Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Justiitsministeerium Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium 28.06.2023 nr 2-1/2023/2286 Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun esitage ettepanekud ja märkused 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: eelnõu, seletuskiri, seletuskirja lisa. Lisaadressaat: Eesti Transpordikütuste Ühing MTÜ Ketli Lindus 639 7610 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 19.06.2023 Vedelkütuse seaduse muutmise seadus § 1. Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõnad „kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema kalendriaasta lõpuks“ tekstiosaga „poolaasta kaalutud keskmise väärtusena 30. juuni ja 31. detsembri seisuga olema“; 2) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui tarnija on kalendriaasta esimesel poolaastal täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust suuremas ulatuses kui seadus ette näeb, siis võib ta esimese poolaasta kohustust ületava osa võtta arvesse sama kalendriaasta teise poolaasta kohustuse täitmisel või müüa selle käesoleva seaduse §-des 22 ja 26 sätestatud korras teisele tarnijale, kes võib võtta seda arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täimisel vastava kalendriaasta teisel poolaastal.“; 3) paragrahvi 42 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja sõnad „tegevusloa taotluse lahendamisel“; 4) paragrahvi 331 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga 125 eurot kohustuse täitmisest puudujääva iga gigadžauli eest.“; 5) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse §-des 31, 32, 321, 331 ja 332 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on neli aastat.“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn … ……… 2023 ________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …….. 2023  Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Märkustega arvestamise tabel Säte Kommenteerija Kommentaar/ettepanek Tagasiside Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Kavandatav punkt Keskkonnaministeerium Kooskõlastame vedelkütuse seaduse muutmise seaduse Teadmiseks võetud. VKS § 21 lõige 1. eelnõu märkusega arvestamisel ning palume kaaluda ka Tarbimisse lubatud Keskkonnaministeeriumi ettepanekut muuta biokütuse osakaal. väärteomenetluse aegumistähtaega. 1. Esmalt märgime, et nõustume VKS-i § 21 lõikes 1 tehtava muudatusega, mille kohaselt lühendatakse sättega reguleeritud kohustuse täitmise arvestusperioodi kalendriaastalt poolele aastale, kuna seeläbi on võimalik turuosalisi motiveerida algusest peale täitma vajalikke nõudeid. Kavandatav punkt Keskkonnaministeerium 2. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on VKS § 331 Arvestatud ja eemaldatud sõna „kuni“. VKS § 331 lõige 2. lõikes 2 planeeritava muudatuse sõnastus, mille Eelnõus ja seletuskirjas olev trahvimäär Tarbimisse lubatud kohaselt karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 125 eurot gigadžauli eest on disainitud kõige biokütuse osakaalu 125 eurot kohustuse täitmisest puudujääva iga kõrgema turuhinna vastu (koos arvestatava kohustuse täitmata gigadžauli eest, vastuolus nii seletuskirjas väljatooduga hinnalõtkuga – eeldusel, et hind võib jälle jätmine. kui ka õigusselguse ja -kindluse põhimõtetega. Teeme kiirelt üles liikuda). Turuosalistega kooskõlas ettepaneku muuta VKS § 331 lõike 2 sõnastust välja pakutud trahvisumma (125 eurot järgmiselt: „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga 125 gigadžauli eest) lähtub loogikast, et eurot kohustuse täitmisest puudujääva iga gigadžauli taastuvenergiakohustuse reaalse täitmise eest.“ tagamiseks peab selle rikkumise eest Põhjendame ettepanekut järgmiselt: seletuskirja rakendatav trahv olema arvestatavalt suurem kohaselt kujundati trahvisumma, võttes aluseks S&P kui rikkumisest saadav majanduslik kasu. Global Plattsi avaldatavad Kirde-Euroopa piirkonnas Viimase paari aasta jooksul on erinevate 1 HVO-ga tehtavate müügitehingute ligikaudsed vedelate biokütuste kättesaadavus nii referentshinnad ja arvestades HVO energiasisaldust. globaalselt kui ka Euroopa turupiirkonnas Seletuskirjas puuduvad mistahes arvutuskäigud, sh paranenud. Eesti turul on saanud eelistatuks viited veebilehtedele, mis võimaldaksid kontrollida, võimaluseks vedelate biokütuste segamisel kuidas konkreetse trahvisummani jõuti. Leiame, et kasutada parafiinset diislikütust, mis on HVO. selguse huvides peaks seletuskiri sisaldama ka Rahvusvaheline kütuse- ja teistele kontrollitavat arvutuskäiku. Seletuskirjast tuleneb, et kaubatehingutele keskendunud ettevõte S&P trahvisummaks määratakse 125 eurot iga kohustuse täitmisest puudujääva gigadžauli eest, samas eelnõus Global Platts avaldab oma klientidele iga päev VKS § 331 lõikes 2 planeeritava muudatuse sõnastus Kirde-Euroopa piirkonnas HVO-ga tehtavate kujul „kuni 125 eurot“ ei ole seletuskirja tekstiga müügitehingute orienteeruvaid referentshindu. kooskõlas (vastavalt seletuskirja lehekülgedele 2–3). Kuna Eesti kütuseturul toimub toodete Seletuskirjast tulenevalt soovitakse VKS § 331 lõikega hinnastamine just Plattsi referentshindade 2 sätestada rikkumise eest proportsionaalse suurusega eeskujul, on asjakohane võtta see aluseks ka seotud trahvimäär, mille eesmärgiks on anda HVO referentshinna puhul, mille vedelkütuse tarnijatele selgus, milline on karistus indikaatorkood on (HVNWD00). Kuna VKSi kohustuse täitmata jätmise eest. Samas võimaldab VKS § 21 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmine § 331 lõike 2 eelnõukohane sõnastus määrata rahatrahvi toimub energiaühikute-põhiselt, tuleb kuni 125 eurot kohustuse täitmata jätmisega arvestada ka HVO energiasisaldust. Lähtudes puudujääva iga gigadžauli eest. Mõiste „kuni 125 majandus- ja taristuministri 27.04.2018 eurot“ sisaldab vahemikku 1 eurost 125 euroni ja määruse nr 21 lisast on diislikütuse arvestuslik karistust määrav ametnik peab iga karistuse määramise juures kaaluma ja põhjendama, miks ta kohaldab just energiasisaldus massi kohta 44 MJ/kg kohta sellist vahemikku 1–125 eurot jäävat sanktsioonimäära. ehk 44 GJ/tonni kohta. Seega on perioodil Seega ei ole võimalik saavutada VKS § 331 lõikes 2 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta lõpuni planeeritava muudatusega seletuskirja leheküljel 4 olnud HVO keskmine hind 53 eurot gigadžauli märgitud muudatuse eesmärki, milleks on kohta, kuid kõige kõrgemaks hinnaks on olnud proportsionaalne lähenemine trahvi määramisel, et ka 66 eurot gigadžauli kohta (01.07.2022). tagada turuosalistele läbipaistev ja arusaadav trahvi Selleks, et trahvimääral oleks distsiplineeriv kujunemine. Tulenevalt ülaltoodud selgitustest on mõju, peaks see olema arvestatavalt kõrgem Keskkonnaministeeriumi hinnangul vajalik VKS § 331 HVO hinnast. Lähtudes mainitud perioodi lõike 2 sõnastust muuta vastavalt seletuskirjas keskmisest HVO hinnast ja ka perioodi 2  märgitule ehk „karistada rahatrahviga 125 eurot tipphinnast, on optimaalne, kui trahvimääraks kohustuse täitmisest puudujääva iga gigadžauli eest“. on 125 eurot gigadžauli kohta. Samas tekitab vastutussättes 1 gigadžauli sidumine konkreetse summaga olukorra, kus kohaldatav karistus ei pruugi mõne aasta pärast enam piisav olla või vastupidi – on ülemäärane, kuivõrd kaupade turuhinnad on pidevas muutumises. Seetõttu oleks otstarbekam siduda karistuse kohaldamine rikkumise ajavahemiku HVO keskmise turuhinnaga. Selline lähenemine eeldaks jälle, et paari möödunud aasta turuhind on kõigile, sh kohtuvälisele menetlejale, lihtsal viisil kättesaadav. Tänasel päeval selget turuhinda, nagu see on naftal, gaasil või elektrienergial, internetist lihtsal viisil leitav ei ole. Seepärast peame põhjendatuks praegu ettepanekus esitatud karistusmäära. Kavandatav punkt Keskkonnaministeerium 3. Palume eelnõu punkti 2 selgitust seletuskirjas Arvestatud ja täiendus seletuskirja lisatud. VKS § 331 lõige 2. täiendada eelnõuga kavandatava karistuse kooskõla Tarbimisse lubatud 01.11.2023 jõustuva KarS § 47 redaktsiooniga. Praegu biokütuse osakaalu on seletuskirjas üksnes viide, et eelnõu jõustumine on kohustuse täitmata seotud karistusseadustiku muutmise ja sellega jätmine. seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) 94 SE, mis jõustub 2023. aasta 1. novembril, kuid puudub kirjeldus või analüüs, et eelnõuga kavandatud lahendus (1 gigadžaul = 125 eurot) on ka kooskõlas eelnõuga 94 SE. 3 Lisanduv punkt VKS Keskkonnaministeerium 4. Lisaks eelnõus olevatele muudatustele teeb Arvestatud ning täiendus eelnõusse ja § 35 lõige 3. Menetlus. Keskkonnaministeerium ettepaneku täiendada VKS § seletuskirja lisatud. 35 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse §-des 31, 32, 321 , 331 ja 332 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on neli aastat.“ 01.11.2023 jõustuva KarS redaktsiooni § 81 lõike 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kuni viieaastast aegumistähtaega. Eelnimetatud väärteod on olemuselt ja iseloomult majanduspeitsüüteod, mistõttu nende avastamine ja menetlus oluliselt keerulisem ja aeganõudvam, kui teistel väärtegudel. Kui arvestada, et aegumistähtaja sisse peab mahtuma kõigi astmete kohtumenetlus, millele kulub praegust praktikat arvestades ca 1 aasta, jääb kohtuvälise menetluse läbiviimiseks 1 aasta, mida on ettepanekus märgitud süüteokoosseisude puhul ilmselgelt vähe. Seega on õiguskorra tagamise huvides, et kõik avastatud menetlused viiakse lõpuni ja seda on võimalik teha aegumistähtaja jooksul. Kavandatav punkt Rahandusministeerium Rahandusministeerium kooskõlastab „Vedelkütuse Arvestatud ja eemaldatud regulatsioonist sõna VKS §331 lõige 2. seaduse muutmise seaduse“ eelnõu järgmise „kuni“. Tarbimisse lubatud märkusega: biokütuse osakaalu Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt muudetakse vedelkütuse kohustuse täitmata seaduse 331 lõiget 2 ja sõnastatakse järgmiselt: jätmine. „(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 125 eurot kohustuse täitmisest puudujääva iga gigadžauli eest.