Saatja: "Lauri Ulm" <
[email protected]>
Saaja: "MKM info"
Teema: Enefit Green AS ettepanekud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Kuupäev: 2023-06-27 19:45
Tere!
Saadan Enefit Green AS ettepanekud ehitusseadustiku ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõule.
Võimalusel oleme valmis seisukohti selgitama ka suuliselt.
Tervitades,
Lauri Ulm
Tuuleenergia valdkonnajuht
Enefit Green AS <https://www.linkedin.com/company/enefitgreen/>
+372 520 9295 |
[email protected]
Lelle 22, 11318 Tallinn | <http://www.enefitgreen.ee> www.enefitgreen.ee
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10129 Tallinn Meie: 2 7 .0 6 .2023 nr TO-JUH-6/ 232 Ettepanekud 1. juuni 2023. aasta ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Muuta eelnõu § 2 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine punkti 1, ja sõnastada see järgnevalt: „§ 25 3 . Ehitusseadustiku § 42 lõike 1 kohaldamine Tuulepargi ehitamiseks ehitusloa andmisel ja hoonestusloa andmisest keeldumisel ei kohaldata § 42 lõikes 1 ja § 44 punktis 1 ja § 113 13 lõikes 1 punktis 3 sätestatud planeeringule vastavuse nõuet osas, mis puudutab tuulepargi vastavust üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringus määratud tuuleenergeetika arendusaladele, kui ehitusloa taotlemise aluseks olev hoonestusloa taotlus on esitatud enne 25. maid 2017.“ Selgitus: Eelnõus tuleks rakendussäte teha lisaks EhS § 42 lõikes 1 sätestatud tingimuste osas ka EhS § 44 punktis 1 ja EhS § 113 13 lõikes 1 punktis 3 sätestatud tingimuste osas. Lisada eelnõusse § 2 punkt 3, millega muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust, millega lisatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusesse paragrahv 25 5 järgmises sõnastuses: „Planeerimisseaduse paragrahvi 28 lõikeid 3¹ ja 3² ning paragrahvi 28¹ ei kohaldata sellise mereala planeerimisel, kui meretuulepargi hoonestusloa taotlus on esitatud enne 2017. aasta 25. maid või hoonestusloa menetlust on alustatud enne 2017. aasta 25. maid.“ Selgitus : Riigikogu poolt vastu võetud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega muudeti planeerimisseaduse paragrahvi 28 ja täiendati seda lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses: „(3¹) Kui planeeringu koostamise korraldajale esitatakse sama ala kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel täiendav taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks, siis algatatakse või jäetakse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata 90 päeva jooksul viimase täiendava nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (3²) Kui merealal tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse puhul viiakse läbi käesoleva seaduse § 28¹ kohane konkurss, siis algatatakse või jäetakse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata 90 päeva jooksul konkursi tulemuste riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale esitamisest arvates.“ Nimetatud paragrahvi osas ei ole kehtestatud rakendussätet. Arvestades aga asjaolu, et turuosalised on esitanud ka enne käesoleva seaduse jõustumist meretuulepargi hoonestusloa taotlusi, oleks selguse huvides ja võimalike vaidluste vältimiseks vajalik sätestada, et planeerimisseaduse paragrahvi 28 lisatud lõikeid 3¹ ja 3² ja paragrahvi 28¹ ei kohaldata, kui meretuulepargi hoonestusloa taotlus on esitatud enne 2017. aasta 25. maid või hoonestusloa menetlust on alustatud enne 2017. aasta 25. maid. Lisada eelnõusse § 5 punkt 2, millega muudetakse planeerimisseaduse paragrahvi 111 ja lisatakse sinna lõige 1 1 järgmises sõnastuses: „Kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise otsusega on eriplaneering algatatud planeeringu koostamisest huvitatud isiku taotluse alusel , ning planeeringu koostamisest huvitatud isik on eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamisega kaasnevad kulud enda kanda võtnud, siis eri planeeringu menetlus es otsitakse planeeringu koostamisest huvitatud isiku konkreetsele ehitisele kõige sobivam asukoht ning detailse lahenduse koostamise etapis määratakse planeeringu koostamisest huvitatud isikule ehitusõigus käesolevas lõikes nimetatud konkreetsele ehitisele.