Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmine

13.06.2023 Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega: a) täpsustatakse riigiabi andmise tingimusi, eristades rohevesiniku tootmisüksusele ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksusele antava abi aluseid ning neile antava toetuse osakaalu ja suuruse arvutamist. Lisaks suurendatakse taotlusvooru eelarvet. Riigiabi antakse hetkest, mil jõustub Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (üldise grupierandi määrus) muutmise määrus ja Euroopa Komisjonile on esitatud asjakohane teatis; b) viiakse abikõlblikkuse perioodi vahetähtaeg vastavusse Euroopa Liidu Nõukogu 21. oktoobri 2021. a rakendusotsusega nr 2021/0319 Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta; c) täpsustatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” välistusnimekirja, tuues eraldi punktides välja välistused koos täpsustustega. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). Määruse ja seletuskirja koostasid MKM-i taastuvenergia ekspert ([email protected], 625 6450) ja KIK-i projektikoordinaator Tiiu Noormaa ([email protected], telefon 627 4121). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 693 7652). Määruse ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.01.2023, 1. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse punktiga 1 lisatakse rohevesiniku sõnastusse viited taastuvenergia direktiivi 2018/20011 artikli 25 lõikele 2, artikli 27 lõikele 3 ja artiklile 29. Rohevesinik peab vastama neis esitatud tingimustele. Artikli 25 lõige 2 sätestab, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, mis tuleneb muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest, peab alates 1. jaanuarist 2021 olema vähemalt 70%. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta Artikli 27 lõige 3 sätestab tingimused muust kui bioloogilise päritoluga kütusele. Artikkel 29 sätestab kriteeriumid, millele vastamisel nimetatakse biomassist toodetud biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid, sh biogaasi, säästlikuks. Kui vesinik toodetakse taastuvast elektriallikast elektrolüüsi teel, peab rohevesinik vastama artikli 25 lõikes 2 ning artikli 27 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Kui rohevesinik toodetakse biogaasi reformimise või biokeemilise muundamise teel, peab biomassi komponent vastama artiklis 29 esitatud kriteeriumitele. Määruse punktidega 2 ja 3 muudetakse määruse § 5 lõiget 4 ja lisatakse lõige 41. Muudatusega eristatakse rohevesiniku tootmisüksusele ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksusele antava riigiabi alus nähes § 5 lõikes 4 ette abi andmise aluse rohevesiniku tootmisüksusele ja § 5 lõikega 41 keemiatööstuse lähteaine tootmisüksusele. Üldise grupierandi määruse artikli 41 punkti 3 kohaselt võib vesiniku tootmiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi hõlmata taastuvallikatest toodetud vesiniku ülekandeks või jaotamiseks mõeldud eriotstarbelist taristut ning taastuvallikatest toodetud vesiniku hoidlaid. Keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse jaoks antav toetus on keskkonnakaitseks, sealhulgas süsinikdioksiidi heite vähendamiseks, antud toetus üldise grupierandi määruse artikli 36 tähenduses. Määruse punktiga 4 täiendatakse määruse § 6 lõike 7 sõnastust. Lõikes 7 täpsustatakse tegevusi, millele toetust ei anta vastavalt Nõukogu rakendusotsuse Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta lisas esitatule. Lõike 7 punktis 2 toodud heitkogustega kauplemise süsteemi tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. Toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide peab olema võrdlusalusest tasemest oluliselt väiksem. Punktides 5 ja 6 loetletud erisuste kohta esitatakse asjaomased tõendid iga jaama kohta eraldi, sealhulgas nii olemasolevate kui ka uute jaamade kohta. Täpsustatakse, et toetust ei anta ka tankimistaristu ehitamiseks, paigaldamiseks, uuendamiseks või laiendamiseks, mis asub sadamas, lähtudes üldise grupierandi määruse artikli 36a lõikest 2. Määruse punktiga 5 lisatakse määruse § 6 lõige 8, milles tuuakse esile, et määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega järgitakse Euroopa Liidu ja siseriiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Sealhulgas, kuid mitte ainult tuleb järgida: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“; b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) (taastuvenergia direktiiv), mis on üle võetud vedelkütuse seadusega; c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1–20), mis on üle võetud majandus- ja taristuministri 8.veebruiari 2017.a. määrusega nr 7 "Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtule esitatavad ohutusnõuded"; d) mootorsõiduki vesinikutankla peab vastama direktiivi 2014/94/EL artikli 5 punkti 2 nõuetele; e) toetuse abil soetatav sõiduk peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116–130) (puhaste sõidukite direktiiv), nõuetele ja keskkonnaministri 16.veebruari 2013.a. määruse nr 6 „Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“ nõuetele hoolimata sellest, kas toetuse saaja viib sõiduki soetamiseks läbi riigihanke või selgitab mittehankijana parima pakkumuse välja ostumenetluse (konkureerivate pakkumuste võrdlemise) teel (nt bussid). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1161 on Eesti õigusesse üle võetud viidatud keskkonnaministri määrusega; f) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119), mis on üle võetud tööstusheite seadusega; g) atmosfääriõhu kaitse seadust; h) elektrituruseadust; i) energiamajanduse korralduse seadust. Määruse punktiga 6 muudetakse § 8 lõiget 2, selgitades täpsemalt rohevesiniku tervikahela eri osadele abi andmist üldise grupierandi määruse kohaselt. Määruse punktiga 7 muudetakse määruse § 9 lõiget 3, täpsustades, et vahetähtaeg kohaldub üksnes rohevesiniku tootmiseks vajalikele seadmetele, hoolimata sellest, kas rohevesinikku toodetakse kasutamiseks transpordisektoris või keemiatööstuse lähteainena. Kuna muutmisel on ka Euroopa Liidu Nõukogu 21. oktoobri 2021. a rakendusotsusega nr 2021/0319 Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang heakskiitmise kohta, pikendatakse vahetähtaega vastavalt muudetavale rakendusotsusele kuni 30. septembrini 2025. Määruse punktiga 8 muudetakse määruse § 10 lõiget 3, milles kirjeldatakse rohevesiniku tootmisüksuse rajamiseks antava toetuse osakaalu. 9. märtsil 2023 heaks kiidetud üldise grupierandi määruse sõnastus ei vastanud varem avaldatud muudatuse eelnõu sõnastusele. Muu hulgas erinevad heaks kiidetud üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 10 punktis d seatud tingimused konkureerivale pakkumismenetlusele artikli 36a lõike 4 punktis d ja artikli 36b lõikes 4 punktis d sätestatud nõuetest konkureerivale pakkumismenetlusele. Viimati nimetatud artiklid võimaldavad rakendada konkureerivat pakkumismenetlust ja suurendada seeläbi toetuse määra määruse kohaselt toetatavate tegevuste puhul nagu keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse rajamine, tankimistaristu rajamine, transpordivahendi soetamine. Rohevesiniku tootmisüksuse puhul on aga vaja piirata toetuse osakaalu, nähes ette, et toetuse määr on 45 protsenti toetatavatest kuludest. Määruse punktiga 9 muudetakse § 10 lõikes 4 keskkonnasõbraliku sõiduki soetamiseks või sõiduki keskkonnasõbralikuks sõidukiks muutmiseks antava toetuse määra 60% asemel 80%- ks vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36b lõike 5 punktis b esitatud tingimustele. Määruse punktiga 10 muudetakse § 10 lõike 5 sõnastust ning viidatakse, et tankimistaristu puhul juhindutakse abi andmisel üldise grupierandi määruse artikli 36a lõikest 5 ja toetatakse kuni 100% üldise grupierandi määruse artikli 36a lõikes 3 kirjeldatud abikõlblike kulude maksumusest. Määruse punktiga 11 lisatakse §-i 10 lõiked 6 ja 7 nii, et tervikahela igale osale antava toetuse osakaal on sätestatud paragrahvi eri lõigetes. Määruse punktiga 12 lisatakse §-i 12 lõikesse 1 täiendav punkt 27, mille kohaselt lisatakse taotlusele kinnitus kasutada kuni aastani 2035, kaasa arvatud, projekti raames rajatud rajatistes ja soetatud transpordivahendites üksnes rohevesinikku. Määruse punktiga 13 korrigeeritakse § 12 lõike 2 punkti 4 sõnastust. Taotleja peab esitama selgituse põhjuste kohta, miks täiendav kasvuhoonegaaside heite vähendamine ei ole võimalik, sellisel juhul, kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt madalam, aga mitte sel juhul, kui see on madalam. Määruse punktiga 14 lisatakse määrusesse § 12 lõige 5, mille kohaselt esitatakse § 6 lõike 7 punktides 5 ja 6 nimetatud erisuste korral tõendid iga jaama kohta eraldi. Taotlusele lisatav tõend tuleb esitada nii olemasolevate jaamade kui ka uute kohta. Määruse punktiga 15 muudetakse avatud taotlusvooru eelarvet. Määruse punktiga 16 on muudetud § 14 lõike 4 sõnastust, rõhutades, et lisaselgituste andmise käigus ei tohi taotleja muuta taotlust osas, mis puudutab hindamiskriteeriumeid või võib mõjutada projektile antavaid punkte. Nõue tuleneb ÜGEM tingimustest konkureerivale pakkumismenetlusele. Määruse punktiga 17 täpsustatakse lõppsaaja järelaruandlusele esitatavaid nõudeid. Elektrivõrgust taastuvelektri kasutamiseks sõlmitakse eellepe, mis esitatakse koos taotluse muude dokumentidega, ning selle edaspidiseks tõendamiseks esitatakse päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise leping ja tarbimisandmete info või toetuse saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed. Vahetu tootmise nõude seadmine tuleneb EL taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 27 lõikest 3, mis sätestab võimaluse võtta elektrienergia osakaalu arvestamisel statistikas 100% taastuvenergiana arvesse seda energiat, mis on saadud otseühenduse kaudu taastuvelektrit tootvast käitisest. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas üldise grupierandi määruse ja Euroopa Liidu Nõukogu 21. oktoobri 2021. a rakendusotsusega nr 2021/0319 Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta. 4. Määruse mõjud Määrusega muudetakse riigiabi andmise aluseid, viies keemiatööstuse lähteaine tootmisüksusele antava abi alused kooskõlasse muutmisel oleva üldise grupierandi määruse (EL) nr 641/2014 artikli 36 alla. Abikõlblikkuse perioodi vahetähtaja kohaldamine Euroopa Liidu Nõukogu 21. oktoobri 2021. a rakendusotsuse nr 2021/0319 kohaselt leevendab ettevõtjate jaoks tervikahela elluviimiseks vajalike tegevuste ajakava täitmist. Määruse muutmisega ei kaasne negatiivseid mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega eeldatavaid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Koos ettepanekutega saabunud kooskõlastused ja arvamused on kajastatud seletuskirja lisas. Lisa Ettepanekutega arvestamise tabel  Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmise eelnõu seletuskiri Lisa Ettepanekutega arvestamise tabel Ettepanek Arvestamine/mittearvestamine ja põhjendus Rahandusministeerium Selgitus eelnõu punkti 2 kohta: peaks viitama ka eelnõu punktile 3, kuna Arvestatud. selgitus katab ka punkti 3. Sama selgituse teise lõike viimases lauses peaks viitama üldise grupierandi määruse artiklile 36 („… antud toetus üldise grupierandi määruse artikli 36 tähenduses.“) Selgitus eelnõu punkti 8 kohta: viide üldise grupierandi määruse artikli 41 Arvestatud. lõike 2 punktile d tuleks asendada viitega artikli 41 lõike 10 punktile d; viide artikkel 38 lõike 7 punktile d tuleks asendada viidetega artikkel 36a lõike 4 punktile d ja artikkel 36b lõige 4 punktile d. Riigi Tugiteenuste Keskus Ettepanek täiendada muudatust nr 5 ning sõnastada paragrahv 6 lõige 8 Ei arvesta, sest eelnõus on kirjas, et peab vastama keskkonnaalastele järgmiselt: "Toetust antakse projektidele, mis vastavad asjakohastele ELi õigusaktidele, muud keskkonnaalased õigusaktid, peale EL ja riigisiseste ei saagi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele." Selline sõnastus vastab kohalduda. Küll aga lisame seletuskirja vastava märke. CID-ile ja EK nõudele. Euroopa Komisjoni tagasiside kohaselt tuleks toetada tuule- ja Ei arvesta. päikeseenergiat rohevesiniku tootmisel. Praeguses eelnõus on defineeritud mõiste "taastuvad energiaallikad", mille puhul on tehtud viide Red II delegeeritud aktis on praegu selline sõnastus: ‘renewable hydrogen’ elektrituruseaduses toodud mõistele (mis sisaldab jällegi biomassi): means hydrogen derived only from renewable energy sources other than Käesoleva seaduse tähenduses on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, biomass. päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Seega nõuet kasutada vaid tuule ja päikeseenergiat EL seadusandlusest ei tulene Kuna Euroopa Komisjon soovib, et rohevesiku definitsioonist kustutatakse ja me ei saa vähendada põhjendamatult oma tootjatele valikuid energiaallikate viide "ja mille tootmisel ei ole energiaallikana kasutatud biomassi ega osas võrreldes EL üldise hoiakuga, kuna vesiniku tootmine on niigi kulukas ja sellest saadud kütuseid" ning et tuleks toetada päikesest ja tuulest saadud keerukas. Kahjuks vastav delegeeritud akt pole veel ikka vastu võetud ja seetõttu energiast toodetud rohevesinikku, siis on ettepanek muuta määruse § 3 p ei saa määruses sellele veel viidata, mistõttu kasutame sõnastust, mis lähtub olemasolevast seadusandlusest. Määruses kasutatud sõnastuse mõte on sama - 1 14 taastuv energiaallikate sõnastust järgmiselt: taastuvad energiaallikad vesiniku tootmiseks ei tohi kasutada bioloogilist päritolu energiat ei otse ega käesoleva määruse tähenduses on tuule- ja päikeseenergia. kaude. „Taastuvvesnik“ tulevane definitsioon: vesinik, mis on toodetud taastuvenergiaallikatest v.a. biomass; ‘renewable hydrogen’ means hydrogen derived only from renewable energy sources other than biomass; vastava delegeeritud akti eelnõu. EUR-Lex - Ares(2022)3836651 - EN - EUR-Lex. Praegu on EL taastuvenergia direktiivis 2018/2001 olemas mõiste: „muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised transpordikütused“ – vedelad või gaasilised kütused, mida kasutatakse transpordisektoris, mis