“. Kui kohustuse rikkumise eest on eesmärk teha karistamine automaatseks, siis sõna „kuni“ 4  kasutamisega luuakse võimalus karistada ka vähemas määras. See aga tähendab menetlevale haldusorganile kaaluda rikkumise asjaolusid ja määrata nende põhjal karistuse suurus erinevas summas (nt täismäära asemel 40%). Selline lähenemine võib olla otstarbekas, kuid on vastuolus varasematel aruteludel väljendatud sooviga tekitada automaatne trahvi suurus. Samuti on see vastuolus seletuskirjaga, millest nähtuvalt määratakse trahvisummaks 125 eurot iga kohustuse täitmisest puudujääva gigadžauli eest, ehk puudub kaalutlusruum sõnale „kuni“. Lisanduv punkt VKS MTÜ Eesti Õliühing Eesti kütusesektorit esindav MTÜ Eesti Õliühing on Arvestatud ja täiendused on tehtud nii § 21 lõige 11. tutvunud 26.04.2023 Eelnõude Infosüsteemis eelnõusse kui ka seletuskirja. Tarbimisse lubatud avaldatud Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse biokütuse osakaal. (MKM/23-0422) ettepanekuga. Leiame, et koostatud eelnõu adresseerib küsimusi ja probleeme, mille tõime välja oma 01.12.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas. Nagu viidatud kirjas märkisime, siis seni ei olnud Vedelkütuse seaduse (VKS) § 21 lõikes 1 kütuse müüjale kohaldatava „taastuvenergiakohustuse“1 mittetäitmisel rakenduvate sanktsioonide osas seadus üheselt mõistetavalt sõnastatud. Kõne all oleva eelnõuga see õigusselgus tekib. 1 Lihtsuse mõttes kasutab käesolev dokument mõistet „taastuvenergiakohustus“, et väljendada viidatud paragrahvis sätestatud „tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia osakaalu“ kohustust. 5 Küll aga teeme ettepaneku muuta paindlikumaks eelnõuga tekkivat kohustust eesmärgi poolaastapõhiseks täitmiseks. Nimelt oleks mõistlik tagada kütusetarnijatele võimalus kasutada 30. juuni seisuga tekkinud taastuvenergiakohustuse ülejääki sama kalendriaasta teise poolaasta taastuvenergiakohustuse täitmiseks. See võimaldab kütustarnijatel väiksema riskiga tarnelepinguid sõlmida, kütusetarneid ajatada ning seeläbi efektiivsemalt kohustust täita. Kaasnevalt pakume välja, et eelnõu sõnastus muutuks konkreetsemaks trahvimäära suuruse osas. 1. Teeme ettepaneku täiendada Vedelkütuse seaduse paragrahvi 21 lõikega 11 sõnastuses: (11) Kui tarnija on kalendriaasta esimesel poolaastal täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust suuremas ulatuses kui seadus ette näeb, siis võib ta esimese poolaasta kohustust ületava osa võtta arvesse sama kalendriaasta teise poolaasta kohustuse täitmisel või müüa selle käesoleva seaduse paragrahvis 22 ja 26 sätestatud korras teisele tarnijale, kes võib võtta seda arvesse oma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täimisel vastava kalendriaasta teisel poolaastal. 6 Kavandatav punkt MTÜ Eesti Õliühing 2. Teeme ettepaneku kustutada Vedelkütuse Arvestatud ja täiendused on tehtud nii VKS § 331 lõige 2. seaduse muutmise seaduse 19.04.2023 eelnõu eelnõusse kui ka seletuskirja. Tarbimisse lubatud paragrahvi 331 lõike 2 juurest sõna „kuni“. Meie biokütuse osakaalu ettepanek antud lõike sõnastuseks on järgnev: kohustuse täitmata jätmine. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga 125 eurot kohustuse täitmisest puudujääva iga gigadžauli eest. Oleme valmis oma ettepanekut täiendavalt selgitama ja tegema igakülgset koostööd selleks, et leida kõige optimaalsem, efektiivsem ja mõistlikum lahendus tekkinud regulatiivse probleemi lahendamiseks. Lisandub punkt VKS § Maksu- ja Tolliamet Vastavalt telefoni teel kokkulepitule soovime kohtuda, Arvestatud ning täiendused on lisatud 42 lõige 1. Tagatise et arutada võimalikke täiendavaid haldusmeetmed eelnõusse ja seletuskirja. suurus; Kütuse müügi isiku mõjutamiseks. piirang. Nimelt MTA roll on kontrollida kütuse vastavust Kui keegi jätab biokohustuse täitmata ei dokumentidele. On tekkinud olukord, kus üks kaasne sellega olulist ohtu või kahju avalikule kütusekäitleja on andnud oma käitumisega mõista, et ei korrale KorS § 5 lg 3 tähenduses. Avalik kord kavatsegi nõuet täita, kuna tal on odavam maksta kinni on KorS § 4 lg 1 alusel üldmõistena ühiskonna trahv, isegi maksimaalses ulatuses 10 mln eurot. Ainus seisund, milles on tagatud õigusnormide teoreetiline variant oleks majandustegevuse keelamine, järgimine ning õigushüvede ja isikute aga sellel on oma tingimused ja eeldused. Seetõttu subjektiivsete õiguste kaitstus. Oluline oht on sooviksime arutada võimalikke lahendusi isikute oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele mõjutamiseks. hüvele, keskkonnale või käesoleva paragrahvi Pakume lisada VKSi lause, et biokohustuse lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise mittetäitmisega kaasneb oluline oht või kahju avalikule oht. Kui keegi ei täida biokohustust, siis ei teki korrale KorSi mõistes. Siis ehk on suurem tõenäosus, sellest