega langetatakse põhimõtteline otsus prügila Selgitus. Keskkonnaühenduste rajamiseks. Detailse lahenduse etapis lahendatakse eelvalitud alal Eriplaneeringu I etapi (asukoha eelvaliku etapi) eesmärk on Koda 09.05.2023 (kiri nr 1- rajatise ehitusõigused jm planeerimisseadusest tulenevad nõuded, kuid kaaluda mitut võimalikku asukohta sobivaima asukoha 5/23/5791) ei kaaluta enam seda, kas rajatist üleüldse rajada või mitte. Seepärast on leidmiseks. KSH I etapi aruandes on mõju hindamisel antud oluline, et haldusorganil oleks juba eelvaliku tegemise etapis piisav ülevaade prügila rajamisega kaasnevatest mõjudest ülevaade tegevusega kaasnevatest keskkonnamõjudest, sh nendest arvestades asukoha eelvaliku etapi täpsusastmega, mõjudest, mis on eelvalikualade puhul analoogsed ehk kaasnevad kusjuures eriplaneeringu I etapi eesmärgi täitmiseks on tegevusega igal juhul, hoolimata lõpuks valitavast asukohast. Vastasel põhjalikumalt välja toodud erinevate asukohaalternatiivide juhul ei ole haldusorganil igakülgset teavet kavandatava tegevusega võrdlemisel olulised aspektid. kaasnevast mõjust, mida võtta arvesse põhimõttelise otsuse tegemisel (st kas üldse prügila rajada) Nõnda ei ole haldusorgan täitnud HMS §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet. Ka PlanS § 104 lg 2 ja KeHJS § 40 lg 4 p 6 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama “hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas /…/ vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele /…/ ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust”. Sealjuures ei täpsusta seadus, et hinnang tuleb anda vaid nendele mõjudele, mis on erinevate asukohaalternatiivide puhul erinevad. Eelnevast tulenevalt palume anda hinnang tegevusega kaasnevale Seisukohaga arvestatakse osaliselt. mõjule veekvaliteedile ja veerežiimile (peatükk 6.5), nagu viitab ka peatüki Palute anda hinnangu tegevusega kaasnevale mõjule pealkiri (“MÕJU VEEKVALITEEDILE JA VEEREŽIIMILE, SH veekvaliteedile ja veerežiimile. Olete KSH I etapi aruande MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE EESVOOLUDELE”). kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapis 04.08.2022 saadetud kirjas nr 1-5/22/5513 viidanud, et KSH I etapi aruande peatükk 6.5 "MÕJU VEEKVALITEEDILE JA VEEREŽIIMILE, SH MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE EESVOOLUDELE" ei sisalda mõjuanalüüsi veekvaliteedi ja veerežiimi osas, käsitletud on vaid mõju maaparandussüsteemidele. Juhime tähelepanu, et peatükis oli siiski käsitletud ka mõju põhjavee kvaliteedile, kavandatavat veekasutust, vee ärajuhtimise ja puhastamise vajadust. Lisaks täiendati KSH I etapi aruannet enne avalikule väljapanekule suunamist nõrgvee tekke ja 2  veekasutuse osas. KSH I etapi aruandes on veekvaliteedi ja veerežiimiga seotud olulistest aspektidest näiteks välja toodud, et kavandatava tegevuse korral ei esine võimalust vedelate jäätmete sattumiseks vette; kasutatakse ladestusmetoodikat, mille korral moodustub tugev ja vettpidav mäemassiiv, mille puhul on nõrgvee teke minimaalne; tuha niisutamisega ei kaasne võrreldes praegusega täiendavat veekasutust ega täiendavate veekoguste juhtimist suublasse; tuha niisutamisel tootmises tekkiva heitvee kasutamisel seotakse vees sisalduvad orgaanilised reostavad ühendid tuha tsementeerumisel ära kivistuvas tuhamassis; kui on vajadus vee juhtimiseks keskkonda, siis valitakse sõltuvalt vee kvaliteedist (arvestades keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 nõuetega) sobiv lahendus ära juhtimiseks. KSH I etapi aruandes on teemat piisavalt põhjalikult käsitletud asukoha valiku tegemiseks. KeHJS § 40 lg 4 p 5 kohaselt peab KSH arvestama strateegilise Selgitus. planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või Viitate, et tulenevalt HELCOMi tegevuskavast ning riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas neid eesmärke ja veepoliitika ja merestrateegia raamdirektiividest peab Eesti muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi Soome lahte jõudva lämmastiku ja fosfori koormust koostamisel arvesse võetud. Tulenevalt HELCOMi tegevuskavast ning vähendama, mistõttu KSH peab hindama, kuidas veepoliitika ja merestrateegia raamdirektiividest peab Eesti Soome lahte kavandatav tegevus selle asukohast sõltumata antud jõudva lämmastiku ja fosfori koormust vähendama, mistõttu KSH peab eesmärgi saavutamist mõjutab. hindama, kuidas kavandatav tegevus selle asukohast sõltumata