“ Selgitus : Seoses maismaatuuleparkide rajamise kiire arenguga teeme ettepaneku täpsustada planeerimisseaduses kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute regulatsiooni. Vastavalt planeerimisseaduse § 95 lõikele 7 kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus koosneb [olulise ruumilise mõjuga] ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. Riigikogu poolt vastu võetud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega tekib kohalikul omavalitsusel otsustusõigus anda tuulepargi arendajale projekteerimistingimused kohe pärast ehitisele asukoha eelvaliku tegemist. Samuti jääb alles õigus läbida eelvalik ja detailse lahenduse koostamise menetlus. Üldjuhul otsib arendaja kohta terviklikule tuuleelektrijaamale, mitte üksikutele tuulikutele, mistõttu on vajalik täpsustada, kellele tagatakse eelisõigus detailset lahendust ellu viia. Eriplaneeringu koostamisest huvitatud isik on isik, kelle taotlusel on eriplaneering algatatud ning kes on eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamisega kaasnevad kulud enda kanda võtnud. Kui eriplaneering on algatatud konkreetse tootmisseadmele asukoha leidmiseks ja selle rajamiseks konkreetse isiku taotluse alusel, siis on sellisel isikul ka õigus planeeringulahendus realiseerida. Vältida tuleb olukorda, kus eriplaneeringu asukohavaliku kehtestamise järgselt võib kolmas isik, kes pole esitanud taotlust eriplaneeringu algatamiseks, esitada taotluse oma tuulikutele detailsete asukohtade määramiseks alles eriplaneeringu detailse lahenduse etapis. Analoogiana võib käsitleda näiteid teiste olulise ruumilise mõjuga (ORME) ehitiste planeerimisest KOV EP-ga, mille puhul ei oleks mõeldav, et KOV EP kehtestamisega määrataks ehitusõigus ORME ehitamiseks kellelegi teisele kui planeeringu koostamisest huvitatud isikule. Näitena võib tuua paberi ja papi tootmise tehase ehitamisest huvitatud isiku taotluse alusel algatatud KOV EP, millele asukoha eelvaliku tulemusel leitakse kõige sobivam asukoht. Sellises olukorras ei ole mõeldav, et KOV EP detailse lahenduse etapis oleks võimalik ka teistel paberi ja papi tootmise tehase ehitamisest huvitatud arendajatel KOV EP menetlusega liituda eesmärgil, et menetluses arvestataks ka nende huviga rajada paberi ja papi tootmise tehasele kõige sobivamasse asukohta oma samaotstarbeline ehitis ning nõuda, et neile määratakse KOV EP detailse lahenduse raames vastavasisuline ehitusõigus. Sellisel juhul ei ole planeeringu koostamisest huvitatud isikul võimalik arvest ada arendushuvi realiseerumisega isegi olukorras, kus KOV EP õiguspärase menetluse tulemusel on olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamine lubatav. PlanS § 96 lg 3 1 laused 1 ja 3 sätestavad alates 13.01.2022, et planeeringu koostamise korraldaja teavitab olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kohase tuulepargi rajamiseks KOV EP algatamise taotluse saamisel avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest esitada samasisuline taotlus, kui võib eeldada mitme isiku huvi taotluse menetlemise vastu. Täiendava taotluse võib esitada 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Eelnõu 378 SE I lugemise seletuskirjas on märgitud: „Muudatuse eesmärgiks on tuuleparke kavandavate kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks konkureerivate taotluste esitamise võimaluse andmine analoogselt riigi eriplaneeringu regulatsiooniga ning tagada seeläbi erinevate osapoolte võrdne kohtlemine. Konkureerivate taotluste esitamise järgne tegevus, sh kokkulepete sõlmimine, planeeringu ala määramine jne, toimub kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel. /-- -/ Kuna kohaliku omavalitsuse eriplaneering on samuti konkreetse arendushuvi baasil ehitusprojekti koostamiseks olev planeering, mistõttu on selle tellimise ja mõjude hindamist rahastada planeeringust huvitatud isik ning kohalik omavalitsus planeeringu koostamist rahastama ei pea ja seega talle olulisi kulusid muudatusega ei kaasne (kaasnevad vaid ajalehtedes teavitamise kulud). /---/. Seega juhul, kui arendaja ei soovi planeeringu koostamisega seotud kulusid kanda ja kohalikul omavalitsusel eelarves selleks vahendid puuduvad, on kohalikul omavalitsusel õigus planeeringu algatamisest keelduda. Muudatus on põhjustatud viimastel aastatel suurenenud arendajate huvist nt tuuleparkide rajamise vastu, samuti aitab muudatus tagada osapoolte võrdse kohtlemise ja kohalikust omavalitsusest asjakohase teabe parema kättesaadavuse.“ Seaduse muudatusega tuleb välistada olukord, kus arendaja ei ole seaduses ettenähtud 30 päeva jooksul või enne viidatud seaduse jõustumist mõistliku aja jooksul esitanud tuulepargi rajamiseks KOV EP algatamise taotlust, kuid soovib edasise menetluse käigus siiski eriplaneeringuga liituda kui planeeringu koostamisest huvitatud isik ja esitada oma tuulikupositsioone eriplaneeringu menetluse edasistes etappides. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Ulm Tuuleenergia valdkonnajuht Enefit Green AS Juhatuse liige Enefit Wind Purtse AS