olulist ohtu ning selle kohustuse et saame majandustegevuse keeldu rakendada. täitmata jätmise eest on ette nähtud juba VKSis ka sanktsioon §-s 33-1. Lisaks oleks vaja üle vaadata VKS § 42 lg 1 ja 45 lg 1 sõnastus – seaduse tekst ei lähe päris kokku VKS 7  seletuskirjaga ja meil praktikas võib tekkida probleeme Lisaks täpsustati § 42 lõiget 1 ja jäeti sellest müügipiirangu rakendamisega. Ka selles osas saame välja lauseosa „tegevusloa taotluse kohtumisel täpsustada. VKS § 42 lg 1 sättele teeb lahendamisel“. kütuse müügipiirangu osas viite VKS § 45 lg 1 ning selles kontekstis on vastava viite rakendamise piirang "tegevusloa taotluse lahendamisel" selline, mis sisuliselt ei võimaldagi vastavat viidet importijate puhul rakendada. Lisanduv punkt…. Keskkonnaamet Keskkonnaamet teeb ettepaneku lisada vedelkütuse Teadmiseks võetud. Ettepanek nõuab seadusesse (edaspidi VKS) tarnijale biokütuste ja lisaanalüüsi ja asjaosalistega arutlemist. biokomponentide, millega täidetakse VKS § 21 lg 1 nõuet, Eestisse toomise eelteavituskohustus Lepiti kokku, et peale lisaanalüüsi lisatakse Keskkonnaametile. VKS § 24 lg 1 kohaselt esitab ettepanek võimaluse korral eelnõusse eelnõu tarnija Keskkonnaametile iga kuu 15. kuupäevaks Riigikogus lugemiste vahepealsel ajal. kuuaruande (edaspidi aruanne), milles märgib eelmise kalendrikuu jooksul tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse koguse ning neile vastava koguenergia andmed. Keskkonnaamet leiab, et kütuseturule kehtestatud reeglite kinnipidamise kontrollimiseks tuleks lisaks aruandluse kontrollile võimaldada eelinfot biokütuste saadetiste kohta, et vajadusel planeerida järelevalvelisi tegevusi VKS nõuete kontrollimiseks (nt proovi võtmised ja analüüsid). Eelteavituskohustuse tekkimine annab turuosalistele täiendava signaali, et VKS nõuete täitmist kontrollitakse järelevalveasutuste poolt süvitsi. Seejuures on oluline, et eelteavitus toimuks ühtse kanali kaudu, kuna biokütused võivad liikuda nii maismaad mööda kui ma meritsi. 8  19.06.2023 Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt muudetakse vedelkütuse seadust (VKS). Selles on vedelkütuse tarnijatele pandud kohustus lisada tarbimisse lubatud kütustele biokomponent. VKS-i muutmise seaduse eelnõu eesmärk on: a) sõnaselgelt esile tuua, missugune on tagajärg, kui kütusemüüja jätab täitmata VKS-i1 § 21 lõikega 1 talle pandud kohustuse, et vähemalt 7,5% tarnitud kütuste koguenergiast peab olema tagatud füüsilise biokütuse koguenergiaga; b) lühendada kohustuse täitmise arvestusperioodi poolele aastale senise kalendriaasta asemel ja võimaldada esimese poolaasta kohustust ületava osa võtta arvesse sama kalendriaasta teise poolaasta kohustuse täitmisel või müüa selle käesolevas seaduses sätestatud korras teisele tarnijale; c) sätestada kohustuse rikkumise eest rahaline karistus, mis on proportsionaalne rikkumise suurusega ja kütusemüüja arvatava tuluga juhul, kui ta jätab biokomponendi lisamise kohustuse täitmata. Edaspidi arvestatakse juriidilise isiku trahvisummaks 125 eurot iga gigadžauli eest, mis jääb nõutud määrast kohustuse täitmise perioodi lõpuks täitmata; d) tõhustada haldusmeetmed (näiteks tegevusloa peatamine, majandustegevuse keelamine), mida on võimalik rakendada rikkuja suhtes, tagamaks biokohustuse täitmist; e) sätestada konkreetne väärtegude aegumistähtaeg, milleks on neli aastat. Õiguskorra tagamise huvides on korrektne, et kõik avastatud menetlused saaks viia lõpuni aegumistähtaja jooksul. Kütusemüüjatele tuleb vedelkütusele biokomponendi lisamise kohustus Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivis (EL) 2018/20012 liikmesriikidele sätestatud transpordisektori minimaalsest taastuvenergia eesmärgist, mille elluviimist Eesti rakendab VKS-i kaudu. Transpordisektori turuosalised on andnud märku, et kehtiva sätte täitmise üle järelevalve tõhustamise asemel on kohustuse täitmise perioodi tarvis lühendada poolele aastale. Kuna viimastel aastatel pakutakse Eesti turul biokütuseid märgatavalt rohkem, leiab Eesti kütusesektori katusorganisatsioon, et lühema ajavahemiku puhul ei tohiks turuosalistel biokomponendi lisamise kohustuse täitmisega probleeme olla. Kui tarnija on kalendriaasta esimesel poolel täitnud biokomponendi lisamise kohustust suuremas ulatuses kui seadus ette näeb, siis võib ta esimese poolaasta kohustust ületava osa võtta arvesse sama kalendriaasta teise poolaasta kohustuse täitmisel või müüa selle käesolevas seaduses sätestatud korras teisele tarnijale, kes võib võtta seda arvesse oma seaduses sätestatud kohustuse täitmisel vastava kalendriaasta teisel poolaastal. Selleks, et hoida biokomponendi kütusesse lisamise statistika korrektsena ning hallatavana leiame, et oluline on teha biokomponendi kohustuse järelevalvet ühe kalendriaasta jooksul ning ülejääki oleks võimalik kanda ainult sama aasta teise poolaastasse üle. Uuel kalendriaastal algab juba uus järelevalve periood. 