antud Kavandatavas prügilas kogutakse sademevesi ladestusalalt eesmärgi saavutamist mõjutab. kogumisbasseini, millest on vett võimalik juhtida konveieri otsa juurde ümberlaadimissõlme, et kasutada vett tuha niisutamiseks. Sademeterohkel perioodil, kui vett tuha niisutamiseks ei kasutata, võib olla vajadus liigse vee ärajuhtimiseks. Vee ärajuhtimise kavandamisel arvestatakse paralleelselt kahe võimalusega olenevalt vee kvaliteedist: vett on võimalik juhtida suublasse või vett tuleb juhtida reoveepuhastisse. Olemasolevas prügilas kogutakse sademevesi (valgvesi) samuti kogumisbasseinidesse. VKG OIL AS keskkonnakompleksloas nr L.KKL.IV-198338 on arvestatud võimalusega kogumisbasseinide vee juhtimiseks väljalaskmesse IV002, kuid praeguse praktika kohaselt ei ole VKG-l seni olnud vajadust kogumisbasseinidest valgvee loodusesse juhtimiseks. Praeguse kogemuse põhjal võib 3  seega eeldada, et ka kavandatavas prügilas on vajadus kogumisbasseinide vee suublasse juhtimiseks vähene. Kavandatavas prügilas ladestatavad jäätmed ja kasutatav ladestamise metoodika on analoogne olemasolevas tööstusjäätmete prügilas alatest 2016. aastast toimuvale ladestamisele. Olemasoleva prügila kogumisbasseini vee seireandmed iseloomustavad kaudselt kavandatavas prügila puhul kujuneva valgvee kvaliteeti. Perioodi 2016-2023 seire põhjal on üldlämmastiku sisaldus olnud kogu perioodi vältel oluliselt alla keskkonnakompleksloas nr L.KKL.IV-198338 väljalaskme IV002 jaoks määratud suurima lubatud sisalduse (55 mg/l). Üldfosfori sisalduse määramine kogumisbasseini vees seire raames ei ole olnud asjakohane. IPT projektijuhtimine OÜ töös „AS VKG Petroter meetodil tekkiva TSK tuha ja poolkoksi optimaalse koosladustamise tehnoloogia välja töötamine“ (töö nr 13-11-1124/1) on ladestusmetoodika väljatöötamisel näidatud, et õlitustatud heitveega tsementeerunud TSK tuha leovees on Nüld sisaldus <1 mg/l ja PO4 anioonide sisaldus <1 mg/l ning defenoleeritud heitveega tsementeerunud TSK tuha leovees on Nüld sisaldus 6 mg/l ja PO4 anioonide sisaldus samuti <1 mg/l. VKG tööstusjäätmete prügilasse ladestatavate jäätmete koostisest tulenevalt (tuginedes ka senistele veeseire tulemustele) on lämmastiku ja fosfori leostumine prügila alalt kogutavasse sademevette (valgvette) marginaalne. Ei ole seega põhjust eeldada, et prügila alalt kogutava vee kvaliteet võiks mõjutada Soome lahte jõudvat fosfori ja lämmastiku koormust, mistõttu ei ole ka teema põhjalikum käsitlemine KSH I etapi aruandes vajalik. Lisaks palume täiendada hinnangut prügila rajamise ja kasutamise mõju Selgitus. kliimamuutustele arvestades, et prügila on vältimatult vajalik VKG tootmistegevuse mõju hinnatakse vajadusel fossiilkütuste, eelkõige põlevkiviõli tootmiseks ning toodetavate laialdasemalt keskkonnakompleksloa keskkonnamõju fossiilkütuste põletamine põhjustab kliimamuutust. hindamise raames ning põlevkivitööstuse üldist kliimamõju hinnatakse vastavate arengukavade KSH raames. Eriplaneeringu koostamise eesmärk on VKG tööstusjäätmete prügila parima võimaliku asukoha määramine ja prügila rajamise detailse lahenduse väljatöötamine. Prügila rajamine on küll seotud VKG tootmistegevusega, mis toimub kehtiva keskkonnakompleksloa alusel, kuid eriplaneering ja selle 4  KSH ei hõlma kogu tootmistegevust vaid ainult selle osa (jäätmete ladestamise) jaoks vajaliku taristut ja sellega rajamisega kaasnevat mõju. Eriplaneeringu kehtestamisega võimaldatakse prügila rajamist, kuid otsus ei taga õigust tootmistegevuseks. Eriplaneeringu ja selle KSH raames ei ole seega kogu tootmistegevuse käsitlemine asjakohane. Vastava selgitus lisatakse KSH I etapi aruande peatükki „Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega arvestamine“. Peatükis 5.10 (aruande lk 64) tuginetakse vananenud “Kliimapoliitika Seisukohaga arvestatakse osaliselt. põhialused aastani 2050” (edaspidi: KPP) redaktsioonile. 8. veebruaril KSH I etapi aruande teksti parandatakse vastavalt 2023 võttis Riigikogu vastu KPP muudatused, millega muudeti mh punkte „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ muudatusele. 