ei ole biokütused ega biogaas ja mille energiasisaldus tuleb muust taastuvast energiaallikast kui biomass. Eelnõu punktis 4 (§ 6 lg 7 p 2) on lisatud välistus EL-i HKS süsteemi Arvestatud. käitistele. Palume parandada ainsus mitmuseks järgmises sõnastuses, sest asjakohaseid võrdlusaluseid on mitu: Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvaks tegevuseks, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; Täiendada lisaks kehtivas määruses § 12 lg 2 p 4 toodud asjakohase Arvestatud. võrdlusalust järgmises sõnastuses: kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole tulenevalt Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 asjaomastest võrdlusalustest oluliselt madalam, esitatakse selgitus põhjuste kohta, miks täiendav vähendamine ei ole võimalik. Viimasel arutelul jäi üles tingimuse lisamine, mida taotleja peaks võtma Ei arvesta. aluseks, et tõendada, et saadud vesinik vastab rohevesinikule. Kui on TAT muudatuse tekstis on sellega juba arvestatud: olemas tehniline standard või võimalus päritolutunnistuse esitamiseks, siis 16) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: lisada ka vastav viide eelnõu punktis 16. „(4¹) Lõppsaaja esitab lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud andmete kohta järgmise teabe: 1) taastuvenergiast toodetud ja kasutusele võetud rohevesiniku kogus; 2) taastuvelektri päritolutunnistused; 3) taastuvelektri ostu-müügi dokumendid.“. 2  MÄÄRUS 28.06.2023 nr 41 Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruses nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) rohevesinik – taastuvatest lähteainetest ja taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, mis on täielikult toodetud vee elektrolüüsi teel, biogaasi reformimise või biomassi biokeemilise muundamise teel, tingimusel, et see vastab mittebioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja biogaasi asjakohastele säästlikkuse kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) (edaspidi taastuvenergia direktiiv) artikli 25 lõikes 2, artikli 27 lõikes 3 ja artiklis 29 ja mille tootmisel ei ole energiaallikana kasutatud biomassi ega sellest saadud kütuseid;“; 2) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Rohevesiniku tootmisüksuse jaoks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud abi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses.”; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse jaoks antav toetus on keskkonnakaitseks antav investeeringuteks ette nähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 36 tähenduses.”; 4) paragrahvi 6 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks ega nendega seotud varade soetamiseks: 1) fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; 3) prügilatega seotud tegevus; 4) jäätmepõletustehastega seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes ringlussevõetamatuid ohtlikke jäätmeid töötlevas jaamas või olemasolevas jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et tegevus ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub olemasolevas mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 6) tegevus, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; 7) sadamas asuva tankimistaristu ehitamine, paigaldamine, uuendamine või laiendamine vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36a lõikele 2.“; 5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Toetust antakse projektile, mis vastab keskkonnaalastele õigusaktidele.“; 6) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetatav kulu on otseselt rohevesiniku tervikahela tootmise, tarne ja lõppkasutusega seotud rajatiste ehitamiseks ning transpordivahendite soetamiseks vajalik: 1) rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiskulu ja võrreldava tavalise transpordivahendi vastava soetamiskulu vahe vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36b lõike 3 punktile a; 2) rohevesiniku tootmisüksuse ja taastuvallikatest toodetud vesiniku ülekandeks või jaotamiseks mõeldud eriotstarbelise taristu ning taastuvallikatest toodetud vesiniku hoidlate rajamise kulu vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 41 lõigetele 3 ja 6; 3) keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse rajamisel täiendava keskkonnainvesteeringu kulu, mis määratakse kindlaks, võrreldes investeeringu kulu abi puudumise korral tehtava alternatiivse investeeringu kuluga vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 4 punktidele a ja c; 4) tankimistaristu ehitamise, paigaldamise, uuendamise või laiendamise kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36a lõikele 3.“; 7) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rohevesiniku tootmiseks vajalikud seadmed peavad olema hangitud, paigaldatud ja kasutusvalmis hiljemalt 30. septembril 2025.