1 RT I, 07.03.2023, 87 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) Kui biokomponendi lisamise kohustust ei täideta, näeb kehtiva VKS-i § 331 lõige 2 juriidilisele isikule ette trahvi kuni 10 000 000 eurot3. See säte ei taga seaduse täielikku järgimist, kuna praeguses turuolukorras võib rikkumisest saadav majanduslik tulu mõningatel juhtudel märgatavalt ületada seaduses sätestatud maksimaalse trahvisumma. Lisaks on vaja tõhustada haldusmeetmeid (näiteks tegevusloa peatamine, majandustegevuse keelamine), mida on võimalik rikkuja suhtes rakendada, tagamaks biokohustuse täitmist. Kuna biokomponendi lisamise kohustus tuleneb direktiivist, siis selle täitmata jätmine on oluline rikkumine, kuna direktiiviga seatud siduv eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu elektrienergia, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris jääb saavutamata. 2023. aasta 1. novembril jõustuva karistusseadustiku (KarS) redaktsiooni4 § 81 lõike 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kuni viieaastast aegumistähtaega. Eelnimetatud väärteod on olemuselt ja iseloomult majanduspeitsüüteod, mistõttu on nende avastamine ja menetlus oluliselt keerulisem ja aeganõudvam kui teistel väärtegudel. Kui arvestada, et aegumistähtaja sisse peab mahtuma kõigi astmete kohtumenetlus, millele kulub praegust praktikat arvestades umbes üks aasta igale kohtuastmele, jääb kohtuväliseks menetluseks veel üks aasta lisaks. Seega on õiguskorra tagamise huvides oluline, et kõik avastatud menetlused viiakse lõpuni ja seda on võimalik teha aegumistähtaja ehk nelja aasta jooksul. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia ja energiatõhususe ekspert Ketli Lindus ([email protected], 639 7610). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse VKS-i 2023. aasta 17. märtsil jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.03.2023, 87. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse VKS-i ning teisega antakse jõustumissäte. Eelnõuga suurendatakse biokütuse lisamise kohustuse täitmise üle tehtava järelevalve tulemuslikkust, lühendades kohustuse täitmise arvestusperioodi poolele aastale. 2022. aastast 2027. aastani kehtib kohustus, et vähemalt 7,5% tarnitud kütuste koguenergiast peab olema tagatud füüsilise biokütuse koguenergiaga (VKS § 21 lg 1). Viimastel aastatel on nii vedelate kui ka gaasiliste biokütuste pakkumine turul suurenenud. VKS-i § 21 lõike 11 kohaselt võib tarnija, kui ta on kalendriaasta esimesel poolel täitnud biokomponendi lisamise kohustust suuremas ulatuses kui seadus ette näeb, võtta esimese poolaasta kohustust ületava osa arvesse sama kalendriaasta teise poolaasta kohustuse täitmisel või müüa selle VKS-is sätestatud 3 RT I, 24.03.2020, 1 4 RT I, 11.03.2023, 10 korras teisele tarnijale, kes võib võtta seda arvesse oma seaduses sätestatud kohustuse täitmisel vastava kalendriaasta teisel poolaastal. Selleks, et hoida biokomponendi kütusesse lisamise statistika korrektsena ning hallatavana leiame, et oluline on teha biokomponendi kohustuse järelevalvet ühe kalendriaasta jooksul ning ülejääki oleks võimalik kanda ainult sama aasta teise poolaastasse üle. Uuel kalendriaastal algab juba uus järelevalve periood. Eelnõuga muudetakse VKS-i § 42 lõiget 1 ja jäetakse välja sõnad „tegevusloa taotluse lahendamisel“. Sellele sättele teeb kütuse müügipiirangu osas viite VKS-i § 45 lõige 1 ja selles kontekstis on vastava viite rakendamise piirang „tegevusloa taotluse lahendamisel“ selline, mis sisuliselt ei võimalda vastavat viidet importijate puhul rakendada. Eelnõuga suurendatakse VKS-i § 331 lõikes 2 nimetatud maksimaalset trahvisummat nii, et see on proportsionaalne rikkumise suurusega ja sellest saadava arvatava tuluga. Taoline muudatus võimaldab kütusemüüjatel selgelt ja arusaadavalt mõista, kuidas kujuneb trahvisumma VKS-i § 21 lõikes 1 sätestatud kohustuse mittetäitmise korral. Eelnõuga lisatakse VKS-i § 35 lõige 3, mis fikseerib väärtegudele kindla aegumistähtaja, milleks on neli aastat. On õiguskorra tagamise huvides, et kõik menetlused viidaks lõpuni aegumistähtaja jooksul (kui arvestada, et aegumistähtaja sisse peab mahtuma kõigi astmete kohtumenetlus, millele kulub praegust praktikat arvestades ligikaudu üks aasta igale kohtuastmele, jääb kohtuvälise menetluse elluviimiseks veel üks aasta lisaks. Eelnõu punktiga 1 asendatakse VKS-i § 21 lõikes 1 tekstiosa „kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema kalendriaasta lõpuks“ tekstiosaga „30. juuni ja 31. detsembri seisuga kaalutud keskmise väärtusena olema“. Seega lühendatakse VKS-i § 21 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise arvestusperioodi ja ühe kalendriaasta asemel on see edaspidi kuus kuud. Kuna Eesti turul pakutakse biokütuseid varasemast märgatavalt rohkem, on kohustuse täitmise perioodi lühendamine poole aasta võrra sektori turuosalistele jõukohane. 