1 ja 2. Muudatuste kohaselt ei ole enam Eesti eesmärk vähendada 2050. Selgitus. aastaks KHG heidet 80% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega (nagu Vt eelnevat selgitust kogu tootmistegevuse käsitlemise seisab KSH aruandes lk 64), vaid saavutada kliimaneutraalsus ehk kohta. kasvuhoonegaaside netonullheide. Palume viia aruanne kooskõlla kehtiva KPP-ga ja selgitada selles, kas ja kuidas mõjutab ohtlike jäätmete prügila rajamine, milles ladustatakse peamiselt põlevkivitööstuse jäätmeid ja mis seega toetab põlevkivitööstuse tegevust, Eesti kliimaeesmärkide ning Pariisi kokkuleppest tulenevate eesmärkide täitmist. Palume lisada peatükki 5.10 strateegia “Eesti 2035” käsitluse juurde info, Seisukohaga ei arvestata. et strateegiaga on seatud Eestile eesmärk, et 2035. aastal on Eesti Strateegiaga „Eesti 2035“ ei ole nimetatud eesmärki seatud. süsinikuheide kuni 8 miljonit tonni aastas. Eesmärk on pigem seotud „Kliimapoliitika põhialused aastani Samuti palume selgitada, kuidas on põlevkivitööstuse jäätmete 2050“ dokumendiga, kuid nagu eelnevalt viitasite on ladestamiseks mõeldud prügila rajamine, mis võimaldab jätkata Viru dokumenti uuendatud ja seatud uueks eesmärgiks Keemia Grupil põlevkivist fossiilkütuste, eeskätt põlevkiviõli tootmist (KSH saavutada kliimaneutraalsus ehk kasvuhoonegaaside aruanne lk 8), selle eesmärgiga kooskõlas. netonullheide. Selgitus. Vt eelnevat selgitust kogu tootmistegevuse käsitlemise kohta. Majandus- ja PlanS § 106 lõike 2 kohaselt avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul Teatavaks võetud. Kommunikatsiooniministe õigus avaldada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku Maapõueseaduse § 14 lg 2 kohaselt võib erium 11.05.2023 (kiri nr otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava 1.10-17/2023/1735-2) aruande kohta arvamust. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kohaliku ministri volitatud asutus võib lubada maapõue seisundit ja omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav esimese etapi aruande avalikust väljapanekust teatatakse selle seaduse tegevus: § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. § 99 lõike 2 kohaselt 1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda; valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering 2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi 3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid 5 eriplaneeringu elluviimise vastu. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõike 1 tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigi maapõueressursside valdkonnas geoloogiline kaardistamine ja riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset määrusega nr 323 kehtestatud Majandus- ja asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse § 11 punkt 17 kohaselt on taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia maavarade osakonna põhiülesanne muuhulgas maapõueressursside tootmisseadme ja seonduva taristu (edaspidi taastuvenergia kasutuselevõtu ja geoloogilise kaardistamisega seotud arengukavade ja ehitis) ehitamisega. programmide väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, Maa-amet on 29.07.2022 kirjaga nr 6-3/22/10625-3 samuti maapõueressursside haldamise ja kasutamise uurimise kooskõlastanud eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse korraldamine. eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese Oma pädevusvaldkonnale tuginedes on MKM seisukohal, et esitatud etapi aruande. materjalides VKG tööstusjäätmete prügila asukohavaliku eelistatud alternatiiv 1 eeldab Kohtla-Järve lubjakivimaardlale ehitamist, kuid tulevikus võib selle maardlas kaevandamise võimalus ja vajadus tekkida teistel kaevandusettevõtetel. MKM on oma 11.01.2022 kirjas nr 1.10- 17/21-0054/6774-2 asjaolule tähelepanu juhtinud. KSH esimese etapi aruandes toodu järgi ollakse arvamusel, et piisavalt on analüüsitud ja tõendatud asjaolu, et ülekaalukaks avalikuks huviks võib osutuda rajada prügila just alternatiivsele alale nr 1. Juhime veelkord tähelepanu, et Lüganuse Vallavalitsusel tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel lähtuda maapõueseaduse §-s 14 esitatud tingimustest. 6 Saatja: [email protected] Saaja: "MKM info" Teema: 6-2/2053-64 Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila Lüganuse valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikustamise tulemused Kuupäev: 2023-06-28 19:50 Tere! Lüganuse Vallavalitsus edastab 28.06.2023. a kirja nr 6-2/2053-64. Lugupidamisega Kaja Välk asjaajaja-arhivaar <http://email.mg.lyganuse.ee/o/eJxEzjFuwzAMheHTRFsFURQlatAQtB2y9gaUSTtGo6SI3aG3L4wO3d_78J_H1_XxlA-7yW562W1c3loMhSI5bdA7OGuQuVQGTuiuDToUoE5hyqRAUqYIhbWqQNFE6tYWQ8SQI0OlkNAHI06sM5cuc4J8SmEs_vazyP17M2_mhm2bLPayajvha_SCM-QIlSYTpcoB8XjJX6yvmE747p5tvc-PQ_sch7K38__gNwAA__8-dD5S>