“; 8) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rohevesiniku tootmisüksuse toetuse maksimaalne osakaal üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punkti a kohaselt on 45 protsenti toetatavatest kuludest.”; 9) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse arv „60“ arvuga „80“; 10) paragrahvi 10 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetuse maksimaalne osakaal tankimistaristu rajamisel on 100 protsenti toetatavatest kuludest vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36a lõikele 5.“; 11) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Toetuse osakaal on heiteta transpordivahendi soetamise puhul maksimaalselt 100 protsenti toetatavatest kuludest vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36b lõike 5 punktile a. (7) Toetuse suurus keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse puhul ei tohi ületada täiendava keskkonnainvesteeringu kulu, mis on tuvastatud kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 4 punktis a või c loetletud tingimustega.“; 12) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 27 järgmises sõnastuses: „27) kinnitus, et kogu investeeringu eluea jooksul ja vähemalt kuni aastani 2035 kasutatakse, transporditakse ja toodetakse projekti toetusel saadud vahendite abil üksnes rohevesinikku.“; 13) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole tulenevalt Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguste ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L, 87, 15.03.2021, lk 29–34), asjaomastest võrdlusalustest oluliselt madalam, esitatakse selgitus põhjuste kohta, miks täiendav vähendamine ei ole võimalik.“; 14) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Paragrahvi 6 lõike 7 punktides 4 ja 5 nimetatud erisuste korral esitatakse tõendid iga jaama kohta eraldi.“; 15) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Avatud taotlusvooru eelarve on 49 490 000 eurot.“; 16) paragrahvi 14 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainfot taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, milliseid asjaolusid on vaja selgitada või muuta või milliste asjaolude kohta on vaja lisadokumente. Taotluse kohta selgituste ja lisainfo andmise või taotluse muutmise käigus ei muudeta taotlust osas, mis puudutab hindamiskriteeriumeid või võib mõjutada projektile antavaid punkte.“; 17) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Lõppsaaja esitab lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud andmete kohta järgmise teabe: 1) taastuvenergiast toodetud ja kasutusele võetud rohevesiniku kogus; 2) taastuvelektri päritolutunnistused; 3) taastuvelektri ostu-müügi dokumendid.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 28.06.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 41 Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused “ § 8 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruses nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) rohevesinik – taastuvatest lähteainetest ja taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, mis on täielikult toodetud vee elektrolüüsi teel, biogaasi reformimise või biomassi biokeemilise muundamise teel, tingimusel, et see vastab mittebioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja biogaasi asjakohastele säästlikkuse kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) (edaspidi taastuvenergia direktiiv ) artikli 25 lõikes 2, artikli 27 lõikes 3 ja artiklis 29 ja mille tootmisel ei ole energiaallikana kasutatud biomassi ega sellest saadud kütuseid;“; 2) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Rohevesiniku tootmisüksuse jaoks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud abi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses.”; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 ¹ järgmises sõnastuses: „(4 ¹ ) Keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse jaoks antav toetus on keskkonnakaitseks antav investeeringuteks ette nähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 36 tähenduses.”; 4) paragrahvi 6 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks ega nendega seotud varade soetamiseks : 1) fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomas t est võrdlusalus t est madalam; 3) prügilatega seotud tegevus; 4) jäätmepõletustehastega seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes ringlussevõetamatu id ohtlik k e jäätme id töötle vas jaamas või olemasolevas jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et tegevus ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 5) jäätmete mehhaanilis -bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub olemasolevas mehhaanilis -bioloogilise töötlemise jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga; 6) tegevus, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; 7) sadamas asuva tankimistaristu ehitami ne , paigaldami ne , uuendami ne või laiendami ne vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36a lõikele 2.