2022. aastast 2027. aastani on vedelkütuse tarnijatel kohustus, et vähemalt 7,5% tarnitud kütuste koguenergiast peab olema tagatud füüsilise biokütuse koguenergiaga. Kohustus on arvestatud eeldusel, et 2030. aastaks moodustab riigi maantee- ja raudteesektoris kasutusele võetud kütusest vähemalt 14% taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus või energia. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse VKS-i § 21 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Kui tarnija on kalendriaasta esimesel poolaastal täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust suuremas ulatuses kui seadus ette näeb, siis võib ta esimese poolaasta kohustust ületava osa võtta arvesse sama kalendriaasta teise poolaasta kohustuse täitmisel või müüa selle käesoleva seaduse §-des 22 ja 26 sätestatud korras teisele tarnijale, kes võib võtta seda arvesse oma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täimisel vastava kalendriaasta teisel poolaastal.“ Selle täiendusega muudetakse paindlikumaks eelnõuga loodav kohustus eesmärgi poolaastapõhiseks täitmiseks. Nimelt oleks mõistlik tagada kütusetarnijatele võimalus kasutada 30. juuni seisuga tekkinud taastuvenergiakohustuse ülejääki sama kalendriaasta teise poolaasta taastuvenergiakohustuse täitmiseks. See võimaldab kütusetarnijatel väiksema riskiga sõlmida tarnelepinguid, kütusetarneid ajatada ja seeläbi efektiivsemalt nimetatud kohustust täita. Selleks, et hoida biokomponendi kütusesse lisamise statistika korrektsena ning hallatavana leiame, et oluline on teha biokomponendi kohustuse järelevalvet ühe kalendriaasta jooksul ning ülejääki oleks võimalik kanda ainult sama aasta teise poolaastasse üle. Uuel kalendriaastal algab juba uus järelevalve periood. Eelnõu punktiga 3 jäetakse VKS-i § 42 lõike 1 teisest lausest välja sõnad „tegevusloa taotluse lahendamisel“. VKS-i § 42 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „Kütuse importimisel, tarbimisse lubamisel ja kütuse maksuladustamise lõpetamisel on kütuse müüja tagatis 1 000 000 eurot. Maksu- ja Tolliamet võib määrata sellest suurema tagatise, kui esineb põhjendatud kahtlus, et kütuse müüja jätab käibemaksukohustuse täitmata. Sätet ei kohaldata maksuladustamise lõpetamisel käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktides 1–61 nimetatud juhtudel.“ VKS § 42 lõike 1 puhul oli mureks see, et sättele seab kütuse müügil piirangu VKS-i § 45 lõige 1. Nende kahe sätte koostoimes on piirang „tegevusloa taotluse lahendamisel“ selline, mis sisult ei võimalda VKS-i § 45 lõikes 1 sätestatud piirangut kütuse importijate puhul rakendada. Õigusselguse ja paragrahvi täieliku ja täpse rakendamise huvides on oluline VKS-i § 42 lõike 1 teise lause sõnastust korrigeerida. Eelnõu punktiga 4 muudetakse VKS-i § 33 lõiget 2 ja see sõnastatakse järgmiselt: „Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga 125 eurot kohustuse täitmisest puudujääva iga gigadžauli eest.“. Turuolukorda arvestades võib rikkumisest saadav majanduslik tulu mõningatel juhtudel olla märgatavalt kasumlikum kui seadusega ette nähtud maksimaalne trahvisumma. Seetõttu on tarvis muuta trahvisummat kohustuse täitmata jätmise eest (VKS § 331 lg 2), tagades, et EL-i taastuvenergia direktiivist tulenev eesmärk saab täidetud ja seadust täielikult järgitakse – mõjus sanktsioon on selline, et kohustuse täitmata jätmine ei ole odavam. Eelnõu koostamise ajal kehtiv VKS5 ei võimalda väärteo eest kehtestada karistust üle 10 000 000 euro. Arvestades biokütuse ja fossiilse kütuse hinnaerinevust ja Eesti suurima tarnija turuosa, ei ole sanktsioon summas 10 000 000 eurot täitmata kohustuse eest poole aasta peale proportsionaalne ega mõjus. Et rikkumise eest rakendatav trahv oleks märgatavalt suurem kui võimalikust rikkumisest saadav majanduslik kasu, määratakse trahvisummaks 125 eurot iga kohustuse täitmisest puudujääva gigadžauli eest. Trahvisumma kujundati, võttes aluseks S&P Global Plattsi6 avaldatavad Kirde-Euroopa piirkonnas HVO-ga7 tehtavate müügitehingute ligikaudsed referentshinnad ja arvestades HVO energiasisaldust. Lähtudes HVO keskmisest hinnast ja aruandmisperioodi tipphinnast, on trahvisumma 125 eurot kohustuse täitmisest puudujääva iga gigadžauli eest optimaalne. Täpsustav selgitus trahvisumma kujunemise kohta Eelnõus ja seletuskirjas olev trahvimäär 125 eurot gigadžauli eest on disainitud kõige kõrgema turuhinna vastu (koos arvestatava hinnalõtkuga – eeldusel, et hind võib jälle kiirelt tõusta). Turuosalistega kooskõlas välja pakutud trahvisumma (125 eurot gigadžauli eest) lähtub loogikast, et taastuvenergiakohustuse reaalse täitmise tagamiseks peab selle rikkumise eest rakendatav trahv olema arvestatavalt suurem kui rikkumisest saadav majanduslik kasu. Viimase paari aasta jooksul on erinevate vedelate biokütuste kättesaadavus nii globaalselt kui ka Euroopa turupiirkonnas paranenud. Eesti turul eelistatakse vedelate biokütuste segamisel 5 RT I, 07.03.2023, 87 6 Agentuur Platts (ingl S&P Global Commodity Insights) on energia- ja toormeteabe pakkuja ning füüsiliste tooraineturgude võrdlushindade allikas, Biofuelscan - Daily Biofuels Analysis | S&P Global Commodity Insights (spglobal.com) 7 HVO (ingl hydrotreated vegetable oil) on biokütus, mida tehakse orgaanilistest jäätmetest ja jääkidest. HVO-d tuntakse ka rohelise diisli või taastuva diislikütusena. kasutada parafiinset diislikütust, mis on HVO. Rahvusvaheline kütusetehingutele ja muudele kaubatehingutele keskendunud ettevõte S&P Global Platts avaldab oma klientidele iga päev Kirde-Euroopa piirkonnas HVO-ga tehtavate müügitehingute ligikaudseid referentshindu. Kuna Eesti kütuseturul hinnastatakse tooted just Plattsi referentshindade eeskujul, on asjakohane võtta see aluseks ka HVO referentshinna puhul, mille koodiks on (HVNWD00). Joonis 1 väljendab viimase 12 kuu Kirde-Euroopa HVO kauplemispäevade sulgemishindu. Kuna Platts esitab hinnad dollarites, on lisaks kasutatud Euroopa Keskpanga kodulehelt pärinevaid andmeid euro vahetuskursile USA dollari suhtes, et viia HVO referentshinnad eurodesse tonni kohta. Kuna VKS-i § 21 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmine toimub energiaühikute-põhiselt, tuleb arvestada ka HVO energiasisaldust. Lähtudes (EL) 2018/2001 direktiivi III lisast on diislikütuse arvestuslik energiasisaldus massi kohta 43 megadžauli kilogrammi kohta ehk 43 gigadžauli tonni kohta.8 Seega on ajavahemikul 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta lõpuni olnud HVO keskmine hind 53 eurot gigadžauli eest, kuid kõige kõrgem hind on olnud ka 66 eurot gigadžauli eest (01.07.2022). Selleks, et trahvimääral oleks distsiplineeriv mõju, peaks see olema arvestatavalt kõrgem HVO hinnast. Lähtudes mainitud perioodi keskmisest HVO hinnast ja perioodi tipphinnast on optimaalne, kui trahvimääraks on 125 eurot gigadžauli kohta. Joonis 1. Biokütuse HVO hinnad Kirde-Euroopas Kui jätta rikkumise proportsionaalse suurusega seotud trahvimäär sätestamata, ei saa vedelkütuse tarnijad selgust, milline on karistus kohustuse täitmata jätmise eest. Selline ebaselgus aitab aga eelnõu koostaja hinnangul kohustuse mittetäitmisele kaasa ja võib viia olukorrani, kus väärteo toimepanemine on tarnijale majanduslikult hoopis kasulik. Trahvisumma on seatud taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevate kohustuste täitmiseks. Direktiivi kohaselt peab riik 2023. aastal tagama, et transpordisektoris kasutatakse taastuvast allikatest pärit transpordikütuseid vähemalt 11,2% (sisaldab kordajaid) kogu kasutatud kütuste energiabilansist, kusjuures aastaks 2030 peab nende osakaal jõudma 14%-ni. Nende eesmärkide täitmist ei ole võimalik tagada ilma, et liikmesriik võtaks tõhusaid meetmeid 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32018L2001 kohustuse täitmata jätmise eest. Eelnõuga kavandatud proportsionaalset trahvisummat rakendatakse vaid juriidilistele isikutele ja see on tõhus, et täita direktiiviga (EL) 2018/2001 pandud eesmärgid. Eelnõu punktiga 5 lisatakse VKS-i § 35 lõige 3 ja see sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse §-des 31, 32, 321, 331 ja 332 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on neli aastat.“ 2023. aasta 1. novembril jõustuva KarS-i redaktsiooni § 81 lõike 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kuni viieaastast aegumistähtaega. Eelnimetatud väärteod on olemuselt ja iseloomult majanduspeitsüüteod, mistõttu nende avastamine ja menetlus oluliselt keerulisem ja aeganõudvam, kui teistel väärtegudel. Kui arvestada, et aegumistähtaja sisse peab mahtuma kõigi astmete kohtumenetlus, millele kulub praegust praktikat arvestades umbes üks aasta igale kohtuastmele, jääb kohtuvälise menetluse läbiviimiseks veel üks aasta lisaks. Seega on õiguskorra tagamise huvides, et kõik avastatud menetlused viiakse lõpuni ja seda on võimalik teha aegumistähtaja ehk nelja aasta jooksul jooksul. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab põhimõtetele ja kohustustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. 4. Seaduse mõjud Vedelkütuse tarnijatel on kohustus lisada tarbimisse lubatud kütustele biokomponenti, eelnõuga lühendatakse selle kohustuse täitmise arvestusperioodi ühelt kalendriaastalt poolele aastale. Muudatusega tõhustatakse järelevalvet vedelkütuse tarnijate kohustuse täitmise üle ja saadakse parem ülevaade kohustuse täitmisest. Lisaks muudetakse paindlikumaks eelnõuga tekkivat kohustust eesmärgi poolaastapõhiseks täitmiseks. Nimelt soovitakse tagada kütusetarnijatele võimalus kasutada 30. juuni seisuga tekkinud taastuvenergiakohustuse ülejääki sama kalendriaasta teise poolaasta taastuvenergiakohustuse täitmiseks. Selleks, et hoida biokomponendi kütusesse lisamise statistika korrektsena ning hallatavana leiame, et oluline on teha biokomponendi kohustuse järelevalvet ühe kalendriaasta jooksul ning ülejääki oleks võimalik kanda ainult sama aasta teise poolaastasse üle. Uuel kalendriaastal algab juba uus järelevalve periood. VKS-i muutmise seaduse eelnõu üks eesmärke on sõnaselgelt esile tuua, missugune on tagajärg, kui kütusemüüja jätab täitmata seadusega talle pandud kohustuse, et vähemalt 7,5% tarnitud kütuste koguenergiast peab olema tagatud füüsilise biokütuse koguenergiaga. Tegevusloa peatamine ja/või majandustegevuse keelamine on mõned neist haldusmeetmetest, mida on võimalik rakendada rikkuja suhtes, tagamaks seadusega seatud biokomponendi lisamise kohustuse täitmine. VKS § 42 lõike 1 puhul oli mureks see, et sellele sättele seab kütuse müügil piirangu VKS-i § 45 lõige 1. Nende kahe sätte koostoimes on piirang „tegevusloa taotluse lahendamisel“ selline, mis sisult ei võimalda VKS-i § 45 lõikes 1 sätestatud piirangut kütuse importijate puhul rakendada9. Õigusselguse ja paragrahvi täieliku ja täpse rakendamise huvides on oluline VKS-i § 42 lõike 1 vastavalt korrigeerida. Lisaks muudetakse eelnõuga kohustuse täitmata jätmise korral määratavat trahvisummat. See on kujundatud proportsionaalselt, võttes arvesse nii rikkumise suurust kui ka kütusemüüjale rikkumisest tulevat võimalikku majanduslikku kasu. Proportsionaalne lähenemine trahvi määramisel tagab turuosalistele trahvisumma arusaadava kujunemise. VKS-is sätestatud väärtegudele seatakse aegumistähtajaks neli aastat eesmärgiga tagada avastatud menetluste lõpule viimist väärteo aegumistähtaja jooksul. Mõju majandusele Muudatused ei avalda mõju majandusele. Mõju keskkonnale Käesoleva eelnõuga tagatakse, et kütusetarnijad täidavad paremini kohustust lisada vedelkütusele biokomponenti. Selleks lühendatakse nimetatud kohustuse täitmise arvestusperioodi ühelt kalendriaastalt poolele aastale. Kuna eelnõuga suurendatakse taastuvenergia osakaalu transpordisektoris, aitab eelnõu vähendada õhku paisatavaid kasvuhoonegaase ja täita eesmärki, et 2030. aastaks kasutatakse riigi maantee- ja raudteesektoris vähemalt 14% taastuvatest energiaallikatest toodetud kütust või energiat. Transpordisektori taastuvenergia osakaal oli 2021. aastal 11,2% (sisaldab kordajaid). Enim kasutati täiustatud biokütuseid, kokku moodustasid need 7,43% tarbimisse lastud kütustest tänu vedelkütuste tarnijatele sätestatud biokomponendi lisamise kohustusele. Esimese generatsiooni kütuste osakaal oli kokku 0,17% tarbimisse lastud kütustest. Biometaan moodustas aastal 2021 4,5% (u 168 gigavatt-tundi, GWh) kogu gaasitarbimisest ja kogu biometaan tarbiti transpordisektoris. Taastuvelekter moodustas 0,6% transpordisektoris tarbitud taastuvenergiast. Mõju halduskoormusele Kehtiva sättega kaasneb vajadus rikkumist põhjalikult menetleda, et määrata konkreetne trahvisumma. See on suurendanud järelevalveasutuste (Keskkonnaameti) halduskoormust, pikendanud menetluse aega ja suurendanud õigusriske sanktsioonide kohaldamisel. Kehtiva VKS-i kohaselt kontrollib Keskkonnaamet biokütuse lisamise kohustuse täitmist üks kord aastas. Arvestades, et eelnõuga lühendatakse selle kohustuse täitmise arvestusperioodi poolele aastale, peab Keskkonnaamet alates 2024. aastast kontrolle tegema kaks korda aastas. Proportsionaalne lähenemine trahvi määramisel tagab turuosalistele läbipaistva ja arusaadava trahvi kujunemise. Rikkumise menetlemine ja süüteoga seotud vara suuruse väljaselgitamine on järelevalveasutusele väga aja- ja tööjõumahukas. Muudatusega väheneb järelevalveasutuste halduskoormus, lüheneb menetluse aeg, samuti vähenevad õigusriskid sanktsioonide kohaldamisel. Muudatused ei avalda mõju Eesti elanike halduskoormusele. 9 Kütuse importimisel, tarbimisse lubamisel ja kütuse maksuladustamise lõpetamisel võib kütuse müüja müüa kütust piiramatus koguses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja käesoleva seaduse § 42 lõike 1 teises lauses sätestatud juhtudel (VKS-i § 45 lõige 1). 5. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Keskkonnaametile lisandub kohustus kontrollida aruandeid senise ühe korra asemel aastas kaks korda. See ei tekita ametile olulist lisakoormust, mistõttu ei teki ametile ka lisakulu. Taastuvast energiaallikast toodetud kütuse lisamise kohustuse kehtestamisel eraldati Keskkonnaametile lisaametikohtade loomiseks raha, millest on võimalik katta aruannete kontrollimise kulu kahel korral aastas. 6. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Muudatuse jõustumise kuupäev valiti, et järelevalveasutusel oleks piisavalt ettevalmistusaega, tagamaks vajalikud ressursid pooleaastapõhisteks kontrollideks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti Õliühing MTÜ-le (alates 18. maist 2023 uue nimega Eesti Transpordikütuste Ühing). Eelnõule on lisatud märkuste ja ettepanekute tabel (lisa). Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning uuesti ka Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti Transpordikütuste Ühing MTÜ-le, kuna eelnõu on pärast eelmist kooskõlastamist oluliselt muudetud. Algatab Vabariigi Valitsus ………. 2023. a Vabariigi Valitsuse nimel Heili Tõnisson valitsuse nõunik