“; 5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Toetust antakse projektile, mis vasta b keskkonnaalastele õigusaktidele.“; 6 ) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetatav kulu on otseselt rohevesiniku tervikahela tootmise, tarne ja lõppkasutusega seotud rajatiste ehitamiseks ning transpordivahendite soetamiseks vajalik: 1) rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiskulu ja võrreldava tavalise transpordivahendi vastava soetamiskulu vahe vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36b lõike 3 punktile a; 2) rohevesiniku tootmisüksuse ja taastuvallikatest toodetud vesiniku ülekandeks või jaotamiseks mõeldud eriotstarbelise taristu ning taastuvallikatest toodetud vesiniku hoidlate rajamise kulu vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 41 lõigetele 3 ja 6; 3) keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse rajamisel täiendava keskkonnainvesteeringu kulu, mis määratakse kindlaks, võrreldes investeeringu kulu abi puudumise korral tehtava alternatiivse investeeringu kuluga vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 4 punktidele a ja c; 4) tankimistaristu ehitamise, paigaldamise, uuendamise või laiendamise kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36a lõikele 3.“; 7) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rohevesiniku tootmiseks vajalikud seadmed peavad olema hangitud, paigaldatud ja kasutusvalmis hiljemalt 30. septembril 2025.“; 8) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rohevesiniku tootmisüksuse toetuse maksimaalne osakaal üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punkti a kohaselt on 45 protsenti toetatavatest kuludest . ”; 9) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse arv „60“ arvuga „80“; 10) paragrahvi 10 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetuse maksimaalne osakaal tankimistaristu rajamisel on 100 protsenti toetatavatest kuludest vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36a lõikele 5.“; 11) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Toetuse osakaal on heiteta transpordivahendi soetamise puhul maksimaalselt 100 protsenti toetatavatest kuludest vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36b lõike 5 punktile a. (7) Toetuse suurus keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse puhul ei tohi ületada täiendava keskkonnainvesteeringu kulu, mis on tuvastatud kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 4 punktis a või c loetletud tingimustega.“; 12) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 27 järgmises sõnastuses: „27) kinnitus, et kogu investeeringu eluea jooksul ja vähemalt kuni aastani 2035 kasutatakse, transporditakse ja toodetakse projekti toetusel saadud vahendite abil üksnes rohevesinikku.“; 13) paragrahvi 12 lõi k e 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole tulenevalt Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 , millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguste ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L, 87, 15.03.2021, lk 29–34), asjaomastest võrdlusalustest oluliselt madalam, esitatakse selgitus põ h juste kohta, miks täiendav vähendamine ei ole võimalik.“; 14) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Paragrahvi 6 lõike 7 punktides 4 ja 5 nimetatud erisuste korral esitatakse tõendid iga jaama kohta eraldi.“; 15 ) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Avatud taotlusvooru eelarve on 49 490 000 eurot.“; 16 ) paragrahvi 14 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainfot taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, milliseid asjaolusid on vaja selgitada või muuta või milliste asjaolude kohta on vaja lisadokumente. Taotluse kohta selgituste ja lisainfo andmise või taotluse muutmise käigus ei muudeta taotlust osas, mis puudutab hindamiskriteeriumeid või võib mõjutada projektile antavaid punkte.“; 17 ) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Lõppsaaja esitab lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud andmete kohta järgmise teabe: 1) taastuvenergiast toodetud ja kasutusele võetud rohevesiniku kogus; 2) taastuvelektri päritolutunnistused; 3) taastuvelektri ostu-müügi dokumendid.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliima minister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler